Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu algatamisele arvamuse küsimine

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2

Hiiumaa vallas Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kärdla oktoober 2024

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistutele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksematele kruntidele, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõju tegevuste hulka.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

Hinnang:

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistutele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine.
Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks pere- ja ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksematele krundile, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Pika ja Valli tänava piirkond on üks vanemaid ja tihedamalt asustatud üksikelamute piirkondi Kärdlas. Maareformi tulemusel on krundistruktuuris maaüksuseid, mis on seni aktiivse kasutusega ja hooldamata, kuid millel hea potentsiaal piirkonda sobituva eluhoonestuse kavandamiseks. Tänaseks on piirkonnas kaasaegne tänavavõrk, ühisveevärk, elektri. Ja sidevõrk. Elamupiirkond on lähedal keskväljakule, kus pakutakse mitmeid teenuseid, sh lasteaed, haiga, koolid. Kärlas ei ole palju piirkondi, kus oleks võimalik kommunikatsioonide läheduses kaasaegseid elamuid püstitada ning seeläbi tihendada linnalist asustust ja tagada järgmistele põlvkondadele võimalus rajada kodus Kärdlasse.

Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2023+“ toob linnadele elukeskkonna kvaliteedi seisukohast välja vajaduse säilitada kompaktsus, tihendada sisestruktuuri ja võtta taaskasutusse seni kõrvale jäänud maid. Planeeringuala piirkonnas on palju hoonestatud kinnistuid, mille pindala jääb alla 1500 m2 ning väiksematele kruntide arendamine on kõiki muid nõudeid arvestades igati teostatav, kui seada ehitusõigus proportsionaalselt krundi suurusega. Detailplaneeringuga on võimalik kujundada osapooli kaasavalt tasakaalukas lahendus ja tagada aedlinnalik rohelisuse säilimine koos Kärdla jätkusuutlikkusse arengusse panustava hoonestusega.


Joonis 1. Planeeringu asukoht Kärdla linna kehtiva üldplaneeringu kaardil

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt väärtustatud alad.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Valli tn 11b kinnistut katastritunnusega 20501:001:1830, elamumaa 100%, pindalaga 974 m² ja Tiigi tn 18 kinnistut katastritunnusega 20501:001:0723, sihtotstarbeta maa 100%, pindalaga 1431 m². Kinnistud on hoonestamata.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel sideehitis ja selle kaitsevöönd, elektripaigaldised ja selle kaitsevööndid.
Planeeringuala maapinna absoluutkõrgus on 2 m.
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Planeeringaual jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 2). Lähimad registrisse kantud puurkaevud paiknevad ca 220 m kaugusel. Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 100 ja 600 m kaugusel.


Joonis 2. Põhjavee kaitstuse kaart

Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal radoonisisaldusega pinnas.
Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise kinnistu piiride.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega, ehk võib immutada pinnasesse kuni 5 m³ mehaaniliselt puhastatud olmereovett ööpäevas, aga see tohi sisaldada vesikäimlast pärit reovett. Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada linnatrasside kaudu, seega detailplaneeringu elluviimise ja kõikidele nõuetele vastava trasside väljaehitamisel ei kaasne põhjaveele reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.

Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 100 ja 600 m kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega arvestama.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke (ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale, võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.

Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Ala liidetakse ühisveevärgiga (ja ka ühiskanalisatsiooniga). Uusehituse varustamine veega, olmereovete kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeritav tegevus, milleks on uue elamukrundi moodustamine, ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala jääb elamumajade piirkonda, suhteliselt kitsa ja vähese liikluskoormusega tänava äärde. Seega, ka täiendavast liiklusest tingitud häiringuid kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda. Ilmselt on liiklus häiritud ehitustegevuse ajal, kuid see häiring on lühiajaline.

Lähimad elamud paiknevad planeeringuala naabruses. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevenditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevenditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt asub 400 m kaugusel läänes – III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile paikneb lähim Natura 2000 võrgustiku ala Tareste loodusala (RAH0000579) on üle 200 m kaugusel loodes, ca 580 m kaugusel on kaitsealune Kärdla rannapark ja 800 m kaugusel Kärdla linnapark. Seega planeeringualal ei asu kaitsealasid ega piirne nendega, seega planeeritav hoonestus ei avalda negatiivset mõju.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.
Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 100 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei ole eeldatavalt oluline. Planeeringu kohaselt üks elamu abihoonega. Mõju avaldub eelkõige naaberkinnistu omanikele lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
6. Kokkuvõte
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:
1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;
2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused;
3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;
6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.


