| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 12-6/1000-2 |
| Registreeritud | 23.10.2024 |
| Sünkroonitud | 24.10.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine |
| Sari | 12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes |
| Toimik | 12-6/2024 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Merle Põld (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Jägala kalateed MTÜ
Teie 02.09.2024
Meie 22.10.2024 nr 8-2/24/4154-5
Vastus arupärimisele
Jägala Kalateed MTÜ esitas Vabariigi Valitsusele arupärimise Vabariigi Valitsuse esindaja poolt
30.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud seisukoha osas. Vabariigi Valitsus edastas
3.09.2024 teie kirja vastamiseks Kliimaministeeriumile. Juhime tähelepanu, et tegemist on
poolelioleva kohtuasjaga, mille käigus on kohtule vaidluse pooled esitanud materjale, sealhulgas
on Jägala Kalateed MTÜ üks vaidluse pool. Seetõttu ei pea me võimalikuks kommeteerida
kohtuasjaga seotud üksikuid lauseid küsitud dokumentidest.
Saame selgitada, et Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni suudmeni ja Jõelähtme jõe
alamjooks kuni Lundi paisuni kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Jägala loodusalana, mille kaitse-
eesmärkideks on aidata kaasa loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) I lisa elupaigatüübi jõed ja ojad ning
II lisa liikide saarma, paksukojalise jõekarbi, hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe soodsa seisundi
saavutamisele. Jägala jõgi on suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforellijõgi. Lõhe tootlikkuse
potentsiaalilt on Jägala jõgi Soome lahe lõhejõgede seas Kunda, Valgejõe ja Loobu jõe järel
neljandal kohal. Teadlased on hinnanud, et kogu Jägala jõe 4,6 km pikkuse elupaiga avamisel oleks
jõe tegelik lõhe ja meriforelli taastootmispotentsiaal ligi 12 600 noorkala aastas. Seega Jägala jõe
alamjooksu potentsiaalne kalanduslik väärtus võiks olla praeguse 46 700 euro asemel 256 300
eurot aastas.
Eesti kontekstis on 12 000 igal kevadel merre rändavat noorkala oluline kogus, hinnanguliselt kuni
20 protsenti kogu Eesti lõhe aastasest taastootmise potentsiaalist. Arvestuslikult saab 12 000-st
noorkalast täiskasvanuks 10-20 protsenti ehk 1200-2400 kala aastas. Võrdluseks võib tuua, et Eesti
kalurite 2023. a lõhepüügi kvoot Läänemere avaosas oli 1344 kala. Arvestades Läänemere
lõheasurkonna kehva seisundit oleks sellise lõhepopulatsiooni taastamine suure looduskaitselise
väärtusega, see panustaks oluliselt lõhe seisundi parandamisele kogu Eestis aidates nii kaasa
loodusdirektiivis püstitatud eesmärgi – lõhe soodsa seisundi saavutamisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
kliimaminister
Teadmiseks: Riigikantselei, Kultuuriministeerium, Keskkonnaamet
Kadri Möller, 626 2876
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|