Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 19.09.2024 nr 6-1/6392

Meie 21.10.2024 nr 7.2-2/24/16237-2

Karla küla Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamata

jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Karla küla Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala

detailplaneeringule (katastritunnused vastavalt 65301:003:0253; 65301:003:0761, edaspidi

planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused kinnistute jagamiseks elamumaa, ärimaa, tootmis- ja

ärimaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11 Tallinna ringtee km 7,039-7,254 ja riigiteega nr 11112

Lagedi-Jüri tee km 3,333-3,444.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) jätame

planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku

asukoha määramine.

Planeeringu seletuskirja p 5.1.3. „Sademevee ärajuhtimine ja drenaaž“ on selgitatud, et

„Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Kuna planeeringuala maapind langeb

11 Tallinna ringtee suunas, siis on planeeringuala sademe- ja drenaažvee eesvooluks

olemasolev maanteekraav“. Lisaks on öeldud, et „täpne sademe- ja drenaažvee eesvoolu

suunamise vooluhulkade reguleerimise ulatus ja viis, samuti võimalikud ühtlustusmahutite

asukohad töötatakse välja edasise projekteerimise käigus“.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Selgitame, et riigitee kraavid on riigitee konstruktsiooni osa ja on ette nähtud

vee ärajuhtimiseks teekattelt, muldkehast ja nõlvadelt ning peavad tagama riigitee

toimimise ja püsivuse. Kraavid ei ole rajatud maaparanduslikel eesmärkidel ning need ei

ole maaparandusobjektide (arendatavate kinnistute) kuivendamisel immutusaladeks,

eesvooluks, kraaviks ega veejuhtmeks, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi

eesvoolu. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida

riigitee alusele maaüksusele.

Kuna kinnistutel on piisavalt ruumi, tuleb sademevee probleem lahendada planeeringuala

piires (koguda, immutada).

2 (2)

2. Planeeringu seletuskirja p 9.1 „Elluviimise tegevuskava etapid“ lisada märkus, et riigitee

ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne

planeeringualale mistahes hoonetele ehitamise alustamise teatise esitamist.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP1214_seletuskiri

- Lisa 2. DP1214_pohijoonis

- Lisa 3. DP1214_tehnovorgud

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Töö nr: DP 277-2022 Koostamise korraldaja: Rae Vallavalitsus registrikood 75026106 Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald 75301, Harju mk [email protected] tel 605 6750

Huvitatud isik: Kinnistud S OÜ registrikood 12646768 Kai tn 1, Tallinn 10111, Harju mk [email protected] tel 521 5749

Koostaja: Guru Projekt OÜ registrikood 11308422 Lai tn 2–14, Tallinn 10133, Harju mk tel 644 4414 [email protected]

HARJUMAA, RAE VALD, KARLA KÜLA

KAASIKU JA TEEÄÄRE KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

DP1214

arhitekt: Ivo Rebane

[email protected] tel 528 79 01

2024

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 2 -

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI

II JOONISED

DP-1 Situatsiooniskeem

DP-2 Kontaktvööndi skeem

DP-3 Tugiplaan

DP-4 Põhijoonis

DP-5 Tehnovõrkude koondplaan

DP-6 Illustreeriv joonis

III MENETLUSDOKUMENDID

IV LISAD

Võrguvaldajate tehnilised tingimused

Liiklusuuring

Dendroloogiline inventeerimine

Mürahinnang

V KOOSKÕLASTUSED

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 3 -

SELETUSKIRJA SISUKORD

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................................... 5

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid: .................................... 5 1.2 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: .................................................. 7

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...................................................... 7

2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................. 7 2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................ 8

2.3 Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus ..................... 8 2.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud ........................................................................ 8 2.5 Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................... 8

2.6 Olemasolev haljastus ja keskkond............................................................................ 8 2.7 Kehtivad piirangud .................................................................................................. 9

3 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE

SEOSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ................................................... 9

3.1 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs ............ 9 3.2 Planeeringuala kontaktalal kehtestatud ja menetluses detailplaneeringud: ......... 10

3.3 Planeeringu eesmärk ............................................................................................. 11 3.4 Vastavus Rae valla üldplaneeringule ..................................................................... 12

4 PLANEERINGU ETTEPANEK .................................................................................... 12

4.1 Asendiplaaniline lahendus ..................................................................................... 12

4.2 Krundijaotus .......................................................................................................... 14 4.3 Hoonestusalad ja kruntide ehitusõigus .................................................................. 15

4.3.1 Hoonestusalad .................................................................................................... 15

4.3.2 Ehitusõigus ......................................................................................................... 15 4.4 Ehitiste arhitektuurinõuded.................................................................................... 21

4.4.1 Tootmis- ja/või ärihooned .................................................................................. 21 4.4.2 Üksikelamud ....................................................................................................... 22

4.4.3 Piirded ................................................................................................................ 22 4.5 Planeeringu hoonestustingimuste võrdlus Rae valla üldplaneeringu

hoonestustingimustega (Karla küla) .................................................................................. 22

4.6 Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted ............................................................ 24 4.6.1 Liikluskorralduse põhimõtted ............................................................................. 24

4.6.2 Autode parkimine ............................................................................................... 27

4.6.3 Jalgrataste parkimine ......................................................................................... 28

4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ........................................................................ 29 4.7.1 Haljastus ............................................................................................................. 29 4.7.2 Haljastust puudutavad nõuded projekteerimisel, ehitamisel, istutamisel ja

hooldamisel .................................................................................................................... 30 4.7.3 Mänguväljakud ja rekreatsiooniala ................................................................... 31

4.8 Jäätmekäitluse põhimõtted ..................................................................................... 31 4.8.1 Äri- ja/või tootmismaa jäätmekäitlus ................................................................. 32 4.8.2 Elamumaa jäätmekäitlus .................................................................................... 32 4.8.3 Ehitusjäätmed ..................................................................................................... 33

4.9 Vertikaalplaneerimine ............................................................................................ 34

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 4 -

4.10 Radooni mõjude leevendamise meetmed planeeringualal ..................................... 34 4.11 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded .................................................................... 35 4.12 Tuleohutusnõuded .................................................................................................. 35

4.12.1 Tuletõrjeveevarustus .......................................................................................... 36

4.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .......................................... 37

5 TEHNOVARUSTUS ..................................................................................................... 37

5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 37 5.1.1 Veevarustus ........................................................................................................ 38 Tuletõrjeveevarustus ...................................................................................................... 38

5.1.2 Reoveekanalisatsioon ......................................................................................... 38 5.1.3 Sademevee ärajuhtimine ja drenaaž .................................................................. 38

5.2 Elektrivarustus ....................................................................................................... 40

5.2.1 Tänavavalgustus ................................................................................................. 41 5.3 Sidevarustus ........................................................................................................... 41 5.4 Soojusvarustus ....................................................................................................... 44 5.5 Kitsendused ja servituutide vajaduse määramine .................................................. 45

6 KESKKONNATINGIMUSED ...................................................................................... 48

6.1 Keskkonnalubade ja tootmistegevuse alustamiseks vajalike lubade taotlemine .... 48

7 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE MÕJUDE

VÄLTIMISE MEETMED..................................................................................................... 49

7.1 Võimalikud majanduslikud mõjud .......................................................................... 50

7.2 Võimalikud kultuurilised mõjud ............................................................................. 50

7.3 Võimalikud sotsiaalsed mõjud ............................................................................... 50 7.4 Võimalik mõju looduskeskkonnale ......................................................................... 50 7.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ja meetmed negatiivsete

mõjude vältimiseks või leevendamiseks ............................................................................. 51 7.5.1 Ehitustegevus ...................................................................................................... 51 7.5.2 Haljastus, taimestik ja loomastik ....................................................................... 52

7.5.3 Pinna- ja põhjavesi, sademe- ja reovee kogumine ja ärajuhtimine ................... 53 7.5.4 Jäätmeteke .......................................................................................................... 54

7.5.5 Olemasoleva liikluse mõju planeeringualale ning planeeringulahenduse mõju

liikluskoormusele ja -korraldusele ................................................................................. 54 7.5.6 Müra ja vibratsioon ............................................................................................ 55

7.5.7 Välisõhk sh õhu kvaliteet .................................................................................... 57

7.5.8 Soojussaared ...................................................................................................... 57

7.5.9 Insolatsioonitingimused ..................................................................................... 58 7.5.10 Valgustus ............................................................................................................ 58

7.5.11 Õnnetused ja avariid ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale ...................... 58

8 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS ................................................. 59

9 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA TINGIMUSED .................... 60

9.1 Elluviimise tegevuskava etapid .............................................................................. 60 9.2 Täiendavad tingimused .......................................................................................... 61

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 5 -

I SELETUSKIRI

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:

 Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462)

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning

vormistamise juhend”

 Reaalprojekt OÜ poolt töö nr P17016 „Rae vald Jüri alevik, Karla küla ja Lagedi alevik

ringteede nr 11112 ja 11111 Jüri-Lagedi jalg- ja jalgrattatee ning valgustuse

projekteerimine”

 Rae Vallavalitsuse 08.10.2019 korraldusega nr 1239 algatatud Uus-Kaasiku ja lähiala

detailplaneering

 detailplaneeringu algatamise taotlus 25.07.2022

 Rae valla, huvitatud isiku Kinnistud S OÜ ning detailplaneeringu koostaja Guru Projekt

OÜ vahel 22.12.2022 digiallkirjastatud leping detailplaneeringu koostamise

rahastamiseks, detailplaneeringu kohase avaliku ruumi ja taristu väljaehitamiseks ning

avaliku ruumi üleandmiseks Rae vallale ja Rae valla sotsiaalobjektide ehitamise

toetamiseks

 Rae Vallavalitsuse 21.02.2023 korraldus nr 410 „Karla küla Kaasiku ja Teeääre

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade

kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”

 katastriüksuste geodeetiline alusplaan

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatakse järgmiste seaduste, õigusaktide ja

standarditega:

 planeerimisseadus

 ehitusseadustik

 liiklusseadus

 maaparandusseadus

 jäätmeseadus

 keskkonnaministri 03.06.2022 määrus nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja

sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1”

 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

 keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

 riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded”

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 6 -

 keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase”

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 "Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded"

 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

 keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”

 keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

 majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

 keskkonnaministri 06.07.2013 määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord”

 siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded”

 sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

 sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

 Rae Vallavolikogu 20.05.2024 määrusega nr 46 kinnitatud „Rae valla ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava 2024–2035“

 Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord”

 Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 18 „ Haljastusnõuded projekteerimisel ja

ehitamisel Rae vallas”

 Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning

avaliku ala haljastuse nõuded”

 Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri”

 Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste

alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”

 Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“

 Eesti standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

 Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”

 Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

 Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 7 -

 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

1.2 Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:

 TVG Grupp OÜ geodeetiline mõõdistus 10.07.2022, töö nr 122-03-G

 Tulelaev OÜ Radoonitõrjekeskus, Teeääre, Karla küla, Rae vald DP, radoonisisalduse

mõõtmine pinnasest, Raport, 24.03.2023

 Tulelaev OÜ Radoonitõrjekeskus, Kaasiku, Karla küla, Rae vald DP, radoonisisalduse

mõõtmine pinnasest, Raport, 11.04.2023

 Mariana Simson, dendroloogiline inventeerimine 19.04.2023 töö nr 190423/14

 Osaühing Stratum, Rae vald Kaasiku ja Teeääre kinnistute detailplaneeringu

liiklusuuring, töö nr 2023-T063, 26.05.2023

 LEMMA OÜ, Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang,

05.07.2023

2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus

Planeeritava ala suurus on ca 10 ha. Planeeringuala hõlmab kahte katastriüksust:

Aadress: Harju maakond, Rae vald, Karla küla, Kaasiku

Katastritunnus: 65301:003:0253

Katastriüksuse suurus: 4,29 ha

Katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Aadress: Harju maakond, Rae vald, Karla küla, Teeääre

Katastritunnus: 65301:003:0761

Katastriüksuse suurus: 5,67 ha

Katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude

planeerimiseks – osa Kivisalu tee katastriüksusest (65301:001:3511) ja 11112 Lagedi-Jüri tee

katastriüksusest (65301:003:0264). Juurdepääs planeeringualale on Kivisalu tupikteelt.

Planeeringuala maaüksused paiknevad Rae valla Karla külas 11 Tallinna ringtee, 11112

Lagedi-Jüri tee ja Kivisalu tee vahelisel maa-alal. 11 Tallinna ringtee jääb planeeringualast

läände, tupiktee Kivisalu tee piirab maa-ala põhjast ning 11112 Lagedi-Jüri tee idast. Kivisalu

tee ja 11112 Lagedi-Jüri tee ristmiku ning planeeringuala vahel asub Uus-Kaasiku 100%

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus, millele on 08.10.2019 algatatud detailplaneering

DP1036 eesmärgiga jagada olemasolevast kinnistust välja kuus elamumaa krunti ja üks

transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Planeeringualast lõunas asub maatulundusmaa

sihtotstarbega Suursepa katastriüksus koos juurdepääsutee koridoriga.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 8 -

2.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Kaasiku ja Teeääre katastriüksuste olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa.

Katastriüksused on hoonestamata.

2.3 Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus

PLANEERINGALAGA KÜLGNEVAD KATASTRIÜKSUSED

ilmakaar aadress katastritunnus pindala

sihtotstarve ja

selle

osakaalu

protsent

hoonestus

põhjas Kivisalu tee 65301:001:3511 5737 m² L 100 –

idas Uus-Kaasiku 65301:003:0252 11 910 m² M 100 –

11112 Lagedi-Jüri tee 65301:003:0264 87 659 m² L 100 –

lõunas Suursepa 65301:001:4260 18,11 ha M 100 –

läänes 11 Tallinna ringtee 65301:003:1177 38,64 ha L 100 –

L – transpordimaa

M – maatulundusmaa

2.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeringuala paikneb 11 Tallinna ringtee, 11112 Lagedi-Jüri tee ja Kivisalu tee vahelisel

maa-alal. 11 Tallinna ringtee jääb planeeringualast läände, tupiktee Kivisalu tee piirab maa-ala

põhjast ning 11112 Lagedi-Jüri tee idast.

Juurdepääs planeeringualale on Kivisalu tupikteelt.

Lähimad ühistranspordipeatused, Laiakivi bussipeatused, asuvad planeeringuala vahetus

läheduses 11112 Lagedi-Jüri teel kummalgi pool Kivisalu tee ristmikku. Planeeringualast 2 km

kaugusel põhjasuunas asub Lagedi rongijaam.

11112 Lagedi-Jüri tee ääres on jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab planeeringuala kiirelt ja

turvaliselt jalgsi, jalgrattaga või kergliikuriga liikujale nii Lagedi kui Jüri alevikega.

2.5 Olemasolev tehnovarustus

Detailplaneeringu alal puudub tehnovõrkudega varustatus.

Teeääre katastriüksuse idaserva läbib elektriõhuliin alla 1 kV.

2.6 Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala mõlemad katastriüksused on tasase maapinnaga põllumaad, aeglase ca 3,5

meetrise languga üle 500-meetrisel distantsil idast läände 11112 Lagedi-Jüri teest 11 Tallinna

ringteeni.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 9 -

Tuginedes pinnasest radoonisisalduse mõõtmise raportitele, mille käigus mõõdeti Teeääre

maaüksusel kõrgeimaks radoonisisalduseks 83 kBq/m³ ja Kaasiku maaüksusel kõrgeimaks

radoonisisalduseks 81 kBq/m³, liigitub territoorium kõrge radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Planeeringualal viidi 2023 kevadel läbi dendroloogiline inventeerimine, mille tulemusena

selgus, et alal ei kasva väärtuslikku kõrghaljastust, alal ei kasva kaitsealuseid liike ja ei esine

looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrtaimeliike. Isetekkelist kodumaistest puittaimedest

koosnevat kõrghaljastust esineb vähesel määral Kaasiku maaüksusel kahe grupina ning

Teeääre maaüksusel üksikute puudena 11112 Lagedi-Jüri tee poolses osas. Inventeerimise

tulemusena selgus, et Teeääre ja Kaasiku katastriüksustel kasvab 6 liiki lehtpuid – hall lepp,

sookask, harilik haab, harilik toomingas, harilik pihlakas ja raagremmelgas. Okaspuudest

kasvab harilik kuusk. Puud on kas alamõõdulised või vigastustega ja perspektiivitud.

Olemasolev puittaimestik on perspektiivitu ja on soovitatav likvideerida. Alles võib jätta

üksikud harilikud kuused ja sookased, mis kasvavad eraldi ja millele saab tagada kasvuks

vajaliku ruumi.

2.7 Kehtivad piirangud

Planeeringualal tuleb arvestada järgmiste olemasolevate piirangutega:

 Teeääre katastriüksusele on kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus Rae valla

kasuks. Tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus avalikult kasutatava kergliiklustee ja

tänavavalgustuse ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, asendamiseks,

remontimiseks ja likvideerimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks.

 maaparandussüsteemide ala Rae 1-2

 Transpordiameti tee nr 11 Tallinna ringtee teekaitsevöönd 50 m teekatte välimisest servast

 Transpordiameti tee nr 11112 Lagedi-Jüri teekaitsevöönd 30 m teekatte välimisest servast

 Eesti Lairiba Arenduse SA sideehitis maismaal – valguskaabel mikrotorus koos

kaitsevööndiga

 Elektrilevi OÜ elektriõhuliin alla 1 kV koos kaitsevööndiga

 Aktsiaselts ELVESO maa-alune kanalisatsiooni survetorustik koos kaitsevööndiga

 geodeetiline märk väline ID 49152

3 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU

EESMÄRK

3.1 Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeringuala paikneb 11 Tallinna ringtee, 11112 Lagedi-Jüri tee ja Kivisalu tee vahelisel

maa-alal. Juurdepääs planeeringualale on 11112 Lagedi-Jüri tee kaudu Kivisalu tupikteelt.

Lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel nr DP-2

„Kontaktvööndi analüüs”.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 10 -

Kontaktala läbivad põhjast edela suunas 11 Tallinna ringtee, kirdest edela suunas

11112 Lagedi-Jüri tee ning ala lõunaosas 11113 Assaku-Jüri tee. Samuti läbivad ala kagust

läände Vaskjala-Ülemiste kanal ning kagust põhjasuunas Pirita jõgi. Kontaktala loodenurka,

planeeringualast teisele poole 11 Tallinna ringteed, jääb Rail Balticu võimalik trassikoridor.

Planeeringuala ümbritsevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused.

Kontaktalasse jäävad ka elamumaad 11112 Lagedi-Jüri tee ääres ning eriti tihedalt Pirita jõe

ääres, kus leidub lisaks suuremaid üldkasutatava maa maaüksusi. Äri- ja tootmismaa

katastriüksused asuvad 11 Tallinna ringtee, Vaskjala-Ülemiste kanali ning 11113 Assaku-Jüri

tee vahelisel alal.

Sotsiaalne infrastruktuur paikneb lähimates keskustes – Lagedi ja Jüri alevikes.

Jüri alevik jääb planeeringualast edelasse, linnulennult ca 2,5 km kaugusele. Jüri alevikus

asuvad nii vallamaja, kool, lasteaed, perearstikeskus, poed, spordiasutused, kirik ja toimiv

ühistranspordiühendus 10 km kaugusel asuva Tallinnaga. Uus riigigümnaasium ja vallamaja

jäävad DP alast ca 4 km kaugusele.

Lagedi alevik asub planeeringualast linnulennult ca 2 km kaugusel kirdes. Lagedi keskuses

asuvad kool, lasteaed, raamatukogu ja pood. Lagedi põhikool ja lasteaed asuvad teisel pool

Pirita jõge ca 3 km kaugusel teed mööda minnes. Planeeringualast 2 km kaugusel põhjasuunas

asub Lagedi rongijaam. Sealt sõidab rong Tallinna kesklinna 16 minutit, Ülemiste jaama 8

minutit.

Kontaktalasse jääb 3 bussipeatust 11112 Lagedi-Jüri tee ääres, millest üks, Laiakivi

bussipeatus, asub planeeringuala vahetus läheduses kummalgi pool Kivisalu tee ristmikku.

11112 Lagedi-Jüri tee ääres on jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab planeeringuala kiirelt ja

turvaliselt jalgsi, jalgrattaga või kergliikuriga liikujale nii Lagedi kui Jüri alevikega.

Piirkonna hoonestuse puhul ei ole välja kujunenud ühtset ehitusjoont, arhitektuurset stiili,

fassaadi- ega piirete lahendusi.

3.2 Planeeringuala kontaktalal kehtestatud ja menetluses detailplaneeringud:

Kontaktala detailplaneeringud on esitatud joonisel DP-2 – Kontaktvööndi analüüs.

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD (08.03.2024 seisuga)

nr DP nr keht. kuup. nimetus eesmärk

1 DP1146 2023.06.13. Põlendiku kinnistu ja lähiala DP jagamine transpordimaa,

maatulundusmaa ja 3

elamumaa kinnistuks

2 DP1117 2021.10.24. Lootsi vkt 35 kinnistu ja lähiala

DP

ehitusõiguse suurendamine

3 DP1024 2020.10.12. Atleedi tee 58 ja 58a kinnistu ja

lähiala DP

katastriüksuste liitmine ja

ehitusõiguse saamine

4 DP0399 2018.11.28. Jüri tee 20 MÜ ja lähiala DP kruntideks jagamine

5 DP0473 2018.04.03. Sauetangi ja Pruuli tee 20 KÜ ja

lähiala DP

elamukrundid

6 DP0886 2017.04.25. Suur-Tõnikse kinnistu ja lähiala elamumaa kruntideks

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 11 -

DP jagamine

7 DP0862 2016.09.27. Lootsi vkt 13, 13a ja Lootsi

kinnistuste ja lähiala DP

2 krundi liitmine ühe

üksikelamukrundi

moodustamiseks

8 DP0772 2016.06.21. Kurekaela tee 1kinnistu ja lähiala

DP

jagamine 2

üksikelamukrundiks

9 DP0770 2015.10.20. Kurekaela tee 2, 4, 6 ja lähiala DP 3 uut elamukrunti

10 DP0811 2015.09.22. Aaviku kinnistu ja lähiala DP elamumaa kruntide

moodustamine

11 DP0775 2014.06.25. Jõekalda kinnistu ja lähiala DP 1 üksikelamu ja 1

maatulundusmaa krunt

12 DP0683 2014.06.25. Lõolapõllu kinnistu ja lähiala DP kuni 5 ühepereelamu krunti

hajaasustuse põhimõttel

13 DP0686 2013.10.22. Sookarla kinnistu ja lähiala DP jagada 2-ks elamumaa ja 2-ks

üldmaa krundiks

14 DP0538 2009.12.15. Kangilaski 28 kinnistu DP elamumaa ja üldmaa

15 DP0646 2009.11.10. Lootsi tee 11a ja Kurekaela tee 1

kinnistute ja lähiala DP

ehitusõiguse muutmine kahel

kinnistul

16 DP0596 2009.08.11. Näkinurga kinnistu ja lähiala DP 3 ühepereelamu ja 1 üldmaa

krunt

17 DP0401 2008.11.11. Pilliroo kinnistu DP elamukrundid

18 DP0211 2007.05.08. Uus-Mustimäe kinnistu DP elamumaa ja üldmaa krundid,

osaliselt kehtetu

19 DP0333 2006.10.10. Aaviku kinnistu DP elamumaa ja

maatulundusmaa krundid,

osaliselt kehtetu

20 DP0144 2004.11.09. Koplipere kinnistu DP äri- ja tootmismaa krundid

21 DP0140 2004.09.14. Suur-Tõnikse ning Kurve

pereelamute kvartali DP I etapp

elamumaa krundid, osaliselt

kehtetu

22 DP0111 2003.06.01. Jüri tee 49 kinnistu DP 5 pereelamut

23 DP0041 2000.09.27. Jüri tee 55 kinnistu DP 1 pereelamu ehitusõigus

MENETLUSES DETAILPLANEERINGUD (08.03.2024 seisuga)

nr DP nr algat. kuup. nimetus eesmärk

1 DP1036 2019.10.08. Uus-Kaasiku kinnistu ja lähiala

DP

jagada 6-ks elamumaa ja

transpordimaa krundiks

2 DP1256 2023.06.15. Hirvesilma, Hõbejärve, Sinijärve

ja Sookarla kinnistute ja lähiala

DP

kinnistute liitmine,

ehitusõiguse määramine,

ehitusõiguse muutmine

3 DP1162 2022.05.16. Suur-Tõnikse kinnistu ja lähiala

DP

15 elamumaa krunti, 3

üldkasutatava maa krunti, 1

transpordimaa krunt

3.3 Planeeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolevate Kaasiku ja Teeääre katastriüksuste

jagamine elamumaa, ärimaa, tootmis- ja ärimaa, üldkasutatava maa ning transpordimaa

sihtotstarbega maaüksusteks, moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 12 -

määramine, planeeringuala juurdepääsude, parkimise, haljastuse ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega

nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu maakasutusega, kus planeeringuala maakasutuse

juhtotstarbeks on määratud osaliselt perspektiivne tootmismaa ja osaliselt perspektiivne

elamumaa. Detailplaneeringu lahendus aitab kaasa piirkonna arengule s.h. tehnovõrkudega

varustatusele.

3.4 Vastavus Rae valla üldplaneeringule

Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering näeb

planeeringuala 11 Tallinna ringtee poolsele osale ette perspektiivse tootmis- ja ärimaa

maakasutuse sihtotstarbe ning 11112 Lagedi-Jüri tee poolsele osale perspektiivse elamumaa

maakasutuse sihtotstarbe.

Detailplaneeringu lahenduses järgitakse üldplaneeringut ning üldplaneeringu muutmist ette ei

nähta.

4 PLANEERINGU ETTEPANEK

4.1 Asendiplaaniline lahendus

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud 11112 Lagedi-Jüri tee ja Kivisalu tee tupiktee

kaudu. 11 Tallinna ringteelt juurdepääsu ette ei nähta.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek jätkata Uus-Kaasiku detailplaneeringu (DP1036)

lahenduses kavandatavat juurdepääsuteed Kivisalu teelt U-kujuliselt tagasi Kivisalu teele nii, et

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 13 -

oleks tagatud juurdepääsud moodustatavatele elamumaa sihtotstarbega kruntidele. Eraldi

juurdepääsutee on ette nähtud ka moodustatavatele äri- ja/või tootmismaa kruntidele.

Üldplaneeringus ette nähtud äri- ja/või tootmismaa alale on elamumaa kruntide poolsesse

planeeringuala ossa ehk elamute kontaktvööndisse kavandatud üksnes ärimaa sihtotstarbega

krundid vastavalt detailplaneeringu algatamiskorralduse Lisa 1 punkti 4.2.4 ning Rae valla

üldplaneeringu seletuskirja Lisa 3 „Piirkondlikud hoonestustingimused” Karla külas krundi

sihtotstarbe määramise tingimusele: „Elamute kontaktvööndis ainult (korraldus) / vaid (ÜP)

ärimaa sihtotstarbega krundid”. Tingimus tähendab seda, et tootmismaa sihtotstarbega krunte

võib kavandada üksnes väljapoole elamute kontaktvööndit.

Rae valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 „Kasutatavad mõisted” on selgitatud

elamualade ja elamute kontaktvööndi mõistet järgmiselt: „Elamualadega või eraldi paiknevate

elamutega vahetult külgnevad maa-alad. Elamualade kontaktvööndi ulatuse otsustab kohalik

omavalitsus igal üksikjuhul eraldi lähtuvalt konkreetsest olukorrast, üldjuhul on elamumaa

kontaktvööndi ulatuseks vähemalt 200 m olemasoleva või kavandatava elamumaa piirist või

olemasoleva elamu õuemaast.”

Käesolevas detailplaneeringu lahenduses on elamute kontaktalana käsitletud eelmainitust

kitsamat maa-ala alljärgnevatel põhjustel:

1) elamumaa ja 11 Tallinna ringtee äärde kavandatud tootmis- ja ärimaa krundi (pos 1) vahele

on puhvrina planeeritud kõrghaljastusega üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt (pos 18),

mille suurus on 15% väikeelamumaaga seotud detailplaneeringu alast, kaks transpordimaa

sihtotstarbega maaüksust (pos 19 ja 20) ning elamute kontaktvööndisse üldplaneeringu järgi

lubatud suurema kõrghaljastusprotsendiga ärimaa krundid (pos 2, 3 ja 4), millele

püstitatavad ärihooned on nii visuaalseks puhvriks kui täiendavaks tõkkeks võimalikule

tootmis- ja ärimaalt kanduvale mürale;

2) võimalikust tootmisest põhjustatavat olulist negatiivset mõju (st tootmisega kaasnevad

mõjud nagu müra, õhureostus, pinnasereostus, vibratsioon, valgusreostus jmt, mis väljuvad

tootmisterritooriumilt) ei ole krundilt pos 1 oodata, kuna seda keelavad Rae valla

üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.7 „Tootmis- ja ärimaa” üldised kasutamis- ja

ehitustingimused tootmis- ja ärimaal, mh: „Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole

lubatud arendada elamistingimusi halvendavat äri- või tootmistegevust.” ning „Olulist

negatiivset mõju omava tootmisega maad planeerida elamu- ja puhkealadest piisavasse

kaugusesse, et tagada kahjuliku mõju hajumine.”. Planeeritava tegevusega kaasneda võivat

olulist negatiivset mõju ei eeldata ka detailplaneeringu algatamise korralduses, kus on seda

analüüsitud Lisas 2. Selleks, et planeeringu realiseerimisel oleks eelnimetatud olulise

negatiivse mõju vältimise nõuded täidetud, on need lisatud planeeringu seletuskirja peatükki

6 „Keskkonnatingimused”;

3) põhimõttelise nõusoleku detailplaneeringu lahendusele andis Rae valla planeerimis- ja

maakorralduskomisjon 26.08.2022.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 14 -

4.2 Krundijaotus

Detailplaneeringus tehakse ettepanek jagada olemasolevad Kaasiku ja Teeääre katastriüksused

21-ks maaüksuseks järgmiselt:

 1 paindliku sihtotstarbe osakaaluga tootmis- ja ärimaa krunt T 75...100% / Ä 0...25%

 3 ärimaa sihtotstarbega krunti Ä 100%

 13 elamumaa sihtotstarbega üksikelamu krunti E 100%

 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt Üm 100%

 3 transpordimaa sihtotstarbega maaüksust L 100%

MAAÜKSUSTE MOODUSTAMINE

pos

planeeritud

sihtotstarbed ja

osakaalu

protsent

planeeritud

pindala m²

moodustatakse

kinnistutest

katastriüksuse

tunnus

liidetav /

lahutatav

osa m²

senine

sihtotstarve

1 T 75...100 /

Ä 0...25 50 637

Kaasiku 65301:003:0253 24 806 M 100

Teeääre 65301:003:0761 25 831 M 100

2 Ä 100 5 000 Kaasiku 65301:003:0253 5 000 M 100

3 Ä 100 5 000 Kaasiku 65301:003:0253 2 291 M 100

Teeääre 65301:003:0761 2 709 M 100

4 Ä 100 5 000 Teeääre 65301:003:0761 5 000 M 100

5 E 100 1 500 Kaasiku 65301:003:0253 1 500 M 100

6 E 100 1 500 Kaasiku 65301:003:0253 1 500 M 100

7 E 100 1 500 Kaasiku 65301:003:0253 1 500 M 100

8 E 100 1 595 Kaasiku 65301:003:0253 740 M 100

Teeääre 65301:003:0761 855 M 100

9 E 100 1 531 Teeääre 65301:003:0761 1 531 M 100

10 E 100 1 500 Teeääre 65301:003:0761 1 500 M 100

11 E 100 1 500 Teeääre 65301:003:0761 1 500 M 100

12 E 100 1 500 Teeääre 65301:003:0761 1 500 M 100

13 E 100 1 650 Teeääre 65301:003:0761 1 650 M 100

14 E 100 1 500 Teeääre 65301:003:0761 1 500 M 100

15 E 100 1 500 Teeääre 65301:003:0761 1 500 M 100

16 E 100 1 500 Teeääre 65301:003:0761 1 500 M 100

17 E 100 1 500 Teeääre 65301:003:0761 1 500 M 100

18 Üm 100 4 387 Kaasiku 65301:003:0253 1 903 M 100

Teeääre 65301:003:0761 2 484 M 100

19 L 100 5 084 Kaasiku 65301:003:0253 1 400 M 100

Teeääre 65301:003:0761 3 684 M 100

20 L 100 3 171 Kaasiku 65301:003:0253 2 299 M 100

Teeääre 65301:003:0761 872 M 100

21 L 100 1 563 Teeääre 65301:003:0761 1 563 M 100

KOKKU: 99 618 99 618

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 15 -

4.3 Hoonestusalad ja kruntide ehitusõigus

4.3.1 Hoonestusalad

Hoonestusalade määramisel on arvestatud teekaitsevööndeid, kruntide piire, tuleohutuskujasid,

tehnovõrke ja juurdepääsuteid. Hoonestusalade kaugus kruntide piiridest on lubatud

minimaalselt 4 m, kui pole määratud ehitusjoont või ei esine muid kitsendavaid asjaolusid.

11 Tallinna ringtee kaitsevööndisse (50 m äärmise sõiduraja välimisest servast) ja 11112

Lagedi-Jüri tee kaitsevööndisse (30 m äärmise sõiduraja välimisest servast) ei ole

hoonestusalasid ette nähtud.

Planeeringu graafilises lahenduses (põhijoonisel) on määratud kõikidele hoonestatavatele

kruntidele hoone põhimahu või hoone osa ehitusjooned ja näidatud võimalikud illustratiivsed

hoonete asukohad suurima lubatud ehitisealuse pinna ulatuses.

4.3.2 Ehitusõigus

Ehitusõigus on määratud vastavalt Rae valla üldplaneeringu hoonestustingimustele (Karla

küla).

Elamumaa kruntidele on lubatud kuni 2 abihoonet ehitisealuse pinnaga kuni 60 m² hoone.

Abihoonete sh ka mitte ehitusloa kohustuslike abihoonete ehitisealune pind peab mahtuma

krundile lubatud maksimaalse ehitisealuse pinna sisse. Elamumaa kruntidele on lubatud ka

rajatiste nagu jäätmekonteinerite aediku või jäätmekonteinerite katusealuse püstitamine.

Krunt pos 1:

Krundile määratakse ehitusõigus kuni 3 kuni 3-korruselise maksimaalselt 16 m kõrguse

tootmis- ja ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 50 637 m²

 krundi sihtotstarve: T 75...100% / Ä 0...25%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 25 315 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m

 maksimaalne täisehituse %: 50%

 haljastuse minimaalne % krundil: 20%

- teekaitsevöönd on kohustuslik haljasala

- iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

Krunt pos 2:

Krundile määratakse ehitusõigus kuni 3 kuni 2-korruselise maksimaalselt 9 m kõrguse

ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 5 000 m²

 krundi sihtotstarve: Ä 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 2 500 m2

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 16 -

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 9 m

 maksimaalne täisehituse %: 50%

 haljastuse minimaalne % krundil: 20%

- sellest minimaalselt 40% peab olema kaetud kõrghaljastusega, kuna tegemist on

elamuala kontaktvööndiga

Krunt pos 3:

Krundile määratakse ehitusõigus kuni 3 kuni 2-korruselise maksimaalselt 9 m kõrguse

ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 5 000 m²

 krundi sihtotstarve: Ä 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 2 500 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 9 m

 maksimaalne täisehituse %: 50%

 haljastuse minimaalne % krundil: 20%

- sellest minimaalselt 40% peab olema kaetud kõrghaljastusega, kuna tegemist on

elamuala kontaktvööndiga

Krunt pos 4:

Krundile määratakse ehitusõigus kuni 3 kuni 2-korruselise maksimaalselt 9 m kõrguse

ärihoone ehitamiseks.

 krundi pindala: 5 006 m²

 krundi sihtotstarve: Ä 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 2 503 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: 2

 hoonete suurim lubatud kõrgus: 9 m

 maksimaalne täisehituse %: 50%

 haljastuse minimaalne % krundil: 20%

- sellest minimaalselt 40% peab olema kaetud kõrghaljastusega, kuna tegemist on

elamuala kontaktvööndiga

Krunt pos 5:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 17 -

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 6:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 7:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 8:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 595 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 235 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 18 -

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 9:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 531 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 230 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 10:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 11:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 19 -

Krunt pos 12:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 13:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 650 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 245 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 14:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 20 -

Krunt pos 15:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 16:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Krunt pos 17:

Krundile on määratud ehitusõigus ühe kuni 2-korruselise üksikelamu ja kuni 2 abihoone

ehitamiseks.

 krundi pindala: 1 500 m²

 krundi sihtotstarve: EE 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 üksikelamu + 2 abihoonet

 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind: 225 m2

 hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2, abihoonel 1

 hoonete suurim lubatud kõrgus: üksikelamul 8 m, abihoonel 5 m

 maksimaalne täisehituse %: 15%

 kõrghaljastus: krundi iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on

minimaalselt 6 m

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 21 -

Krunt pos 18:

Krundile on määratud ehitusõigus mängu-, spordi- ja rekreatsioonialade ning vajadusel kuni

20 m² abihoone rajamiseks. Võimalik abihoone ja rajatised peavad mahtuma suurima lubatud

ehitisealuse pinna sisse.

 krundi pindala: 4 387 m²

 krundi sihtotstarve: Üm 100%

 hoonete suurim lubatud arv krundil: 1 abihoone

 suurim lubatud ehitisealune pind: 100 m2

 abihoone suurim lubatud korruselisus: 1

 abihoone suurim lubatud kõrgus: 5 m

Transpordimaa sihtotstarbega maaüksustele pos 19, 20 ja 21 ehitusõigust ette ei nähta.

4.4 Ehitiste arhitektuurinõuded

Hoonestuse projekteerimisel arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu põhimõtetega,

järgida energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” ning arvestada

liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. Lisaks tuleb hooned projekteerida vastavalt

Eesti standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”, Eesti

standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes” ning Eesti standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes”.

4.4.1 Tootmis- ja/või ärihooned

Hoonete arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel tuleb 11 Tallinna ringtee poole näha ette

esinduslikumad fassaadid. Hooned lahendada kaasaegse arhitektuurikeelega. Fassaad

soovitatavalt liigendada nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Fassaadidel on soovitatav

kasutada vähemalt kahte erinevat materjali. Eelistatud materjalid on betoon, puit, klaas.

Ärihoonetel tohib plekki kasutada vaid aktsendi andmiseks. Tootmishoonetel elamute

kontaktvööndis tohib plekki kasutada kuni 60% ulatuses. Vältida tuleb naturaalseid materjale

imiteerivaid viimistlusmaterjale.

11 Tallinna Ringtee ääres on äri- ja tootmishoonete kõrgus lubatud kuni 16 m. Ärihoonete

kõrgus peab proportsionaalselt langema kuni 9 m kõrguseni elamute kontaktvööndis.

Katusekalde vahemik 0...15°, parapetiga.

Hoonete ± 0.00 = 36.80...39.70.

Kavandatavad hooned peavad moodustama tervikliku ansambli ning sobituma ümbritsevasse

keskkonda. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada 11 Tallinna ringtee liiklusega kaasneva

müraga ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid (põhikonstruktsiooni- ja akende

helipidavuses).