Eelhinnangu koostas:
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalituse planeeringuspetsialist



Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 1

Lähteseisukohad Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi nt 18
kinnistute detailplaneeringule


1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus
1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+
1.3 Kärdla Linnavolikogu 21.6.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneering
1.4 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid.
1.5 Keskkonnaameti ……………...2024 kiri nr ……………

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistuid (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1830; 20501:001:0723
Planeeritava katastriüksuse suurus 974 m²; 974 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%; sihtotstarbeta maa 100%
Planeeritava krundi sihtotstarve elamumaa; elamumaa
Kinnisturaamatu registriosa nr 23064350; 16362350
Hoonestus puudub; puudub
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel sideehitis ja selle kaitsevöönd, elektripaigaldised ja selle kaitsevööndid.
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)

detailplaneeringuala

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks pere- ja ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksematele krundile, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool tiheasustusega ala on 1 ha ning tiheasustusega aladel 1500 m2 (Kärdlas on erandina detailplaneeringu koostamisel lubatud kavandada krunte vähima suurusega 1200 m2).
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt väärtustatud alad.
3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistutele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksematele kruntidele kui üldplaneeringus lubatud.

Pika ja Valli tänava piirkond on üks vanemaid ja tihedamalt asustatud üksikelamute piirkondi Kärdlas. Maareformi tulemusel on krundistruktuuris maaüksuseid, mis on seni aktiivse kasutusega ja hooldamata, kuid millel hea potentsiaal piirkonda sobituva eluhoonestuse kavandamiseks. Tänaseks on piirkonnas kaasaegne tänavavõrk, ühisveevärk, elektri. Ja sidevõrk. Elamupiirkond on lähedal keskväljakule, kus pakutakse mitmeid teenuseid, sh lasteaed, haiga, koolid. Kärlas ei ole palju piirkondi, kus oleks võimalik kommunikatsioonide läheduses kaasaegseid elamuid püstitada ning seeläbi tihendada linnalist asustust ja tagada järgmistele põlvkondadele võimalus rajada kodus Kärdlasse.

Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2023+“ toob linnadele elukeskkonna kvaliteedi seisukohast välja vajaduse säilitada kompaktsus, tihendada sisestruktuuri ja võtta taaskasutusse seni kõrvale jäänud maid. Planeeringuala piirkonnas on palju hoonestatud kinnistuid, mille pindala jääb alla 1500 m2 ning väiksematele kruntide arendamine on kõiki muid nõudeid arvestades igati teostatav, kui seada ehitusõigus proportsionaalselt krundi suurusega. Detailplaneeringuga on võimalik kujundada osapooli kaasavalt tasakaalukas lahendus ja tagada aedlinnalik rohelisuse säilimine koos Kärdla jätkusuutlikkusse arengusse panustava hoonestusega.

Joonis 2 Esialgne lahendusskeem



4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistud moodustavad kaks krunti.
4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga määratakse kruntidele hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Planeeringuga otsida kruntidele sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind ja kruntide täisehituse protsent. Määrata ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusalade piiritlemisel arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• jälgida tuleb väljakujunenud ehitusjoont;
• maaüksus asub miljööväärtuslikus piirkonnas ja väärtuslikul maastikul
• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;
• hoonete välisviimistlusel tuleb kasutada puitvoodrit;
• hoonestuse korruselisus on elamul kuni 2, abihoonel 1 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus elamul 8 m, abihoonel 6 m;
• ühele krundile kavandada 1 elamu ja 1 abihoone
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4 Liikluskorralduse määramine
Juurdepääs kruntidele lahendatakse Tiigi tänavalt (20501:001:0522). Parkimine lahendada kruntide siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.

4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt ettevõtetelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Selgitada välja tingimused krunti läbivate trasside ümbertõstmiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks uue hoone paremaks paigutuseks krundile.

Kaaluda võimalust hoonete liitmiseks kaugküttega.

