Detailplaneeringu edastamine teistkordselt Päästeametile kooskõlastamiseks_ Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Margo Klaos

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/449-21

Harku vallas Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Austatud peadirektor

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1, juhindudes Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 2 lõikest 2 ja § 3 lõikest 10 ning tulenevalt Päästeameti 25.09.2024 kirjast

nr 7.2-3.1/5554-1, edastame teistkordselt kooskõlastamiseks Osaühing Hirundo (rg-kood 11220970)

poolt koostatud Harku vallas Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, töö nr

HDP-03/2022.

Harku Vallavalitsus on 26.08.2024 kirjaga nr 12-1/449-17 edastanud Päästeametile

kooskõlastamiseks Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Päästeamet on

jätnud 25.09.2024 kirjaga nr 7.2-3.1/5554-1 nimetatud detailplaneeringu kooskõlastamata.

Päästeameti kirjadest tulenevalt on täiendatud ja täpsustatud detailplaneeringu seletuskirja ja joonist

„põhijoonis-tehnovõrkudega“.

Edastame Päästeametile teistkordselt kooskõlastamiseks Osaühing Hirundo (rg-kood 11220970)

poolt koostatud Harku vallas Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, töö nr

HDP-03/2022, milles on arvestatud Päästeameti 25.09.2024 kirjas nr 7.2-3.1/5554-1 tooduga.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Saksus

abivallavanem

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis-tehnovõrkudega

3) Tehnovõrkude koondplaan

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

UUE-MÕHKU MAAÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, KÜTKE KÜLA

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-03/2022

PLANEERINGU ID 119812

HUVITATUD ISIK: Gustav Reier

(allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

2024

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 2

I SISUKORD

S E L E T U S K I R I 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4

2.1. ASUKOHT 4

2.2. PINNAS 4

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 5

2.4. HOONESTUS 5

2.5. TEED 6

2.6. TEHNOVÕRGUD 6

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 6

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 9

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 10

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 10

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 11

5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI 13

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 13

5.5.1. VEEVARUSTUS 14

5.5.2. KANALISATSIOON 14

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 14

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS 15

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON 15

5.5.6. SOOJAVARUSTUS 15

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 16

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 16

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 17

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 17

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 18

11. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 18

II DETAILPLANEERINGU JOONISED 19

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78)

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering“;

• Harku Vallavolikogu 29. juuni 2023 otsus nr 50 „Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu algatamine“;

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (kehtest. Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 7);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. topo-geodeetiline mõõdistus):

• Kogu maaüksuse topo-geodeetiline alusplaan on mõõdistatud 24.09.2006.a. FIE T.Kirs poolt, töö

G-21-2006 (situatsioon pole tänaseks muutunud). Planeeritavate elamumaade osas on

uuendatud topo-geodeetilist alusplaani Geoalus OÜ poolt, töö nr 23-G326 29.08.2023.

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Uue-Mõhku maaüksusele kahe

üksikelamumaa krundi moodustamiseks selliselt, kus üks elamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse

olemasoleva talukompleksi teenindamiseks ja teine elamumaa krunt moodustatakse ühe täiendava

üksikelamu püstitamise eesmärgil. Antud detailplaneeringuga pole tegemist perspektiivse arendusega

vaid soov võimaldada maaomaniku pojal rajada kodu esivanemate maadele.

Lisaks kahele elamumaa krundile soovitakse moodustada kaks transportimaa sihtotstarbega krunti

olemasolevate teede teenindamiseks ning neli maatulundusmaa krunti. Kavandatavad transpordimaa

krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsu ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuga eesmärgiks on

säilitada väärtusliku põllumaa osa.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 4

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega u 12,05 ha, paikneb Kütke külas.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Kütke külas alljärgnevat maaüksust:

Maaüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve KÜ liigile

Kinnistu omanik

Uue-Mõhku 19801:012:0213 8429002 120528,0 m² maatulundusmaa Veljo Reier

Maa-ala piirnevad maaüksused on:

19801:012:0149 Vana-Mõhku MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:012:0019 Porga MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:012:0130 Peetri MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:012:0119 Tominga-Mõhku MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:012:0212 Mõhku MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

2.2. PINNAS

Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :

• leostunud muld (Ko), mulla lihtlõimiseks on veeriseline liivsavi 40-80cm paksuselt, millele

järgneb väga rähkne liivsavi (v°₁ls₁ 40-80/r₃ls₁), huumushorisondi tüsedus on 22-25cm;

• gleistunud leostunud gleimuld (Kog), mulla lihtlõimiseks on veeriseline liivsavi 30-40cm

paksuselt, millele järgneb rähkne liivsavi (v°₁ls₁ 30-40/r₂ls₁), huumushorisondi tüsedus on 22-

25cm;

• leostunud gleimuld (Go), mulla lihtlõimiseks on veeriseline liivsavi 40-70cm paksuselt, millele

järgneb rähkne liivsavi (v°₁ls₁ 40-70/r₂ls₁), huumushorisondi tüsedus on 22-25cm;

Planeeringu ala asukoht Planeeritaval ala paikneb osaliselt PORGA maaparandussüsteemi maa-alal ( 4109580020110/003).

Projektiga kavandatavad tööd ei tohi kahjustada olemasolevat maaparandussüsteemi

(Maaparandusseadus § 44). Enne ehitustööde algust tuvastada dreenide täpne asukoht. Põhijoonisel

näidatud drenaażisüsteemi dranaażitorude ots sulgeda pinnasetihedalt, et vältida võimalike setete

sattumist drenaażitorustikku.

20.09.2022 kirjaga nr 6.2-2/40258 Põllumajandus- ja Toiduamet teavitas, et Uue-Mõhku maaüksus

paikneb maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109580020110/003) maa-alal, mis

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 5

on kuivendatud osaliselt maaparandussüsteemi drenaažiga ja piirneb kagu suunal eesvooluga.

Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole vastuväiteid Teie poolt kavandatavale tegevusel.

VÄLJAVÕTE MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALAST (rohelisega on eesvool)

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Planeeritav ala paikneb piirkonnas kus põhjavesi on osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata

alal.

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritav ala on kerge kallakuga edela-kirde suunas.

Kolvikuliselt koosseisult on Uue-Mõhku katastriüksus pindalaga 120528m², millest haritav maad on

60622 m², looduslik rohumaad 6477m², metsamaad 26560m², õuemaad 11223m² ja 15646m² muu maa.

2.4. HOONESTUS

Planeeringuala olevad ehitised ja rajatised

Nr Ehitisregistrikood Nimetus Pindala m²

1 116001703 Elamu 240

2 116001704 Kuur 100

Hoone 1, elamu ehitatud 1910 (registris) Hoone 2, kelder-ait ehitatud 1909 (registris) Hoone 3, laut ehitatud 1912 (ei ole registris, kuna pehkinud pealisehitis lammutati 1993. aastal ning taastati 2012. aastal esialgsel kujul. 1,4 meetri kõrgune vundament on originaal) Hoone 4, laut ehitatud 1909, säilinud ainult vundament. Hoone 5, ajutine abihoone ehitatud 1987, läheb lammutamisele.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 6

2.5. TEED

Planeeritav ala paikneb u 1 km kaugusel 8 Tallinn-Paldiski ja 11193 Kumna-Vääna ristmikust. Juurdepääs

planeeringualale on 11193 Kumna-Vääna kõrvalmaanteelt kohalike teede kaudu (1982157 Porga teelt

või 1982156 Mõhku teelt).

2.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritavat maa-ala läbin piirkonda teenindav sidekaabel. Maa-ala ida piiril kulgeb 10kV õhuliin ning

„Uue-Mõhku“ alajaam, millest kulgeb 0,4kV õhuliinid Uue-Mõhku ja Peetri elamukompleksi toiteks.

Olemasoleva hoonekompleksi veega varustamine on tagatud puurkaevust PRK0072734, lisaks on maaüksusel salvkaev, millel on 10m hooldusala tagatud. Kanalisatsiooni on olemasoleva hoone juures lahendatud 8,48 m³ betoonist kogumiskaevuga.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78)

alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad), kuid planeeritava ala

põllumaa säilitatakse vastavalt Harju maakonnaplaneering 2030+ kui väärtuslik põllumajandusmaa.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide

korral 2 meetrit.

Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10

meetrit.

Alajaamade ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele seadmest.

Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 meeter.

Porga maaparandussüsteemi (nr 4109580020110/003) eesvoolu kaitsevöönd ulatub eesvoolu mõlemal

kaldal 12 meetri kaugusele. Avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus mõlemal kaldal määratakse Eesti

topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast.

Kalda veekaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel

kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri on üks meeter. Kui peakraav, kanal või

maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala asub Kütke külas, põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ja kõrvalmaantee 11193 Kumna-Vääna

ristmiku lähistel, hõlmates Uue-Mõhku maaüksust.

Piirkonna eeliseks on: • Kaunis ja roheline elukeskkond

• Tallinna ja Keila linna lähedus

Planeeringuala paikneb ca 4m kaugusel Keilast, kus paikneb selle piikonna infrastruktuur (pood, post,

söögikohad, kool, lasteaiad).

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbelised maaüksused, mis

on kasutuses põllumaadena.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 7

Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneering on Kütke külas Tamme maaüksuse ja lähiala

detailplaneering, kehtestatud 31.08.2017 otsusega nr 65. Antud detailplaneeringus määratud

arhitektuursed tingimused on alljärgnevad:

• Hoonete arv 1 põhihoone + 2 abihoonet

• Ehitisealune pind 400 m²

• Põhihoone korruselisus -1/2

• Abihoone korruselisus -1/1

• Põhihoone kõrgus 9m

• Abihoonete kõrgus 5m

• Parkimiskohtade arv 3

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78)

kohaselt paikneb maaüksus väärtuslikul põllumajandusmaal.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke

alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu“

kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt (u 1,25 ha) leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ning osaliselt

(u 4,95 ha) elamumaa juhtfunktsiooniga ja osaliselt (u 5,85 ha) tootmismaa juhtfunktsiooniga

tihehoonestusalal.

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – hajaasustuse põhimõttel arendatav väikeelamumaa

looduslikul haljasmaal

Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pereelamumaa, võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses

kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutushoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või

haljasala ja parkmetsa maa.

• Ühe elamuühiku tarbeks tuleb kavandada elamumaa sihtotstarbega krunt vahemikus 2 000 – 3

000 m² ja selle juurde kuuluv maatulundusmaa sihtotstarbega krunt vähemalt 17 000 m² - 18

000 m² tulenevalt elamumaa krundi suurusest. Minimaalseks ehitusõigust taotleva kinnistu

(koosneb elamumaa ja maatulundusmaa maaüksustest) suuruseks on leebe režiimiga looduslikul

haljasmaal 2 hektarit. Minimaalsetel tingimustel ei saa ühe planeeringu raames korduvalt

elamuühikuid kavandada, kuna hajaasustuse põhimõttel hoonestuse kavandamise eesmärk on

tagada ka ulatuslike looduslike alade säilimine.

• Soovituslikuks asustusmustriks on eluasemekohtade „kobarad” - üksikelamud koos

kõrvalhoonetega on hajaasustuses paigutatud suhteliselt üksteise lähedale, võimaldades rajada

ühise juurdepääsutee ning tehnovõrkude koridori.

• Aiaga tohib piirata ainult eluasemekoha õueala (elamumaa krunti, kuid mitte rohkem kui 3000

m² ulatuses), et säilitada avatud looduslikku maastikku.

• Hoonestuse väljaehitamisele eelnevalt on vaja rajada väljapääsud avalikele teedele ning

infrastruktuurirajatised.

• Kõrghaljastusega kaetud elamumaadel jätta vähemalt 70 % territooriumist looduslikuks

haljasalaks. Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala

vähemalt 70 % ulatuses.

• Parkimine lahendatakse omal krundil, kavandada tuleb 2 parkimiskohta iga eluasemeühiku

teenindamiseks.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 8

Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised):

• kuni 20 % kuni 2000 m² suurusel krundil;

• kuni 15% üle 2000 m² suurustel kurntidel ja kuni 5000 m² krundil;

• kuni 10% üle 5000 m² suurustel kruntidel või maaüksustel.

VÄLJAVÕTE HARKU VALLA TEEMAPLANEERINGU KAARDIST

Planeeringu ala asukoht

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 9

Detailplaneeringuga kavandatakse elamumaa krundid hajaasustuse põhimõttel maaüksuse osale, mis

paikneb kehtiva üld- ja teemaplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Kaks

transpordimaa krunti kavandatakse olemasolevate teede teenindamiseks, mis antakse tasuta üle

kohalikule omavalitsusele. Üld- ja teemaplaneeringu kohasele leebe režiimiga looduslikule

haljasmaale ning tootmismaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalale kavandatakse maatulundusmaa

sihtotstarbega krundid. Detailplaneeringuga säilitatakse planeeringu koostamisel väärtuslik põllumaa

osa.

Eeltoodust tuleneval on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning

teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Uue-Mõhku maaüksusele kahe

üksikelamumaa krundi moodustamiseks selliselt, kus üks elamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse

olemasoleva talukompleksi teenindamiseks ja teine elamumaa krunt moodustatakse ühe täiendava

üksikelamu püstitamise eesmärgil. Antud detailplaneeringuga pole tegemist perspektiivse arendusega

vaid soov võimaldada maaomaniku pojal rajada kodu esivanemate maadele.

Lisaks kahele elamumaa krundile soovitakse moodustada kaks transportimaa sihtotstarbega krunti

olemasolevate teede teenindamiseks ning neli maatulundusmaa krunti. Kavandatavad transpordimaa

krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsu ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuga eesmärgiks on

säilitada väärtusliku põllumaa osa.

Eesti ajalooline hoonestus sõltus ajastust, talu jõukusest, piirkondlikest eripäradest ja peamisest

tegevusvaldkonnast. Eesti taluarhitektuuri eripära ja oluline arhitektuurne element on rehemaja, mis on

alates 19. sajandi keskpaigast läbinud mitmeid uuendusi. Koos rehielamust välja kolimisega hakati 19.

sajandi teises pooles ka loomadele eraldi hooneid ehitama ja need olid sageli veel toekamad ja uhkemad

kui elumajad: lõhutud maakivist, mustrisse laotud nurgad, uste-akende sillused ja raamistused.

Krundil pos nr 5 ongi tegu vana ajaloolise Uue-Mõhku talukompleksiga, kus paikneb elamu koos

abihoonega (eritisregistris on märgitus esmaseks kasutusvõtu aastaks 1910), maakivist abihoone ning

maakivist vundamendile taastatud abihoone. Krundil on veel säilinud maakivist abihoone vundament,

kuhu tänaseks on rajatud katusealune. Kõik olemasolevad hooned on ühe kõrgusega.

