Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/17012-2 |
Registreeritud | 21.10.2024 |
Sünkroonitud | 23.10.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Alutaguse Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Alutaguse Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Alutaguse Vallavalitsus
Tartu mnt 56
41101, Ida-Viru maakond, Alutaguse
vald, Iisaku alevik
Teie 01.10.2024 nr 7-6/212-1
Meie 21.10.2024 nr 7.2-2/24/17012-2
Seisukohtade väljastamine Rannapungerja
küla Kelu kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Rannapungerja küla Kelu kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus
81501:005:0992, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Alutaguse
Vallavolikogu 29.08.2024 otsusega nr 196.
Planeeringu eesmärgiks on suvilapiirkona arendamine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 88
Rakvere-Rannapungerja km 70,02-70,67. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on
360 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning
kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 70,069. Vajadusel
käsitleda juurdepääsu tagamist naaberkinnistutele või alternatiivseid lahendusi. Määrata
planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Kavandada
ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks, vajadusel
näha ristmikule ette laiendused. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed
tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu
koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute lahendustega.
5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi
tabelist 4.
2 (3)
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus
(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee
kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
3 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
58603278, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|