Sadeveed immutada maaüksuse piires.

4.7 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.

4.8 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

4.12 Vajalike uuringute koostamine
Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, KSH eelhinnangu koostamine, KSH algatamise vajaduse kaalumine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine
oktoober-november 2024
Detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmise otsustamine, Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
detsember2024
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt
jaanuar- märts 2025
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine
aprill – mai 2025
Detailplaneeringu koostamine
juuni-juuli 2025
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
august-september 2025
Detailplaneeringu vastu võtmine
oktoober 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
november-detsember 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
jaanuar 2026
Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine
veebruar2026
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
märts 2026


5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) – ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja tuleb kaasata võrguvaldajad:
-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Elektrilevi OÜ
-Telia Eesti AS
-AS Kärdla Veevärk
-Keskkonnaamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Aia tn 5
20401:001:0331
Aia tn 3
20501:001:1829
Valli tn 11
20401:001:0155
Tiigi tn 16
37101:002:0890
Tiigi tn 13
37101:008:0280
Tiigi tn 15
37101:008:0520
Tiigi tn 17
37101:008:0460

5.4 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.

5.5 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.


Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
planeeringuspetsialist
[email protected]


HIIUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS

Kärdla juuni 2024 nr


Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Planeerimisseaduse § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 126, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1 ning lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 ja 5 alusel ning arvestades otsuse lisas toodud kaalutusi ja Keskkonnaameti …………….. kirjas nr …………… esitatud seisukohta

1. Algatada Hiiumaa vallas Kärdla linna Valli tn 11b (20501:001:1830) ja Tiigi tn 18 (20501:001:0723) kinnistute detailplaneering.

2. Kinnitada Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning Keskkonnaameti hinnangul planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a).

5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.

6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa vallaveebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.

7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest arvates planeerimisseaduse §127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.

8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalituse majas (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.


Anu Pilberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees



Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus
Istungile kutsuda:
Mõju eelarvele puudub


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kärdla linna üldplaneeringut muutva Valli tn 11 b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1.1 Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistud asuvad Kärdla linna üldplaneeringu alal. Vastavalt Kärdla linna üldplaneeringule asub planeeringuala pere- ja ridaelamu maal, väärtuslikul maastikul ning miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on minimaalselt 1500 m2.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Valli tn 11b kinnistut katastritunnusega 20501:001:1830, elamumaa 100%, pindalaga 974 m² ja Tiigi tn 18 kinnistut katastritunnusega 20501:001:0723, sihtotstarbeta maa 100%, pindalaga 1431 m². Kinnistud on hoonestamata.
1.3 Juurdepääs kruntidele planeeritakse rajatava mahasõiduga Tiigi tänavalt (20501:001:0522).
1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt väärtustatud alad.
3. Kärdla linna üldplaneering
Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistutele määranud juhtfunktsiooniks pere- ja ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud äksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus korterelamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Keskkonnaamet on oma …………..2024 kirjas nr ……………. seisukohal, et menetletava Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH agatamine ei ole eeldatavasti vajalik.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistutele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksemale krundile, kui üldplaneeringus lubatud.

Pika ja Valli tänava piirkond on üks vanemaid ja tihedamalt asustatud üksikelamute piirkondi Kärdlas. Maareformi tulemusel on krundistruktuuris maaüksuseid, mis on seni aktiivse kasutusega ja hooldamata, kuid millel hea potentsiaal piirkonda sobituva eluhoonestuse kavandamiseks. Tänaseks on piirkonnas kaasaegne tänavavõrk, ühisveevärk, elektri. Ja sidevõrk. Elamupiirkond on lähedal keskväljakule, kus pakutakse mitmeid teenuseid, sh lasteaed, haiga, koolid. Kärlas ei ole palju piirkondi, kus oleks võimalik kommunikatsioonide läheduses kaasaegseid elamuid püstitada ning seeläbi tihendada linnalist asustust ja tagada järgmistele põlvkondadele võimalus rajada kodus Kärdlasse.

Planeeringuala piirkonnas on palju hoonestatud kinnistuid, mille pindala jääb alla 1500 m2 ning väiksematele kruntide arendamine on kõiki muid nõudeid arvestades igati teostatav, kui seada ehitusõigus proportsionaalselt krundi suurusega. Detailplaneeringuga on võimalik kujundada osapooli kaasavalt tasakaalukas lahendus ja tagada aedlinnalik rohelisuse säilimine koos Kärdla jätkusuutlikkusse arengusse panustava hoonestusega. Planeeringulahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja Kärdla linna üldplaneeringu muumine on põhjendatud.

6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 18.07.2024 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.
6.3 Keskkonnaamet ……...2024 kirjas nr ………… esitas seisukoha Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.
6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ……………. kirjas nr ………………. avaldas arvamust Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse kohta.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.


Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 2

Hiiumaa vallas Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kärdla oktoober 2024

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistutele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksematele kruntidele, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilaheduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõju tegevuste hulka.
Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

Hinnang:

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus:
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistutele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine.
Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks pere- ja ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksematele krundile, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Pika ja Valli tänava piirkond on üks vanemaid ja tihedamalt asustatud üksikelamute piirkondi Kärdlas. Maareformi tulemusel on krundistruktuuris maaüksuseid, mis on seni aktiivse kasutusega ja hooldamata, kuid millel hea potentsiaal piirkonda sobituva eluhoonestuse kavandamiseks. Tänaseks on piirkonnas kaasaegne tänavavõrk, ühisveevärk, elektri. Ja sidevõrk. Elamupiirkond on lähedal keskväljakule, kus pakutakse mitmeid teenuseid, sh lasteaed, haiga, koolid. Kärlas ei ole palju piirkondi, kus oleks võimalik kommunikatsioonide läheduses kaasaegseid elamuid püstitada ning seeläbi tihendada linnalist asustust ja tagada järgmistele põlvkondadele võimalus rajada kodus Kärdlasse.

Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2023+“ toob linnadele elukeskkonna kvaliteedi seisukohast välja vajaduse säilitada kompaktsus, tihendada sisestruktuuri ja võtta taaskasutusse seni kõrvale jäänud maid. Planeeringuala piirkonnas on palju hoonestatud kinnistuid, mille pindala jääb alla 1500 m2 ning väiksematele kruntide arendamine on kõiki muid nõudeid arvestades igati teostatav, kui seada ehitusõigus proportsionaalselt krundi suurusega. Detailplaneeringuga on võimalik kujundada osapooli kaasavalt tasakaalukas lahendus ja tagada aedlinnalik rohelisuse säilimine koos Kärdla jätkusuutlikkusse arengusse panustava hoonestusega.


Joonis 1. Planeeringu asukoht Kärdla linna kehtiva üldplaneeringu kaardil

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt väärtustatud alad.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Valli tn 11b kinnistut katastritunnusega 20501:001:1830, elamumaa 100%, pindalaga 974 m² ja Tiigi tn 18 kinnistut katastritunnusega 20501:001:0723, sihtotstarbeta maa 100%, pindalaga 1431 m². Kinnistud on hoonestamata.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel sideehitis ja selle kaitsevöönd, elektripaigaldised ja selle kaitsevööndid.
Planeeringuala maapinna absoluutkõrgus on 2 m.
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
Planeeringaual jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 2). Lähimad registrisse kantud puurkaevud paiknevad ca 220 m kaugusel. Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 100 ja 600 m kaugusel.


Joonis 2. Põhjavee kaitstuse kaart

Vastavalt Hiiumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal keskmine või madal radoonisisaldusega pinnas.
Detailplaneeringuga kavandataval alal ei asu kaitsealasid (sh. Natura 2000 alasid) ning kaitsealuseid looduse üksikobjekte, millele planeeritav hoonestus võiks negatiivset mõju avaldada.
Planeeritaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega oluliselt intensiivsemad kuid lühiajalised ja lõppevad enamasti hoonete ja rajatiste valmimisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise kinnistu piiride.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega, ehk võib immutada pinnasesse kuni 5 m³ mehaaniliselt puhastatud olmereovett ööpäevas, aga see tohi sisaldada vesikäimlast pärit reovett. Reoveekäitlus ja veevarustus tuleb lahendada linnatrasside kaudu, seega detailplaneeringu elluviimise ja kõikidele nõuetele vastava trasside väljaehitamisel ei kaasne põhjaveele reostamise oht. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kasutatavate mehhanismidega või kemikaalide/kütuste kasutamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusreegleid ja jäätmekäitlusnormatiive järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus minimaalne.