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 22 -

4.4.2 Üksikelamud

Üksikelamute arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel on soovitatav energiasäästlik

arhitektuur. Hoonete välimus peab olema visuaalselt nauditav. Fassaadide kujundamisel

eelistada viimistlusmaterjalina puitu, mis võib olla kombineeritud kivi, krohvi või tellisega.

Eelistada omadustelt kauakestvaid materjale. Imiteerivate materjalide ja ümarpalkfassaadi

kasutamine ei ole lubatud. Vältida tuleb liiga kirevaid ja intensiivseid fassaadide värvitoone.

Naaberkinnistute hooned peavad moodustama omavahel grupiti ansambli ega tohiks üksteisest

järsult erineda.

Hoonete soovitatud katusekalle on 15°... 40°, väiksemad hooneosad võivad olla madalama

kaldega.

Hoonete ± 0.00 = 39.90...40.40.

Hoonete kõrgus on piiratud – elamutel maksimaalselt 2 korrust ja 8 m, abihoonetel 1 korrus ja

5 m.

Hoonete eskiislahendused kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist Rae valla arhitektiga.

4.4.3 Piirded

Tootmis- ja/või ärihoonete kruntidel ei ole piire kohustuslik. Lubatud on kuni 2 m kõrguse

võrkpiirde rajamine.

Üksikelamu kruntide puhul on lubatud puidust lattaed, kinnistute vahel võib olla võrkpiire,

võib kasutada hekiga võrkpiiret. Piirde kõrgus võib olla kuni 1,5 m. Piirde kõrguse ja

kujunduse osas arvestada naaberkinnistute lahendustega ning hoonestuse arhitektuurse ilme ja

materjalikäsitlusega. Piirde lahendus peab sobima elamu arhitektuurse lahendusega.

Piirdeaedade väravad ei tohi avaneda tänava poole.

Piirete lahendus täpsustatakse ehitusprojektides.

4.5 Planeeringu hoonestustingimuste võrdlus Rae valla üldplaneeringu

hoonestustingimustega (Karla küla)

tingimus

ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING

elamumaa äri- ja tootmismaa elamumaa äri- ja

tootmismaa

krundi suurus min 1 500 m2 min 0,5 ha;

elamute

kontaktvööndis

max 0,7 ha

min 1 500 m² 50 637 m² ja

elamute

kontaktvööndis

5 000 m²

krundi

sihtotstarve

ühepereelamud;

paaris- ja

kahepere-elamud

läbivate teede ääres

ja ristmikel;

korter- ja

ridaelamuid

planeerida ei tohi

elamute

kontaktvööndis

vaid ärimaa

sihtotstarbelised

krundid

ühepereelamud elamute

kontaktvööndis 2

transpordimaa, 1

üldkasutatava

maa ja 3 ärimaa

sihtotstarbelist

maaüksust

krundi täisehitus ühepere-, max 50% 15% 50%

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 23 -

kahepere- ja

paariselamutel 10–

15%, olenevalt

krundi suurusest

kõrgus ja

korruselisus

ühepereelamud

2 korrust 8 m;

paaris- ja

kahepereelamud

2 korrust 8 m

Tallinna Ringtee

ääres äri- ja

tootmishoonete

kõrgus kuni 16 m;

kõrgus peab

proportsionaalselt

langema kuni 9 m

elamute

kontaktvööndis

2 korrust

kõrgusega 8 m

Tallinna ringtee

ääres 16 m,

elamute

kontaktvööndis

9 m

haljastus krundi iga 300 m2

kohta vähemalt 1

puu, mille

täiskasvamiskõrgus

on min 6 m;

läbivate teede

äärde puude allee

20% krundi pinnast

haljasala;

maantee

kaitsevöönd on

kohustuslik

haljasala;

krundi iga 600 m²

kohta 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus

on 10 m;

elamualade

kontaktvööndis

min 40%

haljasalast peab

olema kaetud

kõrghaljastusega;

läbivate teede ääres

puude allee

puude arv

vastavalt

tingimusele ette

nähtud;

läbiva tee äärde

kavandatud puude

allee ja

kõrghaljastusega

üldkasutatav maa

4 387 m²

lubatud

lahendada

vastavalt ÜP

tingimustele;

ärimaade ja

elamumaade

vahele

kavandatud

kõrghaljastusega

4 387 m²

üldkasutatava

maa krunt;

puude arv

vastavalt ÜP

tingimusele ette

nähtud

abihooned;

hoonete arv

krundil

kuni 2 abihoonet

ehitusaluse

pinnaga kuni

60m²/hoone,

kõrgus kuni 5m

kuni 3 hoonet

krundil

ühepereelamutel

lubatud kuni 2

abihoonet

ehitisealuse

pinnaga kuni

60 m2/hoone,

kõrgusega kuni

5 m

lubatud

lahendada

vastavalt ÜP

tingimustele

ehitusjoon läbiv tee – 20 m

kaugusel

sõiduteest;

piirkonna sisetee –

10 m

siseteel min 20 m

kaugusel

sõiduteest;

maantee ääres

teekaitsevööndi

piiril

piirkonna

siseteest 10 m

kaugusel ja

maantee ääres

teekaitsevööndi

piiril

siseteel min 20 m

kaugusel

sõiduteest;

maantee ääres

teekaitsevööndi

piiril

katuse kalle,

räästa kõrgus

ühepereelamul 15-

40°, väiksemad

hooneosad võivad

olla madalama

kaldega

0-15°, parapetiga lubatud lahendada

vastavalt ÜP

tingimustele

lubatud

lahendada

vastavalt ÜP

tingimustele

piirded puidust lattaed,

kinnistute vahel

võib olla võrkpiire;

võrkpiire hekiga;

ei ole kohustuslik;

piirde rajamisel

võrkaed kõrgusega

kuni 2 m

lubatud lahendada

vastavalt ÜP

tingimustele

lubatud

lahendada

vastavalt ÜP

tingimustele

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 24 -

kuni 1,5 m, lähtuda

naaberkinnistute

lahendusest

materjalikäsitlus peamine

viimistlusmaterjal

puit;

puiduga võib

kombineerida kivi,

krohvi või tellist

eelistatud

materjalid on

betoon, puit, klaas;

ärihoonetel tohib

plekki kasutada

vaid aktsendi

andmiseks;

tootmishoonetel

elamute

kontaktvööndis

tohib plekki

kasutada kuni 60%

ulatuses;

maantee pool

esinduslik fassaad

lubatud lahendada

vastavalt ÜP

tingimustele

lubatud

lahendada

vastavalt ÜP

tingimustele

Detailplaneeringu lahendus vastab Rae valla kehtiva üldplaneeringu hoonestustingimustele.

4.6 Liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtted

4.6.1 Liikluskorralduse põhimõtted

Liikluskorralduse ettepanek on koostatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad” nõuetele, Osaühing (Inseneribüroo) Stratumi poolt läbi viidud Kaasiku ja

Teeääre kinnistute detailplaneeringu liiklusuuringus (vt planeeringu lisad) esitatud

ettepanekutele ning Transpordiameti tingimustele.

Liikluskorralduse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektiga.

Planeeringuala paikneb 11 Tallinna ringtee, 11112 Lagedi-Jüri tee ja Kivisalu tee vahelisel

maa-alal. 11 Tallinna ringtee jääb planeeringualast läände, tupiktee Kivisalu tee piirab maa-ala

põhjast ning 11112 Lagedi-Jüri tee idast. Planeeringulahenduse joonistele on kantud

Ehitusseadustiku § 71 kohased tee kaitsevööndid 50 m 11 Tallinna ringtee ja 30 m

11112 Lagedi-Jüri tee äärmise sõiduraja välimisest servast. Hoonestus on kavandatud tee

kaitsevööndist väljapoole. Joonistele on kantud ka nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigi põhimaanteega 11 Tallinna ringtee ning

kõrvalmaanteega nr 11112 Lagedi-Jüri tee, tuleb planeeringulahenduse elluviimisel ja hoonete

projekteerimisel arvestada riigiteede olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega – müra, vibratsioon, õhusaaste. Hoonete projekteerimisel tuleb vajaduse korral

kavandada leevendavaid meetmeid häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete

tagamiseks. Võimalikud meetmed on kirjeldatud punktis 7.5.6 „Müra ja vibratsioon”.

Riigiteede omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 25 -

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise

ristumiskoha ümberehituse korral tuleb projektile taotleda nõuded Transpordiametilt.

Lähim ühistranspordipeatus, Laiakivi, asub planeeringuala vahetus läheduses 11112 Lagedi-

Jüri teel kummalgi pool Kivisalu tee ristmikku. Peatusest on kahes suunas kokku 12 väljumist,

Rae valla liinid R2, R11, R12 ja R13 on mõeldud peamiselt õpilaste veoks Jüri ja Lagedi

koolidesse.

Planeeringualast 2 km kaugusel põhjasuunas asub Lagedi rongijaam. Sealt sõidab rong

Tallinna kesklinna 16 minutit, Ülemiste jaama 8 minutit.

11112 Lagedi-Jüri tee ääres on jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab planeeringuala kiirelt ja

turvaliselt jalgsi, jalgrattaga või kergliikuriga liikujale nii Lagedi (ca 2 km) kui Jüri (ca 4 km)

alevikega. See võimaldab kasutada jalgratast ka Lagedi rongijaama jõudmiseks ning annab

täiendava võimaluse ühistranspordiga (rong) liikumiseks.

Osaühing Stratumi liiklusuuringu kokkuvõttest selgub, et Kaasiku ja Teeääre kinnistute

detailplaneeringu võib ellu viia olemasolevat teedevõrku kasutades. Ristmikute

teenindustasemed on lähimas tulevikus (aasta 2023+) tasemel A, kaugemas perspektiivis aastal

2043+ tasemel A ja B. Arvutused näitavad, et 11112 Lagedi-Jüri tee ja Kivisalu tee ristmikule

ei ole vaja rajada täiendavaid pöörderadasid, piisab lihtristmikust, kus peatee on 11112 Lagedi-

Jüri tee. Ristmikul peab arvestama raskeliikluse (autorong) ruumivajadusega pöörete

sooritamisel ning kasutama mahasõidu tüüp II mõõtmeid. Selleks on sobiv pöörderaadius R =

15 m, mis on piisav planeeringualale kavandatud tootmise ja lao funktsiooniga objektide

teenindamiseks. Vajaliku pöörderaadiusega on planeeringus arvestatud.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Kivisalu tupikteelt, mille sõidutee on ette nähtud

vajalikus pikkuses laiendada 6 m laiuseks. Liiklusuuringus on toodud välja, et juurdepääsutee

laiuseks planeeritud 6 m on raskeliikluse jaoks miinimum laius, millest väiksema laiusega teed

ei tohiks teha. Pigem võiks võimalusel kaaluda tee asfaltkatte laiuse suurendamist 7 meetrini.

Tee laiendamist takistab Kivisalu tee katastriüksuse kitsus ning planeeringuala ja 11112

Lagedi-Jüri tee vahele jääv Uus-Kaasiku katastriüksus. Selleks, et mahutada teemaale ära

lisaks sõiduteele nii jalgratta- ja jalgtee kui tehnovõrgud, laiendati teemaad Kaasiku

katastriüksuse arvelt, moodustades transpordimaa sihtotstarbega maaüksuse pos 20. Pos 20-le

planeeritud korrastatud Kivisalu tee jätk loob juurdepääsu äri- ja/või tootmismaa kruntidele

pos 1, 2, 3 ja 4.

Juurdepääsu tagamiseks planeeritud elamumaa kruntidele moodustatakse planeeringuala sisse

transpordimaa sihtotstarbega maaüksus pos 19. Juurdepääsutee on kavandatud nii, et seda oleks

võimalik perspektiivselt ühendada Uus-Kaasiku kinnistu ja lähiala detailplaneeringus

(DP1036) kavandatava juurdepääsuteega kui see detailplaneering ellu viiakse. Kui Kaasiku ja

Teeääre kinnistute detailplaneering realiseeritakse enne Uus-Kaasiku detailplaneeringut, siis

tuleb rajada planeeritud juurdepääsutee lõppu Uus-Kaasiku kinnistu piirile

ümberpööramiskoht.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 26 -

Planeeringus tehakse ettepanek määrata pos 19 juurdepääsutee 13-le planeeritud üksikelamule

õuealaks liiklusseaduse mõistes. See tõstaks piirangute tõttu kõigi liiklejate ohutust ning

vähendaks ka õhusaastet.

Liiklusseaduse § 2 „Mõisted” punkt 96 kohaselt on õueala jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks

ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja

väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

Liiklusseaduse § 15 „Sõidukiirus” lg 1 punkt 6 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks õuealal 20 km/h ning et

jalakäija või robotliikuri vahetus läheduses tohib sõiduk liikuda jalakäija või robotliikuri kiirusega.

Liiklusseaduse § 13 „Keskkonnakaitsenõuded” lg 5 ütleb, et õuealal ja lähemal kui 10 m elamust ei tohi peatatud

või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui 2 minutit.

Liiklusseaduse § 64 „Liiklus õuealal” reglementeerib järgmist:

(1) Jalakäija tohib liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada.

(2) Mootorsõiduki kiirus õuealal ei tohi ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 6 lubatud sõidukiirust.

(3) Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta.

(4) Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.

(5) Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha

ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda

võimatuks teiste sõidukite liiklust.

Jalakäijatele veel suurema ohutuse ja mugavuse tagamiseks on pos 19-le kavandatud

täiendavad jalgratta- ja jalgteed, mis muuhulgas loovad ühenduse ka 11112 Lagedi-Jüri tee

äärse jalgratta- ja jalgtee ning ärihoonete ala vahel.

Olemasolevale jalg- ja jalgrattateele 11112 Lagedi-Jüri tee ääres koos vajaliku taristu ja

haljastusega on planeeringualast eraldatud transpordimaa sihtotstarbega maaüksus pos 21.

Planeeringuala ulatuses on kõikidele kruntidele juurdepääsuks ette nähtud minimaalselt 2,5 m

laiused jalgratta- ja jalgteed, mis on kavandatud perspektiivselt ringistatult kasutatavatena.

11112 Lagedi-Jüri tee jalgratta- ja jalgteelt on planeeritud Kivisalu tee äärde jalgratta- ja

jalgtee, mis Uus-Kaasiku maaüksusel on näidatud perspektiivsena. Edasi kulgeb see mööda

transpordimaad pos 20 äri- ja/või tootmishoonete juurde, suundub kruntide pos 3 ja 4 vahelt

ning üle üldkasutatava maa pos 18, ühineb pos 19-le planeeritud elamuala jalgratta- ja

jalgteega ning jõuab uuesti tagasi 11112 Lagedi-Jüri tee äärsele jalgratta- ja jalgteele kruntide

pos 11 ja 12 vahelt. Detailplaneeringus kavandatud avalikult kasutatavate sõiduteede ning

jalgratta- ja jalgteede vahele on ette nähtud haljasriba.

Transpordimaade põhimõttelised ristlõiked koos tehnovõrkudega on esitatud joonisel DP-5

„Tehnovõrkude koondplaan”.

Detailplaneeringuga moodustatavad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused pos 19, 20 ja 21

koos planeeritud taristuga on ette nähtud avalikku kasutusse ning eelnimetatud maaüksuste

baasil moodustatavad kinnistud antakse Rae vallale tasuta üle vastavalt Rae Vallavalitsuse

25.10.2022 määrusele nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud

kulude kandmise kokkuleppimise kord”. Planeeritud tupiktänava pos 19 saab Rae vald üle

võtta Uus-Kaasiku detailplaneeringu realiseerimisel ja kahe naaberplaneeringu teede

ringistamisel. Ka ülevõetavad jalgratta- ja jalgteed peavad olema ringistatud.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 27 -

4.6.2 Autode parkimine

Parkimiskohad tuleb lahendada oma krundil.

Maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala ning kaitsevööndisse ei tohi parkimist

projekteerida.

Minimaalne ettenähtud parkimiskohtade arv üksikelamu krundi kohta on vastavalt Rae valla

üldplaneeringule 2 parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse

ehitusprojektide käigus.

Parkimiskohtade arvutus (EVS Linnatänavad, väikeelamute ala):

PARKIMISKOHTADE ARVUTUS (EVS 843 Linnatänavad, väikeelamute ala)

pos hoone nimetus EAP

m²

suletud

bruto

m²

parkimise

arvutus

SBr järgi

parkimis-

kohtade

norm

planeeritud

parkimis-

kohad

1

Tootmis- ja ärihoone 25 315 30 500 445

325* Tööstusettevõte ja ladu 75% 22 875 1/90 254

Asutus 25% 7 625 1/40 191

2

Ärihoone 2 500 2 900 41

41 Tööstusettevõte ja ladu 80%** 2 320 1/90 26

Asutus 20% 580 1/40 15

3

Ärihoone 2 500 2 900 41

41 Tööstusettevõte ja ladu 80%** 2 320 1/90 26

Asutus 20% 580 1/40 15

4

Ärihoone 2 500 2 900 41

41 Tööstusettevõte ja ladu 80%** 2 320 1/90 26

Asutus 20% 580 1/40 15

5 Üksikelamu 3 2***

6 Üksikelamu 3 2***

7 Üksikelamu 3 2***

8 Üksikelamu 3 2***

9 Üksikelamu 3 2***

10 Üksikelamu 3 2***

11 Üksikelamu 3 2***

12 Üksikelamu 3 2***

13 Üksikelamu 3 2***

14 Üksikelamu 3 2***

15 Üksikelamu 3 2***

16 Üksikelamu 3 2***

17 Üksikelamu 3 2***

KOKKU: 607 474

* praktika näitab ning Osaühing Stratumi liiklusspetsialistide seisukoht Rae vallas koostatud

Nigula ja Varivere tee 1 kinnistute detailplaneeringu liiklusuuringus sedastab, et tulenevalt

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 28 -

tootmistegevuse iseloomust vajavad tootmis- ja laohooned üldjuhul normatiivist oluliselt

vähem parkimiskohti

** stock-office tüüpi ärihoonetes on suurem osa hoonest lao funktsiooniga

*** vastavalt Rae valla üldplaneeringule

Projekteerimisetapis, kui on selgunud konkreetne tootmise- ja äritegevuse iseloom, tuleb ette

näha kas normatiivne või arvuliselt põhjendatud parkimiskohtade arv.

Soojussaarte tekke vältimiseks äri- ja tootmismaa kruntidel liigendada parklakohad

haljastusega, kaaluda murukivi ja/või varikatuste kasutamist parkimiskohtadel.

4.6.3 Jalgrataste parkimine

Äri- ja/või tootmismaa kruntidel pos 1, 2, 3 ja 4 tuleb tagada jalgratastele turvalised

parkimiskohad nii hoonete sees spetsiaalsetes ruumides kui väliterritooriumil näiteks

varikatuse all. Jalgrataste parkimiskohad on vaja ette näha nii töötajatele kui külastajatele ja

võimalikult vajalike sissepääsude lähedal.

JALGRATASTE PARKIMISKOHTADE ARVUTUS

pos hoone nimetus EAP

m²

suletud

bruto

m²

SBr

järgi

(EVS

843)

parkimis-

kohtade

norm

vähemalt

25%

autode

parkimis-

kohtadest

**

plan.

parkimis-

kohad

1

Tootmis- ja ärihoone 25 325 30 500 191 82

108 Tööstusettevõte ja ladu 75% 22 875 1/200 114

Asutus 25% 7 625 1/100 76

2

Ärihoone 2 500 2 900 18 11

12 Tööstusettevõte ja ladu 80%* 2 320 1/200 12

Asutus 20% 580 1/100 6

3

Ärihoone 2 500 2 900 18 11

12 Tööstusettevõte ja ladu 80%* 2 320 1/200 12

Asutus 20% 580 1/100 6

4

Ärihoone 2 500 2 900 18 11

12 Tööstusettevõte ja ladu 80%* 2 320 1/200 12

Asutus 20% 580 1/100 6

KOKKU: 245 115 144

* stock-office tüüpi ärihoonetes on suurem osa hoonest lao funktsiooniga

** vastavalt Rae valla soovitusele

EVS 843 normatiiv lubab võtta aluseks ka töötajate arvu: tööstusettevõtte ja lao korral –

1 parkimiskoht 12 inimese kohta, asutuse puhul – 1 parkimiskoht 10 inimese kohta. Kuna

planeerimisetapis pole perspektiivne töötajate arv teada, siis ei ole seda arvutust võimalik

teha.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 29 -

Projekteerimisetapis, kui on selgunud konkreetne tootmise- ja äritegevuse iseloom, tuleb ette

näha kas normatiivne või arvuliselt põhjendatud jalgrataste parkimiskohtade arv nii hoonete

mahus kui õues.

4.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

4.7.1 Haljastus

Ehitusprojektide koosseisus tuleb koostada haljastusprojekt.

Põhijoonisel on esitatud vähemalt üldplaneeringu minimaalsetele nõuetele vastavas mahus

planeeritud uue kõrghaljastuse põhimõtteline võimalik asukoht.

Planeeringuala on tasase maapinnaga ala, millel puudub väärtuslik kõrghaljastus. Kuna

dendroloogilise inventeerimise käigus selgus, et uuritud alal ei kasva väärtuslikku

puittaimestikku, siis on soovitatav olemasolev isetekkeline puittaimestik likvideerida. Alles

võib jätta üksikud harilikud kuused ja sookased, kui nende kasvuks on võimalik tagada vajalik

ruum. Kõrghaljastuse säilitamise võimalusi kaaluda ehitusprojektide ja haljastusprojektide

koostamisel. Puude säilitamise korral tuleb arvestada nende juurestiku kaitsevöönditega

ehitustööde käigus.

Planeeringualale on soovitatav istutada liigniiskele ja niiskele alale sobivaid puu- ja põõsaliike

nagu sookased, hõbepajud, rabe-remmelgas „Bullata“, kollane kask, pähklipuu, amuuri

toomingas, sahhalini kirsipuu, erinevad pihlaka sordid, alpi seedermänd, serbia kuusk, harilik

sirel, ginnala vaher, toompihlakas jms.

Täpne uue haljastuse asukoht ja istutatavate puude liigid lahendatakse ehitusprojektide

staadiumis haljastusprojektis.

Transpordimaa haljastus

Läbivate teede äärde tuleb rajada allee. Teeäärsete puuderivide dominant-puuliik ja puude

vahekaugus määratakse haljastusprojektis.

Piirkonda läbivad teed on 11 Tallinna ringtee ning 11112 Lagedi-Jüri tee. Mõlema tee äärde on

ette nähtud puude allee, mille rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ja

vastavate istutuspiirangutega. 11112 Lagedi-Jüri tee äärde on moodustatud eraldi

transpordimaa pos 21 olemasolevale jalgratta- ja jalgteele ning muule taristule.

Planeeritud juurdepääsuteed transpordimaal pos 19 saab pidada perspektiivselt läbivaks siis,

kui viiakse ellu Uus-Kaasiku menetluses detailplaneering ja juurdepääsuteed ühendatakse.

Kuni Uus-Kaasiku detailplaneeringu elluviimiseni on tegemist tupikteega. Perspektiivist

lähtudes on pos 19 tänavamaale ette nähtud puude allee kahes lõigus kruntide pos 9 ja 10 ida-

ja lõunapiiridele. Kruntide 5...8 vastas on juurdepääsutee läänekülge planeeritud rohke

kõrghaljastusega üldkasutatava maa krunt pos 18 eraldamaks ärimaa krunte elamumaast,

mistõttu eraldi puude alleed transpordimaale pole selles lõigus otstarbekas rajada. Pos 18

idakülg sõidutee kõrval tuleb vähemalt 1,5 m laiuselt jätta kõrghaljastusest vabaks, et tagada

sõiduteele hooldusala.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 30 -

Detailplaneeringus kavandatud avalikult kasutatavate sõiduteede ning jalgratta- ja jalgteede

vahele on ette nähtud 4 m laiused haljasribad, mille alla saab paigutada tehnovõrke.

Uue kõrghaljastuse rajamisel on oluline tagada liiklusohutuse seisukohast oluliste

nähtavuskolmnurkade alade kõrghaljastusest vabana hoidmine.

Äri- ja/või tootmismaa krundid

Vastavalt üldplaneeringule on äri- ja/või tootmismaa krundile pos 1 ette nähtud 20% krundi

pinnast haljasalana ning krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m.

Maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. 11 Tallinna ringtee äärde on ette nähtud puude

allee, mille puuliik ja muud tingimused määratakse haljastusprojektis.

Elamualade kontaktvööndis ehk kruntidel pos 2, 3 ja 4 on ette nähtud 20% krundi pinnast

haljasalana, millest minimaalselt 40% peab olema kaetud kõrghaljastusega.

Haljastusprojektis on soovitatav kavandada loodavatele äri- ja/või tootmismaa kruntidele

haljastusega varjestatud puhkealasid töötajatele.

Soojussaarte tekkimise vältimiseks tuleb äri- ja/või tootmismaa kruntide parklad liigendada

väiksemateks, kuni 30 kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning

kõrghaljastust meeldiva ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel

haljastusega tuleb arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

Elamumaa krundid

Rae valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb iga elamumaa krundi 300 m² kohta näha ette

vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on minimaalselt 6 m.

Üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks (pos 18) on ette nähtud 15% väikeelamumaaga

seotud detailplaneeringu alast. Elamualade kontaktvööndis peab minimaalselt 40% haljasalast

olema kaetud kõrghaljastusega.

11112 Lagedi-Jüri teelt tuleva mürahäiringu leevendamiseks elamumaa kruntidel pos 11, 12 ja

13 on soovitatav lisaks maantee äärsele puuderivile maaüksusel pos 21 haljastada maantee

poolne detailplaneeringu ala oluliselt tihedamalt, kui on minimaalne üldplaneeringu nõue.

Soovitatavalt mitmerindeliselt sh okaspuude ja -põõsastega haljastus. Kõrghaljastuse valimisel

tuleb arvestada, et lehtpuud ei paku talvel müraleevendust. Tihe teeäärne haljastus vähendab

lisaks maantee mürale ka teelt tulevat õhusaastet.

4.7.2 Haljastust puudutavad nõuded projekteerimisel, ehitamisel, istutamisel ja

hooldamisel

Haljastusprojekt tuleb koostada vastavalt Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 18

„Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas” nõuetele. Haljastusprojektis tuleb

kirjeldada kasvupinna taastamist, määrata piirkonda sobivad istutatava haljastuse liigid,

seemnete ja istikute kvaliteedinõuded, istikute suurused, vahekaugused, kasvumulla nõuded ja

muud olulised haljastustingimused. Samuti tuleb ette näha haljastusnõuded ehitamise ajaks.

Avalikule alale haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”. Avaliku

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 31 -

ala haljastamisel tuleb vältida monokultuuride teket ning luua puudele sobivad

kasvutingimused vähemalt 20 aastaks. Teemaale haljastuse projekteerimisel tuleb arvestada

tehnovõrkude kaitsevööndite ning vastavate istutuspiirangutega.

Hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ning uushaljastuse rajamisel ja hooldamisel

tuleb puittaimedele tagada tingimused ka vastavalt Eesti standardite EVS 843:2016

„Linnatänavad”, EVS 939-2020 „Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute

kvaliteedinõuded”, osa 3 „Ehitusaegne puude kaitse” ning osa 4 „Puuhooldustööd” nõuetele,

juhistele ja soovitustele.

Istutustöid saab teostada vaid taimedele ette valmistatud aladele, mis on vajalikus sügavuses

täidetud sobiliku mullaga ning puhastatud umbrohujuurtest, suurematest kividest ja muudest

võimalikest kahjustajatest. Muruseemne võib külvata selleks ette nähtud alale, mis on ette

valmistatud ning minimaalselt 100 mm kasvupinnasega. Muruseeme peab vastama antud ala

valgus- ja kasutustingimustele.

Istutusjärgne hooldus

Puude ja põõsaste hooldamisel tuleb arvestada liigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et

kasvaks elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne isend.

Kõige tähtsam on kuival ajal puude kastmine. Puid ja põõsaid kastetakse korrapäraselt,

kasvuperioodi jooksul vähemalt üks kord nädalas, kaasa arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta

peab arvestama (sõltuvalt puu suurusest) 50...100 liitrit vett. Pealtpoolt kastmise korral tuleb

kasta õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma

pinnasesse 10–15 minuti jooksul.

Tuleb kontrollida puude tugesid, kas teibad on korralikult maas. Sidumismaterjal ei tohi

kahjustada puu tüve. Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat

pärast istutamist.

Puu väetamisel lähtutakse puu üldseisundist.

Võra hooldust võib teha eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Eemaldada võib ainult

vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu juurdumist.

4.7.3 Mänguväljakud ja rekreatsiooniala

Üldkasutatava maa sihtotstarbega krundile pos 18 tuleb projekteerimisfaasis välja töötada

lisaks haljastuse lahendusele vaba aja veetmise lahendused ning juurdepääsud (jalgteed) neile.

Alale tuleb projekteerida laste mänguväljakud erinevas vanuses lastele ning soovitatavalt

puhke- ja rekreatsiooniala täiskasvanutele näiteks välijõusaali näol. Ehitusprojektis tuleb

esitada väliinventari loetelu koos sertifikaatidega.

4.8 Jäätmekäitluse põhimõtted

Nii elamumaa kui äri- ja tootmismaa jäätmekäitlus korraldada vastavalt Rae Vallavolikogu

15.06.2021 määrusele nr 73 ”Rae valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb jäätmeid koguda liigiti keskkonnaministri

03.06.2022 määruse nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 32 -

sorditud jäätmete liigitamise alused1” järgi, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult

suures ulatuses. Äri- ja tootmismaa kruntide olmejäätmeid ei või panna tootmisjäätmete hulka

ja vastupidi.

Sorteeritud jäätmete kogumiseks tuleb ette näha eeskirjakohased mahutid, mis tuleb paigutada

kõva kattega alusele kergesti ligipääsetavas kohas. Juurdesõidutee peab olema piisava

kandevõimega ja tasane. Planeeringulahenduses on esitatud võimalikud jäätmemahutite

paigutamise kohad igal hoonestataval krundil, mis täpsustatakse ehitusprojektidega.

Mahutite paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi

haldaja. Iga jäätmevaldaja (kinnistu omanik) peab liituma korraldatud jäätmeveoga. Jäätmete

äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik

sõlmib vastava lepingu. Jäätmekonteinereid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite

ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.

Planeeringualale on ette nähtud avalikud konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks hea

juurdepääsuga asukohas üldkasutatava maa krundil pos 18.

4.8.1 Äri- ja/või tootmismaa jäätmekäitlus

Äri- ja/või tootmismaa kruntidel tekkivate jäätmete kogused ei ole planeeringu koostamise ajal

teada. Ehitusprojektides tuleb kajastada tootmishoonetes toimuma hakkavaid tegevusi ja anda

nende tehnoloogiline kirjeldus. Ehitusprojektis tuleb käsitleda eraldi olmejäätmete ning

planeeringualale kavandatavast majandustegevusest tekkivate äri- ja tootmisjäätmete käitlemist

ning näha ette nõuetele vastavad jäätmete kogumiskohad.

Keskkonna säästmiseks peab tootja toodete valmistamisel võimalikult suures ulatuses:

1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda ning vajadust

kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena;

2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes;

3) hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete korduvkasutust, demonteerimist ja ringlussevõttu.

Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise

nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete ja tootmisprotsessi kavandamisel ning

projekteerimisel.

Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemisega andma

jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu

ja nende asukoha kohta tootes.

4.8.2 Elamumaa jäätmekäitlus

Jäätmehoolduseeskirja § 7 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab eramutes omal kinnistul liigiti koguma

ja tagama liigiti kogutud jäätmete äraveo korraldatud jäätmeveo raames vähemalt järgmiste

jäätmete puhul: segaolmejäätmed (20 03 01) ja biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01

08), v.a juhul, kui toimub nende nõuetekohane kompostimine omal kinnistul.

Jäätmekonteinerite hoiustamiseks elamumaakruntidel on soovitatav kavandada

katusealune/aedik, mis peab arhitektuurselt sobima projekteeritava hoonestusega.

Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistute

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 33 -

omanikud ei lepi kokku teisiti. Kui konteinerid asuvad lähemal kui 3 m naaberkinnistu piirist,

siis on vaja naaberkinnistu omaniku kooskõlastust.

Eramutes tekkiv paber ja kartong (20 01 01) ning segapakendid (15 01 06) tuleb omal kinnistul

liigiti koguda ja anda üle pakendiettevõtjale, taaskasutusorganisatsioonile või jäätmevedajale

või viia selleks ette nähtud avalikesse kogumispunktidesse vastava jäätmeliigi konteinerisse.

4.8.3 Ehitusjäätmed

Ehitusprojektis tuleb käsitleda ehitusjäätmete käitlemist vastavalt jäätmeseadusele ning Rae

valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojektis esitada ülevaade tekkivatest ehitusjäätmetest

ning anda vastavate jäätmete käitlemise lahendus.

Ehitusprojektis peavad olema näidatud:

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

Ehitusjäätmete valdaja st ehitise omanik või muu isik, kellele on välja antud ehitusluba või

kelle valduses on ehitusjäätmed, on kohustatud:

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks

tekkekohas;

2) korraldama jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat

keskkonnakaitseluba omavale isikule;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete ladustamisel või

paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;

6) tagama, et kinnistul oleksid eraldi märgistatud jäätmemahutid olmejäätmete ja ohtlike

jäätmete kogumiseks;

7) teavitama oma töötajaid kehtivatest jäätmehoolduse nõuetest.

Ehitamisel tuleb tekkekohas eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätmed,

metallijäätmed, püsijäätmed ja mineraalsed jäätmed (nt kivid, krohv, betoon, kips jms),

plastijäätmed, sh kile, raudbetoon ja betoondetailid ning muud jäätmed. Jäätmemahutid peavad

olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks

kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.

Mahukad ehitusjäätmed (nt vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall-

ja puittalad jms), mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta

kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse kinnistu piires selleks eraldatud alale nende hilisemaks

transportimiseks jäätmekäitluskohta.

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda

käitlemiseks üle vastava keskkonnakaitseloaga isikule. Eelistada tuleb isikut, kes tagab

jäätmete täielikuma taaskasutamise.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 34 -

Planeeringualal tuleb ehitustööde käigus rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise

võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele,

varale ega keskkonnale.

4.9 Vertikaalplaneerimine

Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga ja ühtlase kaldega lääne suunas. Kõrguste vahe

ca 510 m jooksul on ca 4 meetrit.

Planeeringus on esitatud Merindorf OÜ poolt koostatud põhimõtteline võimalik

vertikaalplaneerimise lahendus, mida tuleb ehitusprojektis täpsustada tulenevalt

projekteeritavate teede, platside ja hoonete konkreetsetest asukohtadest. Ehitusprojektis tuleb

arvestada, et vertikaalplaneeringu lahendus ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat

olukorda. Tuleb välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa

kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Planeeringualale jäävad maaparanduskraavid

tuleb asendada sademevee kanalisatsiooniga. Tuleb arvestada varem tehtud

maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži ja sademeveesüsteemi toimimine selliselt,

et on tagatud naaberkinnisasjadele jääva maaparandussüsteemi osa nõuetekohane toimimine

vastavalt maaparandusseaduse § 47-le. Planeeringuala sademevee kanaliseerimine tuleb

lahendada nii, et detailplaneeringu realiseerimisel tekiks terviklikult toimiv lahendus.

Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires.

4.10 Radooni mõjude leevendamise meetmed planeeringualal

Planeeringuala liigitub vastavalt Radoonitõrjekeskuse raportitele pinnasest radoonisisalduse

mõõtmise kohta, kus Teeääre maaüksusel mõõdeti kõrgeimaks radoonisisalduseks 83 kBq/m3

ja Kaasiku maaüksusel mõõdeti kõrgeimaks radoonisisalduseks 81 kBq/m3, kõrge

radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus

pinnaseõhus: 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla

300 Bq/m³. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ toodud normidele.

Radoonisisalduse vähendamiseks hoonetes tuleb ehitusprojektides näha ette

radooniennetusmeetmed. Hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist

EVS 840:2023„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes.”.

Radooni hoonesse sattumise vältimiseks tuleb lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile tagada

tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon).

Tuleb kasutada radoonitõkestus-süsteeme nagu vundamendi tuulutus/radoonikaevud,

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 35 -

radoonikile, hoone vundamendi rajamine killustikupadjale, mida mööda saab juhtida radooni

hoonest eemale, kommunikatsioonide vundamendist läbiviikude hoolikas hermetiseerimine jm

radoonikaitse meetmeid.

4.11 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida Ehitusseadustikus ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 "Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded" esitatud nõudeid energiatõhususele.

Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks

vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks,

ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat.

Energiatõhususe miinimumnõuded on ehitatava hoone summaarse energiatarbimise

piirmäärad, mis lähtuvad hoone kasutamise otstarbest ja arvestavad tehnilisi näitajaid, olulise

energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavaid nõudeid või tingimusi taastuvenergia

kasutuselevõtuks.

Hoone välispiirded ja olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad tagama tarbitava

energiahulga vastavuse asukoha klimaatilistele tingimustele ning hoone kasutamise otstarbele.

Hoonete energiatõhususe suurendamiseks tuleb rakendada meetmeid, arvestades, et

energiatõhusust ei tohi saavutada viisil, mis halvendaks hoonete sisekliimat ja kasutustingimusi

ning tuleb kaaluda erinevaid võimalusi ja eelistada kuluefektiivseid lahendusi.

Ehitatavad hooned peavad ehitamise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.

Hoonete välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud

ja ehitatud selliselt, et oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine.

Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega.

4.12 Tuleohutusnõuded

Planeeritud hooned ja tuleohutusmeetmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

30.03.2017 määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, Eesti standardile EVS

812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja EVS 812-

6:2012 "Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus".

Planeeringualale on kavandatud tootmis- ja ärihoonete kompleks ning üksikelamutega

elamuala. Ehitatavad elamud peavad vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP3 ning

planeeritud tootmishoonete minimaalne võimalik tulepüsivusklass on TP3 (täpsustatakse

ehitusprojektiga).

Planeeritud üksikelamud on I ning äri- ja tootmishooned hooned on V (kontorid), VI (tööstus-

ja laohooned) ja VII (garaažid) kasutusviisiga.

Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad

olema hooned eraldatud üksteisest 8 m tuleohutuskujadega või tuletõkkeseinaga. Konkreetsed

tuleohutuskujad määratakse ehitusprojektidega. Hoonete ümber peab olema tagatud

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 36 -

tuletõrjetehnika juurdepääs vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus.

Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Tuletõrjetehnika ümberpööramine

(ümberpööramise raadius) planeeringualal peab olema tagatud igal aastaajal ja iga ilmaga.

Kruntide juurdepääsuteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud ehitistele ning tuletõrjeveevõtu

kohtadele peavad olema vabad ja aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras.

Kruntide hoonestamata maa-alale ei tohi ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse

tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat. Vastavalt siseministri

02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”

§ 3 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukite parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu

ehitisele, takistada evakuatsiooni ega raskendada päästetööde teostamise võimalikkust,

sealhulgas päästemeeskondade ligipääsemist, tuleb tagada parkimisala tuleohutus ning

evakuatsiooni läbiviimiseks ja päästetööde teostamiseks takistamatu juurdepääs.

Tuleleviku tõkestamiseks ja parkimisala tuleohutuse tagamiseks tuleb ehitusprojektis arvestada

EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” nõudega –

kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 m, tuleb välisseinas kasutada materjale,

mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 m

ulatuses külgsuunas ja 5 m ulatuses vertikaalsuunas.

4.12.1 Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrje veevarustuse lahendamisel ehitusprojektis tuleb aluseks võtta siseministri 18.02.2021

määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste

Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Lähim hüdrant nr 636 asub planeeringualast ca 440 m kaugusel kirdesuunas 11112 Lagedi-Jüri

tee ja Atleedi tee ristmikul.

Vastavalt kohaliku vee-ettevõtte AS ELVESO tehnilistele tingimustele on tuletõrjeveevarustus

lahendatud lokaalselt vastava suurusega tuletõrjevee mahutite baasil, mis on planeeritud

transpordimaa maaüksusele pos 19 ning äri- ja tootmismaa krundile pos 1. Vastavalt Eesti

standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ võib tuletõrje

veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni olla kuni

150 m. Hüdrandid tuleb projekteerida vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste

Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Tuletõrjevee mahutitele tuleb tagada päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee

ohutu kättesaamine. Suurema kui 800 m² tuletõkkesektsiooni rajamisel peab olema tagatud 15

l/s kolme tunni jooksul või 20 l/s vastavalt äripinna tuletõkkesektsioonide suurusele.

Konkreetsed tuletõrjevee lahendused täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus, kui on

teada hoonete täpsed suurused ja asukohad.

Hoonete projekteerimisel konsulteerida Põhja päästekeskusega.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 37 -

4.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringualal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks vastavalt Eesti

standardile EVS 09-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa

1: Linnaplaneerimine“.

 Tagada jalgratta- ja jalgteede korralik valgustus.

 Planeeringuala krundid valgustada ning tagada hea nähtavus. Kruntide ja hoonete

fassaadide valgustamiseks kasutada sissepääsude valgustamist, spetsiaalset

fassaadivalgustust ja õuealal pargivalgusteid.

 Hoonetele näha ette valvesüsteemid (videovalve, signalisatsioon, leping turvafirmaga).

 Hoonetele näha ette vastupidavad aknad, uksed ja lukud, mis vähendab sissemurdmise

riski.

 Piirata krundid sobiva piirdega.

Konkreetsed meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis.

5 TEHNOVARUSTUS

Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised, illustratiivselt

esitatud ühes võimalikus asukohas ning täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusprojektide koostamisel täpsustunud hoonete

suurused, asukohad ja tarbimismahud, siis tehnovõrkude ehitusprojektide koostamisel

täpsustuvad ka tehnovõrkude ja liitumispunktide asukohad ning parameetrid.

Planeeringule väljastatud võrguvaldajate tehnilised tingimused ei ole aluseks ehitusprojektide

koostamiseks. Hoonete projekteerimisel ja selleks vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks

tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojektide koostamiseks.

Tehnoseadmetele ja -võrkudele paigaldamiseks ja hooldamiseks ette nähtud servituudi

vajadusega alad kaitsevööndi ulatuses võrguvaldajate kasuks täpsustatakse ehitusprojektide ja

servituudilepingute koostamisel.

Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel DP-5 „Tehnovõrkude koondplaan vertikaaliga”.

5.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus on koostatud vastavalt AS

ELVESO 03.04.2023 tehnilistele tingimustele nr VK-TT 028.

Tegemist on Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava välise piirkonnaga, mis

tähendab, et planeeringualale kavandatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise mahtudega ei ole

kehtivas Rae valla ÜVK arengukavas arvestatud.

Vee- ja kanalisatsiooni torustikud projekteerida transpordimaa minimaalselt 4 m laiusega

haljasalale nii, et äärmine torustik paikneks tee servast/kinnistu piirist minimaalselt 1,5 m

kaugusel.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 38 -

5.1.1 Veevarustus

AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett kuni 12 m3/d

(360 m3/kuus) järgmistel tingimustel:

1) detailplaneeringu ala veevarustuse ühendus ühisveevärgiga planeerida piirkondades

ÜPVK ja ÜPV (ühenduspunktid vastavalt tehniliste tingimuste lisale 1);

2) planeeritav veetorustik ringistada piirkondade ÜPVK ja ÜP vahel.

Planeeritud veevarustus on lahendatud vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimustele.

Veetorustik on ette nähtud ringistada tehniliste tingimuste lisas 1 näidatud ÜPV ja ÜPVK

vahel, toru pikkus ca 2 000 m. 11112 Lagedi-Jüri tee ja Kivisalu tee ristmikule on ette nähtud

planeeritud veetorustiku ühenduspunkt planeeritud ringistatava veetorustikuga.

Iga moodustatava krundi liitumiseks ühisveevärgiga on planeeritud 1 liitumispunkt krundi

piirist 1 m väljapoole avalikult kasutatava teemaa haljasribale.

AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks on esitatud kodulehel:

http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/.

Tuletõrjeveevarustus

Kohaliku vee-ettevõtte AS ELVESO tehniliste tingimuste järgi on tuletõrjeveevarustus

lahendatud lokaalselt vastava suurusega tuletõrjevee mahutite baasil. Vt täpsemalt seletuskirja

punkt 4.12.1.

5.1.2 Reoveekanalisatsioon

Detailplaneeringu reovee ärajuhtimine on lahendatud vastavalt AS ELVESO 03.04.2023

tehnilistele tingimustele nr VK-TT 028.

Planeeringualale krundi pos 1 kirdenurka transpordimaale pos 20 on kavandatud reoveepumpla

koos vajaliku teenindusalaga. Reovee pumplale tuleb projekteerida betoonkivist pumplaplats

min 1,5 m pumpla teenindusavast. Pumpla teenindamiseks tuleb projekteerida kõvakattega

hooldusplats (min 5 x 12 m) mis kannab ja mahutab hooldusautot kuni 16 tonni. Sõidutee ääres

asuvale pumplale projekteerida pumpla kaitseks põrkepiire.

Moodustatavate kruntide reovesi suunatakse pumplasse isevoolselt. Pumplast edasi suunatakse

reovesi survekanalisatsioonitoru kaudu reovee ühiskanalisatsiooni, millega ühinemine on

planeeritud tehniliste tingimuste lisas 1 näidatud ÜPVK asukohas.

Iga moodustatava krundi liitumiseks ühiskanalisatsiooniga on planeeritud 1 liitumispunkt

kinnistu piirist 1 m väljapoole avalikult kasutatava teemaa haljasribale.

AS ELVESO tehnilised üldnõuded projekteerimiseks ja ehitamiseks on esitatud kodulehel:

http://elveso.ee/vesi/tehnilised-yldnouded-/.

5.1.3 Sademevee ärajuhtimine ja drenaaž

Planeeringus esitatakse põhimõtteline sademe- ja drenaažvee ärajuhtimise lahendus, mille on

koostanud Merindorf OÜ veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsenerid Jane Puustusmaa ja Raido

Mugamäe (tase 7). Täpne sademe- ja drenaažvee eesvoolu suunamise vooluhulkade

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 39 -

reguleerimise ulatus ja viis, samuti võimalikud ühtlustusmahutite asukohad töötatakse välja

edasise projekteerimise käigus.

Detailplaneeringuga on kavandatud planeeringualale ühtse sademeveekanalisatsiooni rajamine.

Sademevee juhtimine piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi on keelatud. Sademevett ei tohi

juhtida naaberkinnistutele. Kuna planeeringuala maapind langeb 11 Tallinna ringtee suunas,

siis on planeeringuala sademe- ja drenaažvee eesvooluks olemasolev maanteekraav. Kraavi

juhitava vee kogus on ca 164 l/s.

Moodustatavatele maaüksustele planeeritud sademeveeühendused on ette nähtud varustada

kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.

Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal tuleb sademevett minimeerida vastavalt

veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud ning Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning

sademevee ärajuhtimise arendamise kava 2024–2035 põhimõtetele. Parklate rajamisel ja

sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“,

EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ja muudest asjakohastest juhenditest. Puhta ja

reostunud sademevee segunemist tuleb vältida. Sademeveega ärakantavat reostust tuleb piirata

selle tekkekohas, vähendamaks keskkonnale tekitatavat kahju. Suublasse juhitav sademevesi

peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

AS ELVESO tehnilised tingimused näevad ette kruntidelt ärajuhitava sademevee vooluhulga

piiramist De 110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Läbilaskevõime peab toru täite

h/d = 0,95 korral olema maksimaalselt 10 l/s. Minimaalse äravoolu tagamine on oluline nii

põhjavee kvaliteedi, kui üleujutuste tekke vältimise seisukohast.

Projekteerimise käigus tuleb iga krundi sademeveesüsteem dimensioneerida õigete

parameetritega, et ei toimuks sademevee valgumist naaberkinnistutele. Projekteerimisel on

soovitatav võtta arvesse kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse

suurenemise kohta ning leida lahendused, et tagada sademeveesüsteemi toimivus ja vähendada

üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral. Suurte kõvakattega pindadega aladel

tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad löökkoormusi eesvooludele ning mis

tagavad sademevete nõuetekohase kvaliteedi.

Äri- ja tootmismaa kruntide asfaltkattega pindadelt tuleb sademevesi kokku koguda

projekteeritava sademeveekanalisatsiooni torustiku abil. Sademeveekanalisatsiooni rajamisel

kasutada teleskoopkaeve, millel on liiva püüdmiseks all settepotid. Kõigist kaevudest

suunatakse vesi läbi õli-bensiini eraldajaga kombineeritud liiva-muda püüduri planeeritud

teemaale kavandatud sademevee kanalisatsiooni.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle

tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse

juhtimisel kaaluda projekteerimisetapis looduslähedaste lahenduste (nt rohealad, viibetiigid,

vihmaaiad, imbkraavid jm) kasutamist, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Sademevee juhtimisel pinnasesse

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 40 -

peab see vastama reostusnäitajate piirväärtusele. Katustelt ärajuhitavat sademevett on

soovitatav kasutada haljastuse hooldamisel.

Ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada äravoolu reguleerimiseks ja sademevee

immutamiseks/puhastamiseks vajalike rajatiste ruumivajadusega.

Planeeringuala läbivad olemasolevad drenaažisüsteemid likvideeritakse, kuid naaberkinnistute

drenaažisüsteemide toimimiseks on ette nähtud vajalikud ümberühendused. Planeeritud tänava

maa-alale on ette nähtud drenaažitorustikud. Ehitusprojektide koostamisel tuleb tagada, et

sademevee ja drenaaži lahendus arvestaks varasemate maaparandustöödega ja tagaks

olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimise selliselt, et naaberkinnisasjade

olemasolevad maaparandussüsteemid jätkaksid nõuetekohast toimimist vastavalt

maaparandusseaduse § 47.

Ehitusprojektis tuleb arvestada ala liigniiskuse ja pinnasevee olukorraga ning sademevee

ärajuhtimise lahenduse koostamisel teostada vajalikud arvutused.

5.2 Elektrivarustus

Detailplaneeringu elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 27.03.2023 väljastatud

tehnilised tingimused nr 443120.

Detailplaneeringu alal, üldkasutatava maa krundil pos 18, on ette nähtud koht uuele

komplektalajaamale. Alajaama asukoht on planeeritud võimalikult koormuskeskme lähedusse,

planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue

alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga sisselõikega olemasolevasse keskpinge

maakaablisse KPL26207.

Tarbija keskpinge mõõtesüsteem on ette nähtud uue alajaama keskpinge jaotlasse.

Alajaamale eraldi maaüksust ei moodustata, Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus

tagatakse servituudialana.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud 0,4 kV maakaablid ning perspektiivsete

10 kV maakaablite koridor.

Moodustatavate kruntide piiridele teealasse on planeeritud põhimõttelised 0,4 kV

liitumiskilpide/jaotuskilpide asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektis. Liitumiskilbid peavad

olema alati teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.

Elektrikaableid ei ole planeeritud sõiduteede alla. Projekteerimisel tuleb tagada tehnovõrkude

vahelised kujad ning kujad hoonetest ja rajatistest vastavalt Eesti standardi EVS 843

„Linnatänavad” tabelitele 10.2, 10.3 ja 10.4.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ

poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute

aadressid.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 41 -

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Vajadusel olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb

esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Planeeringus on määratud olemasolevatele ja planeeritud Elektrilevi OÜ tehnorajatistele

põhimõttelised servituudivajadusega alad kaitsevööndi ulatuses. Servituudi alad täpsustatakse

ehitusprojekti ja servituudilepingu koostamisel.

Planeeringule väljastatud võrguvaldajate tehnilised tingimused ei ole aluseks ehitusprojekti

koostamiseks. Hoonete projekteerimisel tuleb hoonetele vajalike tehnovõrkude

projekteerimiseks taotleda Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused tööjooniste staadiumiks

täpsustatud koormustega.

Ehitusprojektid kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik

teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:

https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine

5.2.1 Tänavavalgustus

Detailplaneeringuala sisestele jalgratta- ja jalgteedele on kavandatud madalatel metallmastidel

ja maakaablil põhinev allapoole suunatud LED valgustitega tänavavalgustus. Tänavavalgustid

varustada Zhaga pistikupesadega.

Tänavavalgustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Projekteerimisel tuleb tagada, et

rajatav valgustus ei häiriks liiklejaid sõiduteedel, planeeringuala tulevasi ega naaberkinnistute

olemasolevaid elanikke.

5.3 Sidevarustus

Sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS (edaspidi Telia) 23.03.2023 väljastatud

tehnilised tingimused nr 37763778 ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (edaspidi ELASA)

17.04.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr TT2241HR.

Planeeringus nähakse ette sidevarustuse tagamine kõikidele planeeritud kruntidele.

Ühenduspunkt on ette nähtud ELASA sidekaevu 094YK17, kuhu tuleb paigaldada kaablimuhv

094YM14 (esitatud joonise DP-5 „Tehnovõrkude koondplaan vertikaaliga” skeemil „VK ja

sidevarustuse skeem”).

ELASA sidetrassile on ette nähtud paigaldada pealt paigaldatav sidekaev (Vesimentor). Kaevu

tähis 094YK55.

ELASA-le kuuluva sidekaevu paigaldamine Transpordiameti teemaale võib toimuda vaid

kooskõlastatult Transpordiametiga. Juhul, kui kaevu paigaldamine ELASA sidetrassile ei ole

Transpordiameti poolt lubatud, siis paigaldada kaev ELASA sidetrassi kõrvale.

• Rajada sidetoru (14/10) sidekaevuni 094YK55.

• Katkestada paigaldatud sidekaevus 094YK55 või selle kõrval ELASA 4-avalise multitoru

2. mikrotoru (oranž).

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 42 -

• Kaevu 094YK55 paigaldamisel ELASA sidetrassi kõrvale pikendada ELASA katkestatud

oranže mikrotorusid 4-avalise multitoruga paigaldatud sidekaevuni.

• Ühendada katkestatud oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja 4

(pruun). Mikrotorud 1 ja 3 sulgeda hermeetiliselt. Torujätkude tähised 094L03YH12YR01 ja

094L03YH12YR02.

• Vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm) puhuda sidekaevude 094YK17 ja 094YK55

vahelise 4-avalise multitoru 2. mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 094L03YH12.

• Sidekaevust 094YK55 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta.

• Sidekaevu 094YK17 jätta kaablivaru 15 m ja sidekaevu 094YK55 jätta kaablivaru 30 m.

Sidekaevus 094YK17 on kaablil 094L03YH04 varu 30 m.

• Sidekaevu 094YK17 paigaldada kaablimuhv. Muhvi tähis 094YM14.

• Katkestada sidekaevus 094YK17 kaabel 094L03YH04 muhvi 094YM14 ühendamiseks.

Planeeritavast sidekatkestusest teavitada kaablil teenust tarbivaid sideoperaatoreid. Teavitab

AS Connecto Eesti.

• Sidekaevu 094YK17 jätta kaabli 094L03YH04 kaablivaru 2x15 m .

• Paigaldatud sidekaev 094YK55, kaablimuhv 094YM14, ELASA sidetrassi ja paigaldatud

sidekaevu vaheline 4-avaline multitoru (juhul, kui on paigaldatud), ELASA sidekaevudes ja

mikrotorus olev kaabel jääb kuuluma ELASA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 094YK55

kaevusein.

• Rohkem kui ühe sideühenduse rajamiseks tuleb paigaldada kliendikaev või kapp koos

kaablimuhviga, kus saab teha hargnemise.

• ELASA sidetrassi asukoha muutmisel ja/või uue ELASA sidekaevu paigaldamisel kontrollida

sidevõrgu omanikult (ELASA) olemasoleva sidetrassi kasutusala ulatus, kasutusõigus ja

ELASA sidetrassiga seonduvate muudatuste tegemiseks täiendava seadustamise vajadus e-

posti aadressil [email protected]. Seadustamine tellida ELASA poolt heaks kiidetud ettevõttelt.

Täpsem info https://www.elasa.ee/.

• Tööde teostamine ELASA sidevõrgus võib toimuda vaid ELASA volitatud esindaja,

AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul.

• Juhul, kui Transpordiameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise kooskõlastuse

tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka tee taastamisprojektile),

mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse tehnovõrgu omanikult (ELASA) vastavat

garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega

(5 aastat) garantii ELASA-le.

• Kaabli ühendamiseks kaablimuhvi 094YM14 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida

ELASA’lt klienditellimus KLT.

• Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT

tööga).

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 43 -

• ELASA sidetrassile paigaldatud sidekaevu ELASA nõuetekohane teostusjoonis, seadustamise

dokumendid (juhul, kui on teostatud) ning kaabli- ja toruskeem edastada ELASA’le koos KLT

tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik

ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:

• Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis

võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).

• Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

• Ehitusprojekt kooskõlastada ELASA sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti. Ehitusprojekt

esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected] või paberkandjal ühes

eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.

• Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt

kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastav

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda järgmiste

tööde tegemiseks:

- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45

meetrit;

- mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustööd;

- puude istutamine ja langetamine;

- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase

tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele

läbisõidukohtade rajamine;

- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

• EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata:

www.elasa.ee Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste

kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

Sideteenust pakkuma hakkavaks sideoperaatoriks on valitud Telia Eesti AS (edaspidi „Telia”)

ning lahendus on kooskõlastatud Telia poolt järgmistel tingimustel:

• maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis – õhuliin;

• tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast;

• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt Ehitusseadustiku §70 ja §78 nõuetele. Tööde

teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda Ehitusseadustiku ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 44 -

standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid.

• planeeringule antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis

tegutsemiseks;

• sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist.

5.4 Soojusvarustus

Soojusvarustus lahendada projekteerimisetapis lokaalsete energiatõhusate keskkonnasõbralike

kütteviisidega nagu näiteks elektriküte, maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump,

päikesepaneelid, puiduküte vms nii iseseisvalt kui kombineeritult. Kuna Eesti on kehtestanud

liginullenergia standardi nõuded ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega

nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, siis on projekteerimisel soovitatav

kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Keelatud on märkimisväärselt

jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

Projekteerimisetapis tuleb kaaluda – kas, kus ja millistel tingimustel on võimalik kasutada

maaküttesüsteeme. Maaküttesüsteemi saab rajada kas vertikaalselt või horisontaalselt, mis

vajab väga laia vaba maapinda.

Vertikaalsete soojuspuuraukude kavandamisel hoonete või platside alla tuleb ehitusprojektis

analüüsida, millistel tingimustel on neid võimalik rajada ning vastavad tingimused ette näha.

Samuti tuleb määrata meetmed põhjavee kaitseks.

Horisontaalse maakütte kavandamisel tuleb arvestada, et iga köetava pinna 1 m² vajab

vähemalt 3 m maakollektorit ning vähemalt 3,6 m² vaba maapinda. Maasoojussüsteem peab

paiknema kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel, ei tohi asuda lähemal kui 2 m puu

vertikaalprojektsioonist ning seda ei tohi paigaldada kõvakattega ala, tee, parkla või hoone alla.

Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab vältima uute ehitiste rajamist ja ehitamisega

kaasnevaid kaevetöid. Maasoojussüsteemi projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav

ala krundil vastavalt üld- ja detailplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele.

Maakütte kontuurile ei tohi kõrghaljastust istutada. Horisontaalse maasoojuskontuuriga alale

tohib istutada üksnes madala juurestikuga taimi, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi.

Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamist üksteisele või seda mõjutavatele objektidele liiga

lähedale, samuti kinnistute piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju

või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustada puude juuri ning

maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi).

Kui projekteerimisetrapis on soov kaaluda horisontaalne küttesüsteemi rajamist asfaltpindade

alla, siis tuleb eelnevalt analüüsida selle rajamise ja edasise kasutamise tingimusi – näiteks

millist koormust ja mõju tekitavad raskeveokid, millised mõjud ja täiendavad kulud kaasnevad

küttesüsteemi rikke korral, ning näha ehitusprojektis ette vastavad tingimused ja meetmed

tagamaks süsteemi toimivus.

Õhksoojuspumpade välisagregaate ei tohi paigaldada hoonete teepoolsetele esifassaadidele ja

nende äärde (või tuleb tagada pumpade varjestamine), lähemale kui 2 m kõrvalkinnistust ja 8 m

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 45 -

kõrvalkrundi istumisaladest. Agregaadist leviv müra ei tohi ületada lubatud mürataset.

Planeeritava hoone tehnoseadmete (nt ventilatsioon) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada

naaberhoonete paiknemisega ning tagada, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna

elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisa 1

normtasemeid.

Päikesepaneelide paigaldamine hoonete katustele toetab elektrikütte kasutamise võimalust.

Paneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende peegeldused ei avaldaks häirivat mõju

naaberkinnistutele ega liiklejatele 11 Tallinna ringteel ja 11112 Lagedi-Jüri teel. Vajadusel

rajada krundi piiridele vastavatele lõikudele täiendavat kõrghaljastust peegeldushäiringu

vältimiseks.

Soovituslik on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab

soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul

ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab

positiivset mõju inimeste tervisele.

Vähendamaks küttevajadust, tuleb hoonestuse projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata

konstruktsioonide soojapidavusele ja energiatarbimisele.

Soojusvarustuse lahendused täpsustatakse ehitusprojektis.

5.5 Kitsendused ja servituutide vajaduse määramine

Servituudivajadustega alad täpsustatakse ehitusprojektide ja servituudilepingute koostamisel.

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

pos kitsendus

1

Avalikult kasutatava riigimaantee nr 11 Tallinna ringtee kaitsevöönd 50 m ulatuses

äärmise sõiduraja välimisest servast.

Plan. reoveepumpla kuja 20 m.

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. sademeveetorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilpide paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Plan. tuletõrjeveemahuti kaitsevöönd 2 m mahutist.

2

Plan. reoveepumpla kuja 20 m.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

3

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. tänavavalgustuse paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. avalikus kasutuses jalgratta- ja jalgteele ca 90 m²

ulatuses.

4 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 46 -

Servituudivajadusega ala plan. avalikus kasutuses jalgratta- ja jalgteele ca 90 m²

ulatuses.

5 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

6 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

7 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

8 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

9

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

10

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. tuletõrjeveemahuti kaitsevöönd 2 m mahutist.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

11

Avalikult kasutatava riigi kõrvalmaantee nr 11112 Lagedi-Jüri tee kaitsevöönd 30 m

ulatuses äärmise sõiduraja välimisest servast.

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

12

Avalikult kasutatava riigi kõrvalmaantee nr 11112 Lagedi-Jüri tee kaitsevöönd 30 m

ulatuses äärmise sõiduraja välimisest servast.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

13

Avalikult kasutatava riigi kõrvalmaantee nr 11112 Lagedi-Jüri tee kaitsevöönd 30 m

ulatuses äärmise sõiduraja välimisest servast.

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

14 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

15 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

16 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

17 Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

18

Servituudivajadusega ala plan. alajaama paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. elektri liitumiskilbi paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Ümbertõstetava geodeetilise märgi kaitsevöönd R = 3 m.

1,5 m laiune tee hooldusala, kuhu ei ole lubatud istutada kõrghaljastust.

19

Plan. tee on ette nähtud avalikku kasutusse.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 47 -

Plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega alad plan. elektri liitumiskilpide paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Maa-ala reserveerimine persp. 10 kV maakaabli paigaldamiseks.

Plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

20

Plan. tee on ette nähtud avalikku kasutusse.

Plan. reoveepumpla kuja 20 m.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. survekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. tuletõrjeveemahuti kaitsevöönd 2 m mahutist.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega alad plan. elektri liitumiskilpide paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 2 m elektriseadmest võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Maa-ala reserveerimine persp. 10 kV maakaabli paigaldamiseks.

Plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

21

Ol.ol. isiklik kasutusõigus Rae valla kasuks.

Ol.ol. jalgratta- ja jalgtee on avalikus kasutuses.

Avalikult kasutatava riigi kõrvalmaantee nr 11112 Lagedi-Jüri tee kaitsevöönd 30 m

ulatuses äärmise sõiduraja välimisest servast.

Ol.ol. tänavavalgustuskaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Ol.ol. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. maakaabelliinile (mis asendab likvideeritavat õhuliini)

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist kummalegi poole võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torustikust mõlemale poole.

DP alast väljapoole jäävale Kivisalu tee katastriüksusele ulatuvad kitsendused

Plan. tee on ette nähtud avalikku kasutusse.

Plan. reoveepumpla kuja 20 m.

Plan. veetorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. survekanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. sademeveekanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Plan. drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m torust mõlemale poole.

Servituudivajadusega ala plan. MP-kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks kaitsevööndi

ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Plan. tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1 m kaablist.

Maa-ala reserveerimine persp. 10 kV maakaabli paigaldamiseks.

Plan. sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaablist mõlemale poole.

DP alast väljapoole jäävale Esko katastriüksusele ulatuv kitsendus

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 48 -

Plan. reoveepumpla kuja 20 m.

DP alast väljapoole jäävale Uus-Kaasiku katastriüksusele ulatuvad kitsendused

Plan. avalikus kasutuses jalgratta- ja jalgtee.

Servituudivajadusega ala plan. maakaabelliinile (mis asendab likvideeritavat õhuliini)

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist kummalegi poole võrguvaldaja kasuks.

Servituudivajadusega ala plan. tänavavalgustuse kaabli paigaldamiseks ja hooldamiseks

kaitsevööndi ulatuses 1 m kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

Detailplaneeringuga moodustatavad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused pos 19, 20 ja 21

koos planeeritud taristuga on ette nähtud avalikku kasutusse ning eelnimetatud maaüksuste

baasil moodustatavad kinnistud antakse Rae vallale tasuta üle vastavalt Rae Vallavalitsuse

25.10.2022 määrusele nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud

kulude kandmise kokkuleppimise kord”. Planeeritud tupiktänava pos 19 saab Rae vald üle

võtta Uus-Kaasiku detailplaneeringu realiseerimisel ja kahe naaberplaneeringu teede

ringistamisel. Ka ülevõetavad jalgratta- ja jalgteed peavad olema ringistatud.

6 KESKKONNATINGIMUSED

Planeeringualale ei ole lubatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 mõistes ning kavandatav tootmistegevus ei tohi

põhjustada antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. Kavandatud tegevusega ei tohi

kaasneda olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Tootmistehnoloogia korraldada

selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra.

Kavandatav tegevus ei tohi kahjustada inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit.

Elamualadega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud arendada elamistingimusi halvendavat

äri- või tootmistegevust. Elamu- ja puhkealade läheduses on keelatud olulist negatiivset mõju

(sh tootmisega kaasnevad üldised mõjud nagu müra, õhureostus, pinnasereostus, vibratsioon,

valgusreostus jmt, mis väljuvad tootmisterritooriumilt) tekitava tootmise rajamine.

Kuna detailplaneeringu staadiumis ei ole võimalik hinnata planeeritud tootmishoonetesse

kavandatava tootmistegevuse täpset mõju keskkonnale, sest ei ole teada tegevuse konkreetne

iseloom, siis tuleb äri- ja tootmishoonete eskiisprojektis esitada kohalikule omavalitsusele

hoonetesse kavandatava tootmise ja tegevuse tehnoloogiline kirjeldus määral, mille alusel saab

otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkust kavandatud tegevusele.

Tootmistegevusi reguleeritakse vajadusel keskkonnalubadega.

6.1 Keskkonnalubade ja tootmistegevuse alustamiseks vajalike lubade taotlemine

Planeeringualal tootmistegevuse alustamise eelduseks on olenevalt tegevuse iseloomust kõigi

vajalike keskkonnalubade omamine.

Lisaks kavandatava tootmistegevusega seotud lubadele võib planeeringu lahenduse

realiseerimisel olla vajalik lubade taotlemine järgmistel juhtudel:

 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 49 -

sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on

õhusaasteluba nõutav. Saasteluba on vajalik ka siis, kui planeeringualale rajatakse

kütteseadmed, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse

põletamisel on võrdne või suurem kui 1 MWth.

Põletusseadmete puhul, mille nimisoojusvõimsus jääb vahemikku 0,3-1 MWth tuleb

seadmed registreerida keskkonnaametis vastavalt keskkonnaministri 19.12.2017 määrusele

nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja

tegevuse registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis1”.

 Veeseaduse1 § 187 punkti 6 kohaselt, kui juhitakse sademevett suublasse tööstuse

territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile, on

vajalik veeloa olemasolu.

Sademevee suublasse juhtimine peab vastama ka keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr

61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine

sisalduse piirväärtused1” nõuetele.

 Maapõueseaduse § 96 sätestab ehitamisel, maaparandushoiutöödel, maaparandussüsteemi

ehitamisel ja põllumajandustöödel üle jääva kaevise kasutamise, § 97 võõrandamise ning

väljaspool kinnisasja kasutamise ning selleks Keskkonnaametilt nõusoleku saamise korra.

Juhul kui tulevikus kavandatakse alale tegevusi, mille puhul võib lisanduda täiendavalt

keskkonnalubade vajadus, tuleb seda analüüsida ja vajadusel taotleda nende tegevuste

kavandamisel.

7 PLANEERINGU VÕIMALIKUD MÕJUD NING NEGATIIVSETE

MÕJUDE VÄLTIMISE MEETMED

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju jaguneb kaheks: ehitusaegne ja kasutusaegne.

Detailplaneeringu alal ei ole väärtuslikke maastikke, pärandkooslusi ega miljööväärtusi, seega

ehitus- ja kasutusaegne tegevus ülaltoodud väärtusi ei mõjuta.

Planeeringualal ei ole täheldatud olemasolevat reostust või muud keskkonnaohtu.

Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju piirdub enamike tegurite osas

planeeringualaga. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju,

mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust ja/või seada ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara.

Kõige suurema ruumilise ulatusega on ajutised ehitusaegsed mõjud müra ja õhusaaste osas.

Müra ja õhusaaste võivad hinnanguliselt kanduda soodsate tingimuste puhul 300...500 m

kaugusele. Kuna planeeringuala asub suhteliselt mürarikka 11 Tallinna ringtee ja 11112

Lagedi-Jüri tee vahel ning vahetult planeeringuala läheduses ei esine tiheasustusalasid (400 m

raadiuses asub 4 hajaasustuse elamut), siis ei ole võimalikud ehitusaegsed mõjud

olemasolevale olukorrale olulise mastaabiga.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 50 -

Teatava mõjuga on ala hilisem kasutamine – suureneb piirkonna elanikkond ning rajatavad äri-

ja tootmishooned toovad kaasa töötajad ja kliendid, kes suurendavad liikumissagedust

piirkonnas.

7.1 Võimalikud majanduslikud mõjud

Planeeringulahendus, mis vastavalt Rae valla üldplaneeringule näeb osal planeeringualast ette

äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega maaüksuste loomise ning neile tootmis- ja/või ärihoonete

püstitamise, aitab kaasa Rae valla majanduslikule arengule nii töökohtade loomise kui

täiendavate klientide toomisega valla territooriumile. Suureneb ka vallas ja konkreetses

piirkonnas tootmis- ja äriettevõtete poolt pakutavate teenuste arv.

13 üksikelamu ehitamine loob tervikliku elamukvartali võimalike töökohtade lähedusse, mis

parandab piirkonna väljanägemist ning tõstab planeeringuala ja selle lähinaabrite kinnisvara

väärtust.

Planeeringuala väljaarendamine aitab kaasa piirkonna arengule sh tehnovõrkudega

varustatusele ning seeläbi tõstab planeeringuala ning naaberkinnistute kinnisvara väärtust.

Ühtlasi kasvatab lähipiirkonna atraktiivsust nii investoritele/arendajatele kui ka klientidele.

7.2 Võimalikud kultuurilised mõjud

Planeeringualal ei asu ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega kaitsealuseid alasid või

objekte. Planeeringulahenduse realiseerimine ei oma kultuurilist mõju.

7.3 Võimalikud sotsiaalsed mõjud

Planeeringu realiseerimine loob valla elanikele täiendavaid töökohti ning mitmekesistab

piirkonna ettevõtete poolt kohalikule elanikkonnale pakutavaid teenuseid.

Tervikliku elamukvartali ehitamine loob mugavad võimalused rajatavate äri- ja tootmishoonete

töötajatele töökohalähedase mõnusa elukoha leidmiseks.

Äri- ja tootmishoonete ning üksikelamute ehitamine võib anda tõuke piirkonna

ühistranspordivõimaluste tihendamiseks, mis oleks positiivse mõjuga ka piirkonna

olemasolevatele ühistranspordi kasutajatele.

7.4 Võimalik mõju looduskeskkonnale

Ehitusprojekti koostamisel tutvuda lisaks detailplaneeringu materjalidele ka 21.02.2023

detailplaneeringu algatamise korralduse nr 410 lisaga 2 „Karla küla Kaasiku ja Teeääre

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang”, eriti

peatükiga 3 „Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ja

eeldatavalt mõjutatav ala” ning näha ehitusprojektis ette meetmed võimalike negatiivsete

mõjude vältimiseks.

Detailplaneeringus ei ole lubatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustamist sh vee-, pinnase-, õhusaastatust, olulist jäätmeteket,

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 51 -

mürataseme ja vibratsiooni suurenemist. Planeeritud tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud

on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Vähest täiendavat

valgusreostust võrreldes piirkonnas olemasolevaga võib tekkida valgustusest. Vibratsiooni võib

esineda ehitustegevuse käigus.

Kui järgitakse nii projekteerimise, ehitamise kui hilisema kasutamise etapis kõiki

seadusandlikest aktidest tulenevaid nõudeid, standardites esitatud soovitusi ning

detailplaneeringus seatud tingimusi, siis ei too planeeritud tegevused kaasa olulisi negatiivseid

mõjusid looduskeskkonnale.

7.5 Võimalikud mõjud keskkonna erinevatele aspektidele ja meetmed negatiivsete

mõjude vältimiseks või leevendamiseks

Ehkki planeeringus kavandatud tegevused eeldatavasti ei põhjusta olulisi mõjusid, mis ületaks

tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara, on planeeringus välja toodud võimalikud

mõjud ning meetmed, mis aitavad võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada.

7.5.1 Ehitustegevus

Ehitustegevusega võivad kaasneda ajutised negatiivsed mõjud keskkonna erinevatele

aspektidele.

Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades

tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali langemiskõrguse vähendamise

abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete

perioodilise puhastamisega ning sellega, kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva

tuulega. Ka ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende

kohapeal taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke

vältimiseks.

Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei

ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ning

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja

vibratsiooni piirväärtusi.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida pinnase saastumist territooriumil kasutatavate

kemikaalidega (kütused jms), mille käitlemisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada

ainult töökorras seadmeid ja masinaid. Juhul kui ehitustegevuse käigus tekib kahtlus pinnase

reostunud olemise üle, tuleb teostada pinnaseanalüüs ning kindlaks teha reostuse maht. Kui

esineb piirnormide ületamist, tuleb eemaldada reostunud pinnas ning anda see utiliseerimiseks

üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 52 -

Enne ehitustööde algust tuleb olemasolev viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning

kasutada seda ala haljastustöödel. Olemasolevat, ehitamise käigus väljakaevatavat

kasvupinnast võimaluse korral taaskasutada planeeringualal.

7.5.2 Haljastus, taimestik ja loomastik

Taimestikule avaldab mõju ehitustegevuse käigus olemasoleva taimkatte eemaldamine

hoonete, teede ja platside rajamisel.

Rae valla üldplaneering näeb äri- ja tootmismaa kruntide puhul ette 20% krundi pinnast

haljastuse alla. Käesolevas planeeringu ühes võimalikus põhimõttelises lahenduses on

haljasmaa osakaal krundil pos 1 – 26%, krundil pos 2 – 21%, krundil pos 3 – 23% ja krundil

pos 4 – 20%. Kui projekteerimisetapis kavandatakse parkimiskohti mitte parkimisnormatiivi

järgi, vaid vastavalt reaalsele vajadusele, mis on tõenäoliselt normist oluliselt väiksem, siis

saab nendel kruntidel suurendada haljasmaa osakaalu veelgi.

Kuna planeeringuala on söötis rohumaa, millel asub üksikute puudegruppidena vähene

isetekkeline ja väheväärtuslik kõrghaljastus, siis mõjub ala haljastusele ja taimestikule hästi

kõrghaljastuse rajamine vastavalt seletuskirja punktis 4.7 „Haljastuse ja heakorra põhimõtted”

esitatud nõuetele. Samuti mõjuvad alale positiivselt nõuded eraldada üldkasutatavaks haljasala

ja parkmetsa maaks 15% väikeelamumaaga seotud detailplaneeringu alast, elamualade

kontaktvööndis kruntidel pos 2, 3 ja 4 peab 40% haljasmaast olema kaetud kõrghaljastusega,

ning läbivate teede äärde tuleb rajada puude alleed.

Negatiivse mõju vähendamiseks taimestikule ja haljastuse hea seisundi tagamiseks on olulised

järgmised meetmed:

 ehitustööde käigus eemaldatava kasvupinnase ladustamine ja hilisem kasutamine

haljastustöödel;

 hoonete, teede ja tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel ning haljastuse säilitamisel ja

rajamisel tuleb arvestada Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määruse nr 11 „Haljastusnõuded

projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas” nõuetega;

 avalikule alale haljastuse projekteerimisel tuleb lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”;

 uushaljastuse rajamisel ning puude hooldusel tuleb järgida Eesti standardite EVS 939-2020

„Puittaimed haljastuses” osa 2 „Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded” ja osa 4

„Puuhooldustööd” ning EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõudeid, juhiseid ja soovitusi.

Planeeringualal võib asuda väikeloomade elupaiku ja toitumisalasid ning isetekkelistes puudes

lindude pesitsuskohti. Planeeringu realiseerimine mõjutab nende elu negatiivselt, muutes selle

ehitamise ajal võimatuks. Planeeringualale rajatav kõrg- ja madalhaljastus võimaldab edaspidi

lindudel taas pesitsuskohti leida ning väikeloomadel elupaiku ja toitumisalasid leida.

Negatiivse mõju vähendamiseks elustikule aitab kaasa järgmiste meetmete rakendamine:

 raietegevuse teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahuga;

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 53 -

 soovitatav on kasutada uue haljastuse rajamisel kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke

taimeliike, nagu näiteks pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu, sirel, aroonia, kibuvits

jms, mille seemnetest, viljadest või õitest saavad toituda erinevad linnu ja loomaliigid.