1935 aasta skemaatilisel katastrikaardil on näha, et talukompleks koosnes 4 hoonest, millest üks on

elamu koos maakivist abihoonega.

Väljavõte 1935 aasta Foto Uue-Mõhku hoonestusest, kus punase skemaatilisest katastrikaardist katusega on elamu koos maakivist abihoonega

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 10

Kuna olemasolev elamu on kahjustatud majavammi poolt, siis soovitakse rajada krundile uue elamu. Et kõik olemasolevad hooned ja planeeritav elamu jääks elamumaale (et oleks tagatud ka hoonetevaheline tuleohutuskuja, milleks on 8 m) on krundi suuruseks 4703 m².

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Planeeritavad krundid

Pos

nr

Krundi

kasutusotstarve

DP liigi järgi %

Krundi

planeeritud

suurus m²

Moodustatakse

katastriüksusest m²

liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/

lahtutavate

osade pindala m²

Osade senine

sihtotstarve

katastriüksuse

liikide järgi

1 LT 4317 19801:012:0213 -4317 Maatulundusmaa

2 LT 6309 19801:012:0213 -6309 Maatulundusmaa

3 MM 11876 19801:012:0213 -11876 Maatulundusmaa

4 MP 18002 19801:012:0213 -18002 Maatulundusmaa

5 EP 4703 19801:012:0213 -4703 Maatulundusmaa

6 MP 17020 19801:012:0213 -17020 Maatulundusmaa

7 EP 3000 19801:012:0213 -3000 Maatulundusmaa

8 MP 55299 19801:012:0213 -55299 Maatulundusmaa

EP- üksikelamu maa, MP- põllumajandusmaa, MM- metsamaa, LT- tee ja tänava maa

Planeeringu koostamise eesmärgiks on:

• olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamine kaheks transpordimaa

sihtotstarbega krundiks, neljaks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks, kaheks elamumaa

sihtotstarbega krundiks;

• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;

• lahendada planeeringuala juurdepääs;

• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

Näitajad kruntide kohta

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n e

e ri

tu d

s u

u ru

s m

²

Su u

ri m

e h

it is

e al

u n

e p

in d

m ²

(m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e )

H o

o n

e st

u sa

la s

u u

ru s

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )

- d

e ta

ilp la

n e

e ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

1 4317 - - LT L - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest Teeservituudi seadmine*

2 6309 - - LT L - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest 10 kV õhuliini 10m servituut liini teljest Sidekaabli 1m servituut kaabli teljest Eesvoolu kraavi 1m kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kraavi 12m kaitsevöönd Teeservituudi seadmine*

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 11

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n e

e ri

tu d

s u

u ru

s m

²

Su u

ri m

e h

it is

e al

u n

e p

in d

m ²

(m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e )

H o

o n

e st

u sa

la s

u u

ru s

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )

- d

e ta

ilp la

n e

e ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

3 11876 - - MM M - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest 10 kV õhuliini 10m servituut liini teljest Eesvoolu kraavi 1m kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kraavi 12m kaitsevöönd Teeservituudi seadmine*

4 18002 - - MP M - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest 10 kV õhuliini 10m servituut liini teljest Eesvoolu kraavi 1m kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kraavi 12m kaitsevöönd Sidekaabli 1m servituut kaabli teljest Sahtkaevu 10 hooldusala Teeservituudi seadmine*

5 4703 700 3926 EP E 1000 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest Sidekaabli 1m servituut kaabli teljest Puurkaevu 10 hooldusala Teeservituudi seadmine*

6 17020 - - MP M - Planeeritava puurkaevu 10m hooldusala Teeservituudi seadmine*

7 3000 400 2007 EP E 700 Sidekaabli 1m servituut kaabli teljest Planeeritava puurkaevu 10m hooldusala Teeservituudi seadmine*

8 55299 - - MP M - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest Eesvoolu kraavi 1m kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kraavi 12m kaitsevöönd Teeservituudi seadmine*

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L- transpordimaa, M- maatulundusmaa

Teeservituudi seadmine*- Juurdepääsuks planeeritud kruntidele mööda Mõhku teed üle Porga

maaüksuse (katastritunnusega 19801:012:0019) ja üle Vana-Mõhku maaüksuse (katastritunnusega

19801:012:0149) tuleb seada juurdepääsutee servituudi kruntide igakordse omaniku kasuks.

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete

projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Krundi pos. 5 arhitektuurinõuded:

• Hoonestusviis lahtine.

• Krundil võib paikneda maksimaalselt 1 elamu ja 4 abihoonet.

• Elamu projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega, kõrgusega maapinnast kuni 9m

• Abihooned I korruselisena, kõrgusega maapinnast uue rajatava abihoone puhul 5m ning krundile

rajatud olemasolevad abihooned kuni 7,25m.

• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 1m.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 12

• Katusekalle: 30°-45°

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi

kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida

erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine,

kuna maapiirkonda palkmajad sobivad. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Katusekattematerjal vaba.

• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

Krundi pos. 5 puhul on tegemis vana talukompleksiga, kus tavapäraselt on kõik hooned ühesuguse

kõrgusega.

Krundi pos. 7 arhitektuurinõuded:

• Hoonestusviis lahtine.

• Krundil võib paikneda maksimaalselt 1 elamu ja 2 abihoonet.

• Elamu projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega, kõrgusega maapinnast kuni 9m

• Abihoone I korruselisena, kõrgusega maapinnast kuni 5m

• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m.

• Katusekalle: Külamiljöösse sobivam katuse kalle põhihoone puhul on 30°-45°. Sellest lähtuvalt

on ühekorruselisel üksikelamu ja abihoone puhul lubatud katusekalle 0°-30º ning

katusekorrusega üksikelamul 30°-45º;

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi

kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida

erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine,

kuna maapiirkonda palkmajad sobivad. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Katusekattematerjal vaba.

• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised:

• Ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

• Ilma ehitusloata võib krundile rajada lisaks kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikeehitist (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms).

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Piirdeaiad

Piirdeaiad rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Piirdeid ümber elamumaa krundi pos. 5 ei

rajata. Piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 meetrit. Lubatud kasutada puitlipp-, varbmetall- või

metallvõrkaeda. Kivisokliga ja läbipaistmatuid plankaedu ei ole lubatud rajada. Kivi on lubatud ainult

piirdeaia postide osas.

Teed ja platsid

Planeeritud teemaa krundid antakse Harku vallale tasuta üle, kuna teede hooldust teostab Harku vald.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 13

Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 lg 1 kohaselt on teel kaitsevööndi, kui tee on avalikult kasutatav. Avaliku

kasutusega 1982157 Porga tee, kui ka 1982156 Mõhku tee kaitsevöönd on äärmise sõiduraja välimisest

servast 30 meetrit. Ehitusseadustiku § 71(2) kohaselt võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul

vähendada. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek tee kaitsevöönd määrata 15 meetri kaugusele Porga

tee ja Mõhku tee äärmise sõiduraja välimisest servast. Porga tee ja Mõhku tee teenindab koos

planeeritavate elamuühikutega vaid kaht majapidamist. Planeeringuga määratava teekaitsevööndi on

piisav tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate

keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndi maa omanik on

kohustatud tee kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva

rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu

liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule

talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund

väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.

Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11193 Kumna-Vääna kohalike tee kaudu (1982157

Porga teelt või 1982156 Mõhku teelt). Juurdepääs 1982156 Mõhku teelt, mis kulgeb üle Porga

(katastritunnus 19801:012:0019, omanik AS Metsaküla Piim) ja üle Vana-Mõhku (katastritunnusega

19801:012:0149, omanik SteelPower OÜ) maaüksuste tuleb seada juurdepääsutee servituudi elamumaa

kruntide igakordse omaniku kasuks enne ehitusloa väljastamist.

Krundi pos 7 sissesõidu tee all olevale kraavile paigaldada truup läbimõõduga minimaalselt D= 400.

Parkimisalad rajada soovituslikult murukivisillutisega. Mõlemale elamumaa krundile on planeeritud 3

parkimiskohta.

Tänavavalgustust teedele pole antud planeeringuga kavandatud, kuna tänavavalgustuse vajadus antud

piirkonnas puudub.

5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta

hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis.

Planeeritud hoone katustelt näha ette sademevee kokku kogumine kastmisvee otstarbel koos

kastmisvee kasutamise võimalusega ning peale kogumist üle jääv vesi immutamine pinnasesse enda

kinnistul või juhitakse kuivenduskraavi.

Planeeringuala uue elamumaa hoonestatava alal drenaažisüsteem likvideeritakse ning hoonete

ehitusprojekti koostamisel näha ette krundile sademevee ärajuhtimise süsteem, drenaaž hoonete

ümber.

Kraavid on väikesed tehislikud vooluveekogud, mis võivad olla ajutiselt kuivad või juhtida vett ainult

suurvee ajal. Koos kraavi servadel asuvate kooslustega moodustavad kraavid omapärase ja elurikka

ökosüsteemi. Kraavid on elurikkuse seisukohast väga olulised põllumajandusmaastike elemendid. Nad

võimaldavad pakkuda elu-, toitumis- ja varjepaika liikidele (taimedele, paljudele lülijalgsetele ja teistele

selgrootutele, kahepaiksetele, lindudele) mis eelistavad niiskemat elupaika, kõrgemat taimestikku.

Elurikkuse säilimise seisukohast lähtuvat tuleks kraave hooldada tingimusel kui pole tagatud vee äravool.

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja

hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 14

Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks

vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku

teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.

Peale Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valmimist piirkonnas on kinnistu omanikel kohustus

liituda 4-aasta jooksul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning likvideerida puurkaev, vastavalt piirkonna

vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.

5.5.1. VEEVARUSTUS

Planeeritud kruntide keskmine arvestuslik päevane veetarve kokku on 0.6 m³/d.

Olemasoleva elamukompleksi veevarustus (krundi pos nr 5) on tagatud olemasolevast puurkaevust,

registrikoodiga PRK0072734. Kuna olemasoleva puurkaevu puhul pole tagatud 10m hooldusala, siis

sellest kaevust ei saa veevarustust tagada uuele elamumaa krundile, kuid krundi enda tarbeks võib

puurkaevu vett tarbida. Planeeritava uue elamumaa veevarustus lahendatakse kruntile rajatavate uue

puurkaevude baasil, millele on määratud 10m hooldusala.

5.5.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kokku kuni

2 x 0,3=0.6 m³/d. Planeeritud elamumaa kruntide juurde on ette nähtud reovee kogumine klaasplast-

kogumismahutisse min. 8 m³ või biopuhasti baasil. Planeeringu ala asub nõrgalt kaitstud alal.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ §5 omapuhasti rajamise

nõuded.

(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku

või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral; 2) septiku või muu pealt kinnise või maa-

aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie

reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole

reoveekogumisala; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee

liikumissuuna suhtes allavoolu. Ning vastavalt § 6 on omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu

vaheline kaugus moreen pinnase puhul 30 m.

Omapuhastis tekkiv ja suublasse juhitav heitvesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

(edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Määruse nr 61 § 8 lõike1 punktis 4 on kehtestatud, et kui heitvee

juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2

tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib

heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud

Kanalisatsiooni lahendus täpsustatakse hooneprojekti käigus.

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 15

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et

oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis

võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-

klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui

800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata

lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:

1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;

2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele.

Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 lg 6 I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel

loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30m³. Sellest tulenevalt on

planeeringualale planeeritud tuletõrjevee 30 m³ mahuti, mille toide saadakse planeeritavast

puurkaevust.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 455343. Uue-Mõhku maaüksusel olev elamukompleks omab

liitumist elektrivarustuse tagamiseks.

Detailplaneeringu ala uue elamumaa hoone toide on ette nähtud olemasoleva alajaama Uue

Mõhku:(Saue) fiidri F1 baasil. Nimetatud olemasoleva fiidri õhuliini mastilt 8 (Mõhku tee ääres) on ette

nähtud uue objektile 0,4 Kv maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistule 0,4 kV

liitumiskilp sissesõidutee äärde väljaspoole planeeritud piirdeaeda. Liitumiskilp on alati vabalt

teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON

Olemasolev elamukompleks omab liitumist sidekaabliga, kuid uue elamumaa krundi liitumist Telia

sidekaabliga pole kavandatud, kuna olemasolev sidekaabel ei võimalda täiendavat liitumist.

Telekommunikatsioon detailplaneeringu alal on tagatud mobiilside baasil. Perspektiivselt, kiire interneti

olemasolul toimub liitumine ning ühendus valguskaabliga vastavat teenust osutava ettevõtte tehnilistele

tingimustele.

5.5.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet, maakütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada

võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 16

Kinnise süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m.

Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele,

krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Kuna

soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud ning temast vett ei

võeta, siis sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei

määrata. Enne puuraukude rajamist tuleb Harku Vallavalitsuselt

taotled puuraukude asukoha kooskõlastus.

Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana.

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et

müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM

määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal olev kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt. Puude istutamisel tuleb järgida

tehnovõrkudest tulenevaid kujasid.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei

ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1

punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1

nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes

KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine,

mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse

langetamine.

Jäätmed tuleb koguda liigiti.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid

ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 17

ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud,

ehitusmaterjalid.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne

detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2023 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi

teha elamutele pinnase mõõtmised.

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:

1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine

kinnistusraamatusse;

3) transpordimaa sihtotstarbega kruntide pos nr 1 suurusega 4317 m² ja pos nr 2 suurusega 6309 m²

tasuta võõrandamine vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja – rajatised

ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud

liitumispunktideni (elektrivarustus);

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi

ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse

realiseerimist sellel maaüksusel ;

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 18

6) kohustus liituda ÜVK kohase ühisvee ja -kanalisatsiooniga selle valmimisel kahe aasta jooksul trassi

valdaja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

11. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.

Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne

mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda

eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega

ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud

vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine

ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või

mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme

ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 19

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan_610x750

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudeg

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Margo Klaos

Päästeamet

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/449-21

Harku vallas Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Austatud peadirektor

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1, juhindudes Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ § 2 lõikest 2 ja § 3 lõikest 10 ning tulenevalt Päästeameti 25.09.2024 kirjast

nr 7.2-3.1/5554-1, edastame teistkordselt kooskõlastamiseks Osaühing Hirundo (rg-kood 11220970)

poolt koostatud Harku vallas Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, töö nr

HDP-03/2022.

Harku Vallavalitsus on 26.08.2024 kirjaga nr 12-1/449-17 edastanud Päästeametile

kooskõlastamiseks Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Päästeamet on

jätnud 25.09.2024 kirjaga nr 7.2-3.1/5554-1 nimetatud detailplaneeringu kooskõlastamata.

Päästeameti kirjadest tulenevalt on täiendatud ja täpsustatud detailplaneeringu seletuskirja ja joonist

„põhijoonis-tehnovõrkudega“.

Edastame Päästeametile teistkordselt kooskõlastamiseks Osaühing Hirundo (rg-kood 11220970)

poolt koostatud Harku vallas Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, töö nr

HDP-03/2022, milles on arvestatud Päästeameti 25.09.2024 kirjas nr 7.2-3.1/5554-1 tooduga.

Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Saksus

abivallavanem

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis-tehnovõrkudega

3) Tehnovõrkude koondplaan

Laine Vain

planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

UUE-MÕHKU MAAÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, KÜTKE KÜLA

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-03/2022

PLANEERINGU ID 119812

HUVITATUD ISIK: Gustav Reier

(allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

2024

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 2

I SISUKORD

S E L E T U S K I R I 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4

2.1. ASUKOHT 4

2.2. PINNAS 4

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 5

2.4. HOONESTUS 5

2.5. TEED 6

2.6. TEHNOVÕRGUD 6

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 6

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 6

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 9

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 10

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 10

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 11

5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI 13

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 13

5.5.1. VEEVARUSTUS 14

5.5.2. KANALISATSIOON 14

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 14

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS 15

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON 15

5.5.6. SOOJAVARUSTUS 15

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 16

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 16

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 17

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 17

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 18

11. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD 18

II DETAILPLANEERINGU JOONISED 19

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 3

S E L E T U S K I R I

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78)

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering“;

• Harku Vallavolikogu 29. juuni 2023 otsus nr 50 „Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu algatamine“;

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (kehtest. Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrusega nr 7);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. topo-geodeetiline mõõdistus):

• Kogu maaüksuse topo-geodeetiline alusplaan on mõõdistatud 24.09.2006.a. FIE T.Kirs poolt, töö

G-21-2006 (situatsioon pole tänaseks muutunud). Planeeritavate elamumaade osas on

uuendatud topo-geodeetilist alusplaani Geoalus OÜ poolt, töö nr 23-G326 29.08.2023.

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Uue-Mõhku maaüksusele kahe

üksikelamumaa krundi moodustamiseks selliselt, kus üks elamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse

olemasoleva talukompleksi teenindamiseks ja teine elamumaa krunt moodustatakse ühe täiendava

üksikelamu püstitamise eesmärgil. Antud detailplaneeringuga pole tegemist perspektiivse arendusega

vaid soov võimaldada maaomaniku pojal rajada kodu esivanemate maadele.

Lisaks kahele elamumaa krundile soovitakse moodustada kaks transportimaa sihtotstarbega krunti

olemasolevate teede teenindamiseks ning neli maatulundusmaa krunti. Kavandatavad transpordimaa

krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsu ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuga eesmärgiks on

säilitada väärtusliku põllumaa osa.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 4

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega u 12,05 ha, paikneb Kütke külas.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Kütke külas alljärgnevat maaüksust:

Maaüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr Pindala Sihtotstarve KÜ liigile

Kinnistu omanik

Uue-Mõhku 19801:012:0213 8429002 120528,0 m² maatulundusmaa Veljo Reier

Maa-ala piirnevad maaüksused on:

19801:012:0149 Vana-Mõhku MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:012:0019 Porga MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:012:0130 Peetri MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:012:0119 Tominga-Mõhku MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:012:0212 Mõhku MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA

2.2. PINNAS

Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :

• leostunud muld (Ko), mulla lihtlõimiseks on veeriseline liivsavi 40-80cm paksuselt, millele

järgneb väga rähkne liivsavi (v°₁ls₁ 40-80/r₃ls₁), huumushorisondi tüsedus on 22-25cm;

• gleistunud leostunud gleimuld (Kog), mulla lihtlõimiseks on veeriseline liivsavi 30-40cm

paksuselt, millele järgneb rähkne liivsavi (v°₁ls₁ 30-40/r₂ls₁), huumushorisondi tüsedus on 22-

25cm;

• leostunud gleimuld (Go), mulla lihtlõimiseks on veeriseline liivsavi 40-70cm paksuselt, millele

järgneb rähkne liivsavi (v°₁ls₁ 40-70/r₂ls₁), huumushorisondi tüsedus on 22-25cm;

Planeeringu ala asukoht Planeeritaval ala paikneb osaliselt PORGA maaparandussüsteemi maa-alal ( 4109580020110/003).

Projektiga kavandatavad tööd ei tohi kahjustada olemasolevat maaparandussüsteemi

(Maaparandusseadus § 44). Enne ehitustööde algust tuvastada dreenide täpne asukoht. Põhijoonisel

näidatud drenaażisüsteemi dranaażitorude ots sulgeda pinnasetihedalt, et vältida võimalike setete

sattumist drenaażitorustikku.

20.09.2022 kirjaga nr 6.2-2/40258 Põllumajandus- ja Toiduamet teavitas, et Uue-Mõhku maaüksus

paikneb maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109580020110/003) maa-alal, mis

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 5

on kuivendatud osaliselt maaparandussüsteemi drenaažiga ja piirneb kagu suunal eesvooluga.

Põllumajandus- ja Toiduametil ei ole vastuväiteid Teie poolt kavandatavale tegevusel.

VÄLJAVÕTE MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALAST (rohelisega on eesvool)

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Planeeritav ala paikneb piirkonnas kus põhjavesi on osaliselt nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata

alal.

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritav ala on kerge kallakuga edela-kirde suunas.

Kolvikuliselt koosseisult on Uue-Mõhku katastriüksus pindalaga 120528m², millest haritav maad on

60622 m², looduslik rohumaad 6477m², metsamaad 26560m², õuemaad 11223m² ja 15646m² muu maa.

2.4. HOONESTUS

Planeeringuala olevad ehitised ja rajatised

Nr Ehitisregistrikood Nimetus Pindala m²

1 116001703 Elamu 240

2 116001704 Kuur 100

Hoone 1, elamu ehitatud 1910 (registris) Hoone 2, kelder-ait ehitatud 1909 (registris) Hoone 3, laut ehitatud 1912 (ei ole registris, kuna pehkinud pealisehitis lammutati 1993. aastal ning taastati 2012. aastal esialgsel kujul. 1,4 meetri kõrgune vundament on originaal) Hoone 4, laut ehitatud 1909, säilinud ainult vundament. Hoone 5, ajutine abihoone ehitatud 1987, läheb lammutamisele.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 6

2.5. TEED

Planeeritav ala paikneb u 1 km kaugusel 8 Tallinn-Paldiski ja 11193 Kumna-Vääna ristmikust. Juurdepääs

planeeringualale on 11193 Kumna-Vääna kõrvalmaanteelt kohalike teede kaudu (1982157 Porga teelt

või 1982156 Mõhku teelt).

2.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritavat maa-ala läbin piirkonda teenindav sidekaabel. Maa-ala ida piiril kulgeb 10kV õhuliin ning

„Uue-Mõhku“ alajaam, millest kulgeb 0,4kV õhuliinid Uue-Mõhku ja Peetri elamukompleksi toiteks.

Olemasoleva hoonekompleksi veega varustamine on tagatud puurkaevust PRK0072734, lisaks on maaüksusel salvkaev, millel on 10m hooldusala tagatud. Kanalisatsiooni on olemasoleva hoone juures lahendatud 8,48 m³ betoonist kogumiskaevuga.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78)

alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad), kuid planeeritava ala

põllumaa säilitatakse vastavalt Harju maakonnaplaneering 2030+ kui väärtuslik põllumajandusmaa.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide

korral 2 meetrit.

Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10

meetrit.

Alajaamade ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele seadmest.

Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 meeter.

Porga maaparandussüsteemi (nr 4109580020110/003) eesvoolu kaitsevöönd ulatub eesvoolu mõlemal

kaldal 12 meetri kaugusele. Avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus mõlemal kaldal määratakse Eesti

topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast.

Kalda veekaitsevöönd peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel

kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri on üks meeter. Kui peakraav, kanal või

maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala asub Kütke külas, põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ja kõrvalmaantee 11193 Kumna-Vääna

ristmiku lähistel, hõlmates Uue-Mõhku maaüksust.

Piirkonna eeliseks on: • Kaunis ja roheline elukeskkond

• Tallinna ja Keila linna lähedus

Planeeringuala paikneb ca 4m kaugusel Keilast, kus paikneb selle piikonna infrastruktuur (pood, post,

söögikohad, kool, lasteaiad).

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbelised maaüksused, mis

on kasutuses põllumaadena.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 7

Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneering on Kütke külas Tamme maaüksuse ja lähiala

detailplaneering, kehtestatud 31.08.2017 otsusega nr 65. Antud detailplaneeringus määratud

arhitektuursed tingimused on alljärgnevad:

• Hoonete arv 1 põhihoone + 2 abihoonet

• Ehitisealune pind 400 m²

• Põhihoone korruselisus -1/2

• Abihoone korruselisus -1/1

• Põhihoone kõrgus 9m

• Abihoonete kõrgus 5m

• Parkimiskohtade arv 3

4. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78)

kohaselt paikneb maaüksus väärtuslikul põllumajandusmaal.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud „Harku valla ehitustingimusi, miljöö-väärtuslikke

alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu“

kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt (u 1,25 ha) leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ning osaliselt

(u 4,95 ha) elamumaa juhtfunktsiooniga ja osaliselt (u 5,85 ha) tootmismaa juhtfunktsiooniga

tihehoonestusalal.

Tingimused detailplaneeringute koostamiseks – hajaasustuse põhimõttel arendatav väikeelamumaa

looduslikul haljasmaal

Maa-ala kasutamise juhtotstarve on pereelamumaa, võimalikuks kõrvalfunktsiooniks kuni 25% ulatuses

kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutushoone maa ja/või üldkasutatava hoone maa ja/või

haljasala ja parkmetsa maa.

• Ühe elamuühiku tarbeks tuleb kavandada elamumaa sihtotstarbega krunt vahemikus 2 000 – 3

000 m² ja selle juurde kuuluv maatulundusmaa sihtotstarbega krunt vähemalt 17 000 m² - 18

000 m² tulenevalt elamumaa krundi suurusest. Minimaalseks ehitusõigust taotleva kinnistu

(koosneb elamumaa ja maatulundusmaa maaüksustest) suuruseks on leebe režiimiga looduslikul

haljasmaal 2 hektarit. Minimaalsetel tingimustel ei saa ühe planeeringu raames korduvalt

elamuühikuid kavandada, kuna hajaasustuse põhimõttel hoonestuse kavandamise eesmärk on

tagada ka ulatuslike looduslike alade säilimine.

• Soovituslikuks asustusmustriks on eluasemekohtade „kobarad” - üksikelamud koos

kõrvalhoonetega on hajaasustuses paigutatud suhteliselt üksteise lähedale, võimaldades rajada

ühise juurdepääsutee ning tehnovõrkude koridori.

• Aiaga tohib piirata ainult eluasemekoha õueala (elamumaa krunti, kuid mitte rohkem kui 3000

m² ulatuses), et säilitada avatud looduslikku maastikku.

• Hoonestuse väljaehitamisele eelnevalt on vaja rajada väljapääsud avalikele teedele ning

infrastruktuurirajatised.

• Kõrghaljastusega kaetud elamumaadel jätta vähemalt 70 % territooriumist looduslikuks

haljasalaks. Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala

vähemalt 70 % ulatuses.

• Parkimine lahendatakse omal krundil, kavandada tuleb 2 parkimiskohta iga eluasemeühiku

teenindamiseks.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 8

Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised):

• kuni 20 % kuni 2000 m² suurusel krundil;

• kuni 15% üle 2000 m² suurustel kurntidel ja kuni 5000 m² krundil;

• kuni 10% üle 5000 m² suurustel kruntidel või maaüksustel.

VÄLJAVÕTE HARKU VALLA TEEMAPLANEERINGU KAARDIST

Planeeringu ala asukoht

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 9

Detailplaneeringuga kavandatakse elamumaa krundid hajaasustuse põhimõttel maaüksuse osale, mis

paikneb kehtiva üld- ja teemaplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Kaks

transpordimaa krunti kavandatakse olemasolevate teede teenindamiseks, mis antakse tasuta üle

kohalikule omavalitsusele. Üld- ja teemaplaneeringu kohasele leebe režiimiga looduslikule

haljasmaale ning tootmismaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalale kavandatakse maatulundusmaa

sihtotstarbega krundid. Detailplaneeringuga säilitatakse planeeringu koostamisel väärtuslik põllumaa

osa.

Eeltoodust tuleneval on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning

teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Uue-Mõhku maaüksusele kahe

üksikelamumaa krundi moodustamiseks selliselt, kus üks elamumaa sihtotstarbega krunt moodustatakse

olemasoleva talukompleksi teenindamiseks ja teine elamumaa krunt moodustatakse ühe täiendava

üksikelamu püstitamise eesmärgil. Antud detailplaneeringuga pole tegemist perspektiivse arendusega

vaid soov võimaldada maaomaniku pojal rajada kodu esivanemate maadele.

Lisaks kahele elamumaa krundile soovitakse moodustada kaks transportimaa sihtotstarbega krunti

olemasolevate teede teenindamiseks ning neli maatulundusmaa krunti. Kavandatavad transpordimaa

krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsu ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuga eesmärgiks on

säilitada väärtusliku põllumaa osa.

Eesti ajalooline hoonestus sõltus ajastust, talu jõukusest, piirkondlikest eripäradest ja peamisest

tegevusvaldkonnast. Eesti taluarhitektuuri eripära ja oluline arhitektuurne element on rehemaja, mis on

alates 19. sajandi keskpaigast läbinud mitmeid uuendusi. Koos rehielamust välja kolimisega hakati 19.

sajandi teises pooles ka loomadele eraldi hooneid ehitama ja need olid sageli veel toekamad ja uhkemad

kui elumajad: lõhutud maakivist, mustrisse laotud nurgad, uste-akende sillused ja raamistused.

Krundil pos nr 5 ongi tegu vana ajaloolise Uue-Mõhku talukompleksiga, kus paikneb elamu koos

abihoonega (eritisregistris on märgitus esmaseks kasutusvõtu aastaks 1910), maakivist abihoone ning

maakivist vundamendile taastatud abihoone. Krundil on veel säilinud maakivist abihoone vundament,

kuhu tänaseks on rajatud katusealune. Kõik olemasolevad hooned on ühe kõrgusega.

1935 aasta skemaatilisel katastrikaardil on näha, et talukompleks koosnes 4 hoonest, millest üks on

elamu koos maakivist abihoonega.

Väljavõte 1935 aasta Foto Uue-Mõhku hoonestusest, kus punase skemaatilisest katastrikaardist katusega on elamu koos maakivist abihoonega

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 10

Kuna olemasolev elamu on kahjustatud majavammi poolt, siis soovitakse rajada krundile uue elamu. Et kõik olemasolevad hooned ja planeeritav elamu jääks elamumaale (et oleks tagatud ka hoonetevaheline tuleohutuskuja, milleks on 8 m) on krundi suuruseks 4703 m².

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Planeeritavad krundid

Pos

nr

Krundi

kasutusotstarve

DP liigi järgi %

Krundi

planeeritud

suurus m²

Moodustatakse

katastriüksusest m²

liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/

lahtutavate

osade pindala m²

Osade senine

sihtotstarve

katastriüksuse

liikide järgi

1 LT 4317 19801:012:0213 -4317 Maatulundusmaa

2 LT 6309 19801:012:0213 -6309 Maatulundusmaa

3 MM 11876 19801:012:0213 -11876 Maatulundusmaa

4 MP 18002 19801:012:0213 -18002 Maatulundusmaa

5 EP 4703 19801:012:0213 -4703 Maatulundusmaa

6 MP 17020 19801:012:0213 -17020 Maatulundusmaa

7 EP 3000 19801:012:0213 -3000 Maatulundusmaa

8 MP 55299 19801:012:0213 -55299 Maatulundusmaa

EP- üksikelamu maa, MP- põllumajandusmaa, MM- metsamaa, LT- tee ja tänava maa

Planeeringu koostamise eesmärgiks on:

• olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamine kaheks transpordimaa

sihtotstarbega krundiks, neljaks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks, kaheks elamumaa

sihtotstarbega krundiks;

• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;

• lahendada planeeringuala juurdepääs;

• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

Näitajad kruntide kohta

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n e

e ri

tu d

s u

u ru

s m

²

Su u

ri m

e h

it is

e al

u n

e p

in d

m ²

(m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e )

H o

o n

e st

u sa

la s

u u

ru s

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )

- d

e ta

ilp la

n e

e ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

1 4317 - - LT L - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest Teeservituudi seadmine*

2 6309 - - LT L - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest 10 kV õhuliini 10m servituut liini teljest Sidekaabli 1m servituut kaabli teljest Eesvoolu kraavi 1m kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kraavi 12m kaitsevöönd Teeservituudi seadmine*

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 11

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n e

e ri

tu d

s u

u ru

s m

²

Su u

ri m

e h

it is

e al

u n

e p

in d

m ²

(m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e )

H o

o n

e st

u sa

la s

u u

ru s

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )

- d

e ta

ilp la

n e

e ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

(% )-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p e

al n

e /m

aa -a

lu n

e

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

3 11876 - - MM M - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest 10 kV õhuliini 10m servituut liini teljest Eesvoolu kraavi 1m kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kraavi 12m kaitsevöönd Teeservituudi seadmine*

4 18002 - - MP M - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest 10 kV õhuliini 10m servituut liini teljest Eesvoolu kraavi 1m kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kraavi 12m kaitsevöönd Sidekaabli 1m servituut kaabli teljest Sahtkaevu 10 hooldusala Teeservituudi seadmine*

5 4703 700 3926 EP E 1000 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest Sidekaabli 1m servituut kaabli teljest Puurkaevu 10 hooldusala Teeservituudi seadmine*

6 17020 - - MP M - Planeeritava puurkaevu 10m hooldusala Teeservituudi seadmine*

7 3000 400 2007 EP E 700 Sidekaabli 1m servituut kaabli teljest Planeeritava puurkaevu 10m hooldusala Teeservituudi seadmine*

8 55299 - - MP M - 0,4kV õhuliini 2m servituut liini teljest Eesvoolu kraavi 1m kalda veekaitsevöönd Eesvoolu kraavi 12m kaitsevöönd Teeservituudi seadmine*

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L- transpordimaa, M- maatulundusmaa

Teeservituudi seadmine*- Juurdepääsuks planeeritud kruntidele mööda Mõhku teed üle Porga

maaüksuse (katastritunnusega 19801:012:0019) ja üle Vana-Mõhku maaüksuse (katastritunnusega

19801:012:0149) tuleb seada juurdepääsutee servituudi kruntide igakordse omaniku kasuks.

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete

projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Krundi pos. 5 arhitektuurinõuded:

• Hoonestusviis lahtine.

• Krundil võib paikneda maksimaalselt 1 elamu ja 4 abihoonet.

• Elamu projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega, kõrgusega maapinnast kuni 9m

• Abihooned I korruselisena, kõrgusega maapinnast uue rajatava abihoone puhul 5m ning krundile

rajatud olemasolevad abihooned kuni 7,25m.

• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 1m.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 12

• Katusekalle: 30°-45°

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi

kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida

erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine,

kuna maapiirkonda palkmajad sobivad. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Katusekattematerjal vaba.

• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

Krundi pos. 5 puhul on tegemis vana talukompleksiga, kus tavapäraselt on kõik hooned ühesuguse

kõrgusega.

Krundi pos. 7 arhitektuurinõuded:

• Hoonestusviis lahtine.

• Krundil võib paikneda maksimaalselt 1 elamu ja 2 abihoonet.

• Elamu projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega, kõrgusega maapinnast kuni 9m

• Abihoone I korruselisena, kõrgusega maapinnast kuni 5m

• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m.

• Katusekalle: Külamiljöösse sobivam katuse kalle põhihoone puhul on 30°-45°. Sellest lähtuvalt

on ühekorruselisel üksikelamu ja abihoone puhul lubatud katusekalle 0°-30º ning

katusekorrusega üksikelamul 30°-45º;

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi

kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida

erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine,

kuna maapiirkonda palkmajad sobivad. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Katusekattematerjal vaba.

• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised:

• Ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

• Ilma ehitusloata võib krundile rajada lisaks kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikeehitist (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms).

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Piirdeaiad

Piirdeaiad rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Piirdeid ümber elamumaa krundi pos. 5 ei

rajata. Piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 meetrit. Lubatud kasutada puitlipp-, varbmetall- või

metallvõrkaeda. Kivisokliga ja läbipaistmatuid plankaedu ei ole lubatud rajada. Kivi on lubatud ainult

piirdeaia postide osas.

Teed ja platsid

Planeeritud teemaa krundid antakse Harku vallale tasuta üle, kuna teede hooldust teostab Harku vald.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 13

Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 lg 1 kohaselt on teel kaitsevööndi, kui tee on avalikult kasutatav. Avaliku

kasutusega 1982157 Porga tee, kui ka 1982156 Mõhku tee kaitsevöönd on äärmise sõiduraja välimisest

servast 30 meetrit. Ehitusseadustiku § 71(2) kohaselt võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul

vähendada. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek tee kaitsevöönd määrata 15 meetri kaugusele Porga

tee ja Mõhku tee äärmise sõiduraja välimisest servast. Porga tee ja Mõhku tee teenindab koos

planeeritavate elamuühikutega vaid kaht majapidamist. Planeeringuga määratava teekaitsevööndi on

piisav tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate

keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndi maa omanik on

kohustatud tee kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva

rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu

liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule

talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund

väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.

Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11193 Kumna-Vääna kohalike tee kaudu (1982157

Porga teelt või 1982156 Mõhku teelt). Juurdepääs 1982156 Mõhku teelt, mis kulgeb üle Porga

(katastritunnus 19801:012:0019, omanik AS Metsaküla Piim) ja üle Vana-Mõhku (katastritunnusega

19801:012:0149, omanik SteelPower OÜ) maaüksuste tuleb seada juurdepääsutee servituudi elamumaa

kruntide igakordse omaniku kasuks enne ehitusloa väljastamist.

Krundi pos 7 sissesõidu tee all olevale kraavile paigaldada truup läbimõõduga minimaalselt D= 400.

Parkimisalad rajada soovituslikult murukivisillutisega. Mõlemale elamumaa krundile on planeeritud 3

parkimiskohta.

Tänavavalgustust teedele pole antud planeeringuga kavandatud, kuna tänavavalgustuse vajadus antud

piirkonnas puudub.

5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta

hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis.

Planeeritud hoone katustelt näha ette sademevee kokku kogumine kastmisvee otstarbel koos

kastmisvee kasutamise võimalusega ning peale kogumist üle jääv vesi immutamine pinnasesse enda

kinnistul või juhitakse kuivenduskraavi.

Planeeringuala uue elamumaa hoonestatava alal drenaažisüsteem likvideeritakse ning hoonete

ehitusprojekti koostamisel näha ette krundile sademevee ärajuhtimise süsteem, drenaaž hoonete

ümber.

Kraavid on väikesed tehislikud vooluveekogud, mis võivad olla ajutiselt kuivad või juhtida vett ainult

suurvee ajal. Koos kraavi servadel asuvate kooslustega moodustavad kraavid omapärase ja elurikka

ökosüsteemi. Kraavid on elurikkuse seisukohast väga olulised põllumajandusmaastike elemendid. Nad

võimaldavad pakkuda elu-, toitumis- ja varjepaika liikidele (taimedele, paljudele lülijalgsetele ja teistele

selgrootutele, kahepaiksetele, lindudele) mis eelistavad niiskemat elupaika, kõrgemat taimestikku.

Elurikkuse säilimise seisukohast lähtuvat tuleks kraave hooldada tingimusel kui pole tagatud vee äravool.

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja

hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 14

Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute tarbeks

vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku

teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.

Peale Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valmimist piirkonnas on kinnistu omanikel kohustus

liituda 4-aasta jooksul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning likvideerida puurkaev, vastavalt piirkonna

vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele.

5.5.1. VEEVARUSTUS

Planeeritud kruntide keskmine arvestuslik päevane veetarve kokku on 0.6 m³/d.

Olemasoleva elamukompleksi veevarustus (krundi pos nr 5) on tagatud olemasolevast puurkaevust,

registrikoodiga PRK0072734. Kuna olemasoleva puurkaevu puhul pole tagatud 10m hooldusala, siis

sellest kaevust ei saa veevarustust tagada uuele elamumaa krundile, kuid krundi enda tarbeks võib

puurkaevu vett tarbida. Planeeritava uue elamumaa veevarustus lahendatakse kruntile rajatavate uue

puurkaevude baasil, millele on määratud 10m hooldusala.

5.5.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kokku kuni

2 x 0,3=0.6 m³/d. Planeeritud elamumaa kruntide juurde on ette nähtud reovee kogumine klaasplast-

kogumismahutisse min. 8 m³ või biopuhasti baasil. Planeeringu ala asub nõrgalt kaitstud alal.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ §5 omapuhasti rajamise

nõuded.

(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku

või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral; 2) septiku või muu pealt kinnise või maa-

aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie

reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole

reoveekogumisala; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee

liikumissuuna suhtes allavoolu. Ning vastavalt § 6 on omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu

vaheline kaugus moreen pinnase puhul 30 m.

Omapuhastis tekkiv ja suublasse juhitav heitvesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

(edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Määruse nr 61 § 8 lõike1 punktis 4 on kehtestatud, et kui heitvee

juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2

tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib

heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud

Kanalisatsiooni lahendus täpsustatakse hooneprojekti käigus.

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 15

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et

oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis

võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-

klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui

800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata

lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:

1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;

2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele.

Siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise

ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 lg 6 I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel

loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30m³. Sellest tulenevalt on

planeeringualale planeeritud tuletõrjevee 30 m³ mahuti, mille toide saadakse planeeritavast

puurkaevust.

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS

Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ

väljastatud tehnilistele tingimustele nr 455343. Uue-Mõhku maaüksusel olev elamukompleks omab

liitumist elektrivarustuse tagamiseks.

Detailplaneeringu ala uue elamumaa hoone toide on ette nähtud olemasoleva alajaama Uue

Mõhku:(Saue) fiidri F1 baasil. Nimetatud olemasoleva fiidri õhuliini mastilt 8 (Mõhku tee ääres) on ette

nähtud uue objektile 0,4 Kv maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistule 0,4 kV

liitumiskilp sissesõidutee äärde väljaspoole planeeritud piirdeaeda. Liitumiskilp on alati vabalt

teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON

Olemasolev elamukompleks omab liitumist sidekaabliga, kuid uue elamumaa krundi liitumist Telia

sidekaabliga pole kavandatud, kuna olemasolev sidekaabel ei võimalda täiendavat liitumist.

Telekommunikatsioon detailplaneeringu alal on tagatud mobiilside baasil. Perspektiivselt, kiire interneti

olemasolul toimub liitumine ning ühendus valguskaabliga vastavat teenust osutava ettevõtte tehnilistele

tingimustele.

5.5.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet, maakütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada

võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 16

Kinnise süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m.

Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele,

krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Kuna

soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud ning temast vett ei

võeta, siis sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei

määrata. Enne puuraukude rajamist tuleb Harku Vallavalitsuselt

taotled puuraukude asukoha kooskõlastus.

Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana.

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et

müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM

määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal olev kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt. Puude istutamisel tuleb järgida

tehnovõrkudest tulenevaid kujasid.

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma

sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.

Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei

ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1

punktis 3 nimetatud detailplaneering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1

nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes

KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine,

mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse

langetamine.

Jäätmed tuleb koguda liigiti.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjadega.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast

maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni

imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid

ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 17

ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud,

ehitusmaterjalid.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega

alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne

detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2023 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi

teha elamutele pinnase mõõtmised.

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.

Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:

1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine

kinnistusraamatusse;

3) transpordimaa sihtotstarbega kruntide pos nr 1 suurusega 4317 m² ja pos nr 2 suurusega 6309 m²

tasuta võõrandamine vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja – rajatised

ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud

liitumispunktideni (elektrivarustus);

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi

ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse

realiseerimist sellel maaüksusel ;

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 18

6) kohustus liituda ÜVK kohase ühisvee ja -kanalisatsiooniga selle valmimisel kahe aasta jooksul trassi

valdaja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

11. PLANEERINGUGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.

Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne

mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda

eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega

ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud

vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine

ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või

mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme

ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-03/2022 lk 19

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan_610x750

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudeg

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 18.10.2024 13:44

Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 12-1/449-21 2024.10.18_kaaskiri detailplaneeringu edastamine teistkordselt

Päästeametile kooskõlastamiseks_ Kütke külas Uue-Mõhku maaüksuse ja lähiala

detailplaneering

Manused: 2024.10.18_kaaskiri detailplaneeringu edastamine teistkordselt .asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere!

Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses.

Lugupidamisega

Laine Vain

planeeringute spetsialist

________________________________________

Harku Vallavalitsus

Kallaste tn 12, Tabasalu

Harku vald

Telefon: 5887 2860

www.harku.ee