Lähimad madalamad ja liigniisketel perioodidel üleujutatavad alad paikneb planeeringualast üle 100 ja 600 m kaugusel, mistõttu detailplaneeringu hoonestusala määramisel ei pea sellega arvestama.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusega kaasneb teatav jäätmeteke (ehitusmaterjalide jäägid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale, võimalusel suunata taaskasutusse. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist ja jäätmekäitluse käsitlemist ehitusprojektis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist teadaolevalt kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Seega ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ehituse käigus selgub, et pinnas on saastunud, utiliseeritakse see vastavalt ohtlikute jäätme kohaselt.

Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Ala liidetakse ühisveevärgiga (ja ka ühiskanalisatsiooniga). Uusehituse varustamine veega, olmereovete kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide tööst tingituna. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” tooduga. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müratase piirkonnas, välja arvatud ehitustööde käigus, märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha.

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimisel on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Planeeritav tegevus, milleks on uue elamukrundi moodustamine, ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. Planeeringuala jääb elamumajade piirkonda, suhteliselt kitsa ja vähese liikluskoormusega tänava äärde. Seega, ka täiendavast liiklusest tingitud häiringuid kavandatav tegevus oluliselt ei suurenda. Ilmselt on liiklus häiritud ehitustegevuse ajal, kuid see häiring on lühiajaline.

Lähimad elamud paiknevad planeeringuala naabruses. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevenditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevenditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile lähim looduskaitsealune objekt asub 400 m kaugusel läänes – III kategooria kaitsealuste taimede kasvukoht. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur. Eeldatav mõju on enamike tegurite osas jääb kinnistu piiridesse. Seega detailplaneeringu elluviimise mõjuala kaitsetaimede kasvukohani ja mõju looduskaitsealusele objektile puudub.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile paikneb lähim Natura 2000 võrgustiku ala Tareste loodusala (RAH0000579) on üle 200 m kaugusel loodes, ca 580 m kaugusel on kaitsealune Kärdla rannapark ja 800 m kaugusel Kärdla linnapark. Seega planeeringualal ei asu kaitsealasid ega piirne nendega, seega planeeritav hoonestus ei avalda negatiivset mõju.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju, kuna piirkonnas puuduvad teised tegevused.
Planeeringuga kavandatu mõju ulatub ca 100 m kaugusele planeeringualast, kaasnev mõju ei ole eeldatavalt oluline. Planeeringu kohaselt üks elamu abihoonega. Mõju avaldub eelkõige naaberkinnistu omanikele lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.
6. Kokkuvõte
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus elamu planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ja muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Lähtudes eelhinnangu tulemustest on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik:
1) ette näha meetmed põhjavee kaitseks;
2) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral
käitumise lahendused;
3) soovitame vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hajusalt valgumine pinnasesse;
6) detailplaneeringus tuleb ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriskitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded ja viia need miinimumini.


Eelhinnangu koostas:
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalituse planeeringuspetsialist



Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa 1

Lähteseisukohad Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi nt 18
kinnistute detailplaneeringule


1. Detailplaneeringu koostamse olulisemad alusdokumendid
1.1 Huvitatud isiku detailplaneeringu algatamise taotlus
1.2 Hiiu Maakonnaplaneering 2030+
1.3 Kärdla Linnavolikogu 21.6.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneering
1.4 Projekteerimisvaldkonna seadused, nõuded ja standardid.
1.5 Keskkonnaameti ……………...2024 kiri nr ……………

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistuid (vt. joonis 1)

Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 20501:001:1830; 20501:001:0723
Planeeritava katastriüksuse suurus 974 m²; 974 m²
Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%; sihtotstarbeta maa 100%
Planeeritava krundi sihtotstarve elamumaa; elamumaa
Kinnisturaamatu registriosa nr 23064350; 16362350
Hoonestus puudub; puudub
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel sideehitis ja selle kaitsevöönd, elektripaigaldised ja selle kaitsevööndid.
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kitsenduste kaardikihti)

detailplaneeringuala

Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistule määranud juhtfunktsiooniks pere- ja ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksematele krundile, kui üldplaneeringus ette nähtud.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud üksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamute vahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava maaüksuse lubatud vähima suuruse üldtingimus väljapool tiheasustusega ala on 1 ha ning tiheasustusega aladel 1500 m2 (Kärdlas on erandina detailplaneeringu koostamisel lubatud kavandada krunte vähima suurusega 1200 m2).
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt väärtustatud alad.
3. Detailplaneeringu algatamise põhjendus
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistutele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksematele kruntidele kui üldplaneeringus lubatud.