Meetme sihtliigid on kõik linnud, kes mingil perioodil aastast toituvad marjadest või

muudest puuseemnetest (nt siidisaba, leevike, rästad, pasknäär jne) ning putukad

(nt kimalased). Tegu on soovitusliku meetmega, mis aitab tõsta piirkonna bioloogilist

mitmekesisust;

 hoonete arhitektuurses lahenduses on soovitatav vältida suuri peegeldavaid või läbipaistvaid

vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning võivad hukkuda või vigastada

ennast vastu klaasi lendamisel. Selle vältimiseks kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi,

mattklaasi (peegeldus 0–10%), toonitud klaasi ja klaasruudustikke. Mustrite puhul tuleks

arvestada, et elementide vahed ei tohiks olla suuremad kui 10 cm. Kui arhitektuurselt on

mustrite kasutamine sobimatu võib mustrid tekitada kasutades UV värve (inimsilmale

nähtamatud, kuid lindude poolt nähtavad värvid). Tegu on soovitusliku meetmega, et vältida

lindude hukkumist hoonega kokkupõrgete tagajärjel.

7.5.3 Pinna- ja põhjavesi, sademe- ja reovee kogumine ja ärajuhtimine

Reostustundlikkus on planeeringualal suur looduslikult kaitsmata põhjavee tõttu.

Pinna- ja põhjavee seisundit ei tohi halvendada näiteks vee- või pinnasereostuse ohuga

tootmise kavandamisega. Kaitsmata põhjaveega alale ei tohi kavandada objekte, mis eeldavad

hoidmisehitiste rajamist. Vältida tuleb tegevusi, mille käigus kasutatakse või ladustatakse

suuremas koguses muid keskkonnaohtlikke vedelikke või reostumisohtlikke materjale.

Ehitustööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast koguneda ehitusaladele sademe- ja pinnavett. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

tuleb reostamise vältimiseks järgida seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete

hoidmise ja kasutamise nõudeid.

Ehkki vähetõenäoliselt, võivad planeeritud ehitustegevustega kaasneda avariiolukorrad, mille

käigus võivad esineda erinevate ainete lekked ja tekitada põhjavee reostuse. Selle vältimiseks

tuleb tagada asjakohane juhendamine ja hoolsus ehitustöödel.

Enne kanalisatsioonitrasside valmimist tuleb ehitustööliste olmega kaasnev reovesi kokku

koguda ning anda üle nõuetele vastavasse purgimiskohta.

Ala kasutusele võtmisel ei tohiks kaasneda põhjaveevõttu ega põhjaveereostust, kui

veevarustuseks ja reoveekanalisatsiooniks kasutatakse ühistorustikke ning olmereovett ei juhita

pinnasesse ega veekogudesse. Planeeringuala põhjavee kaitseks tuleb kinni pidada nõudest

mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele ehitamise ja hoonete kasutamise

ajal.

Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal tuleb ehitusprojektides sademevett

minimeerida vastavalt veeseaduse § 129 lõigetes 1–3 toodud ning Rae valla ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava 2024–2035 põhimõtetele.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 54 -

Kui parklate rajamisel ja sademevee ärajuhtimisel lähtutakse kehtivast standardist EVS 843

„Linnatänavad“, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ ja muudest asjakohastest

juhenditest ning suublasse juhitav sademevesi vastab Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused1“ nõuetele, siis sademevee kogumise ja ärajuhtimisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

7.5.4 Jäätmeteke

Planeeringus kavandatava tegevusega pole oodata jäätmetekkest tulenevaid keskkonnataluvust

ületavaid mõjusid. Suuremas koguses jäätmeid võib tekkida seoses ehitustöödega ning kuna

planeeringus kavandatud tootmishoonetes võivad hakata toimuma erinevad tootmistegevused,

mis selguvad alles ehitusprojekti koostamise käigus, siis võivad erinevad tootmised tekitada

erinevas koguses erinevaid tootmisjäätmeid.

Ehitusprojektides tuleb kajastada hoonetes toimuma hakkavaid tegevusi ja anda nende

tehnoloogiline kirjeldus. Ehitusprojektis tuleb käsitleda eraldi olmejäätmete ning

planeeringualale kavandatavast majandustegevusest tekkivate äri- ja tootmisjäätmete käitlemist

ning näha ette nõuetele vastavad jäätmete kogumise kohad ning jäätmete likvideerimise ja

utiliseerimise meetodid. Jäätmete mahtu on võimalik piirata tootmisprotsessis parimaid

tehnoloogiaid kasutades.

Kui jäätmekäitlus nii ehitamise kui hoonete kasutamise ajal lahendatakse vastavalt kehtivatele

õigusaktidele, järgides jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehooldus-eeskirjas esitatud nõudeid

jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamiseks, siis on

selle mõju ümbritsevale keskkonnale vähene ning jäätmetest tekkinud mõju ei ületa eeldatavalt

piirkonna keskkonnataluvust.

7.5.5 Olemasoleva liikluse mõju planeeringualale ning planeeringulahenduse mõju

liikluskoormusele ja -korraldusele

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigimaantee nr 11 Tallinna ringtee ning riigi

kõrvalmaantee nr 11112 Lagedi–Jüri teega, tuleb planeeringulahenduse elluviimisel ja hoonete

projekteerimisel arvestada teede olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega – müra, vibratsioon, õhusaaste.

Vastavalt Osaühing Stratum koostatud liiklusuuringu prognoosile suureneb arvutuslikult

detailplaneeringu realiseerimisel planeeringualaga seotud liiklus hommikuse tipptunni ajal

ca 202 auto võrra ning õhtuse tipptunni ajal 193 auto võrra. Lähimas tulevikus säilib

lisanduvast liiklusest olenemata Kivisalu tee ja 11112 Lagedi-Jüri tee ristmikul teenindustase A

nii hommikuse kui õhtuse tipptunni ajal. Kaugemas tulevikus (2043+) on eeldada, et õhtuse

tipptunni ajal võib ristmiku teenindustase langeda tasemele B. Seega detailplaneeringu

realiseerimisel lisanduv liiklus ei mõjuta olemasolevat olukorda oluliselt.

Planeeritud liiklus suurendab tõenäoliselt mingil määral piirkonnas müra, vibratsiooni ja

õhusaastet, kuid kuna lähiala keskkond ja elanikud on harjunud nende kahe tee liiklusega, siis

ei ole võimalik lisanduv häiring liiga suur ega ehmatav muutus piirkonna jaoks.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 55 -

11112 Lagedi-Jüri tee liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastet planeeritud elamumaa

kruntidele aitab vähendada mitmerindelise haljastuse rajamine kruntide teepoolses osas.

7.5.6 Müra ja vibratsioon

Planeeringu realiseerimisel suureneb osaliselt liikluskoormus ja seeläbi tõuseb piirkonnas

vähesel määral liiklusmüra.

Planeerimisetapis ei ole teada, milliseid tootmistegevusi hakatakse planeeringualal tegema.

Seetõttu tuleb projekteerimisetapis analüüsida kavandatavaid tegevusi ka müra tekitamise

aspektist ning projekteerimisega tuleb tagada, et ehitustegevuse ja hilisema hoonete

kasutamisega ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri

04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” norme müra osas.

Lemma OÜ koostas Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneeringu mürahinnangu.

Sellest selgus, et elamute 11112 Lagedi-Jüri tee poolsetel fassaadidel jäävad müratasemed

madalamaks kehtestatud liiklusmüra piirväärtustest ning planeeritud äri-tootmishooned

tõkestavad efektiivselt 11 Tallinna ringtee liiklusmüra ja vähendavad oluliselt selle kandumist

elamualadeni. Tööstusmüra sai hinnata ainult indikatiivselt, kuid selle tulemusena on arvata, et

eluhoonete fassaadidel jäävad müratasemed madalamaks kehtestatud tööstusmüra

piirväärtustest. Modelleeringu alusel olulist konfliktsituatsiooni teket kavandatavate äri-

tootmismaade ja elamumaade vahel oodata ei ole, kuid reaalne müraolukord sõltub suuresti

reaalsetest müraallikate paiknemisest.

Kuna mürahinnangus modelleerimise tulemusel selgus, et liiklus- ja tööstusmüra tasemed

jäävad madalamaks kui seadusega kehtestatud elamualade müratasemete piirväärtused, siis

otseselt leevendavate meetmete rakendamine vajalik ei ole. Edasisel projekteerimisel tuleks

siiski arvestada:

 Äri- ja tootmisalade müra tekitavad seadmed (nt ventilatsiooniseadmed jm), sõidukite

manööverdusalad jms rajada võimalusel 11 Tallinna ringtee poolsetele hoonete külgedele,

mitte elamute poole. Eelistatud on äri-tootmishoonete L ja U kujulised lahendused, mille

korral laadimis- ja manööverdusalad jäävad maksimaalselt hoone poolt varjestatuks.

 Äri-tootmishooned kavandada paralleelselt 11 Tallinna ringteega (st hoone pikem külg

peaks järgima 11 Tallinna ringtee suunda). Sellise paigutuse korral toimivad hooned

müratõkkena elamualadele ja tõkestavad 11 Tallinna ringtee liiklusmüra levikut.

 11112 Lagedi-Jüri tee liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastet planeeritud elamumaa

kruntidele aitab vähendada mitmerindelise haljastuse rajamine kruntide teepoolses osas.

 Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja

aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt

tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 56 -

ühisisolatsioon R`tr,s,w+Ctr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad

heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest.

 Akende valikul eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa

heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. Hoonete välispiiretele nõutava heliisolatsiooni

tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ette nähtud elemendid (näiteks akende

tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületataks lubatud

müratasemeid.

 Arvestada projekteerimisel planeeritud hoonete kasutusaegsete tehniliste seadmete

(soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon, tootmisseadmed jms) valikul ja paigutamisel

naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna

elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

normtasemeid.

 Planeeringu elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab

võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel

välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

sätestatud müra normtasemeid.

Ehitamisega seotud võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud

(nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja

lähialaga. Ehitustegevuse käigus võib piirkonnas põhjustada ajutist mürahäiringut ehitusaegne

transport, mehhanismide töö ja mürarikkad töövahendid. Ehitustöödel tuleb vältida öiseid

ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse ja hilisema hoonete kasutamisega tuleb tagada, et nii planeeritaval alal kui

lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel ei ületataks keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” norme

müra osas.

Ehitusega võib kaasneda vähesel määral vibratsiooni, kuid selle mõju ei ulatu eeldatavasti

lähipiirkonna hooneteni. Vibratsiooni võib tekitada eelkõige aluspinnase tihendamine ja

ehitusaegne autotransport, kuid selle mõju on ajutine. Vibratsiooni võivad tekitada ka

tootmistegevusega seotud veokid, kuid seda mitte pidevalt. Ehituse ja hilisema kasutamise ajal

tuleb tagada, et erinevate tegevustega kaasnevad vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud vibratsiooni

piirväärtusi.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 57 -

7.5.7 Välisõhk sh õhu kvaliteet

Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole konkreetselt teada, milliste tootmistegevustega

hakatakse planeeringualal tegelema, siis tuleb tegevuste tehnoloogilist iseloomu ja võimalikku

mõju õhukvaliteedile kirjeldada ehitusprojektides ning kui kavandatava tegevusega võivad

kaasneda negatiivsed mõjud, siis tuleb projektis näha ette meetmed hea õhukvaliteedi

tagamiseks. Ehitusprojektis tuleb kaaluda erinevate küttelahenduste mõju õhu kvaliteedile ning

põhjendada küttelahenduse valikut.

Ehitustegevuse käigus võib õhku lenduda saasteaineid ja tolmu ning erinevatel kütustel

töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada häirivat lõhna.

Ehkki ehitusaegne õhusaaste on ajutine, tuleb seda minimeerida. Puistematerjalide ladustamisel

ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali langemiskõrguse vähendamise

abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete

perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Ka

ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal

taaskasutamisel peab jäätmete valdaja võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks.

Kavandatud hoonetes on soovituslik kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea

ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus

kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis

omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele.

Kasutusaegne mõju välisõhule tuleneb peamiselt transpordist ja võib vähesel määral tulla

paiksetest saasteallikatest (kütteseadmed, tootmistehnoloogia vms). Tootmistegevusest

tulenevat õhusaastet ei ole võimalik planeerimisetapis prognoosida, kuid võimalikku saastet ja

selle minimeerimise meetmeid tuleb käsitleda ehitusprojektis.

Liiklusest pärinevate saasteainete levik välisõhus on üldjuhul kontsentreeritud tee vahetusse

lähedusse. Ka suure liikluskoormusega tänavate ääres ulatub normväärtuse ületamise ala harva

kümmekonnast meetrist kaugemale. Liiklusest põhjustatud õhusaastet planeeritud elamumaa

kruntidele aitab vähendada ühtlasi ka mürahäiringut leevendava mitmerindelise haljastuse

rajamine kruntide teepoolses osas.

Planeeritud rohealadel ja kõrghaljastusel on välisõhu kvaliteedile positiivne mõju.

Projekteerimisel, ehitustegevusel ning edaspidisel ala kasutamisel tuleb tagada õhukvaliteedi

tasemete piirväärtused, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75

„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid“.

Õhusaasteainete levik sõltub oluliselt meteoroloogilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund,

õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv.

7.5.8 Soojussaared

Arvestades planeeritavat tegevust, kus olemasolev maatulundusmaa, mis on kaetud

taimestikuga, kaetakse suures osas hoonestuse ning teede ja parklate kõvakattega pindade alla,

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 58 -

on võimalik soojussaarte teke, mis võivad tekitada soojal ajal ebamugavustunnet kuumuse

tõttu.

Soojussaarte tekke vältimiseks töötada projekteerimisetapis välja meetmed nagu näiteks

kõvakattega platside liigendamine haljastusega, parkimisalade katmine murukiviga ja/või

varikatustega jms. Muuhulgas ka soojussaarte tekke vähendamiseks on detailplaneeringus ette

nähtud haljasribade rajamine sõidu- ja jalgteede vahele. Soojussaarte tekke vastu aitavad

samuti kraavid ja sademeveetiigid.

Soojussaarte tekke minimeerimisel on abiks heledate ja peegeldavate fassaadikattematerjalide

kasutamine hoonetel, haljaskatused ja taimeseinad.

Projekteerimisel rakendada parimaid võimalusi soojussaarte tekke vältimiseks, et aidata kaasa

kliimamuutuste aeglustamisele.

7.5.9 Insolatsioonitingimused

Kuna planeeritav hoonestus hakkab paiknema olemasolevast hoonestusest piisaval kaugusel,

siis mõju olemasoleva hoonestuse insolatsioonitingimustele puudub.

Hoonete projekteerimisel tuleb tagada piisavad insolatsioonitingimused vastavalt Eesti

standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”.

7.5.10 Valgustus

Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjekti valgustamine, mis võib olla häiriv.

Kasutusaegse planeeringuala valgustamisega võib kaasneda nii positiivne sotsiaalne mõju

turvatunde kasvu näol kui vähene negatiivne keskkonnamõju valgusreostuse näol.

Valgustuse võimalikku negatiivset mõju planeeringualalt väljapoole tuleb vähendada

valgustuse projekteerimisega selliselt, et see ei häiriks liiklejaid teel ega läheduses elavaid

piirkonna elanikke. Samuti tuleb valgustuse projekteerimisel arvestada võimalike

valgushäiringute vältimisega planeeringualal.

Jalgratta- ja jalgtee valgustamiseks näha ette madalatel postidel allapoole suunatud valgusega

LED-lambid.

7.5.11 Õnnetused ja avariid ning oht inimeste tervisele ja keskkonnale

Iga ehitustegevuse käigus võib ette tulla avariiolukordasid nagu ehitusmasinate lekked, inimlik

hooletus või õnnetusjuhtumid ebaõigete töövõtete kasutamisel.

Vältimaks ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale tuleb ehitustegevuse planeerimisel valida

keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused ning ehitustegevuse käigus

järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis

tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida

võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja

teadmistega ning instrueeritud tööohutuse osas.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 59 -

Kasutusaegselt võivad õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude, inimlike traumade kujul.

Võimalikud on ka alale planeeritavast tootmistegevusest tingitud ohud, mis võivad olla väga

spetsiifilised. Kuna detailplaneeringu koostamise etapis ei ole konkreetselt teada, milliste

tegevustega hakatakse planeeringuala äri- ja tootmismaa kruntidel tegelema, siis tuleb

ehitusprojektides kirjeldada tegevuste tehnoloogilist iseloomu, õnnetuste ja avariide tekkimise

võimalusi, võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale ning näha ette meetmed

õnnetuste ja avariide vältimiseks ning inimeste tervise kaitsmiseks. Õnnetusi ja avariisid aitab

vältida töötajate teadlikkus nende juhtumise võimalikkusest ja tegevusjuhistest õnnetustesse

sattumisel. Info vajalikest telefoninumbritest, kuhu erinevate avariide või õnnetuste puhul

helistada, peab olema kergesti leitav ja paigutatud tootmishoonetes ohtlike olukordade

tekkekohtade lähedale nähtavasse kohta.

Lisaks otsestele avariiolukordadele ja õnnetustele võivad soojal ajal tekitada inimestel

ebamugavustunnet suurte platside rajamise tõttu tekkivad soojussaared, suureneva liikluse tõttu

kasvav müra, õhusaaste ja vibratsioon.

Kasutusaegselt võivad õnnetused esineda veeavariide, tulekahjude, elukondlike traumade

kujul. Neid aitab vältida kõrge kodanikuteadlikkus õnnetustest ja tegevusjuhistest õnnetustesse

sattumisel. Maaüksuse arendaja võiks hoonete üleandmisel varustada ka iga eluasemeüksuse

materjaliga, mis sisaldab infot vajalikest telefonidest, kuhu erinevate avariide või õnnetuste

puhul pöörduda.

8 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

- Ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele

nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".

- Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada keskkonnateadlikkuse ja energiasäästu

põhimõtetega ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63

"Hoone energiatõhususe miinimumnõuded".

- Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada liiklusest tuleneva müra leevendamise

meetmetega (põhikonstruktsiooni- ja akende helipidavus). Hoonete projekteerimisel

arvestada standardiga EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

- Planeeringuala paikneb kõrge pinnase radoonisisaldusega (50-150 kBq/m³) piirkonnas.

Ehitusprojektis näha ette meetmed radooniohu vältimiseks.

- Arvestada varemtehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja

sademeveesüsteemi toimimine.

- Projekteerimise staadiumis vältida vertikaalplaneerimisega sademevee valgumine

naaberkinnistutele.

- Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel järgida reostamise vältimiseks seadmete ja masinate

ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid.

- Projekteerimise käigus tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest ning

võimalikust tootmistegevusest põhjustatud mürahäiringutega ning vajadusel võtta

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 60 -

tarvitusele meetmed sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

esitatud müra normtasemete tagamiseks.

- Valgusreostuse vältimiseks 11 Tallinna ringteel suunata valgustus selliselt, et see

põhjustaks võimalikult vähe häiringut liiklusele.

- Detailplaneeringu elluviimisel tuleb maaüksustel tagada haljastuse rajamine vastavalt

seletuskirja punktis 4.7 „Haljastuse ja heakorra põhimõtted” esitatud nõuetele.

- Soojussaarte tekkimise vältimiseks tuleb parklad liigendada väiksemateks, kuni 30-

kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva

miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega

arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks otstarbekalt lihtne.

- Vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised

tingimused ehitusprojekti koostamiseks.

- Isikliku kasutusõiguse lepingud võrguvaldajate kasuks sõlmida pärast detailplaneeringu

kehtestamist vastavalt vajadusele.

- Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavatsetakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte

võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

- Transpordiamet ei võta kohustusi maantee liiklusest põhjustatud häiringute osas ning

võimalike leevendusmeetmete rakendamine on arendaja kohustus.

9 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA TINGIMUSED

Kehtestatud planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele ja ehitustegevusele.

Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

9.1 Elluviimise tegevuskava etapid

1. detailplaneeringus ette nähtud katastriüksuste moodustamine;

2. tehnovõrkude, rajatiste ja teede rajamiseks tehniliste tingimuste küsimine;

3. projektide koostamine;

4. vajalike servituutide seadmine;

5. ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;

6. projekteeritud tehnovõrkude, teede ja rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade

väljastamine;

7. hoonetele ehituslubade taotlemine saab toimuda alles pärast tehnovõrkude, rajatiste ja

teede kasutuslubade väljastamist;

8. hoonete kasutusloa väljastamise eelduseks on kruntide piires olevate tehnovõrkude,

teede ja haljastuse väljaehitamine.

Harjumaa, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre kinnistute ja lähiala detailplaneering

ID DP1214

- 61 -

9.2 Täiendavad tingimused

Detailplaneeringuga moodustatavatele transpordimaa sihtotstarbega maaüksustele pos 19, 20 ja

21 planeeritud taristu on ette nähtud avalikku kasutusse ning eelnimetatud kruntide baasil

moodustatavad kinnistud antakse tasuta Rae vallale üle vastavalt Rae Vallavalitsuse

25.10.2022 määrusele nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud

kulude kandmise kokkuleppimise kord”. Planeeritud tupiktänava pos 19 saab Rae vald üle

võtta Uus-Kaasiku detailplaneeringu realiseerimisel ja kahe naaberplaneeringu teede

ringistamisel. Ka ülevõetavad jalgratta- ja jalgteed peavad olema ringistatud.

Vastavalt huvitatud isiku ja Rae valla vahel sõlmitud lepingule kohustub huvitatud isik tagama,

et planeeringuga ette nähtud kruntidele hoonete ehitamiseks ei esitata vallale ehitusloa taotlusi

enne, kui on välja ehitatud tehnovõrgud ja juurdepääsuteed ning neile on väljastatud

kasutusload.

Ehitusõigus realiseeritakse kruntide igakordsete omanike poolt.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

rajatav taristu ja hoonestus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud

haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud

kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju põhjustav tegevus

lähtub.

Koostanud: Ivo Rebane

Reet Salu

UUS-KAASIKU menetluses DP

1 595 m² JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK

JK JK

JK

JK

JK JK

JK

JK

JK JK

JK

JK

JK JK

JK

JK

JK JK

JK

P 30

P 30

P 30

P 14

P 20 P 20

P 20 P 20

P 20 P 20

P 11

P 50

P 30

160.0

160.0

vajadusel ümberpööramisala

JK JK

13

21

12 18

20

11

19

2.5

5.0 4.0 2.0

4.9

1. 5

4. 0

6. 0

1. 9

50.0

4.0 5.0 4.0 2.5

17.5

2.0

8.01.5

6.0 4.0 2.5

2.0

2. 5

14 .0

14.0

16.0

16.0

18.3 13.5

14 .5

8. 0

17 .5

4. 0

2. 5

4. 0

2. 0

5. 0

1.5

6. 0

2. 5

4. 044.7

38.2

4. 0

4.0

4. 0

6. 8

18.0

18.5

23 .8

20 .0

4.0

8.5 5.0 7.0

10.0 7.0 5.0 5.0

2. 7

2. 5

17.0

6. 0

5.0

5.0

4. 0

6. 0

5.0

4. 0

17.0

4. 0

4. 0

5.0

4. 0

5.0

4. 0

17.0

17.0

4. 0

4. 0

5.0 4.0 5.

0

4.0

4. 0

4.0

4.0

4. 0

27.3

8. 0

4.0

4. 0

4. 0

4.0

8. 0

4.0

4. 0

4. 0

4.0 4.0

4. 0

8. 0

4.0

4. 0

8. 0

4.0

4.0

4. 0

4. 0

4.0

16.0

4.0

4.0

4.0

4. 0

13.1

30.0

13.9

4.0

4.0

4. 0

12.7

12.6

4. 0

4.0

4. 0

8. 0

4.0

4. 0

4.0

8. 0

4.0

4. 0

4.0

8.0

4.0

4.0

4. 0

8.0

4.0

4. 0

4. 0

4. 0

4.0

4. 0

8.0

4. 0

4.0

4. 0

12.9

LAIAKIVI bussipeatus

LAIAKIVI bussipeatus

3 3

1 1

2 2

R 15.0

Kivisalu tee

OL.OL. JALGRATTA- JA JALGTEE

OL.OL. TEEPIIRE

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID:

OL.OL. KINNISTU PIIR

OL.OL. ASFALTEERITUD TEE

PLANEERINGUALA PIIRI ESITUSKUJU

PLAN. ÄRI-/TOOTMISHOONE VÕIMALIK ASUKOHT*

PLAN. TEED, PLATSID

PLAN. JALGRATTA- JA JALGTEE

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

OL.OL. RIIGIMAANTEE TEEKAITSEVÖÖND 50 m

PLAN. KRUNDILE JUURDEPÄÄSU VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. KOGUMISMAHUTITE VÕIMALIK ASUKOHT

OL.OL. ISIKLIK KASUTUSÕIGUS RAE VALLA KASUKS

OL.OL. KRUUSATEE

OL.OL. KRAAV

PLAN. EHITUSJOON

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT*

PLAN. HALJASALA PLAN. KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT vähemalt ÜP-s nõutud minimaalses mahus

VARIKATUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID

PLAN. PARKIMISKOHTADE VÕIMALIKUD ASUKOHAD

PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT*

LIKVIDEERITAV IV VÕI V KLASSI PUITTAIM

SOOVI KORRAL SÄILITATAV IV KLASSI PUITTAIM JUUREKAITSEVÖÖNDIGA

PLAN. TEHNOVÕRGU vms KAITSEVÖÖND / SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA

ALUSANDMETE LEPPEMÄRGID:

EHITUSÕIGUSE TABEL

* planeeritud tootmis- ja ärihooned ning üksikelamud koos abihoonetega on joonisel esitatud maksimaalse lubatud ehitisealuse kogupinna suurusega

PLAN. VÕIMALIK LIKVIDEERITAV OBJEKT

OL.OL. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND PLANEERINGUALAL

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD:

KP. KAABEL

MP. ÕHULIIN

SIDEKANALISATSIOON

SIDEÕHULIIN

DRENAAŽITORUSTIK

SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK

MP. KAABEL JA TÄNAVAVALGUSTUS

TEE HOOLDUSALA (1,5 m), kuhu ei ole lubatud istutada kõrghaljastust

JKJK JK JK

PLAN. AVALIKU KASUTUSE SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA

PERSP. JALGRATTA- JA JALGTEE UUS-KAASIKU KINNISTUL

Mõõtkava:

Objekt:

Joonise nimetus: 1:500

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Harju maakond, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre

TVG GRUPP OÜ

TVG GRUPP

Leht:Staadium:Töö nr: Kuupäev: 10.07.2022.a.1222-03-G GEODEESIA

Koostas:

Kontrollis:

Sven Viileberg

Ardo Arumäe 1

2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 10.07.2022.a.

Märkused: 1.

65301:003:0253 ja 65301:003:0761

3. Drenaazitorude asukoht joonisel on ligikaudne.

Mõõtkava:

Objekt:

Joonise nimetus: 1:500DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE

PUITTAIMEDE HINDAMINE

Kaasiku ja Teeääre Harju maakond, Rae vald, Karla küla

Leht:Lisa:Töö nr: Kuupäev: 19.04.2023.a.190423/14 6

Koostas Mariana Simson

1

S

N

MÄRKUSED: 1. Planeeringuala parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektides. Haljastus on esitatud vähemalt

üldplaneeringus nõutavas minimaalses mahus. 2. Üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks on ette nähtud 15% väikeelamumaaga seotud detailplaneeringu alast, mis eraldab elamumaa

krundid ärimaa kruntidest ning kuhu tuleb rajada mänguväljakud jm rekreatsioonialad.

HARJUMAA, RAE VALD, KARLA KÜLA, KAASIKU JA TEEÄÄRE MÜ

KAASIKU JA TEEÄÄRE KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING DP1214Rae Vallavalitsus, reg 75026106

Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald 75301 [email protected], 6056750

Kinnistud S OÜ, reg 162646768 Kai tn 1, Tallinn 10412 [email protected], 504 9915

DP 277-2022

1:1000

DP

DP-4

PÕHIJOONIS

Guru Projekt OÜ Lai tn 2-14 Tallinn 10133 tel 644 4414 [email protected]

Töö nr: Joonise nr:

PROJEKT Koostamise korraldaja:

Huvitatud isik:

Arh. Arh.

I. Rebane R. Salu

27.08.2024

Töö nimetus: Staadium:

Mõõtkava:Joonise nimetus:

Objekti asukoht:

OL.OL. JALGRATTA- JA JALGTEE

OL.OL. TEEPIIRE

OL.OL. KINNISTU PIIR

OL.OL. ASFALTEERITUD TEE

PLANEERINGUALA PIIRI ESITUSKUJU

PLAN. ÄRI-/TOOTMISHOONE VÕIMALIK ASUKOHT*

PLAN. TEED, PLATSID

PLAN. JALGRATTA- JA JALGTEE

PLAN. HOONESTUSALA PIIR

OL.OL. RIIGIMAANTEE TEEKAITSEVÖÖND 50 m

PLAN. KRUNDILE JUURDEPÄÄSU VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. KOGUMISMAHUTITE VÕIMALIK ASUKOHT

OL.OL. ISIKLIK KASUTUSÕIGUS RAE VALLA KASUKS

OL.OL. KRUUSATEE

OL.OL. KRAAV

PLAN. EHITUSJOON

PLAN. KRUNDI PIIR

PLAN. ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT*

PLAN. KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT vähemalt ÜP-s nõutud minimaalses mahus

VARIKATUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLAN. JÄÄTMEKONTEINERID

PLAN. PARKIMISKOHTADE VÕIMALIKUD ASUKOHAD

PLAN. ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT*

LIKVIDEERITAV IV VÕI V KLASSI PUITTAIM

SOOVI KORRAL SÄILITATAV IV KLASSI PUITTAIM JUUREKAITSEVÖÖNDIGA

PLAN. TEHNOVÕRGU vms KAITSEVÖÖND / SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA

ALUSANDMETE LEPPEMÄRGID:

EHITUSÕIGUSE TABEL

* planeeritud tootmis- ja ärihooned ning üksikelamud koos abihoonetega on joonisel esitatud maksimaalse lubatud ehitisealuse kogupinna suurusega

PLAN. VÕIMALIK LIKVIDEERITAV OBJEKT

OL.OL. TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND PLANEERINGUALAL

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD:

KP. KAABEL

MP. ÕHULIIN

SIDEKANALISATSIOON

SIDEÕHULIIN

DRENAAŽITORUSTIK

SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK

MP. KAABEL JA TÄNAVAVALGUSTUS

TEE HOOLDUSALA (1,5 m), kuhu ei ole lubatud istutada kõrghaljastust

JKJK JK JK

ÜMBERTÕSTETAV GEODEETILINE MÄRK

PLAN. AVALIKU KASUTUSE SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD: RINGISTAV VEETORU

KANALISATSIOONITORUSTIK JA LIITUMISPUNKT ISEVOOLNE SADEMEVEEKANALISATSIOONI ÜHISTORUSTIK JA LIITUMISPUNKT

MP. KAABEL JA LIITUMIS-/JAOTUSKILP

SIDEKANALISATSIOON JA LIITUMISPUNKT

TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL

V2 V2 V2

K1 K1

PUMPLA JA SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK

ALAJAAM

VEETORUSTIK JA LIITUMISPUNKTV1 V1

TULETÕRJEVEEMAHUTI, KUIVHÜDRANT

10 kV MAAKAABEL

PERSP. 10 kV MAAKAABEL

ISEVOOLNE DRENAAŽI ÜHISTORUSTIK

ISEVOOLNE KINNISTUSISENE DRENAAŽI TORUSTIK

LIKVIDEERITAV TEHNOVÕRK

TRUUP

40.00 VERTIKAALPLANEERIMINE

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID:

Mõõtkava:

Objekt:

Joonise nimetus: 1:500

MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Harju maakond, Rae vald, Karla küla

Kaasiku ja Teeääre

TVG GRUPP OÜ

TVG GRUPP

Leht:Staadium:Töö nr: Kuupäev: 10.07.2022.a.1222-03-G GEODEESIA

Koostas:

Kontrollis:

Sven Viileberg

Ardo Arumäe 1

2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 10.07.2022.a.

Märkused: 1.

65301:003:0253 ja 65301:003:0761

3. Drenaazitorude asukoht joonisel on ligikaudne.

Mõõtkava:

Objekt:

Joonise nimetus: 1:500DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE

PUITTAIMEDE HINDAMINE

Kaasiku ja Teeääre Harju maakond, Rae vald, Karla küla

Leht:Lisa:Töö nr: Kuupäev: 19.04.2023.a.190423/14 6

Koostas Mariana Simson

1

ÜP

ÜP

kanal

ÜPVK

ÜPV V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2

V2

V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2 V2

V2

vesi

reoveepump

ÜP sidekaevu

paigaldatav kaablimuhv 094YM14

paigaldatav sidekaev 094YK55

094YK17

36.70 36.60

39.80

39.80

40.00

40.10

40.00

39.90

38. 70

38 .10

38.10

38. 50

37.50

37.5 0

37.50 38.10

38. 3038.30

38.10

38.50

39.00

39.00

38.50

39.50

39.50

40.00

40.00

39.90

39.90

40.00

37.00

37.00

36.50

36.50

36.50

37.0037 .0 0

36.80

36.80

36.30

36 .30

36.20

36.40

36.40

36.50

36.5036.40

36.60

39.70

39.70

39.70

39.80

39 .9 0

39.90

39.80

40.00

39.90

39.8039 .8 0

39 .80 39.80

39.70

39.60

40.10

40.10

40 .1 040 .3 0

40.30

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

UUS-KAASIKU menetluses DP

1 595 m² JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK JK

JK

JK JK

JK

JK

JK JK

JK

JK

JK JK

JK

JK

JK JK

JK

JK

JK JK

JK

P 30

P 30

P 30

P 14

P 20 P 20

P 20 P 20

P 20 P 20

P 11

P 50

P 30

geod. märgiümbertõstmine

160.0

160.0

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

ÜP vesi 100

100

100

150

ÜP kanal

vajadusel ümberpööramisala

K1

K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

paigaldatav sidekaev 094YK55

sisselõige KP kaablisse

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Drenaažitorustiku likvideerimine/ torude otsad sulgeda.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ühendus ol. ol. kraaviga

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Drenaažitorustiku likvideerimine / torude otsad sulgeda.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada plan. drenaažitorustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada läbi setteosaga kaevu plan. sademevee- torustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada läbi setteosaga kaevu plan. sademevee- torustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada läbi setteosaga kaevu plan. sademevee- torustikku.

Ol. olev drenaažitoru ühendada läbi setteosaga kaevu plan. sademevee- torustikku.

JK JK

HOOLDUSAUTO

20 .0

0.00=36.80

0.00=39.70

0.00=39.70

0.00=39.10

0.00=40.4

0.00=40.30

0.00=40.20

0.00=40.10

0.00=40.00

0.00=40.10

0.00=40.10

0.00=40.00

0.00=40.00

0.00=40.00

0.00=40.00

0.00=39.90

0.00=39.90

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

13

21

12 18

20

11

19

2.5

5.0 4.0 2.0

4.9

1. 5

4. 0

6. 0

1. 9

50.0

4.0 5.0 4.0 2.5

17.5

2.0

8.01.5

6.0 4.0 2.5

2.0

2. 5

14 .0

14.0

16.0

16.0

18.3 13.5

14 .5

8. 0

17 .5

4. 0

2. 5

4. 0

2. 0

5. 0

1.5

6. 0

2. 5

4. 044.7

38.2

4. 0

4.0 4.

0

6. 8

18.0

18.5

23 .8

20 .0

4.0

8.5 5.0 7.0

10.0 7.0 5.0 5.0

2. 7

2. 5

17.0

6. 0

5.0

5.0

4. 0

6. 0

5.0

4. 0

17.0

4. 0

4. 0

5.0

4. 0

5.0

4. 0

17.0

17.0

4. 0

4. 0

5.0 4.0 5.

0

4.0

4. 0

4.0

4.0

4. 0

27.3

8. 0

4.0

4. 0

4. 0

4.0

8. 0

4.0

4. 0

4. 0

4.0 4.0

4. 0

8. 0

4.0

4. 0

8. 0

4.0

4.0

4. 0

4. 0

4.0

16.0

4.0

4.0

4.0

4. 0

13.1

30.0

13.9

4.0

4.0

4. 0

12.7

12.6

4. 0

4.0

4. 0

8. 0

4.0

4. 0

4.0

8. 0

4.0

4. 0

4.0

8.0

4.0

4.0

4. 0

8.0

4.0

4. 0

4. 0

4. 0

4.0

4. 0

8.0

4. 0

4.0

4. 0

12.9

LAIAKIVI bussipeatus

LAIAKIVI bussipeatus

3 3

1 1

2 2

R 15.0

Kivisalu tee

RENAULT

kru nd

i p iir

kru nd

i p iir

LÕIGE 2-2 1:200

sõidutee

V1K1

jalgratta- ja jalgtee

1.8

1.5 6.0 4.0

2.5 2.0

16.0

0.25 0.25 0.50.25

0.25 0.25 0.250.25

kru nd

i p iir

kru nd

i p iir

LÕIGE 3-3 1:200

sõidutee

V1K1

jalgratta- ja jalgtee

4.0 5.0 4.0

2.5 2.0

17.5

1.8 0.25 0.25 0.50.25

0.25 0.25 0.250.25

RENAULT

V1 K1

kru nd

i p iir

kru nd

i p iir

LÕIGE 1-1 1:200

sõiduteejalgratta- ja jalgtee

2.5 6.0 4.0

2.2

14.7

0.25 0.25 0.250.25

0.25 0.25 0.250.25

1.5 0.5

S

N

MÄRKUSED: 1. Tehnovõrkude ja vertikaalplaneerimise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektides. 2. Kuna planeeringuala paikneb maaparandussüsteemide alal Rae 1-2, siis tuleb rekonstrueerida maaparandussüsteem terviklikult kogu

planeeringualal ning tagada vahetute maaüksuste, mille vihma- ja liigvett lahendab olemasolev süsteem, liigveest vabanemise toimimise jätkumine. Kuna planeeringuala maaüksused on liigniisked, siis tuleb drenaaži ümberehitamisel/rekonstrueerimisel tagada ka sademevee ja muu liigvee äravool.

3. Üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks on ette nähtud 15% väikeelamumaaga seotud detailplaneeringu alast, mis eraldab elamumaa krundid ärimaa kruntidest ning kuhu saab rajada mänguväljakuid ja puhkealasid.

4. Liitumine ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga on kohustuslik.

VK JA SIDEVARUSTUSE SKEEM

HARJUMAA, RAE VALD, KARLA KÜLA, KAASIKU JA TEEÄÄRE MÜ

KAASIKU JA TEEÄÄRE KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING DP1214Rae Vallavalitsus, reg 75026106

Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald 75301 [email protected], 6056750

Kinnistud S OÜ, reg 162646768 Kai tn 1, Tallinn 10412 [email protected], 504 9915

DP 277-2022

1:1000

DP

DP-5

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN VERTIKAALIGA

Guru Projekt OÜ Lai tn 2-14 Tallinn 10133 tel 644 4414 [email protected]

Töö nr: Joonise nr:

PROJEKT Koostamise korraldaja:

Huvitatud isik:

Arh. Arh.

I. Rebane R. Salu

27.08.2024

Töö nimetus: Staadium:

Mõõtkava:Joonise nimetus:

Objekti asukoht: