Oxan Energy hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine (Saare 1 ala)

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kaitsevägi [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]

Saare Rannarahva Selts [email protected]

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kaitsevägi [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]

Saare Rannarahva Selts [email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu

koormamiseks meretuulepargiga Saare

1 alal

Täiendatud taotlus

Tallinn, esitatud 29.09.2024

Täiendatud 18.10.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 29.09.2024

Endla 10a

Tallinn 10142

[email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 1 alal

See taotlus on vastus 30.07.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusele

seoses CI Estonia Wind GmbH & Co. KG esitatud hoonestusloa taotlusega meretuulepargi

rajamiseks Saare 1 alal, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on avaldanud

oma veebilehel (aadress: https://ttja.ee/).

Oxan Energy (edaspidi Oxan, taotleja või äriühing) esitab käesolevaga TTJA-le

konkureeriva taotluse (edaspidi taotlus) hoonestusloa menetluse algatamiseks

ehitusseadustiku (EhS) § 1133 kohaselt ja kooskõlas EhS § 1139 lõikes 2 esitatud nõuetega,

et koormata avalik veekogu käesolevas taotluses kirjeldatud meretuulepargiga ja sellega

seotud rajatistega, mis rajatakse Saaremaast läänes asuvale ligikaudu 88 km2 suurusele

Saare 1 alale, nagu see on määratletud Eesti mereala planeeringus1 (edaspidi MTP).

Taotlus vastab kehtivale õigusraamistikule ja annab põhjaliku selgituse EhS § 1139 lõikes 2 esitatud kriteeriumide täitmise kohta.

Vajaduse korral esitab ettevõte hea meelega lisateavet taotleja, kavandatava lahenduse või muude käesolevas taotluses esitatud andmete kohta.

Lugupidamisega,

Nicolas Paul-Dauphin

Juhatuse liige

1 Kättesaadav planeeringu portaalis: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf (viimati vaadatud 27.09.2024)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

1

Sisukord Mõisted ja lühendid ..............................................................................................................3

1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis.................................................................5

2. Taotleja ....................................................................................................................5

2.1. Üldine ja kohustuslik teave .......................................................................................5

2.2. Taotleja äritegevus, oskused ja majandusvõimekus .................................................5

2.3. Ettevõtte ESG lähenemine ........................................................................................6

2.3.1. Filosoofia ja väärtused ..............................................................................................6

2.3.2. ESG strateegia ja meetmed ......................................................................................7

3. Projekti kontseptsioon ja peamised tehnilised omadused ..................................8

3.1. Projekti kontseptsioon ...............................................................................................8

3.2. Avalikus veekogus koormatava ala koordinaadid ja ala suurus ruutmeetrites ......... 11

3.3. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sobivus ujuvtuulikute tehnoloogia jaoks ......... 12

3.4. Elektrijaama potentsiaalne võimsus ........................................................................ 14

3.5. Ehitustööde arv koormatud alal ja ehitustööde maapinna projektsioonipindala ....... 14

3.6. Rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus .............................................................. 15

3.7. Kavandatavate ehitiste ja nende teenindamiseks vajalike rajatuste kaart ............... 17

4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised üksikasjad ........................................... 19

4.1. Vundamendi aluskonstruktsioonid .......................................................................... 19

4.2. Vesiniku tootmise ja transpordi võimalused ............................................................ 22

4.3. Võimalik vesiviljeluse pilootprojekt .......................................................................... 24

5. Projekti ajakava..................................................................................................... 24

5.1. Taotletav hoonestusloa kehtivusaeg ....................................................................... 24

5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused...................................................................... 24

6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktidega ning strateegiliste dokumentidega ...... 25

6.1. Projekti kooskõla MTPga ........................................................................................ 25

6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega ..................................................................... 25

6.1.2. Projekti vastavus MTP-s sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele ....... 26

6.1.3. Projekti vastavus muudele suunistele ja tingimustele, mis on sätestatud

mitmeaastases strateegilises kavas. ....................................................................... 26

6.2. Projekti kokkusobivus peamiste õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega .......... 27

7. Keskkonnamõju .................................................................................................... 30

7.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 30

7.2. Ehitusetapp ............................................................................................................. 30

7.3. Operatsioonifaas..................................................................................................... 31

7.4. Likvideerimise etapp ............................................................................................... 32

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

2

7.5. Loetelu kavandatavatest uuringutest, mida taotleja kavatseb teha, et teha taotluse

kohta otsus. ............................................................................................................ 32

8. Projekti sotsiaalsed aspektid ............................................................................... 34

8.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 34

8.2. Energiajulgeolek ..................................................................................................... 34

8.3. Sotsiaalne heakskiit ................................................................................................ 35

8.4. Kohalike kogukondade kaasamine ......................................................................... 35

8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte ........................................................................... 36

9. Rahastamisallikad ................................................................................................ 36

10. Lisad ...................................................................................................................... 36

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

3

Mõisted ja lühendid

Käesolevas dokumendis on kasutatud järgmisi mõisteid ja lühendeid.

Punkti Selgitus / kirjeldus

AIS Automaatne identifitseerimissüsteem

AI TI - Tehisintellekt

Capex Investeeringukulud ehk projekti ehitusetapiga seotud kulud

CfD Hinnavaheleping

COD Tuulepargi majandamise alguskuupäev

CTV Tööperelaev

Devex Arenduskulud ehk projekti arendusetapiga seotud kulud ehitusloa saamiseks

DSCR Laenuteeninduse kattekordaja – näitab rahavoogu, mis on kättesaadav jooksvate võlakohustuste tasumiseks

EBIDTA EBITDA – kasum enne intresside, maksude, amortisatsiooni ja kulumi mahaarvamist

EIA KMH – keskkonnamõju hindamine

EEZ Majandusvöönd

EPCI Projekteerimine, hanked, ehitus ja paigaldus

ESG Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisega seotud teemad

EYA Energiatõhususe hinnang

FEED Põhiprojekt

FID Lõplik investeerimisotsus

FIDIC Fédération Internationale Des Ingénieurs-Conseils – lepingu tüüp

ft Jalg, 1 jalg = 0,3048 m

FTE Täistööajale taandatud

SKP SKT – Sisemajanduse kogutoodang

GIS Geoinfosüsteem

HVAC Kõrgepinge vahelduvvool

HVDC Kõrgepinge alalisvool

HSE Tervishoid, ohutus, keskkond

IRR Sisemine tulumäär

LC Kohalik sisend

LCOE Energia tasandatud kulu

LCOH Vesiniku tasandatud kulu

LH2 Veeldatud vesinik

MSP MTP – mereala planeering

OEM Originaalseadmete tootja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

4

Punkti Selgitus / kirjeldus

Opex Tegevuskulud - Projekti käitamisetapiga seotud kulud kuni tegevuse lõpetamiseni.

OSS Avamere alajaam

P2G Elektri jõul gaasi tootmine

P2G2P Elektri jõul toodetud gaasist elektri tootmine

R&D Teadus- ja arendustegevus

Repowering Vanemate elektrijaamade asendamine uute elektrijaamadega

ROV Kaugjuhitav seade

SEA KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

SES Hõljuk

SPV Projekti elluviimiseks loodav äriühing

SOV Tuulepargi teeninduslaev

T&I Transport ja paigaldus

TRL Tehnoloogilise valmiduse tase

TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

UN ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

UXO Tuvastamata lõhkekehade uurimine

WTG Tuulik

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

5

1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis

Käesolev taotlus on vastus 30.07.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise

kavatsusest Saare 1 piirkonnas asuva avamere tuulepargi ehitamiseks CI Estonia Wind GmbH

& Co. KG poolt, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldas oma

veebilehel (aadress: ttja.ee).

EhS § 1131 lg 1 kohaselt on hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. See annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel. Vastavalt EhS § 1133 lg-le 1 esitatakse hoonestusloa taotlus pädevale asutusele, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi: TTJA). Taotlus esitatakse TTJA e-posti aadressile: [email protected].

Käesoleva taotluse ülesehitus vastab EhS § 1133 lõikele 2 ja § 1139 lõikele 2 ning 2023. aasta detsembris TTJA avaldatud juhendis „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine (versioon 3)“ esitatud nõuetele.

Käesolev taotlus põhineb selle esitamise ajal teadaoleval teabel ning täpsed seadmed, nende mõõtmed, tuulepargi ühendamisviis jne määratakse kindlaks projekti arendamise käigus, arvestades keskkonna- ja muude uuringute, keskkonnamõju hindamise tulemusi ning projekti projekteerimise etapis välja töötatud ja olemasolevat tehnoloogiat.

2. Taotleja

2.1. Üldine ja kohustuslik teave

Käesoleva taotluse on esitanud Oxan Energy, kes on Prantsusmaal registreeritud äriühing,

registreerimisnumber: 952 617 298, asukohaga 7 rue Eugène Millon 75015 Paris, mille

põhikirjaline eesmärk on avamere tuuleenergia projektide ja rohelise vesiniku tootmisüksuste

arendamine, ehitamine ja käitamine, sealhulgas teenuste osutamine kolmandatele isikutele.

Taotleja kontaktandmed on järgmised:

Nimi: Nicolas Paul-Dauphin

E-post: [email protected]

Taotleja kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed, samuti andmed äriühingu

aktsionäride ja tegelike tulusaajate kohta on täielikud ja täpsed.

Äriregistri väljavõte (eesti keeles) on lisatud käesolevale taotlusele lisana 1.

Ühingu andmed tegelike kasusaajate registris (eesti keeles) on lisatud käesolevale taotlusele

lisana 2.

2.2. Taotleja äritegevus, oskused ja majandusvõimekus

Oxan Energy on taastuvenergiaprojektide arendaja, kes on spetsialiseerunud mereenergiale

ja eelkõige ujuvate tuulikute arendamisele. 2023. aastal loodud ja Prantsusmaal asuv ettevõte

tegutseb rahvusvaheliselt, peamiselt Euroopa turgudel. Oma tunnustatud ekspertidest

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

6

koosneva meeskonnaga tugineb Oxan Energy enam kui 12-aastasele kogemusele ujuva

avamere tuuleenergia valdkonnas ning omab seega kõiki asjakohaseid oskusi ja pädevusi

oma projektide arendamiseks. Oxan Energy püüab leida lahendusi elujõulise tuleviku energia

jaoks, kasutades avamere loodusvarasid.

Lisateavet taotlejate äritegevuse, oskuste, omandistruktuuri ja majandusliku võimekuse kohta

leiate käesoleva taotluse lisast 3.

2.3. Ettevõtte ESG lähenemine

2.3.1. Filosoofia ja väärtused

Tõhusa ESG strateegia väljatöötamine nõuab metoodilist ja läbimõeldud lähenemist. Oxan

Energy alustas oma ESG-probleemide kindlaksmääramisest ja prioriseerimisest, dialoogi

alustamisest sidusrühmadega, et määratleda ettevõtte ESG-eesmärgid, seejärel ESG

põhinäitajate valimisest ja kogumisest ning vajalike poliitikate väljatöötamisest.

Oxan Energy alustas ISO 26000 standarditel põhinevat diagnostikafaasi. Teises etapis

rikastab ettevõte oma lähenemisviisi, kasutades ettevõtete sotsiaalse vastutuse direktiivi

(CSRD) meetodeid.

Seni on Oxan Energy positsioneerinud end FOW arendajana. Teatavate objektide puhul võtab

ettevõte endale rolli, et teha prognoose, mis põhinevad nende teadmistel ja kogemustel

varasemate projektide kohta, et määratleda asjakohasemad eesmärgid.

Jätkusuutlikkuse aruande koostamine on järgmine keskmise tähtajaga projekt, mille eesmärk

on näidata ettevõtte terviklikku lähenemist, tugevdada ettevõtte läbipaistvust ja legitiimsust

sotsiaalse vastutuse osas ning vastata sidusrühmade kasvavatele ootustele.

Oxan Energy filosoofia ja väärtused on esitatud Joonisel 1 allpool.

KES ME OLEME

OXAN ENERGY ON UJUV AVAMERE TUULEPARTNER

• Avamere tuuleenergia arendaja, mis loodi juunis 2023 ujuvtuulikute pioneeride poolt

• Ärimudel: Omakapitali partner avamere tuuleenergia projektides/pakkumistes, eesmärgiga saada sõltumatuks elektritootjaks (IPP).

• Tugevad teadmised ujuvtuulikute tehnilistest ja pakkumiste haldamise alastest oskustest

• Rahastab kindel investor SWEN Capital Partners

MEIE MISSIOON

ON KOONDADA EKSPERDITEADMISED JA MITMEKORDISTADA ENERGIAT, ET ARENDADA PROJEKTE

ROHELISELE ENERGIALE ÜLEMINEKU VÄLJAKUTSE LAHENDAMISEKS.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

7

Joonis 1 - Oxan Energy filosoofia ja väärtused

Allikas: Taotleja

2.3.2. ESG strateegia ja meetmed

Oxan Energy ESG strateegia raames võetavad meetmed on järgmised:

Keskkonnakaitse

a. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine: järgime ettevaatusprintsiipi,

teavitades meie sidusrühmi võimalikest riskidest ja andes neile põhjalikku riskiteavet:

i. Praegu koostatakse meie tegevuse jaoks tegevusjuhendit, mis kinnitab ja defineerib

meie pühendumust keskkonna austamisele ja säästvale arengule kaasaaitamisele;

ii. Teave ettevõtte poliitikate/lepingute kohta, mis puudutavad heaolu ja elukvaliteeti tööl,

ning kaugtöölepingute kohta, et tõsta töötajate teadlikkust ökoloogilisest käitumisest

ja tegevusest;

iii. Hinnata kasvuhoonegaaside heitkoguseid, viies läbi süsiniku jalajälje hindamise.

Sotsiaalsed ja ühiskondlikud kohustused

a. Töötajad: Oxan Energy kõige väärtuslikum ressurss on tema meeskonnaliikmete heaolu:

i. Koolitusprogrammi loomine oskuste arendamise ja pideva õppimise edendamiseks

MEIE FILOSOOFIA

KOOS TAASTUVENERGIA EDENDAMINE

Pühendumine kvaliteedile

Tehniliselt usaldusväärsed, töökindlad ja eetiliselt

laitmatud projektid. Ainulaadne lähenemine, mis

austab keskkonda ja merd. Oskus teha tihedat

koostööd kõigi sidusrühmadega, et optimeerida

ja kohandada projekte nende keskkonnaga.

Usaldusväärne, pikaajaline partner

Oleme olemas alates arendusfaasist kuni

ehitamise ja käitamiseni. Tugev

partnerluskultuur, mis põhineb varasemate

koostööde kogemustel paljude erinevate

osapooltega. Toetatud usaldusväärse ja

pühendunud finantspartneriga.

Kohalik ja ülemaailmne tegija

Prantsusmaal asuv ettevõte, mille

rahvusvaheliselt kogenud meeskond on

tunnustatud oma paljude edusammude poolest.

Tegevus peamiselt Euroopa turgudel, tugev

kohalik esindatus.

MEIE VÄÄRTUSED

01. TERVIKLIKKUS

Me loome projekte, mis on tehniliselt

usaldusväärsed, töökindlad ja eetiliselt laitmatud.

02. KOHUSTUS

Me anname endale vahendid, et viia ühiskonda

edasi, sest me suudame kuulata ja mõista erinevaid

küsimusi, mis on kaalul.

03. KIIRUS

Oxan Energy on väikese suurusega ettevõte, mis

suudab kiiresti reageerida. Oluline väärtus, mis teeb

tööstusharus vahet.

04. JULGUS

Me teame, kuidas kasutada ja võimendada seda,

mida oleme juba saavutanud, seega saame jätkuvalt

vaadata taastuvenergia valdkonnas tulevikku, sest

me koosneme inimestest, kes astusid sellesse

valdkonda, kui vähesed julgesid sellesse uskuda.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

8

ii. Töötervishoiu ja tööohutuse alased teadlikkuse tõstmise üritused

b. Kohalik pühendumus ja kooskõlastamine: Arendada ja käitada projekte, mis kaasavad

kohalikke kogukondi, aidates seeläbi vähendada avamere tuuleenergiaga seotud riske ja

kulusid ning alandada elektrihindu riikides, mis avavad oma territooriumi projektide

arendamiseks.

i. Arendada uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi:

• Tuulepargi erinevad komponendid (turbiinid, vundamendid, kaablid jne) ja,

• Salvestuslahenduste kombineerimine (vesinik), et ületada taastuvenergia

varieeruvust ja hõlbustada nende integreerimist elektrivõrkudesse.

Juhtimisalased väljakutsed

a. Ärisuhted: Jätkusuutlikud hanked meie tarneahela kaudu vastavalt selgelt määratletud

põhimõtetele, et vältida põhiõiguste rikkumisi:

i. Käimas on tegevusjuhendi koostamine, et võidelda korruptsiooni vastu selle kõikides

vormides;

ii. Sisemine kaitsesüsteem hoiatuste ja rikkumisest teatajate kaitseks.

3. Lisa 3 - Konfidentsiaalne teaveProjekti kontseptsioon ja peamised tehnilised omadused

3.1. Projekti kontseptsioon

Käesolev taotlus on seotud Saare 1 piirkonnaga (Joonis 2), mis hõlmab umbes 88 km2, mis on määratletud mereala planeeringus kui tuuleenergia arendamiseks sobiv ala, mille koguvõimsus on kuni 900 MW ja mis koosneb kuni 60 avamere tuulikust, mis on ühendatud võrku, toodavad rohelist elektrit ja/või võivad toota alternatiivseid kütuseid avamerel (turbiinis või eraldi platvormidel), koos sellega seotud infrastruktuuriga.

Kontseptsiooni seisukohast on projekti peamine eesmärk arendada uuenduslikku avamere tuulepargi projekti ja potentsiaalselt rakendada mitmeid teisi tipptasemel lahendusi tuuleenergia innovatsioonipiirkonnas.

Projekti põhieesmärgid ärilisest seisukohast on järgmised:

a. Töötada välja kulutõhus ujuv tuuleenergia lahendus Läänemere tingimustes, mis toodab rohelist elektrit ja/või vesinikku või muid alternatiivseid kütuseid, mille tasandatud energiakulu (LCOE) on kooskõlas piirkonna kaubanduslikult elujõulise energia tootmise ja tarnimisega;

b. Luua alus investeeringute tegemiseks ja lõppkokkuvõttes usaldusväärse kohaliku tarneahela loomiseks kaubanduslikus mahus, toetades veelgi Eesti energiavajaduste sõltumatust.

Projekti elluviimisel peetakse silmas ka tõhusat ruumikasutust koos vesiviljeluse või muude lahenduste kasutamisega, tagades kõrgeimatele standarditele vastava tööohutuse ja keskkonnakaitse.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

9

Joonis 2 - Saare 1 piirkonna asukoht

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Tehnilisest vaatest on projekti põhielemendid järgmised:

1. Lähtemudel – täiemõõduline avamere ujuv tuulepark (võimalusega kasutada merepõhjale kinnitatud tuulikuid, et tagada tõhus ruumikasutus), mis ühendatakse võrku ja koosneb järgmistest osadest:

a. Kuni 60 avamere tuulikut koguvõimsusega kuni 900 MW, mis sõltuvalt lõplikust valitud tehnoloogiast ja projekti konfiguratsioonist võivad olla varustatud vesiniku tootmise, säilitamise ja ülekandmise rajatistega;

b. Kuni 3 avamerealajaama (HVAC või HVDC, sõltuvalt lõpuks valitud elektrienergia ekspordivõimalustest), mille peamine ülesanne on koguda turbiinides toodetud elektrit, suurendada pinget ja võimaldada elektrienergia ülekandmist maismaale või edastada elektrit vesiniku tootmise eesmärgil vesinikujaama(de)sse või edastada elektrit otse ekspordiks. Lisaks eeldatakse, et avamerealajaamad võivad olla varustatud teadus- ja mõõtmisseadmetega, mis toetavad teadus- ja arendustegevust Eestis;

c. Tuulepargisisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid), mis koosneb dünaamilistest ja staatilistest kaablitest, mis ühendavad üksikuid tuulikuid naaberalajaamadega või avamerealajaama(de)ga;

d. Maksimaalselt 3 elektrienergia ärajuhtimise kaablit, mis lähevad avamerealajaamast (või jaamadest) sobivasse ühenduspunkti;

2. Võimalik avamere vesiniku tootmine koos:

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

10

a. Kuni 3 avamereplatvormiga vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks, mille võimsus tuleneb edasistest uuringutest;

b. Tuulikupargisisene vesiniku/alternatiivkütuse võrk;

c. Vesiniku/alternatiivkütuse transporditorustik, mis kulgeb vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks mõeldud avamereplatvormi(de)lt kollektorisse;

3. Võimalik vesiviljeluse katseprojekt, mis koosneb järgmistest osadest:

a. Maksimaalselt 6 võimalikku ujuvvundamendil avamererajatist vetikate jaoks (pilootprojekt).

Lisaks võib uurida kalakasvatuse juurutamist Saare 1 alal.

Kokkuvõttes võtab taotleja praeguses etapis arvesse mitmeid projektistsenaariume, mis hõlmavad elektri andmist võrku, vesiniku või muude alternatiivsete kütuste tootmist avamerel või nende kahe kombinatsiooni, kusjuures on võimalik kaasata ka muid kasulikke mereala kasutusviise.

Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning eesmärki vähendada kulusid ja keskkonnamõju, põhineb otsus projekti lõpliku konfiguratsiooni ja kasutatavate tehnoloogiate valiku kohta muu hulgas järgmistel asjaoludel:

a. Valitud turupõhine lähenemisviis ja projekti/tooteturu konkurentsivõime, mis on praegu veel lahtine küsimus, mida tuleb täiendavalt uurida, kasutades taotleja eriteadmisi;

b. Keskkonnauuringute tulemused, mis viiakse läbi keskkonnamõju hindamise, merepõhja geofüüsikaliste ja geotehniliste uuringute, metereoloogilised ja okeanograafiliste uuringute jne käigus;

c. Projekti FEED-i ajal olemasolevad tehnoloogiad;

d. Eesti tarneahela kättesaadavus ja valmisolek;

e. Süsteemi üldine tootmise ja kulude optimeerimine, sealhulgas virvenduse mõju ja saagi hindamine, samuti turbiinide toodangu tasakaalustamine koos elektrienergia ekspordisüsteemiga ja alternatiivsete kütuste tootmisvõimalustega.

Projekti rakendamisel võetakse muu hulgas arvesse ka Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ning kohalike eeskirjade nõudeid projekteerimise, ehitamise, ohutuse ja keskkonnakaitse osas.

Projekti võtmeelemendiks on ka selle kulude ja ulatuse optimeeritud arendus- ja ehitusgraafik,

mis praegu näitab, et esimene elektrienergia projektist võiks olla toodetud umbes 2035.

Projekt vastab planeeringutele, eelkõige mereala teemaplaneeringule (MTP), peamistele õigusaktidele ning toetab strateegiliste dokumentide ja poliitikate rakendamist, mille eesmärk on suurendada rohelise energia tootmist ja energia varustuskindlust Eestis.

Nii lähtemudel kui võimalikud lahendused toovad Eestisse uusimaid tehnoloogiaid, mis on viimaste teadusuuringute ja innovaatiliste saavutuste tulemus. Kõiki võimalikke keskkonnamõjusid hinnatakse nõuetekohaselt keskkonnamõju hindamise käigus, mis järgib MTP-s sätestatud tingimusi.

Esitatud ehitustööde kavandatud kasutusviisid vastavalt määrusele nr 512 on esitatud Tabelis

1 allpool.

2 Majandus- ja Taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

11

Tabel 1 - Kavandatud ehitustööde koodid vastavalt määrusele 51

Ehitustööd Määruses nr 51 sätestatud koodeks

Tuulepargi rajatis 23023

Alajaamad (110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad) 22145

66-2753 kV avamerealajaam või jaotusseade 22145

Muu energiatööstuse rajatis (vesinik) 23029

Muu kohalik elektrijaotusvõrgu- või ülekanderajatis 22249

Elektri merekaabelliin 22244

Merivetikate kasvatamise struktuur 24232

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Nende ehitustööde arv ja täpsem kirjeldus on esitatud peatükkides 3.5 ja 3.6.

3.2. Avalikus veekogus koormatava ala koordinaadid ja ala suurus ruutmeetrites

Käesolev taotlus on esitatud Saare 1 piirkonna kohta, koordinaadid on esitatud Tabelis 2 ja

ühtivad 22.04.2024 CI Estonia Wind GmbH & Co. KG esitatud taotlusega. Saare 1 ala hõlmab

u 88 km2 suurust ala ja on lahutamatu osa MTP-s esitatud tuuleenergia arenduspiirkondadest.

Saare 1 piirkonna koordinaadid on esitatud Tabelis 2 allpool.

Tabel 2 - Saare 1 piirkonna koordinaadid, mille kohta käesolev taotlus esitatakse.

Punkt Idapikkus Põhja laiuskraad

A 312033.00 6459593.00

B 310575.00 6457614.00

C 310661.00 6453493.00

D 309232.00 6446636.00

E 310580.00 6443302.00

F 312421.00 6439770.00

G 317559.00 6453318.00

Allikas: avalikult kättesaadava teabe alusel

3 Tuulikutevahelise võrgu ja elektrienergia ülekandekaablite tegelik pingetase sõltub tuulepargi projekteerimise ajal

valitud tehnilistest lahendustest. 66-220 kV avamerealajaam on nimetatud praegu kehtivate lahenduste alusel, mis tulevikus võib nõuda näiteks 66-275 kV või 132-275 kV või 132 kV-420 kV alajaama.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

12

3.3. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sobivus ujuvtuulikute tehnoloogia jaoks

Ujuva vundamendiga tuulikuid kasutatakse tavaliselt sügavates vetes (tavaliselt sügavamal kui 60 m), kus püsiv kinnitus aluspõhjale ei ole enam majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sügavus jääb vahemikku 34 kuni 85 m, kusjuures keskmine sügavus on peaaegu 69 m (Tabel 3 allpool).

Tabel 3 - Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sügavusvahemik

Keskmine sügavus

[m]

Maksimaalne

sügavus [m] Min sügavus [m]

-68.91 -85 -34

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Selle tulemusena, nagu on esitatud Joonisel 3, on piirkonnas veesügavused, mis sobivad nii ujuvate tuulikute (tavaliselt veesügavus >60m) kui põhjale kinnitatud tuulikute (tavaliselt veesügavus <60m) ehitamiseks.

Nagu võib järeldada Tabel 4 alusel, on umbes 75,22% tuuleenergia innovatsioonialast (66,15 km2) sügavam kui 60 m ja seega võib see olla sobivam ujuvvundamentide ehitamise jaoks. Ülejäänud ala (ligikaudu 24,78%) on sügavam kui 60 m ja seega võib see olla sobiv põhjale kinnitatavate vundamentide rajamiseks.

Tabel 4 - Sügavusklassid ja nende alad tuuleenergia innovatsioonipiirkonnas.

Sügavusklass Pindala (km²) % kogusummast

85-86m 0.13 0.16

80-85m 15.59 17.73

75-80m 25.71 29.23

70-75m 10.32 11.73

65-70m 7.01 7.97

60-65m 7.39 8.4

55-60m 7.37 8.38

50-55m 3.16 3.59

45-50m 3.38 3.84

40-45m 5.18 5.89

35-40m 2.42 2.75

30-35m 0.29 0.33

Kokku 87.95 100

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

13

Joonis 3 - Tuuleenergia innovatsiooniala batümeetria

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

14

3.4. Elektrijaama potentsiaalne võimsus

Taotleja püüab ehitada majanduslikult kõige mõistlikuma projekti, võttes arvesse projektiga

seonduvate parameetrite optimeerimist, sealhulgas tuulikute paigutust (turbiinide arv, asukoht

ja vahekaugus) ja turbiinide mõõtmeid.

Taotleja teeb ettepaneku ehitada Saare 1 piirkonda projekt maksimaalse koguvõimsusega

kuni 900 MW, mis hõlmab kuni 60 avamere tuulikut. Turbiinide arv sõltub valitud turbiinide

võimsusest, mis praegusi teadmisi ja tehnoloogia arengusuunda arvestades võib ulatuda

ligikaudu 15 MW-st kuni ligikaudu 30 MW-ni. Seega on projekti maksimaalne kavandatud

turbiinide võimsus 30 MW.

Põhivõrguettevõtja (Elering) tehnilised tingimused elektrijaama ühendamiseks ülekandevõrguga on esitatud taotluse Lisas 4Lisa 4 - .

3.5. Ehitustööde arv koormatud alal ja ehitustööde maapinna projektsioonipindala

Tuulikute arv ja ehitistealune pindala baasjuhtumi puhul - Täielik avamere ujuv tuulepark

(fikseeritud põhjaga variant, et tagada tõhus ruumikasutus), mille võimsus on kuni 900 MW,

on esitatud Tabelis 5 allpool.

Tabel 5 - Tuulikute arv ja ehitistealune pindala baasjuhtumi puhul - täismõõtmeline avamere ujuv tuulepark (fikseeritud põhjaga variant, et tagada tõhus ruumikasutus).

Nr Avamere tuulepargi rajatised Väärtus / kirjeldus

1 WTG - tuulegeneraatorid

1.1 Avamere tuulikute maksimaalne arv 60

1.2 Ühe ujuvtuuliku maa-ala (eeldusel, et tegemist on kolmnurga kujuga ujuvtuulikuga, mille maksimaalne küljepikkus on 110 m [m2]

5 240

1.3 Ühe fikseeritud põhjaga turbiini (eeldusel, et tegemist on ruudukujulise mantlivundamendiga, millel ei ole murenemiskaitset ja mille maksimaalne küljepikkus on 45 m [m2 ]) maapinna projektipindala.

2 025

1.4 Maksimaalne ehitistealune pindala (kõigi ujuvturbiinide puhul) [m2]

314 400

1.5 Kinnitustross Ankrutrossi tüüpiline pikkus 85 m sügavusel on umbes 600-700 m. Ankrutrossi pikkus ja

võimalik pindala sõltub asukoha tingimustest ja tuulegeneraatorite asukohast, mida tuleb

täiendavalt uurida keskkonnamõju hindamise käigus.

2 Avamerealajaam(ad)

2.1 Avamerealajaamade maksimaalne arv 3

2.2 Ühe alajaama ehitistealune pindala 3 alajaama korral [m2 ] (eeldatavalt 50 m x 60 m)

3 000

2.3 Ühe alajaama ehitistealune pindala 2 alajaama korral [m2 ] (eeldatavalt 60 m x 70 m)

4 200

2.4 Ühe alajaama ehitistealune pindala 1 alajaama puhul [m2 ] (eeldatavalt 70 x 80 m)

5 600

Allikas: Taotleja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

15

Ehitiste arv koormatud alal ja nende ehitistealune pindala ning võimaliku avamerejaama

vesiniku/alternatiivkütuse tootmise jaoks on esitatud Tabelis 6.

Tabel 6 – Tootmisplatvormide arv ja ehitisealune pindala avamerejaama ning vesiniku/alternatiivkütuse tootmise jaoks

Ei. Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus

1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 3

2 Ühe tootmisplatvormi maa-ala [m2 ] (eeldatavalt 150 m x 150 m) 22 500

3 Maksimaalne maapinna projektsioonipind 3 platvormi jaoks 67 500

Allikas: Taotleja

Vesiviljelusehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala võimaliku uuendusliku ja

täiemahulise kaubandusliku potentsiaaliga vesiviljeluse katseprojekti puhul on esitatud

Tabelis 7 allpool.

Tabel 7 – Vesiviljelusehitiste arv ja ehitistealune pindala võimaliku uuendusliku vesiviljeluse katseprojekti jaoks.

Ei. Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus

1 Objektide arv 6

2 Maksimaalne ehitistealune pindala objekti kohta [m ]2 54,000

3 Maksimaalne ehitistealune pindala maksimaalse arvu ehitiste

puhul [m ]2

324,000

Allikas: Taotleja

3.6. Rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus

Projekti baasjuhtumi jaoks kavandatud tuulikute maksimaalse ja minimaalse kõrguse ja

sügavuse vahemik (15 MW kuni 30 MW) on esitatud Tabelis 8. Praegu olemasolev 15 MW

tuulik on esitatud võrdlusena, kuna seda on kasutatud näidisena käesolevas taotluses

esitatud ärimudeli koostamisel.

Näidatud tehnilised parameetrid kujutavad endast ligikaudset piiri võimalikele lahendustele,

mida võib kasutada, võttes arvesse nii tulevast tehnoloogilist arengut kui arengu- ja

tegevusriske. Tuuleturbiinide ja muude objektide täpsed mõõtmed täpsustatakse ehitiste

projekteerimise käigus.

Tabel 8 - Tuulikute spetsifikatsioonide vahemik.

Tuuleturbiinide võimsus [MW]

Avamere tuuleturbiinide

arv

Eeldatav rootori

läbimõõt [m]

Maksimaalne kogukõrgus keskmisest

merepinnast [m]

Minimaalne kaugus avamere

tuulegeneraatori laba madalaima asendi ja merevee keskmise

kõrgustaseme vahel (keskmine meretase

pluss vastava mereala keskmine lainekõrgus)

[m].

Maksimaalne vundamendi

sügavus merepõhja setetes [m]

15 60 250 285 25 80

20 45 275 310 25 80

30 30 330 365 25 80

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

16

Allikas: Taotleja

Projekti baasjuhtumi muude rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus on esitatud Tabelis 9.

Tabel 9 - Maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised parameetrid muude ehitustööde puhul projekti baasjuhtumi puhul.

Nr Avamere tuulepargi ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Avamerealajaam(ad)

1.1 Avamerealajaamade maksimaalne arv 3

1.2 Alajaama maksimaalne võimsus [MW] 900

1.3 Avamerealajaama suurim kõrgus keskmisest merepinnast [m] (ilma mastita)

110

1.4 Vundamendi tüüp Fikseeritud vundament

1.5 Maksimaalne vundamendi sügavus merepõhja setetes [m] 80

2 Sisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid)

1.1 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3

3 Energia ärajuhtimise kaablid

3.1 Maksimaalne arv elektrienergia ärajuhtimise kaableid 3

3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3

Allikas: Taotleja

Tootmisplatvormide maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud projekti tehnilised näitajad,

mis on seotud vesiniku/alternatiivkütuse tootmise võimaiku avamerejaamaga, on esitatud

Tabelis 10.

Tabel 10 - Maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised parameetrid vesiniku/alternatiivkütuse tootmise vabatahtliku avamerejaama jaoks

Nr Ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Valikuline avamerejaam vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks

1.1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 3

1.2 Alternatiivkütuse tootmisplatvormi maksimaalne kõrgus keskmisest merepinnast [m].

150

1.3 Vundamendi tüüp Fikseeritud vundament

1.4 Vundamendi maksimaalne pinnase läbitungimise sügavus [m] 80

2 Valikuline sisemine vesiniku/alternatiivkütuse võrk

2.1 Torustik Arendatav tehnoloogia

3 Valikuline vesiniku/alternatiivkütuse transporditorustik

3.1 Vesiniku/alternatiivkütuse torustike maksimaalne arv 1

3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3 (torujuhe paigutatakse enamasti

merepõhja, torustiku katmine toimub ainult tundlikel aladel).

Allikas: Taotleja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

17

Vesiviljelusehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised spetsifikatsioonid, mis on seotud võimaliku uuendusliku ja täiemahulise kaubandusliku potentsiaaliga vesiviljeluse katseprojektiga, on esitatud Tabelis 11.

Tabel 11 - Tehnilised parameetrid vesiviljeluse katseprojekti jaoks

Nr Ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Kavandatud merevetikate kasvukohtade (liinide) maksimaalne arv (katseprojekt)

6

2 Merivetikastruktuuri maksimaalne pikkus [m] 120

3 Merivetikate maksimaalne pikkus koos sildumiskohtadega [m] 350

4 Merivetikastruktuuri maksimaalne laius [m] 15

5 Ehitise suurim kõrgus merepinnast [m] 2.5

6 Vundamendi tüüp Fikseeritud põhi või ankurdatud

7 Vundamendi maksimaalne pinnase läbitungimise sügavus [m] 10

Allikas: Taotleja

3.7. Kavandatavate ehitiste ja nende teenindamiseks vajalike rajatuste kaart

Kavandatavate rajatiste ja nende teenindamiseks vajalike ehitiste kaardid on esitatud Joonisel

4 ja Joonisel 5, mis on illustratiivsed.

Joonisel 4 on esitatud illustratiivne ehitiste paigutus Saare 1 piirkonnas, arvestades

lähtemudelit 15 MW tuulikutega ja tuulepargi võimsusega 900 MW. Joonisel on esitatud:

i. 60 turbiini;

ii. 3 avamerealajaama;

iii. 3 vesiniku tootmisplatvormi (valikuline);

iv. Vesiviljeluse piloottaristu.

Joonis 4 – Kaart kavandatavate rajatiste ja nende teenindamiseks vajalike ehitistega.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

18

Allikas: avalikult kättesaadav teave.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

19

Joonisel 5 on esitatud elektriühenduste (samuti võimaliku vesinikutorustiku) illustratiivsed

asukohad, mis koonduvad samasse punkti Saaremaal ja on esitatud kooskõlas MTP

skeemiga 5.6.6.1, milles on esitatud tuuleenergia arendusalade elektri ülekandesüsteemide

kontseptuaalsed asukohad ja ühendus maismaa energiavõrguga. Lõplik elektrienergia

ülekandetrass valitakse välja uuringuandmete ja võrguühenduse tingimuste alusel projekti

arendusetapis.

Joonis 5 – Algselt kavandatavad elektriühendused

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe alusel.

4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised üksikasjad

4.1. Vundamendi aluskonstruktsioonid

Nagu eespool märgitud ja kooskõlas MTP-s eelistatud lahendusega tuuleenergia

innovatsioonipiirkonna jaoks, kaalub taotleja eelkõige tuulikute ujuvvundamente, eriti

sügavamal kui 60 m. Vastavalt MTP punktile 5.6.5 „Tuuleenergia arendamise suunised ja

tingimused" on „ujuvvundamentide keskkonnamõju samaväärne või väiksem kui selle

planeeringulahenduse aluseks oleva gravitatsioonipõhise vundamenttehnoloogia mõju".

Ujuvvundament on sisuliselt platvorm, millele tuulegeneraator kinnitub ja mis on ankurdatud

merepõhjale. Merepõhjaga ankurdussüsteemide abil seotud ujuvvundamentide puhul on 4

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

20

põhikonstruktsiooni, mida illustreerib Joonis 6, millest kolm järgmist on mõeldud

täiemõõduliste kommertslike ujuvate avamere tuuleparkide jaoks:4

1. Ujuvalus - lihtsaim konstruktsiooniklass, mille ehitus ei ole keeruline, kuid suurte

veepindade ja suhteliselt väikese süvisega ühepõhjaliste konstruktsioonide tõttu on nad

vastuvõtlikud suurtele liikumistele koormavate äärmuslike ilmastikutingimuste korral (kuigi

võivad hästi toimida Läänemere suhteliselt leebetes tingimustes). Pikisuunaliste

konstruktsioonide puhul võib esineda märkimisväärset kõikumist ja see võib mõjutada

kasutatava tuulegeneraatori tüüpi ning kaablite ja sildumissüsteemi konstruktsiooni;

2. Poolsukelduv - saavutab stabiilsuse tänu laiale ujuvuse jaotusele veepiiril. Peamised

probleemid on suurem lainetus ja kõrgem struktuur veepiirist kõrgemal. Platvormi läbimõõt,

mille külge tuuleveski kinnitub, võib olla kuni ca 150 m;

3. Pingutusjalaga platvorm - see saavutab stabiilsuse tänu sildumisliini pingutusele koos

veealuse ujuvustankiga. Peamised probleemid on ebastabiilsus paigaldamise ajal ning

suured vertikaalsed koormused sildumiskohtadele ja ankrutele.

Joonis 6 - Ujuvvundamendid, mida kaalutakse täismõõtmelise avamere tuulepargi ujuvaks

osaks

Allikas: Taotleja DNV-SE-0422 Ujuvate tuuleturbiinide sertifitseerimine alusel.

Konkreetset tüüpi ujuvvundamentide tehnoloogiat ei ole veel valitud. Lõplik otsus

kontseptsiooni kohta tehakse FEED-uuringute tulemusi arvestades.

Ruumi tõhusa kasutamise tagamiseks võib taotleja otsustada kasutada osaliselt ka fikseeritud

aluspõhjaga tuulikute rajamise kasuks. Selles etapis kaalub taotleja 3 tüüpi fikseeritud põhjaga

vundamente, mis on esitatud allpool. Nagu ujuvvundamentide puhul, tehakse lõplik otsus

kontseptsiooni kohta, võttes arvesse FEED-uuringute tulemusi.

4 Ujuvplatvorm on välja jäetud, sest selle mõõtmed nõuavad sügavamat vett, kui see on innovatsioonialal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

21

a. Vaivundament – koosneb kolmest põhiosast: 1) vai, 2) vundamendi ja torni vaheline

ülemineku osa, ja 3) paadi maabumiskoht. Üleminekuosa vahetamisega saab

vundamenti hõlpsasti kohandada erineva läbimõõduga tornide jaoks. Vaivundamendi

saab merepõhja kinnitada kas vaiade rammimise või puurimise teel või nimetatud

töövõtete kombineerimise abil. Vundamendi diameeter ja ankurdussügavus leitakse

tuuliku koormuse, geotehniliste tingimuste, veesügavuse ning tuule- ja meretingimuste

alusel. Selliseid vundamente kasutatakse tavaliselt 20–50 meetri sügavusel; sellest

sügavamal muutuvad vundamendi mõõtmed nii suureks, et vajalike komponentide

valmistamine on praeguste võimaluste korral tehniliselt raskendatud või ei suuda

konkureerida maksumuse osas sõrestikvundamendiga.

b. Sõrestikvundament – kasutatakse sügavamas vees kui vaivundamenti; tänu

konstruktsioonilisele kasutegurile on sõrestikvundament parem valik väga suurte

tuulikute ja nendega kaasnevate koormuste jaoks. Selle peamine kandev element on

terasvarrastest sõrestik. Sõrestikvundamendil on üldiselt kolm või neli jalga.

Konstruktsioon kinnitatakse merepõhja rammitud või puuritud vaiade külge. Väiksema

läbilõikega torude tõttu on sõrestikvundament lainetusele vastupidavam kui muud

vundamendid.

c. Gravitatsioonivundament – merepõhjal seisev betoonkonstruktsioon, mille suurus

ja kaal hoiavad tuulikut püsti. Gravitatsioonivundament koosneb tavaliselt ballastiga

(kivimaterjal või liiv) täidetud betoon- või teraskorpusest ja kaalub kuni mitu tuhat

tonni. Seda vundamenti saab kasutada ainult tasasel pinnal ja hea kandevõimega

pinnases, kus vesi pole liiga sügav (tavaliselt 30–35 m). Mida sügavam vesi, seda

suurem on konstruktsiooni suurus ja kaal, eriti seoses tuulikute võimsuse

suurenemisega. Gravitatsioonivundamendi kasutamiseks tuleb pinnas sobivalt ette

valmistada.

Joonis 7 - Täismõõtmelise avamere tuulepargi ujuvale osale kaalutud põhja fikseeritud vundamendid

Allikas: Taotleja DNVGL-SE-0190 tuuleelektrijaamade projekti sertifitseerimise alusel.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

22

4.2. Vesiniku tootmise ja transpordi võimalused

Taotleja ei välista, sõltuvalt turu küpsusest ja ärilistest kaalutlustest, võimalust toota vesinikku

(või muud alternatiivset kütust) elektrolüsaatorites, mis on paigaldatud turbiinide juurde või

eraldi avamere vesinikuplatvormi(de)l, mis asuvad projekti piirkonnas. Sellega seoses

analüüsib taotleja mitmeid lahendusi, mis võivad hõlmata muu hulgas järgmist:

a. Vesiniku ülekandmine maismaale gaasilisel kujul torujuhtme kaudu (ühendamiseks nt Euroopa vesiniku magistraalvõrguga);

b. Vesiniku vedelikuna üleandmine kaldale spetsiaalsete LH2-üksuste kaudu;

c. muud e-kütuse kasutamise võimalused, mis võivad saada kättesaadavaks projekti arendamise käigus.

Tehnoloogilisest seisukohast on olemas kolm põhitüüpi elektrolüsaatorit, mis erinevad peamiselt elektrolüüdi tüübi poolest ja mille kasutamist võib lisaks muudele lahendustele projekti elluviimisel kaaluda:

a) leeliselektrolüsaatorid - töötavad põhimõttel, et hüdroksiidioonid (OH-) transporditakse läbi elektrolüüdi katoodilt anoodile, kus katoodi poolel moodustub vesinik. Elektrolüüdi rolli mängib vedel leeliseline naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahus. Seda tehnoloogiat on kasutatud juba aastaid ning see võib töötada temperatuurivahemikus 25⁰C kuni 100⁰C, rõhul 1-30 bar ja kasuteguriga 50-80%;

b) PEM (Proton Exchange Membrane) elektrolüsaatorid - sel juhul on elektrolüüdiks spetsiaalne plastik - perfluorosulfoonhappe polümeer - PFSA. Vesi reageerib anoodil, tekitades hapnikku ja positiivselt laetud vesinikioone (prootonid). Elektronid voolavad läbi väliskontuuri ja vesinikioonid liiguvad läbi PEM-membraani katoodile. Katoodil ühinevad need ioonid väliskontuuri elektronidega, moodustades vesinikgaasi. Need seadmed võivad töötada temperatuurivahemikus 20⁰C kuni 80 ⁰C rõhu 1-80 bar juures ja kasuteguriga 60-80%;

c) tahke oksiidelektrolüüserid - kasutavad elektrolüüdina tahket keraamilist materjali, mis juhib kõrgendatud temperatuuril selektiivselt negatiivselt laetud hapnikuioone, tekitades vesinikku veidi erineval viisil. Katoodil olev vesi ühineb väliskontuuri elektronidega, moodustades vesinikgaasi ja negatiivselt laetud hapnikuioone. Hapnikuioonid läbivad tahke keraamilise membraani ja reageerivad anoodil, moodustades gaasilise hapniku ja elektronid. Seda tüüpi elektrolüsaator peab töötama piisavalt kõrgel temperatuuril, et tagada membraanide nõuetekohane toimimine (700-900⁰C).