Pika ja Valli tänava piirkond on üks vanemaid ja tihedamalt asustatud üksikelamute piirkondi Kärdlas. Maareformi tulemusel on krundistruktuuris maaüksuseid, mis on seni aktiivse kasutusega ja hooldamata, kuid millel hea potentsiaal piirkonda sobituva eluhoonestuse kavandamiseks. Tänaseks on piirkonnas kaasaegne tänavavõrk, ühisveevärk, elektri. Ja sidevõrk. Elamupiirkond on lähedal keskväljakule, kus pakutakse mitmeid teenuseid, sh lasteaed, haiga, koolid. Kärlas ei ole palju piirkondi, kus oleks võimalik kommunikatsioonide läheduses kaasaegseid elamuid püstitada ning seeläbi tihendada linnalist asustust ja tagada järgmistele põlvkondadele võimalus rajada kodus Kärdlasse.

Kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2023+“ toob linnadele elukeskkonna kvaliteedi seisukohast välja vajaduse säilitada kompaktsus, tihendada sisestruktuuri ja võtta taaskasutusse seni kõrvale jäänud maid. Planeeringuala piirkonnas on palju hoonestatud kinnistuid, mille pindala jääb alla 1500 m2 ning väiksematele kruntide arendamine on kõiki muid nõudeid arvestades igati teostatav, kui seada ehitusõigus proportsionaalselt krundi suurusega. Detailplaneeringuga on võimalik kujundada osapooli kaasavalt tasakaalukas lahendus ja tagada aedlinnalik rohelisuse säilimine koos Kärdla jätkusuutlikkusse arengusse panustava hoonestusega.

Joonis 2 Esialgne lahendusskeem



4. Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistud moodustavad kaks krunti.
4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Planeeringuga määratakse kruntidele hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Planeeringuga otsida kruntidele sobiv maksimaalne võimalik ehitusmaht ja hoonestusala, selgitada välja suurim lubatav ehitisealune pind ja kruntide täisehituse protsent. Määrata ehitusõigused koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusalade piiritlemisel arvestada kehtivate kitsenduste ja kujadega.

4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:
• jälgida tuleb väljakujunenud ehitusjoont;
• maaüksus asub miljööväärtuslikus piirkonnas ja väärtuslikul maastikul
• arhitektuursete nõuete määramisel tuleb lähtuda lähipiirkonna hoonestusest;
• hoonete välisviimistlusel tuleb kasutada puitvoodrit;
• hoonestuse korruselisus on elamul kuni 2, abihoonel 1 ja ehitiste suurim lubatud kõrgus elamul 8 m, abihoonel 6 m;
• ühele krundile kavandada 1 elamu ja 1 abihoone
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest;
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;
• suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4 Liikluskorralduse määramine
Juurdepääs kruntidele lahendatakse Tiigi tänavalt (20501:001:0522). Parkimine lahendada kruntide siseselt ning tänavale parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

4.5 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva keskkonnaga ning sellest tulenevate kitsendustega. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada privaatsuse tagamisega. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse osas.

4.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavatelt ettevõtetelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Selgitada välja tingimused krunti läbivate trasside ümbertõstmiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks uue hoone paremaks paigutuseks krundile.

Kaaluda võimalust hoonete liitmiseks kaugküttega.

Sadeveed immutada maaüksuse piires.

4.7 Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.

4.8 Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10 Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11 Keskkonnatingimused
Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

4.12 Vajalike uuringute koostamine
Detailplaneeringu koostamise käigus koostada värsked topo-geodeetline (tehnovõrkude paiknemise andmetega) uuring, täpsusastmes mis on vajalik edasisel ehitiste projekteerimisel.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1 Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lõike 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi: planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lõikes 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus
Aeg
Detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine, KSH eelhinnangu koostamine, KSH algatamise vajaduse kaalumine, ettepanekute küsimine, lähteseisukohtade koostamine
oktoober-november 2024
Detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmise otsustamine, Hiiumaa Vallavalitsuses planeerimisseaduse § 130 kohase halduslepingu sõlmimine
detsember2024
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt
jaanuar- märts 2025
Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine osavalla valitsusele ülevaatamiseks, eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine
aprill – mai 2025
Detailplaneeringu koostamine
juuni-juuli 2025
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine
august-september 2025
Detailplaneeringu vastu võtmine
oktoober 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
november-detsember 2025
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse
jaanuar 2026
Riigihalduse ministri poolne detailplaneeringu heakskiitmine
veebruar2026
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikkust huvist tulenevaid vastuväiteid
märts 2026


5.2 Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• seletuskiri;
• joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) – ehitustegevusega kaetud maa-alade kohta (hoonete, teede, tehnovõrkude alune maa) tuleb kasutada maa-alale koostatud geodeetilist alusplaani;
• ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);
• lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3 Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel
Planeeringumenetluses tehakse koostööd järgnevate asutustega ja tuleb kaasata võrguvaldajad:
-Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
-Päästeameti Lääne Päästekeskus
-Elektrilevi OÜ
-Telia Eesti AS
-AS Kärdla Veevärk
-Keskkonnaamet

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud ja/või nende kinnistute valdajad:
Aia tn 5
20401:001:0331
Aia tn 3
20501:001:1829
Valli tn 11
20401:001:0155
Tiigi tn 16
37101:002:0890
Tiigi tn 13
37101:008:0280
Tiigi tn 15
37101:008:0520
Tiigi tn 17
37101:008:0460

5.4 Detailplaneeringu kooskõlastamine ja vastuvõtmine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele ametiasutustega kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks digitaalselt allkirjastatud failide konteiner e-posti aadressile [email protected]. Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada kinnistu omaniku, tehnovõrkude valdajate ja Päästeametiga.

5.5 Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb esitada Hiiumaa Vallavalitsusele kaks paberkandjal toimikut, mis sisaldavad digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega ja Planeeringute andmekogule esitamiseks nõuetekohane materjal.


Lähteseisukohad koostas:
Maiken Lukas
planeeringuspetsialist
[email protected]


HIIUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS

Kärdla juuni 2024 nr


Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Planeerimisseaduse § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 126, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 1 ning lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6 ning § 35 lg-te 3 ja 5 alusel ning arvestades otsuse lisas toodud kaalutusi ja Keskkonnaameti …………….. kirjas nr …………… esitatud seisukohta

1. Algatada Hiiumaa vallas Kärdla linna Valli tn 11b (20501:001:1830) ja Tiigi tn 18 (20501:001:0723) kinnistute detailplaneering.

2. Kinnitada Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara ning Keskkonnaameti hinnangul planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla linn Keskväljak 5a).

5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.

6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa vallaveebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.

7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest arvates planeerimisseaduse §127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud.

8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalituse majas (Keskväljak 5a, Kärdla) ja valla veebilehel.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.


Anu Pilberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees



Eelnõu algataja: Hiiumaa Vallavalitsus
Istungile kutsuda:
Mõju eelarvele puudub


Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Kärdla linna Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde



Hiiumaa Vallavolikogu otsusega algatatakse Kärdla linna üldplaneeringut muutva Valli tn 11 b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu koostamine ning jäetakse algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

1.1 Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistud asuvad Kärdla linna üldplaneeringu alal. Vastavalt Kärdla linna üldplaneeringule asub planeeringuala pere- ja ridaelamu maal, väärtuslikul maastikul ning miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal, kus lubatud elamukrundi suurus on minimaalselt 1500 m2.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kärdla linnas Valli tn 11b kinnistut katastritunnusega 20501:001:1830, elamumaa 100%, pindalaga 974 m² ja Tiigi tn 18 kinnistut katastritunnusega 20501:001:0723, sihtotstarbeta maa 100%, pindalaga 1431 m². Kinnistud on hoonestamata.
1.3 Juurdepääs kruntidele planeeritakse rajatava mahasõiduga Tiigi tänavalt (20501:001:0522).
1.4 Detailplaneeringu ala ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ega piirne nendega, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
2. Hiiu maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala I klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla linn). Maakonnaplaneeringu kohaselt omavad Kärdla linna väärtuslikul maastikul ajaloolis-kultuurilist väärtust hästi säilinud 20. sajandi alguse tänavavõrk, säilinud 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole hoonestus, Kärdla kirik; Linna- ja Rannapark, väga kaunid ja hästi hooldatud Kärdla vanemad aedlinnaosad koos parkidega, arteesia surveline vesi kui haruldane loodusnähtus, Linna- ja Rannapark, Nuutri jõgi, Liiva jt ojad, alleed, linnaelanike poolt väärtustatud alad.
3. Kärdla linna üldplaneering
Planeeringuala asub Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu alal. Üldplaneering on kinnistutele määranud juhtfunktsiooniks pere- ja ridaelamu maa ning paikneb I klassi väärtuslikul maastikul, miljööväärtuslikul alal ja detailplaneeringu kohustusega alal. Üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt on planeeringualale määratud väikeelamu maa-ala juhtotstarve (EV), kus on lubatud äksikelamu (ühele leibkonnale kavandatud), kaksikelamu (kahele leibkonnale kavandatud), kahe korteriga elamu, ridaelamu ning muu arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelise väliruumi ning muu elamuid teenindava maakasutus. Väikeelamu maa-alal ja selle lähiümbruses korterelamu arendamisel peab arvestama olemasolevate elamualade väljakujunenud privaatsustasemega.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu KHS vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna tegu on tihedalt asustatud alaga, kus korterelamu ja selle abihoonete planeerimisega arvestatakse üldplaneeringus toodud nõuetega ning muude kitsendustega ning tegevus sobitatakse olemasolevasse keskkonda.
Keskkonnaamet on oma …………..2024 kirjas nr ……………. seisukohal, et menetletava Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning KSH agatamine ei ole eeldatavasti vajalik.
5. Detailplaneeringuga kavandatav
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistutele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine.

Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt on minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitusõiguse määramine (elamule ja abihoonele) väiksemale krundile, kui üldplaneeringus lubatud.

Pika ja Valli tänava piirkond on üks vanemaid ja tihedamalt asustatud üksikelamute piirkondi Kärdlas. Maareformi tulemusel on krundistruktuuris maaüksuseid, mis on seni aktiivse kasutusega ja hooldamata, kuid millel hea potentsiaal piirkonda sobituva eluhoonestuse kavandamiseks. Tänaseks on piirkonnas kaasaegne tänavavõrk, ühisveevärk, elektri. Ja sidevõrk. Elamupiirkond on lähedal keskväljakule, kus pakutakse mitmeid teenuseid, sh lasteaed, haiga, koolid. Kärlas ei ole palju piirkondi, kus oleks võimalik kommunikatsioonide läheduses kaasaegseid elamuid püstitada ning seeläbi tihendada linnalist asustust ja tagada järgmistele põlvkondadele võimalus rajada kodus Kärdlasse.

Planeeringuala piirkonnas on palju hoonestatud kinnistuid, mille pindala jääb alla 1500 m2 ning väiksematele kruntide arendamine on kõiki muid nõudeid arvestades igati teostatav, kui seada ehitusõigus proportsionaalselt krundi suurusega. Detailplaneeringuga on võimalik kujundada osapooli kaasavalt tasakaalukas lahendus ja tagada aedlinnalik rohelisuse säilimine koos Kärdla jätkusuutlikkusse arengusse panustava hoonestusega. Planeeringulahendus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga ja Kärdla linna üldplaneeringu muumine on põhjendatud.

6. Detailplaneeringu menetlus
6.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 18.07.2024 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine.
6.3 Keskkonnaamet ……...2024 kirjas nr ………… esitas seisukoha Valli tn 11b ja Tiigi tn 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.
6.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ……………. kirjas nr ………………. avaldas arvamust Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse kohta.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama paragrahvi lõigetes 6-8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja isikud.
PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamse algatamise korral.


Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist