Sissetulev kiri

1

EELNÕU

16.10.2024

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9

„Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki

edastamise ja säilitamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2, § 37 lõike 12 ja § 44

lõike 12 alusel.

§ 1. Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruses nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise

ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) preambulis asendatakse tekstiosa „ning § 37“ tekstiosaga „, § 37 lõike 12 ning § 44“;

2) paragrahvi 33 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse võib esitada perekonnaseisutoimingute

seaduse § 3 lõikes 32 nimetatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui on

täidetud järgmised tingimused:

1) abiellujate sünnidokumendi andmed ja andmed perekonnaseisu kohta on kantud

rahvastikuregistrisse;

2) abiellujad on vahetult enne abiellumisavalduse esitamist elanud Eestis vähemalt kuus kuud.

(3) Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse võib esitada notarile notariaadiseaduse

kohaselt.“;

3) määruse 6. peatükki täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

㤠411. Digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise avalduse esitamine

(1) Digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise avalduse võib esitada

perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 nimetatud maakonnakeskuse kohaliku

omavalitsuse üksusele, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) abikaasade abielu sõlmimist tõendava dokumendi andmed on kantud rahvastikuregistrisse;

2) abikaasade elukoht on Eestis.

(2) Digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise avalduse võib esitada notarile

notariaadiseaduse kohaselt.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. detsembril 2024. aastal.

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9

„Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise

kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Siseministri määruse „Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9

„Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine“

eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrust nr 9

„Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ (edaspidi

regionaalministri määrus nr 9).

Regionaalministri määrust nr 9 muudetakse seoses perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise

seadusega1. Selle seadusega muudeti perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS), et

laiendada abiellumisavalduse ja abielu lahutamise avalduse esitamise viise. Kui varem sai

abiellumisavaldust kui ka abielu lahutamise avaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses

kohapeal, siis selle seadusega võimaldatakse esitada avaldus ka rahvastikuregistri turvalises

veebikeskkonnas (edaspidi turvaline veebikeskkond).

Alates 30. detsembrist 2022. aastal saab juba abiellumisavaldust esitada turvalises

veebikeskkonnas, kuid alates 1. detsembrist 2024. aastal võimaldatakse ka abielu lahutamise

avaldust esitada turvalises veebikeskkonnas. Kuna edaspidi on võimalik lisaks

abiellumisavaldusele esitada ka abielu lahutamise avaldust turvalises veebikeskkonnas, siis

kehtestatakse ka abielu lahutamise avalduse esitamise täpsed tingimused valdkonna eest vastutava

ministri määrusega.

Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse sätted abielu lahutamise avalduse esitamise

e-teenuse kohta jõustuvad 1. detsembril 2024. aastal. Seega jõustuvad ka turvalises

veebikeskkonnas abielu lahutamise avalduse esitamise täpsed tingimused 1. detsembril 2024.

aastal.

Lisaks abielu lahutamise avaluse esitamisega seotud tingimuste täpsustamisele täiendatakse

selguse huvides eelnõuga ka abiellumisavalduse esitamist, et oleks selgelt aru saada, et

abiellumisavalduse saab esitada ka notarile.

Eelnõu avaldab positiivset mõju abiellujatele ja abielu lahutajatele, suurendades viise, kuidas

abiellumisavaldust ja abielu lahutamise avaldust saab esitada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna:

1 RT I, 10.11.2022, 2

2

1) õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184);

2) osakonnajuhataja Enel Pungas ([email protected], tel 612 5163);

3) perekonnaseisutoimingute talituse juhataja Karin Saan ([email protected],

tel 5308 8393) ja nõunikud Viiu-Marie Fürstenberg (viiu-

[email protected], tel 612 5160) ja Ulvi Klaar

([email protected], tel 612 5168).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Kristi Kool (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre

(tel 612 5241, [email protected]). Seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrust nr 9 „Perekonnaseisukannete

tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ avaldamismärkega RT I, 09.01.2024, 24.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 2 paragrahvist.

Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse regionaalministri määruse nr 9 preambulit, sest

perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadusega nähakse ette volitusnorm, mille alusel

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega digitaalallkirjaga kinnitatud abielu

lahutamise avalduse esitamise täpsed tingimused.

Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse regionaalministri määruse nr 9 § 33 lõikeid 2 ja 3. Eelnõu

kohaselt saavad perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 32 nimetatud maakonnakeskuse

kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi MK KOV) digitaalallkirjaga kinnitatud

abiellumisavalduse esitada täisealised teovõimelised abiellujad, kelle sünnidokumendi andmed ja

andmed perekonnaseisu kohta on kantud rahvastikuregistrisse ning kes on vahetult enne

abiellumisavalduse esitamist elanud Eestis vähemalt kuus kuud. Digitaalallkirjaga kinnitatud

abiellumisavalduse saab esitada MK KOV-ile vaid turvalises veebikeskkonnas.

MK KOV-ile turvalises veebikeskkonnas abiellumisavaldust esitades peavad abielluja

sünnidokumendi andmed ja andmed tema perekonnaseisu kohta olema juba varem kantud

rahvastikuregistrisse. Samuti peab MK KOV-ile turvalises veebikeskkonnas abiellumisavalduse

esitaja olema vahetult enne abiellumisavalduse esitamist elanud Eestis vähemalt kuus kuud, sest

siis ei ole isikul vajalik tõendada abieluvõimet. PKTS-i § 39 lõike 6 kohaselt ei pea

abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne

abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris.

Turvalises veebikeskkonnas on võimalik abiellumisavaldust menetleda üksnes juhul, kui kõik

3

vajalikud andmed on eelnevalt rahvastikuregistris olemas. Seega saavad turvalises

veebikeskkonnas abiellumisavalduse esitada üksnes inimesed, kes ei pea abiellumiseks esitama

perekonnaseisuametnikule ühtki lisadokumenti. Kuna perekonnaseisuametnik peab tutvuma

abieluvõimetõendi originaaliga, siis tuleb see esitada perekonnaseisuametnikule kohapeal.

Turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisel kontrollib rahvastikuregistri menetlustarkvara

abielu sõlmimiseks vajalikke eeldusi, mille olemasolul liigub avalduse menetlus järgmisesse

etappi. Seega kontrollitakse enne avalduse vastuvõtmist, kas avalduse esitajate vahel on võimalik

abielu sõlmida. Näiteks juhul, kui ühe avaldaja perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrist

puuduvad, ei ole abielu sõlmimise eeldused täidetud, kuna ei ole teada, kas avaldaja perekonnaseis

on abielu sõlmimiseks sobiv (vallaline, lahutatud, lesk, registreeritud kooselu lõppenud või

lõpetatud). Kui vajalikud andmed rahvastikuregistris puuduvad, saavad isikud esitada kohapeal

abielu sõlmimise avalduse ja lisada sellele vajalikud dokumendid või siis esitada

rahvastikuregistrisse kandmiseks vajalikud dokumendid ning seejärel esitada avalduse turvalises

veebikeskkonnas.

Määrusele lisatakse lõige 3 eelkõige õigusselguse huvides andmaks teada, et MK KOV-ile

turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisele on alternatiiv ilma füüsilise kohalolekuta avalduse

esitamiseks, nimelt notarile kaugtõestamise teel. Kaugtõestamine kattub oma olemuselt kohapeal

avalduse esitamisega. Lepitakse kokku kindel aeg, kui abikaasad (kumbki eraldi arvutist eraldi

sisselogituna) ja notar kaugtõestamise keskkonnas kohtuvad, täidavad avalduse ja kumbki abikaasa

digiallkirjastab selle sealsamas keskkonnas. Notarile saab digitaalallkirjaga kinnitatud

abiellumisavalduse esitada notariaadiseaduses sätestatu kohaselt. Kui abiellumisavaldus on

esitatud kaugtõestamise teel, siis kohalduvad abiellumisavaldusele samad reeglid, mis notaris

kohapeal abiellumisavalduse esitamisel. Kui mingid abiellumiseks vajalikud andmed notarile

abiellumisavalduse esitamise ajal rahvastikuregistris puudusid, siis saab need ka hiljem notarile

esitada.

Eelnõuga kavandatavas regionaalministri määruse nr 9 § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatakse tingimused

digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse esitamiseks, kuid järgida tuleb ka

abiellumisavalduse esitamise üldnõudeid, mida nimetatud sätetes üle ei korrata. Näiteks ei saa

esitada abiellumisavaldust inimene, kes on juba abielus.

Digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse sätted ei kohaldu vaimulikule.

Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse regionaalministri määrust nr 9 §-ga 411 abielu lahutamise

avalduse esitamise kohta.

Kui varem sai MK KOVile abielu lahutamise avaldust esitada üksnes kohapeal, siis alates 1.

detsembrist 2024. aastal võimaldatakse esitada abielu lahutamise avaldus ka turvalises

veebikeskkonnas MK KOV-ile. Muudatuse kohaselt lisatakse regionaalministri määruse §-i 411

eraldi ka notar, kuigi notarile on juba varem saanud kaugtõestamise teel abielu lahutamise avaldust

esitada, aga regionaalministri määrusesse nr 9 lisame selle praegu, täpsustamaks erinevaid

digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise avalduse esitamise viise.

Abielu lahutamiseks esitavad abikaasad PKTS-i §-s 44 sätestatud abielu lahutamise avalduse.

4

PKTS-i § 3 lõikes 32 nimetatud MK KOV-ile saavad digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise

avalduse esitada teovõimelised abikaasad, kelle abielu sõlmimist tõendava dokumendi andmed on

kantud rahvastikuregistrisse ning kes on Eesti elanikud. Turvalises veebikeskkonnas saab abielu

lahutamiseks avalduse esitada vaid MK KOV-ile. MK KOV-is saab perekonnaseaduse § 64 punkti

2 kohaselt reeglina lahutada vaid siis, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kui ühe abikaasa

elukoht ei ole Eestis, saab lahutada MK KOV-is vaid siis, kui on tehtud kokkulepe Eesti õiguse

kohaldamiseks. Reeglina minnakse sel juhul juba notari juurde ka lahutama, mitte ainult seda

kokkulepet tegema. Võib minna ka MK KOV-i lahutama, aga siis tuleb kokkulepe

lisadokumendina esitada ja sel juhul turvalist veebikeskkonda abielu lahutamise avalduse

esitamiseks kasutada ei saa. Nagu ka abiellumisavalduse esitamise puhul nii ka abielu lahutamise

avalduse esitamise puhul turvalises veebikeskkonnas saab MK KOV-ile abielu lahutamise

avalduse esitada seega inimene, kes ei pea abielu lahutamiseks esitama perekonnaseisuametnikule

ühtki lisadokumenti. Kõik vajalikud andmed peavad eelnevalt olema rahvastikuregistris olemas.

Notarile abielu lahutamise avaldust esitades saab nagu abiellumisavalduse esitamiselgi seda teha

kaugtõestamise teel. Kaugtõestamine kattub oma olemuselt kohapeal avalduse esitamisega.

Lepitakse kokku kindel aeg, kui abikaasad (kumbki eraldi arvutist eraldi sisselogituna) ja notar

kaugtõestamise keskkonnas kohtuvad, täidavad avalduse ja kumbki abikaasa digiallkirjastab selle

sealsamas keskkonnas. Ka kaugtõestamise teel abielu lahutamisele kohalduvad abielu lahutamise

avaldusele samad reeglid, mis notaris kohapeal abielu lahutamise avalduse esitamisel. Kui mingid

abielu lahutamiseks vajalikud andmed abielu lahutamise avalduse ajal rahvastikuregistris

puudusid, siis saab need ka hiljem pärast notarile abielu lahutamise avalduse esitamist esitada.

Eelnõuga kavandatava digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise avalduse esitamisel tuleb

järgida ka abielu lahutamise avalduse esitamise üldnõudeid.

Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõu jõustumine. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise

seaduse sätted abielu lahutamise avalduse esitamise e-teenuse kohta jõustuvad 1. detsembril 2024.

aastal. Seega jõustuvad ka turvalises veebikeskkonnas abielu lahutamise avalduse esitamise täpsed

tingimused 1. detsembril 2024. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja põhiseadusele

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega2.

Eelnõu koostamisel on analüüsitud selle kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega (edaspidi PS).

Sealhulgas on seda tehtud isikuandmete töötlemisega seonduvalt.

Eelnõu muudatused võivad riivata järgmisi PS-i paragrahvides sätestatud põhiõigusi:

• § 12: kõik on seaduse ees võrdsed;

• § 14: õigus korraldusele ja menetlusele;

• § 19: igaühel on õigus vabale eneseteostusele;

• § 26: igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

5

PS-i kommenteeritud väljaandes on märgitud: „Informatsiooniline enesemääramine tähendab

igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu

on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on

märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist,

kasutamist ja avalikustamist.“ (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19)“.

Kuigi PS-is ei ole sätestatud inimväärikust eraldi põhiõigusena, on see sätestatud põhiseadusliku

põhimõttena PS-i §-s 10.

Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb tagada inimesele menetluse käigus vajalik teave ja anda talle

piisavalt selgitusi, et võimaldada tal teostada oma õigusi ja vabadusi.

Eelnõuga tehtavate muudatuste puhul peab olema tagatud igal muudatusel seaduslik alus,

muudatused peavad olema proportsionaalsed ja peavad olema piisavad kaitsemeetmed isikute

eespool nimetatud põhiõiguste kaitseks. Eelnõuga tehtavad muudatused on põhiõiguste

adressaatide õigusi suurendavad, mitte kitsendavad, näiteks võimalus esitada turvalises

veebikeskkonnas MK KOV-ile ja notarile notariaadiseaduses sätestatu kohaselt abielu lahutamise

avaldus.

Määruse kehtestamise aluseks on PKTS-i sätestatud volitusnormid.

Rahvusvahelisi kohtulahendeid eelnõus käsitletud teemadel Eesti kohta ei ole. Kavandatavad

muudatused ei ole vastuolus PS-i ega rahvusvahelise ja EL-i õigusega

4. Määruse mõjud

4.1. Täpsustatakse digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse tingimusi

4.1.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

Sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ja Siseministee-

rium. Sihtrühm on väike, hõlmates umbes kümmet teenistujat.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Antud muudatusega ei muutu SMIT-i ega Sise-

ministeeriumi töökorraldus. Selguse suurenemisega on väiksem võimalus, et sihtrühmale esitatakse

küsimusi seoses sellega, kas abiellumisavaldust võib esitada ka notarile, mis võib vähesel määral

vähendada ametnike töökoormust.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk eeldatavasti puudub. SMIT-i ja Siseministeeriumi

töökorraldus ei muutu ning suureneb vaid õigusselgus.

II

6

Sihtrühm: MK KOV-id (kokku 16), kus igas MK KOV-is on üldjuhul paar ametnikku, kes

tegelevad abielude sõlmimisega. Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Eelnõuga täpsustatakse digitaalallkirjaga kinnitatud

abiellumisavalduse esitamise sätet. Sisuliselt selle muudatusega MK KOV-i töös midagi oluliselt

ei muutu. Muudatus tehakse õigusselguse huvides, et saaks eristada digitaalallkirjaga

abiellumisavalduse esitamist MK KOV-ile ja notarile. Muudatusega seoses suureneb õigusselgus,

sest otsesõnu on regionaalministri määruses nr 9 välja öeldud, et abiellumisavalduse võib esitada

ka notarile. See omakorda eeldatavasti vähendab MK KOV-ides selgitamisvajadust küsimuses,

kellele on võimalik esitada abiellumisavaldust. Seega muudatus võib vähendada vähesel määral

sihtrühma töökoormust.

Mõju esinemise sagedus on väike, mida näitavad tabelites 1 ja 2 esitatud sõlmitud abielude arv ja

veebikeskkonnas esitatud abiellumisvalduste arv. Kuna abielu saab sõlmida nii MK KOV-is, notari

kui ka vaimuliku juures (vaimuliku juures abiellumiseks ei ole võimalik esitada digitaalallkirjaga

kinnitatud abiellumisavaldust), siis abielu sõlmimisega seotud küsimustele vastamine ja

selgitamisvajadus jaguneb MK KOV-i, vaimulike ja notarite vahel ära.

Tabel 1. Rahvastikuregistri andmetel sõlmitud abielude arv

Teenus ja

teenuseosutaja

2022. aastal 2023. aasta

l

2024. aasta

1. septembri

seisuga

Vaimulikud 389 303 243

MK KOV (16) 5376 5091

3645

Notarid 618 428 324

Abielusid kokku 6383 5822 4212

Tabel 2. Rahvastikuregistri andmetel turvalises veebikeskkonnas esitatud abiellumisavalduste arv

Turvalises veebi-

keskkonnas esitatud

abiellumis-avalduste

arv

2023. aastal 2024. I poolaastal

3416 2211

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Saavutatakse vaid suurem selgus.

III

Sihtrühm: notarid (kokku 86). Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus on väike. Sisuliselt selle muudatusega notari töös midagi oluliselt ei muutu. Notarile

abiellumisavalduse esitamise nõuded jäävad samaks. Notarid peavad uue regulatsiooniga tutvuma,

kuid see ei nõua neilt suuri pingutusi. Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Samas

selguse suurenemisega on väiksem võimalus, et sihtrühmale esitatakse küsimusi seoses sellega, kas

7

abiellumisavaldust võib esitada ka notarile, mis võib vähesel määral vähendada notarite

töökoormust.

Mõju esinemise sagedus on väike, kuid võib sõltuda konkreetsest notarist.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub.

4.1.2. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Sihtrühm: abiellujad, kes soovivad esitada digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse

Mõju ulatus on väike, sest arvestades, et digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavalduse esitamist

saavad kasutada vaid teatud tingimustele vastavad inimesed, mitte kõik abiellujad, ei ole muudatus

inimestele suur. Samuti on inimestel olnud võimalik alates 2022. aasta lõpust esitada MK KOV-ile

turvalises veebikeskkonnas abiellumisavaldusi. Inimeste vaates suureneb selgus, kellele saab

esitada digitaalallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldust, sest muudatusega lisatakse

regionaalministri määruses nr 9 ka sõnaselgelt notar, kellele võib esitada digitaalallkirjaga

kinnitatud abiellumisavaldust.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Abiellumine ei ole tegevus, mida inimesed sageli teeksid.

Mõju sihtrühmale tervikuna on seega harv ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudes valdkondades muudatus

mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

4.2. Kehtestatakse täpsed tingimused digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise

avalduse esitamisele

4.2.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

Sihtrühm:

SMIT ja Siseministeerium – umbes kümmet teenistujat kokku. Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus on väike. Eelnõu jõustumise ajaks on SMIT-il vaja luua lahutusavalduse esitamise e-

teenus. Siseministeeriumil võib muudatuse jõustumisel esialgu vähesel määral suureneda

selgitamiskohustus, sest inimesed võivad pöörduda digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise

avalduse esitamisega seoses ka Siseministeeriumi poole. Muudatus võib seega esialgu tuua

ametnike jaoks kaasa mõningase töökoormuse kasvu, kuid see on ajutise iseloomuga. Iga uue

protsessiga tutvumine ja sellest tulenevate teistsuguste töölõikudega kohanemine võtab aega, ning

seetõttu on töökoormuse suurenemine ühekordne.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. SMIT-i ja Siseministeeriumi ja töökorraldus oluliselt

ei muutu.

8

II

Sihtrühm: MK KOV-id (kokku 16), kus igas MK KOV-is on üldjuhul paar ametnikku, kes

tegelevad abielude lahutuse menetlusega. Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus on keskmine. Kuna kõik inimesed ei saa esitada turvalises veebikeskkonnas abielu

lahutamise avaldust, peavad MK KOV-id võtma nende inimeste avaldused, kes seda teha ei saa,

vastu perekonnaseisuasutuses kohapeal. Kuna MK KOV-id on harjunud võtma abielu lahutamise

avaldusi vastu kohapeal, ei ole see nende jaoks midagi uut. MK KOV-ide jaoks on uus see, et osa

abielu lahutamise avaldusi hakkab edaspidi jõudma nendeni läbi turvalise veebikeskkonna. MK

KOV-id peavad uue olukorraga kohanema, kuid see ei nõua neilt suuri pingutusi. Muudatusega ei

kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.

MK KOV-ide ametnikud on ka varem menetlenud teisi turvalises veebikeskkonnas esitatud

avaldusi, näiteks sünni registreerimiseks ja abiellumiseks. Seega ei ole turvalises veebikeskkonnas

esitatud avalduste menetlemine MK KOV-ide ametnike jaoks suur muudatus, kuid turvalises

veebikeskkonnas esitatud avalduste menetlemine on MK KOV-i ametnike jaoks kiirem ja lihtsam,

sest inimesed saavad avaldusi esitada MK KOV-i kohapeale tulemata ning ametnik ei pea kindlal

kellaajal olema MK KOV-is kohal, et abielu lahutamise avaldust vastu võtta. Ametnik saab

avaldusega tegeleda siis, kui talle sobib. See võimaldab MK KOV-is paremini ressurssi planeerida.

Seega muudatusega lihtsustub MK KOV-ide töö ja vähenevad nende kulud. MK KOV-id ei pea

enam võtma kõiki abielu lahutamise avaldusi vastu kohapeal. See võimaldab MK KOV-ide

ametnikel planeerida oma tööaega paindlikumalt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, mida näitab tabelis 3 esitatud lahutatud abielude arv. Kuna

abielu saab lahutada nii MK KOV-is, kohtus kui ka notari juures, siis MK KOV-is toimuvad vaid

osa kõikidest abielu lahutamise menetlustest.

Tabel 3. Rahvastikuregistri andmetel lahutatud abielude arv

Teenus ja

teenuseosutaja

2022. aastal 2023. aastal 2024. aastal

1. septembri

seisuga

Kohus 444 182 64

MK KOV (16) 1933 1964 1447

Notarid 501 559 395

Lahutusi kokku 2878 2705 1906

Kõik abielu lahutamise avaldused ei lõppe alati abielu lahutamisega, näiteks inimesed otsustavad

enne abielu lahutamise päeva seda mitte teha, seega võib avaldusi olla rohkem kui abielu lahutuse

kannete arv näitab.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatusega lihtsustub MK KOV-ide töö ja

vähenevad nende kulud. MK KOV-id ei pea enam võtma kõiki abielu lahutamise avaldusi vastu

kohapeal. See võimaldab MK KOV-ide ametnikel planeerida oma tööaega paindlikumalt.

9

III

Sihtrühm: notarid (kokku 86). Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus on väike. Oluliselt selle muudatusega notari töös midagi ei muutu. Notarile abielu

lahutamise avalduse esitamise nõuded jäävad samaks. Notarid peavad uue regulatsiooniga

tutvuma, kuid see ei nõua neilt suuri pingutusi. Muudatusega ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi. Kuna digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise avaldust saab esitada

edaspidi ka MK KOV-ile, siis võib eeldada, et osa inimesi, kes esitaksid abielu lahutamise avalduse

notarile seetõttu, et kasutada kaugtõestamist, võivad valida abiellumisavalduse esitamise läbi

turvalise veebkeskkonna MK KOV-ile. Seega võib väheneda abielu lahutuste arvu notari juures.

Mõju esinemise sagedus on väike, kuid võib sõltuda konkreetsest notarist.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on puudub.

4.2.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: abikaasad, kes soovivad esitada lahutusavalduse

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Inimesed Abielu lahutamine ei ole tegevus, mida

inimesed sageli teeksid. Mõju sihtrühmale tervikuna on seega harv ja juhuslik. Kuigi uus e-teenus

võib nõuda inimestelt kohanemist, on suur osa inimesi üldiselt harjunud e-teenuseid kasutama. Ka

perekonnaseisutoimingute valdkonnas on juba loodud mitu e-teenust, näiteks lapse sünni

registreerimine ja tõendi tellimine ning abiellumisavalduse esitamine, mille inimesed on võtnud

kiiresti omaks. Samuti ei ole hädavajalik, et inimesed oma käitumist muudaksid, sest

digitaalallkirjaga kinnitatud lahutuse avalduse esitamise kõrvale jääb alles kehtivas seaduses

sätestatud võimalus esitada abielu lahutamise avaldus MK KOV-is või notari juures kohapeal.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudes valdkondades muudatus

mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Kui jõustuvad perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse sätted seoses

digitaalallkirjaga kinnitatud abielu lahutamise avalduse esitamisega, siis tekib riigil kohustus luua

abielu lahutamise avalduse esitamise e-teenus.

E-teenuste loomiseks ning edasiseks haldamiseks ja arendamiseks vajalik raha on tagatud Euroopa

Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust. Eelnõuga lisakulusid ei kaasne.

10

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. detsembril 2024. aastal, sest perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise

seaduse sätted abielu lahutamise avalduse esitamise e-teenuse kohta jõustuvad 1. detsembril 2024.

aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Notarite Kojale, Riigi Infosüsteemi Ametile ja SMIT-ile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

21.10.2024 nr 1-6/3043-1

Siseministri määruse „Regionaalministri 22. juuni

2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete

tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise

kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele

arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse

nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“

muutmine“ eelnõu. Kuna eelnõuga tehtavad muudatused peavad jõustuma 1. detsembril 2024.

aastal, siis palume eelnõu kohta märkused esitada 5 tööpäeva jooksul.

Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisad:

1. eelnõu 2 lehel;

2. eelnõu seletuskiri 10 lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit

Notarite Koda

Riigi Infosüsteemi Amet

RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

2 (2)

Annika Nõmmik Aydin 6125184

[email protected]