Vesiniku tootmiseks on vaja elektrit ja kõrge puhtusastmega vett. Eespool öeldut ja vesiniku võimalikke rakendusi silmas pidades koosneb vesiniku tootmise süsteem lisaks elektrolüsaatorile muu hulgas järgmistest komponentidest:

a) soolase vee soolatustamise ja demineraliseerimise süsteem (selles protsessis saab kasutada elektritootmisseadmetest toodetud soojust ja elektrolüüsist saadud soojust);

b) hapniku eraldamise ülesanne;

c) vesiniku puhastamise seade

d) kompressorsüsteem - vesiniku kokkusurumine sobiva rõhu saavutamiseks, sõltuvalt vesiniku kasutamise eesmärgist (nt ladustamine, ülekandmine maale, laevade tankimine jne) ja/või süsteem vedela vesiniku tootmiseks, mis on ette nähtud spetsiaalsetesse transpordiseadmetesse ülekandmiseks;

e) vesinikuhoidla(d), näiteks kokkusurutud gaasi kujul rõhul nt 300 bar või 700 bar ja/või vesiniku veeldamise süsteem ja krüogeenne paak või paagid.

f) vesiniku ülekandesüsteem, mis võib sisaldada ühte või mitut järgmistest võimalustest:

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

23

i) süsteem laevade varustamiseks vesinikuga;

ii) süsteem vesinikgaasi ülekandmiseks ülekandetorustikku;

iii) vedela vesiniku ülekandesüsteem;

iv) automaatikasüsteem, mis vastutab „energia tasakaalustamise“ ja selle kasutamise eest vesiniku tootmiseks.

Sellest tulenevalt kaalutakse projektis ühe võimalusena vesiniku tootmise, ladustamise ja ülekandmise süsteemi paigutamist avamere vesinikujaama. Eelistatud tehnoloogia on praegu PEM-elektrolüsaatorid (vt allpool esitatud joonisel näidisjoonis), kuna need on väiksema ruumala ja lihtsama hoolduse tõttu, mis avamere stsenaariumi puhul tähendab väiksemat platvormi suurust ja pikemaid hooldusintervalle.Kooskõlas eespool kirjeldatuga viib taotleja arendusprotsessi osana läbi üksikasjaliku analüüsi energia ülekandmise lahenduse (elektrienergia, vesinik, muu) kulutasuvuse kohta erinevatele turgudele, et valida kõige kuluefektiivsem variant, võttes muu hulgas arvesse nõudlust eri riikides ja muid tingimusi, tehnilisi piiranguid ning transpordivõimalusi. Analüüs hõlmab põhjalikku arusaamist võimalustest, mis võivad tekkida seoses Euroopa vesiniku magistraalvõrgustiku ja eelkõige selle D-koridori arendamisega: Põhja- ja Baltimaade piirkond, kus 2040. aastaks on kavandatud kaks liini.5

Joonis 8 – Näidisskeem vesinikutootmise kohta

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja

Teine kaalumisel olev uuenduslik vesinikuga seotud tehnoloogia on vesiniku säilitamine ja transportimine pärast selle vedeldamist väga madalale temperatuurile jahutamise teel.

6 Nagu on esitatud peatükis 5.6. MSP taastuvenergia tootmine.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

24

Eespool nimetatud tehnoloogia peamine eelis on ladustatud ja transporditava vesiniku mahu märkimisväärne vähendamine, samas kui puuduseks on vajadus kasutada selle jahutamiseks suurt energiakogust, mis tekitab täiendavaid tegevuskulusid, eriti võrreldes vesiniku transpordiga torujuhtme kaudu.

4.3. Võimalik vesiviljeluse pilootprojekt

Võttes arvesse võimalikku vesiviljeluse katseprojekti, mõistab taotleja võimalust kasutada merevetikate kasvatamise struktuure fikseeritud põhja või ujuvkonstruktsioonide kujul, kusjuures täpne tehnoloogia selgub projekti väljatöötamise ajal.

Illustreerimiseks näeb taotleja ette näiteks kuni 6 x 100-120-meetriste võrkudega fikseeritud põhjastruktuuri näiteks 35-45 meetri sügavusel, et täielikult mõõta ja hinnata piirkonna vetikapotentsiaali. Iga vetikavõrk oleks 330-350 meetri pikkune ja 10-15 meetri laiune, kusjuures struktuuri (postide) maksimaalne kõrgus oleks 2,5 meetrit üle merepinna.

Kuna teadusuuringud sel teemal on veel käimas, ei välista taotleja võimalust kasutada mõnda muud elujõulist vesiviljelusmeetodit, et tõestada vesiviljeluse majanduslikku elujõulisust. See võib hõlmata näiteks mingi ujuvkonstruktsiooni või muu juhtiva lahenduse kasutamist projekti arendamise ajal või partnerluse loomist mõne tuntud vetikate arendajaga, et saada kasu juba tehtud uuringutest ja tõestatud meetoditest.

5. Projekti ajakava

5.1. Taotletav hoonestusloa kehtivusaeg

EhS § 11314 lõike 1 kohaselt taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks. Taotleja ei välista

ehitusseadustiku § 11314 lg 2 alusel hoonestusloa pikendamist 50 aasta võrra.

5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused

Taotleja eeldab, et projekt viiakse vastavalt selle kontseptsioonile ellu allpool esitatud

etappides ja järgmistes etappides, vt Joonis 9:

1. etapp (lähtemudel) - ajakava seisukohalt jaguneb see etapp järgmiselt:

a. Arendusfaas, mille eesmärk on: (i) viia läbi keskkonnamõju hindamine ja muud arendus- ja projekteerimistegevused, et saada hoonestusluba, ii) valida kõige soodsam tehniline ja turuleviimise lahendus COD-kuupäevaks, iii) kavandada ja teostada tuulepargi pakettide ostud, iv) selgitada välja ja tagada sobivate tootmis- ja montaažirajatiste õigeaegne valmisolek;

b. Ehitusfaas eesmärgiga: (i) valmistada ja paigaldada kõik tuulepargi elemendid vastavalt kehtestatud turuleviimise marsruudile;

c. O&M - projekti käitamine ja hooldamine koos võimalike seadmete ümberehitamise / renoveerimise võimalusega vastavalt kehtivatele tehnilistele lahendustele ja turutingimustele;

d. Kasutuselt kõrvaldamine - eesmärgiga: (i) dekomisjoneerida ja ringlusse võtta komponendid vastavalt keskkonnakaalutlustele ja dekomisjoneerimise ajal olemasolevale tehnoloogiale.

2. etapp - kui tehakse positiivne otsus võimaliku vesinikutootmise kohta ja/või uuendusliku vesiviljeluse katseprojekti kohta, ehitatakse see paralleelselt või pärast 1. etapi lõpuleviimist. Seda etappi ei ole näidatud Joonisel 9.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

25

Eeldades, et hoonestusluba antakse taotlejale pärast keskkonnamõju hindamise aruande

heakskiitmist ning ehitusseadustiku kohase ehitusprojekti ja muude dokumentide esitamist

detsembris 2029 50 aastaks, lõpeb see 2079. aasta detsembris. See tähendab, et projekt võib

toimida ca. 42 aastat, kui arvestada ka 2-aastast ümberehitust/renoveerimist ja 2-aastast

dekomisjoneerimist (vt. Joonis 9).

Selle tulemusena on esialgseks kaalutluseks jagatud projekti tööaeg kaheks võrdseks 20-

aastaseks perioodiks, mille vahel on 2-aastane renoveerimisperiood. Otsus eespool nimetatud

korra kohta sõltub muu hulgas valitsevatest turutingimustest ja nende prognoosidest

investeerimisotsuste tegemise ajal, tuulepargi tehnilistest ja õiguslikest kaalutlustest ning

olemasolevast tehnoloogiast otsuse tegemise ajal. Seetõttu on taotleja jätkuvalt avatud

tehnilistele lahendustele eluea pikendamiseks/ümberehitamiseks/renoveerimiseks, mis on

kättesaadavad umbes 30 aasta pärast.

Projekti üldine ajakava on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis 9 - Projekti esialgne ajakava

Allikas: Taotleja

6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktidega ning strateegiliste dokumentidega

6.1. Projekti kooskõla MTPga

6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega

Eesti valitsus võttis MTP vastu 12. mail 2022. MTP on riikliku tasandi strateegiline ruumilise

arengu dokument, millega kavandatakse mereala põhilisi arenguid.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

26

Projekt on kooskõlas taastuvenergia tootmisega seotud eesmärkide ja asjakohaste suunistega, mis on esitatud MTP-s6 ja Eesti mereala pikaajalises visioonis. Lisaks sellele edendab taotleja kogu projekti eluea jooksul head keskkonnaseisundit, mitmekesist ja tasakaalustatud kasutamist ning sinise majanduse jätkusuutlikku kasvu, nagu on esitatud mereala arengukava 3. peatükis "Mereala suundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted".

6.1.2. Projekti vastavus MTP-s sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele

Projekt on kavandatud nii, et järgitakse täielikult tuvastatud piiranguid, sealhulgas

sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja tehnilisi piiranguid. Sotsiaalsest ja keskkonnaalasest

seisukohast on Saare 1 piirkond kaugel rannikust7 ning see ei kattu veeliikluse ja lindude rände

jaoks väga oluliste piirkondadega.8

Saare 1 ala ei kattu olemasolevate ja kavandatud kaitsealadega ning on määratud Läänemere

hülge liikumisaladest kaugel. Lisaks sellele ei ole ka märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku

kahjulikku mõju ranniku- ja harrastuskalapüügile: tuulegeneraatorid on kavandatud palju

kaugemale kui 6 meremiili kaugusele rannikust, seega säilib kalapüük.

Kõiki neid elemente võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise käigus. Taotleja ei näe siiski

ette, et neil oleks märkimisväärset mõju.

Eespool öeldut arvesse võttes on Saare 1 piirkond paigutatud avamere tuuleenergiaprojekti

jaoks nii, et see vastaks MTP-s sätestatud sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele. Peatükis

7 ja peatükis 8 esitatakse sellekohaste võimalike kaalutluste ülevaade, mille järeldus on, et

nõuetekohane projektiarendus peaks võimaldama avamere tuulepargi rakendamist ilma

negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuta või minimaalse negatiivse mõjuga.

6.1.3. Projekti vastavus muudele suunistele ja tingimustele, mis on sätestatud mitmeaastases strateegilises kavas.

Projekti kontseptsioon ning selle tulevane arendamine ja kavandamine on kooskõlas kõigi

kohaldatavate suuniste ja kõigi kohaldatavate tingimustega, mis on üksikasjalikult esitatud

MSPs, sealhulgas, kuid mitte ainult, punktis 5.6.2 „Tuuleenergia arendamise lähtepunktid",

punktis 5.6.5 „Tuuleenergia arendamise suunised ja tingimused" ning punktis 5.6.6

„Kaablikoridorid tuuleenergia arenduspiirkondadest maale".

Kuna suuniseid ja tingimusi on käsitletud käesoleva taotluse erinevates asjakohastes osades,

esitatakse järgnevalt ainult valitud näited vastavuse kohta:

a. Turbiini suurus ja asukoha paigutus - turbiini mõõtmete ja tuulepargi paigutuse puhul

võetakse arvesse MTP punktis 5.6.2 esitatud tehnilisi näitajaid, võttes siiski arvesse

tuulegeneraatorite ("WTG") tehnilist arengut, lainetuse mõju simulatsioonide tulemusi ja

keskkonnapiiranguid. Kui keskkonna- või muud piirangud seda ei keela, kasutab taotleja

6 Nagu on esitatud peatükis 5.6. MSP taastuvenergia tootmine. 7 Saare 1 ala asub Saaremaa rannikust ca 60 km lääne pool, teiste rannikule lähemal asuvate tuuleparkide alade

taga. 8 Mereala ruumilise planeerimise käigus viidi läbi lindude peatuspaikade ja rändeteede analüüs, mille tulemused

näitavad, et kavandatud tuuleenergia arenduspiirkonnad 1 ja 2 ning innovatsioonipiirkond asuvad väljaspool lindude jaoks tundlikke merealasid.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

27

optimaalse majandusliku tulemuse tagamiseks projekti kavandamise ajal kättesaadavat

uusimat tehnoloogiat;

b. Positiivne sünergia ja tõhus ruumikasutus - ruumi võimalikult tõhusa kasutamise

tagamiseks kaalutakse projektis ka vesiviljeluse võimalust. Vesiviljeluse võimalik areng,

mis praegu käsitleb merevetikate kasvatamist, võib tulevikus arvesse võtta (sõltuvalt

tegelikest tingimustest) ka vetikate ja karploomade kasvatamise uuenduslikke sektoreid,

mille arendamine toimub vastavalt MTP keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud

suunistele. Lisaks võib projekt kasutada ära praeguseid ja tulevasi teadus- ja

arendustegevuse jõupingutusi ning kasutada muid hübriidlahendusi;

c. Kahe erineva avamere tuulepargi vaheline puhvertsoon - tuuleenergia

innovatsioonipiirkonna puhul, mis ei piirne ühegi teise tuuleenergiapiirkonnaga,

puhvertsooni ei kohaldata. Seetõttu ei ole praegu kaalutud puhvervööndi kasutamist;

d. Elektri ülekandesüsteemide kontseptuaalsed asukohad - esitatud projekti

kontseptsioonis on arvesse võetud Saare 1 piirkonna elektri ülekandesüsteemide

kontseptuaalsed asukohad ja ühendused maismaa energiavõrguga, nagu on esitatud MSP

ruumilises plaanis 5.6.6.1 ja näidatud Joonisel 4 ja Joonisel 5 eespool. Lisaks MSPs

esitatud kaalutlustele kaablikoridoride kohta, milles ei ole esitatud täielikke marsruudi

suuniseid Saare 1 piirkonnast maismaal asuva ühenduspunktini, on vastavalt punktile

5.6.6 välja pakutud alternatiivsed elektritranspordi marsruudid. "Kaablikoridorid

tuuleenergia arenduspiirkondadest" (vt. Joonise 5 üksikasjad). Marsruudid ei tohiks

avaldada olulist kahjulikku mõju elusloodusele ega kahjulikku mõju Natura 2000 aladele,

mida uuritakse üksikasjalikult keskkonnamõju hindamise raames projekti arendusetapis.

6.2. Projekti kokkusobivus peamiste õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega

Projekt on kooskõlas nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike õigusaktidega. Saare 1 piirkond asub Eesti majandusvööndis. Ehitust Eesti majandusvööndis reguleerib majandusvööndi seadus (RT I, 19.03.2019, 101). Eestil on õigus uurida, kasutada ja majandada merepõhja katvas vees, merepõhjas ja selle all asuvas maismaal asuvaid elus ja eluta loodusvarasid majandusvööndis ning teostada muid tegevusi majandusvööndi uurimiseks ja kasutamiseks. Eestil on ainuõigus kogu majandustegevuseks vööndis.

Rannikualade režiimi mõjutab kõige otsesemalt Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (RT II 1995, 11, 57), mis kohustab konventsiooniosalisi tagama looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Konventsiooniosalised rakendavad Läänemere ja selle poolt mõjutatud rannikuökosüsteemide suhtes nii individuaalselt kui ka ühiselt kõiki vajalikke meetmeid, et säilitada taime- ja loomakoosluste elupaigad ja bioloogiline mitmekesisus ning kaitsta ökoloogilisi protsesse. Konventsiooni rakendab selle alusel moodustatud komisjon (HELCOM), mis on andnud mitmeid soovitusi ranniku- ja merealade kaitseks. Projektis võetakse neid arvesse (vt peatükk 7).

Merestrateegia raamdirektiiv 2008/56/EÜ sätestab raamistiku, mille raames liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et saavutada või säilitada oma mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund hiljemalt 2020. aastaks. Direktiiviga ei piirata tuulegeneraatorite rajamist. Eesmärk on aidata kaasa merekeskkonda mõjutavate erinevate poliitikate, kokkulepete ja õiguslike meetmete sidususele ning tagada keskkonnaküsimuste integreerimine sellistesse poliitikavaldkondadesse, kokkulepetesse ja meetmetesse.

Järgnevalt on esitatud projekti vastavus õigusaktidele ja strateegilistele dokumentidele:

1. Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035";

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

28

2. Riiklik ruumiline arengukava "Eesti 2030+;

3. Kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050;

4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;

5. Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030;

6. Eesti energeetika arengukava aastani 2030 (ENMAK);

7. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia;

8. Eesti merestrateegia;

9. TAI strateegia ja ettevõtlusstrateegia;

10. Säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21";

11. Keskkonnastrateegia 2030.

Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" - Eesti olukorra ja maailmas toimuva

arengu analüüsi põhjal on peaaegu kõigis eluvaldkondades vaja astuda olulisi samme, et

parandada praegust olukorda või kasutada olemasolevaid võimalusi. Majanduse ja kliima

valdkonnas on eesmärk võtta kasutusele uusi lahendusi, et soodustada teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni ärisektoris, olles avatud ja toetades uusi lahendusi, nagu

näiteks avamere tuuleenergia. Projekt aitab otseselt kaasa kava rakendamisele,

edendades avamere tuuleenergiat ja sellega seotud uuenduslikke lahendusi, nagu

vesiniku tootmine ja vesiviljelus, taastuvate ressursside kasutamiseks.

Riiklik ruumiline arengukava "Eesti 2030+ - Riiklik planeering annab üldise aluse ruumiliste suundumuste näol. Riiklik planeering rõhutab mereala tõhusat ja säästvat kasutamist ning Eesti avatust merele ja sätestab selle saavutamiseks üldised suunad kui põhiteema arengu. Energiatootmise valdkonnas näeb riiklik planeering ette tuuleenergia, sealhulgas avamerepiirkonna tugevat arengut. See on oluline ka energiajulgeoleku suurendamiseks. Kõige sobivamad alad tuuleparkide arendamiseks asuvad Lääne-Eesti merealal. Saarte varustuskindluse suurendamiseks ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks on seatud eesmärgiks luua Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepingeliin, mis võimaldab avamere tuuleparkide paremat ühendamist elektrivõrguga. Eelnevat arvesse võttes vastab projekt riiklikule ruumilisele kavale "Eesti 2030+".

Kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050 - Kliimapoliitika visiooni kohaselt on Eesti 2050. aastaks konkurentsivõimeline ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja suutlikkus vähendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid ja kasutada maksimaalselt ära positiivseid mõjusid. Eesti pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks peaaegu 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi suunas liikudes vähendab Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks ligikaudu 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Projekt aitab otseselt kaasa selle poliitika elluviimisele.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - arengukava peamine eesmärk on suurendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Eesti liigub kliimaneutraalse majandusmudeli saavutamise suunas, rakendades muu hulgas uusimaid teaduslikke arengu- ja innovatsioonisaavutusi. Seda on peetud ka energia- ja kliimakava üheks peamiseks eesmärgiks. Lisaks sellele on majanduse konkurentsivõime säilitamise meetmetes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine nimetatud üheks peamiseks eesmärgiks, lisades, et energiamajanduse teadus- ja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

29

arendustegevuse programmi rakendamine võimaldab rakendada meetmeid, milles kasutatakse teadus- ja innovatsioonisaavutusi. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030 - peamised eesmärgid on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 80% võrra 2050. aastaks, taastuvenergia 42%-lise osakaalu tagamine energia lõpptarbimises aastaks 2030 ja energiajulgeoleku tagamine. Kuna projekti peamine eesmärk on taastuvate energiaallikate - avamere tuuleparkide - arendamine, aitab see kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele. Seega aitab projekt otseselt kaasa kava elluviimisele.

Eesti energia arengukava aastani 2030 (ENMAK) - Peamine eesmärk on tagada tarbijatele energiavarustuse kättesaadavus vastuvõetava hinnaga. Kavas on seatud eesmärk, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia peaks moodustama 50% kodumaise elektrienergia lõpptarbimisest ja 80% Eestis toodetud soojusest peab põhinema taastuvatel energiaallikatel. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele.

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (EUSBSR) - Strateegia ühendab kaheksa Läänemere-äärset ELi liikmesriiki - Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani. Strateegia hõlmab mere säästmist, piirkonna ühendamist ja heaolu suurendamist ning mitmesuguseid poliitikavaldkondi ja valdkondadevahelisi küsimusi, mis tulenevad erinevatest eesmärkidest, sealhulgas kliimamuutustest ja ruumilisest planeerimisest. Siiski rõhutatakse selles mere head keskkonnaseisundit ja kalavarude säilitamise tähtsust. Kavas määratakse veeteed ja kajastatakse laevateid. Potentsiaalselt takistavate rajatiste (nt tuulegeneraatorite) rajamine faarvaatritele on kava tingimuste kohaselt välistatud. Meresõiduohutust mõjutavate oluliste valdkondade (nt tuuleenergia, vesiviljelus) suhtes kohaldatakse tingimusi, et täpsustada koostoimet litsentseerimisprotsessi käigus. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus.

Eesti merestrateegia - Direktiivi 2008/56/EÜ peamine eesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt 2020. aastaks merekeskkonna hea keskkonnaseisund, mida on võimalik saavutada riiklike meetmete võtmisega. Iga riik peab välja töötama ja rakendama oma mereala merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mere ökosüsteeme. Direktiivi alusel on praegu käimas merealade riikliku tegevuskava uuendamine. Kava eelnõu kohaselt on kavas meetmed ka veealuse müra reguleerimiseks ja Eesti majandusvööndis merekaitsealade võrgustiku loomiseks. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus.

TAI strateegia ja ettevõtlusstrateegia - Poliitika täitmise seisukohast on haridus- ja

teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud TAI

strateegia ja ettevõtlusstrateegia üheks eesmärgiks Eesti areng teadmistepõhiste ja

innovaatiliste lahenduste osas. Selle saavutamiseks peab riik arendama innovatsiooni

soodustavaid tegevusi ja looma ettevõtluse toetussüsteemi. Strateegia osana mainib Eesti riik

konkreetselt, et Eestis tuleks edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat kui

innovatsioonivõimekuse edendamise vahendit. Projekt aitab otseselt kaasa strateegiate

elluviimisele.

Riiklik säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" - Strateegia eesmärk on ühendada

globaalsest konkurentsist tulenevad nõuded edule säästva arengu põhimõtete ja Eesti

traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegiat rakendatakse erinevate valdkondlike

strateegiate ja arengukavade kaudu, et aidata kaasa Eesti säästvale arengule. Eesti säästva

arengu eesmärgid on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond

ja ökoloogiline tasakaal, mida saab seostada taastuvenergia suurema kasutamise eeliste

kasutamisega. Projekt aitab otseselt kaasa strateegia elluviimisele.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

30

Keskkonnastrateegia 2030 - Keskkonnastrateegia 2030 eesmärk on määratleda

pikaajalised arengusuundumused looduskeskkonna hea seisundi säilitamiseks, pidades

samal ajal silmas seoseid keskkonna ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna vahel ja nende

mõju looduskeskkonnale ja inimestele. Strateegia valdkonnad on "Keskkond, tervis ja

elukvaliteet", "Loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine",

"Kliimamuutuste leevendamine ja välisõhu kvaliteet" ning "Keskkonnajuhtimine". Projekt ei

ole vastuolus strateegiaga, aitab loodusvarasid säästlikult kasutada ja võidelda

kliimamuutuste vastu.

7. Keskkonnamõju

7.1. Sissejuhatus

Taotleja eesmärk on arendada projekti vastavalt kehtivatele Eesti (ja rahvusvahelistele)

eeskirjadele ning teistelt turgudelt saadud headele tavadele ja kogemustele. Ülemäärase

tegevusloa menetluse raames viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, et tuvastada ja hinnata

võimalikke mõjusid ning vajaduse korral soovitada asjakohaseid meetmeid mõjude

piiramiseks. Sellele protsessile eelnevad keskkonnauuringud ja seireprogramm, mis

võimaldavad tuvastada keskkonnatingimusi Saare 1 piirkonnas ja selle ümbruses. Kõik see

koos projekti nõuetekohase arendamisega peaks võimaldama sellise avamere

tuulepargi rajamist, millel ei ole negatiivset keskkonnamõju või on see minimaalne.

Tuleb märkida, et kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi MSP koostamise ajal

ja enne Saare 1 ala selgesõnaliselt taastuvenergia tarbeks määramist, võib eeldada, et

kavandatava projekti rakendamine on kooskõlas varasemate uuringutega ja üldiselt teostatav.

Arvestades arenduse varajast staadiumit, sai keskkonnamõju teemat käsitleda ainult üldisel

tasandil, seega on alljärgnevalt kirjeldatud peamised keskkonnakaalutlused.

Käesolevas osas antakse lühiülevaade projekti võimalikust keskkonnamõjust selle

elutsükli eri etappides. Nende mõjude kõrvaldamiseks või nende vähendamiseks

vastuvõetava tasemeni töötatakse välja ja rakendatakse -asjakohaseid

leevendusmeetmeid.

7.2. Ehitusetapp

Ehitusetapp on projekti elutsükli lühim, kuid tõenäoliselt kõige intensiivsem periood. Selles

etapis tehtavad tegevused võivad põhjustada merepõhja häirimist, sest uuringu- ja

ettevalmistustööd ning ehitus, vajadusel paekivide ja kivide eemaldamine, samuti põhjasettide

kihtide eemaldamine ala puhastamisel, samas kui vundamentide poolt haaratakse kinni

merepõhja killustik. Merepõhja setete liikumine või vee hägususe suurenemine võib mõjutada

vee kvaliteeti. Sõltuvalt kehtivatest eeskirjadest võib ala olla osaliselt või täielikult suletud

kalapüügiks või ehitustöödega takistatud. Hädaolukordades on võimalik naftaainete juhuslik

emissioon. Õhku võivad mõjutada sisepõlemismootorite heitmed (kui need mootorid on

ehitusplatsil veel kasutusel) koos laevade suurenenud liikumisega. See võib kaasa tuua ka

müra suurenemise, mis võib mõjutada mereimetajaid, kui seda ei leevendata vastavalt (nt

kasutades eriti mürarikaste pillirootööde ajal mullakardinaid ). Saare 1 piirkonna asukoha tõttu

ei mõjuta projekt maismaastikku maismaalt vaadatuna, kuid selline takistus võib olla oluline

lindude rände seisukohast, mida tuleks vastavalt hinnata ehitusele eelneva linnustiku seire

käigus.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

31

Tuleb märkida, et ehitusetapi keskkonnamõjud on oma olemuselt ajutised ja enamasti

pöörduvad ning nende lühiajaline iseloom toetab asjakohaste leevendusmeetmete

rakendamist.

Üldiselt on keskkonnamõju ehitusetapis ajutine ja ajutine ning puudutab peamiselt ehitusetapi

seda osa, mis on seotud vundamendi ja kaabliühendustega. Tuleb rõhutada, et peaaegu kogu

kavandatava projekti piirkonnas (välja arvatud vundamentide, erosioonikaitse ja

kaablikaitsesüsteemide asukohad) on merepõhja ja selle elupaiga eeldatav hävitamine ja

muud sellega seotud mõjud väga lühiajalised ja pöörduvad. Pärast ehitusetappi toimuvad

ümberkujundatud põhjaelupaikade ribal looduslikud taasasustamisprotsessid ja projekti

eelsed tingimused taastuvad.

7.3. Operatsioonifaas

Kasutusetapis on peamine mõju hoolduslaevade liikumisest ja hooldustööde tegemisest. See

võib põhjustada kütuse põletamisel tekkivaid saasteainete heitkoguseid.

Sõltuvalt kehtivatest eeskirjadest ja edasistest korraldustest võib piirkond olla osaliselt või

täielikult kalapüügiks suletud, mis võib kaasa tuua kalapüügi suurenemise ümbritsevatel

aladel, samas kui rajatud infrastruktuur võib mõjutada ka erinevate kalaliikide esinemist.

Hädaolukordades on võimalik naftaainete juhuslik emissioon. Maastikku võivad mõjutada

teeninduslaevade liikumine ja turbiinid ise, mis on nähtavad lähedalasuvatelt laevateedelt

(Joonis 10).

Tuulikupark ei tohiks oluliselt mõjutada mereimetajaid. Struktuurid võivad siiski mõjutada

lindude liikumist, mistõttu tuleks jälgida ka tegelikku mõju, et kinnitada ehitamiseelne hinnang

lindudele avaldatava mõju kohta.

Joonis 10 - Saare 1 piirkond laevade liikumise intensiivsuse kontekstis (laevateed, kalapüük, jne.)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

32

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

7.4. Likvideerimise etapp

Kasutuselt kõrvaldamise etapis, mis võib nõuda infrastruktuuri eemaldamist ja piirkonna

taastamist arenduseelsesse seisundisse, võib tekkida ehitusjärgsele etapile sarnane mõju.

See tähendab mõju merepõhjale ja selle setetele, müra, ajutine saasteainete heide õhku

kasutatavatest laevadest ja masinatest ning laevade suurenenud liikumine.

7.5. Loetelu kavandatavatest uuringutest, mida taotleja kavatseb teha, et teha taotluse kohta otsus.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p-le 5 on

tuuleelektrijaama rajamine veekogule keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine. KMH käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse otsene ja

kaudne peamine keskkonnamõju ja selle realistlikud alternatiivid ning töötatakse välja

asjakohased keskkonnameetmed, millega saab vältida või vähendada kahjulikku

keskkonnamõju. KMH käigus hinnatakse kõiki peamisi mõjusid, sealhulgas mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, lindudele jne, ning ka tegevuse kumulatiivset mõju (sh Eesti mereala

ruumilise planeeringuga avamere tuuleparkide arendamiseks ettenähtud naaberpiirkonnad).

KMH menetlus viiakse läbi kooskõlas nimetatud seaduse §-le 32, mida on visuaalselt kujutatud

Joonisel 11. Kõik vajalikud mõjuhindamise valdkonnad kajastuvad keskkonnamõju hindamise

programmis ja viiakse läbi vastavalt eespool nimetatud seaduse §-le 13.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

33

Joonis 11 - Illustratsioon keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohase keskkonnamõju hindamise menetluse kohta

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Olemasoleva kirjanduse esialgne analüüs näitas, et kavandatava piirkonna keskkonda on

uuritud üsna vähe. Seetõttu on kavas enne projekti ehitusetapi alustamist viia läbi

üksikasjalikud ja põhjalikud inventuurid. Nende eesmärk on iseloomustada keskkonna biootilisi

ja abiootilisi tingimusi, kusjuures saadud tulemusi kasutatakse keskkonnamõju hindamise

aruande koostamisel. Näidatakse ära looduse seisukohalt väärtuslikud alad ja liigid, mida

võetakse eriti hoolikalt arvesse, et vähendada kavandatava investeeringu negatiivset mõju

keskkonnale.

Vastavalt MTP-le hinnatakse tuulegeneraatorite asukoha ja tehnoloogilise lahenduse üle

otsustamisel lubade andmise menetluse / keskkonnamõju hindamise tasandil tulevase

avamere tuulepargi võimalikke mõjusid kirjanduse, kättesaadavate andmete ja

asukohauuringute põhjal.

Tulevaste uuringute põhielemendid on järgmised:

a. Batümeetria;

b. mereala meteoroloogilised uuringud, sealhulgas tuule, lainetuse, hoovuste ja jääolude seire;

c. Erinevad abiootilise keskkonna elemendid:

i. Merepõhja setted ja põhja geofüüsika;

ii. Hüdroloogilised ja hüdrokeemilised tingimused;

iii. Maavarade hoiuste kontrollimine;

Nende uuringute raames on vaja määrata setete keemilised (ohtlikud ained, toitained) ja füüsikalised omadused. Uuringud hõlmavad kelaatsete setete moodustumise ja leviku modelleerimist, et hinnata tuulepargi mõju kalade kudemisaladele, kudemisele ja rändele, ning merevee kvaliteedi uurimist.

d. Erinevad biootilise keskkonna elemendid:

i. Ihtüofauna (kalad);

ii. Avifauna (linnud);

iii. Mereimetajad;

iv. Käsitiivaliste fauna (nahkhiired);

v. Põhjaelustik (planktonilaadsed organismid);

vi. Teatud määral taimestik;

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

34

Põhjaloomastiku (planktonilaadsete organismide) uuringud annavad ülevaate merepõhja elupaigatüüpidest, samas kui kalade uuringud hõlmavad kudemisalasid ja kalade rännet.

e. Veealused arheoloogilised uuringud, sealhulgas vrakkide, ajalooliste lõhkeainete ja muude ohtlike objektide olemasolu uuritavas/ehitatavas piirkonnas;

f. Mürauuringud (ehitamise, käitamise ja demonteerimise ajal, keskendudes eelkõige veealusele müra ja vibratsioonile);

g. Eralduva soojusenergia ja võimalike vibratsioonide mõju hindamine, mis on seotud magnetvälja ja rajatistega;

h. Sotsiaalmajanduslik analüüs;

i. Visuaalse mõju hindamine;

j. Mereliiklusele avalduva mõju hindamine.

Lisaks avamere tuulepargile hõlmab see taotlus ka vesiniku tootmise ja vesiviljeluse võimalust (võimalusi). Juhul, kui mõni neist võimalustest valitakse, on taotlejale teada, et nende mõju analüüsimiseks võib olla vaja teha ka keskkonnamõju hindamine. Taotleja märgib, et kui vesiniku tootmisega kaasneb ka vee võtmine ja kasutatud vee tagasijuhtimine merre, siis sõltuvalt tegevuse täpsest ulatusest võib ka selle tegevuse puhul olla vajalik keskkonnamõju hindamine, ilma et see oleks põhjendatud (KeHJS § 6 lg 1 p 19 ja § 11 lg 3).

Tuleb märkida, et ekspordikaablite marsruutide puhul kavandatakse ka mudeli koostamist ja levikut, merepõhja setete, merepõhja elustiku ja elupaigatüüpide (samuti kalanduse) uuringuid, mis võimaldaks valida ja hinnata merekeskkonna jaoks kõige optimaalsemaid marsruute. Kui valitakse vesiniku/alternatiivkütuste torujuhtme variant, viiakse läbi uuringud ka piirkonnas, kus torujuhe hakkab paiknema.

Taotleja viib läbi kõik vajalikud uuringud, mis kajastuvad tulevases keskkonnamõju hindamise programmis. Praegu ei näe taotleja olulisi keskkonnapiiranguid, mis võiksid projekti mõjutada.

8. Projekti sotsiaalsed aspektid

8.1. Sissejuhatus

Sotsiaalsed aspektid on iga avamere tuuleprojekti arendamisel olulised. Need on seotud väga

tihedalt konkreetse projektiga seotud küsimustega, kuid on ka palju laiema tähendusega kogu

sektori kontekstis.

Järgnevalt käsitletakse investeeringute mõju ühiskonnale nii üldiselt kui ka oluliseks peetud

küsimuste kontekstis.

8.2. Energiajulgeolek

Projekt täidab oma innovatiivsete lahendustega, mis on seotud avamere tuulikutega, kõige

olulisemat sotsiaalset funktsiooni - see võimaldab suurendada taastuvenergia osakaalu

energialiikide hulgas, mis võimaldab Eestil parandada oma „energia kolmikprobleemi"

tulemust,9 mis hindab riike kolme mõõtme alusel: (1) energiajulgeolek, (2) taskukohasus ja (3)

keskkonnasäästlikkus.

9 WEC Trilemma: riikide profiil (worldenergy.org)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

35

Maailma Energeetikanõukogu poolt 2022. aastaks esitatud andmete kohaselt oli Eesti

kolmikpunkti skoor ABA,10 mis võimaldas riigil olla väga kõrgel 9. kohal (91 loetletud piirkonna

seas), kusjuures viimasel perioodil on olukord oluliselt paranenud. Tuleb siiski märkida, et

„energiajulgeoleku" näitajate komponendid üldiselt kasvavad, kuid „impordisõltumatuse" tegur

väheneb. Energiakapitali õigluse osas on enamik tegureid viimastel aastatel jäänud

muutumatuks, kuid tegur „elektrihind" on praegustes tingimustes üks probleemidest. Viimastel

aastatel on keskkonnasäästlikkus aeglaselt suurenenud, kuid üks selle komponentidest,

vähese süsinikdioksiidiheitega elektritootmise tegur, võib vajada täiendamist.

Suuremahuline avamere tuuleelektrijaam, nagu käesolev projekt, mida iseloomustab

suhteliselt kõrge tõhusus, mis on tõenäoliselt suurem kui teistel taastuvatel energiaallikatel

Eestis, suurendab eespool nimetatud tegureid, tagades Eesti energiajulgeoleku ja

märkimisväärse energiaekspordipotentsiaali.

8.3. Sotsiaalne heakskiit

Avamere tuuleenergia sotsiaalset tajumist võib vaadelda kahel tasandil. Ühelt poolt on

tegemist energiatootmise tehnoloogiaga, mida ühiskond tajub väga positiivselt. Teisest küljest

tajuvad ühiskonnad samal ajal avamere tuuleenergiat kui paljulubavat lahendust riigi

energiasüsteemi muutuste kontekstis, et võidelda kliimamuutuste vastu, mida kinnitavad ka

uuringud ja analüüsid. Seega võib järeldada, et avamere energiasektor üldiselt ja eelkõige

projekt sobivad hästi kokku ühiskonna ootustega, mis on seotud energiasüsteemi vältimatu

ümberkujundamisega.

Tuleb siiski märkida, et sotsiaalne heakskiit ei ole lõplikult antud ja et see on ka küsimus, mis

on oluline ka konkreetsete projektide tasandil, mitte ainult kogu tööstusharu tasandil.

Avamereenergiasektori ja ühiskonna vaheliste suhete kujundamisel kavatseb taotleja

tegutseda kahel viisil: esiteks ühineda tööstusühenduste riiklike kampaaniatega (kui need on

projekti väljatöötamise ajal olemas) ja teiseks viia läbi oma teavituskampaaniaid ning suhelda

otse kohalike kogukondadega. Nagu näitab praegu rakendatavate avamere tuuleparkide

vajaduste analüüs, on kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamine ka vajalik tingimus

sotsiaalsete konfliktide vältimiseks, mida käsitletakse hiljem.

8.4. Kohalike kogukondade kaasamine

Võttes arvesse tööstuse seniseid kogemusi, tunnistavad avamere tuuleenergia investorid

kohalikke kogukondi - nii kohalikke omavalitsusi kui ka konkreetsete piirkondade elanikke - kui

olulisi sidusrühmi arutelus avamere tuuleenergia üle üldiselt ja konkreetsete projektide üle

konkreetselt. Projekti puhul on peamised sidusrühmad Saaremaa saare ja eriti selle

lääneranniku, kuid tõenäoliselt ka teiste piirkondade kogukonnad. Ühenduse kaasamine, olgu

see siis konsultatsioonide või keskkonnaalaste otsuste või ehituslubadega seotud menetlustes

osalemise vormis, on vajalik miinimum. Sellest tulenevalt kavatseb taotleja järgida parimaid

tavasid seoses koostööga kohalike kogukondadega.

Viidates uurimistulemustele, mis käsitlevad kohalike omavalitsuste oodatavat tegevust seoses

võimaliku avamere tuuleparkide ehitamisega, võtab taotleja meetmeid, mis arvestavad

kohalike kogukondade ootusi ja vajadusi, eelkõige neid, mis on seotud projektiga. See hõlmab

teabe andmist investeeringu enda ja selle mõju kohta inimestele ja keskkonnale (materjalide

levitamine, veebileht, teabepunkt investeeringu rakendamise ajal, õppevisiidi korraldamine

toimivasse tuuleparki ja kogemuste vahetamine kogukondadega, kus sellised projektid juba

10 A-punktid energiajulgeoleku, B-punktid taskukohasuse ja A-punktid keskkonnasäästlikkuse eest.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

36

toimivad, haridustegevus erinevatel tasanditel). Kõiki neid teemasid käsitletakse

sidusrühmade haldamise kavas ja sellega seotud kommunikatsioonikavas, mis mõlemad on

avamere tuuleenergiaprojektide arendamisel standarduuringud.

Projekti mõju kohalikele kogukondadele on ka majanduslik. Taotleja kavatseb projekti

arendus-, ehitus- ja kasutusetapis tugineda võimaluse korral Eesti tarneahelale. See

tähendab, et soodustatakse ja toetatakse tavaliselt rannikualadel asuva tootmistööstuse

arengut, samuti teenindusbaasi paiknemist olemasoleva sadamainfrastruktuuri piires. Eriti

viimane punkt tundub kohalike kogukondade seisukohast oluline, kuna see võimaldab uute

tegevuste arengut piirkonnas (näiteks laevastiku paigutamine laevapargi ümberpaigutamiseks

või OWF teenindus- ja tegevusbaasi ehitamine ja käitamine). Kõik need tegevused toovad

kaasa majandusimpulsi, maksutulu ja töökohtade loomise, mis on sotsiaalsest seisukohast

selgelt positiivne.

8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte

Arvesse on võetud erinevaid vastastikuseid seoseid projekti ja erinevate sotsiaalsete

küsimuste vahel. Mõned neist on kirjeldatud eespool, kuigi on veel mitmeid teisi, mida tuleb

käsitleda hiljem. Taotleja jääb avatuks, kui peaks tekkima vajadus täpsustada või laiendada

üksikuid elemente.

Avamere tuuleenergial võib olla mitmesuguseid sotsiaalseid mõjusid, nii positiivseid kui ka

negatiivseid. Kõiki neid küsimusi analüüsides võib järeldada, et sotsiaalsest vaatenurgast on

avamere tuuleenergia arendamisel laias laastus positiivne tähendus, kuna see võib aidata

kaasa mitmete praeguste maailmaprobleemide lahendamisele. Selliste oluliste küsimuste

hulka kuuluvad võitlus kliimamuutuste vastu, energia muundamine ja energiajulgeoleku

suurendamine. Ka kohalikud kogukonnad võivad investeeringutest teataval määral kasu

saada, ning majandusimpulss ja kohaliku tarneahela areng, olgu see siis tootmise või teenuste

osas, on vaieldamatult positiivne element, mis võib kasu tuua kogu ühiskonnale, eriti

rannikualadele. Ebasoodsad mõjud ja võimalikud sotsiaalsed konfliktid tunduvad olevat

nüüdseks hästi teadvustatud ning nende lahendamiseks on juba olemas võimalused, mis

põhinevad suuresti teiste turgude ja nendega seotud tööstusharude kogemustel.

Kokkuvõttes on kavandatav projekt sotsiaalselt kasulik ning võimalikud negatiivsed

mõjud on võimalik viia vastuvõetava tasemeni.

9. Rahastamisallikad

Teave projekti rahastamiseks kavandatud rahastamisallikate üksikasjade kohta on esitatud

Lisas 3.

Taotleja asjakohased finantsaruanded on taotlusele lisatud Lisana 5.

10. Lisad

1. Taotlusele on lisatud järgmised dokumendid:

2. Lisa 1 - Äriregistri väljavõte

3. Lisa 2 - Tegelike kasusaajate registri väljavõte

4. Lisa 3 - Konfidentsiaalne teave

5. Lisa 4 - Tehnilised tingimused Oxan Energy SAS planeeritava Saare 1 meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

37

6. Lisa 5 – Taotleja finantsaruanded

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kaitsevägi [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]

Saare Rannarahva Selts [email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu

koormamiseks meretuulepargiga Saare

1 alal

Täiendatud taotlus

Tallinn, esitatud 29.09.2024

Täiendatud 18.10.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 29.09.2024

Endla 10a

Tallinn 10142

[email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 1 alal

See taotlus on vastus 30.07.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusele

seoses CI Estonia Wind GmbH & Co. KG esitatud hoonestusloa taotlusega meretuulepargi

rajamiseks Saare 1 alal, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on avaldanud

oma veebilehel (aadress: https://ttja.ee/).

Oxan Energy (edaspidi Oxan, taotleja või äriühing) esitab käesolevaga TTJA-le

konkureeriva taotluse (edaspidi taotlus) hoonestusloa menetluse algatamiseks

ehitusseadustiku (EhS) § 1133 kohaselt ja kooskõlas EhS § 1139 lõikes 2 esitatud nõuetega,

et koormata avalik veekogu käesolevas taotluses kirjeldatud meretuulepargiga ja sellega

seotud rajatistega, mis rajatakse Saaremaast läänes asuvale ligikaudu 88 km2 suurusele

Saare 1 alale, nagu see on määratletud Eesti mereala planeeringus1 (edaspidi MTP).

Taotlus vastab kehtivale õigusraamistikule ja annab põhjaliku selgituse EhS § 1139 lõikes 2 esitatud kriteeriumide täitmise kohta.

Vajaduse korral esitab ettevõte hea meelega lisateavet taotleja, kavandatava lahenduse või muude käesolevas taotluses esitatud andmete kohta.

Lugupidamisega,

Nicolas Paul-Dauphin

Juhatuse liige

1 Kättesaadav planeeringu portaalis: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf (viimati vaadatud 27.09.2024)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

1

Sisukord Mõisted ja lühendid ..............................................................................................................3

1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis.................................................................5

2. Taotleja ....................................................................................................................5

2.1. Üldine ja kohustuslik teave .......................................................................................5

2.2. Taotleja äritegevus, oskused ja majandusvõimekus .................................................5

2.3. Ettevõtte ESG lähenemine ........................................................................................6

2.3.1. Filosoofia ja väärtused ..............................................................................................6

2.3.2. ESG strateegia ja meetmed ......................................................................................7

3. Projekti kontseptsioon ja peamised tehnilised omadused ..................................8

3.1. Projekti kontseptsioon ...............................................................................................8

3.2. Avalikus veekogus koormatava ala koordinaadid ja ala suurus ruutmeetrites ......... 11

3.3. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sobivus ujuvtuulikute tehnoloogia jaoks ......... 12

3.4. Elektrijaama potentsiaalne võimsus ........................................................................ 14

3.5. Ehitustööde arv koormatud alal ja ehitustööde maapinna projektsioonipindala ....... 14

3.6. Rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus .............................................................. 15

3.7. Kavandatavate ehitiste ja nende teenindamiseks vajalike rajatuste kaart ............... 17

4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised üksikasjad ........................................... 19

4.1. Vundamendi aluskonstruktsioonid .......................................................................... 19

4.2. Vesiniku tootmise ja transpordi võimalused ............................................................ 22

4.3. Võimalik vesiviljeluse pilootprojekt .......................................................................... 24

5. Projekti ajakava..................................................................................................... 24

5.1. Taotletav hoonestusloa kehtivusaeg ....................................................................... 24

5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused...................................................................... 24

6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktidega ning strateegiliste dokumentidega ...... 25

6.1. Projekti kooskõla MTPga ........................................................................................ 25

6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega ..................................................................... 25

6.1.2. Projekti vastavus MTP-s sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele ....... 26

6.1.3. Projekti vastavus muudele suunistele ja tingimustele, mis on sätestatud

mitmeaastases strateegilises kavas. ....................................................................... 26

6.2. Projekti kokkusobivus peamiste õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega .......... 27

7. Keskkonnamõju .................................................................................................... 30

7.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 30

7.2. Ehitusetapp ............................................................................................................. 30

7.3. Operatsioonifaas..................................................................................................... 31

7.4. Likvideerimise etapp ............................................................................................... 32

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

2

7.5. Loetelu kavandatavatest uuringutest, mida taotleja kavatseb teha, et teha taotluse

kohta otsus. ............................................................................................................ 32

8. Projekti sotsiaalsed aspektid ............................................................................... 34

8.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 34

8.2. Energiajulgeolek ..................................................................................................... 34

8.3. Sotsiaalne heakskiit ................................................................................................ 35

8.4. Kohalike kogukondade kaasamine ......................................................................... 35

8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte ........................................................................... 36

9. Rahastamisallikad ................................................................................................ 36

10. Lisad ...................................................................................................................... 36

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

3

Mõisted ja lühendid

Käesolevas dokumendis on kasutatud järgmisi mõisteid ja lühendeid.

Punkti Selgitus / kirjeldus

AIS Automaatne identifitseerimissüsteem

AI TI - Tehisintellekt

Capex Investeeringukulud ehk projekti ehitusetapiga seotud kulud

CfD Hinnavaheleping

COD Tuulepargi majandamise alguskuupäev

CTV Tööperelaev

Devex Arenduskulud ehk projekti arendusetapiga seotud kulud ehitusloa saamiseks

DSCR Laenuteeninduse kattekordaja – näitab rahavoogu, mis on kättesaadav jooksvate võlakohustuste tasumiseks

EBIDTA EBITDA – kasum enne intresside, maksude, amortisatsiooni ja kulumi mahaarvamist

EIA KMH – keskkonnamõju hindamine

EEZ Majandusvöönd

EPCI Projekteerimine, hanked, ehitus ja paigaldus

ESG Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisega seotud teemad

EYA Energiatõhususe hinnang

FEED Põhiprojekt

FID Lõplik investeerimisotsus

FIDIC Fédération Internationale Des Ingénieurs-Conseils – lepingu tüüp

ft Jalg, 1 jalg = 0,3048 m

FTE Täistööajale taandatud

SKP SKT – Sisemajanduse kogutoodang

GIS Geoinfosüsteem

HVAC Kõrgepinge vahelduvvool

HVDC Kõrgepinge alalisvool

HSE Tervishoid, ohutus, keskkond

IRR Sisemine tulumäär

LC Kohalik sisend

LCOE Energia tasandatud kulu

LCOH Vesiniku tasandatud kulu

LH2 Veeldatud vesinik

MSP MTP – mereala planeering

OEM Originaalseadmete tootja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

4

Punkti Selgitus / kirjeldus

Opex Tegevuskulud - Projekti käitamisetapiga seotud kulud kuni tegevuse lõpetamiseni.

OSS Avamere alajaam

P2G Elektri jõul gaasi tootmine

P2G2P Elektri jõul toodetud gaasist elektri tootmine

R&D Teadus- ja arendustegevus

Repowering Vanemate elektrijaamade asendamine uute elektrijaamadega

ROV Kaugjuhitav seade

SEA KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

SES Hõljuk

SPV Projekti elluviimiseks loodav äriühing

SOV Tuulepargi teeninduslaev

T&I Transport ja paigaldus

TRL Tehnoloogilise valmiduse tase

TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

UN ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

UXO Tuvastamata lõhkekehade uurimine

WTG Tuulik

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

5

1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis

Käesolev taotlus on vastus 30.07.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise

kavatsusest Saare 1 piirkonnas asuva avamere tuulepargi ehitamiseks CI Estonia Wind GmbH

& Co. KG poolt, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldas oma

veebilehel (aadress: ttja.ee).

EhS § 1131 lg 1 kohaselt on hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. See annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel. Vastavalt EhS § 1133 lg-le 1 esitatakse hoonestusloa taotlus pädevale asutusele, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi: TTJA). Taotlus esitatakse TTJA e-posti aadressile: [email protected].

Käesoleva taotluse ülesehitus vastab EhS § 1133 lõikele 2 ja § 1139 lõikele 2 ning 2023. aasta detsembris TTJA avaldatud juhendis „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine (versioon 3)“ esitatud nõuetele.

Käesolev taotlus põhineb selle esitamise ajal teadaoleval teabel ning täpsed seadmed, nende mõõtmed, tuulepargi ühendamisviis jne määratakse kindlaks projekti arendamise käigus, arvestades keskkonna- ja muude uuringute, keskkonnamõju hindamise tulemusi ning projekti projekteerimise etapis välja töötatud ja olemasolevat tehnoloogiat.

2. Taotleja

2.1. Üldine ja kohustuslik teave

Käesoleva taotluse on esitanud Oxan Energy, kes on Prantsusmaal registreeritud äriühing,

registreerimisnumber: 952 617 298, asukohaga 7 rue Eugène Millon 75015 Paris, mille

põhikirjaline eesmärk on avamere tuuleenergia projektide ja rohelise vesiniku tootmisüksuste

arendamine, ehitamine ja käitamine, sealhulgas teenuste osutamine kolmandatele isikutele.

Taotleja kontaktandmed on järgmised:

Nimi: Nicolas Paul-Dauphin

E-post: [email protected]

Taotleja kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed, samuti andmed äriühingu

aktsionäride ja tegelike tulusaajate kohta on täielikud ja täpsed.

Äriregistri väljavõte (eesti keeles) on lisatud käesolevale taotlusele lisana 1.

Ühingu andmed tegelike kasusaajate registris (eesti keeles) on lisatud käesolevale taotlusele

lisana 2.

2.2. Taotleja äritegevus, oskused ja majandusvõimekus

Oxan Energy on taastuvenergiaprojektide arendaja, kes on spetsialiseerunud mereenergiale

ja eelkõige ujuvate tuulikute arendamisele. 2023. aastal loodud ja Prantsusmaal asuv ettevõte

tegutseb rahvusvaheliselt, peamiselt Euroopa turgudel. Oma tunnustatud ekspertidest

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

6

koosneva meeskonnaga tugineb Oxan Energy enam kui 12-aastasele kogemusele ujuva

avamere tuuleenergia valdkonnas ning omab seega kõiki asjakohaseid oskusi ja pädevusi

oma projektide arendamiseks. Oxan Energy püüab leida lahendusi elujõulise tuleviku energia

jaoks, kasutades avamere loodusvarasid.

Lisateavet taotlejate äritegevuse, oskuste, omandistruktuuri ja majandusliku võimekuse kohta

leiate käesoleva taotluse lisast 3.

2.3. Ettevõtte ESG lähenemine

2.3.1. Filosoofia ja väärtused

Tõhusa ESG strateegia väljatöötamine nõuab metoodilist ja läbimõeldud lähenemist. Oxan

Energy alustas oma ESG-probleemide kindlaksmääramisest ja prioriseerimisest, dialoogi

alustamisest sidusrühmadega, et määratleda ettevõtte ESG-eesmärgid, seejärel ESG

põhinäitajate valimisest ja kogumisest ning vajalike poliitikate väljatöötamisest.

Oxan Energy alustas ISO 26000 standarditel põhinevat diagnostikafaasi. Teises etapis

rikastab ettevõte oma lähenemisviisi, kasutades ettevõtete sotsiaalse vastutuse direktiivi

(CSRD) meetodeid.

Seni on Oxan Energy positsioneerinud end FOW arendajana. Teatavate objektide puhul võtab

ettevõte endale rolli, et teha prognoose, mis põhinevad nende teadmistel ja kogemustel

varasemate projektide kohta, et määratleda asjakohasemad eesmärgid.

Jätkusuutlikkuse aruande koostamine on järgmine keskmise tähtajaga projekt, mille eesmärk

on näidata ettevõtte terviklikku lähenemist, tugevdada ettevõtte läbipaistvust ja legitiimsust

sotsiaalse vastutuse osas ning vastata sidusrühmade kasvavatele ootustele.

Oxan Energy filosoofia ja väärtused on esitatud Joonisel 1 allpool.

KES ME OLEME

OXAN ENERGY ON UJUV AVAMERE TUULEPARTNER

• Avamere tuuleenergia arendaja, mis loodi juunis 2023 ujuvtuulikute pioneeride poolt

• Ärimudel: Omakapitali partner avamere tuuleenergia projektides/pakkumistes, eesmärgiga saada sõltumatuks elektritootjaks (IPP).

• Tugevad teadmised ujuvtuulikute tehnilistest ja pakkumiste haldamise alastest oskustest

• Rahastab kindel investor SWEN Capital Partners

MEIE MISSIOON

ON KOONDADA EKSPERDITEADMISED JA MITMEKORDISTADA ENERGIAT, ET ARENDADA PROJEKTE

ROHELISELE ENERGIALE ÜLEMINEKU VÄLJAKUTSE LAHENDAMISEKS.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

7

Joonis 1 - Oxan Energy filosoofia ja väärtused

Allikas: Taotleja

2.3.2. ESG strateegia ja meetmed

Oxan Energy ESG strateegia raames võetavad meetmed on järgmised:

Keskkonnakaitse

a. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine: järgime ettevaatusprintsiipi,

teavitades meie sidusrühmi võimalikest riskidest ja andes neile põhjalikku riskiteavet:

i. Praegu koostatakse meie tegevuse jaoks tegevusjuhendit, mis kinnitab ja defineerib

meie pühendumust keskkonna austamisele ja säästvale arengule kaasaaitamisele;

ii. Teave ettevõtte poliitikate/lepingute kohta, mis puudutavad heaolu ja elukvaliteeti tööl,

ning kaugtöölepingute kohta, et tõsta töötajate teadlikkust ökoloogilisest käitumisest

ja tegevusest;

iii. Hinnata kasvuhoonegaaside heitkoguseid, viies läbi süsiniku jalajälje hindamise.

Sotsiaalsed ja ühiskondlikud kohustused

a. Töötajad: Oxan Energy kõige väärtuslikum ressurss on tema meeskonnaliikmete heaolu:

i. Koolitusprogrammi loomine oskuste arendamise ja pideva õppimise edendamiseks

MEIE FILOSOOFIA

KOOS TAASTUVENERGIA EDENDAMINE

Pühendumine kvaliteedile

Tehniliselt usaldusväärsed, töökindlad ja eetiliselt

laitmatud projektid. Ainulaadne lähenemine, mis

austab keskkonda ja merd. Oskus teha tihedat

koostööd kõigi sidusrühmadega, et optimeerida

ja kohandada projekte nende keskkonnaga.

Usaldusväärne, pikaajaline partner

Oleme olemas alates arendusfaasist kuni

ehitamise ja käitamiseni. Tugev

partnerluskultuur, mis põhineb varasemate

koostööde kogemustel paljude erinevate

osapooltega. Toetatud usaldusväärse ja

pühendunud finantspartneriga.

Kohalik ja ülemaailmne tegija

Prantsusmaal asuv ettevõte, mille

rahvusvaheliselt kogenud meeskond on

tunnustatud oma paljude edusammude poolest.

Tegevus peamiselt Euroopa turgudel, tugev

kohalik esindatus.

MEIE VÄÄRTUSED

01. TERVIKLIKKUS

Me loome projekte, mis on tehniliselt

usaldusväärsed, töökindlad ja eetiliselt laitmatud.

02. KOHUSTUS

Me anname endale vahendid, et viia ühiskonda

edasi, sest me suudame kuulata ja mõista erinevaid

küsimusi, mis on kaalul.

03. KIIRUS

Oxan Energy on väikese suurusega ettevõte, mis

suudab kiiresti reageerida. Oluline väärtus, mis teeb

tööstusharus vahet.

04. JULGUS

Me teame, kuidas kasutada ja võimendada seda,

mida oleme juba saavutanud, seega saame jätkuvalt

vaadata taastuvenergia valdkonnas tulevikku, sest

me koosneme inimestest, kes astusid sellesse

valdkonda, kui vähesed julgesid sellesse uskuda.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

8

ii. Töötervishoiu ja tööohutuse alased teadlikkuse tõstmise üritused

b. Kohalik pühendumus ja kooskõlastamine: Arendada ja käitada projekte, mis kaasavad

kohalikke kogukondi, aidates seeläbi vähendada avamere tuuleenergiaga seotud riske ja

kulusid ning alandada elektrihindu riikides, mis avavad oma territooriumi projektide

arendamiseks.

i. Arendada uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi:

• Tuulepargi erinevad komponendid (turbiinid, vundamendid, kaablid jne) ja,

• Salvestuslahenduste kombineerimine (vesinik), et ületada taastuvenergia

varieeruvust ja hõlbustada nende integreerimist elektrivõrkudesse.

Juhtimisalased väljakutsed

a. Ärisuhted: Jätkusuutlikud hanked meie tarneahela kaudu vastavalt selgelt määratletud

põhimõtetele, et vältida põhiõiguste rikkumisi:

i. Käimas on tegevusjuhendi koostamine, et võidelda korruptsiooni vastu selle kõikides

vormides;

ii. Sisemine kaitsesüsteem hoiatuste ja rikkumisest teatajate kaitseks.

3. Lisa 3 - Konfidentsiaalne teaveProjekti kontseptsioon ja peamised tehnilised omadused

3.1. Projekti kontseptsioon

Käesolev taotlus on seotud Saare 1 piirkonnaga (Joonis 2), mis hõlmab umbes 88 km2, mis on määratletud mereala planeeringus kui tuuleenergia arendamiseks sobiv ala, mille koguvõimsus on kuni 900 MW ja mis koosneb kuni 60 avamere tuulikust, mis on ühendatud võrku, toodavad rohelist elektrit ja/või võivad toota alternatiivseid kütuseid avamerel (turbiinis või eraldi platvormidel), koos sellega seotud infrastruktuuriga.

Kontseptsiooni seisukohast on projekti peamine eesmärk arendada uuenduslikku avamere tuulepargi projekti ja potentsiaalselt rakendada mitmeid teisi tipptasemel lahendusi tuuleenergia innovatsioonipiirkonnas.

Projekti põhieesmärgid ärilisest seisukohast on järgmised:

a. Töötada välja kulutõhus ujuv tuuleenergia lahendus Läänemere tingimustes, mis toodab rohelist elektrit ja/või vesinikku või muid alternatiivseid kütuseid, mille tasandatud energiakulu (LCOE) on kooskõlas piirkonna kaubanduslikult elujõulise energia tootmise ja tarnimisega;

b. Luua alus investeeringute tegemiseks ja lõppkokkuvõttes usaldusväärse kohaliku tarneahela loomiseks kaubanduslikus mahus, toetades veelgi Eesti energiavajaduste sõltumatust.

Projekti elluviimisel peetakse silmas ka tõhusat ruumikasutust koos vesiviljeluse või muude lahenduste kasutamisega, tagades kõrgeimatele standarditele vastava tööohutuse ja keskkonnakaitse.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

9

Joonis 2 - Saare 1 piirkonna asukoht

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Tehnilisest vaatest on projekti põhielemendid järgmised:

1. Lähtemudel – täiemõõduline avamere ujuv tuulepark (võimalusega kasutada merepõhjale kinnitatud tuulikuid, et tagada tõhus ruumikasutus), mis ühendatakse võrku ja koosneb järgmistest osadest:

a. Kuni 60 avamere tuulikut koguvõimsusega kuni 900 MW, mis sõltuvalt lõplikust valitud tehnoloogiast ja projekti konfiguratsioonist võivad olla varustatud vesiniku tootmise, säilitamise ja ülekandmise rajatistega;

b. Kuni 3 avamerealajaama (HVAC või HVDC, sõltuvalt lõpuks valitud elektrienergia ekspordivõimalustest), mille peamine ülesanne on koguda turbiinides toodetud elektrit, suurendada pinget ja võimaldada elektrienergia ülekandmist maismaale või edastada elektrit vesiniku tootmise eesmärgil vesinikujaama(de)sse või edastada elektrit otse ekspordiks. Lisaks eeldatakse, et avamerealajaamad võivad olla varustatud teadus- ja mõõtmisseadmetega, mis toetavad teadus- ja arendustegevust Eestis;

c. Tuulepargisisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid), mis koosneb dünaamilistest ja staatilistest kaablitest, mis ühendavad üksikuid tuulikuid naaberalajaamadega või avamerealajaama(de)ga;

d. Maksimaalselt 3 elektrienergia ärajuhtimise kaablit, mis lähevad avamerealajaamast (või jaamadest) sobivasse ühenduspunkti;

2. Võimalik avamere vesiniku tootmine koos:

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

10

a. Kuni 3 avamereplatvormiga vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks, mille võimsus tuleneb edasistest uuringutest;

b. Tuulikupargisisene vesiniku/alternatiivkütuse võrk;

c. Vesiniku/alternatiivkütuse transporditorustik, mis kulgeb vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks mõeldud avamereplatvormi(de)lt kollektorisse;

3. Võimalik vesiviljeluse katseprojekt, mis koosneb järgmistest osadest:

a. Maksimaalselt 6 võimalikku ujuvvundamendil avamererajatist vetikate jaoks (pilootprojekt).

Lisaks võib uurida kalakasvatuse juurutamist Saare 1 alal.

Kokkuvõttes võtab taotleja praeguses etapis arvesse mitmeid projektistsenaariume, mis hõlmavad elektri andmist võrku, vesiniku või muude alternatiivsete kütuste tootmist avamerel või nende kahe kombinatsiooni, kusjuures on võimalik kaasata ka muid kasulikke mereala kasutusviise.

Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning eesmärki vähendada kulusid ja keskkonnamõju, põhineb otsus projekti lõpliku konfiguratsiooni ja kasutatavate tehnoloogiate valiku kohta muu hulgas järgmistel asjaoludel:

a. Valitud turupõhine lähenemisviis ja projekti/tooteturu konkurentsivõime, mis on praegu veel lahtine küsimus, mida tuleb täiendavalt uurida, kasutades taotleja eriteadmisi;

b. Keskkonnauuringute tulemused, mis viiakse läbi keskkonnamõju hindamise, merepõhja geofüüsikaliste ja geotehniliste uuringute, metereoloogilised ja okeanograafiliste uuringute jne käigus;

c. Projekti FEED-i ajal olemasolevad tehnoloogiad;

d. Eesti tarneahela kättesaadavus ja valmisolek;

e. Süsteemi üldine tootmise ja kulude optimeerimine, sealhulgas virvenduse mõju ja saagi hindamine, samuti turbiinide toodangu tasakaalustamine koos elektrienergia ekspordisüsteemiga ja alternatiivsete kütuste tootmisvõimalustega.

Projekti rakendamisel võetakse muu hulgas arvesse ka Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ning kohalike eeskirjade nõudeid projekteerimise, ehitamise, ohutuse ja keskkonnakaitse osas.

Projekti võtmeelemendiks on ka selle kulude ja ulatuse optimeeritud arendus- ja ehitusgraafik,

mis praegu näitab, et esimene elektrienergia projektist võiks olla toodetud umbes 2035.

Projekt vastab planeeringutele, eelkõige mereala teemaplaneeringule (MTP), peamistele õigusaktidele ning toetab strateegiliste dokumentide ja poliitikate rakendamist, mille eesmärk on suurendada rohelise energia tootmist ja energia varustuskindlust Eestis.

Nii lähtemudel kui võimalikud lahendused toovad Eestisse uusimaid tehnoloogiaid, mis on viimaste teadusuuringute ja innovaatiliste saavutuste tulemus. Kõiki võimalikke keskkonnamõjusid hinnatakse nõuetekohaselt keskkonnamõju hindamise käigus, mis järgib MTP-s sätestatud tingimusi.

Esitatud ehitustööde kavandatud kasutusviisid vastavalt määrusele nr 512 on esitatud Tabelis

1 allpool.

2 Majandus- ja Taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

11

Tabel 1 - Kavandatud ehitustööde koodid vastavalt määrusele 51

Ehitustööd Määruses nr 51 sätestatud koodeks

Tuulepargi rajatis 23023

Alajaamad (110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad) 22145

66-2753 kV avamerealajaam või jaotusseade 22145

Muu energiatööstuse rajatis (vesinik) 23029

Muu kohalik elektrijaotusvõrgu- või ülekanderajatis 22249

Elektri merekaabelliin 22244

Merivetikate kasvatamise struktuur 24232

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Nende ehitustööde arv ja täpsem kirjeldus on esitatud peatükkides 3.5 ja 3.6.

3.2. Avalikus veekogus koormatava ala koordinaadid ja ala suurus ruutmeetrites

Käesolev taotlus on esitatud Saare 1 piirkonna kohta, koordinaadid on esitatud Tabelis 2 ja

ühtivad 22.04.2024 CI Estonia Wind GmbH & Co. KG esitatud taotlusega. Saare 1 ala hõlmab

u 88 km2 suurust ala ja on lahutamatu osa MTP-s esitatud tuuleenergia arenduspiirkondadest.

Saare 1 piirkonna koordinaadid on esitatud Tabelis 2 allpool.

Tabel 2 - Saare 1 piirkonna koordinaadid, mille kohta käesolev taotlus esitatakse.

Punkt Idapikkus Põhja laiuskraad

A 312033.00 6459593.00

B 310575.00 6457614.00

C 310661.00 6453493.00

D 309232.00 6446636.00

E 310580.00 6443302.00

F 312421.00 6439770.00

G 317559.00 6453318.00

Allikas: avalikult kättesaadava teabe alusel

3 Tuulikutevahelise võrgu ja elektrienergia ülekandekaablite tegelik pingetase sõltub tuulepargi projekteerimise ajal

valitud tehnilistest lahendustest. 66-220 kV avamerealajaam on nimetatud praegu kehtivate lahenduste alusel, mis tulevikus võib nõuda näiteks 66-275 kV või 132-275 kV või 132 kV-420 kV alajaama.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

12

3.3. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sobivus ujuvtuulikute tehnoloogia jaoks

Ujuva vundamendiga tuulikuid kasutatakse tavaliselt sügavates vetes (tavaliselt sügavamal kui 60 m), kus püsiv kinnitus aluspõhjale ei ole enam majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sügavus jääb vahemikku 34 kuni 85 m, kusjuures keskmine sügavus on peaaegu 69 m (Tabel 3 allpool).

Tabel 3 - Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sügavusvahemik

Keskmine sügavus

[m]

Maksimaalne

sügavus [m] Min sügavus [m]

-68.91 -85 -34

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Selle tulemusena, nagu on esitatud Joonisel 3, on piirkonnas veesügavused, mis sobivad nii ujuvate tuulikute (tavaliselt veesügavus >60m) kui põhjale kinnitatud tuulikute (tavaliselt veesügavus <60m) ehitamiseks.

Nagu võib järeldada Tabel 4 alusel, on umbes 75,22% tuuleenergia innovatsioonialast (66,15 km2) sügavam kui 60 m ja seega võib see olla sobivam ujuvvundamentide ehitamise jaoks. Ülejäänud ala (ligikaudu 24,78%) on sügavam kui 60 m ja seega võib see olla sobiv põhjale kinnitatavate vundamentide rajamiseks.

Tabel 4 - Sügavusklassid ja nende alad tuuleenergia innovatsioonipiirkonnas.

Sügavusklass Pindala (km²) % kogusummast

85-86m 0.13 0.16

80-85m 15.59 17.73

75-80m 25.71 29.23

70-75m 10.32 11.73

65-70m 7.01 7.97

60-65m 7.39 8.4

55-60m 7.37 8.38

50-55m 3.16 3.59

45-50m 3.38 3.84

40-45m 5.18 5.89

35-40m 2.42 2.75

30-35m 0.29 0.33

Kokku 87.95 100

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

13

Joonis 3 - Tuuleenergia innovatsiooniala batümeetria

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

14

3.4. Elektrijaama potentsiaalne võimsus

Taotleja püüab ehitada majanduslikult kõige mõistlikuma projekti, võttes arvesse projektiga

seonduvate parameetrite optimeerimist, sealhulgas tuulikute paigutust (turbiinide arv, asukoht

ja vahekaugus) ja turbiinide mõõtmeid.

Taotleja teeb ettepaneku ehitada Saare 1 piirkonda projekt maksimaalse koguvõimsusega

kuni 900 MW, mis hõlmab kuni 60 avamere tuulikut. Turbiinide arv sõltub valitud turbiinide

võimsusest, mis praegusi teadmisi ja tehnoloogia arengusuunda arvestades võib ulatuda

ligikaudu 15 MW-st kuni ligikaudu 30 MW-ni. Seega on projekti maksimaalne kavandatud

turbiinide võimsus 30 MW.

Põhivõrguettevõtja (Elering) tehnilised tingimused elektrijaama ühendamiseks ülekandevõrguga on esitatud taotluse Lisas 4Lisa 4 - .

3.5. Ehitustööde arv koormatud alal ja ehitustööde maapinna projektsioonipindala

Tuulikute arv ja ehitistealune pindala baasjuhtumi puhul - Täielik avamere ujuv tuulepark

(fikseeritud põhjaga variant, et tagada tõhus ruumikasutus), mille võimsus on kuni 900 MW,

on esitatud Tabelis 5 allpool.

Tabel 5 - Tuulikute arv ja ehitistealune pindala baasjuhtumi puhul - täismõõtmeline avamere ujuv tuulepark (fikseeritud põhjaga variant, et tagada tõhus ruumikasutus).

Nr Avamere tuulepargi rajatised Väärtus / kirjeldus

1 WTG - tuulegeneraatorid

1.1 Avamere tuulikute maksimaalne arv 60

1.2 Ühe ujuvtuuliku maa-ala (eeldusel, et tegemist on kolmnurga kujuga ujuvtuulikuga, mille maksimaalne küljepikkus on 110 m [m2]

5 240

1.3 Ühe fikseeritud põhjaga turbiini (eeldusel, et tegemist on ruudukujulise mantlivundamendiga, millel ei ole murenemiskaitset ja mille maksimaalne küljepikkus on 45 m [m2 ]) maapinna projektipindala.

2 025

1.4 Maksimaalne ehitistealune pindala (kõigi ujuvturbiinide puhul) [m2]

314 400

1.5 Kinnitustross Ankrutrossi tüüpiline pikkus 85 m sügavusel on umbes 600-700 m. Ankrutrossi pikkus ja

võimalik pindala sõltub asukoha tingimustest ja tuulegeneraatorite asukohast, mida tuleb

täiendavalt uurida keskkonnamõju hindamise käigus.

2 Avamerealajaam(ad)

2.1 Avamerealajaamade maksimaalne arv 3

2.2 Ühe alajaama ehitistealune pindala 3 alajaama korral [m2 ] (eeldatavalt 50 m x 60 m)

3 000

2.3 Ühe alajaama ehitistealune pindala 2 alajaama korral [m2 ] (eeldatavalt 60 m x 70 m)

4 200

2.4 Ühe alajaama ehitistealune pindala 1 alajaama puhul [m2 ] (eeldatavalt 70 x 80 m)

5 600

Allikas: Taotleja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

15

Ehitiste arv koormatud alal ja nende ehitistealune pindala ning võimaliku avamerejaama

vesiniku/alternatiivkütuse tootmise jaoks on esitatud Tabelis 6.

Tabel 6 – Tootmisplatvormide arv ja ehitisealune pindala avamerejaama ning vesiniku/alternatiivkütuse tootmise jaoks

Ei. Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus

1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 3

2 Ühe tootmisplatvormi maa-ala [m2 ] (eeldatavalt 150 m x 150 m) 22 500

3 Maksimaalne maapinna projektsioonipind 3 platvormi jaoks 67 500

Allikas: Taotleja

Vesiviljelusehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala võimaliku uuendusliku ja

täiemahulise kaubandusliku potentsiaaliga vesiviljeluse katseprojekti puhul on esitatud

Tabelis 7 allpool.

Tabel 7 – Vesiviljelusehitiste arv ja ehitistealune pindala võimaliku uuendusliku vesiviljeluse katseprojekti jaoks.

Ei. Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus

1 Objektide arv 6

2 Maksimaalne ehitistealune pindala objekti kohta [m ]2 54,000

3 Maksimaalne ehitistealune pindala maksimaalse arvu ehitiste

puhul [m ]2

324,000

Allikas: Taotleja

3.6. Rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus

Projekti baasjuhtumi jaoks kavandatud tuulikute maksimaalse ja minimaalse kõrguse ja

sügavuse vahemik (15 MW kuni 30 MW) on esitatud Tabelis 8. Praegu olemasolev 15 MW

tuulik on esitatud võrdlusena, kuna seda on kasutatud näidisena käesolevas taotluses

esitatud ärimudeli koostamisel.

Näidatud tehnilised parameetrid kujutavad endast ligikaudset piiri võimalikele lahendustele,

mida võib kasutada, võttes arvesse nii tulevast tehnoloogilist arengut kui arengu- ja

tegevusriske. Tuuleturbiinide ja muude objektide täpsed mõõtmed täpsustatakse ehitiste

projekteerimise käigus.

Tabel 8 - Tuulikute spetsifikatsioonide vahemik.

Tuuleturbiinide võimsus [MW]

Avamere tuuleturbiinide

arv

Eeldatav rootori

läbimõõt [m]

Maksimaalne kogukõrgus keskmisest

merepinnast [m]

Minimaalne kaugus avamere

tuulegeneraatori laba madalaima asendi ja merevee keskmise

kõrgustaseme vahel (keskmine meretase

pluss vastava mereala keskmine lainekõrgus)

[m].

Maksimaalne vundamendi

sügavus merepõhja setetes [m]

15 60 250 285 25 80

20 45 275 310 25 80

30 30 330 365 25 80

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

16

Allikas: Taotleja

Projekti baasjuhtumi muude rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus on esitatud Tabelis 9.

Tabel 9 - Maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised parameetrid muude ehitustööde puhul projekti baasjuhtumi puhul.

Nr Avamere tuulepargi ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Avamerealajaam(ad)

1.1 Avamerealajaamade maksimaalne arv 3

1.2 Alajaama maksimaalne võimsus [MW] 900

1.3 Avamerealajaama suurim kõrgus keskmisest merepinnast [m] (ilma mastita)

110

1.4 Vundamendi tüüp Fikseeritud vundament

1.5 Maksimaalne vundamendi sügavus merepõhja setetes [m] 80

2 Sisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid)

1.1 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3

3 Energia ärajuhtimise kaablid

3.1 Maksimaalne arv elektrienergia ärajuhtimise kaableid 3

3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3

Allikas: Taotleja

Tootmisplatvormide maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud projekti tehnilised näitajad,

mis on seotud vesiniku/alternatiivkütuse tootmise võimaiku avamerejaamaga, on esitatud

Tabelis 10.

Tabel 10 - Maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised parameetrid vesiniku/alternatiivkütuse tootmise vabatahtliku avamerejaama jaoks

Nr Ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Valikuline avamerejaam vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks

1.1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 3

1.2 Alternatiivkütuse tootmisplatvormi maksimaalne kõrgus keskmisest merepinnast [m].

150

1.3 Vundamendi tüüp Fikseeritud vundament

1.4 Vundamendi maksimaalne pinnase läbitungimise sügavus [m] 80

2 Valikuline sisemine vesiniku/alternatiivkütuse võrk

2.1 Torustik Arendatav tehnoloogia

3 Valikuline vesiniku/alternatiivkütuse transporditorustik

3.1 Vesiniku/alternatiivkütuse torustike maksimaalne arv 1

3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3 (torujuhe paigutatakse enamasti

merepõhja, torustiku katmine toimub ainult tundlikel aladel).

Allikas: Taotleja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

17

Vesiviljelusehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised spetsifikatsioonid, mis on seotud võimaliku uuendusliku ja täiemahulise kaubandusliku potentsiaaliga vesiviljeluse katseprojektiga, on esitatud Tabelis 11.

Tabel 11 - Tehnilised parameetrid vesiviljeluse katseprojekti jaoks

Nr Ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Kavandatud merevetikate kasvukohtade (liinide) maksimaalne arv (katseprojekt)

6

2 Merivetikastruktuuri maksimaalne pikkus [m] 120

3 Merivetikate maksimaalne pikkus koos sildumiskohtadega [m] 350

4 Merivetikastruktuuri maksimaalne laius [m] 15

5 Ehitise suurim kõrgus merepinnast [m] 2.5

6 Vundamendi tüüp Fikseeritud põhi või ankurdatud

7 Vundamendi maksimaalne pinnase läbitungimise sügavus [m] 10

Allikas: Taotleja

3.7. Kavandatavate ehitiste ja nende teenindamiseks vajalike rajatuste kaart

Kavandatavate rajatiste ja nende teenindamiseks vajalike ehitiste kaardid on esitatud Joonisel

4 ja Joonisel 5, mis on illustratiivsed.

Joonisel 4 on esitatud illustratiivne ehitiste paigutus Saare 1 piirkonnas, arvestades

lähtemudelit 15 MW tuulikutega ja tuulepargi võimsusega 900 MW. Joonisel on esitatud:

i. 60 turbiini;

ii. 3 avamerealajaama;

iii. 3 vesiniku tootmisplatvormi (valikuline);

iv. Vesiviljeluse piloottaristu.

Joonis 4 – Kaart kavandatavate rajatiste ja nende teenindamiseks vajalike ehitistega.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

18

Allikas: avalikult kättesaadav teave.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

19

Joonisel 5 on esitatud elektriühenduste (samuti võimaliku vesinikutorustiku) illustratiivsed

asukohad, mis koonduvad samasse punkti Saaremaal ja on esitatud kooskõlas MTP

skeemiga 5.6.6.1, milles on esitatud tuuleenergia arendusalade elektri ülekandesüsteemide

kontseptuaalsed asukohad ja ühendus maismaa energiavõrguga. Lõplik elektrienergia

ülekandetrass valitakse välja uuringuandmete ja võrguühenduse tingimuste alusel projekti

arendusetapis.

Joonis 5 – Algselt kavandatavad elektriühendused

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe alusel.

4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised üksikasjad

4.1. Vundamendi aluskonstruktsioonid

Nagu eespool märgitud ja kooskõlas MTP-s eelistatud lahendusega tuuleenergia

innovatsioonipiirkonna jaoks, kaalub taotleja eelkõige tuulikute ujuvvundamente, eriti

sügavamal kui 60 m. Vastavalt MTP punktile 5.6.5 „Tuuleenergia arendamise suunised ja

tingimused" on „ujuvvundamentide keskkonnamõju samaväärne või väiksem kui selle

planeeringulahenduse aluseks oleva gravitatsioonipõhise vundamenttehnoloogia mõju".

Ujuvvundament on sisuliselt platvorm, millele tuulegeneraator kinnitub ja mis on ankurdatud

merepõhjale. Merepõhjaga ankurdussüsteemide abil seotud ujuvvundamentide puhul on 4

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

20

põhikonstruktsiooni, mida illustreerib Joonis 6, millest kolm järgmist on mõeldud

täiemõõduliste kommertslike ujuvate avamere tuuleparkide jaoks:4

1. Ujuvalus - lihtsaim konstruktsiooniklass, mille ehitus ei ole keeruline, kuid suurte

veepindade ja suhteliselt väikese süvisega ühepõhjaliste konstruktsioonide tõttu on nad

vastuvõtlikud suurtele liikumistele koormavate äärmuslike ilmastikutingimuste korral (kuigi

võivad hästi toimida Läänemere suhteliselt leebetes tingimustes). Pikisuunaliste

konstruktsioonide puhul võib esineda märkimisväärset kõikumist ja see võib mõjutada

kasutatava tuulegeneraatori tüüpi ning kaablite ja sildumissüsteemi konstruktsiooni;

2. Poolsukelduv - saavutab stabiilsuse tänu laiale ujuvuse jaotusele veepiiril. Peamised

probleemid on suurem lainetus ja kõrgem struktuur veepiirist kõrgemal. Platvormi läbimõõt,

mille külge tuuleveski kinnitub, võib olla kuni ca 150 m;

3. Pingutusjalaga platvorm - see saavutab stabiilsuse tänu sildumisliini pingutusele koos

veealuse ujuvustankiga. Peamised probleemid on ebastabiilsus paigaldamise ajal ning

suured vertikaalsed koormused sildumiskohtadele ja ankrutele.

Joonis 6 - Ujuvvundamendid, mida kaalutakse täismõõtmelise avamere tuulepargi ujuvaks

osaks

Allikas: Taotleja DNV-SE-0422 Ujuvate tuuleturbiinide sertifitseerimine alusel.

Konkreetset tüüpi ujuvvundamentide tehnoloogiat ei ole veel valitud. Lõplik otsus

kontseptsiooni kohta tehakse FEED-uuringute tulemusi arvestades.

Ruumi tõhusa kasutamise tagamiseks võib taotleja otsustada kasutada osaliselt ka fikseeritud

aluspõhjaga tuulikute rajamise kasuks. Selles etapis kaalub taotleja 3 tüüpi fikseeritud põhjaga

vundamente, mis on esitatud allpool. Nagu ujuvvundamentide puhul, tehakse lõplik otsus

kontseptsiooni kohta, võttes arvesse FEED-uuringute tulemusi.

4 Ujuvplatvorm on välja jäetud, sest selle mõõtmed nõuavad sügavamat vett, kui see on innovatsioonialal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

21

a. Vaivundament – koosneb kolmest põhiosast: 1) vai, 2) vundamendi ja torni vaheline

ülemineku osa, ja 3) paadi maabumiskoht. Üleminekuosa vahetamisega saab

vundamenti hõlpsasti kohandada erineva läbimõõduga tornide jaoks. Vaivundamendi

saab merepõhja kinnitada kas vaiade rammimise või puurimise teel või nimetatud

töövõtete kombineerimise abil. Vundamendi diameeter ja ankurdussügavus leitakse

tuuliku koormuse, geotehniliste tingimuste, veesügavuse ning tuule- ja meretingimuste

alusel. Selliseid vundamente kasutatakse tavaliselt 20–50 meetri sügavusel; sellest

sügavamal muutuvad vundamendi mõõtmed nii suureks, et vajalike komponentide

valmistamine on praeguste võimaluste korral tehniliselt raskendatud või ei suuda

konkureerida maksumuse osas sõrestikvundamendiga.

b. Sõrestikvundament – kasutatakse sügavamas vees kui vaivundamenti; tänu

konstruktsioonilisele kasutegurile on sõrestikvundament parem valik väga suurte

tuulikute ja nendega kaasnevate koormuste jaoks. Selle peamine kandev element on

terasvarrastest sõrestik. Sõrestikvundamendil on üldiselt kolm või neli jalga.

Konstruktsioon kinnitatakse merepõhja rammitud või puuritud vaiade külge. Väiksema

läbilõikega torude tõttu on sõrestikvundament lainetusele vastupidavam kui muud

vundamendid.

c. Gravitatsioonivundament – merepõhjal seisev betoonkonstruktsioon, mille suurus

ja kaal hoiavad tuulikut püsti. Gravitatsioonivundament koosneb tavaliselt ballastiga

(kivimaterjal või liiv) täidetud betoon- või teraskorpusest ja kaalub kuni mitu tuhat

tonni. Seda vundamenti saab kasutada ainult tasasel pinnal ja hea kandevõimega

pinnases, kus vesi pole liiga sügav (tavaliselt 30–35 m). Mida sügavam vesi, seda

suurem on konstruktsiooni suurus ja kaal, eriti seoses tuulikute võimsuse

suurenemisega. Gravitatsioonivundamendi kasutamiseks tuleb pinnas sobivalt ette

valmistada.

Joonis 7 - Täismõõtmelise avamere tuulepargi ujuvale osale kaalutud põhja fikseeritud vundamendid

Allikas: Taotleja DNVGL-SE-0190 tuuleelektrijaamade projekti sertifitseerimise alusel.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

22

4.2. Vesiniku tootmise ja transpordi võimalused

Taotleja ei välista, sõltuvalt turu küpsusest ja ärilistest kaalutlustest, võimalust toota vesinikku

(või muud alternatiivset kütust) elektrolüsaatorites, mis on paigaldatud turbiinide juurde või

eraldi avamere vesinikuplatvormi(de)l, mis asuvad projekti piirkonnas. Sellega seoses

analüüsib taotleja mitmeid lahendusi, mis võivad hõlmata muu hulgas järgmist:

a. Vesiniku ülekandmine maismaale gaasilisel kujul torujuhtme kaudu (ühendamiseks nt Euroopa vesiniku magistraalvõrguga);

b. Vesiniku vedelikuna üleandmine kaldale spetsiaalsete LH2-üksuste kaudu;

c. muud e-kütuse kasutamise võimalused, mis võivad saada kättesaadavaks projekti arendamise käigus.

Tehnoloogilisest seisukohast on olemas kolm põhitüüpi elektrolüsaatorit, mis erinevad peamiselt elektrolüüdi tüübi poolest ja mille kasutamist võib lisaks muudele lahendustele projekti elluviimisel kaaluda:

a) leeliselektrolüsaatorid - töötavad põhimõttel, et hüdroksiidioonid (OH-) transporditakse läbi elektrolüüdi katoodilt anoodile, kus katoodi poolel moodustub vesinik. Elektrolüüdi rolli mängib vedel leeliseline naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahus. Seda tehnoloogiat on kasutatud juba aastaid ning see võib töötada temperatuurivahemikus 25⁰C kuni 100⁰C, rõhul 1-30 bar ja kasuteguriga 50-80%;

b) PEM (Proton Exchange Membrane) elektrolüsaatorid - sel juhul on elektrolüüdiks spetsiaalne plastik - perfluorosulfoonhappe polümeer - PFSA. Vesi reageerib anoodil, tekitades hapnikku ja positiivselt laetud vesinikioone (prootonid). Elektronid voolavad läbi väliskontuuri ja vesinikioonid liiguvad läbi PEM-membraani katoodile. Katoodil ühinevad need ioonid väliskontuuri elektronidega, moodustades vesinikgaasi. Need seadmed võivad töötada temperatuurivahemikus 20⁰C kuni 80 ⁰C rõhu 1-80 bar juures ja kasuteguriga 60-80%;

c) tahke oksiidelektrolüüserid - kasutavad elektrolüüdina tahket keraamilist materjali, mis juhib kõrgendatud temperatuuril selektiivselt negatiivselt laetud hapnikuioone, tekitades vesinikku veidi erineval viisil. Katoodil olev vesi ühineb väliskontuuri elektronidega, moodustades vesinikgaasi ja negatiivselt laetud hapnikuioone. Hapnikuioonid läbivad tahke keraamilise membraani ja reageerivad anoodil, moodustades gaasilise hapniku ja elektronid. Seda tüüpi elektrolüsaator peab töötama piisavalt kõrgel temperatuuril, et tagada membraanide nõuetekohane toimimine (700-900⁰C).

Vesiniku tootmiseks on vaja elektrit ja kõrge puhtusastmega vett. Eespool öeldut ja vesiniku võimalikke rakendusi silmas pidades koosneb vesiniku tootmise süsteem lisaks elektrolüsaatorile muu hulgas järgmistest komponentidest:

a) soolase vee soolatustamise ja demineraliseerimise süsteem (selles protsessis saab kasutada elektritootmisseadmetest toodetud soojust ja elektrolüüsist saadud soojust);

b) hapniku eraldamise ülesanne;

c) vesiniku puhastamise seade

d) kompressorsüsteem - vesiniku kokkusurumine sobiva rõhu saavutamiseks, sõltuvalt vesiniku kasutamise eesmärgist (nt ladustamine, ülekandmine maale, laevade tankimine jne) ja/või süsteem vedela vesiniku tootmiseks, mis on ette nähtud spetsiaalsetesse transpordiseadmetesse ülekandmiseks;

e) vesinikuhoidla(d), näiteks kokkusurutud gaasi kujul rõhul nt 300 bar või 700 bar ja/või vesiniku veeldamise süsteem ja krüogeenne paak või paagid.

f) vesiniku ülekandesüsteem, mis võib sisaldada ühte või mitut järgmistest võimalustest:

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

23

i) süsteem laevade varustamiseks vesinikuga;

ii) süsteem vesinikgaasi ülekandmiseks ülekandetorustikku;

iii) vedela vesiniku ülekandesüsteem;

iv) automaatikasüsteem, mis vastutab „energia tasakaalustamise“ ja selle kasutamise eest vesiniku tootmiseks.

Sellest tulenevalt kaalutakse projektis ühe võimalusena vesiniku tootmise, ladustamise ja ülekandmise süsteemi paigutamist avamere vesinikujaama. Eelistatud tehnoloogia on praegu PEM-elektrolüsaatorid (vt allpool esitatud joonisel näidisjoonis), kuna need on väiksema ruumala ja lihtsama hoolduse tõttu, mis avamere stsenaariumi puhul tähendab väiksemat platvormi suurust ja pikemaid hooldusintervalle.Kooskõlas eespool kirjeldatuga viib taotleja arendusprotsessi osana läbi üksikasjaliku analüüsi energia ülekandmise lahenduse (elektrienergia, vesinik, muu) kulutasuvuse kohta erinevatele turgudele, et valida kõige kuluefektiivsem variant, võttes muu hulgas arvesse nõudlust eri riikides ja muid tingimusi, tehnilisi piiranguid ning transpordivõimalusi. Analüüs hõlmab põhjalikku arusaamist võimalustest, mis võivad tekkida seoses Euroopa vesiniku magistraalvõrgustiku ja eelkõige selle D-koridori arendamisega: Põhja- ja Baltimaade piirkond, kus 2040. aastaks on kavandatud kaks liini.5

Joonis 8 – Näidisskeem vesinikutootmise kohta

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja

Teine kaalumisel olev uuenduslik vesinikuga seotud tehnoloogia on vesiniku säilitamine ja transportimine pärast selle vedeldamist väga madalale temperatuurile jahutamise teel.

6 Nagu on esitatud peatükis 5.6. MSP taastuvenergia tootmine.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

24

Eespool nimetatud tehnoloogia peamine eelis on ladustatud ja transporditava vesiniku mahu märkimisväärne vähendamine, samas kui puuduseks on vajadus kasutada selle jahutamiseks suurt energiakogust, mis tekitab täiendavaid tegevuskulusid, eriti võrreldes vesiniku transpordiga torujuhtme kaudu.

4.3. Võimalik vesiviljeluse pilootprojekt

Võttes arvesse võimalikku vesiviljeluse katseprojekti, mõistab taotleja võimalust kasutada merevetikate kasvatamise struktuure fikseeritud põhja või ujuvkonstruktsioonide kujul, kusjuures täpne tehnoloogia selgub projekti väljatöötamise ajal.

Illustreerimiseks näeb taotleja ette näiteks kuni 6 x 100-120-meetriste võrkudega fikseeritud põhjastruktuuri näiteks 35-45 meetri sügavusel, et täielikult mõõta ja hinnata piirkonna vetikapotentsiaali. Iga vetikavõrk oleks 330-350 meetri pikkune ja 10-15 meetri laiune, kusjuures struktuuri (postide) maksimaalne kõrgus oleks 2,5 meetrit üle merepinna.

Kuna teadusuuringud sel teemal on veel käimas, ei välista taotleja võimalust kasutada mõnda muud elujõulist vesiviljelusmeetodit, et tõestada vesiviljeluse majanduslikku elujõulisust. See võib hõlmata näiteks mingi ujuvkonstruktsiooni või muu juhtiva lahenduse kasutamist projekti arendamise ajal või partnerluse loomist mõne tuntud vetikate arendajaga, et saada kasu juba tehtud uuringutest ja tõestatud meetoditest.

5. Projekti ajakava

5.1. Taotletav hoonestusloa kehtivusaeg

EhS § 11314 lõike 1 kohaselt taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks. Taotleja ei välista

ehitusseadustiku § 11314 lg 2 alusel hoonestusloa pikendamist 50 aasta võrra.

5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused

Taotleja eeldab, et projekt viiakse vastavalt selle kontseptsioonile ellu allpool esitatud

etappides ja järgmistes etappides, vt Joonis 9:

1. etapp (lähtemudel) - ajakava seisukohalt jaguneb see etapp järgmiselt:

a. Arendusfaas, mille eesmärk on: (i) viia läbi keskkonnamõju hindamine ja muud arendus- ja projekteerimistegevused, et saada hoonestusluba, ii) valida kõige soodsam tehniline ja turuleviimise lahendus COD-kuupäevaks, iii) kavandada ja teostada tuulepargi pakettide ostud, iv) selgitada välja ja tagada sobivate tootmis- ja montaažirajatiste õigeaegne valmisolek;

b. Ehitusfaas eesmärgiga: (i) valmistada ja paigaldada kõik tuulepargi elemendid vastavalt kehtestatud turuleviimise marsruudile;

c. O&M - projekti käitamine ja hooldamine koos võimalike seadmete ümberehitamise / renoveerimise võimalusega vastavalt kehtivatele tehnilistele lahendustele ja turutingimustele;

d. Kasutuselt kõrvaldamine - eesmärgiga: (i) dekomisjoneerida ja ringlusse võtta komponendid vastavalt keskkonnakaalutlustele ja dekomisjoneerimise ajal olemasolevale tehnoloogiale.

2. etapp - kui tehakse positiivne otsus võimaliku vesinikutootmise kohta ja/või uuendusliku vesiviljeluse katseprojekti kohta, ehitatakse see paralleelselt või pärast 1. etapi lõpuleviimist. Seda etappi ei ole näidatud Joonisel 9.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

25

Eeldades, et hoonestusluba antakse taotlejale pärast keskkonnamõju hindamise aruande

heakskiitmist ning ehitusseadustiku kohase ehitusprojekti ja muude dokumentide esitamist

detsembris 2029 50 aastaks, lõpeb see 2079. aasta detsembris. See tähendab, et projekt võib

toimida ca. 42 aastat, kui arvestada ka 2-aastast ümberehitust/renoveerimist ja 2-aastast

dekomisjoneerimist (vt. Joonis 9).

Selle tulemusena on esialgseks kaalutluseks jagatud projekti tööaeg kaheks võrdseks 20-

aastaseks perioodiks, mille vahel on 2-aastane renoveerimisperiood. Otsus eespool nimetatud

korra kohta sõltub muu hulgas valitsevatest turutingimustest ja nende prognoosidest

investeerimisotsuste tegemise ajal, tuulepargi tehnilistest ja õiguslikest kaalutlustest ning

olemasolevast tehnoloogiast otsuse tegemise ajal. Seetõttu on taotleja jätkuvalt avatud

tehnilistele lahendustele eluea pikendamiseks/ümberehitamiseks/renoveerimiseks, mis on

kättesaadavad umbes 30 aasta pärast.

Projekti üldine ajakava on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis 9 - Projekti esialgne ajakava

Allikas: Taotleja

6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktidega ning strateegiliste dokumentidega

6.1. Projekti kooskõla MTPga

6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega

Eesti valitsus võttis MTP vastu 12. mail 2022. MTP on riikliku tasandi strateegiline ruumilise

arengu dokument, millega kavandatakse mereala põhilisi arenguid.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

26

Projekt on kooskõlas taastuvenergia tootmisega seotud eesmärkide ja asjakohaste suunistega, mis on esitatud MTP-s6 ja Eesti mereala pikaajalises visioonis. Lisaks sellele edendab taotleja kogu projekti eluea jooksul head keskkonnaseisundit, mitmekesist ja tasakaalustatud kasutamist ning sinise majanduse jätkusuutlikku kasvu, nagu on esitatud mereala arengukava 3. peatükis "Mereala suundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted".

6.1.2. Projekti vastavus MTP-s sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele

Projekt on kavandatud nii, et järgitakse täielikult tuvastatud piiranguid, sealhulgas

sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja tehnilisi piiranguid. Sotsiaalsest ja keskkonnaalasest

seisukohast on Saare 1 piirkond kaugel rannikust7 ning see ei kattu veeliikluse ja lindude rände

jaoks väga oluliste piirkondadega.8

Saare 1 ala ei kattu olemasolevate ja kavandatud kaitsealadega ning on määratud Läänemere

hülge liikumisaladest kaugel. Lisaks sellele ei ole ka märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku

kahjulikku mõju ranniku- ja harrastuskalapüügile: tuulegeneraatorid on kavandatud palju

kaugemale kui 6 meremiili kaugusele rannikust, seega säilib kalapüük.

Kõiki neid elemente võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise käigus. Taotleja ei näe siiski

ette, et neil oleks märkimisväärset mõju.

Eespool öeldut arvesse võttes on Saare 1 piirkond paigutatud avamere tuuleenergiaprojekti

jaoks nii, et see vastaks MTP-s sätestatud sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele. Peatükis

7 ja peatükis 8 esitatakse sellekohaste võimalike kaalutluste ülevaade, mille järeldus on, et

nõuetekohane projektiarendus peaks võimaldama avamere tuulepargi rakendamist ilma

negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuta või minimaalse negatiivse mõjuga.

6.1.3. Projekti vastavus muudele suunistele ja tingimustele, mis on sätestatud mitmeaastases strateegilises kavas.

Projekti kontseptsioon ning selle tulevane arendamine ja kavandamine on kooskõlas kõigi

kohaldatavate suuniste ja kõigi kohaldatavate tingimustega, mis on üksikasjalikult esitatud

MSPs, sealhulgas, kuid mitte ainult, punktis 5.6.2 „Tuuleenergia arendamise lähtepunktid",

punktis 5.6.5 „Tuuleenergia arendamise suunised ja tingimused" ning punktis 5.6.6

„Kaablikoridorid tuuleenergia arenduspiirkondadest maale".

Kuna suuniseid ja tingimusi on käsitletud käesoleva taotluse erinevates asjakohastes osades,

esitatakse järgnevalt ainult valitud näited vastavuse kohta:

a. Turbiini suurus ja asukoha paigutus - turbiini mõõtmete ja tuulepargi paigutuse puhul

võetakse arvesse MTP punktis 5.6.2 esitatud tehnilisi näitajaid, võttes siiski arvesse

tuulegeneraatorite ("WTG") tehnilist arengut, lainetuse mõju simulatsioonide tulemusi ja

keskkonnapiiranguid. Kui keskkonna- või muud piirangud seda ei keela, kasutab taotleja

6 Nagu on esitatud peatükis 5.6. MSP taastuvenergia tootmine. 7 Saare 1 ala asub Saaremaa rannikust ca 60 km lääne pool, teiste rannikule lähemal asuvate tuuleparkide alade

taga. 8 Mereala ruumilise planeerimise käigus viidi läbi lindude peatuspaikade ja rändeteede analüüs, mille tulemused

näitavad, et kavandatud tuuleenergia arenduspiirkonnad 1 ja 2 ning innovatsioonipiirkond asuvad väljaspool lindude jaoks tundlikke merealasid.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

27

optimaalse majandusliku tulemuse tagamiseks projekti kavandamise ajal kättesaadavat

uusimat tehnoloogiat;

b. Positiivne sünergia ja tõhus ruumikasutus - ruumi võimalikult tõhusa kasutamise

tagamiseks kaalutakse projektis ka vesiviljeluse võimalust. Vesiviljeluse võimalik areng,

mis praegu käsitleb merevetikate kasvatamist, võib tulevikus arvesse võtta (sõltuvalt

tegelikest tingimustest) ka vetikate ja karploomade kasvatamise uuenduslikke sektoreid,

mille arendamine toimub vastavalt MTP keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud

suunistele. Lisaks võib projekt kasutada ära praeguseid ja tulevasi teadus- ja

arendustegevuse jõupingutusi ning kasutada muid hübriidlahendusi;

c. Kahe erineva avamere tuulepargi vaheline puhvertsoon - tuuleenergia

innovatsioonipiirkonna puhul, mis ei piirne ühegi teise tuuleenergiapiirkonnaga,

puhvertsooni ei kohaldata. Seetõttu ei ole praegu kaalutud puhvervööndi kasutamist;

d. Elektri ülekandesüsteemide kontseptuaalsed asukohad - esitatud projekti

kontseptsioonis on arvesse võetud Saare 1 piirkonna elektri ülekandesüsteemide

kontseptuaalsed asukohad ja ühendused maismaa energiavõrguga, nagu on esitatud MSP

ruumilises plaanis 5.6.6.1 ja näidatud Joonisel 4 ja Joonisel 5 eespool. Lisaks MSPs

esitatud kaalutlustele kaablikoridoride kohta, milles ei ole esitatud täielikke marsruudi

suuniseid Saare 1 piirkonnast maismaal asuva ühenduspunktini, on vastavalt punktile

5.6.6 välja pakutud alternatiivsed elektritranspordi marsruudid. "Kaablikoridorid

tuuleenergia arenduspiirkondadest" (vt. Joonise 5 üksikasjad). Marsruudid ei tohiks

avaldada olulist kahjulikku mõju elusloodusele ega kahjulikku mõju Natura 2000 aladele,

mida uuritakse üksikasjalikult keskkonnamõju hindamise raames projekti arendusetapis.

6.2. Projekti kokkusobivus peamiste õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega

Projekt on kooskõlas nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike õigusaktidega. Saare 1 piirkond asub Eesti majandusvööndis. Ehitust Eesti majandusvööndis reguleerib majandusvööndi seadus (RT I, 19.03.2019, 101). Eestil on õigus uurida, kasutada ja majandada merepõhja katvas vees, merepõhjas ja selle all asuvas maismaal asuvaid elus ja eluta loodusvarasid majandusvööndis ning teostada muid tegevusi majandusvööndi uurimiseks ja kasutamiseks. Eestil on ainuõigus kogu majandustegevuseks vööndis.

Rannikualade režiimi mõjutab kõige otsesemalt Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (RT II 1995, 11, 57), mis kohustab konventsiooniosalisi tagama looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Konventsiooniosalised rakendavad Läänemere ja selle poolt mõjutatud rannikuökosüsteemide suhtes nii individuaalselt kui ka ühiselt kõiki vajalikke meetmeid, et säilitada taime- ja loomakoosluste elupaigad ja bioloogiline mitmekesisus ning kaitsta ökoloogilisi protsesse. Konventsiooni rakendab selle alusel moodustatud komisjon (HELCOM), mis on andnud mitmeid soovitusi ranniku- ja merealade kaitseks. Projektis võetakse neid arvesse (vt peatükk 7).

Merestrateegia raamdirektiiv 2008/56/EÜ sätestab raamistiku, mille raames liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et saavutada või säilitada oma mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund hiljemalt 2020. aastaks. Direktiiviga ei piirata tuulegeneraatorite rajamist. Eesmärk on aidata kaasa merekeskkonda mõjutavate erinevate poliitikate, kokkulepete ja õiguslike meetmete sidususele ning tagada keskkonnaküsimuste integreerimine sellistesse poliitikavaldkondadesse, kokkulepetesse ja meetmetesse.

Järgnevalt on esitatud projekti vastavus õigusaktidele ja strateegilistele dokumentidele:

1. Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035";

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

28

2. Riiklik ruumiline arengukava "Eesti 2030+;

3. Kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050;

4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;

5. Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030;

6. Eesti energeetika arengukava aastani 2030 (ENMAK);

7. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia;

8. Eesti merestrateegia;

9. TAI strateegia ja ettevõtlusstrateegia;

10. Säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21";

11. Keskkonnastrateegia 2030.

Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" - Eesti olukorra ja maailmas toimuva

arengu analüüsi põhjal on peaaegu kõigis eluvaldkondades vaja astuda olulisi samme, et

parandada praegust olukorda või kasutada olemasolevaid võimalusi. Majanduse ja kliima

valdkonnas on eesmärk võtta kasutusele uusi lahendusi, et soodustada teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni ärisektoris, olles avatud ja toetades uusi lahendusi, nagu

näiteks avamere tuuleenergia. Projekt aitab otseselt kaasa kava rakendamisele,

edendades avamere tuuleenergiat ja sellega seotud uuenduslikke lahendusi, nagu

vesiniku tootmine ja vesiviljelus, taastuvate ressursside kasutamiseks.

Riiklik ruumiline arengukava "Eesti 2030+ - Riiklik planeering annab üldise aluse ruumiliste suundumuste näol. Riiklik planeering rõhutab mereala tõhusat ja säästvat kasutamist ning Eesti avatust merele ja sätestab selle saavutamiseks üldised suunad kui põhiteema arengu. Energiatootmise valdkonnas näeb riiklik planeering ette tuuleenergia, sealhulgas avamerepiirkonna tugevat arengut. See on oluline ka energiajulgeoleku suurendamiseks. Kõige sobivamad alad tuuleparkide arendamiseks asuvad Lääne-Eesti merealal. Saarte varustuskindluse suurendamiseks ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks on seatud eesmärgiks luua Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepingeliin, mis võimaldab avamere tuuleparkide paremat ühendamist elektrivõrguga. Eelnevat arvesse võttes vastab projekt riiklikule ruumilisele kavale "Eesti 2030+".

Kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050 - Kliimapoliitika visiooni kohaselt on Eesti 2050. aastaks konkurentsivõimeline ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja suutlikkus vähendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid ja kasutada maksimaalselt ära positiivseid mõjusid. Eesti pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks peaaegu 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi suunas liikudes vähendab Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks ligikaudu 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Projekt aitab otseselt kaasa selle poliitika elluviimisele.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - arengukava peamine eesmärk on suurendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Eesti liigub kliimaneutraalse majandusmudeli saavutamise suunas, rakendades muu hulgas uusimaid teaduslikke arengu- ja innovatsioonisaavutusi. Seda on peetud ka energia- ja kliimakava üheks peamiseks eesmärgiks. Lisaks sellele on majanduse konkurentsivõime säilitamise meetmetes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine nimetatud üheks peamiseks eesmärgiks, lisades, et energiamajanduse teadus- ja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

29

arendustegevuse programmi rakendamine võimaldab rakendada meetmeid, milles kasutatakse teadus- ja innovatsioonisaavutusi. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030 - peamised eesmärgid on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 80% võrra 2050. aastaks, taastuvenergia 42%-lise osakaalu tagamine energia lõpptarbimises aastaks 2030 ja energiajulgeoleku tagamine. Kuna projekti peamine eesmärk on taastuvate energiaallikate - avamere tuuleparkide - arendamine, aitab see kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele. Seega aitab projekt otseselt kaasa kava elluviimisele.

Eesti energia arengukava aastani 2030 (ENMAK) - Peamine eesmärk on tagada tarbijatele energiavarustuse kättesaadavus vastuvõetava hinnaga. Kavas on seatud eesmärk, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia peaks moodustama 50% kodumaise elektrienergia lõpptarbimisest ja 80% Eestis toodetud soojusest peab põhinema taastuvatel energiaallikatel. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele.

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (EUSBSR) - Strateegia ühendab kaheksa Läänemere-äärset ELi liikmesriiki - Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani. Strateegia hõlmab mere säästmist, piirkonna ühendamist ja heaolu suurendamist ning mitmesuguseid poliitikavaldkondi ja valdkondadevahelisi küsimusi, mis tulenevad erinevatest eesmärkidest, sealhulgas kliimamuutustest ja ruumilisest planeerimisest. Siiski rõhutatakse selles mere head keskkonnaseisundit ja kalavarude säilitamise tähtsust. Kavas määratakse veeteed ja kajastatakse laevateid. Potentsiaalselt takistavate rajatiste (nt tuulegeneraatorite) rajamine faarvaatritele on kava tingimuste kohaselt välistatud. Meresõiduohutust mõjutavate oluliste valdkondade (nt tuuleenergia, vesiviljelus) suhtes kohaldatakse tingimusi, et täpsustada koostoimet litsentseerimisprotsessi käigus. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus.

Eesti merestrateegia - Direktiivi 2008/56/EÜ peamine eesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt 2020. aastaks merekeskkonna hea keskkonnaseisund, mida on võimalik saavutada riiklike meetmete võtmisega. Iga riik peab välja töötama ja rakendama oma mereala merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mere ökosüsteeme. Direktiivi alusel on praegu käimas merealade riikliku tegevuskava uuendamine. Kava eelnõu kohaselt on kavas meetmed ka veealuse müra reguleerimiseks ja Eesti majandusvööndis merekaitsealade võrgustiku loomiseks. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus.

TAI strateegia ja ettevõtlusstrateegia - Poliitika täitmise seisukohast on haridus- ja

teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud TAI

strateegia ja ettevõtlusstrateegia üheks eesmärgiks Eesti areng teadmistepõhiste ja

innovaatiliste lahenduste osas. Selle saavutamiseks peab riik arendama innovatsiooni

soodustavaid tegevusi ja looma ettevõtluse toetussüsteemi. Strateegia osana mainib Eesti riik

konkreetselt, et Eestis tuleks edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat kui

innovatsioonivõimekuse edendamise vahendit. Projekt aitab otseselt kaasa strateegiate

elluviimisele.

Riiklik säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" - Strateegia eesmärk on ühendada

globaalsest konkurentsist tulenevad nõuded edule säästva arengu põhimõtete ja Eesti

traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegiat rakendatakse erinevate valdkondlike

strateegiate ja arengukavade kaudu, et aidata kaasa Eesti säästvale arengule. Eesti säästva

arengu eesmärgid on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond

ja ökoloogiline tasakaal, mida saab seostada taastuvenergia suurema kasutamise eeliste

kasutamisega. Projekt aitab otseselt kaasa strateegia elluviimisele.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

30

Keskkonnastrateegia 2030 - Keskkonnastrateegia 2030 eesmärk on määratleda

pikaajalised arengusuundumused looduskeskkonna hea seisundi säilitamiseks, pidades

samal ajal silmas seoseid keskkonna ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna vahel ja nende

mõju looduskeskkonnale ja inimestele. Strateegia valdkonnad on "Keskkond, tervis ja

elukvaliteet", "Loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine",

"Kliimamuutuste leevendamine ja välisõhu kvaliteet" ning "Keskkonnajuhtimine". Projekt ei

ole vastuolus strateegiaga, aitab loodusvarasid säästlikult kasutada ja võidelda

kliimamuutuste vastu.

7. Keskkonnamõju

7.1. Sissejuhatus

Taotleja eesmärk on arendada projekti vastavalt kehtivatele Eesti (ja rahvusvahelistele)

eeskirjadele ning teistelt turgudelt saadud headele tavadele ja kogemustele. Ülemäärase

tegevusloa menetluse raames viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, et tuvastada ja hinnata

võimalikke mõjusid ning vajaduse korral soovitada asjakohaseid meetmeid mõjude

piiramiseks. Sellele protsessile eelnevad keskkonnauuringud ja seireprogramm, mis

võimaldavad tuvastada keskkonnatingimusi Saare 1 piirkonnas ja selle ümbruses. Kõik see

koos projekti nõuetekohase arendamisega peaks võimaldama sellise avamere

tuulepargi rajamist, millel ei ole negatiivset keskkonnamõju või on see minimaalne.

Tuleb märkida, et kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi MSP koostamise ajal

ja enne Saare 1 ala selgesõnaliselt taastuvenergia tarbeks määramist, võib eeldada, et

kavandatava projekti rakendamine on kooskõlas varasemate uuringutega ja üldiselt teostatav.

Arvestades arenduse varajast staadiumit, sai keskkonnamõju teemat käsitleda ainult üldisel

tasandil, seega on alljärgnevalt kirjeldatud peamised keskkonnakaalutlused.

Käesolevas osas antakse lühiülevaade projekti võimalikust keskkonnamõjust selle

elutsükli eri etappides. Nende mõjude kõrvaldamiseks või nende vähendamiseks

vastuvõetava tasemeni töötatakse välja ja rakendatakse -asjakohaseid

leevendusmeetmeid.

7.2. Ehitusetapp

Ehitusetapp on projekti elutsükli lühim, kuid tõenäoliselt kõige intensiivsem periood. Selles

etapis tehtavad tegevused võivad põhjustada merepõhja häirimist, sest uuringu- ja

ettevalmistustööd ning ehitus, vajadusel paekivide ja kivide eemaldamine, samuti põhjasettide

kihtide eemaldamine ala puhastamisel, samas kui vundamentide poolt haaratakse kinni

merepõhja killustik. Merepõhja setete liikumine või vee hägususe suurenemine võib mõjutada

vee kvaliteeti. Sõltuvalt kehtivatest eeskirjadest võib ala olla osaliselt või täielikult suletud

kalapüügiks või ehitustöödega takistatud. Hädaolukordades on võimalik naftaainete juhuslik

emissioon. Õhku võivad mõjutada sisepõlemismootorite heitmed (kui need mootorid on

ehitusplatsil veel kasutusel) koos laevade suurenenud liikumisega. See võib kaasa tuua ka

müra suurenemise, mis võib mõjutada mereimetajaid, kui seda ei leevendata vastavalt (nt

kasutades eriti mürarikaste pillirootööde ajal mullakardinaid ). Saare 1 piirkonna asukoha tõttu

ei mõjuta projekt maismaastikku maismaalt vaadatuna, kuid selline takistus võib olla oluline

lindude rände seisukohast, mida tuleks vastavalt hinnata ehitusele eelneva linnustiku seire

käigus.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

31

Tuleb märkida, et ehitusetapi keskkonnamõjud on oma olemuselt ajutised ja enamasti

pöörduvad ning nende lühiajaline iseloom toetab asjakohaste leevendusmeetmete

rakendamist.

Üldiselt on keskkonnamõju ehitusetapis ajutine ja ajutine ning puudutab peamiselt ehitusetapi

seda osa, mis on seotud vundamendi ja kaabliühendustega. Tuleb rõhutada, et peaaegu kogu

kavandatava projekti piirkonnas (välja arvatud vundamentide, erosioonikaitse ja

kaablikaitsesüsteemide asukohad) on merepõhja ja selle elupaiga eeldatav hävitamine ja

muud sellega seotud mõjud väga lühiajalised ja pöörduvad. Pärast ehitusetappi toimuvad

ümberkujundatud põhjaelupaikade ribal looduslikud taasasustamisprotsessid ja projekti

eelsed tingimused taastuvad.

7.3. Operatsioonifaas

Kasutusetapis on peamine mõju hoolduslaevade liikumisest ja hooldustööde tegemisest. See

võib põhjustada kütuse põletamisel tekkivaid saasteainete heitkoguseid.

Sõltuvalt kehtivatest eeskirjadest ja edasistest korraldustest võib piirkond olla osaliselt või

täielikult kalapüügiks suletud, mis võib kaasa tuua kalapüügi suurenemise ümbritsevatel

aladel, samas kui rajatud infrastruktuur võib mõjutada ka erinevate kalaliikide esinemist.

Hädaolukordades on võimalik naftaainete juhuslik emissioon. Maastikku võivad mõjutada

teeninduslaevade liikumine ja turbiinid ise, mis on nähtavad lähedalasuvatelt laevateedelt

(Joonis 10).

Tuulikupark ei tohiks oluliselt mõjutada mereimetajaid. Struktuurid võivad siiski mõjutada

lindude liikumist, mistõttu tuleks jälgida ka tegelikku mõju, et kinnitada ehitamiseelne hinnang

lindudele avaldatava mõju kohta.

Joonis 10 - Saare 1 piirkond laevade liikumise intensiivsuse kontekstis (laevateed, kalapüük, jne.)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

32

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

7.4. Likvideerimise etapp

Kasutuselt kõrvaldamise etapis, mis võib nõuda infrastruktuuri eemaldamist ja piirkonna

taastamist arenduseelsesse seisundisse, võib tekkida ehitusjärgsele etapile sarnane mõju.

See tähendab mõju merepõhjale ja selle setetele, müra, ajutine saasteainete heide õhku

kasutatavatest laevadest ja masinatest ning laevade suurenenud liikumine.

7.5. Loetelu kavandatavatest uuringutest, mida taotleja kavatseb teha, et teha taotluse kohta otsus.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p-le 5 on

tuuleelektrijaama rajamine veekogule keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine. KMH käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse otsene ja

kaudne peamine keskkonnamõju ja selle realistlikud alternatiivid ning töötatakse välja

asjakohased keskkonnameetmed, millega saab vältida või vähendada kahjulikku

keskkonnamõju. KMH käigus hinnatakse kõiki peamisi mõjusid, sealhulgas mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, lindudele jne, ning ka tegevuse kumulatiivset mõju (sh Eesti mereala

ruumilise planeeringuga avamere tuuleparkide arendamiseks ettenähtud naaberpiirkonnad).

KMH menetlus viiakse läbi kooskõlas nimetatud seaduse §-le 32, mida on visuaalselt kujutatud

Joonisel 11. Kõik vajalikud mõjuhindamise valdkonnad kajastuvad keskkonnamõju hindamise

programmis ja viiakse läbi vastavalt eespool nimetatud seaduse §-le 13.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

33

Joonis 11 - Illustratsioon keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohase keskkonnamõju hindamise menetluse kohta

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Olemasoleva kirjanduse esialgne analüüs näitas, et kavandatava piirkonna keskkonda on

uuritud üsna vähe. Seetõttu on kavas enne projekti ehitusetapi alustamist viia läbi

üksikasjalikud ja põhjalikud inventuurid. Nende eesmärk on iseloomustada keskkonna biootilisi

ja abiootilisi tingimusi, kusjuures saadud tulemusi kasutatakse keskkonnamõju hindamise

aruande koostamisel. Näidatakse ära looduse seisukohalt väärtuslikud alad ja liigid, mida

võetakse eriti hoolikalt arvesse, et vähendada kavandatava investeeringu negatiivset mõju

keskkonnale.

Vastavalt MTP-le hinnatakse tuulegeneraatorite asukoha ja tehnoloogilise lahenduse üle

otsustamisel lubade andmise menetluse / keskkonnamõju hindamise tasandil tulevase

avamere tuulepargi võimalikke mõjusid kirjanduse, kättesaadavate andmete ja

asukohauuringute põhjal.

Tulevaste uuringute põhielemendid on järgmised:

a. Batümeetria;

b. mereala meteoroloogilised uuringud, sealhulgas tuule, lainetuse, hoovuste ja jääolude seire;

c. Erinevad abiootilise keskkonna elemendid:

i. Merepõhja setted ja põhja geofüüsika;

ii. Hüdroloogilised ja hüdrokeemilised tingimused;

iii. Maavarade hoiuste kontrollimine;

Nende uuringute raames on vaja määrata setete keemilised (ohtlikud ained, toitained) ja füüsikalised omadused. Uuringud hõlmavad kelaatsete setete moodustumise ja leviku modelleerimist, et hinnata tuulepargi mõju kalade kudemisaladele, kudemisele ja rändele, ning merevee kvaliteedi uurimist.

d. Erinevad biootilise keskkonna elemendid:

i. Ihtüofauna (kalad);

ii. Avifauna (linnud);

iii. Mereimetajad;

iv. Käsitiivaliste fauna (nahkhiired);

v. Põhjaelustik (planktonilaadsed organismid);

vi. Teatud määral taimestik;

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

34

Põhjaloomastiku (planktonilaadsete organismide) uuringud annavad ülevaate merepõhja elupaigatüüpidest, samas kui kalade uuringud hõlmavad kudemisalasid ja kalade rännet.

e. Veealused arheoloogilised uuringud, sealhulgas vrakkide, ajalooliste lõhkeainete ja muude ohtlike objektide olemasolu uuritavas/ehitatavas piirkonnas;

f. Mürauuringud (ehitamise, käitamise ja demonteerimise ajal, keskendudes eelkõige veealusele müra ja vibratsioonile);

g. Eralduva soojusenergia ja võimalike vibratsioonide mõju hindamine, mis on seotud magnetvälja ja rajatistega;

h. Sotsiaalmajanduslik analüüs;

i. Visuaalse mõju hindamine;

j. Mereliiklusele avalduva mõju hindamine.

Lisaks avamere tuulepargile hõlmab see taotlus ka vesiniku tootmise ja vesiviljeluse võimalust (võimalusi). Juhul, kui mõni neist võimalustest valitakse, on taotlejale teada, et nende mõju analüüsimiseks võib olla vaja teha ka keskkonnamõju hindamine. Taotleja märgib, et kui vesiniku tootmisega kaasneb ka vee võtmine ja kasutatud vee tagasijuhtimine merre, siis sõltuvalt tegevuse täpsest ulatusest võib ka selle tegevuse puhul olla vajalik keskkonnamõju hindamine, ilma et see oleks põhjendatud (KeHJS § 6 lg 1 p 19 ja § 11 lg 3).

Tuleb märkida, et ekspordikaablite marsruutide puhul kavandatakse ka mudeli koostamist ja levikut, merepõhja setete, merepõhja elustiku ja elupaigatüüpide (samuti kalanduse) uuringuid, mis võimaldaks valida ja hinnata merekeskkonna jaoks kõige optimaalsemaid marsruute. Kui valitakse vesiniku/alternatiivkütuste torujuhtme variant, viiakse läbi uuringud ka piirkonnas, kus torujuhe hakkab paiknema.

Taotleja viib läbi kõik vajalikud uuringud, mis kajastuvad tulevases keskkonnamõju hindamise programmis. Praegu ei näe taotleja olulisi keskkonnapiiranguid, mis võiksid projekti mõjutada.

8. Projekti sotsiaalsed aspektid

8.1. Sissejuhatus

Sotsiaalsed aspektid on iga avamere tuuleprojekti arendamisel olulised. Need on seotud väga

tihedalt konkreetse projektiga seotud küsimustega, kuid on ka palju laiema tähendusega kogu

sektori kontekstis.

Järgnevalt käsitletakse investeeringute mõju ühiskonnale nii üldiselt kui ka oluliseks peetud

küsimuste kontekstis.

8.2. Energiajulgeolek

Projekt täidab oma innovatiivsete lahendustega, mis on seotud avamere tuulikutega, kõige

olulisemat sotsiaalset funktsiooni - see võimaldab suurendada taastuvenergia osakaalu

energialiikide hulgas, mis võimaldab Eestil parandada oma „energia kolmikprobleemi"

tulemust,9 mis hindab riike kolme mõõtme alusel: (1) energiajulgeolek, (2) taskukohasus ja (3)

keskkonnasäästlikkus.

9 WEC Trilemma: riikide profiil (worldenergy.org)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

35

Maailma Energeetikanõukogu poolt 2022. aastaks esitatud andmete kohaselt oli Eesti

kolmikpunkti skoor ABA,10 mis võimaldas riigil olla väga kõrgel 9. kohal (91 loetletud piirkonna

seas), kusjuures viimasel perioodil on olukord oluliselt paranenud. Tuleb siiski märkida, et

„energiajulgeoleku" näitajate komponendid üldiselt kasvavad, kuid „impordisõltumatuse" tegur

väheneb. Energiakapitali õigluse osas on enamik tegureid viimastel aastatel jäänud

muutumatuks, kuid tegur „elektrihind" on praegustes tingimustes üks probleemidest. Viimastel

aastatel on keskkonnasäästlikkus aeglaselt suurenenud, kuid üks selle komponentidest,

vähese süsinikdioksiidiheitega elektritootmise tegur, võib vajada täiendamist.

Suuremahuline avamere tuuleelektrijaam, nagu käesolev projekt, mida iseloomustab

suhteliselt kõrge tõhusus, mis on tõenäoliselt suurem kui teistel taastuvatel energiaallikatel

Eestis, suurendab eespool nimetatud tegureid, tagades Eesti energiajulgeoleku ja

märkimisväärse energiaekspordipotentsiaali.

8.3. Sotsiaalne heakskiit

Avamere tuuleenergia sotsiaalset tajumist võib vaadelda kahel tasandil. Ühelt poolt on

tegemist energiatootmise tehnoloogiaga, mida ühiskond tajub väga positiivselt. Teisest küljest

tajuvad ühiskonnad samal ajal avamere tuuleenergiat kui paljulubavat lahendust riigi

energiasüsteemi muutuste kontekstis, et võidelda kliimamuutuste vastu, mida kinnitavad ka

uuringud ja analüüsid. Seega võib järeldada, et avamere energiasektor üldiselt ja eelkõige

projekt sobivad hästi kokku ühiskonna ootustega, mis on seotud energiasüsteemi vältimatu

ümberkujundamisega.

Tuleb siiski märkida, et sotsiaalne heakskiit ei ole lõplikult antud ja et see on ka küsimus, mis

on oluline ka konkreetsete projektide tasandil, mitte ainult kogu tööstusharu tasandil.

Avamereenergiasektori ja ühiskonna vaheliste suhete kujundamisel kavatseb taotleja

tegutseda kahel viisil: esiteks ühineda tööstusühenduste riiklike kampaaniatega (kui need on

projekti väljatöötamise ajal olemas) ja teiseks viia läbi oma teavituskampaaniaid ning suhelda

otse kohalike kogukondadega. Nagu näitab praegu rakendatavate avamere tuuleparkide

vajaduste analüüs, on kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamine ka vajalik tingimus

sotsiaalsete konfliktide vältimiseks, mida käsitletakse hiljem.

8.4. Kohalike kogukondade kaasamine

Võttes arvesse tööstuse seniseid kogemusi, tunnistavad avamere tuuleenergia investorid

kohalikke kogukondi - nii kohalikke omavalitsusi kui ka konkreetsete piirkondade elanikke - kui

olulisi sidusrühmi arutelus avamere tuuleenergia üle üldiselt ja konkreetsete projektide üle

konkreetselt. Projekti puhul on peamised sidusrühmad Saaremaa saare ja eriti selle

lääneranniku, kuid tõenäoliselt ka teiste piirkondade kogukonnad. Ühenduse kaasamine, olgu

see siis konsultatsioonide või keskkonnaalaste otsuste või ehituslubadega seotud menetlustes

osalemise vormis, on vajalik miinimum. Sellest tulenevalt kavatseb taotleja järgida parimaid

tavasid seoses koostööga kohalike kogukondadega.

Viidates uurimistulemustele, mis käsitlevad kohalike omavalitsuste oodatavat tegevust seoses

võimaliku avamere tuuleparkide ehitamisega, võtab taotleja meetmeid, mis arvestavad

kohalike kogukondade ootusi ja vajadusi, eelkõige neid, mis on seotud projektiga. See hõlmab

teabe andmist investeeringu enda ja selle mõju kohta inimestele ja keskkonnale (materjalide

levitamine, veebileht, teabepunkt investeeringu rakendamise ajal, õppevisiidi korraldamine

toimivasse tuuleparki ja kogemuste vahetamine kogukondadega, kus sellised projektid juba

10 A-punktid energiajulgeoleku, B-punktid taskukohasuse ja A-punktid keskkonnasäästlikkuse eest.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

36

toimivad, haridustegevus erinevatel tasanditel). Kõiki neid teemasid käsitletakse

sidusrühmade haldamise kavas ja sellega seotud kommunikatsioonikavas, mis mõlemad on

avamere tuuleenergiaprojektide arendamisel standarduuringud.

Projekti mõju kohalikele kogukondadele on ka majanduslik. Taotleja kavatseb projekti

arendus-, ehitus- ja kasutusetapis tugineda võimaluse korral Eesti tarneahelale. See

tähendab, et soodustatakse ja toetatakse tavaliselt rannikualadel asuva tootmistööstuse

arengut, samuti teenindusbaasi paiknemist olemasoleva sadamainfrastruktuuri piires. Eriti

viimane punkt tundub kohalike kogukondade seisukohast oluline, kuna see võimaldab uute

tegevuste arengut piirkonnas (näiteks laevastiku paigutamine laevapargi ümberpaigutamiseks

või OWF teenindus- ja tegevusbaasi ehitamine ja käitamine). Kõik need tegevused toovad

kaasa majandusimpulsi, maksutulu ja töökohtade loomise, mis on sotsiaalsest seisukohast

selgelt positiivne.

8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte

Arvesse on võetud erinevaid vastastikuseid seoseid projekti ja erinevate sotsiaalsete

küsimuste vahel. Mõned neist on kirjeldatud eespool, kuigi on veel mitmeid teisi, mida tuleb

käsitleda hiljem. Taotleja jääb avatuks, kui peaks tekkima vajadus täpsustada või laiendada

üksikuid elemente.

Avamere tuuleenergial võib olla mitmesuguseid sotsiaalseid mõjusid, nii positiivseid kui ka

negatiivseid. Kõiki neid küsimusi analüüsides võib järeldada, et sotsiaalsest vaatenurgast on

avamere tuuleenergia arendamisel laias laastus positiivne tähendus, kuna see võib aidata

kaasa mitmete praeguste maailmaprobleemide lahendamisele. Selliste oluliste küsimuste

hulka kuuluvad võitlus kliimamuutuste vastu, energia muundamine ja energiajulgeoleku

suurendamine. Ka kohalikud kogukonnad võivad investeeringutest teataval määral kasu

saada, ning majandusimpulss ja kohaliku tarneahela areng, olgu see siis tootmise või teenuste

osas, on vaieldamatult positiivne element, mis võib kasu tuua kogu ühiskonnale, eriti

rannikualadele. Ebasoodsad mõjud ja võimalikud sotsiaalsed konfliktid tunduvad olevat

nüüdseks hästi teadvustatud ning nende lahendamiseks on juba olemas võimalused, mis

põhinevad suuresti teiste turgude ja nendega seotud tööstusharude kogemustel.

Kokkuvõttes on kavandatav projekt sotsiaalselt kasulik ning võimalikud negatiivsed

mõjud on võimalik viia vastuvõetava tasemeni.

9. Rahastamisallikad

Teave projekti rahastamiseks kavandatud rahastamisallikate üksikasjade kohta on esitatud

Lisas 3.

Taotleja asjakohased finantsaruanded on taotlusele lisatud Lisana 5.

10. Lisad

1. Taotlusele on lisatud järgmised dokumendid:

2. Lisa 1 - Äriregistri väljavõte

3. Lisa 2 - Tegelike kasusaajate registri väljavõte

4. Lisa 3 - Konfidentsiaalne teave

5. Lisa 4 - Tehnilised tingimused Oxan Energy SAS planeeritava Saare 1 meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

37

6. Lisa 5 – Taotleja finantsaruanded

Nimekirja alusel 22.10.2024 nr 16-7/24-12864-007

Oxan Energy hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine (Saare 1 ala)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Oxan Energy (Prantsusmaa registrikood 952 617 298, aadress 7 rue Eugène Millon 75015 Pariis, Prantsusmaa) esitas 29.09.2024 TTJA-le hoonestusloa taotluse Saare 1 alale meretuulepargi, vesiniku tootmise rajatiste ning vesiviljelusrajatiste rajamiseks. Taotlust on täiendatud 18.10.2024. Meretuulepark on planeeritud rajada Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika innovatsioonialale Saaremaast läänes. Hoonestusloa taotluse kohaselt on kavandatava meretuulepargi koguvõimsus kuni 900 MW. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/24-12864 all.

Oxan Energy Saare 1 hoonestusloa taotlus konkureerib antud alal järgmiste hoonestusloa taotlustega: CI Estonia Wind GmbH & Co. KG 22.04.2024 taotlus (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-05751) ja OÜ Utilitas Wind 24.09.2024 taotlus (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-12625).

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 21.11.2024. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: 1. Oxan Energy Saare 1 ala hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Nimekirja alusel 22.10.2024 nr 16-7/24-12864-007

Oxan Energy hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine (Saare 1 ala)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Oxan Energy (Prantsusmaa registrikood 952 617 298, aadress 7 rue Eugène Millon 75015 Pariis, Prantsusmaa) esitas 29.09.2024 TTJA-le hoonestusloa taotluse Saare 1 alale meretuulepargi, vesiniku tootmise rajatiste ning vesiviljelusrajatiste rajamiseks. Taotlust on täiendatud 18.10.2024. Meretuulepark on planeeritud rajada Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika innovatsioonialale Saaremaast läänes. Hoonestusloa taotluse kohaselt on kavandatava meretuulepargi koguvõimsus kuni 900 MW. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/24-12864 all.

Oxan Energy Saare 1 hoonestusloa taotlus konkureerib antud alal järgmiste hoonestusloa taotlustega: CI Estonia Wind GmbH & Co. KG 22.04.2024 taotlus (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-05751) ja OÜ Utilitas Wind 24.09.2024 taotlus (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-12625).

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 21.11.2024. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: 1. Oxan Energy Saare 1 ala hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Saatja: Carmen Tau <[email protected]>

Saadetud: 22.10.2024 14:02

Adressaat: Kaitseministeerium <[email protected]>; mil <[email protected]>;

Keskkonnaamet <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; info <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>;

<[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>; Päästeamet

<[email protected]>; Saaremaa Vallavalitsus <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>

Teema: Dokumendi nr 16-7/24-12864-007 edastamine

Manused: ATT00001.png; kiri_digiallkirjaga_16-7_24-12864-007.pdf; Hoonestusloa

taotlus_täiendatud_Saare 1_Oxan Energy.18.10.2024.pdf; Adressaatide nimekiri.pdf;

kiri_digiallkirjaga_16-7_24-12864-007.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Edastame Teile dokumendi nr 16-7/24-12864-007.

Lugupidamisega

Carmen Tau

Ehituse tegevusõiguse talituse

peaspetsialist

+372 620 1730 | [email protected]

www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Endla tn 10A, 10122 Tallinn

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu

koormamiseks meretuulepargiga Saare

1 alal

Täiendatud taotlus

Tallinn, esitatud 29.09.2024

Täiendatud 18.10.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 29.09.2024

Endla 10a

Tallinn 10142

[email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 1 alal

See taotlus on vastus 30.07.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusele

seoses CI Estonia Wind GmbH & Co. KG esitatud hoonestusloa taotlusega meretuulepargi

rajamiseks Saare 1 alal, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on avaldanud

oma veebilehel (aadress: https://ttja.ee/).

Oxan Energy (edaspidi Oxan, taotleja või äriühing) esitab käesolevaga TTJA-le

konkureeriva taotluse (edaspidi taotlus) hoonestusloa menetluse algatamiseks

ehitusseadustiku (EhS) § 1133 kohaselt ja kooskõlas EhS § 1139 lõikes 2 esitatud nõuetega,

et koormata avalik veekogu käesolevas taotluses kirjeldatud meretuulepargiga ja sellega

seotud rajatistega, mis rajatakse Saaremaast läänes asuvale ligikaudu 88 km2 suurusele

Saare 1 alale, nagu see on määratletud Eesti mereala planeeringus1 (edaspidi MTP).

Taotlus vastab kehtivale õigusraamistikule ja annab põhjaliku selgituse EhS § 1139 lõikes 2 esitatud kriteeriumide täitmise kohta.

Vajaduse korral esitab ettevõte hea meelega lisateavet taotleja, kavandatava lahenduse või muude käesolevas taotluses esitatud andmete kohta.

Lugupidamisega,

Nicolas Paul-Dauphin

Juhatuse liige

1 Kättesaadav planeeringu portaalis: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf (viimati vaadatud 27.09.2024)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

1

Sisukord Mõisted ja lühendid ..............................................................................................................3

1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis.................................................................5

2. Taotleja ....................................................................................................................5

2.1. Üldine ja kohustuslik teave .......................................................................................5

2.2. Taotleja äritegevus, oskused ja majandusvõimekus .................................................5

2.3. Ettevõtte ESG lähenemine ........................................................................................6

2.3.1. Filosoofia ja väärtused ..............................................................................................6

2.3.2. ESG strateegia ja meetmed ......................................................................................7

3. Projekti kontseptsioon ja peamised tehnilised omadused ..................................8

3.1. Projekti kontseptsioon ...............................................................................................8

3.2. Avalikus veekogus koormatava ala koordinaadid ja ala suurus ruutmeetrites ......... 11

3.3. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sobivus ujuvtuulikute tehnoloogia jaoks ......... 12

3.4. Elektrijaama potentsiaalne võimsus ........................................................................ 14

3.5. Ehitustööde arv koormatud alal ja ehitustööde maapinna projektsioonipindala ....... 14

3.6. Rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus .............................................................. 15

3.7. Kavandatavate ehitiste ja nende teenindamiseks vajalike rajatuste kaart ............... 17

4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised üksikasjad ........................................... 19

4.1. Vundamendi aluskonstruktsioonid .......................................................................... 19

4.2. Vesiniku tootmise ja transpordi võimalused ............................................................ 22

4.3. Võimalik vesiviljeluse pilootprojekt .......................................................................... 24

5. Projekti ajakava..................................................................................................... 24

5.1. Taotletav hoonestusloa kehtivusaeg ....................................................................... 24

5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused...................................................................... 24

6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktidega ning strateegiliste dokumentidega ...... 25

6.1. Projekti kooskõla MTPga ........................................................................................ 25

6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega ..................................................................... 25

6.1.2. Projekti vastavus MTP-s sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele ....... 26

6.1.3. Projekti vastavus muudele suunistele ja tingimustele, mis on sätestatud

mitmeaastases strateegilises kavas. ....................................................................... 26

6.2. Projekti kokkusobivus peamiste õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega .......... 27

7. Keskkonnamõju .................................................................................................... 30

7.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 30

7.2. Ehitusetapp ............................................................................................................. 30

7.3. Operatsioonifaas..................................................................................................... 31

7.4. Likvideerimise etapp ............................................................................................... 32

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

2

7.5. Loetelu kavandatavatest uuringutest, mida taotleja kavatseb teha, et teha taotluse

kohta otsus. ............................................................................................................ 32

8. Projekti sotsiaalsed aspektid ............................................................................... 34

8.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 34

8.2. Energiajulgeolek ..................................................................................................... 34

8.3. Sotsiaalne heakskiit ................................................................................................ 35

8.4. Kohalike kogukondade kaasamine ......................................................................... 35

8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte ........................................................................... 36

9. Rahastamisallikad ................................................................................................ 36

10. Lisad ...................................................................................................................... 36

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

3

Mõisted ja lühendid

Käesolevas dokumendis on kasutatud järgmisi mõisteid ja lühendeid.

Punkti Selgitus / kirjeldus

AIS Automaatne identifitseerimissüsteem

AI TI - Tehisintellekt

Capex Investeeringukulud ehk projekti ehitusetapiga seotud kulud

CfD Hinnavaheleping

COD Tuulepargi majandamise alguskuupäev

CTV Tööperelaev

Devex Arenduskulud ehk projekti arendusetapiga seotud kulud ehitusloa saamiseks

DSCR Laenuteeninduse kattekordaja – näitab rahavoogu, mis on kättesaadav jooksvate võlakohustuste tasumiseks

EBIDTA EBITDA – kasum enne intresside, maksude, amortisatsiooni ja kulumi mahaarvamist

EIA KMH – keskkonnamõju hindamine

EEZ Majandusvöönd

EPCI Projekteerimine, hanked, ehitus ja paigaldus

ESG Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisega seotud teemad

EYA Energiatõhususe hinnang

FEED Põhiprojekt

FID Lõplik investeerimisotsus

FIDIC Fédération Internationale Des Ingénieurs-Conseils – lepingu tüüp

ft Jalg, 1 jalg = 0,3048 m

FTE Täistööajale taandatud

SKP SKT – Sisemajanduse kogutoodang

GIS Geoinfosüsteem

HVAC Kõrgepinge vahelduvvool

HVDC Kõrgepinge alalisvool

HSE Tervishoid, ohutus, keskkond

IRR Sisemine tulumäär

LC Kohalik sisend

LCOE Energia tasandatud kulu

LCOH Vesiniku tasandatud kulu

LH2 Veeldatud vesinik

MSP MTP – mereala planeering

OEM Originaalseadmete tootja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

4

Punkti Selgitus / kirjeldus

Opex Tegevuskulud - Projekti käitamisetapiga seotud kulud kuni tegevuse lõpetamiseni.

OSS Avamere alajaam

P2G Elektri jõul gaasi tootmine

P2G2P Elektri jõul toodetud gaasist elektri tootmine

R&D Teadus- ja arendustegevus

Repowering Vanemate elektrijaamade asendamine uute elektrijaamadega

ROV Kaugjuhitav seade

SEA KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

SES Hõljuk

SPV Projekti elluviimiseks loodav äriühing

SOV Tuulepargi teeninduslaev

T&I Transport ja paigaldus

TRL Tehnoloogilise valmiduse tase

TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

UN ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

UXO Tuvastamata lõhkekehade uurimine

WTG Tuulik

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

5

1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis

Käesolev taotlus on vastus 30.07.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise

kavatsusest Saare 1 piirkonnas asuva avamere tuulepargi ehitamiseks CI Estonia Wind GmbH

& Co. KG poolt, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldas oma

veebilehel (aadress: ttja.ee).

EhS § 1131 lg 1 kohaselt on hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. See annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel. Vastavalt EhS § 1133 lg-le 1 esitatakse hoonestusloa taotlus pädevale asutusele, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi: TTJA). Taotlus esitatakse TTJA e-posti aadressile: [email protected].

Käesoleva taotluse ülesehitus vastab EhS § 1133 lõikele 2 ja § 1139 lõikele 2 ning 2023. aasta detsembris TTJA avaldatud juhendis „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine (versioon 3)“ esitatud nõuetele.

Käesolev taotlus põhineb selle esitamise ajal teadaoleval teabel ning täpsed seadmed, nende mõõtmed, tuulepargi ühendamisviis jne määratakse kindlaks projekti arendamise käigus, arvestades keskkonna- ja muude uuringute, keskkonnamõju hindamise tulemusi ning projekti projekteerimise etapis välja töötatud ja olemasolevat tehnoloogiat.

2. Taotleja

2.1. Üldine ja kohustuslik teave

Käesoleva taotluse on esitanud Oxan Energy, kes on Prantsusmaal registreeritud äriühing,

registreerimisnumber: 952 617 298, asukohaga 7 rue Eugène Millon 75015 Paris, mille

põhikirjaline eesmärk on avamere tuuleenergia projektide ja rohelise vesiniku tootmisüksuste

arendamine, ehitamine ja käitamine, sealhulgas teenuste osutamine kolmandatele isikutele.

Taotleja kontaktandmed on järgmised:

Nimi: Nicolas Paul-Dauphin

E-post: [email protected]

Taotleja kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed, samuti andmed äriühingu

aktsionäride ja tegelike tulusaajate kohta on täielikud ja täpsed.

Äriregistri väljavõte (eesti keeles) on lisatud käesolevale taotlusele lisana 1.

Ühingu andmed tegelike kasusaajate registris (eesti keeles) on lisatud käesolevale taotlusele

lisana 2.

2.2. Taotleja äritegevus, oskused ja majandusvõimekus

Oxan Energy on taastuvenergiaprojektide arendaja, kes on spetsialiseerunud mereenergiale

ja eelkõige ujuvate tuulikute arendamisele. 2023. aastal loodud ja Prantsusmaal asuv ettevõte

tegutseb rahvusvaheliselt, peamiselt Euroopa turgudel. Oma tunnustatud ekspertidest

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

6

koosneva meeskonnaga tugineb Oxan Energy enam kui 12-aastasele kogemusele ujuva

avamere tuuleenergia valdkonnas ning omab seega kõiki asjakohaseid oskusi ja pädevusi

oma projektide arendamiseks. Oxan Energy püüab leida lahendusi elujõulise tuleviku energia

jaoks, kasutades avamere loodusvarasid.

Lisateavet taotlejate äritegevuse, oskuste, omandistruktuuri ja majandusliku võimekuse kohta

leiate käesoleva taotluse lisast 3.

2.3. Ettevõtte ESG lähenemine

2.3.1. Filosoofia ja väärtused

Tõhusa ESG strateegia väljatöötamine nõuab metoodilist ja läbimõeldud lähenemist. Oxan

Energy alustas oma ESG-probleemide kindlaksmääramisest ja prioriseerimisest, dialoogi

alustamisest sidusrühmadega, et määratleda ettevõtte ESG-eesmärgid, seejärel ESG

põhinäitajate valimisest ja kogumisest ning vajalike poliitikate väljatöötamisest.

Oxan Energy alustas ISO 26000 standarditel põhinevat diagnostikafaasi. Teises etapis

rikastab ettevõte oma lähenemisviisi, kasutades ettevõtete sotsiaalse vastutuse direktiivi

(CSRD) meetodeid.

Seni on Oxan Energy positsioneerinud end FOW arendajana. Teatavate objektide puhul võtab

ettevõte endale rolli, et teha prognoose, mis põhinevad nende teadmistel ja kogemustel

varasemate projektide kohta, et määratleda asjakohasemad eesmärgid.

Jätkusuutlikkuse aruande koostamine on järgmine keskmise tähtajaga projekt, mille eesmärk

on näidata ettevõtte terviklikku lähenemist, tugevdada ettevõtte läbipaistvust ja legitiimsust

sotsiaalse vastutuse osas ning vastata sidusrühmade kasvavatele ootustele.

Oxan Energy filosoofia ja väärtused on esitatud Joonisel 1 allpool.

KES ME OLEME

OXAN ENERGY ON UJUV AVAMERE TUULEPARTNER

• Avamere tuuleenergia arendaja, mis loodi juunis 2023 ujuvtuulikute pioneeride poolt

• Ärimudel: Omakapitali partner avamere tuuleenergia projektides/pakkumistes, eesmärgiga saada sõltumatuks elektritootjaks (IPP).

• Tugevad teadmised ujuvtuulikute tehnilistest ja pakkumiste haldamise alastest oskustest

• Rahastab kindel investor SWEN Capital Partners

MEIE MISSIOON

ON KOONDADA EKSPERDITEADMISED JA MITMEKORDISTADA ENERGIAT, ET ARENDADA PROJEKTE

ROHELISELE ENERGIALE ÜLEMINEKU VÄLJAKUTSE LAHENDAMISEKS.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

7

Joonis 1 - Oxan Energy filosoofia ja väärtused

Allikas: Taotleja

2.3.2. ESG strateegia ja meetmed

Oxan Energy ESG strateegia raames võetavad meetmed on järgmised:

Keskkonnakaitse

a. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine: järgime ettevaatusprintsiipi,

teavitades meie sidusrühmi võimalikest riskidest ja andes neile põhjalikku riskiteavet:

i. Praegu koostatakse meie tegevuse jaoks tegevusjuhendit, mis kinnitab ja defineerib

meie pühendumust keskkonna austamisele ja säästvale arengule kaasaaitamisele;

ii. Teave ettevõtte poliitikate/lepingute kohta, mis puudutavad heaolu ja elukvaliteeti tööl,

ning kaugtöölepingute kohta, et tõsta töötajate teadlikkust ökoloogilisest käitumisest

ja tegevusest;

iii. Hinnata kasvuhoonegaaside heitkoguseid, viies läbi süsiniku jalajälje hindamise.

Sotsiaalsed ja ühiskondlikud kohustused

a. Töötajad: Oxan Energy kõige väärtuslikum ressurss on tema meeskonnaliikmete heaolu:

i. Koolitusprogrammi loomine oskuste arendamise ja pideva õppimise edendamiseks

MEIE FILOSOOFIA

KOOS TAASTUVENERGIA EDENDAMINE

Pühendumine kvaliteedile

Tehniliselt usaldusväärsed, töökindlad ja eetiliselt

laitmatud projektid. Ainulaadne lähenemine, mis

austab keskkonda ja merd. Oskus teha tihedat

koostööd kõigi sidusrühmadega, et optimeerida

ja kohandada projekte nende keskkonnaga.

Usaldusväärne, pikaajaline partner

Oleme olemas alates arendusfaasist kuni

ehitamise ja käitamiseni. Tugev

partnerluskultuur, mis põhineb varasemate

koostööde kogemustel paljude erinevate

osapooltega. Toetatud usaldusväärse ja

pühendunud finantspartneriga.

Kohalik ja ülemaailmne tegija

Prantsusmaal asuv ettevõte, mille

rahvusvaheliselt kogenud meeskond on

tunnustatud oma paljude edusammude poolest.

Tegevus peamiselt Euroopa turgudel, tugev

kohalik esindatus.

MEIE VÄÄRTUSED

01. TERVIKLIKKUS

Me loome projekte, mis on tehniliselt

usaldusväärsed, töökindlad ja eetiliselt laitmatud.

02. KOHUSTUS

Me anname endale vahendid, et viia ühiskonda

edasi, sest me suudame kuulata ja mõista erinevaid

küsimusi, mis on kaalul.

03. KIIRUS

Oxan Energy on väikese suurusega ettevõte, mis

suudab kiiresti reageerida. Oluline väärtus, mis teeb

tööstusharus vahet.

04. JULGUS

Me teame, kuidas kasutada ja võimendada seda,

mida oleme juba saavutanud, seega saame jätkuvalt

vaadata taastuvenergia valdkonnas tulevikku, sest

me koosneme inimestest, kes astusid sellesse

valdkonda, kui vähesed julgesid sellesse uskuda.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

8

ii. Töötervishoiu ja tööohutuse alased teadlikkuse tõstmise üritused

b. Kohalik pühendumus ja kooskõlastamine: Arendada ja käitada projekte, mis kaasavad

kohalikke kogukondi, aidates seeläbi vähendada avamere tuuleenergiaga seotud riske ja

kulusid ning alandada elektrihindu riikides, mis avavad oma territooriumi projektide

arendamiseks.

i. Arendada uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi:

• Tuulepargi erinevad komponendid (turbiinid, vundamendid, kaablid jne) ja,

• Salvestuslahenduste kombineerimine (vesinik), et ületada taastuvenergia

varieeruvust ja hõlbustada nende integreerimist elektrivõrkudesse.

Juhtimisalased väljakutsed

a. Ärisuhted: Jätkusuutlikud hanked meie tarneahela kaudu vastavalt selgelt määratletud

põhimõtetele, et vältida põhiõiguste rikkumisi:

i. Käimas on tegevusjuhendi koostamine, et võidelda korruptsiooni vastu selle kõikides

vormides;

ii. Sisemine kaitsesüsteem hoiatuste ja rikkumisest teatajate kaitseks.

3. Lisa 3 - Konfidentsiaalne teaveProjekti kontseptsioon ja peamised tehnilised omadused

3.1. Projekti kontseptsioon

Käesolev taotlus on seotud Saare 1 piirkonnaga (Joonis 2), mis hõlmab umbes 88 km2, mis on määratletud mereala planeeringus kui tuuleenergia arendamiseks sobiv ala, mille koguvõimsus on kuni 900 MW ja mis koosneb kuni 60 avamere tuulikust, mis on ühendatud võrku, toodavad rohelist elektrit ja/või võivad toota alternatiivseid kütuseid avamerel (turbiinis või eraldi platvormidel), koos sellega seotud infrastruktuuriga.

Kontseptsiooni seisukohast on projekti peamine eesmärk arendada uuenduslikku avamere tuulepargi projekti ja potentsiaalselt rakendada mitmeid teisi tipptasemel lahendusi tuuleenergia innovatsioonipiirkonnas.

Projekti põhieesmärgid ärilisest seisukohast on järgmised:

a. Töötada välja kulutõhus ujuv tuuleenergia lahendus Läänemere tingimustes, mis toodab rohelist elektrit ja/või vesinikku või muid alternatiivseid kütuseid, mille tasandatud energiakulu (LCOE) on kooskõlas piirkonna kaubanduslikult elujõulise energia tootmise ja tarnimisega;

b. Luua alus investeeringute tegemiseks ja lõppkokkuvõttes usaldusväärse kohaliku tarneahela loomiseks kaubanduslikus mahus, toetades veelgi Eesti energiavajaduste sõltumatust.

Projekti elluviimisel peetakse silmas ka tõhusat ruumikasutust koos vesiviljeluse või muude lahenduste kasutamisega, tagades kõrgeimatele standarditele vastava tööohutuse ja keskkonnakaitse.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

9

Joonis 2 - Saare 1 piirkonna asukoht

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Tehnilisest vaatest on projekti põhielemendid järgmised:

1. Lähtemudel – täiemõõduline avamere ujuv tuulepark (võimalusega kasutada merepõhjale kinnitatud tuulikuid, et tagada tõhus ruumikasutus), mis ühendatakse võrku ja koosneb järgmistest osadest:

a. Kuni 60 avamere tuulikut koguvõimsusega kuni 900 MW, mis sõltuvalt lõplikust valitud tehnoloogiast ja projekti konfiguratsioonist võivad olla varustatud vesiniku tootmise, säilitamise ja ülekandmise rajatistega;

b. Kuni 3 avamerealajaama (HVAC või HVDC, sõltuvalt lõpuks valitud elektrienergia ekspordivõimalustest), mille peamine ülesanne on koguda turbiinides toodetud elektrit, suurendada pinget ja võimaldada elektrienergia ülekandmist maismaale või edastada elektrit vesiniku tootmise eesmärgil vesinikujaama(de)sse või edastada elektrit otse ekspordiks. Lisaks eeldatakse, et avamerealajaamad võivad olla varustatud teadus- ja mõõtmisseadmetega, mis toetavad teadus- ja arendustegevust Eestis;

c. Tuulepargisisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid), mis koosneb dünaamilistest ja staatilistest kaablitest, mis ühendavad üksikuid tuulikuid naaberalajaamadega või avamerealajaama(de)ga;

d. Maksimaalselt 3 elektrienergia ärajuhtimise kaablit, mis lähevad avamerealajaamast (või jaamadest) sobivasse ühenduspunkti;

2. Võimalik avamere vesiniku tootmine koos:

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

10

a. Kuni 3 avamereplatvormiga vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks, mille võimsus tuleneb edasistest uuringutest;

b. Tuulikupargisisene vesiniku/alternatiivkütuse võrk;

c. Vesiniku/alternatiivkütuse transporditorustik, mis kulgeb vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks mõeldud avamereplatvormi(de)lt kollektorisse;

3. Võimalik vesiviljeluse katseprojekt, mis koosneb järgmistest osadest:

a. Maksimaalselt 6 võimalikku ujuvvundamendil avamererajatist vetikate jaoks (pilootprojekt).

Lisaks võib uurida kalakasvatuse juurutamist Saare 1 alal.

Kokkuvõttes võtab taotleja praeguses etapis arvesse mitmeid projektistsenaariume, mis hõlmavad elektri andmist võrku, vesiniku või muude alternatiivsete kütuste tootmist avamerel või nende kahe kombinatsiooni, kusjuures on võimalik kaasata ka muid kasulikke mereala kasutusviise.

Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning eesmärki vähendada kulusid ja keskkonnamõju, põhineb otsus projekti lõpliku konfiguratsiooni ja kasutatavate tehnoloogiate valiku kohta muu hulgas järgmistel asjaoludel:

a. Valitud turupõhine lähenemisviis ja projekti/tooteturu konkurentsivõime, mis on praegu veel lahtine küsimus, mida tuleb täiendavalt uurida, kasutades taotleja eriteadmisi;

b. Keskkonnauuringute tulemused, mis viiakse läbi keskkonnamõju hindamise, merepõhja geofüüsikaliste ja geotehniliste uuringute, metereoloogilised ja okeanograafiliste uuringute jne käigus;

c. Projekti FEED-i ajal olemasolevad tehnoloogiad;

d. Eesti tarneahela kättesaadavus ja valmisolek;

e. Süsteemi üldine tootmise ja kulude optimeerimine, sealhulgas virvenduse mõju ja saagi hindamine, samuti turbiinide toodangu tasakaalustamine koos elektrienergia ekspordisüsteemiga ja alternatiivsete kütuste tootmisvõimalustega.

Projekti rakendamisel võetakse muu hulgas arvesse ka Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ning kohalike eeskirjade nõudeid projekteerimise, ehitamise, ohutuse ja keskkonnakaitse osas.

Projekti võtmeelemendiks on ka selle kulude ja ulatuse optimeeritud arendus- ja ehitusgraafik,

mis praegu näitab, et esimene elektrienergia projektist võiks olla toodetud umbes 2035.

Projekt vastab planeeringutele, eelkõige mereala teemaplaneeringule (MTP), peamistele õigusaktidele ning toetab strateegiliste dokumentide ja poliitikate rakendamist, mille eesmärk on suurendada rohelise energia tootmist ja energia varustuskindlust Eestis.

Nii lähtemudel kui võimalikud lahendused toovad Eestisse uusimaid tehnoloogiaid, mis on viimaste teadusuuringute ja innovaatiliste saavutuste tulemus. Kõiki võimalikke keskkonnamõjusid hinnatakse nõuetekohaselt keskkonnamõju hindamise käigus, mis järgib MTP-s sätestatud tingimusi.

Esitatud ehitustööde kavandatud kasutusviisid vastavalt määrusele nr 512 on esitatud Tabelis

1 allpool.

2 Majandus- ja Taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

11

Tabel 1 - Kavandatud ehitustööde koodid vastavalt määrusele 51

Ehitustööd Määruses nr 51 sätestatud koodeks

Tuulepargi rajatis 23023

Alajaamad (110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad) 22145

66-2753 kV avamerealajaam või jaotusseade 22145

Muu energiatööstuse rajatis (vesinik) 23029

Muu kohalik elektrijaotusvõrgu- või ülekanderajatis 22249

Elektri merekaabelliin 22244

Merivetikate kasvatamise struktuur 24232

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Nende ehitustööde arv ja täpsem kirjeldus on esitatud peatükkides 3.5 ja 3.6.

3.2. Avalikus veekogus koormatava ala koordinaadid ja ala suurus ruutmeetrites

Käesolev taotlus on esitatud Saare 1 piirkonna kohta, koordinaadid on esitatud Tabelis 2 ja

ühtivad 22.04.2024 CI Estonia Wind GmbH & Co. KG esitatud taotlusega. Saare 1 ala hõlmab

u 88 km2 suurust ala ja on lahutamatu osa MTP-s esitatud tuuleenergia arenduspiirkondadest.

Saare 1 piirkonna koordinaadid on esitatud Tabelis 2 allpool.

Tabel 2 - Saare 1 piirkonna koordinaadid, mille kohta käesolev taotlus esitatakse.

Punkt Idapikkus Põhja laiuskraad

A 312033.00 6459593.00

B 310575.00 6457614.00

C 310661.00 6453493.00

D 309232.00 6446636.00

E 310580.00 6443302.00

F 312421.00 6439770.00

G 317559.00 6453318.00

Allikas: avalikult kättesaadava teabe alusel

3 Tuulikutevahelise võrgu ja elektrienergia ülekandekaablite tegelik pingetase sõltub tuulepargi projekteerimise ajal

valitud tehnilistest lahendustest. 66-220 kV avamerealajaam on nimetatud praegu kehtivate lahenduste alusel, mis tulevikus võib nõuda näiteks 66-275 kV või 132-275 kV või 132 kV-420 kV alajaama.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

12

3.3. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sobivus ujuvtuulikute tehnoloogia jaoks

Ujuva vundamendiga tuulikuid kasutatakse tavaliselt sügavates vetes (tavaliselt sügavamal kui 60 m), kus püsiv kinnitus aluspõhjale ei ole enam majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sügavus jääb vahemikku 34 kuni 85 m, kusjuures keskmine sügavus on peaaegu 69 m (Tabel 3 allpool).

Tabel 3 - Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sügavusvahemik

Keskmine sügavus

[m]

Maksimaalne

sügavus [m] Min sügavus [m]

-68.91 -85 -34

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Selle tulemusena, nagu on esitatud Joonisel 3, on piirkonnas veesügavused, mis sobivad nii ujuvate tuulikute (tavaliselt veesügavus >60m) kui põhjale kinnitatud tuulikute (tavaliselt veesügavus <60m) ehitamiseks.

Nagu võib järeldada Tabel 4 alusel, on umbes 75,22% tuuleenergia innovatsioonialast (66,15 km2) sügavam kui 60 m ja seega võib see olla sobivam ujuvvundamentide ehitamise jaoks. Ülejäänud ala (ligikaudu 24,78%) on sügavam kui 60 m ja seega võib see olla sobiv põhjale kinnitatavate vundamentide rajamiseks.

Tabel 4 - Sügavusklassid ja nende alad tuuleenergia innovatsioonipiirkonnas.

Sügavusklass Pindala (km²) % kogusummast

85-86m 0.13 0.16

80-85m 15.59 17.73

75-80m 25.71 29.23

70-75m 10.32 11.73

65-70m 7.01 7.97

60-65m 7.39 8.4

55-60m 7.37 8.38

50-55m 3.16 3.59

45-50m 3.38 3.84

40-45m 5.18 5.89

35-40m 2.42 2.75

30-35m 0.29 0.33

Kokku 87.95 100

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

13

Joonis 3 - Tuuleenergia innovatsiooniala batümeetria

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

14

3.4. Elektrijaama potentsiaalne võimsus

Taotleja püüab ehitada majanduslikult kõige mõistlikuma projekti, võttes arvesse projektiga

seonduvate parameetrite optimeerimist, sealhulgas tuulikute paigutust (turbiinide arv, asukoht

ja vahekaugus) ja turbiinide mõõtmeid.

Taotleja teeb ettepaneku ehitada Saare 1 piirkonda projekt maksimaalse koguvõimsusega

kuni 900 MW, mis hõlmab kuni 60 avamere tuulikut. Turbiinide arv sõltub valitud turbiinide

võimsusest, mis praegusi teadmisi ja tehnoloogia arengusuunda arvestades võib ulatuda

ligikaudu 15 MW-st kuni ligikaudu 30 MW-ni. Seega on projekti maksimaalne kavandatud

turbiinide võimsus 30 MW.

Põhivõrguettevõtja (Elering) tehnilised tingimused elektrijaama ühendamiseks ülekandevõrguga on esitatud taotluse Lisas 4Lisa 4 - .

3.5. Ehitustööde arv koormatud alal ja ehitustööde maapinna projektsioonipindala

Tuulikute arv ja ehitistealune pindala baasjuhtumi puhul - Täielik avamere ujuv tuulepark

(fikseeritud põhjaga variant, et tagada tõhus ruumikasutus), mille võimsus on kuni 900 MW,

on esitatud Tabelis 5 allpool.

Tabel 5 - Tuulikute arv ja ehitistealune pindala baasjuhtumi puhul - täismõõtmeline avamere ujuv tuulepark (fikseeritud põhjaga variant, et tagada tõhus ruumikasutus).

Nr Avamere tuulepargi rajatised Väärtus / kirjeldus

1 WTG - tuulegeneraatorid

1.1 Avamere tuulikute maksimaalne arv 60

1.2 Ühe ujuvtuuliku maa-ala (eeldusel, et tegemist on kolmnurga kujuga ujuvtuulikuga, mille maksimaalne küljepikkus on 110 m [m2]

5 240

1.3 Ühe fikseeritud põhjaga turbiini (eeldusel, et tegemist on ruudukujulise mantlivundamendiga, millel ei ole murenemiskaitset ja mille maksimaalne küljepikkus on 45 m [m2 ]) maapinna projektipindala.

2 025

1.4 Maksimaalne ehitistealune pindala (kõigi ujuvturbiinide puhul) [m2]

314 400

1.5 Kinnitustross Ankrutrossi tüüpiline pikkus 85 m sügavusel on umbes 600-700 m. Ankrutrossi pikkus ja

võimalik pindala sõltub asukoha tingimustest ja tuulegeneraatorite asukohast, mida tuleb

täiendavalt uurida keskkonnamõju hindamise käigus.

2 Avamerealajaam(ad)

2.1 Avamerealajaamade maksimaalne arv 3

2.2 Ühe alajaama ehitistealune pindala 3 alajaama korral [m2 ] (eeldatavalt 50 m x 60 m)

3 000

2.3 Ühe alajaama ehitistealune pindala 2 alajaama korral [m2 ] (eeldatavalt 60 m x 70 m)

4 200

2.4 Ühe alajaama ehitistealune pindala 1 alajaama puhul [m2 ] (eeldatavalt 70 x 80 m)

5 600

Allikas: Taotleja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

15

Ehitiste arv koormatud alal ja nende ehitistealune pindala ning võimaliku avamerejaama

vesiniku/alternatiivkütuse tootmise jaoks on esitatud Tabelis 6.

Tabel 6 – Tootmisplatvormide arv ja ehitisealune pindala avamerejaama ning vesiniku/alternatiivkütuse tootmise jaoks

Ei. Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus

1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 3

2 Ühe tootmisplatvormi maa-ala [m2 ] (eeldatavalt 150 m x 150 m) 22 500

3 Maksimaalne maapinna projektsioonipind 3 platvormi jaoks 67 500

Allikas: Taotleja

Vesiviljelusehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala võimaliku uuendusliku ja

täiemahulise kaubandusliku potentsiaaliga vesiviljeluse katseprojekti puhul on esitatud

Tabelis 7 allpool.

Tabel 7 – Vesiviljelusehitiste arv ja ehitistealune pindala võimaliku uuendusliku vesiviljeluse katseprojekti jaoks.

Ei. Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus

1 Objektide arv 6

2 Maksimaalne ehitistealune pindala objekti kohta [m ]2 54,000

3 Maksimaalne ehitistealune pindala maksimaalse arvu ehitiste

puhul [m ]2

324,000

Allikas: Taotleja

3.6. Rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus

Projekti baasjuhtumi jaoks kavandatud tuulikute maksimaalse ja minimaalse kõrguse ja

sügavuse vahemik (15 MW kuni 30 MW) on esitatud Tabelis 8. Praegu olemasolev 15 MW

tuulik on esitatud võrdlusena, kuna seda on kasutatud näidisena käesolevas taotluses

esitatud ärimudeli koostamisel.

Näidatud tehnilised parameetrid kujutavad endast ligikaudset piiri võimalikele lahendustele,

mida võib kasutada, võttes arvesse nii tulevast tehnoloogilist arengut kui arengu- ja

tegevusriske. Tuuleturbiinide ja muude objektide täpsed mõõtmed täpsustatakse ehitiste

projekteerimise käigus.

Tabel 8 - Tuulikute spetsifikatsioonide vahemik.

Tuuleturbiinide võimsus [MW]

Avamere tuuleturbiinide

arv

Eeldatav rootori

läbimõõt [m]

Maksimaalne kogukõrgus keskmisest

merepinnast [m]

Minimaalne kaugus avamere

tuulegeneraatori laba madalaima asendi ja merevee keskmise

kõrgustaseme vahel (keskmine meretase

pluss vastava mereala keskmine lainekõrgus)

[m].

Maksimaalne vundamendi

sügavus merepõhja setetes [m]

15 60 250 285 25 80

20 45 275 310 25 80

30 30 330 365 25 80

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

16

Allikas: Taotleja

Projekti baasjuhtumi muude rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus on esitatud Tabelis 9.

Tabel 9 - Maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised parameetrid muude ehitustööde puhul projekti baasjuhtumi puhul.

Nr Avamere tuulepargi ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Avamerealajaam(ad)

1.1 Avamerealajaamade maksimaalne arv 3

1.2 Alajaama maksimaalne võimsus [MW] 900

1.3 Avamerealajaama suurim kõrgus keskmisest merepinnast [m] (ilma mastita)

110

1.4 Vundamendi tüüp Fikseeritud vundament

1.5 Maksimaalne vundamendi sügavus merepõhja setetes [m] 80

2 Sisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid)

1.1 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3

3 Energia ärajuhtimise kaablid

3.1 Maksimaalne arv elektrienergia ärajuhtimise kaableid 3

3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3

Allikas: Taotleja

Tootmisplatvormide maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud projekti tehnilised näitajad,

mis on seotud vesiniku/alternatiivkütuse tootmise võimaiku avamerejaamaga, on esitatud

Tabelis 10.

Tabel 10 - Maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised parameetrid vesiniku/alternatiivkütuse tootmise vabatahtliku avamerejaama jaoks

Nr Ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Valikuline avamerejaam vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks

1.1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 3

1.2 Alternatiivkütuse tootmisplatvormi maksimaalne kõrgus keskmisest merepinnast [m].

150

1.3 Vundamendi tüüp Fikseeritud vundament

1.4 Vundamendi maksimaalne pinnase läbitungimise sügavus [m] 80

2 Valikuline sisemine vesiniku/alternatiivkütuse võrk

2.1 Torustik Arendatav tehnoloogia

3 Valikuline vesiniku/alternatiivkütuse transporditorustik

3.1 Vesiniku/alternatiivkütuse torustike maksimaalne arv 1

3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3 (torujuhe paigutatakse enamasti

merepõhja, torustiku katmine toimub ainult tundlikel aladel).

Allikas: Taotleja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

17

Vesiviljelusehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised spetsifikatsioonid, mis on seotud võimaliku uuendusliku ja täiemahulise kaubandusliku potentsiaaliga vesiviljeluse katseprojektiga, on esitatud Tabelis 11.

Tabel 11 - Tehnilised parameetrid vesiviljeluse katseprojekti jaoks

Nr Ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Kavandatud merevetikate kasvukohtade (liinide) maksimaalne arv (katseprojekt)

6

2 Merivetikastruktuuri maksimaalne pikkus [m] 120

3 Merivetikate maksimaalne pikkus koos sildumiskohtadega [m] 350

4 Merivetikastruktuuri maksimaalne laius [m] 15

5 Ehitise suurim kõrgus merepinnast [m] 2.5

6 Vundamendi tüüp Fikseeritud põhi või ankurdatud

7 Vundamendi maksimaalne pinnase läbitungimise sügavus [m] 10

Allikas: Taotleja

3.7. Kavandatavate ehitiste ja nende teenindamiseks vajalike rajatuste kaart

Kavandatavate rajatiste ja nende teenindamiseks vajalike ehitiste kaardid on esitatud Joonisel

4 ja Joonisel 5, mis on illustratiivsed.

Joonisel 4 on esitatud illustratiivne ehitiste paigutus Saare 1 piirkonnas, arvestades

lähtemudelit 15 MW tuulikutega ja tuulepargi võimsusega 900 MW. Joonisel on esitatud:

i. 60 turbiini;

ii. 3 avamerealajaama;

iii. 3 vesiniku tootmisplatvormi (valikuline);

iv. Vesiviljeluse piloottaristu.

Joonis 4 – Kaart kavandatavate rajatiste ja nende teenindamiseks vajalike ehitistega.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

18

Allikas: avalikult kättesaadav teave.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

19

Joonisel 5 on esitatud elektriühenduste (samuti võimaliku vesinikutorustiku) illustratiivsed

asukohad, mis koonduvad samasse punkti Saaremaal ja on esitatud kooskõlas MTP

skeemiga 5.6.6.1, milles on esitatud tuuleenergia arendusalade elektri ülekandesüsteemide

kontseptuaalsed asukohad ja ühendus maismaa energiavõrguga. Lõplik elektrienergia

ülekandetrass valitakse välja uuringuandmete ja võrguühenduse tingimuste alusel projekti

arendusetapis.

Joonis 5 – Algselt kavandatavad elektriühendused

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe alusel.

4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised üksikasjad

4.1. Vundamendi aluskonstruktsioonid

Nagu eespool märgitud ja kooskõlas MTP-s eelistatud lahendusega tuuleenergia

innovatsioonipiirkonna jaoks, kaalub taotleja eelkõige tuulikute ujuvvundamente, eriti

sügavamal kui 60 m. Vastavalt MTP punktile 5.6.5 „Tuuleenergia arendamise suunised ja

tingimused" on „ujuvvundamentide keskkonnamõju samaväärne või väiksem kui selle

planeeringulahenduse aluseks oleva gravitatsioonipõhise vundamenttehnoloogia mõju".

Ujuvvundament on sisuliselt platvorm, millele tuulegeneraator kinnitub ja mis on ankurdatud

merepõhjale. Merepõhjaga ankurdussüsteemide abil seotud ujuvvundamentide puhul on 4

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

20

põhikonstruktsiooni, mida illustreerib Joonis 6, millest kolm järgmist on mõeldud

täiemõõduliste kommertslike ujuvate avamere tuuleparkide jaoks:4

1. Ujuvalus - lihtsaim konstruktsiooniklass, mille ehitus ei ole keeruline, kuid suurte

veepindade ja suhteliselt väikese süvisega ühepõhjaliste konstruktsioonide tõttu on nad

vastuvõtlikud suurtele liikumistele koormavate äärmuslike ilmastikutingimuste korral (kuigi

võivad hästi toimida Läänemere suhteliselt leebetes tingimustes). Pikisuunaliste

konstruktsioonide puhul võib esineda märkimisväärset kõikumist ja see võib mõjutada

kasutatava tuulegeneraatori tüüpi ning kaablite ja sildumissüsteemi konstruktsiooni;

2. Poolsukelduv - saavutab stabiilsuse tänu laiale ujuvuse jaotusele veepiiril. Peamised

probleemid on suurem lainetus ja kõrgem struktuur veepiirist kõrgemal. Platvormi läbimõõt,

mille külge tuuleveski kinnitub, võib olla kuni ca 150 m;

3. Pingutusjalaga platvorm - see saavutab stabiilsuse tänu sildumisliini pingutusele koos

veealuse ujuvustankiga. Peamised probleemid on ebastabiilsus paigaldamise ajal ning

suured vertikaalsed koormused sildumiskohtadele ja ankrutele.

Joonis 6 - Ujuvvundamendid, mida kaalutakse täismõõtmelise avamere tuulepargi ujuvaks

osaks

Allikas: Taotleja DNV-SE-0422 Ujuvate tuuleturbiinide sertifitseerimine alusel.

Konkreetset tüüpi ujuvvundamentide tehnoloogiat ei ole veel valitud. Lõplik otsus

kontseptsiooni kohta tehakse FEED-uuringute tulemusi arvestades.

Ruumi tõhusa kasutamise tagamiseks võib taotleja otsustada kasutada osaliselt ka fikseeritud

aluspõhjaga tuulikute rajamise kasuks. Selles etapis kaalub taotleja 3 tüüpi fikseeritud põhjaga

vundamente, mis on esitatud allpool. Nagu ujuvvundamentide puhul, tehakse lõplik otsus

kontseptsiooni kohta, võttes arvesse FEED-uuringute tulemusi.

4 Ujuvplatvorm on välja jäetud, sest selle mõõtmed nõuavad sügavamat vett, kui see on innovatsioonialal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

21

a. Vaivundament – koosneb kolmest põhiosast: 1) vai, 2) vundamendi ja torni vaheline

ülemineku osa, ja 3) paadi maabumiskoht. Üleminekuosa vahetamisega saab

vundamenti hõlpsasti kohandada erineva läbimõõduga tornide jaoks. Vaivundamendi

saab merepõhja kinnitada kas vaiade rammimise või puurimise teel või nimetatud

töövõtete kombineerimise abil. Vundamendi diameeter ja ankurdussügavus leitakse

tuuliku koormuse, geotehniliste tingimuste, veesügavuse ning tuule- ja meretingimuste

alusel. Selliseid vundamente kasutatakse tavaliselt 20–50 meetri sügavusel; sellest

sügavamal muutuvad vundamendi mõõtmed nii suureks, et vajalike komponentide

valmistamine on praeguste võimaluste korral tehniliselt raskendatud või ei suuda

konkureerida maksumuse osas sõrestikvundamendiga.

b. Sõrestikvundament – kasutatakse sügavamas vees kui vaivundamenti; tänu

konstruktsioonilisele kasutegurile on sõrestikvundament parem valik väga suurte

tuulikute ja nendega kaasnevate koormuste jaoks. Selle peamine kandev element on

terasvarrastest sõrestik. Sõrestikvundamendil on üldiselt kolm või neli jalga.

Konstruktsioon kinnitatakse merepõhja rammitud või puuritud vaiade külge. Väiksema

läbilõikega torude tõttu on sõrestikvundament lainetusele vastupidavam kui muud

vundamendid.

c. Gravitatsioonivundament – merepõhjal seisev betoonkonstruktsioon, mille suurus

ja kaal hoiavad tuulikut püsti. Gravitatsioonivundament koosneb tavaliselt ballastiga

(kivimaterjal või liiv) täidetud betoon- või teraskorpusest ja kaalub kuni mitu tuhat

tonni. Seda vundamenti saab kasutada ainult tasasel pinnal ja hea kandevõimega

pinnases, kus vesi pole liiga sügav (tavaliselt 30–35 m). Mida sügavam vesi, seda

suurem on konstruktsiooni suurus ja kaal, eriti seoses tuulikute võimsuse

suurenemisega. Gravitatsioonivundamendi kasutamiseks tuleb pinnas sobivalt ette

valmistada.

Joonis 7 - Täismõõtmelise avamere tuulepargi ujuvale osale kaalutud põhja fikseeritud vundamendid

Allikas: Taotleja DNVGL-SE-0190 tuuleelektrijaamade projekti sertifitseerimise alusel.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

22

4.2. Vesiniku tootmise ja transpordi võimalused

Taotleja ei välista, sõltuvalt turu küpsusest ja ärilistest kaalutlustest, võimalust toota vesinikku

(või muud alternatiivset kütust) elektrolüsaatorites, mis on paigaldatud turbiinide juurde või

eraldi avamere vesinikuplatvormi(de)l, mis asuvad projekti piirkonnas. Sellega seoses

analüüsib taotleja mitmeid lahendusi, mis võivad hõlmata muu hulgas järgmist:

a. Vesiniku ülekandmine maismaale gaasilisel kujul torujuhtme kaudu (ühendamiseks nt Euroopa vesiniku magistraalvõrguga);

b. Vesiniku vedelikuna üleandmine kaldale spetsiaalsete LH2-üksuste kaudu;

c. muud e-kütuse kasutamise võimalused, mis võivad saada kättesaadavaks projekti arendamise käigus.

Tehnoloogilisest seisukohast on olemas kolm põhitüüpi elektrolüsaatorit, mis erinevad peamiselt elektrolüüdi tüübi poolest ja mille kasutamist võib lisaks muudele lahendustele projekti elluviimisel kaaluda:

a) leeliselektrolüsaatorid - töötavad põhimõttel, et hüdroksiidioonid (OH-) transporditakse läbi elektrolüüdi katoodilt anoodile, kus katoodi poolel moodustub vesinik. Elektrolüüdi rolli mängib vedel leeliseline naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahus. Seda tehnoloogiat on kasutatud juba aastaid ning see võib töötada temperatuurivahemikus 25⁰C kuni 100⁰C, rõhul 1-30 bar ja kasuteguriga 50-80%;

b) PEM (Proton Exchange Membrane) elektrolüsaatorid - sel juhul on elektrolüüdiks spetsiaalne plastik - perfluorosulfoonhappe polümeer - PFSA. Vesi reageerib anoodil, tekitades hapnikku ja positiivselt laetud vesinikioone (prootonid). Elektronid voolavad läbi väliskontuuri ja vesinikioonid liiguvad läbi PEM-membraani katoodile. Katoodil ühinevad need ioonid väliskontuuri elektronidega, moodustades vesinikgaasi. Need seadmed võivad töötada temperatuurivahemikus 20⁰C kuni 80 ⁰C rõhu 1-80 bar juures ja kasuteguriga 60-80%;

c) tahke oksiidelektrolüüserid - kasutavad elektrolüüdina tahket keraamilist materjali, mis juhib kõrgendatud temperatuuril selektiivselt negatiivselt laetud hapnikuioone, tekitades vesinikku veidi erineval viisil. Katoodil olev vesi ühineb väliskontuuri elektronidega, moodustades vesinikgaasi ja negatiivselt laetud hapnikuioone. Hapnikuioonid läbivad tahke keraamilise membraani ja reageerivad anoodil, moodustades gaasilise hapniku ja elektronid. Seda tüüpi elektrolüsaator peab töötama piisavalt kõrgel temperatuuril, et tagada membraanide nõuetekohane toimimine (700-900⁰C).

Vesiniku tootmiseks on vaja elektrit ja kõrge puhtusastmega vett. Eespool öeldut ja vesiniku võimalikke rakendusi silmas pidades koosneb vesiniku tootmise süsteem lisaks elektrolüsaatorile muu hulgas järgmistest komponentidest:

a) soolase vee soolatustamise ja demineraliseerimise süsteem (selles protsessis saab kasutada elektritootmisseadmetest toodetud soojust ja elektrolüüsist saadud soojust);

b) hapniku eraldamise ülesanne;

c) vesiniku puhastamise seade

d) kompressorsüsteem - vesiniku kokkusurumine sobiva rõhu saavutamiseks, sõltuvalt vesiniku kasutamise eesmärgist (nt ladustamine, ülekandmine maale, laevade tankimine jne) ja/või süsteem vedela vesiniku tootmiseks, mis on ette nähtud spetsiaalsetesse transpordiseadmetesse ülekandmiseks;

e) vesinikuhoidla(d), näiteks kokkusurutud gaasi kujul rõhul nt 300 bar või 700 bar ja/või vesiniku veeldamise süsteem ja krüogeenne paak või paagid.

f) vesiniku ülekandesüsteem, mis võib sisaldada ühte või mitut järgmistest võimalustest:

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

23

i) süsteem laevade varustamiseks vesinikuga;

ii) süsteem vesinikgaasi ülekandmiseks ülekandetorustikku;

iii) vedela vesiniku ülekandesüsteem;

iv) automaatikasüsteem, mis vastutab „energia tasakaalustamise“ ja selle kasutamise eest vesiniku tootmiseks.

Sellest tulenevalt kaalutakse projektis ühe võimalusena vesiniku tootmise, ladustamise ja ülekandmise süsteemi paigutamist avamere vesinikujaama. Eelistatud tehnoloogia on praegu PEM-elektrolüsaatorid (vt allpool esitatud joonisel näidisjoonis), kuna need on väiksema ruumala ja lihtsama hoolduse tõttu, mis avamere stsenaariumi puhul tähendab väiksemat platvormi suurust ja pikemaid hooldusintervalle.Kooskõlas eespool kirjeldatuga viib taotleja arendusprotsessi osana läbi üksikasjaliku analüüsi energia ülekandmise lahenduse (elektrienergia, vesinik, muu) kulutasuvuse kohta erinevatele turgudele, et valida kõige kuluefektiivsem variant, võttes muu hulgas arvesse nõudlust eri riikides ja muid tingimusi, tehnilisi piiranguid ning transpordivõimalusi. Analüüs hõlmab põhjalikku arusaamist võimalustest, mis võivad tekkida seoses Euroopa vesiniku magistraalvõrgustiku ja eelkõige selle D-koridori arendamisega: Põhja- ja Baltimaade piirkond, kus 2040. aastaks on kavandatud kaks liini.5

Joonis 8 – Näidisskeem vesinikutootmise kohta

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja

Teine kaalumisel olev uuenduslik vesinikuga seotud tehnoloogia on vesiniku säilitamine ja transportimine pärast selle vedeldamist väga madalale temperatuurile jahutamise teel.

6 Nagu on esitatud peatükis 5.6. MSP taastuvenergia tootmine.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

24

Eespool nimetatud tehnoloogia peamine eelis on ladustatud ja transporditava vesiniku mahu märkimisväärne vähendamine, samas kui puuduseks on vajadus kasutada selle jahutamiseks suurt energiakogust, mis tekitab täiendavaid tegevuskulusid, eriti võrreldes vesiniku transpordiga torujuhtme kaudu.

4.3. Võimalik vesiviljeluse pilootprojekt

Võttes arvesse võimalikku vesiviljeluse katseprojekti, mõistab taotleja võimalust kasutada merevetikate kasvatamise struktuure fikseeritud põhja või ujuvkonstruktsioonide kujul, kusjuures täpne tehnoloogia selgub projekti väljatöötamise ajal.

Illustreerimiseks näeb taotleja ette näiteks kuni 6 x 100-120-meetriste võrkudega fikseeritud põhjastruktuuri näiteks 35-45 meetri sügavusel, et täielikult mõõta ja hinnata piirkonna vetikapotentsiaali. Iga vetikavõrk oleks 330-350 meetri pikkune ja 10-15 meetri laiune, kusjuures struktuuri (postide) maksimaalne kõrgus oleks 2,5 meetrit üle merepinna.

Kuna teadusuuringud sel teemal on veel käimas, ei välista taotleja võimalust kasutada mõnda muud elujõulist vesiviljelusmeetodit, et tõestada vesiviljeluse majanduslikku elujõulisust. See võib hõlmata näiteks mingi ujuvkonstruktsiooni või muu juhtiva lahenduse kasutamist projekti arendamise ajal või partnerluse loomist mõne tuntud vetikate arendajaga, et saada kasu juba tehtud uuringutest ja tõestatud meetoditest.

5. Projekti ajakava

5.1. Taotletav hoonestusloa kehtivusaeg

EhS § 11314 lõike 1 kohaselt taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks. Taotleja ei välista

ehitusseadustiku § 11314 lg 2 alusel hoonestusloa pikendamist 50 aasta võrra.

5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused

Taotleja eeldab, et projekt viiakse vastavalt selle kontseptsioonile ellu allpool esitatud

etappides ja järgmistes etappides, vt Joonis 9:

1. etapp (lähtemudel) - ajakava seisukohalt jaguneb see etapp järgmiselt:

a. Arendusfaas, mille eesmärk on: (i) viia läbi keskkonnamõju hindamine ja muud arendus- ja projekteerimistegevused, et saada hoonestusluba, ii) valida kõige soodsam tehniline ja turuleviimise lahendus COD-kuupäevaks, iii) kavandada ja teostada tuulepargi pakettide ostud, iv) selgitada välja ja tagada sobivate tootmis- ja montaažirajatiste õigeaegne valmisolek;

b. Ehitusfaas eesmärgiga: (i) valmistada ja paigaldada kõik tuulepargi elemendid vastavalt kehtestatud turuleviimise marsruudile;

c. O&M - projekti käitamine ja hooldamine koos võimalike seadmete ümberehitamise / renoveerimise võimalusega vastavalt kehtivatele tehnilistele lahendustele ja turutingimustele;

d. Kasutuselt kõrvaldamine - eesmärgiga: (i) dekomisjoneerida ja ringlusse võtta komponendid vastavalt keskkonnakaalutlustele ja dekomisjoneerimise ajal olemasolevale tehnoloogiale.

2. etapp - kui tehakse positiivne otsus võimaliku vesinikutootmise kohta ja/või uuendusliku vesiviljeluse katseprojekti kohta, ehitatakse see paralleelselt või pärast 1. etapi lõpuleviimist. Seda etappi ei ole näidatud Joonisel 9.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

25

Eeldades, et hoonestusluba antakse taotlejale pärast keskkonnamõju hindamise aruande

heakskiitmist ning ehitusseadustiku kohase ehitusprojekti ja muude dokumentide esitamist

detsembris 2029 50 aastaks, lõpeb see 2079. aasta detsembris. See tähendab, et projekt võib

toimida ca. 42 aastat, kui arvestada ka 2-aastast ümberehitust/renoveerimist ja 2-aastast

dekomisjoneerimist (vt. Joonis 9).

Selle tulemusena on esialgseks kaalutluseks jagatud projekti tööaeg kaheks võrdseks 20-

aastaseks perioodiks, mille vahel on 2-aastane renoveerimisperiood. Otsus eespool nimetatud

korra kohta sõltub muu hulgas valitsevatest turutingimustest ja nende prognoosidest

investeerimisotsuste tegemise ajal, tuulepargi tehnilistest ja õiguslikest kaalutlustest ning

olemasolevast tehnoloogiast otsuse tegemise ajal. Seetõttu on taotleja jätkuvalt avatud

tehnilistele lahendustele eluea pikendamiseks/ümberehitamiseks/renoveerimiseks, mis on

kättesaadavad umbes 30 aasta pärast.

Projekti üldine ajakava on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis 9 - Projekti esialgne ajakava

Allikas: Taotleja

6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktidega ning strateegiliste dokumentidega

6.1. Projekti kooskõla MTPga

6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega

Eesti valitsus võttis MTP vastu 12. mail 2022. MTP on riikliku tasandi strateegiline ruumilise

arengu dokument, millega kavandatakse mereala põhilisi arenguid.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

26

Projekt on kooskõlas taastuvenergia tootmisega seotud eesmärkide ja asjakohaste suunistega, mis on esitatud MTP-s6 ja Eesti mereala pikaajalises visioonis. Lisaks sellele edendab taotleja kogu projekti eluea jooksul head keskkonnaseisundit, mitmekesist ja tasakaalustatud kasutamist ning sinise majanduse jätkusuutlikku kasvu, nagu on esitatud mereala arengukava 3. peatükis "Mereala suundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted".

6.1.2. Projekti vastavus MTP-s sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele

Projekt on kavandatud nii, et järgitakse täielikult tuvastatud piiranguid, sealhulgas

sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja tehnilisi piiranguid. Sotsiaalsest ja keskkonnaalasest

seisukohast on Saare 1 piirkond kaugel rannikust7 ning see ei kattu veeliikluse ja lindude rände

jaoks väga oluliste piirkondadega.8

Saare 1 ala ei kattu olemasolevate ja kavandatud kaitsealadega ning on määratud Läänemere

hülge liikumisaladest kaugel. Lisaks sellele ei ole ka märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku

kahjulikku mõju ranniku- ja harrastuskalapüügile: tuulegeneraatorid on kavandatud palju

kaugemale kui 6 meremiili kaugusele rannikust, seega säilib kalapüük.

Kõiki neid elemente võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise käigus. Taotleja ei näe siiski

ette, et neil oleks märkimisväärset mõju.

Eespool öeldut arvesse võttes on Saare 1 piirkond paigutatud avamere tuuleenergiaprojekti

jaoks nii, et see vastaks MTP-s sätestatud sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele. Peatükis

7 ja peatükis 8 esitatakse sellekohaste võimalike kaalutluste ülevaade, mille järeldus on, et

nõuetekohane projektiarendus peaks võimaldama avamere tuulepargi rakendamist ilma

negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuta või minimaalse negatiivse mõjuga.

6.1.3. Projekti vastavus muudele suunistele ja tingimustele, mis on sätestatud mitmeaastases strateegilises kavas.

Projekti kontseptsioon ning selle tulevane arendamine ja kavandamine on kooskõlas kõigi

kohaldatavate suuniste ja kõigi kohaldatavate tingimustega, mis on üksikasjalikult esitatud

MSPs, sealhulgas, kuid mitte ainult, punktis 5.6.2 „Tuuleenergia arendamise lähtepunktid",

punktis 5.6.5 „Tuuleenergia arendamise suunised ja tingimused" ning punktis 5.6.6

„Kaablikoridorid tuuleenergia arenduspiirkondadest maale".

Kuna suuniseid ja tingimusi on käsitletud käesoleva taotluse erinevates asjakohastes osades,

esitatakse järgnevalt ainult valitud näited vastavuse kohta:

a. Turbiini suurus ja asukoha paigutus - turbiini mõõtmete ja tuulepargi paigutuse puhul

võetakse arvesse MTP punktis 5.6.2 esitatud tehnilisi näitajaid, võttes siiski arvesse

tuulegeneraatorite ("WTG") tehnilist arengut, lainetuse mõju simulatsioonide tulemusi ja

keskkonnapiiranguid. Kui keskkonna- või muud piirangud seda ei keela, kasutab taotleja

6 Nagu on esitatud peatükis 5.6. MSP taastuvenergia tootmine. 7 Saare 1 ala asub Saaremaa rannikust ca 60 km lääne pool, teiste rannikule lähemal asuvate tuuleparkide alade

taga. 8 Mereala ruumilise planeerimise käigus viidi läbi lindude peatuspaikade ja rändeteede analüüs, mille tulemused

näitavad, et kavandatud tuuleenergia arenduspiirkonnad 1 ja 2 ning innovatsioonipiirkond asuvad väljaspool lindude jaoks tundlikke merealasid.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

27

optimaalse majandusliku tulemuse tagamiseks projekti kavandamise ajal kättesaadavat

uusimat tehnoloogiat;

b. Positiivne sünergia ja tõhus ruumikasutus - ruumi võimalikult tõhusa kasutamise

tagamiseks kaalutakse projektis ka vesiviljeluse võimalust. Vesiviljeluse võimalik areng,

mis praegu käsitleb merevetikate kasvatamist, võib tulevikus arvesse võtta (sõltuvalt

tegelikest tingimustest) ka vetikate ja karploomade kasvatamise uuenduslikke sektoreid,

mille arendamine toimub vastavalt MTP keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud

suunistele. Lisaks võib projekt kasutada ära praeguseid ja tulevasi teadus- ja

arendustegevuse jõupingutusi ning kasutada muid hübriidlahendusi;

c. Kahe erineva avamere tuulepargi vaheline puhvertsoon - tuuleenergia

innovatsioonipiirkonna puhul, mis ei piirne ühegi teise tuuleenergiapiirkonnaga,

puhvertsooni ei kohaldata. Seetõttu ei ole praegu kaalutud puhvervööndi kasutamist;

d. Elektri ülekandesüsteemide kontseptuaalsed asukohad - esitatud projekti

kontseptsioonis on arvesse võetud Saare 1 piirkonna elektri ülekandesüsteemide

kontseptuaalsed asukohad ja ühendused maismaa energiavõrguga, nagu on esitatud MSP

ruumilises plaanis 5.6.6.1 ja näidatud Joonisel 4 ja Joonisel 5 eespool. Lisaks MSPs

esitatud kaalutlustele kaablikoridoride kohta, milles ei ole esitatud täielikke marsruudi

suuniseid Saare 1 piirkonnast maismaal asuva ühenduspunktini, on vastavalt punktile

5.6.6 välja pakutud alternatiivsed elektritranspordi marsruudid. "Kaablikoridorid

tuuleenergia arenduspiirkondadest" (vt. Joonise 5 üksikasjad). Marsruudid ei tohiks

avaldada olulist kahjulikku mõju elusloodusele ega kahjulikku mõju Natura 2000 aladele,

mida uuritakse üksikasjalikult keskkonnamõju hindamise raames projekti arendusetapis.

6.2. Projekti kokkusobivus peamiste õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega

Projekt on kooskõlas nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike õigusaktidega. Saare 1 piirkond asub Eesti majandusvööndis. Ehitust Eesti majandusvööndis reguleerib majandusvööndi seadus (RT I, 19.03.2019, 101). Eestil on õigus uurida, kasutada ja majandada merepõhja katvas vees, merepõhjas ja selle all asuvas maismaal asuvaid elus ja eluta loodusvarasid majandusvööndis ning teostada muid tegevusi majandusvööndi uurimiseks ja kasutamiseks. Eestil on ainuõigus kogu majandustegevuseks vööndis.

Rannikualade režiimi mõjutab kõige otsesemalt Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (RT II 1995, 11, 57), mis kohustab konventsiooniosalisi tagama looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Konventsiooniosalised rakendavad Läänemere ja selle poolt mõjutatud rannikuökosüsteemide suhtes nii individuaalselt kui ka ühiselt kõiki vajalikke meetmeid, et säilitada taime- ja loomakoosluste elupaigad ja bioloogiline mitmekesisus ning kaitsta ökoloogilisi protsesse. Konventsiooni rakendab selle alusel moodustatud komisjon (HELCOM), mis on andnud mitmeid soovitusi ranniku- ja merealade kaitseks. Projektis võetakse neid arvesse (vt peatükk 7).

Merestrateegia raamdirektiiv 2008/56/EÜ sätestab raamistiku, mille raames liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et saavutada või säilitada oma mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund hiljemalt 2020. aastaks. Direktiiviga ei piirata tuulegeneraatorite rajamist. Eesmärk on aidata kaasa merekeskkonda mõjutavate erinevate poliitikate, kokkulepete ja õiguslike meetmete sidususele ning tagada keskkonnaküsimuste integreerimine sellistesse poliitikavaldkondadesse, kokkulepetesse ja meetmetesse.

Järgnevalt on esitatud projekti vastavus õigusaktidele ja strateegilistele dokumentidele:

1. Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035";

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

28

2. Riiklik ruumiline arengukava "Eesti 2030+;

3. Kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050;

4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;

5. Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030;

6. Eesti energeetika arengukava aastani 2030 (ENMAK);

7. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia;

8. Eesti merestrateegia;

9. TAI strateegia ja ettevõtlusstrateegia;

10. Säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21";

11. Keskkonnastrateegia 2030.

Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" - Eesti olukorra ja maailmas toimuva

arengu analüüsi põhjal on peaaegu kõigis eluvaldkondades vaja astuda olulisi samme, et

parandada praegust olukorda või kasutada olemasolevaid võimalusi. Majanduse ja kliima

valdkonnas on eesmärk võtta kasutusele uusi lahendusi, et soodustada teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni ärisektoris, olles avatud ja toetades uusi lahendusi, nagu

näiteks avamere tuuleenergia. Projekt aitab otseselt kaasa kava rakendamisele,

edendades avamere tuuleenergiat ja sellega seotud uuenduslikke lahendusi, nagu

vesiniku tootmine ja vesiviljelus, taastuvate ressursside kasutamiseks.

Riiklik ruumiline arengukava "Eesti 2030+ - Riiklik planeering annab üldise aluse ruumiliste suundumuste näol. Riiklik planeering rõhutab mereala tõhusat ja säästvat kasutamist ning Eesti avatust merele ja sätestab selle saavutamiseks üldised suunad kui põhiteema arengu. Energiatootmise valdkonnas näeb riiklik planeering ette tuuleenergia, sealhulgas avamerepiirkonna tugevat arengut. See on oluline ka energiajulgeoleku suurendamiseks. Kõige sobivamad alad tuuleparkide arendamiseks asuvad Lääne-Eesti merealal. Saarte varustuskindluse suurendamiseks ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks on seatud eesmärgiks luua Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepingeliin, mis võimaldab avamere tuuleparkide paremat ühendamist elektrivõrguga. Eelnevat arvesse võttes vastab projekt riiklikule ruumilisele kavale "Eesti 2030+".

Kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050 - Kliimapoliitika visiooni kohaselt on Eesti 2050. aastaks konkurentsivõimeline ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja suutlikkus vähendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid ja kasutada maksimaalselt ära positiivseid mõjusid. Eesti pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks peaaegu 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi suunas liikudes vähendab Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks ligikaudu 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Projekt aitab otseselt kaasa selle poliitika elluviimisele.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - arengukava peamine eesmärk on suurendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Eesti liigub kliimaneutraalse majandusmudeli saavutamise suunas, rakendades muu hulgas uusimaid teaduslikke arengu- ja innovatsioonisaavutusi. Seda on peetud ka energia- ja kliimakava üheks peamiseks eesmärgiks. Lisaks sellele on majanduse konkurentsivõime säilitamise meetmetes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine nimetatud üheks peamiseks eesmärgiks, lisades, et energiamajanduse teadus- ja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

29

arendustegevuse programmi rakendamine võimaldab rakendada meetmeid, milles kasutatakse teadus- ja innovatsioonisaavutusi. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030 - peamised eesmärgid on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 80% võrra 2050. aastaks, taastuvenergia 42%-lise osakaalu tagamine energia lõpptarbimises aastaks 2030 ja energiajulgeoleku tagamine. Kuna projekti peamine eesmärk on taastuvate energiaallikate - avamere tuuleparkide - arendamine, aitab see kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele. Seega aitab projekt otseselt kaasa kava elluviimisele.

Eesti energia arengukava aastani 2030 (ENMAK) - Peamine eesmärk on tagada tarbijatele energiavarustuse kättesaadavus vastuvõetava hinnaga. Kavas on seatud eesmärk, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia peaks moodustama 50% kodumaise elektrienergia lõpptarbimisest ja 80% Eestis toodetud soojusest peab põhinema taastuvatel energiaallikatel. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele.

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (EUSBSR) - Strateegia ühendab kaheksa Läänemere-äärset ELi liikmesriiki - Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani. Strateegia hõlmab mere säästmist, piirkonna ühendamist ja heaolu suurendamist ning mitmesuguseid poliitikavaldkondi ja valdkondadevahelisi küsimusi, mis tulenevad erinevatest eesmärkidest, sealhulgas kliimamuutustest ja ruumilisest planeerimisest. Siiski rõhutatakse selles mere head keskkonnaseisundit ja kalavarude säilitamise tähtsust. Kavas määratakse veeteed ja kajastatakse laevateid. Potentsiaalselt takistavate rajatiste (nt tuulegeneraatorite) rajamine faarvaatritele on kava tingimuste kohaselt välistatud. Meresõiduohutust mõjutavate oluliste valdkondade (nt tuuleenergia, vesiviljelus) suhtes kohaldatakse tingimusi, et täpsustada koostoimet litsentseerimisprotsessi käigus. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus.

Eesti merestrateegia - Direktiivi 2008/56/EÜ peamine eesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt 2020. aastaks merekeskkonna hea keskkonnaseisund, mida on võimalik saavutada riiklike meetmete võtmisega. Iga riik peab välja töötama ja rakendama oma mereala merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mere ökosüsteeme. Direktiivi alusel on praegu käimas merealade riikliku tegevuskava uuendamine. Kava eelnõu kohaselt on kavas meetmed ka veealuse müra reguleerimiseks ja Eesti majandusvööndis merekaitsealade võrgustiku loomiseks. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus.

TAI strateegia ja ettevõtlusstrateegia - Poliitika täitmise seisukohast on haridus- ja

teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud TAI

strateegia ja ettevõtlusstrateegia üheks eesmärgiks Eesti areng teadmistepõhiste ja

innovaatiliste lahenduste osas. Selle saavutamiseks peab riik arendama innovatsiooni

soodustavaid tegevusi ja looma ettevõtluse toetussüsteemi. Strateegia osana mainib Eesti riik

konkreetselt, et Eestis tuleks edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat kui

innovatsioonivõimekuse edendamise vahendit. Projekt aitab otseselt kaasa strateegiate

elluviimisele.

Riiklik säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" - Strateegia eesmärk on ühendada

globaalsest konkurentsist tulenevad nõuded edule säästva arengu põhimõtete ja Eesti

traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegiat rakendatakse erinevate valdkondlike

strateegiate ja arengukavade kaudu, et aidata kaasa Eesti säästvale arengule. Eesti säästva

arengu eesmärgid on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond

ja ökoloogiline tasakaal, mida saab seostada taastuvenergia suurema kasutamise eeliste

kasutamisega. Projekt aitab otseselt kaasa strateegia elluviimisele.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

30

Keskkonnastrateegia 2030 - Keskkonnastrateegia 2030 eesmärk on määratleda

pikaajalised arengusuundumused looduskeskkonna hea seisundi säilitamiseks, pidades

samal ajal silmas seoseid keskkonna ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna vahel ja nende

mõju looduskeskkonnale ja inimestele. Strateegia valdkonnad on "Keskkond, tervis ja

elukvaliteet", "Loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine",

"Kliimamuutuste leevendamine ja välisõhu kvaliteet" ning "Keskkonnajuhtimine". Projekt ei

ole vastuolus strateegiaga, aitab loodusvarasid säästlikult kasutada ja võidelda

kliimamuutuste vastu.

7. Keskkonnamõju

7.1. Sissejuhatus

Taotleja eesmärk on arendada projekti vastavalt kehtivatele Eesti (ja rahvusvahelistele)

eeskirjadele ning teistelt turgudelt saadud headele tavadele ja kogemustele. Ülemäärase

tegevusloa menetluse raames viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, et tuvastada ja hinnata

võimalikke mõjusid ning vajaduse korral soovitada asjakohaseid meetmeid mõjude

piiramiseks. Sellele protsessile eelnevad keskkonnauuringud ja seireprogramm, mis

võimaldavad tuvastada keskkonnatingimusi Saare 1 piirkonnas ja selle ümbruses. Kõik see

koos projekti nõuetekohase arendamisega peaks võimaldama sellise avamere

tuulepargi rajamist, millel ei ole negatiivset keskkonnamõju või on see minimaalne.

Tuleb märkida, et kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi MSP koostamise ajal

ja enne Saare 1 ala selgesõnaliselt taastuvenergia tarbeks määramist, võib eeldada, et

kavandatava projekti rakendamine on kooskõlas varasemate uuringutega ja üldiselt teostatav.

Arvestades arenduse varajast staadiumit, sai keskkonnamõju teemat käsitleda ainult üldisel

tasandil, seega on alljärgnevalt kirjeldatud peamised keskkonnakaalutlused.

Käesolevas osas antakse lühiülevaade projekti võimalikust keskkonnamõjust selle

elutsükli eri etappides. Nende mõjude kõrvaldamiseks või nende vähendamiseks

vastuvõetava tasemeni töötatakse välja ja rakendatakse -asjakohaseid

leevendusmeetmeid.

7.2. Ehitusetapp

Ehitusetapp on projekti elutsükli lühim, kuid tõenäoliselt kõige intensiivsem periood. Selles

etapis tehtavad tegevused võivad põhjustada merepõhja häirimist, sest uuringu- ja

ettevalmistustööd ning ehitus, vajadusel paekivide ja kivide eemaldamine, samuti põhjasettide

kihtide eemaldamine ala puhastamisel, samas kui vundamentide poolt haaratakse kinni

merepõhja killustik. Merepõhja setete liikumine või vee hägususe suurenemine võib mõjutada

vee kvaliteeti. Sõltuvalt kehtivatest eeskirjadest võib ala olla osaliselt või täielikult suletud

kalapüügiks või ehitustöödega takistatud. Hädaolukordades on võimalik naftaainete juhuslik

emissioon. Õhku võivad mõjutada sisepõlemismootorite heitmed (kui need mootorid on

ehitusplatsil veel kasutusel) koos laevade suurenenud liikumisega. See võib kaasa tuua ka

müra suurenemise, mis võib mõjutada mereimetajaid, kui seda ei leevendata vastavalt (nt

kasutades eriti mürarikaste pillirootööde ajal mullakardinaid ). Saare 1 piirkonna asukoha tõttu

ei mõjuta projekt maismaastikku maismaalt vaadatuna, kuid selline takistus võib olla oluline

lindude rände seisukohast, mida tuleks vastavalt hinnata ehitusele eelneva linnustiku seire

käigus.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

31

Tuleb märkida, et ehitusetapi keskkonnamõjud on oma olemuselt ajutised ja enamasti

pöörduvad ning nende lühiajaline iseloom toetab asjakohaste leevendusmeetmete

rakendamist.

Üldiselt on keskkonnamõju ehitusetapis ajutine ja ajutine ning puudutab peamiselt ehitusetapi

seda osa, mis on seotud vundamendi ja kaabliühendustega. Tuleb rõhutada, et peaaegu kogu

kavandatava projekti piirkonnas (välja arvatud vundamentide, erosioonikaitse ja

kaablikaitsesüsteemide asukohad) on merepõhja ja selle elupaiga eeldatav hävitamine ja

muud sellega seotud mõjud väga lühiajalised ja pöörduvad. Pärast ehitusetappi toimuvad

ümberkujundatud põhjaelupaikade ribal looduslikud taasasustamisprotsessid ja projekti

eelsed tingimused taastuvad.

7.3. Operatsioonifaas

Kasutusetapis on peamine mõju hoolduslaevade liikumisest ja hooldustööde tegemisest. See

võib põhjustada kütuse põletamisel tekkivaid saasteainete heitkoguseid.

Sõltuvalt kehtivatest eeskirjadest ja edasistest korraldustest võib piirkond olla osaliselt või

täielikult kalapüügiks suletud, mis võib kaasa tuua kalapüügi suurenemise ümbritsevatel

aladel, samas kui rajatud infrastruktuur võib mõjutada ka erinevate kalaliikide esinemist.

Hädaolukordades on võimalik naftaainete juhuslik emissioon. Maastikku võivad mõjutada

teeninduslaevade liikumine ja turbiinid ise, mis on nähtavad lähedalasuvatelt laevateedelt

(Joonis 10).

Tuulikupark ei tohiks oluliselt mõjutada mereimetajaid. Struktuurid võivad siiski mõjutada

lindude liikumist, mistõttu tuleks jälgida ka tegelikku mõju, et kinnitada ehitamiseelne hinnang

lindudele avaldatava mõju kohta.

Joonis 10 - Saare 1 piirkond laevade liikumise intensiivsuse kontekstis (laevateed, kalapüük, jne.)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

32

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

7.4. Likvideerimise etapp

Kasutuselt kõrvaldamise etapis, mis võib nõuda infrastruktuuri eemaldamist ja piirkonna

taastamist arenduseelsesse seisundisse, võib tekkida ehitusjärgsele etapile sarnane mõju.

See tähendab mõju merepõhjale ja selle setetele, müra, ajutine saasteainete heide õhku

kasutatavatest laevadest ja masinatest ning laevade suurenenud liikumine.

7.5. Loetelu kavandatavatest uuringutest, mida taotleja kavatseb teha, et teha taotluse kohta otsus.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p-le 5 on

tuuleelektrijaama rajamine veekogule keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine. KMH käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse otsene ja

kaudne peamine keskkonnamõju ja selle realistlikud alternatiivid ning töötatakse välja

asjakohased keskkonnameetmed, millega saab vältida või vähendada kahjulikku

keskkonnamõju. KMH käigus hinnatakse kõiki peamisi mõjusid, sealhulgas mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, lindudele jne, ning ka tegevuse kumulatiivset mõju (sh Eesti mereala

ruumilise planeeringuga avamere tuuleparkide arendamiseks ettenähtud naaberpiirkonnad).

KMH menetlus viiakse läbi kooskõlas nimetatud seaduse §-le 32, mida on visuaalselt kujutatud

Joonisel 11. Kõik vajalikud mõjuhindamise valdkonnad kajastuvad keskkonnamõju hindamise

programmis ja viiakse läbi vastavalt eespool nimetatud seaduse §-le 13.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

33

Joonis 11 - Illustratsioon keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohase keskkonnamõju hindamise menetluse kohta

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Olemasoleva kirjanduse esialgne analüüs näitas, et kavandatava piirkonna keskkonda on

uuritud üsna vähe. Seetõttu on kavas enne projekti ehitusetapi alustamist viia läbi

üksikasjalikud ja põhjalikud inventuurid. Nende eesmärk on iseloomustada keskkonna biootilisi

ja abiootilisi tingimusi, kusjuures saadud tulemusi kasutatakse keskkonnamõju hindamise

aruande koostamisel. Näidatakse ära looduse seisukohalt väärtuslikud alad ja liigid, mida

võetakse eriti hoolikalt arvesse, et vähendada kavandatava investeeringu negatiivset mõju

keskkonnale.

Vastavalt MTP-le hinnatakse tuulegeneraatorite asukoha ja tehnoloogilise lahenduse üle

otsustamisel lubade andmise menetluse / keskkonnamõju hindamise tasandil tulevase

avamere tuulepargi võimalikke mõjusid kirjanduse, kättesaadavate andmete ja

asukohauuringute põhjal.

Tulevaste uuringute põhielemendid on järgmised:

a. Batümeetria;

b. mereala meteoroloogilised uuringud, sealhulgas tuule, lainetuse, hoovuste ja jääolude seire;

c. Erinevad abiootilise keskkonna elemendid:

i. Merepõhja setted ja põhja geofüüsika;

ii. Hüdroloogilised ja hüdrokeemilised tingimused;

iii. Maavarade hoiuste kontrollimine;

Nende uuringute raames on vaja määrata setete keemilised (ohtlikud ained, toitained) ja füüsikalised omadused. Uuringud hõlmavad kelaatsete setete moodustumise ja leviku modelleerimist, et hinnata tuulepargi mõju kalade kudemisaladele, kudemisele ja rändele, ning merevee kvaliteedi uurimist.

d. Erinevad biootilise keskkonna elemendid:

i. Ihtüofauna (kalad);

ii. Avifauna (linnud);

iii. Mereimetajad;

iv. Käsitiivaliste fauna (nahkhiired);

v. Põhjaelustik (planktonilaadsed organismid);

vi. Teatud määral taimestik;

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

34

Põhjaloomastiku (planktonilaadsete organismide) uuringud annavad ülevaate merepõhja elupaigatüüpidest, samas kui kalade uuringud hõlmavad kudemisalasid ja kalade rännet.

e. Veealused arheoloogilised uuringud, sealhulgas vrakkide, ajalooliste lõhkeainete ja muude ohtlike objektide olemasolu uuritavas/ehitatavas piirkonnas;

f. Mürauuringud (ehitamise, käitamise ja demonteerimise ajal, keskendudes eelkõige veealusele müra ja vibratsioonile);

g. Eralduva soojusenergia ja võimalike vibratsioonide mõju hindamine, mis on seotud magnetvälja ja rajatistega;

h. Sotsiaalmajanduslik analüüs;

i. Visuaalse mõju hindamine;

j. Mereliiklusele avalduva mõju hindamine.

Lisaks avamere tuulepargile hõlmab see taotlus ka vesiniku tootmise ja vesiviljeluse võimalust (võimalusi). Juhul, kui mõni neist võimalustest valitakse, on taotlejale teada, et nende mõju analüüsimiseks võib olla vaja teha ka keskkonnamõju hindamine. Taotleja märgib, et kui vesiniku tootmisega kaasneb ka vee võtmine ja kasutatud vee tagasijuhtimine merre, siis sõltuvalt tegevuse täpsest ulatusest võib ka selle tegevuse puhul olla vajalik keskkonnamõju hindamine, ilma et see oleks põhjendatud (KeHJS § 6 lg 1 p 19 ja § 11 lg 3).

Tuleb märkida, et ekspordikaablite marsruutide puhul kavandatakse ka mudeli koostamist ja levikut, merepõhja setete, merepõhja elustiku ja elupaigatüüpide (samuti kalanduse) uuringuid, mis võimaldaks valida ja hinnata merekeskkonna jaoks kõige optimaalsemaid marsruute. Kui valitakse vesiniku/alternatiivkütuste torujuhtme variant, viiakse läbi uuringud ka piirkonnas, kus torujuhe hakkab paiknema.

Taotleja viib läbi kõik vajalikud uuringud, mis kajastuvad tulevases keskkonnamõju hindamise programmis. Praegu ei näe taotleja olulisi keskkonnapiiranguid, mis võiksid projekti mõjutada.

8. Projekti sotsiaalsed aspektid

8.1. Sissejuhatus

Sotsiaalsed aspektid on iga avamere tuuleprojekti arendamisel olulised. Need on seotud väga

tihedalt konkreetse projektiga seotud küsimustega, kuid on ka palju laiema tähendusega kogu

sektori kontekstis.

Järgnevalt käsitletakse investeeringute mõju ühiskonnale nii üldiselt kui ka oluliseks peetud

küsimuste kontekstis.

8.2. Energiajulgeolek

Projekt täidab oma innovatiivsete lahendustega, mis on seotud avamere tuulikutega, kõige

olulisemat sotsiaalset funktsiooni - see võimaldab suurendada taastuvenergia osakaalu

energialiikide hulgas, mis võimaldab Eestil parandada oma „energia kolmikprobleemi"

tulemust,9 mis hindab riike kolme mõõtme alusel: (1) energiajulgeolek, (2) taskukohasus ja (3)

keskkonnasäästlikkus.

9 WEC Trilemma: riikide profiil (worldenergy.org)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

35

Maailma Energeetikanõukogu poolt 2022. aastaks esitatud andmete kohaselt oli Eesti

kolmikpunkti skoor ABA,10 mis võimaldas riigil olla väga kõrgel 9. kohal (91 loetletud piirkonna

seas), kusjuures viimasel perioodil on olukord oluliselt paranenud. Tuleb siiski märkida, et

„energiajulgeoleku" näitajate komponendid üldiselt kasvavad, kuid „impordisõltumatuse" tegur

väheneb. Energiakapitali õigluse osas on enamik tegureid viimastel aastatel jäänud

muutumatuks, kuid tegur „elektrihind" on praegustes tingimustes üks probleemidest. Viimastel

aastatel on keskkonnasäästlikkus aeglaselt suurenenud, kuid üks selle komponentidest,

vähese süsinikdioksiidiheitega elektritootmise tegur, võib vajada täiendamist.

Suuremahuline avamere tuuleelektrijaam, nagu käesolev projekt, mida iseloomustab

suhteliselt kõrge tõhusus, mis on tõenäoliselt suurem kui teistel taastuvatel energiaallikatel

Eestis, suurendab eespool nimetatud tegureid, tagades Eesti energiajulgeoleku ja

märkimisväärse energiaekspordipotentsiaali.

8.3. Sotsiaalne heakskiit

Avamere tuuleenergia sotsiaalset tajumist võib vaadelda kahel tasandil. Ühelt poolt on

tegemist energiatootmise tehnoloogiaga, mida ühiskond tajub väga positiivselt. Teisest küljest

tajuvad ühiskonnad samal ajal avamere tuuleenergiat kui paljulubavat lahendust riigi

energiasüsteemi muutuste kontekstis, et võidelda kliimamuutuste vastu, mida kinnitavad ka

uuringud ja analüüsid. Seega võib järeldada, et avamere energiasektor üldiselt ja eelkõige

projekt sobivad hästi kokku ühiskonna ootustega, mis on seotud energiasüsteemi vältimatu

ümberkujundamisega.

Tuleb siiski märkida, et sotsiaalne heakskiit ei ole lõplikult antud ja et see on ka küsimus, mis

on oluline ka konkreetsete projektide tasandil, mitte ainult kogu tööstusharu tasandil.

Avamereenergiasektori ja ühiskonna vaheliste suhete kujundamisel kavatseb taotleja

tegutseda kahel viisil: esiteks ühineda tööstusühenduste riiklike kampaaniatega (kui need on

projekti väljatöötamise ajal olemas) ja teiseks viia läbi oma teavituskampaaniaid ning suhelda

otse kohalike kogukondadega. Nagu näitab praegu rakendatavate avamere tuuleparkide

vajaduste analüüs, on kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamine ka vajalik tingimus

sotsiaalsete konfliktide vältimiseks, mida käsitletakse hiljem.

8.4. Kohalike kogukondade kaasamine

Võttes arvesse tööstuse seniseid kogemusi, tunnistavad avamere tuuleenergia investorid

kohalikke kogukondi - nii kohalikke omavalitsusi kui ka konkreetsete piirkondade elanikke - kui

olulisi sidusrühmi arutelus avamere tuuleenergia üle üldiselt ja konkreetsete projektide üle

konkreetselt. Projekti puhul on peamised sidusrühmad Saaremaa saare ja eriti selle

lääneranniku, kuid tõenäoliselt ka teiste piirkondade kogukonnad. Ühenduse kaasamine, olgu

see siis konsultatsioonide või keskkonnaalaste otsuste või ehituslubadega seotud menetlustes

osalemise vormis, on vajalik miinimum. Sellest tulenevalt kavatseb taotleja järgida parimaid

tavasid seoses koostööga kohalike kogukondadega.

Viidates uurimistulemustele, mis käsitlevad kohalike omavalitsuste oodatavat tegevust seoses

võimaliku avamere tuuleparkide ehitamisega, võtab taotleja meetmeid, mis arvestavad

kohalike kogukondade ootusi ja vajadusi, eelkõige neid, mis on seotud projektiga. See hõlmab

teabe andmist investeeringu enda ja selle mõju kohta inimestele ja keskkonnale (materjalide

levitamine, veebileht, teabepunkt investeeringu rakendamise ajal, õppevisiidi korraldamine

toimivasse tuuleparki ja kogemuste vahetamine kogukondadega, kus sellised projektid juba

10 A-punktid energiajulgeoleku, B-punktid taskukohasuse ja A-punktid keskkonnasäästlikkuse eest.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

36

toimivad, haridustegevus erinevatel tasanditel). Kõiki neid teemasid käsitletakse

sidusrühmade haldamise kavas ja sellega seotud kommunikatsioonikavas, mis mõlemad on

avamere tuuleenergiaprojektide arendamisel standarduuringud.

Projekti mõju kohalikele kogukondadele on ka majanduslik. Taotleja kavatseb projekti

arendus-, ehitus- ja kasutusetapis tugineda võimaluse korral Eesti tarneahelale. See

tähendab, et soodustatakse ja toetatakse tavaliselt rannikualadel asuva tootmistööstuse

arengut, samuti teenindusbaasi paiknemist olemasoleva sadamainfrastruktuuri piires. Eriti

viimane punkt tundub kohalike kogukondade seisukohast oluline, kuna see võimaldab uute

tegevuste arengut piirkonnas (näiteks laevastiku paigutamine laevapargi ümberpaigutamiseks

või OWF teenindus- ja tegevusbaasi ehitamine ja käitamine). Kõik need tegevused toovad

kaasa majandusimpulsi, maksutulu ja töökohtade loomise, mis on sotsiaalsest seisukohast

selgelt positiivne.

8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte

Arvesse on võetud erinevaid vastastikuseid seoseid projekti ja erinevate sotsiaalsete

küsimuste vahel. Mõned neist on kirjeldatud eespool, kuigi on veel mitmeid teisi, mida tuleb

käsitleda hiljem. Taotleja jääb avatuks, kui peaks tekkima vajadus täpsustada või laiendada

üksikuid elemente.

Avamere tuuleenergial võib olla mitmesuguseid sotsiaalseid mõjusid, nii positiivseid kui ka

negatiivseid. Kõiki neid küsimusi analüüsides võib järeldada, et sotsiaalsest vaatenurgast on

avamere tuuleenergia arendamisel laias laastus positiivne tähendus, kuna see võib aidata

kaasa mitmete praeguste maailmaprobleemide lahendamisele. Selliste oluliste küsimuste

hulka kuuluvad võitlus kliimamuutuste vastu, energia muundamine ja energiajulgeoleku

suurendamine. Ka kohalikud kogukonnad võivad investeeringutest teataval määral kasu

saada, ning majandusimpulss ja kohaliku tarneahela areng, olgu see siis tootmise või teenuste

osas, on vaieldamatult positiivne element, mis võib kasu tuua kogu ühiskonnale, eriti

rannikualadele. Ebasoodsad mõjud ja võimalikud sotsiaalsed konfliktid tunduvad olevat

nüüdseks hästi teadvustatud ning nende lahendamiseks on juba olemas võimalused, mis

põhinevad suuresti teiste turgude ja nendega seotud tööstusharude kogemustel.

Kokkuvõttes on kavandatav projekt sotsiaalselt kasulik ning võimalikud negatiivsed

mõjud on võimalik viia vastuvõetava tasemeni.

9. Rahastamisallikad

Teave projekti rahastamiseks kavandatud rahastamisallikate üksikasjade kohta on esitatud

Lisas 3.

Taotleja asjakohased finantsaruanded on taotlusele lisatud Lisana 5.

10. Lisad

1. Taotlusele on lisatud järgmised dokumendid:

2. Lisa 1 - Äriregistri väljavõte

3. Lisa 2 - Tegelike kasusaajate registri väljavõte

4. Lisa 3 - Konfidentsiaalne teave

5. Lisa 4 - Tehnilised tingimused Oxan Energy SAS planeeritava Saare 1 meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

37

6. Lisa 5 – Taotleja finantsaruanded

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kaitsevägi [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]

Saare Rannarahva Selts [email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu

koormamiseks meretuulepargiga Saare

1 alal

Täiendatud taotlus

Tallinn, esitatud 29.09.2024

Täiendatud 18.10.2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 29.09.2024

Endla 10a

Tallinn 10142

[email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga Saare 1 alal

See taotlus on vastus 30.07.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusele

seoses CI Estonia Wind GmbH & Co. KG esitatud hoonestusloa taotlusega meretuulepargi

rajamiseks Saare 1 alal, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on avaldanud

oma veebilehel (aadress: https://ttja.ee/).

Oxan Energy (edaspidi Oxan, taotleja või äriühing) esitab käesolevaga TTJA-le

konkureeriva taotluse (edaspidi taotlus) hoonestusloa menetluse algatamiseks

ehitusseadustiku (EhS) § 1133 kohaselt ja kooskõlas EhS § 1139 lõikes 2 esitatud nõuetega,

et koormata avalik veekogu käesolevas taotluses kirjeldatud meretuulepargiga ja sellega

seotud rajatistega, mis rajatakse Saaremaast läänes asuvale ligikaudu 88 km2 suurusele

Saare 1 alale, nagu see on määratletud Eesti mereala planeeringus1 (edaspidi MTP).

Taotlus vastab kehtivale õigusraamistikule ja annab põhjaliku selgituse EhS § 1139 lõikes 2 esitatud kriteeriumide täitmise kohta.

Vajaduse korral esitab ettevõte hea meelega lisateavet taotleja, kavandatava lahenduse või muude käesolevas taotluses esitatud andmete kohta.

Lugupidamisega,

Nicolas Paul-Dauphin

Juhatuse liige

1 Kättesaadav planeeringu portaalis: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/Kehtestamisele/1_MSP_Seletuskiri.pdf (viimati vaadatud 27.09.2024)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

1

Sisukord Mõisted ja lühendid ..............................................................................................................3

1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis.................................................................5

2. Taotleja ....................................................................................................................5

2.1. Üldine ja kohustuslik teave .......................................................................................5

2.2. Taotleja äritegevus, oskused ja majandusvõimekus .................................................5

2.3. Ettevõtte ESG lähenemine ........................................................................................6

2.3.1. Filosoofia ja väärtused ..............................................................................................6

2.3.2. ESG strateegia ja meetmed ......................................................................................7

3. Projekti kontseptsioon ja peamised tehnilised omadused ..................................8

3.1. Projekti kontseptsioon ...............................................................................................8

3.2. Avalikus veekogus koormatava ala koordinaadid ja ala suurus ruutmeetrites ......... 11

3.3. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sobivus ujuvtuulikute tehnoloogia jaoks ......... 12

3.4. Elektrijaama potentsiaalne võimsus ........................................................................ 14

3.5. Ehitustööde arv koormatud alal ja ehitustööde maapinna projektsioonipindala ....... 14

3.6. Rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus .............................................................. 15

3.7. Kavandatavate ehitiste ja nende teenindamiseks vajalike rajatuste kaart ............... 17

4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised üksikasjad ........................................... 19

4.1. Vundamendi aluskonstruktsioonid .......................................................................... 19

4.2. Vesiniku tootmise ja transpordi võimalused ............................................................ 22

4.3. Võimalik vesiviljeluse pilootprojekt .......................................................................... 24

5. Projekti ajakava..................................................................................................... 24

5.1. Taotletav hoonestusloa kehtivusaeg ....................................................................... 24

5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused...................................................................... 24

6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktidega ning strateegiliste dokumentidega ...... 25

6.1. Projekti kooskõla MTPga ........................................................................................ 25

6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega ..................................................................... 25

6.1.2. Projekti vastavus MTP-s sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele ....... 26

6.1.3. Projekti vastavus muudele suunistele ja tingimustele, mis on sätestatud

mitmeaastases strateegilises kavas. ....................................................................... 26

6.2. Projekti kokkusobivus peamiste õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega .......... 27

7. Keskkonnamõju .................................................................................................... 30

7.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 30

7.2. Ehitusetapp ............................................................................................................. 30

7.3. Operatsioonifaas..................................................................................................... 31

7.4. Likvideerimise etapp ............................................................................................... 32

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

2

7.5. Loetelu kavandatavatest uuringutest, mida taotleja kavatseb teha, et teha taotluse

kohta otsus. ............................................................................................................ 32

8. Projekti sotsiaalsed aspektid ............................................................................... 34

8.1. Sissejuhatus ........................................................................................................... 34

8.2. Energiajulgeolek ..................................................................................................... 34

8.3. Sotsiaalne heakskiit ................................................................................................ 35

8.4. Kohalike kogukondade kaasamine ......................................................................... 35

8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte ........................................................................... 36

9. Rahastamisallikad ................................................................................................ 36

10. Lisad ...................................................................................................................... 36

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

3

Mõisted ja lühendid

Käesolevas dokumendis on kasutatud järgmisi mõisteid ja lühendeid.

Punkti Selgitus / kirjeldus

AIS Automaatne identifitseerimissüsteem

AI TI - Tehisintellekt

Capex Investeeringukulud ehk projekti ehitusetapiga seotud kulud

CfD Hinnavaheleping

COD Tuulepargi majandamise alguskuupäev

CTV Tööperelaev

Devex Arenduskulud ehk projekti arendusetapiga seotud kulud ehitusloa saamiseks

DSCR Laenuteeninduse kattekordaja – näitab rahavoogu, mis on kättesaadav jooksvate võlakohustuste tasumiseks

EBIDTA EBITDA – kasum enne intresside, maksude, amortisatsiooni ja kulumi mahaarvamist

EIA KMH – keskkonnamõju hindamine

EEZ Majandusvöönd

EPCI Projekteerimine, hanked, ehitus ja paigaldus

ESG Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisega seotud teemad

EYA Energiatõhususe hinnang

FEED Põhiprojekt

FID Lõplik investeerimisotsus

FIDIC Fédération Internationale Des Ingénieurs-Conseils – lepingu tüüp

ft Jalg, 1 jalg = 0,3048 m

FTE Täistööajale taandatud

SKP SKT – Sisemajanduse kogutoodang

GIS Geoinfosüsteem

HVAC Kõrgepinge vahelduvvool

HVDC Kõrgepinge alalisvool

HSE Tervishoid, ohutus, keskkond

IRR Sisemine tulumäär

LC Kohalik sisend

LCOE Energia tasandatud kulu

LCOH Vesiniku tasandatud kulu

LH2 Veeldatud vesinik

MSP MTP – mereala planeering

OEM Originaalseadmete tootja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

4

Punkti Selgitus / kirjeldus

Opex Tegevuskulud - Projekti käitamisetapiga seotud kulud kuni tegevuse lõpetamiseni.

OSS Avamere alajaam

P2G Elektri jõul gaasi tootmine

P2G2P Elektri jõul toodetud gaasist elektri tootmine

R&D Teadus- ja arendustegevus

Repowering Vanemate elektrijaamade asendamine uute elektrijaamadega

ROV Kaugjuhitav seade

SEA KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

SES Hõljuk

SPV Projekti elluviimiseks loodav äriühing

SOV Tuulepargi teeninduslaev

T&I Transport ja paigaldus

TRL Tehnoloogilise valmiduse tase

TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

UN ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

UXO Tuvastamata lõhkekehade uurimine

WTG Tuulik

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

5

1. Taotluse esitamise õiguslik alus ja viis

Käesolev taotlus on vastus 30.07.2024 teatele hoonestusloa menetluse algatamise

kavatsusest Saare 1 piirkonnas asuva avamere tuulepargi ehitamiseks CI Estonia Wind GmbH

& Co. KG poolt, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldas oma

veebilehel (aadress: ttja.ee).

EhS § 1131 lg 1 kohaselt on hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. See annab õiguse ehitada meretuuleparki, mis vastab hoonestusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile, ning annab õiguse vee erikasutuseks meretuulepargi ehitamisel. Vastavalt EhS § 1133 lg-le 1 esitatakse hoonestusloa taotlus pädevale asutusele, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi: TTJA). Taotlus esitatakse TTJA e-posti aadressile: [email protected].

Käesoleva taotluse ülesehitus vastab EhS § 1133 lõikele 2 ja § 1139 lõikele 2 ning 2023. aasta detsembris TTJA avaldatud juhendis „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine (versioon 3)“ esitatud nõuetele.

Käesolev taotlus põhineb selle esitamise ajal teadaoleval teabel ning täpsed seadmed, nende mõõtmed, tuulepargi ühendamisviis jne määratakse kindlaks projekti arendamise käigus, arvestades keskkonna- ja muude uuringute, keskkonnamõju hindamise tulemusi ning projekti projekteerimise etapis välja töötatud ja olemasolevat tehnoloogiat.

2. Taotleja

2.1. Üldine ja kohustuslik teave

Käesoleva taotluse on esitanud Oxan Energy, kes on Prantsusmaal registreeritud äriühing,

registreerimisnumber: 952 617 298, asukohaga 7 rue Eugène Millon 75015 Paris, mille

põhikirjaline eesmärk on avamere tuuleenergia projektide ja rohelise vesiniku tootmisüksuste

arendamine, ehitamine ja käitamine, sealhulgas teenuste osutamine kolmandatele isikutele.

Taotleja kontaktandmed on järgmised:

Nimi: Nicolas Paul-Dauphin

E-post: [email protected]

Taotleja kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed, samuti andmed äriühingu

aktsionäride ja tegelike tulusaajate kohta on täielikud ja täpsed.

Äriregistri väljavõte (eesti keeles) on lisatud käesolevale taotlusele lisana 1.

Ühingu andmed tegelike kasusaajate registris (eesti keeles) on lisatud käesolevale taotlusele

lisana 2.

2.2. Taotleja äritegevus, oskused ja majandusvõimekus

Oxan Energy on taastuvenergiaprojektide arendaja, kes on spetsialiseerunud mereenergiale

ja eelkõige ujuvate tuulikute arendamisele. 2023. aastal loodud ja Prantsusmaal asuv ettevõte

tegutseb rahvusvaheliselt, peamiselt Euroopa turgudel. Oma tunnustatud ekspertidest

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

6

koosneva meeskonnaga tugineb Oxan Energy enam kui 12-aastasele kogemusele ujuva

avamere tuuleenergia valdkonnas ning omab seega kõiki asjakohaseid oskusi ja pädevusi

oma projektide arendamiseks. Oxan Energy püüab leida lahendusi elujõulise tuleviku energia

jaoks, kasutades avamere loodusvarasid.

Lisateavet taotlejate äritegevuse, oskuste, omandistruktuuri ja majandusliku võimekuse kohta

leiate käesoleva taotluse lisast 3.

2.3. Ettevõtte ESG lähenemine

2.3.1. Filosoofia ja väärtused

Tõhusa ESG strateegia väljatöötamine nõuab metoodilist ja läbimõeldud lähenemist. Oxan

Energy alustas oma ESG-probleemide kindlaksmääramisest ja prioriseerimisest, dialoogi

alustamisest sidusrühmadega, et määratleda ettevõtte ESG-eesmärgid, seejärel ESG

põhinäitajate valimisest ja kogumisest ning vajalike poliitikate väljatöötamisest.

Oxan Energy alustas ISO 26000 standarditel põhinevat diagnostikafaasi. Teises etapis

rikastab ettevõte oma lähenemisviisi, kasutades ettevõtete sotsiaalse vastutuse direktiivi

(CSRD) meetodeid.

Seni on Oxan Energy positsioneerinud end FOW arendajana. Teatavate objektide puhul võtab

ettevõte endale rolli, et teha prognoose, mis põhinevad nende teadmistel ja kogemustel

varasemate projektide kohta, et määratleda asjakohasemad eesmärgid.

Jätkusuutlikkuse aruande koostamine on järgmine keskmise tähtajaga projekt, mille eesmärk

on näidata ettevõtte terviklikku lähenemist, tugevdada ettevõtte läbipaistvust ja legitiimsust

sotsiaalse vastutuse osas ning vastata sidusrühmade kasvavatele ootustele.

Oxan Energy filosoofia ja väärtused on esitatud Joonisel 1 allpool.

KES ME OLEME

OXAN ENERGY ON UJUV AVAMERE TUULEPARTNER

• Avamere tuuleenergia arendaja, mis loodi juunis 2023 ujuvtuulikute pioneeride poolt

• Ärimudel: Omakapitali partner avamere tuuleenergia projektides/pakkumistes, eesmärgiga saada sõltumatuks elektritootjaks (IPP).

• Tugevad teadmised ujuvtuulikute tehnilistest ja pakkumiste haldamise alastest oskustest

• Rahastab kindel investor SWEN Capital Partners

MEIE MISSIOON

ON KOONDADA EKSPERDITEADMISED JA MITMEKORDISTADA ENERGIAT, ET ARENDADA PROJEKTE

ROHELISELE ENERGIALE ÜLEMINEKU VÄLJAKUTSE LAHENDAMISEKS.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

7

Joonis 1 - Oxan Energy filosoofia ja väärtused

Allikas: Taotleja

2.3.2. ESG strateegia ja meetmed

Oxan Energy ESG strateegia raames võetavad meetmed on järgmised:

Keskkonnakaitse

a. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine: järgime ettevaatusprintsiipi,

teavitades meie sidusrühmi võimalikest riskidest ja andes neile põhjalikku riskiteavet:

i. Praegu koostatakse meie tegevuse jaoks tegevusjuhendit, mis kinnitab ja defineerib

meie pühendumust keskkonna austamisele ja säästvale arengule kaasaaitamisele;

ii. Teave ettevõtte poliitikate/lepingute kohta, mis puudutavad heaolu ja elukvaliteeti tööl,

ning kaugtöölepingute kohta, et tõsta töötajate teadlikkust ökoloogilisest käitumisest

ja tegevusest;

iii. Hinnata kasvuhoonegaaside heitkoguseid, viies läbi süsiniku jalajälje hindamise.

Sotsiaalsed ja ühiskondlikud kohustused

a. Töötajad: Oxan Energy kõige väärtuslikum ressurss on tema meeskonnaliikmete heaolu:

i. Koolitusprogrammi loomine oskuste arendamise ja pideva õppimise edendamiseks

MEIE FILOSOOFIA

KOOS TAASTUVENERGIA EDENDAMINE

Pühendumine kvaliteedile

Tehniliselt usaldusväärsed, töökindlad ja eetiliselt

laitmatud projektid. Ainulaadne lähenemine, mis

austab keskkonda ja merd. Oskus teha tihedat

koostööd kõigi sidusrühmadega, et optimeerida

ja kohandada projekte nende keskkonnaga.

Usaldusväärne, pikaajaline partner

Oleme olemas alates arendusfaasist kuni

ehitamise ja käitamiseni. Tugev

partnerluskultuur, mis põhineb varasemate

koostööde kogemustel paljude erinevate

osapooltega. Toetatud usaldusväärse ja

pühendunud finantspartneriga.

Kohalik ja ülemaailmne tegija

Prantsusmaal asuv ettevõte, mille

rahvusvaheliselt kogenud meeskond on

tunnustatud oma paljude edusammude poolest.

Tegevus peamiselt Euroopa turgudel, tugev

kohalik esindatus.

MEIE VÄÄRTUSED

01. TERVIKLIKKUS

Me loome projekte, mis on tehniliselt

usaldusväärsed, töökindlad ja eetiliselt laitmatud.

02. KOHUSTUS

Me anname endale vahendid, et viia ühiskonda

edasi, sest me suudame kuulata ja mõista erinevaid

küsimusi, mis on kaalul.

03. KIIRUS

Oxan Energy on väikese suurusega ettevõte, mis

suudab kiiresti reageerida. Oluline väärtus, mis teeb

tööstusharus vahet.

04. JULGUS

Me teame, kuidas kasutada ja võimendada seda,

mida oleme juba saavutanud, seega saame jätkuvalt

vaadata taastuvenergia valdkonnas tulevikku, sest

me koosneme inimestest, kes astusid sellesse

valdkonda, kui vähesed julgesid sellesse uskuda.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

8

ii. Töötervishoiu ja tööohutuse alased teadlikkuse tõstmise üritused

b. Kohalik pühendumus ja kooskõlastamine: Arendada ja käitada projekte, mis kaasavad

kohalikke kogukondi, aidates seeläbi vähendada avamere tuuleenergiaga seotud riske ja

kulusid ning alandada elektrihindu riikides, mis avavad oma territooriumi projektide

arendamiseks.

i. Arendada uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi:

• Tuulepargi erinevad komponendid (turbiinid, vundamendid, kaablid jne) ja,

• Salvestuslahenduste kombineerimine (vesinik), et ületada taastuvenergia

varieeruvust ja hõlbustada nende integreerimist elektrivõrkudesse.

Juhtimisalased väljakutsed

a. Ärisuhted: Jätkusuutlikud hanked meie tarneahela kaudu vastavalt selgelt määratletud

põhimõtetele, et vältida põhiõiguste rikkumisi:

i. Käimas on tegevusjuhendi koostamine, et võidelda korruptsiooni vastu selle kõikides

vormides;

ii. Sisemine kaitsesüsteem hoiatuste ja rikkumisest teatajate kaitseks.

3. Lisa 3 - Konfidentsiaalne teaveProjekti kontseptsioon ja peamised tehnilised omadused

3.1. Projekti kontseptsioon

Käesolev taotlus on seotud Saare 1 piirkonnaga (Joonis 2), mis hõlmab umbes 88 km2, mis on määratletud mereala planeeringus kui tuuleenergia arendamiseks sobiv ala, mille koguvõimsus on kuni 900 MW ja mis koosneb kuni 60 avamere tuulikust, mis on ühendatud võrku, toodavad rohelist elektrit ja/või võivad toota alternatiivseid kütuseid avamerel (turbiinis või eraldi platvormidel), koos sellega seotud infrastruktuuriga.

Kontseptsiooni seisukohast on projekti peamine eesmärk arendada uuenduslikku avamere tuulepargi projekti ja potentsiaalselt rakendada mitmeid teisi tipptasemel lahendusi tuuleenergia innovatsioonipiirkonnas.

Projekti põhieesmärgid ärilisest seisukohast on järgmised:

a. Töötada välja kulutõhus ujuv tuuleenergia lahendus Läänemere tingimustes, mis toodab rohelist elektrit ja/või vesinikku või muid alternatiivseid kütuseid, mille tasandatud energiakulu (LCOE) on kooskõlas piirkonna kaubanduslikult elujõulise energia tootmise ja tarnimisega;

b. Luua alus investeeringute tegemiseks ja lõppkokkuvõttes usaldusväärse kohaliku tarneahela loomiseks kaubanduslikus mahus, toetades veelgi Eesti energiavajaduste sõltumatust.

Projekti elluviimisel peetakse silmas ka tõhusat ruumikasutust koos vesiviljeluse või muude lahenduste kasutamisega, tagades kõrgeimatele standarditele vastava tööohutuse ja keskkonnakaitse.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

9

Joonis 2 - Saare 1 piirkonna asukoht

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Tehnilisest vaatest on projekti põhielemendid järgmised:

1. Lähtemudel – täiemõõduline avamere ujuv tuulepark (võimalusega kasutada merepõhjale kinnitatud tuulikuid, et tagada tõhus ruumikasutus), mis ühendatakse võrku ja koosneb järgmistest osadest:

a. Kuni 60 avamere tuulikut koguvõimsusega kuni 900 MW, mis sõltuvalt lõplikust valitud tehnoloogiast ja projekti konfiguratsioonist võivad olla varustatud vesiniku tootmise, säilitamise ja ülekandmise rajatistega;

b. Kuni 3 avamerealajaama (HVAC või HVDC, sõltuvalt lõpuks valitud elektrienergia ekspordivõimalustest), mille peamine ülesanne on koguda turbiinides toodetud elektrit, suurendada pinget ja võimaldada elektrienergia ülekandmist maismaale või edastada elektrit vesiniku tootmise eesmärgil vesinikujaama(de)sse või edastada elektrit otse ekspordiks. Lisaks eeldatakse, et avamerealajaamad võivad olla varustatud teadus- ja mõõtmisseadmetega, mis toetavad teadus- ja arendustegevust Eestis;

c. Tuulepargisisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid), mis koosneb dünaamilistest ja staatilistest kaablitest, mis ühendavad üksikuid tuulikuid naaberalajaamadega või avamerealajaama(de)ga;

d. Maksimaalselt 3 elektrienergia ärajuhtimise kaablit, mis lähevad avamerealajaamast (või jaamadest) sobivasse ühenduspunkti;

2. Võimalik avamere vesiniku tootmine koos:

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

10

a. Kuni 3 avamereplatvormiga vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks, mille võimsus tuleneb edasistest uuringutest;

b. Tuulikupargisisene vesiniku/alternatiivkütuse võrk;

c. Vesiniku/alternatiivkütuse transporditorustik, mis kulgeb vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks mõeldud avamereplatvormi(de)lt kollektorisse;

3. Võimalik vesiviljeluse katseprojekt, mis koosneb järgmistest osadest:

a. Maksimaalselt 6 võimalikku ujuvvundamendil avamererajatist vetikate jaoks (pilootprojekt).

Lisaks võib uurida kalakasvatuse juurutamist Saare 1 alal.

Kokkuvõttes võtab taotleja praeguses etapis arvesse mitmeid projektistsenaariume, mis hõlmavad elektri andmist võrku, vesiniku või muude alternatiivsete kütuste tootmist avamerel või nende kahe kombinatsiooni, kusjuures on võimalik kaasata ka muid kasulikke mereala kasutusviise.

Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ning eesmärki vähendada kulusid ja keskkonnamõju, põhineb otsus projekti lõpliku konfiguratsiooni ja kasutatavate tehnoloogiate valiku kohta muu hulgas järgmistel asjaoludel:

a. Valitud turupõhine lähenemisviis ja projekti/tooteturu konkurentsivõime, mis on praegu veel lahtine küsimus, mida tuleb täiendavalt uurida, kasutades taotleja eriteadmisi;

b. Keskkonnauuringute tulemused, mis viiakse läbi keskkonnamõju hindamise, merepõhja geofüüsikaliste ja geotehniliste uuringute, metereoloogilised ja okeanograafiliste uuringute jne käigus;

c. Projekti FEED-i ajal olemasolevad tehnoloogiad;

d. Eesti tarneahela kättesaadavus ja valmisolek;

e. Süsteemi üldine tootmise ja kulude optimeerimine, sealhulgas virvenduse mõju ja saagi hindamine, samuti turbiinide toodangu tasakaalustamine koos elektrienergia ekspordisüsteemiga ja alternatiivsete kütuste tootmisvõimalustega.

Projekti rakendamisel võetakse muu hulgas arvesse ka Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ning kohalike eeskirjade nõudeid projekteerimise, ehitamise, ohutuse ja keskkonnakaitse osas.

Projekti võtmeelemendiks on ka selle kulude ja ulatuse optimeeritud arendus- ja ehitusgraafik,

mis praegu näitab, et esimene elektrienergia projektist võiks olla toodetud umbes 2035.

Projekt vastab planeeringutele, eelkõige mereala teemaplaneeringule (MTP), peamistele õigusaktidele ning toetab strateegiliste dokumentide ja poliitikate rakendamist, mille eesmärk on suurendada rohelise energia tootmist ja energia varustuskindlust Eestis.

Nii lähtemudel kui võimalikud lahendused toovad Eestisse uusimaid tehnoloogiaid, mis on viimaste teadusuuringute ja innovaatiliste saavutuste tulemus. Kõiki võimalikke keskkonnamõjusid hinnatakse nõuetekohaselt keskkonnamõju hindamise käigus, mis järgib MTP-s sätestatud tingimusi.

Esitatud ehitustööde kavandatud kasutusviisid vastavalt määrusele nr 512 on esitatud Tabelis

1 allpool.

2 Majandus- ja Taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

11

Tabel 1 - Kavandatud ehitustööde koodid vastavalt määrusele 51

Ehitustööd Määruses nr 51 sätestatud koodeks

Tuulepargi rajatis 23023

Alajaamad (110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad) 22145

66-2753 kV avamerealajaam või jaotusseade 22145

Muu energiatööstuse rajatis (vesinik) 23029

Muu kohalik elektrijaotusvõrgu- või ülekanderajatis 22249

Elektri merekaabelliin 22244

Merivetikate kasvatamise struktuur 24232

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Nende ehitustööde arv ja täpsem kirjeldus on esitatud peatükkides 3.5 ja 3.6.

3.2. Avalikus veekogus koormatava ala koordinaadid ja ala suurus ruutmeetrites

Käesolev taotlus on esitatud Saare 1 piirkonna kohta, koordinaadid on esitatud Tabelis 2 ja

ühtivad 22.04.2024 CI Estonia Wind GmbH & Co. KG esitatud taotlusega. Saare 1 ala hõlmab

u 88 km2 suurust ala ja on lahutamatu osa MTP-s esitatud tuuleenergia arenduspiirkondadest.

Saare 1 piirkonna koordinaadid on esitatud Tabelis 2 allpool.

Tabel 2 - Saare 1 piirkonna koordinaadid, mille kohta käesolev taotlus esitatakse.

Punkt Idapikkus Põhja laiuskraad

A 312033.00 6459593.00

B 310575.00 6457614.00

C 310661.00 6453493.00

D 309232.00 6446636.00

E 310580.00 6443302.00

F 312421.00 6439770.00

G 317559.00 6453318.00

Allikas: avalikult kättesaadava teabe alusel

3 Tuulikutevahelise võrgu ja elektrienergia ülekandekaablite tegelik pingetase sõltub tuulepargi projekteerimise ajal

valitud tehnilistest lahendustest. 66-220 kV avamerealajaam on nimetatud praegu kehtivate lahenduste alusel, mis tulevikus võib nõuda näiteks 66-275 kV või 132-275 kV või 132 kV-420 kV alajaama.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

12

3.3. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sobivus ujuvtuulikute tehnoloogia jaoks

Ujuva vundamendiga tuulikuid kasutatakse tavaliselt sügavates vetes (tavaliselt sügavamal kui 60 m), kus püsiv kinnitus aluspõhjale ei ole enam majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas. Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sügavus jääb vahemikku 34 kuni 85 m, kusjuures keskmine sügavus on peaaegu 69 m (Tabel 3 allpool).

Tabel 3 - Tuuleenergia innovatsioonipiirkonna sügavusvahemik

Keskmine sügavus

[m]

Maksimaalne

sügavus [m] Min sügavus [m]

-68.91 -85 -34

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Selle tulemusena, nagu on esitatud Joonisel 3, on piirkonnas veesügavused, mis sobivad nii ujuvate tuulikute (tavaliselt veesügavus >60m) kui põhjale kinnitatud tuulikute (tavaliselt veesügavus <60m) ehitamiseks.

Nagu võib järeldada Tabel 4 alusel, on umbes 75,22% tuuleenergia innovatsioonialast (66,15 km2) sügavam kui 60 m ja seega võib see olla sobivam ujuvvundamentide ehitamise jaoks. Ülejäänud ala (ligikaudu 24,78%) on sügavam kui 60 m ja seega võib see olla sobiv põhjale kinnitatavate vundamentide rajamiseks.

Tabel 4 - Sügavusklassid ja nende alad tuuleenergia innovatsioonipiirkonnas.

Sügavusklass Pindala (km²) % kogusummast

85-86m 0.13 0.16

80-85m 15.59 17.73

75-80m 25.71 29.23

70-75m 10.32 11.73

65-70m 7.01 7.97

60-65m 7.39 8.4

55-60m 7.37 8.38

50-55m 3.16 3.59

45-50m 3.38 3.84

40-45m 5.18 5.89

35-40m 2.42 2.75

30-35m 0.29 0.33

Kokku 87.95 100

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

13

Joonis 3 - Tuuleenergia innovatsiooniala batümeetria

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

14

3.4. Elektrijaama potentsiaalne võimsus

Taotleja püüab ehitada majanduslikult kõige mõistlikuma projekti, võttes arvesse projektiga

seonduvate parameetrite optimeerimist, sealhulgas tuulikute paigutust (turbiinide arv, asukoht

ja vahekaugus) ja turbiinide mõõtmeid.

Taotleja teeb ettepaneku ehitada Saare 1 piirkonda projekt maksimaalse koguvõimsusega

kuni 900 MW, mis hõlmab kuni 60 avamere tuulikut. Turbiinide arv sõltub valitud turbiinide

võimsusest, mis praegusi teadmisi ja tehnoloogia arengusuunda arvestades võib ulatuda

ligikaudu 15 MW-st kuni ligikaudu 30 MW-ni. Seega on projekti maksimaalne kavandatud

turbiinide võimsus 30 MW.

Põhivõrguettevõtja (Elering) tehnilised tingimused elektrijaama ühendamiseks ülekandevõrguga on esitatud taotluse Lisas 4Lisa 4 - .

3.5. Ehitustööde arv koormatud alal ja ehitustööde maapinna projektsioonipindala

Tuulikute arv ja ehitistealune pindala baasjuhtumi puhul - Täielik avamere ujuv tuulepark

(fikseeritud põhjaga variant, et tagada tõhus ruumikasutus), mille võimsus on kuni 900 MW,

on esitatud Tabelis 5 allpool.

Tabel 5 - Tuulikute arv ja ehitistealune pindala baasjuhtumi puhul - täismõõtmeline avamere ujuv tuulepark (fikseeritud põhjaga variant, et tagada tõhus ruumikasutus).

Nr Avamere tuulepargi rajatised Väärtus / kirjeldus

1 WTG - tuulegeneraatorid

1.1 Avamere tuulikute maksimaalne arv 60

1.2 Ühe ujuvtuuliku maa-ala (eeldusel, et tegemist on kolmnurga kujuga ujuvtuulikuga, mille maksimaalne küljepikkus on 110 m [m2]

5 240

1.3 Ühe fikseeritud põhjaga turbiini (eeldusel, et tegemist on ruudukujulise mantlivundamendiga, millel ei ole murenemiskaitset ja mille maksimaalne küljepikkus on 45 m [m2 ]) maapinna projektipindala.

2 025

1.4 Maksimaalne ehitistealune pindala (kõigi ujuvturbiinide puhul) [m2]

314 400

1.5 Kinnitustross Ankrutrossi tüüpiline pikkus 85 m sügavusel on umbes 600-700 m. Ankrutrossi pikkus ja

võimalik pindala sõltub asukoha tingimustest ja tuulegeneraatorite asukohast, mida tuleb

täiendavalt uurida keskkonnamõju hindamise käigus.

2 Avamerealajaam(ad)

2.1 Avamerealajaamade maksimaalne arv 3

2.2 Ühe alajaama ehitistealune pindala 3 alajaama korral [m2 ] (eeldatavalt 50 m x 60 m)

3 000

2.3 Ühe alajaama ehitistealune pindala 2 alajaama korral [m2 ] (eeldatavalt 60 m x 70 m)

4 200

2.4 Ühe alajaama ehitistealune pindala 1 alajaama puhul [m2 ] (eeldatavalt 70 x 80 m)

5 600

Allikas: Taotleja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

15

Ehitiste arv koormatud alal ja nende ehitistealune pindala ning võimaliku avamerejaama

vesiniku/alternatiivkütuse tootmise jaoks on esitatud Tabelis 6.

Tabel 6 – Tootmisplatvormide arv ja ehitisealune pindala avamerejaama ning vesiniku/alternatiivkütuse tootmise jaoks

Ei. Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus

1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 3

2 Ühe tootmisplatvormi maa-ala [m2 ] (eeldatavalt 150 m x 150 m) 22 500

3 Maksimaalne maapinna projektsioonipind 3 platvormi jaoks 67 500

Allikas: Taotleja

Vesiviljelusehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala võimaliku uuendusliku ja

täiemahulise kaubandusliku potentsiaaliga vesiviljeluse katseprojekti puhul on esitatud

Tabelis 7 allpool.

Tabel 7 – Vesiviljelusehitiste arv ja ehitistealune pindala võimaliku uuendusliku vesiviljeluse katseprojekti jaoks.

Ei. Ehitusobjekt Väärtus / kirjeldus

1 Objektide arv 6

2 Maksimaalne ehitistealune pindala objekti kohta [m ]2 54,000

3 Maksimaalne ehitistealune pindala maksimaalse arvu ehitiste

puhul [m ]2

324,000

Allikas: Taotleja

3.6. Rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus

Projekti baasjuhtumi jaoks kavandatud tuulikute maksimaalse ja minimaalse kõrguse ja

sügavuse vahemik (15 MW kuni 30 MW) on esitatud Tabelis 8. Praegu olemasolev 15 MW

tuulik on esitatud võrdlusena, kuna seda on kasutatud näidisena käesolevas taotluses

esitatud ärimudeli koostamisel.

Näidatud tehnilised parameetrid kujutavad endast ligikaudset piiri võimalikele lahendustele,

mida võib kasutada, võttes arvesse nii tulevast tehnoloogilist arengut kui arengu- ja

tegevusriske. Tuuleturbiinide ja muude objektide täpsed mõõtmed täpsustatakse ehitiste

projekteerimise käigus.

Tabel 8 - Tuulikute spetsifikatsioonide vahemik.

Tuuleturbiinide võimsus [MW]

Avamere tuuleturbiinide

arv

Eeldatav rootori

läbimõõt [m]

Maksimaalne kogukõrgus keskmisest

merepinnast [m]

Minimaalne kaugus avamere

tuulegeneraatori laba madalaima asendi ja merevee keskmise

kõrgustaseme vahel (keskmine meretase

pluss vastava mereala keskmine lainekõrgus)

[m].

Maksimaalne vundamendi

sügavus merepõhja setetes [m]

15 60 250 285 25 80

20 45 275 310 25 80

30 30 330 365 25 80

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

16

Allikas: Taotleja

Projekti baasjuhtumi muude rajatiste maksimaalne kõrgus ja sügavus on esitatud Tabelis 9.

Tabel 9 - Maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised parameetrid muude ehitustööde puhul projekti baasjuhtumi puhul.

Nr Avamere tuulepargi ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Avamerealajaam(ad)

1.1 Avamerealajaamade maksimaalne arv 3

1.2 Alajaama maksimaalne võimsus [MW] 900

1.3 Avamerealajaama suurim kõrgus keskmisest merepinnast [m] (ilma mastita)

110

1.4 Vundamendi tüüp Fikseeritud vundament

1.5 Maksimaalne vundamendi sügavus merepõhja setetes [m] 80

2 Sisene elektrivõrk (pargisisesed kaablid)

1.1 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3

3 Energia ärajuhtimise kaablid

3.1 Maksimaalne arv elektrienergia ärajuhtimise kaableid 3

3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3

Allikas: Taotleja

Tootmisplatvormide maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud projekti tehnilised näitajad,

mis on seotud vesiniku/alternatiivkütuse tootmise võimaiku avamerejaamaga, on esitatud

Tabelis 10.

Tabel 10 - Maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised parameetrid vesiniku/alternatiivkütuse tootmise vabatahtliku avamerejaama jaoks

Nr Ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Valikuline avamerejaam vesiniku/alternatiivkütuse tootmiseks

1.1 Tootmisplatvormide maksimaalne arv 3

1.2 Alternatiivkütuse tootmisplatvormi maksimaalne kõrgus keskmisest merepinnast [m].

150

1.3 Vundamendi tüüp Fikseeritud vundament

1.4 Vundamendi maksimaalne pinnase läbitungimise sügavus [m] 80

2 Valikuline sisemine vesiniku/alternatiivkütuse võrk

2.1 Torustik Arendatav tehnoloogia

3 Valikuline vesiniku/alternatiivkütuse transporditorustik

3.1 Vesiniku/alternatiivkütuse torustike maksimaalne arv 1

3.2 Maksimaalne matmissügavus (merepõhjast allpool) [m] 3 (torujuhe paigutatakse enamasti

merepõhja, torustiku katmine toimub ainult tundlikel aladel).

Allikas: Taotleja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

17

Vesiviljelusehitiste maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud tehnilised spetsifikatsioonid, mis on seotud võimaliku uuendusliku ja täiemahulise kaubandusliku potentsiaaliga vesiviljeluse katseprojektiga, on esitatud Tabelis 11.

Tabel 11 - Tehnilised parameetrid vesiviljeluse katseprojekti jaoks

Nr Ehitustööd Väärtus / kirjeldus

1 Kavandatud merevetikate kasvukohtade (liinide) maksimaalne arv (katseprojekt)

6

2 Merivetikastruktuuri maksimaalne pikkus [m] 120

3 Merivetikate maksimaalne pikkus koos sildumiskohtadega [m] 350

4 Merivetikastruktuuri maksimaalne laius [m] 15

5 Ehitise suurim kõrgus merepinnast [m] 2.5

6 Vundamendi tüüp Fikseeritud põhi või ankurdatud

7 Vundamendi maksimaalne pinnase läbitungimise sügavus [m] 10

Allikas: Taotleja

3.7. Kavandatavate ehitiste ja nende teenindamiseks vajalike rajatuste kaart

Kavandatavate rajatiste ja nende teenindamiseks vajalike ehitiste kaardid on esitatud Joonisel

4 ja Joonisel 5, mis on illustratiivsed.

Joonisel 4 on esitatud illustratiivne ehitiste paigutus Saare 1 piirkonnas, arvestades

lähtemudelit 15 MW tuulikutega ja tuulepargi võimsusega 900 MW. Joonisel on esitatud:

i. 60 turbiini;

ii. 3 avamerealajaama;

iii. 3 vesiniku tootmisplatvormi (valikuline);

iv. Vesiviljeluse piloottaristu.

Joonis 4 – Kaart kavandatavate rajatiste ja nende teenindamiseks vajalike ehitistega.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

18

Allikas: avalikult kättesaadav teave.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

19

Joonisel 5 on esitatud elektriühenduste (samuti võimaliku vesinikutorustiku) illustratiivsed

asukohad, mis koonduvad samasse punkti Saaremaal ja on esitatud kooskõlas MTP

skeemiga 5.6.6.1, milles on esitatud tuuleenergia arendusalade elektri ülekandesüsteemide

kontseptuaalsed asukohad ja ühendus maismaa energiavõrguga. Lõplik elektrienergia

ülekandetrass valitakse välja uuringuandmete ja võrguühenduse tingimuste alusel projekti

arendusetapis.

Joonis 5 – Algselt kavandatavad elektriühendused

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja avalikult kättesaadava teabe alusel.

4. Muud projekti jaoks olulised tehnilised üksikasjad

4.1. Vundamendi aluskonstruktsioonid

Nagu eespool märgitud ja kooskõlas MTP-s eelistatud lahendusega tuuleenergia

innovatsioonipiirkonna jaoks, kaalub taotleja eelkõige tuulikute ujuvvundamente, eriti

sügavamal kui 60 m. Vastavalt MTP punktile 5.6.5 „Tuuleenergia arendamise suunised ja

tingimused" on „ujuvvundamentide keskkonnamõju samaväärne või väiksem kui selle

planeeringulahenduse aluseks oleva gravitatsioonipõhise vundamenttehnoloogia mõju".

Ujuvvundament on sisuliselt platvorm, millele tuulegeneraator kinnitub ja mis on ankurdatud

merepõhjale. Merepõhjaga ankurdussüsteemide abil seotud ujuvvundamentide puhul on 4

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

20

põhikonstruktsiooni, mida illustreerib Joonis 6, millest kolm järgmist on mõeldud

täiemõõduliste kommertslike ujuvate avamere tuuleparkide jaoks:4

1. Ujuvalus - lihtsaim konstruktsiooniklass, mille ehitus ei ole keeruline, kuid suurte

veepindade ja suhteliselt väikese süvisega ühepõhjaliste konstruktsioonide tõttu on nad

vastuvõtlikud suurtele liikumistele koormavate äärmuslike ilmastikutingimuste korral (kuigi

võivad hästi toimida Läänemere suhteliselt leebetes tingimustes). Pikisuunaliste

konstruktsioonide puhul võib esineda märkimisväärset kõikumist ja see võib mõjutada

kasutatava tuulegeneraatori tüüpi ning kaablite ja sildumissüsteemi konstruktsiooni;

2. Poolsukelduv - saavutab stabiilsuse tänu laiale ujuvuse jaotusele veepiiril. Peamised

probleemid on suurem lainetus ja kõrgem struktuur veepiirist kõrgemal. Platvormi läbimõõt,

mille külge tuuleveski kinnitub, võib olla kuni ca 150 m;

3. Pingutusjalaga platvorm - see saavutab stabiilsuse tänu sildumisliini pingutusele koos

veealuse ujuvustankiga. Peamised probleemid on ebastabiilsus paigaldamise ajal ning

suured vertikaalsed koormused sildumiskohtadele ja ankrutele.

Joonis 6 - Ujuvvundamendid, mida kaalutakse täismõõtmelise avamere tuulepargi ujuvaks

osaks

Allikas: Taotleja DNV-SE-0422 Ujuvate tuuleturbiinide sertifitseerimine alusel.

Konkreetset tüüpi ujuvvundamentide tehnoloogiat ei ole veel valitud. Lõplik otsus

kontseptsiooni kohta tehakse FEED-uuringute tulemusi arvestades.

Ruumi tõhusa kasutamise tagamiseks võib taotleja otsustada kasutada osaliselt ka fikseeritud

aluspõhjaga tuulikute rajamise kasuks. Selles etapis kaalub taotleja 3 tüüpi fikseeritud põhjaga

vundamente, mis on esitatud allpool. Nagu ujuvvundamentide puhul, tehakse lõplik otsus

kontseptsiooni kohta, võttes arvesse FEED-uuringute tulemusi.

4 Ujuvplatvorm on välja jäetud, sest selle mõõtmed nõuavad sügavamat vett, kui see on innovatsioonialal.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

21

a. Vaivundament – koosneb kolmest põhiosast: 1) vai, 2) vundamendi ja torni vaheline

ülemineku osa, ja 3) paadi maabumiskoht. Üleminekuosa vahetamisega saab

vundamenti hõlpsasti kohandada erineva läbimõõduga tornide jaoks. Vaivundamendi

saab merepõhja kinnitada kas vaiade rammimise või puurimise teel või nimetatud

töövõtete kombineerimise abil. Vundamendi diameeter ja ankurdussügavus leitakse

tuuliku koormuse, geotehniliste tingimuste, veesügavuse ning tuule- ja meretingimuste

alusel. Selliseid vundamente kasutatakse tavaliselt 20–50 meetri sügavusel; sellest

sügavamal muutuvad vundamendi mõõtmed nii suureks, et vajalike komponentide

valmistamine on praeguste võimaluste korral tehniliselt raskendatud või ei suuda

konkureerida maksumuse osas sõrestikvundamendiga.

b. Sõrestikvundament – kasutatakse sügavamas vees kui vaivundamenti; tänu

konstruktsioonilisele kasutegurile on sõrestikvundament parem valik väga suurte

tuulikute ja nendega kaasnevate koormuste jaoks. Selle peamine kandev element on

terasvarrastest sõrestik. Sõrestikvundamendil on üldiselt kolm või neli jalga.

Konstruktsioon kinnitatakse merepõhja rammitud või puuritud vaiade külge. Väiksema

läbilõikega torude tõttu on sõrestikvundament lainetusele vastupidavam kui muud

vundamendid.

c. Gravitatsioonivundament – merepõhjal seisev betoonkonstruktsioon, mille suurus

ja kaal hoiavad tuulikut püsti. Gravitatsioonivundament koosneb tavaliselt ballastiga

(kivimaterjal või liiv) täidetud betoon- või teraskorpusest ja kaalub kuni mitu tuhat

tonni. Seda vundamenti saab kasutada ainult tasasel pinnal ja hea kandevõimega

pinnases, kus vesi pole liiga sügav (tavaliselt 30–35 m). Mida sügavam vesi, seda

suurem on konstruktsiooni suurus ja kaal, eriti seoses tuulikute võimsuse

suurenemisega. Gravitatsioonivundamendi kasutamiseks tuleb pinnas sobivalt ette

valmistada.

Joonis 7 - Täismõõtmelise avamere tuulepargi ujuvale osale kaalutud põhja fikseeritud vundamendid

Allikas: Taotleja DNVGL-SE-0190 tuuleelektrijaamade projekti sertifitseerimise alusel.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

22

4.2. Vesiniku tootmise ja transpordi võimalused

Taotleja ei välista, sõltuvalt turu küpsusest ja ärilistest kaalutlustest, võimalust toota vesinikku

(või muud alternatiivset kütust) elektrolüsaatorites, mis on paigaldatud turbiinide juurde või

eraldi avamere vesinikuplatvormi(de)l, mis asuvad projekti piirkonnas. Sellega seoses

analüüsib taotleja mitmeid lahendusi, mis võivad hõlmata muu hulgas järgmist:

a. Vesiniku ülekandmine maismaale gaasilisel kujul torujuhtme kaudu (ühendamiseks nt Euroopa vesiniku magistraalvõrguga);

b. Vesiniku vedelikuna üleandmine kaldale spetsiaalsete LH2-üksuste kaudu;

c. muud e-kütuse kasutamise võimalused, mis võivad saada kättesaadavaks projekti arendamise käigus.

Tehnoloogilisest seisukohast on olemas kolm põhitüüpi elektrolüsaatorit, mis erinevad peamiselt elektrolüüdi tüübi poolest ja mille kasutamist võib lisaks muudele lahendustele projekti elluviimisel kaaluda:

a) leeliselektrolüsaatorid - töötavad põhimõttel, et hüdroksiidioonid (OH-) transporditakse läbi elektrolüüdi katoodilt anoodile, kus katoodi poolel moodustub vesinik. Elektrolüüdi rolli mängib vedel leeliseline naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahus. Seda tehnoloogiat on kasutatud juba aastaid ning see võib töötada temperatuurivahemikus 25⁰C kuni 100⁰C, rõhul 1-30 bar ja kasuteguriga 50-80%;

b) PEM (Proton Exchange Membrane) elektrolüsaatorid - sel juhul on elektrolüüdiks spetsiaalne plastik - perfluorosulfoonhappe polümeer - PFSA. Vesi reageerib anoodil, tekitades hapnikku ja positiivselt laetud vesinikioone (prootonid). Elektronid voolavad läbi väliskontuuri ja vesinikioonid liiguvad läbi PEM-membraani katoodile. Katoodil ühinevad need ioonid väliskontuuri elektronidega, moodustades vesinikgaasi. Need seadmed võivad töötada temperatuurivahemikus 20⁰C kuni 80 ⁰C rõhu 1-80 bar juures ja kasuteguriga 60-80%;

c) tahke oksiidelektrolüüserid - kasutavad elektrolüüdina tahket keraamilist materjali, mis juhib kõrgendatud temperatuuril selektiivselt negatiivselt laetud hapnikuioone, tekitades vesinikku veidi erineval viisil. Katoodil olev vesi ühineb väliskontuuri elektronidega, moodustades vesinikgaasi ja negatiivselt laetud hapnikuioone. Hapnikuioonid läbivad tahke keraamilise membraani ja reageerivad anoodil, moodustades gaasilise hapniku ja elektronid. Seda tüüpi elektrolüsaator peab töötama piisavalt kõrgel temperatuuril, et tagada membraanide nõuetekohane toimimine (700-900⁰C).

Vesiniku tootmiseks on vaja elektrit ja kõrge puhtusastmega vett. Eespool öeldut ja vesiniku võimalikke rakendusi silmas pidades koosneb vesiniku tootmise süsteem lisaks elektrolüsaatorile muu hulgas järgmistest komponentidest:

a) soolase vee soolatustamise ja demineraliseerimise süsteem (selles protsessis saab kasutada elektritootmisseadmetest toodetud soojust ja elektrolüüsist saadud soojust);

b) hapniku eraldamise ülesanne;

c) vesiniku puhastamise seade

d) kompressorsüsteem - vesiniku kokkusurumine sobiva rõhu saavutamiseks, sõltuvalt vesiniku kasutamise eesmärgist (nt ladustamine, ülekandmine maale, laevade tankimine jne) ja/või süsteem vedela vesiniku tootmiseks, mis on ette nähtud spetsiaalsetesse transpordiseadmetesse ülekandmiseks;

e) vesinikuhoidla(d), näiteks kokkusurutud gaasi kujul rõhul nt 300 bar või 700 bar ja/või vesiniku veeldamise süsteem ja krüogeenne paak või paagid.

f) vesiniku ülekandesüsteem, mis võib sisaldada ühte või mitut järgmistest võimalustest:

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

23

i) süsteem laevade varustamiseks vesinikuga;

ii) süsteem vesinikgaasi ülekandmiseks ülekandetorustikku;

iii) vedela vesiniku ülekandesüsteem;

iv) automaatikasüsteem, mis vastutab „energia tasakaalustamise“ ja selle kasutamise eest vesiniku tootmiseks.

Sellest tulenevalt kaalutakse projektis ühe võimalusena vesiniku tootmise, ladustamise ja ülekandmise süsteemi paigutamist avamere vesinikujaama. Eelistatud tehnoloogia on praegu PEM-elektrolüsaatorid (vt allpool esitatud joonisel näidisjoonis), kuna need on väiksema ruumala ja lihtsama hoolduse tõttu, mis avamere stsenaariumi puhul tähendab väiksemat platvormi suurust ja pikemaid hooldusintervalle.Kooskõlas eespool kirjeldatuga viib taotleja arendusprotsessi osana läbi üksikasjaliku analüüsi energia ülekandmise lahenduse (elektrienergia, vesinik, muu) kulutasuvuse kohta erinevatele turgudele, et valida kõige kuluefektiivsem variant, võttes muu hulgas arvesse nõudlust eri riikides ja muid tingimusi, tehnilisi piiranguid ning transpordivõimalusi. Analüüs hõlmab põhjalikku arusaamist võimalustest, mis võivad tekkida seoses Euroopa vesiniku magistraalvõrgustiku ja eelkõige selle D-koridori arendamisega: Põhja- ja Baltimaade piirkond, kus 2040. aastaks on kavandatud kaks liini.5

Joonis 8 – Näidisskeem vesinikutootmise kohta

Allikas: Taotleja tehniline nõustaja

Teine kaalumisel olev uuenduslik vesinikuga seotud tehnoloogia on vesiniku säilitamine ja transportimine pärast selle vedeldamist väga madalale temperatuurile jahutamise teel.

6 Nagu on esitatud peatükis 5.6. MSP taastuvenergia tootmine.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

24

Eespool nimetatud tehnoloogia peamine eelis on ladustatud ja transporditava vesiniku mahu märkimisväärne vähendamine, samas kui puuduseks on vajadus kasutada selle jahutamiseks suurt energiakogust, mis tekitab täiendavaid tegevuskulusid, eriti võrreldes vesiniku transpordiga torujuhtme kaudu.

4.3. Võimalik vesiviljeluse pilootprojekt

Võttes arvesse võimalikku vesiviljeluse katseprojekti, mõistab taotleja võimalust kasutada merevetikate kasvatamise struktuure fikseeritud põhja või ujuvkonstruktsioonide kujul, kusjuures täpne tehnoloogia selgub projekti väljatöötamise ajal.

Illustreerimiseks näeb taotleja ette näiteks kuni 6 x 100-120-meetriste võrkudega fikseeritud põhjastruktuuri näiteks 35-45 meetri sügavusel, et täielikult mõõta ja hinnata piirkonna vetikapotentsiaali. Iga vetikavõrk oleks 330-350 meetri pikkune ja 10-15 meetri laiune, kusjuures struktuuri (postide) maksimaalne kõrgus oleks 2,5 meetrit üle merepinna.

Kuna teadusuuringud sel teemal on veel käimas, ei välista taotleja võimalust kasutada mõnda muud elujõulist vesiviljelusmeetodit, et tõestada vesiviljeluse majanduslikku elujõulisust. See võib hõlmata näiteks mingi ujuvkonstruktsiooni või muu juhtiva lahenduse kasutamist projekti arendamise ajal või partnerluse loomist mõne tuntud vetikate arendajaga, et saada kasu juba tehtud uuringutest ja tõestatud meetoditest.

5. Projekti ajakava

5.1. Taotletav hoonestusloa kehtivusaeg

EhS § 11314 lõike 1 kohaselt taotleb taotleja hoonestusluba 50 aastaks. Taotleja ei välista

ehitusseadustiku § 11314 lg 2 alusel hoonestusloa pikendamist 50 aasta võrra.

5.2. Projekti etapid ja peamised eeldused

Taotleja eeldab, et projekt viiakse vastavalt selle kontseptsioonile ellu allpool esitatud

etappides ja järgmistes etappides, vt Joonis 9:

1. etapp (lähtemudel) - ajakava seisukohalt jaguneb see etapp järgmiselt:

a. Arendusfaas, mille eesmärk on: (i) viia läbi keskkonnamõju hindamine ja muud arendus- ja projekteerimistegevused, et saada hoonestusluba, ii) valida kõige soodsam tehniline ja turuleviimise lahendus COD-kuupäevaks, iii) kavandada ja teostada tuulepargi pakettide ostud, iv) selgitada välja ja tagada sobivate tootmis- ja montaažirajatiste õigeaegne valmisolek;

b. Ehitusfaas eesmärgiga: (i) valmistada ja paigaldada kõik tuulepargi elemendid vastavalt kehtestatud turuleviimise marsruudile;

c. O&M - projekti käitamine ja hooldamine koos võimalike seadmete ümberehitamise / renoveerimise võimalusega vastavalt kehtivatele tehnilistele lahendustele ja turutingimustele;

d. Kasutuselt kõrvaldamine - eesmärgiga: (i) dekomisjoneerida ja ringlusse võtta komponendid vastavalt keskkonnakaalutlustele ja dekomisjoneerimise ajal olemasolevale tehnoloogiale.

2. etapp - kui tehakse positiivne otsus võimaliku vesinikutootmise kohta ja/või uuendusliku vesiviljeluse katseprojekti kohta, ehitatakse see paralleelselt või pärast 1. etapi lõpuleviimist. Seda etappi ei ole näidatud Joonisel 9.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

25

Eeldades, et hoonestusluba antakse taotlejale pärast keskkonnamõju hindamise aruande

heakskiitmist ning ehitusseadustiku kohase ehitusprojekti ja muude dokumentide esitamist

detsembris 2029 50 aastaks, lõpeb see 2079. aasta detsembris. See tähendab, et projekt võib

toimida ca. 42 aastat, kui arvestada ka 2-aastast ümberehitust/renoveerimist ja 2-aastast

dekomisjoneerimist (vt. Joonis 9).

Selle tulemusena on esialgseks kaalutluseks jagatud projekti tööaeg kaheks võrdseks 20-

aastaseks perioodiks, mille vahel on 2-aastane renoveerimisperiood. Otsus eespool nimetatud

korra kohta sõltub muu hulgas valitsevatest turutingimustest ja nende prognoosidest

investeerimisotsuste tegemise ajal, tuulepargi tehnilistest ja õiguslikest kaalutlustest ning

olemasolevast tehnoloogiast otsuse tegemise ajal. Seetõttu on taotleja jätkuvalt avatud

tehnilistele lahendustele eluea pikendamiseks/ümberehitamiseks/renoveerimiseks, mis on

kättesaadavad umbes 30 aasta pärast.

Projekti üldine ajakava on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis 9 - Projekti esialgne ajakava

Allikas: Taotleja

6. Projekti kooskõla MTP, õigusaktidega ning strateegiliste dokumentidega

6.1. Projekti kooskõla MTPga

6.1.1. Projekti kooskõla MTP eesmärkidega

Eesti valitsus võttis MTP vastu 12. mail 2022. MTP on riikliku tasandi strateegiline ruumilise

arengu dokument, millega kavandatakse mereala põhilisi arenguid.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

26

Projekt on kooskõlas taastuvenergia tootmisega seotud eesmärkide ja asjakohaste suunistega, mis on esitatud MTP-s6 ja Eesti mereala pikaajalises visioonis. Lisaks sellele edendab taotleja kogu projekti eluea jooksul head keskkonnaseisundit, mitmekesist ja tasakaalustatud kasutamist ning sinise majanduse jätkusuutlikku kasvu, nagu on esitatud mereala arengukava 3. peatükis "Mereala suundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted".

6.1.2. Projekti vastavus MTP-s sätestatud keskkonna- ja sotsiaalsetele tingimustele

Projekt on kavandatud nii, et järgitakse täielikult tuvastatud piiranguid, sealhulgas

sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja tehnilisi piiranguid. Sotsiaalsest ja keskkonnaalasest

seisukohast on Saare 1 piirkond kaugel rannikust7 ning see ei kattu veeliikluse ja lindude rände

jaoks väga oluliste piirkondadega.8

Saare 1 ala ei kattu olemasolevate ja kavandatud kaitsealadega ning on määratud Läänemere

hülge liikumisaladest kaugel. Lisaks sellele ei ole ka märkimisväärset sotsiaalmajanduslikku

kahjulikku mõju ranniku- ja harrastuskalapüügile: tuulegeneraatorid on kavandatud palju

kaugemale kui 6 meremiili kaugusele rannikust, seega säilib kalapüük.

Kõiki neid elemente võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise käigus. Taotleja ei näe siiski

ette, et neil oleks märkimisväärset mõju.

Eespool öeldut arvesse võttes on Saare 1 piirkond paigutatud avamere tuuleenergiaprojekti

jaoks nii, et see vastaks MTP-s sätestatud sotsiaalsetele ja keskkonnatingimustele. Peatükis

7 ja peatükis 8 esitatakse sellekohaste võimalike kaalutluste ülevaade, mille järeldus on, et

nõuetekohane projektiarendus peaks võimaldama avamere tuulepargi rakendamist ilma

negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuta või minimaalse negatiivse mõjuga.

6.1.3. Projekti vastavus muudele suunistele ja tingimustele, mis on sätestatud mitmeaastases strateegilises kavas.

Projekti kontseptsioon ning selle tulevane arendamine ja kavandamine on kooskõlas kõigi

kohaldatavate suuniste ja kõigi kohaldatavate tingimustega, mis on üksikasjalikult esitatud

MSPs, sealhulgas, kuid mitte ainult, punktis 5.6.2 „Tuuleenergia arendamise lähtepunktid",

punktis 5.6.5 „Tuuleenergia arendamise suunised ja tingimused" ning punktis 5.6.6

„Kaablikoridorid tuuleenergia arenduspiirkondadest maale".

Kuna suuniseid ja tingimusi on käsitletud käesoleva taotluse erinevates asjakohastes osades,

esitatakse järgnevalt ainult valitud näited vastavuse kohta:

a. Turbiini suurus ja asukoha paigutus - turbiini mõõtmete ja tuulepargi paigutuse puhul

võetakse arvesse MTP punktis 5.6.2 esitatud tehnilisi näitajaid, võttes siiski arvesse

tuulegeneraatorite ("WTG") tehnilist arengut, lainetuse mõju simulatsioonide tulemusi ja

keskkonnapiiranguid. Kui keskkonna- või muud piirangud seda ei keela, kasutab taotleja

6 Nagu on esitatud peatükis 5.6. MSP taastuvenergia tootmine. 7 Saare 1 ala asub Saaremaa rannikust ca 60 km lääne pool, teiste rannikule lähemal asuvate tuuleparkide alade

taga. 8 Mereala ruumilise planeerimise käigus viidi läbi lindude peatuspaikade ja rändeteede analüüs, mille tulemused

näitavad, et kavandatud tuuleenergia arenduspiirkonnad 1 ja 2 ning innovatsioonipiirkond asuvad väljaspool lindude jaoks tundlikke merealasid.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

27

optimaalse majandusliku tulemuse tagamiseks projekti kavandamise ajal kättesaadavat

uusimat tehnoloogiat;

b. Positiivne sünergia ja tõhus ruumikasutus - ruumi võimalikult tõhusa kasutamise

tagamiseks kaalutakse projektis ka vesiviljeluse võimalust. Vesiviljeluse võimalik areng,

mis praegu käsitleb merevetikate kasvatamist, võib tulevikus arvesse võtta (sõltuvalt

tegelikest tingimustest) ka vetikate ja karploomade kasvatamise uuenduslikke sektoreid,

mille arendamine toimub vastavalt MTP keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud

suunistele. Lisaks võib projekt kasutada ära praeguseid ja tulevasi teadus- ja

arendustegevuse jõupingutusi ning kasutada muid hübriidlahendusi;

c. Kahe erineva avamere tuulepargi vaheline puhvertsoon - tuuleenergia

innovatsioonipiirkonna puhul, mis ei piirne ühegi teise tuuleenergiapiirkonnaga,

puhvertsooni ei kohaldata. Seetõttu ei ole praegu kaalutud puhvervööndi kasutamist;

d. Elektri ülekandesüsteemide kontseptuaalsed asukohad - esitatud projekti

kontseptsioonis on arvesse võetud Saare 1 piirkonna elektri ülekandesüsteemide

kontseptuaalsed asukohad ja ühendused maismaa energiavõrguga, nagu on esitatud MSP

ruumilises plaanis 5.6.6.1 ja näidatud Joonisel 4 ja Joonisel 5 eespool. Lisaks MSPs

esitatud kaalutlustele kaablikoridoride kohta, milles ei ole esitatud täielikke marsruudi

suuniseid Saare 1 piirkonnast maismaal asuva ühenduspunktini, on vastavalt punktile

5.6.6 välja pakutud alternatiivsed elektritranspordi marsruudid. "Kaablikoridorid

tuuleenergia arenduspiirkondadest" (vt. Joonise 5 üksikasjad). Marsruudid ei tohiks

avaldada olulist kahjulikku mõju elusloodusele ega kahjulikku mõju Natura 2000 aladele,

mida uuritakse üksikasjalikult keskkonnamõju hindamise raames projekti arendusetapis.

6.2. Projekti kokkusobivus peamiste õigusaktide ja strateegiliste dokumentidega

Projekt on kooskõlas nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike õigusaktidega. Saare 1 piirkond asub Eesti majandusvööndis. Ehitust Eesti majandusvööndis reguleerib majandusvööndi seadus (RT I, 19.03.2019, 101). Eestil on õigus uurida, kasutada ja majandada merepõhja katvas vees, merepõhjas ja selle all asuvas maismaal asuvaid elus ja eluta loodusvarasid majandusvööndis ning teostada muid tegevusi majandusvööndi uurimiseks ja kasutamiseks. Eestil on ainuõigus kogu majandustegevuseks vööndis.

Rannikualade režiimi mõjutab kõige otsesemalt Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (RT II 1995, 11, 57), mis kohustab konventsiooniosalisi tagama looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Konventsiooniosalised rakendavad Läänemere ja selle poolt mõjutatud rannikuökosüsteemide suhtes nii individuaalselt kui ka ühiselt kõiki vajalikke meetmeid, et säilitada taime- ja loomakoosluste elupaigad ja bioloogiline mitmekesisus ning kaitsta ökoloogilisi protsesse. Konventsiooni rakendab selle alusel moodustatud komisjon (HELCOM), mis on andnud mitmeid soovitusi ranniku- ja merealade kaitseks. Projektis võetakse neid arvesse (vt peatükk 7).

Merestrateegia raamdirektiiv 2008/56/EÜ sätestab raamistiku, mille raames liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et saavutada või säilitada oma mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund hiljemalt 2020. aastaks. Direktiiviga ei piirata tuulegeneraatorite rajamist. Eesmärk on aidata kaasa merekeskkonda mõjutavate erinevate poliitikate, kokkulepete ja õiguslike meetmete sidususele ning tagada keskkonnaküsimuste integreerimine sellistesse poliitikavaldkondadesse, kokkulepetesse ja meetmetesse.

Järgnevalt on esitatud projekti vastavus õigusaktidele ja strateegilistele dokumentidele:

1. Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035";

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

28

2. Riiklik ruumiline arengukava "Eesti 2030+;

3. Kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050;

4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;

5. Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030;

6. Eesti energeetika arengukava aastani 2030 (ENMAK);

7. Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia;

8. Eesti merestrateegia;

9. TAI strateegia ja ettevõtlusstrateegia;

10. Säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21";

11. Keskkonnastrateegia 2030.

Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" - Eesti olukorra ja maailmas toimuva

arengu analüüsi põhjal on peaaegu kõigis eluvaldkondades vaja astuda olulisi samme, et

parandada praegust olukorda või kasutada olemasolevaid võimalusi. Majanduse ja kliima

valdkonnas on eesmärk võtta kasutusele uusi lahendusi, et soodustada teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni ärisektoris, olles avatud ja toetades uusi lahendusi, nagu

näiteks avamere tuuleenergia. Projekt aitab otseselt kaasa kava rakendamisele,

edendades avamere tuuleenergiat ja sellega seotud uuenduslikke lahendusi, nagu

vesiniku tootmine ja vesiviljelus, taastuvate ressursside kasutamiseks.

Riiklik ruumiline arengukava "Eesti 2030+ - Riiklik planeering annab üldise aluse ruumiliste suundumuste näol. Riiklik planeering rõhutab mereala tõhusat ja säästvat kasutamist ning Eesti avatust merele ja sätestab selle saavutamiseks üldised suunad kui põhiteema arengu. Energiatootmise valdkonnas näeb riiklik planeering ette tuuleenergia, sealhulgas avamerepiirkonna tugevat arengut. See on oluline ka energiajulgeoleku suurendamiseks. Kõige sobivamad alad tuuleparkide arendamiseks asuvad Lääne-Eesti merealal. Saarte varustuskindluse suurendamiseks ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks on seatud eesmärgiks luua Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepingeliin, mis võimaldab avamere tuuleparkide paremat ühendamist elektrivõrguga. Eelnevat arvesse võttes vastab projekt riiklikule ruumilisele kavale "Eesti 2030+".

Kliimapoliitika põhimõtted aastani 2050 - Kliimapoliitika visiooni kohaselt on Eesti 2050. aastaks konkurentsivõimeline ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja suutlikkus vähendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid ja kasutada maksimaalselt ära positiivseid mõjusid. Eesti pikaajaline eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks peaaegu 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi suunas liikudes vähendab Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks ligikaudu 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Projekt aitab otseselt kaasa selle poliitika elluviimisele.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 - arengukava peamine eesmärk on suurendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Eesti liigub kliimaneutraalse majandusmudeli saavutamise suunas, rakendades muu hulgas uusimaid teaduslikke arengu- ja innovatsioonisaavutusi. Seda on peetud ka energia- ja kliimakava üheks peamiseks eesmärgiks. Lisaks sellele on majanduse konkurentsivõime säilitamise meetmetes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine nimetatud üheks peamiseks eesmärgiks, lisades, et energiamajanduse teadus- ja

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

29

arendustegevuse programmi rakendamine võimaldab rakendada meetmeid, milles kasutatakse teadus- ja innovatsioonisaavutusi. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava 2030 - peamised eesmärgid on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 80% võrra 2050. aastaks, taastuvenergia 42%-lise osakaalu tagamine energia lõpptarbimises aastaks 2030 ja energiajulgeoleku tagamine. Kuna projekti peamine eesmärk on taastuvate energiaallikate - avamere tuuleparkide - arendamine, aitab see kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele. Seega aitab projekt otseselt kaasa kava elluviimisele.

Eesti energia arengukava aastani 2030 (ENMAK) - Peamine eesmärk on tagada tarbijatele energiavarustuse kättesaadavus vastuvõetava hinnaga. Kavas on seatud eesmärk, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia peaks moodustama 50% kodumaise elektrienergia lõpptarbimisest ja 80% Eestis toodetud soojusest peab põhinema taastuvatel energiaallikatel. Projekt aitab otseselt kaasa kava elluviimisele.

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia (EUSBSR) - Strateegia ühendab kaheksa Läänemere-äärset ELi liikmesriiki - Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani. Strateegia hõlmab mere säästmist, piirkonna ühendamist ja heaolu suurendamist ning mitmesuguseid poliitikavaldkondi ja valdkondadevahelisi küsimusi, mis tulenevad erinevatest eesmärkidest, sealhulgas kliimamuutustest ja ruumilisest planeerimisest. Siiski rõhutatakse selles mere head keskkonnaseisundit ja kalavarude säilitamise tähtsust. Kavas määratakse veeteed ja kajastatakse laevateid. Potentsiaalselt takistavate rajatiste (nt tuulegeneraatorite) rajamine faarvaatritele on kava tingimuste kohaselt välistatud. Meresõiduohutust mõjutavate oluliste valdkondade (nt tuuleenergia, vesiviljelus) suhtes kohaldatakse tingimusi, et täpsustada koostoimet litsentseerimisprotsessi käigus. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus.

Eesti merestrateegia - Direktiivi 2008/56/EÜ peamine eesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt 2020. aastaks merekeskkonna hea keskkonnaseisund, mida on võimalik saavutada riiklike meetmete võtmisega. Iga riik peab välja töötama ja rakendama oma mereala merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mere ökosüsteeme. Direktiivi alusel on praegu käimas merealade riikliku tegevuskava uuendamine. Kava eelnõu kohaselt on kavas meetmed ka veealuse müra reguleerimiseks ja Eesti majandusvööndis merekaitsealade võrgustiku loomiseks. Projekt ei ole strateegiaga vastuolus.

TAI strateegia ja ettevõtlusstrateegia - Poliitika täitmise seisukohast on haridus- ja

teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud TAI

strateegia ja ettevõtlusstrateegia üheks eesmärgiks Eesti areng teadmistepõhiste ja

innovaatiliste lahenduste osas. Selle saavutamiseks peab riik arendama innovatsiooni

soodustavaid tegevusi ja looma ettevõtluse toetussüsteemi. Strateegia osana mainib Eesti riik

konkreetselt, et Eestis tuleks edendada energiatõhususe meetmeid ja taastuvenergiat kui

innovatsioonivõimekuse edendamise vahendit. Projekt aitab otseselt kaasa strateegiate

elluviimisele.

Riiklik säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" - Strateegia eesmärk on ühendada

globaalsest konkurentsist tulenevad nõuded edule säästva arengu põhimõtete ja Eesti

traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegiat rakendatakse erinevate valdkondlike

strateegiate ja arengukavade kaudu, et aidata kaasa Eesti säästvale arengule. Eesti säästva

arengu eesmärgid on Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond

ja ökoloogiline tasakaal, mida saab seostada taastuvenergia suurema kasutamise eeliste

kasutamisega. Projekt aitab otseselt kaasa strateegia elluviimisele.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

30

Keskkonnastrateegia 2030 - Keskkonnastrateegia 2030 eesmärk on määratleda

pikaajalised arengusuundumused looduskeskkonna hea seisundi säilitamiseks, pidades

samal ajal silmas seoseid keskkonna ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna vahel ja nende

mõju looduskeskkonnale ja inimestele. Strateegia valdkonnad on "Keskkond, tervis ja

elukvaliteet", "Loodusvarade säästev kasutamine ja jäätmetekke vähendamine",

"Kliimamuutuste leevendamine ja välisõhu kvaliteet" ning "Keskkonnajuhtimine". Projekt ei

ole vastuolus strateegiaga, aitab loodusvarasid säästlikult kasutada ja võidelda

kliimamuutuste vastu.

7. Keskkonnamõju

7.1. Sissejuhatus

Taotleja eesmärk on arendada projekti vastavalt kehtivatele Eesti (ja rahvusvahelistele)

eeskirjadele ning teistelt turgudelt saadud headele tavadele ja kogemustele. Ülemäärase

tegevusloa menetluse raames viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, et tuvastada ja hinnata

võimalikke mõjusid ning vajaduse korral soovitada asjakohaseid meetmeid mõjude

piiramiseks. Sellele protsessile eelnevad keskkonnauuringud ja seireprogramm, mis

võimaldavad tuvastada keskkonnatingimusi Saare 1 piirkonnas ja selle ümbruses. Kõik see

koos projekti nõuetekohase arendamisega peaks võimaldama sellise avamere

tuulepargi rajamist, millel ei ole negatiivset keskkonnamõju või on see minimaalne.

Tuleb märkida, et kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi MSP koostamise ajal

ja enne Saare 1 ala selgesõnaliselt taastuvenergia tarbeks määramist, võib eeldada, et

kavandatava projekti rakendamine on kooskõlas varasemate uuringutega ja üldiselt teostatav.

Arvestades arenduse varajast staadiumit, sai keskkonnamõju teemat käsitleda ainult üldisel

tasandil, seega on alljärgnevalt kirjeldatud peamised keskkonnakaalutlused.

Käesolevas osas antakse lühiülevaade projekti võimalikust keskkonnamõjust selle

elutsükli eri etappides. Nende mõjude kõrvaldamiseks või nende vähendamiseks

vastuvõetava tasemeni töötatakse välja ja rakendatakse -asjakohaseid

leevendusmeetmeid.

7.2. Ehitusetapp

Ehitusetapp on projekti elutsükli lühim, kuid tõenäoliselt kõige intensiivsem periood. Selles

etapis tehtavad tegevused võivad põhjustada merepõhja häirimist, sest uuringu- ja

ettevalmistustööd ning ehitus, vajadusel paekivide ja kivide eemaldamine, samuti põhjasettide

kihtide eemaldamine ala puhastamisel, samas kui vundamentide poolt haaratakse kinni

merepõhja killustik. Merepõhja setete liikumine või vee hägususe suurenemine võib mõjutada

vee kvaliteeti. Sõltuvalt kehtivatest eeskirjadest võib ala olla osaliselt või täielikult suletud

kalapüügiks või ehitustöödega takistatud. Hädaolukordades on võimalik naftaainete juhuslik

emissioon. Õhku võivad mõjutada sisepõlemismootorite heitmed (kui need mootorid on

ehitusplatsil veel kasutusel) koos laevade suurenenud liikumisega. See võib kaasa tuua ka

müra suurenemise, mis võib mõjutada mereimetajaid, kui seda ei leevendata vastavalt (nt

kasutades eriti mürarikaste pillirootööde ajal mullakardinaid ). Saare 1 piirkonna asukoha tõttu

ei mõjuta projekt maismaastikku maismaalt vaadatuna, kuid selline takistus võib olla oluline

lindude rände seisukohast, mida tuleks vastavalt hinnata ehitusele eelneva linnustiku seire

käigus.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

31

Tuleb märkida, et ehitusetapi keskkonnamõjud on oma olemuselt ajutised ja enamasti

pöörduvad ning nende lühiajaline iseloom toetab asjakohaste leevendusmeetmete

rakendamist.

Üldiselt on keskkonnamõju ehitusetapis ajutine ja ajutine ning puudutab peamiselt ehitusetapi

seda osa, mis on seotud vundamendi ja kaabliühendustega. Tuleb rõhutada, et peaaegu kogu

kavandatava projekti piirkonnas (välja arvatud vundamentide, erosioonikaitse ja

kaablikaitsesüsteemide asukohad) on merepõhja ja selle elupaiga eeldatav hävitamine ja

muud sellega seotud mõjud väga lühiajalised ja pöörduvad. Pärast ehitusetappi toimuvad

ümberkujundatud põhjaelupaikade ribal looduslikud taasasustamisprotsessid ja projekti

eelsed tingimused taastuvad.

7.3. Operatsioonifaas

Kasutusetapis on peamine mõju hoolduslaevade liikumisest ja hooldustööde tegemisest. See

võib põhjustada kütuse põletamisel tekkivaid saasteainete heitkoguseid.

Sõltuvalt kehtivatest eeskirjadest ja edasistest korraldustest võib piirkond olla osaliselt või

täielikult kalapüügiks suletud, mis võib kaasa tuua kalapüügi suurenemise ümbritsevatel

aladel, samas kui rajatud infrastruktuur võib mõjutada ka erinevate kalaliikide esinemist.

Hädaolukordades on võimalik naftaainete juhuslik emissioon. Maastikku võivad mõjutada

teeninduslaevade liikumine ja turbiinid ise, mis on nähtavad lähedalasuvatelt laevateedelt

(Joonis 10).

Tuulikupark ei tohiks oluliselt mõjutada mereimetajaid. Struktuurid võivad siiski mõjutada

lindude liikumist, mistõttu tuleks jälgida ka tegelikku mõju, et kinnitada ehitamiseelne hinnang

lindudele avaldatava mõju kohta.

Joonis 10 - Saare 1 piirkond laevade liikumise intensiivsuse kontekstis (laevateed, kalapüük, jne.)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

32

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

7.4. Likvideerimise etapp

Kasutuselt kõrvaldamise etapis, mis võib nõuda infrastruktuuri eemaldamist ja piirkonna

taastamist arenduseelsesse seisundisse, võib tekkida ehitusjärgsele etapile sarnane mõju.

See tähendab mõju merepõhjale ja selle setetele, müra, ajutine saasteainete heide õhku

kasutatavatest laevadest ja masinatest ning laevade suurenenud liikumine.

7.5. Loetelu kavandatavatest uuringutest, mida taotleja kavatseb teha, et teha taotluse kohta otsus.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p-le 5 on

tuuleelektrijaama rajamine veekogule keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul on vaja läbi viia

keskkonnamõju hindamine. KMH käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse otsene ja

kaudne peamine keskkonnamõju ja selle realistlikud alternatiivid ning töötatakse välja

asjakohased keskkonnameetmed, millega saab vältida või vähendada kahjulikku

keskkonnamõju. KMH käigus hinnatakse kõiki peamisi mõjusid, sealhulgas mõju kaitstavatele

loodusobjektidele, lindudele jne, ning ka tegevuse kumulatiivset mõju (sh Eesti mereala

ruumilise planeeringuga avamere tuuleparkide arendamiseks ettenähtud naaberpiirkonnad).

KMH menetlus viiakse läbi kooskõlas nimetatud seaduse §-le 32, mida on visuaalselt kujutatud

Joonisel 11. Kõik vajalikud mõjuhindamise valdkonnad kajastuvad keskkonnamõju hindamise

programmis ja viiakse läbi vastavalt eespool nimetatud seaduse §-le 13.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

33

Joonis 11 - Illustratsioon keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 kohase keskkonnamõju hindamise menetluse kohta

Allikas: Taotleja avalikult kättesaadava teabe alusel

Olemasoleva kirjanduse esialgne analüüs näitas, et kavandatava piirkonna keskkonda on

uuritud üsna vähe. Seetõttu on kavas enne projekti ehitusetapi alustamist viia läbi

üksikasjalikud ja põhjalikud inventuurid. Nende eesmärk on iseloomustada keskkonna biootilisi

ja abiootilisi tingimusi, kusjuures saadud tulemusi kasutatakse keskkonnamõju hindamise

aruande koostamisel. Näidatakse ära looduse seisukohalt väärtuslikud alad ja liigid, mida

võetakse eriti hoolikalt arvesse, et vähendada kavandatava investeeringu negatiivset mõju

keskkonnale.

Vastavalt MTP-le hinnatakse tuulegeneraatorite asukoha ja tehnoloogilise lahenduse üle

otsustamisel lubade andmise menetluse / keskkonnamõju hindamise tasandil tulevase

avamere tuulepargi võimalikke mõjusid kirjanduse, kättesaadavate andmete ja

asukohauuringute põhjal.

Tulevaste uuringute põhielemendid on järgmised:

a. Batümeetria;

b. mereala meteoroloogilised uuringud, sealhulgas tuule, lainetuse, hoovuste ja jääolude seire;

c. Erinevad abiootilise keskkonna elemendid:

i. Merepõhja setted ja põhja geofüüsika;

ii. Hüdroloogilised ja hüdrokeemilised tingimused;

iii. Maavarade hoiuste kontrollimine;

Nende uuringute raames on vaja määrata setete keemilised (ohtlikud ained, toitained) ja füüsikalised omadused. Uuringud hõlmavad kelaatsete setete moodustumise ja leviku modelleerimist, et hinnata tuulepargi mõju kalade kudemisaladele, kudemisele ja rändele, ning merevee kvaliteedi uurimist.

d. Erinevad biootilise keskkonna elemendid:

i. Ihtüofauna (kalad);

ii. Avifauna (linnud);

iii. Mereimetajad;

iv. Käsitiivaliste fauna (nahkhiired);

v. Põhjaelustik (planktonilaadsed organismid);

vi. Teatud määral taimestik;

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

34

Põhjaloomastiku (planktonilaadsete organismide) uuringud annavad ülevaate merepõhja elupaigatüüpidest, samas kui kalade uuringud hõlmavad kudemisalasid ja kalade rännet.

e. Veealused arheoloogilised uuringud, sealhulgas vrakkide, ajalooliste lõhkeainete ja muude ohtlike objektide olemasolu uuritavas/ehitatavas piirkonnas;

f. Mürauuringud (ehitamise, käitamise ja demonteerimise ajal, keskendudes eelkõige veealusele müra ja vibratsioonile);

g. Eralduva soojusenergia ja võimalike vibratsioonide mõju hindamine, mis on seotud magnetvälja ja rajatistega;

h. Sotsiaalmajanduslik analüüs;

i. Visuaalse mõju hindamine;

j. Mereliiklusele avalduva mõju hindamine.

Lisaks avamere tuulepargile hõlmab see taotlus ka vesiniku tootmise ja vesiviljeluse võimalust (võimalusi). Juhul, kui mõni neist võimalustest valitakse, on taotlejale teada, et nende mõju analüüsimiseks võib olla vaja teha ka keskkonnamõju hindamine. Taotleja märgib, et kui vesiniku tootmisega kaasneb ka vee võtmine ja kasutatud vee tagasijuhtimine merre, siis sõltuvalt tegevuse täpsest ulatusest võib ka selle tegevuse puhul olla vajalik keskkonnamõju hindamine, ilma et see oleks põhjendatud (KeHJS § 6 lg 1 p 19 ja § 11 lg 3).

Tuleb märkida, et ekspordikaablite marsruutide puhul kavandatakse ka mudeli koostamist ja levikut, merepõhja setete, merepõhja elustiku ja elupaigatüüpide (samuti kalanduse) uuringuid, mis võimaldaks valida ja hinnata merekeskkonna jaoks kõige optimaalsemaid marsruute. Kui valitakse vesiniku/alternatiivkütuste torujuhtme variant, viiakse läbi uuringud ka piirkonnas, kus torujuhe hakkab paiknema.

Taotleja viib läbi kõik vajalikud uuringud, mis kajastuvad tulevases keskkonnamõju hindamise programmis. Praegu ei näe taotleja olulisi keskkonnapiiranguid, mis võiksid projekti mõjutada.

8. Projekti sotsiaalsed aspektid

8.1. Sissejuhatus

Sotsiaalsed aspektid on iga avamere tuuleprojekti arendamisel olulised. Need on seotud väga

tihedalt konkreetse projektiga seotud küsimustega, kuid on ka palju laiema tähendusega kogu

sektori kontekstis.

Järgnevalt käsitletakse investeeringute mõju ühiskonnale nii üldiselt kui ka oluliseks peetud

küsimuste kontekstis.

8.2. Energiajulgeolek

Projekt täidab oma innovatiivsete lahendustega, mis on seotud avamere tuulikutega, kõige

olulisemat sotsiaalset funktsiooni - see võimaldab suurendada taastuvenergia osakaalu

energialiikide hulgas, mis võimaldab Eestil parandada oma „energia kolmikprobleemi"

tulemust,9 mis hindab riike kolme mõõtme alusel: (1) energiajulgeolek, (2) taskukohasus ja (3)

keskkonnasäästlikkus.

9 WEC Trilemma: riikide profiil (worldenergy.org)

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

35

Maailma Energeetikanõukogu poolt 2022. aastaks esitatud andmete kohaselt oli Eesti

kolmikpunkti skoor ABA,10 mis võimaldas riigil olla väga kõrgel 9. kohal (91 loetletud piirkonna

seas), kusjuures viimasel perioodil on olukord oluliselt paranenud. Tuleb siiski märkida, et

„energiajulgeoleku" näitajate komponendid üldiselt kasvavad, kuid „impordisõltumatuse" tegur

väheneb. Energiakapitali õigluse osas on enamik tegureid viimastel aastatel jäänud

muutumatuks, kuid tegur „elektrihind" on praegustes tingimustes üks probleemidest. Viimastel

aastatel on keskkonnasäästlikkus aeglaselt suurenenud, kuid üks selle komponentidest,

vähese süsinikdioksiidiheitega elektritootmise tegur, võib vajada täiendamist.

Suuremahuline avamere tuuleelektrijaam, nagu käesolev projekt, mida iseloomustab

suhteliselt kõrge tõhusus, mis on tõenäoliselt suurem kui teistel taastuvatel energiaallikatel

Eestis, suurendab eespool nimetatud tegureid, tagades Eesti energiajulgeoleku ja

märkimisväärse energiaekspordipotentsiaali.

8.3. Sotsiaalne heakskiit

Avamere tuuleenergia sotsiaalset tajumist võib vaadelda kahel tasandil. Ühelt poolt on

tegemist energiatootmise tehnoloogiaga, mida ühiskond tajub väga positiivselt. Teisest küljest

tajuvad ühiskonnad samal ajal avamere tuuleenergiat kui paljulubavat lahendust riigi

energiasüsteemi muutuste kontekstis, et võidelda kliimamuutuste vastu, mida kinnitavad ka

uuringud ja analüüsid. Seega võib järeldada, et avamere energiasektor üldiselt ja eelkõige

projekt sobivad hästi kokku ühiskonna ootustega, mis on seotud energiasüsteemi vältimatu

ümberkujundamisega.

Tuleb siiski märkida, et sotsiaalne heakskiit ei ole lõplikult antud ja et see on ka küsimus, mis

on oluline ka konkreetsete projektide tasandil, mitte ainult kogu tööstusharu tasandil.

Avamereenergiasektori ja ühiskonna vaheliste suhete kujundamisel kavatseb taotleja

tegutseda kahel viisil: esiteks ühineda tööstusühenduste riiklike kampaaniatega (kui need on

projekti väljatöötamise ajal olemas) ja teiseks viia läbi oma teavituskampaaniaid ning suhelda

otse kohalike kogukondadega. Nagu näitab praegu rakendatavate avamere tuuleparkide

vajaduste analüüs, on kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamine ka vajalik tingimus

sotsiaalsete konfliktide vältimiseks, mida käsitletakse hiljem.

8.4. Kohalike kogukondade kaasamine

Võttes arvesse tööstuse seniseid kogemusi, tunnistavad avamere tuuleenergia investorid

kohalikke kogukondi - nii kohalikke omavalitsusi kui ka konkreetsete piirkondade elanikke - kui

olulisi sidusrühmi arutelus avamere tuuleenergia üle üldiselt ja konkreetsete projektide üle

konkreetselt. Projekti puhul on peamised sidusrühmad Saaremaa saare ja eriti selle

lääneranniku, kuid tõenäoliselt ka teiste piirkondade kogukonnad. Ühenduse kaasamine, olgu

see siis konsultatsioonide või keskkonnaalaste otsuste või ehituslubadega seotud menetlustes

osalemise vormis, on vajalik miinimum. Sellest tulenevalt kavatseb taotleja järgida parimaid

tavasid seoses koostööga kohalike kogukondadega.

Viidates uurimistulemustele, mis käsitlevad kohalike omavalitsuste oodatavat tegevust seoses

võimaliku avamere tuuleparkide ehitamisega, võtab taotleja meetmeid, mis arvestavad

kohalike kogukondade ootusi ja vajadusi, eelkõige neid, mis on seotud projektiga. See hõlmab

teabe andmist investeeringu enda ja selle mõju kohta inimestele ja keskkonnale (materjalide

levitamine, veebileht, teabepunkt investeeringu rakendamise ajal, õppevisiidi korraldamine

toimivasse tuuleparki ja kogemuste vahetamine kogukondadega, kus sellised projektid juba

10 A-punktid energiajulgeoleku, B-punktid taskukohasuse ja A-punktid keskkonnasäästlikkuse eest.

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

36

toimivad, haridustegevus erinevatel tasanditel). Kõiki neid teemasid käsitletakse

sidusrühmade haldamise kavas ja sellega seotud kommunikatsioonikavas, mis mõlemad on

avamere tuuleenergiaprojektide arendamisel standarduuringud.

Projekti mõju kohalikele kogukondadele on ka majanduslik. Taotleja kavatseb projekti

arendus-, ehitus- ja kasutusetapis tugineda võimaluse korral Eesti tarneahelale. See

tähendab, et soodustatakse ja toetatakse tavaliselt rannikualadel asuva tootmistööstuse

arengut, samuti teenindusbaasi paiknemist olemasoleva sadamainfrastruktuuri piires. Eriti

viimane punkt tundub kohalike kogukondade seisukohast oluline, kuna see võimaldab uute

tegevuste arengut piirkonnas (näiteks laevastiku paigutamine laevapargi ümberpaigutamiseks

või OWF teenindus- ja tegevusbaasi ehitamine ja käitamine). Kõik need tegevused toovad

kaasa majandusimpulsi, maksutulu ja töökohtade loomise, mis on sotsiaalsest seisukohast

selgelt positiivne.

8.5. Sotsiaalsete aspektide kokkuvõte

Arvesse on võetud erinevaid vastastikuseid seoseid projekti ja erinevate sotsiaalsete

küsimuste vahel. Mõned neist on kirjeldatud eespool, kuigi on veel mitmeid teisi, mida tuleb

käsitleda hiljem. Taotleja jääb avatuks, kui peaks tekkima vajadus täpsustada või laiendada

üksikuid elemente.

Avamere tuuleenergial võib olla mitmesuguseid sotsiaalseid mõjusid, nii positiivseid kui ka

negatiivseid. Kõiki neid küsimusi analüüsides võib järeldada, et sotsiaalsest vaatenurgast on

avamere tuuleenergia arendamisel laias laastus positiivne tähendus, kuna see võib aidata

kaasa mitmete praeguste maailmaprobleemide lahendamisele. Selliste oluliste küsimuste

hulka kuuluvad võitlus kliimamuutuste vastu, energia muundamine ja energiajulgeoleku

suurendamine. Ka kohalikud kogukonnad võivad investeeringutest teataval määral kasu

saada, ning majandusimpulss ja kohaliku tarneahela areng, olgu see siis tootmise või teenuste

osas, on vaieldamatult positiivne element, mis võib kasu tuua kogu ühiskonnale, eriti

rannikualadele. Ebasoodsad mõjud ja võimalikud sotsiaalsed konfliktid tunduvad olevat

nüüdseks hästi teadvustatud ning nende lahendamiseks on juba olemas võimalused, mis

põhinevad suuresti teiste turgude ja nendega seotud tööstusharude kogemustel.

Kokkuvõttes on kavandatav projekt sotsiaalselt kasulik ning võimalikud negatiivsed

mõjud on võimalik viia vastuvõetava tasemeni.

9. Rahastamisallikad

Teave projekti rahastamiseks kavandatud rahastamisallikate üksikasjade kohta on esitatud

Lisas 3.

Taotleja asjakohased finantsaruanded on taotlusele lisatud Lisana 5.

10. Lisad

1. Taotlusele on lisatud järgmised dokumendid:

2. Lisa 1 - Äriregistri väljavõte

3. Lisa 2 - Tegelike kasusaajate registri väljavõte

4. Lisa 3 - Konfidentsiaalne teave

5. Lisa 4 - Tehnilised tingimused Oxan Energy SAS planeeritava Saare 1 meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde

Oxan Energy

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks avamere tuulepargiga Saare 1 alal

37

6. Lisa 5 – Taotleja finantsaruanded

Nimekirja alusel 22.10.2024 nr 16-7/24-12864-007

Oxan Energy hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine (Saare 1 ala)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Oxan Energy (Prantsusmaa registrikood 952 617 298, aadress 7 rue Eugène Millon 75015 Pariis, Prantsusmaa) esitas 29.09.2024 TTJA-le hoonestusloa taotluse Saare 1 alale meretuulepargi, vesiniku tootmise rajatiste ning vesiviljelusrajatiste rajamiseks. Taotlust on täiendatud 18.10.2024. Meretuulepark on planeeritud rajada Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika innovatsioonialale Saaremaast läänes. Hoonestusloa taotluse kohaselt on kavandatava meretuulepargi koguvõimsus kuni 900 MW. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/24-12864 all.

Oxan Energy Saare 1 hoonestusloa taotlus konkureerib antud alal järgmiste hoonestusloa taotlustega: CI Estonia Wind GmbH & Co. KG 22.04.2024 taotlus (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-05751) ja OÜ Utilitas Wind 24.09.2024 taotlus (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-12625).

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 21.11.2024. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: 1. Oxan Energy Saare 1 ala hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Nimekirja alusel 22.10.2024 nr 16-7/24-12864-007

Oxan Energy hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine (Saare 1 ala)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Oxan Energy (Prantsusmaa registrikood 952 617 298, aadress 7 rue Eugène Millon 75015 Pariis, Prantsusmaa) esitas 29.09.2024 TTJA-le hoonestusloa taotluse Saare 1 alale meretuulepargi, vesiniku tootmise rajatiste ning vesiviljelusrajatiste rajamiseks. Taotlust on täiendatud 18.10.2024. Meretuulepark on planeeritud rajada Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika innovatsioonialale Saaremaast läänes. Hoonestusloa taotluse kohaselt on kavandatava meretuulepargi koguvõimsus kuni 900 MW. Taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/) asja nr 16-7/24-12864 all.

Oxan Energy Saare 1 hoonestusloa taotlus konkureerib antud alal järgmiste hoonestusloa taotlustega: CI Estonia Wind GmbH & Co. KG 22.04.2024 taotlus (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-05751) ja OÜ Utilitas Wind 24.09.2024 taotlus (TTJA dokumendiregistris nr 16-7/24-12625).

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 21.11.2024. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: 1. Oxan Energy Saare 1 ala hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]