2025-2028 programmide eelnõud

EELNÕU 1.10.2024

1

Arhiivindusprogramm 2025-2028

Programmi eesmärk: on ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine.

Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025-2028 aastal:

• Osalemine Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti elluviimises. Hoonesse

kolivad rekonstrueerimise järgselt suurem osa Rahvusarhiivi Tallinna üksuseid, mis loob

tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks.

• Rahvusarhiivi Tallinna keskuse sisustuse planeerimine ja hankimine ning valmisoleku

saavutamine selle täisfunktsionaalseks toimimiseks.

• Ettevalmistustööd arhiivide Tallinna keskuse uutele pindadele kolimiseks, mis hõlmavad

suuremahulist arhivaalide pakendamist, nende kolimistabelites haldamist, karbikontrolle,

filmisäilikute QR-kodeerimist ja kaugloetavate logerite paigaldusi.

• Nitrofilmide ümberpaigutamine nõuetele vastavale hoidlapinnale koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara ASiga, sh 100 m2 eriotstarbelise hoidlapinna

projekteerimistingimuste täpsustamine selle rajamiseks Rakveres.

Lisaks nimetatule keskendub Rahvusarhiiv endiselt ja prioriteetsete suundadena:

• digisündinud teabe, sh andmekogude kogumisele ja arhiveerimisele;

• kesksete arhiivisüsteemide uuendamisele ja lõimimisele;

• kultuuripärandi digimisprojektide läbiviimisele; ning • võimaluste otsimisele tehisintellekti kasutamiseks digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel.

Programmi mõõdikud ja sihttasemed*

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale

40 44 63 70 80 90 100

Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate

arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % Koguhulk 2023.a lõpu seisuga 10 427 684 arhivaali

88 88 88 88 88 88 100

Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit kujutist

25,8 33,6 36,2 39 41,5 44 46,5

Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine

Eesmärk: Arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele

vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine

Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest aastas)

4330 5442 11875 10000 10000 12000 13000

Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln korda)

1,7 1,5 1,67 1,5 1,5 1,5 1,5

Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv

(tk. aastas) 7 8 8 7 7 7 7

*Tegevuse tasandi mõõdikud on samad, mis meetme mõõdikud.

Tulemusvaldkond Riigivalitsemine

EELNÕU 1.10.2024

2

Programmi meetmed, tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Meede/ Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele.

Rahvusarhiiv on olnud e-riigi ja infoühiskonna osa pikemat aega. Jätkub vajadus arhiivihalduse keskseid süsteeme uuendada ja lõimida need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Töövoogude disainimine muudab töö tulemuslikumaks ning ühtlasi tagab töötajate arengu. Rahvusarhiiv jätkab koostööd partneritega kodu- ja välismaal, suunates protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused.

Rahvusarhiiv on oluliselt suurendanud arhiivipedagoogika raames pakutavate teenuste hulka. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tuleb senisest enam tegelda täiskasvanuõppega, samuti laiendada erivajadustega inimestele suunatud programme. Rahvusarhiiv panustab haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames ka paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tänapäevane arhiivindus on üha rohkem orienteeritud kogukondadele. Rahvusarhiiv on nüüdseks juba kümme aastat tegelnud vabatahtlike kaasamisega arhiiviteabe kirjeldamisse, käivitanud mitu ühisloomeprojekti sadade kaasalööjatega ja korraldanud avalikkusele suunatud ettevõtmisi ning tegevustega jätkatakse.

KOKKU KULUD 9 139 8 953 8 826 8 826

AMORTISATSIOON 361 361 361 361

KOKKU INVESTEERINGUD 50 50 50 50

Juhtimiskorraldus Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister. Programmis seatud eesmärkide saavutamist ja mõõdikuid seiravad Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahvusarhiiv tulemusvaldkonna „Riigivalitsemine“ tulemusaruande raames.

EELNÕU 1.10.2024

3

Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028 Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine

Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

Tegevuste eesmärgiks on arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine

Rahvusarhiiv Arhivaalide kogumine säilitamine ja juurdepääs

-9 499 731 -9 314 475 -9 187 638 -9 187 638

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Sven Kirsipuu

Rahandusministeerium

21.10.2024 nr 1.2-1/24/4695

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028

programmide eelnõud

Austatud Sven Kirsipuu

Saadame vastavalt Rahandusministeeriumi juhisele Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-

2028 programmide eelnõud. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. 2025-2028 Arhiivindusprogrammi eelnõu

2. 2025-2028 Haridus- ja noorteprogrammi eelnõu 3. 2025-2028 Keeleprogrammi eelnõu 4. 2025-2028 Teadmussiirde programmi eelnõu

5. 2025-2028 Teadussüsteemi programmi eelnõu

Koopia: Viola Mäemurd ([email protected]), Kutt Kommel ([email protected])

Britt Saarsen

735 4073 [email protected]

EELNÕU 1.10.2024

1

Haridus- ja noorteprogramm 2025-2028

Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset

säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida

noor tahab edasi viia.

Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes) 2025 2026 2027 2028

RE RES 2025-2028

Programmi kulud 867 896 906 553 910 298 887 221

Olukorra lühianalüüs

Majanduslangus ja elukalliduse tõus on raskendanud olukorda kogu haridussektoris – kärpe- või kokkuhoiukohti on pidanud otsima nii ministeerium, omavalitsused kui ka teised haridus - ja noorteasutuste pidajad. Endiselt on aktuaalne küsimus, milline on Eestile jõukohane koolivõrk, mis hariduse kättesaadavust halvendamata võimaldaks anda kvaliteetset haridust. Rekordmadalad sündimuse numbrid on tõstnud teema taas tulipunkti ja osundavad vajadusele leida pikaajalised lahendused. Lahenduste leidmist raskendab üha teravam puudus kvalifitseeritud haridustöötajatest. Tehnoloogilised muutused, eriti suurte keelemudelite lai levik ja kättesaadavus on päevakorda toonud tehisintellektiga seotud teemad. Tehisaru mõjutab oluliselt õppimist ja õpetamist – tuleb leida võimalused, kuidas tehistaipu õppeprotsessis toetavalt kasutada.

Õpetajaskonna järelkasvu probleem muutub iga aastaga üha teravamaks nii formaal- kui mitteformaalõppes. Meie õpetajaskond endiselt vananeb – viimase viie aastaga on 60-aastaste ja vanemate üldhariduskoolide õpetajate osakaal tõusnud juba 24 protsendini, noorte osakaal aga ei näita kasvu märke. Õpetajaskonna vananemise ja üldise õpetajate puuduse tingimustes on õppeasutused sunnitud palkama töötajaid, kellel puudub õpetajatööks nõutav pädevus ohustades hariduse kvaliteeti. Õpetajate puuduse leevendamisel annavad lootust õpetajakoolituse õppekohtade suurenevad konkursid. 2023/24. õppeaastal astus õpetajakoolituse õppekavadele õppima ligi poolteist korda enam tudengeid kui viis õppeaastat tagasi. Kuigi üldine pilt on suurenenud vastuvõtu valguses positiivne, valmistavad muret aineõpetajate koolituse õppekavad, kuhu on juba pikemat aega vähe soovijaid. Siiski ei taga õpetajakoolituse vastuvõtu suurendamine õpetajate piisavat järelkasvu, kui koolid ei suuda pakkuda lõpetajatele atraktiivset ja toetavat töökeskkonda.

Õpetajate puuduse juurpõhjused peituvad eelkõige töötingimustes, -koormuses ja -tasus. Töökeskkonna ja -tingimuste üheks peamiseks kujundajaks on haridusasutuse juht, mistõttu on oluline tõsta juhtimise kvaliteeti ning toetada haridusasutuse pidajaid ja noortevaldkonna korraldajaid värbamisel, juhtide hindamisel ja koolijuhtimise arendamise eestvedamisel. Õpetajate palga alammäär on 2025. aastal 1820 eurot, millele lisandub diferentseerimise osa 20%-ni − see tähendab, et õpetajate

Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Valdkonna arengukava

Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava 2021-2035.

EELNÕU 1.10.2024

2

arvestuslik keskmine palk on 2184 eurot. Õpetajate keskmise palga sihti − 120% Eesti keskmisest palgast, pole pikaajaliselt võimalik ilma lisaressurssideta ja haridusvõrku korrastamata järgmistel aastatel saavutada. Seepärast käivitati 2025-2028 pikaajalise haridusleppe sõlmimine, et leppida kokku õpetajate karjäärimudel ja vastavad palgaastmed ning algatati kohalike omavalitsustega läbirääkimised koolivõrgu korrastamiseks, et saavutada rahvastiku muutustega arvestav, kaasaegset õpikäsitust toetav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk ning ligipääs eestikeelsele haridusele kõigis piirkondades.

Lähiaastate peamiseks prioriteediks on üleminek eestikeelsele õppele, mis algas lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aasta sügisel. Alates 2029/2030. õppeaastast on kogu põhiharidus eestikeelne. Reformi elluviimiseks on aastateks 2025-2028 kavandatud 249 mln eurot. Ülemineku üks suurimaid eesmärke on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. See tähendab, et üleminekul vajavad tähelepanu ka koolikultuur, õppe tulemuslikkus, rahulolu, väljalangemise ennetamine ning edasise haridustee avatus. Eesti keele kui teise keele õpitulemused on olnud jätkuvalt madalad , jäädes seatud eesmärkidest selgelt maha. Eriti halb on olukord gümnaasiumi lõpuks B2-keeletaseme saavutanute osas – viimasel neljal aastal on vajaliku keeletaseme omandanute osakaal järjest vähenenud. Eestikeelsele õppele üleminek võimendab aga õpetajate järelkasvu probleeme, sest õpetajatest ligi kümnendiku keeleoskus ei vasta nõuetele.

Muret tekitab õpilaste vähenev rahulolu kooliga ning üha sagedasem kiusamise kogemine . Õpilaste heaolu on oluline nii eraldiseisva eesmärgina kui ka seetõttu, et end koolis paremini tundvad õpilased on ka kõrgema õpimotivatsiooniga. On oluline mainida, et tüdrukute rahulolu kooliga on poiste omast madalam. Nii üleeuroopaliselt kui ka Eestis on just tüdrukute vaimse tervise näitajates märgata suurt langustrendi1. Tajutud kiusamine kasvab teist aastat järjest 4., 8. ja 11. klasside õpilaste seas. Kiusamisel on õpilaste rahulolule väga suur mõju – see mõjutab negatiivselt kõiki teisi rahulolufaktorite hinnanguid. Laste ja noorte füüsilise ja vaimse heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega ka liikumisvõimaluste loomine ja liikumisharjumuste kujundamine koolis. Kahjuks ei ole õpilaste rahulolu liikumisvõimalustega viimasel neljal aastal erilisi paranemismärke näidanud.

Tüdrukute madal rahulolu võib osaliselt selgitada ka seda, miks on põhikoolist väljalangejate üldine määr kolmandas kooliastmes (7.‒9. klassis) jäänud samaks, kuid tüdrukute põhikoolist väljalangevus on suurenenud. Suurenenud on ka väljalangemine gümnaasiumi 1. õppeaastal, mis mõjutab negatiivselt ka edasisel haridusteel osalemise näitajaid. Noorte edasiõppimisvalikud põhikooli lõpetamise järel on üle kümne aasta püsinud suhteliselt muutumatud ning järjest suurem on nende õpilaste osakaal, kes oma haridusteed lõpetamisele järgneval aastal ei jätka (s.o ~700 õpilast aastas). Seepärast on algatatud õppimiskohustuse reform, millega toetatakse iga õppija haridustee jätkumist täisealiseks saamiseni ja luuakse võimalused, et õppijate edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks.

Õppimiskohustuse reformi eesmärke jõustab ka kutseõppe reform. Täna on põhikooli järgsete kutseõppe erialade valik piiratud ja erialad ei ole noortele atraktiivsed – 2023. a jätkas kutsehariduses vaid 25,5 protsenti põhikoolilõpetajatest ning 1. õppeaastal langes kutseõppest välja 8,6 protsenti õppijatest. Reformiga soovitakse muuta õpe mitmekesisemaks, paindlikumaks ning suurendatakse üldoskuste osa õppekavades, et kujundada kutsekeskharidusest võrdväärne alternatiiv gümnaasiumiharidusele ning võimaldada edukat toimetulekut nii tööturul kui ka õpingute jätkamist.

Kui eelnevatel aastatel on õpinguid jätkavate lõpetajate osakaal vähenenud, siis 2022/23. õppeaastal jätkas kõrghariduses gümnaasiumilõpetajaid varasemast enam (s.o 55%). Ka kõrghariduse katkestajate ning esimese astme 1. õppeaastal väljalangejate vähenemine näitab paranemise märke – võrreldes viie aasta taguse ajaga on väljalangejate arv vähenenud nelja protsendipunkti võrra ehk ~13%-ni. Märkimisväärne on, et meesüliõpilaste hulgas on kõigil õppetasemetel katkestajate osakaal kõrgem kui naiste seas. Kuigi üldised kõrghariduse näitajad on paranenud, siis vajavad tähelepanu nii LTT erialade

1 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. (2023). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut

EELNÕU 1.10.2024

3

kui ka IT õppesuuna lõpetanute osakaalud, mis on mitmendat aastat järjest vähenenud . Kõrgharidusega rahvastiku osakaalu jätkuvaks kasvuks ning ligipääsetavuse suurendamiseks kõrgharidusele, on oluline, et aastatel 2025-2026 suurendatakse kõrghariduse rahastamist. Luuakse täiendavad võimalused senisest suuremas osas eraraha kaasamis kõrgharidusse ning jätkatakse arutelusid kõrghariduse pikaajalise jätkusuutliku rahastamismudeli väljatöötamiseks. Analüüsitakse rakenduskõrghariduse osakaalu kasvatamise võimalusi, et toetada kavandatavat kutsehariduse reformi. Täiendavalt uuendatakse üliõpilaste toetus- ja õppelaenusüsteemi, et võimaldada kõrgharidusele ligipääs ka madalama sotsiaalmajandusliku taustaga ühiskonnagruppides ja vähendada vajadust õpingute ajal töötada. Kutse- ja kõrghariduse lõpetanud on tööturul edukalt rakendunud. 20–34-aastaste kutse- või kõrghariduse lõpetanute hõive näitajad olid 2023. aastal väga head (1-3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanute tööhõive määr oli 84,6% ja kõrghariduse lõpetanutel 96,7%). Praeguseks on hõivenäitajad ületanud ka pandeemiaeelse taseme.

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemine (nt tasemeõppes, koolitusel või tööalasel konverentsil osalemine) on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud, jõudes 2023. a juba 23,2% juurde, mis muudab 2035. aastaks seatud 25% sihi teostatavaks. Samas 2022. aasta EL riikide võrdluses, kus vaadatakse 12 kuu jooksul hariduses ja koolituses osalenuid, oleme keskmised ja jätkuvalt on mureks meeste tunduvalt väiksem aktiivsus võrreldes naistega. Ka vanemaealiste inimeste ja mitte-eestlaste osalus elukestvas õppes on endiselt madalam. Vaadates elukestvas õppes osalemist haridustasemeti, on näha murettekitavat muutust - kõige madalama haridusega inimeste osalemine on võrreldes eelmise aastaga langenud. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute ehk kutse- või kõrghariduse omandanud täiskasvanute osakaal on viimastel aastatel püsinud muutumatult 75% juures ning ei liigu seatud eesmärgile lähemale. Seevastu madala haridustasemega (põhiharidus ja madalam) mitteõppivate 18−24-aastaste inimeste osakaal näitab paranemise märke – 2023. a oli nende osakaal 9,7% ning vähenemine on toimunud meeste vastava näitaja arvelt.

Noorte, sh vähemate võimalustega ja tõrjutusriskis ning andekate noorte toetamine on järgnevatel aastatel endiselt noortevaldkonna fookuses. Tulenevalt Ukraina sõja tõttu suurenenud sisserändest, on noorte arv Eestis alates 2022. aastast oluliselt tõusnud – 2024. a elas Eestis 18 348 7-26aastast noort rohkem kui 2022. a. Noorte arvu hüppelise kasvu ning NEET-staatuses2 noorte 9,6% osakaalu tõttu on kasvanud ka nõudlus noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse teenuste järele. Noortele pakutavate huvihariduse, huvitegevuse ja noorsootöö teenuste kvaliteet on endiselt üle Eesti ebaühtlane . 2022. a rahvusvahelise kodanikuhariduse uuring näitab, et vaatamata kõrgele teadmiste tasemele on Eesti noorte oskus ning võimekus teadliku ja aktiivse ühiskonnaliikmena panustada pigem tagasihoidlik 3. Huvihariduse õpetajate, huviringide juhendajate ning noorsootöötajate professionaalsus on noorte vaimse tervise ning tajutud eluga rahulolu parandamisel järjest olulisem. Samas ohustab ka noortevaldkonna, s.o. huviharidus, huvitegevus ja noorsootöö, teenuste järjepidevust professionaalide puudulik järelkasv4.

2 NEET-noored: mitteõppivad, mittetöötavad ja koolitustel mitteosalevad noored vanuses 15-29 eluaastat. 3 Ümarik M, Tinn M jt. (2022). IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) Eesti tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikool 4 Haugas, S., Kendrali, E. (2022). Noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Tallinn: Mõttekoda Praxis.

EELNÕU 1.10.2024

4

Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025-2028 aastal:

Kvaliteetne eestikeelne haridus

• Eestikeelse õppele ülemineku tegevuskava elluviimiseks tehakse koostööd koolide ja lasteaedadega, koolipidajate, ülikoolide, ekspertidega ja lastevanematega, lähtutakse regionaalsetest eripäradest ning säilitatakse haridusasutustes muu kodukeelega lastel oma kultuuri ja emakeele õppimise võimalus.

o Soodustamaks üleminekut eestikeelsele õppele on välja töötatud lasteaedade, koolide ning kohalike omavalitsuste nõustamis- ja arendustoekorraldus. Jätkatakse haridusasutuste järelevalve tegevuste laiendamisega. Kvalifikatsiooninõuetele mittevastava eesti keele oskusega haridustöötajate keeleõppe toetamiseks pakutakse tasuta erinevaid eesti keele õppe võimalusi. Lisaks pakutakse koostöös ülikoolide ja Eesti Keele Instituudiga mitmekülgseid keelevaldkonna metoodikakoolitusi kõikidele haridustöötajatele.

o Rakendatakse uut 1. ja 4. klasside keeleõppetoetuste pearaha mudelit, et soodustada eestikeelsele õppele üleminekut eesti keelest erineva õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides. Toetatakse eesti keelest erineva emakeelega lapsi ja õpilasi eesti keele omandamisel, rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet, sh keelekümblust ning luuakse eeldused õpilaste ainealaste teadmiste paranemiseks.

• Jätkatakse vähemalt 2026. aastani kõrghariduse tegevustoetuse suurendamist, et arendada kõrghariduse kvaliteeti, kindlustada õppejõududele konkurentsivõimelised töötasud ning leida tasakaal eesti- ja ingliskeelse kõrgharidusõppe vahel, tagamaks eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus.

Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus

• Tagamaks õpetajatöö jätkusuutlikkus ja järelkasv ning suurendamaks õpetajate kindlustunnet oma ametis jätkamiseks, viiakse koostöös kohalike omavalitsustega ellu aastateks 2025-2027 sõlmitud pikaajalist hariduslepet. Pööratakse tähelepanu haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalsele arengule ning paindlikule täiendusõppele, sh haridus- ja noortevaldkonna töötajate vaimset tervist toetavatele tegevustele.

• 2025. a õpetajate palga alammäär on 1820 eurot, millele lisatakse diferentseerimise osa 20%.

Jätkub toetus kohalikele omavalitsustele, et motiveerida neid hoidma lasteaiaõpetajate palka

90% ning magistrikraadiga õpetajatel 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.

• Jätkatakse tegevustega haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks. Uuenenud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõtuga toetatakse juhtimiskvaliteedi arendamist, läbimõtestatud värbamist ja järelkasvu toetamist ning juhtide töö tagasisidestamist kogu karjääri vältel.

• Kõrghariduse rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ning kasvatamiseks 1,5%-ni SKP-st analüüsitakse võimalusi suuremal määral eraraha kaasamiseks ning paindlike tasuliste õppimisvõimaluste laiendamiseks (nt tasu küsimise õigus õppurilt 1-aastasel magistriõppekaval või doktoriõppes kolmandate riikide üliõpilastelt).

• Võimaldamaks võrdsemat ligipääsu haridusele kõigis ühiskonnagruppides, uuendatakse õppelaenusüsteemi. Eesmärgiks on kujundada õppelaen üliõpilaste ja kutseõppurite jaoks atraktiivsemaks, soodsamaks ning paindlikumaks, et vähendada õpinguteaegset töökoormust ning pakkuda laenu näol alternatiivset võimalust, mille abil osaliselt katta hariduse omandamisega kaasnevaid kulusid. Õppelaenu maksimaalne laenusumma tõstetakse 6000 euroni ning pikendatakse tagasimakseperioodi.

EELNÕU 1.10.2024

5

Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem

• Käivitatakse reform õppimiskohustuse kehtestamiseks täisealiseks saamiseni eesmärgiga toetada õpingute jätkamist pärast põhiharidust ja vähendada väljalangevust keskhariduse esimesel aastal. Põhikooli lõpueksamid tuuakse ajaliselt varasemaks, et õppeasutused saaksid eksamite tulemusi arvestada sisseastumiskatsetel. Luuakse eeldused ühtse sisseastumise korraldamiseks keskhariduse tasemele, kirjeldatakse karjääriteenuste sisu ja kättesaadavus õppija vaates, laiendatakse õpivalikuid kutsekeskhariduse tasemel ning luuakse võimalusi kutse- ja üldkeskhariduse õpingute integreerimiseks. Samuti võimaldatakse õppe paindlikumaks muutmist läbi mitteformaalhariduse lõimingu üldharidusõppesse. Õppimiskohustuse täitmise tagamisel täpsustatakse nii kooli kui kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning kirjeldatakse lapsevanema ja õppija vastutus.

• Muutmaks kutsekeskharidus võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele, mis võimaldab nii edukat toimetulekut tööturul kui loob eeldused õpingute jätkamiseks, viiakse ellu kutsehariduse reform. Reformi raames töötatakse välja uued laiapõhjalised valdkondlikud kutsekeskhariduse õppekavad, kus tugevdatakse üldharidusõpinguid ja üldpädevuste õpet. Samuti arendatakse välja kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted, sh töötatakse välja tasulise kutseõppe regulatsioon korduvõppe piiramiseks. Alustatakse uue kutsehariduse seaduse väljatöötamist, mis on kooskõlas kavandatava ühtse keskhariduse seaduse ja kutsete süsteemi reformiga ning mis asendaks kehtivat kutseõppeasutuse seadust.

• Jätkatakse uue põhihariduse ja ühtse keskhariduse kontseptsiooni loomist lõimides sinna üld- ja kutsekeskhariduse, formaal- ja mitteformaalõppe, toe vajadusega õpilaste kui ka andekate arendamise ehk individualiseerituma õppe korralduse alused. Samuti alustatakse uute põhihariduse- ja keskhariduse õppekavade loomise protsessi. Formaalse ja mitteformaalse õppe lõimingu üle-eestiliseks rakendamiseks töötatakse välja juhendmaterjal, väljundipõhised huvialade õppekavad ning käivitatakse mentorsüsteem ja meetmed kohalike omavalitsuste koostöögruppidele.

• Arendatakse välja ja juurutatakse järk-järgult õpilasekeskset haridusmudelit, õppe personaliseerimist ning lõimitakse eri haridustasemete ja -liikide õpitegevusi kasutades selleks õpiraja taristu teenuseid. Selleks luuakse õpilaskeskse õppe alused, kontseptsioon ja õiguslik raamistik.

• Viiakse ellu õppijate annete märkamise ja toetamise tegevuskava. Õpetajatele ja noorsootöötajatele luuakse koolitusvõimalusi ja toetavaid materjale ning haridusasutustele annete tuvastamist toetav hindamisvahend. Jälgitakse, et annete arengut soodustavate lisategevuste valik oleks piisav kõikide sihtrühmade jaoks.

• Ajakohastatakse noorsootöö seadus, milles täpsustatakse noorsootöö korraldamisega seonduvaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning noorsootöö tegevustele kohalduvaid nõudeid. Töötatakse välja ja rakendatakse huvihariduse seadus, millega viiakse huvihariduse olemus ja korraldus omavahelisse kooskõlla, täpsustatakse huvihariduse korraldamisega seonduvaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid.

• On algatatud läbirääkimised kohalike omavalitsustega koolivõrgu korrastamiseks, mille eesmärgiks on saavutada rahvastiku vähenemisega arvestav, muutunud õpikäsitust toetav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele üle Eesti. Kohalikke omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel nii sisuliselt (oskusteave, nõustamine, andmed) kui ka rahaliselt kestliku kahanemise, energiatõhususe suurendamise põhimõtetel ja ligipääsetavuse tagamisel. Omavalitsustele on käivitatud ka täiendav rahastusmeede väikekoolide pidamise toetamiseks, et soodustada kodulähedaste lasteaed-algkoolide kuni teise kooliastmega koolide pidamist.

• Koostöös Sotsiaalministeeriumiga viiakse ellu erivajadustega laste tugisüsteemi reformi tegevuskava, et lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust ning tõhustada abivajaduse varajast märkamist.

EELNÕU 1.10.2024

6

• Laste ja noorte vaimse ning füüsilise tervise probleemide ennetamiseks toetatakse tegevusi nii haridus- kui noorsootööasutustes kui nende väliselt. Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks võimestatakse mobiilset noorsootööd ja noorte kaasamist. Töötatakse välja meetmed noortele, sh riskinoortele, nende kodanikuühiskonda kaasamiseks.

Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega

• Viiakse ellu kutsesüsteemi reform, millega luuakse ametikeskse kutsesüsteemi asemele

universaalsetel oskustel ja nende arendamisel põhinev kutsesüsteem. Selleks töötatakse välja

uus kutseseadus ja seonduv õigusraamistik, uuendatakse kvalifikatsiooniraamistikku,

kutsestandardeid, kompetentsiprofiile ning arendatakse vajalik digitaristu. Samuti uuendatakse

OSKA metoodikat eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele

ning toetatakse nende kompetentside hindamist ja ametlikku tunnustamist. Uuenenud

kutsesüsteemile üleminekut alustatakse 2026. aastal.

• Jätkatakse tegevusi mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis toetab

õppe paindlikumat korraldamist kõrg- ja kutsehariduses, kutsesüsteemis ning täiendkoolituses

ning arendatakse täiskasvanud õppija mitteformaalse õppe e -tunnistuste süsteemi.

• Pakutakse vastavalt tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA ning teiste

uuringute ja analüüside soovitustele tuginedes täiendus- ja ümberõppe kursuseid

täiskasvanutele, suunates tegevusi prioriteetse sihtgrupina madala haridustasemega, erialase

hariduseta ning aegunud oskustega täiskasvanutele. Laiendatakse töökohapõhise õppe

pakkumist, toetatakse täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ning noorte sisenemist

tööturule.

• Pööratakse tähelepanu tehnilise taibu ja algoritmilise mõtlemisega spetsialistide järelkasvule

ning tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks vajalike teadmiste ning oskuste

arendamisele. Toetatakse tööealise elanikkonna digipöördeks vajalike oskuste arendamist, et

toetada ettevõtete digipööret. Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendatakse

roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Ida-Virumaa

vajadustest lähtuvalt toetatakse piirkonna tööealise elanikkonna oskuste arendamist, et toetada

kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ning Ida-Virumaa majanduskeskkonna

mitmekesistamist.

EELNÕU 1.10.2024

7

Programmi mõõdikud5

5 Indikaatorite sihttasemeid aastateks 2025-2028. Tegevuste tasandi mõõdikute sihttasemed seatakse oktoobriks.

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase

(2023)

2025 2026 2027 2028 2035

Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24-aastaste

osakaal (%)

mehed 11,4 11,1 10,8 10,4 9,95 9

naised 7,8 6,6 6,5 6,4 6,4 6

kokku Allikas: Eurostat

9,7 9,1 8,9 8,8 8,66 7,5

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- aastaste) osakaal (%)

Allikas: Statistikaamet

74,9 75,7 76,1 76,6 77,3 80

Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes

osalemise määr (%)

Formaal- ja mitteformaalõppes 23,2 23,4 23,6 23,8 24 25

Informaalõppes

Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) (nelja nädala metoodika)

57,9 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab

Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise

kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%) Allikas: Uuring Edukus tööturul

(2022)

26,7

30 30 30,5 30,5 33

Ennastjuhtiv õppija (%) akadeemiliselt taastenõtkete 8. klassi õpilaste osakaal

agentsete 8. klassi õpilaste osakaal

8. klassi õpilaste osakaal, kes tunnevad, et õpetajad

toetavad nende autonoomiat

Allikas: Riiklikud rahuloluküsitlused

32,4

27,2

38,7

kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab

Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme

saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh

(2022)

funktsionaalne lugemisoskus 10,6 13 - - 17 20

matemaatiline kirjaoskus 13,1 17 - - 20 25

loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA

11,6 14 - - 17 20

Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%)

koolieelse lasteasutuse õpetaja üldhariduskooli õpetaja

kutseõppeasutuse õpetaja

Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet

92 120 117

80,3 107,1 107,1

82,6 112 112

85,6 117 117

86,4 120 117

100 120 120

Noorte usaldus riigi vastu (%)

Allikas: ICCS

(2022) 57

- -

-

65

70

EELNÕU 1.10.2024

8

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Eesmärk: Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Meetmesse on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et

haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti

tagatakse meetme raames paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse

kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga

inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele

ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet.

Meetme mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028 2035

3-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses (%) Allikas: EHIS

88,2 92,5 93 93 95

Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) Allikas: Eurostat

83,3 85,8 86 87 87 90

Kolmanda taseme haridusega 25‒34 a osakaal (%) Allikas: Eesti tööjõu-uuring 43,5 43,7 43,9 44 45

Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%) Allikas: EHIS

6,9 - - -

Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal

(%) Allikas: EHIS

7,3

9,5

10

10,5

15

EELNÕU 1.10.2024

9

Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigile keskhariduse andmisel suurema vastutuse

andmist, sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe

suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse

kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge

vajavate õpilaste koolide võrk. Kohalikud omavalitsused saavad toetust nii väikeste maakoolide

pidamiseks kui ka kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks, mis on suunatud mistahes

erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning osalemise

suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise ning õppe- ja töövahendite tagamise.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades

Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) Allikas: EHIS

158 158 156 153 152 150

Riigigümnaasiumide arv (tk) Allikas: EHIS

18 20 25 27 27 27

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.1. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid) Tulemus: Aastaks 2026 tegutseb 27 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium ca 12 000 õppekohaga. Alustatakse Tõnismäele ja Lasnamäele riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamise ettevalmistustöödega,

õppetööd alustatakse neis eeldatavalt 2029.

- Investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamisse

Tulemus: Investeeringud võimaldavad ümber korraldada ja optimeerida kogu maakonna põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt demograafiliste muutuste mõju enim väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnana Ida-Virumaal,

keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele.

- Kaasava hariduse edendamiseks koolide ja noorsootööasutuste õppekeskkonna parendamine

Tulemus: Õppeasutused on toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks.

Üldhariduskoolides, kutseõppe- ja noorsootööasutustes on tehtud vajalikud hoonete kohendused ning hangitud on vajalikud

õppe- ja töövahendid.

- Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine

Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega.

- Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine

Tulemus: Investeeringud toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe

pakkujate ja ka kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu, mis võimaldab: 1) ühtselt korraldatud vastuvõttu

keskharidustaseme õppesse; 2) üldkeskhariduse ja kutsehariduse lõimitud õppekaval õppimist (õppijatele paindlikult ligipääsetav taristu); 3) hübriidõppe integreerimise võimekust.

KOKKU KULUD 31 473 40 366 52 762 34 266

KOKKU INVESTEERINGUD 12 770 16 462 25 681 32 241

EELNÕU 1.10.2024

10

Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust.

Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut.

Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi eraldatavat toetust (495 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu. Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja muude tulude arvelt.

Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega

kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

Põhikoolist väljalangejate määr

statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes (%): kokku/ poisid/ tüdrukud Allikas: EHIS

0,25/ 0,3/

0,2

0,3/ 0,4/

0,2

0,34/ 0,38/

0,3

0,25/ 0,3/

0,2

0,25/ 0,3/

0,2

0,3/ 0,3/

0,2

Gümnaasiumist väljalangejate määr

1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS

0,9 1,2 1,3 1,1 1,0 1,0

Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) Allikas: EHIS

8,9 10,7 8,6 8,5 8,0 7,8

Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist Allikas: EHIS

81,9 81,2 82,1 83 83 83

Kutsehariduse* omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli

lõpetamist (%) Allikas: EHIS

22,3 21,6 21,2 23 24 24

*Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.2. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub

Üldhariduses:

- Õppimiskohustuse reformi ja kutsehariduse reformi elluviimine

Tulemus: Rohkem õppijaid jätkab õpinguid pärast põhihariduse lõpetamist. Rakendub õppimiskohustus täisealiseks saamiseni ning kooli ja koolipidaja ülesanded on õppimiskohustuse täitmise tagamisel täpsustatud. Kutsekeskharidus

kujuneb võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele ning üha rohkem õppijaid suundub põhikoolijärgselt kutseõppesse. Välja on töötatud kutseõppeasutuste uued rahastamise põhimõtted ning piiratakse korduvõpet.

- Haridustoetuste tagamine munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides

EELNÕU 1.10.2024

11

Tulemus: Igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Õppest väljalangemine üldhariduses on vähenenud. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks

parimatele. - IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine

Tulemus: Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi.

Kutsehariduses:

- Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed

Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu, sh on võetud arvesse koolikohustuse tõstmine 18. eluaastani. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete arvestamist õppetöö korraldamisel koolides 6. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate sihtrühmade vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, haridusliku erivajadusega õpilased. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas

majanduslikel põhjustel. - Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine

Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne, kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid.

KOKKU KULUD 280 262 269 129 266 210 266 299

AMORTISATSIOON 17 195 17 195 17 195 17 195

KOKKU INVESTEERINGUD 1 547 946 995 914

6Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli

üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh haridustasemete-ülene lähenemine).

EELNÕU 1.10.2024

12

Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele.

Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse

1. astme õpingute esimesel aastal) (%) Allikas: EHIS

14,5 15,1 13,2 16 15,9

15

Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas Allikas: EHIS

222 250 237 300 300 300

Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)*

Allikas: EHIS 55 56,1 54,8 54,5 55 56

Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning

õpetamise ja juhendamisega (%) ** Allikas: vilistlaste uuring

- 81,4 83 -

83

*Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2. astme õppekavad. **Allikas: Vilistlaste uuring (rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti")

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028 Tegevuse 1.3. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine Tulemus: Tegevustoetuse eraldamisega on tagatud kõrgharidusõpe ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides. Rahastamise maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses kõrgharidusõpet, sh pöörates tähelepanu õppekohtade arvu suurendamisele suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu haridus (õpetajakoolitus, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid) IKT, tehnika, tootmine ja ehitus, tervishoid.

Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Kõrgkoolide juhtimis - ja töökorraldus on tõhus.

- Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine

Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks ja erivajadustest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas.

Eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele on loodud parem ligipääs eestikeelsele kõrgharidusele 7. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab kõrgharidusõppes osalemist.

KOKKU KULUD 296 256 324 768 316 187 316 210

AMORTISATSIOON 2 895 2 895 2 895 2 895 FINANTSEERIMISTEHINGUD 253 253 253 253

KOKKU INVESTEERINGUD 1 720 795 795 695

7 Rahastamine tegevustoetuse raames

EELNÕU 1.10.2024

13

Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA soovitustest jm uuringutest ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele . Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest

25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%)* Allikas: Statistikaamet

8,6 10,7 9,95 12,3 13,1 13,8

Mittestatsionaarses üldharidusõppes või

kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta 19-64-aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS

4,8 4,5 4,7 4,8 4,8 4,9

Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%)**

Allikas: EHIS

30 32 26,3 28,9 28,4

27,9

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%)

Formaal- ja mitteformaalõppes *** Informaalõppes****

Allikas: Eesti Tööjõu Uuring (Statistikaamet)

-

59,6

48,1 62,6

-

67,8

49,9 70,5

50,6 71,8

51,2 72,9

73,9

*Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). **Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes

*** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, va juhendatud töökohapõhine õpe ****Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.4 rahastamiskava Tegevuse raames toimub:

- Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine

Tulemus: Töötavatele täiskasvanutele on pakutud täiendus- ja ümberõpet, mis arvestavad OSKA jm prognoose, regionaalseid vajadusi ning eripärasid. 2029. aastaks on vähemalt 64 000 täiskasvanut on parandanud oma tööalaste

kompetentside sh tööelu üldoskuste taset. Parandatud on koolitusasutuste võimekust nii üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel ja integreerimisel. Lisaks on arendatud täiskasvanutele pakutavaid e -õppe võimalusi.

Prioriteetsete sihtrühmade õppes osalemise suurendamiseks on välja töötatud ja piloteeritud individuaalse õpikonto lahendused.

- Täienduskoolituse ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine

Tulemus: Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid. Esimese etapina on käivitunud täienduskoolitusasutuste õppekavarühmapõhine kvaliteedihindamise süsteem mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks tegevusloa väljastamise kontekstis. Välja on töötatud tingimused ja protseduurid kvaliteedi hindamiseks ja tunnustamiseks. Nii hindajate kui ka täienduskoolitusasutuste võimekus hindamist ette valmistada

ning läbi viia on paranenud ning kvaliteedi hindamine mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks on käivitunud. Kasvatatud on koolitajate ja koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel. Täiskasvanute täienduskoolituste kvaliteet paraneb. Valminud on PIAAC uuringu temaatilised aruanded ja täiskasvanuhariduse poliitika

kujundamiseks vajalikud temaatilised uuringud.

-Mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamine

EELNÕU 1.10.2024

14

Tulemus: Loodud on põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks, tunnustamiseks ning rakendamiseks, et paremini siduda täiendus- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega ning luua õppijatele võimalused tema vajadustele ja võimetele vastava, väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks.

Täiskasvanute täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi arenduste esimesed etapid on ellu viidud, mis on sisendiks täiskasvanud õppija õppimise ja oskuste digiloo loomiseks. Paindlike õpiteede toetamiseks on tõhustatud VÕTA kasutamise

võimalusi haridus- ja kutsesüsteemis.

- Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine

Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö toetavad elukestvas õppes osaluse kasvu. Toetatud on piirkondlikku ja kogukondlikku võrgustikutööd, suurendatud kolmanda sektori, sotsiaalsete partnerite, KOV-ide ning tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel. Paranenud on info

kättesaadavus täiskasvanute õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas, ning inimeste teadlikkus elukestva õppe vajalikkusest.t.

- Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse

Tulemus: Pidurdub õppijate langus üldhariduse mittestatsionaarses õppes, suureneb täiskasvanud õppijate osakaal kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Täiskasvanutele (sh HEV õppijatele) on loodud paindlikud võimalused tasemeõppeks. Täiskasvanutele põhi- kesk- ja kutseharidust pakkuvaid õppeasutusi on toetatud arendustegevuste elluviimisel ning õppe paindlikumaks muutmisel. Haridusasutusi on toetatud kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel, arendatud on e -õppe võimalusi, integreeritud üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Madalate ja aegunud oskustega täiskasvanuid on toetatud õpitee jätkamisel tasemeõppes.

KOKKU KULUD 21 727 22 998 22 544 21 030

EELNÕU 1.10.2024

15

Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus).

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline

Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) Allikas: EHIS

11,4 11,0 9,7 11,0 11,0

11,0

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.5. rahastamiskava Tegevuse raames toimub:

- Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia)

Tulemus: Suureneb Eesti kui atraktiivse sihtriigi rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime. Kasvab teadlikkus Eesti haridussüsteemi tugevustest ja üldistest arengusuundadest .

- Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine

Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele.

- Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust)

Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne.

- Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Noore Õpetlase stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt.

Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb.

- Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide

tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses.

Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide

(akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele.

KOKKU KULUD 42 686 44 361 49 172 49 933

EELNÕU 1.10.2024

16

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe.

Meetmesse on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel8 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel, rakendamisel ja õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv9, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem.

Meetme mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028 2035

PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus

matemaatiline kirjaoskus loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA

36,2

38,2 32

31,0

30,0 29,0

-

- -

30,0

29,0 28,0

27

26 25

Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16‒24- aastaste osakaal (DESI) (%)**

(2021) 47,5

täpsus- tamisel - -

täpsus- tamisel

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste

osakaal 8. klass 11. klass

kutsekeskharidus

tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpetajate

osakaal*** Allikas: Rahulolu-uuring

20,1 30,1

45

-

26 41

56

85

26 41

56

85

26 41

56

86

kasvab kasvab kasvab

kasvab

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%)

52,3

70

72 72 72

95

vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal (%)

Allikas: EHIS, EIS Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

Õpetaja kutsekindlus**** õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast

lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on

pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%)

Allikas: EHIS

56

52

57

52

57

52

57

53

58

54

60

55

*Mõõdetakse skaalal 1‒6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. **Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] ***Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. ****Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal.

8 Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.3. 9 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.3.

EELNÕU 1.10.2024

17

Tegevus 2.1 Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsekeskhariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu.

Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel.

Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.

Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut.

Mõõdik 2021 2022 2023

2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele . Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv

Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm 148 184 205 214 224 235

Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem

rahul või väga rahul (%)* 4. klass 8. klass

11. klass Allikas: Rahulolu-uuring

31,8 16,3

15,8

30,7 16,1

15,5

31,7 15,5

16,5

33 17

17

33 18

17

34 19

18

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%)

4. klass

8. klass 11. klass

Kutseõppeasutuste õppijad

Allikas: Rahulolu-uuring

66,0

79,3 92,4 92,4

63,5

76,7 90

87,8

60,9

69,8 88,1 86

67

81 93 93

68

81 93 93

68

81 93 93

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase

kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: Rahulolu-uuring

87,5 - - - - 91

Andeka õppija toetamine Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

*Allikas: Rahulolu-uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul , s.t õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis akt iivselt liikuma.) ning nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus").

EELNÕU 1.10.2024

18

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 2.1. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara)

Tulemused: Kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete kohaselt, et toetada üld- ja tulevikuoskuste, sh meediapädevuse kujunemist. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ning

tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid. Õpiteede valimist toetab tõhusam karjääriteenuste kättesaadavus. Loodud on õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise meetmed. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara, sh hindamisvahendid. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute kujundamiseks. - Luuakse tõenduspõhine süsteem noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks formaalharidusse Tulemus: Kõigile noortele on loodud võimalused mitteformaalses õppes omandatu arvestamiseks riikliku või individuaalse õppekava täitmisel. Toetatakse valmisolekut nõustada noori mitteformaalse õppe võimaluse leidmisel, õpitu kirjeldamisel

ning õpitu arvestamisel riikliku õppekava täitmisel. - Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses Tulemus: Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamise vahendite (e-eksamid, e-tasemetööd ja küsitlused), sh

tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning rakendatud ning kooskõlas kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning harid

spoliitiliste otsustega. Välja on töötatud üldharidussüsteemi kvaliteedihindamise mudel, sh hindamiskriteeriumid ja mudelit on piloteeritud,

samuti on välja töötatud tuge vajavate koolide jaoks arendusprogrammid, k sh nõustamist ja toetamist on piloteeritud. Õppeasutuse eneseanalüüsiks ja hindamiseks on loodud digitaalne juhtimislaud. - Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on

ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara sh simulaatorid. - Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja

parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele. (Tegevusi viiakse ellu programmi tegevuse 3.2 raames) b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine). Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe kõrge kvaliteedi. c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine). Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele. - Turvalise koolikultuuri edendamine ja õppijate füüsilise tervise edendamine Tulemus: Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on vähenenud. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur on rohkemates koolides turvaline. Viiakse ellu liikumist soodustavaid programme ja tegevusi. - Andekate õpilaste arengu toetamine Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab koolide arv, kus tehakse sihipärast tööd annete arendamisel. Õpilaste osalus riiklike olümpiaadide piirkonnavoorudes ja üleriigilistel konkurssidel on kasvav. - Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja

kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist, õpetamist ja õppeasutuse tõenduspõhist juhtimist, sh pidaja poolt.

KOKKU KULUD 28 316 26 323 25 835 24 500

AMORTISATSIOON 3 085 3 085 3 085 3 085 KOKKU INVESTEERINGUD 1 897 1 572 1 560 1 481

EELNÕU 1.10.2024

19

Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole , toetatakse hariduslikku lõimumist.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi.

Koolivälise nõustamismeeskonna

soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal põhihariduses (%) Allikas: EHIS

74 76 74,7 78 80 80

Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud

ja erituge saavatest õpilastest Allikas: EHIS

34,4 36,2 38,1 36 36 36

Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest õpilastest (%) Allikas: EHIS

68,4 70,8 72,8 72 75 75

Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine tulemus (Pk/G) Allikas: EHIS/Harno

65*/73 60/67 58,9/72,2 75/75 75/75 75/75

Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal

gümnaasiumi statsionaarses õppes (%)** Allikas: EHIS

77,3 75,5 69,1 78 80 80

Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes

eestikeelse kooliga: Allikas: PISA

Loodusteadused: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool

- - 5,9/13,3 10,8/19 - -

Lugemisoskus: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool

- - 7,3/11,6 12/20,5 - -

Matemaatika: eesti keelest erineva

õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool - - 7,8/14,7 13,5/23,7 -

-

Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul

saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks

Alusharidus

Üldharidus Allikas: Rahulolu-uuring

46,3

43

-

-

- -

-

-

-

-

49

46

Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi-

ja lastekaitsespetsialistid ning politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring

59,2 - - - - 62

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes

leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt

teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu-uuring

65,3 - - - - 68

EELNÕU 1.10.2024

20

Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks mitmekultuurilises või - keelses keskkonnas Allikas: TALIS

-

-

-

-

-

-

* 2021. a tulemust täpsustatud tulenevalt metoodikast

**C1-taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 2.2. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Alushariduse õigusruumi muudatused*

Tulemus: On vastu võetud uus alusharidusseadus, millega määratletakse koostoimes Eesti Vabariigi haridusseadusega lastehoidusid edaspidi haridusasutustena, kus alushariduse õppekava raamistikus toetatakse lapse üldoskuste arengut ning

seeläbi tagatakse senisest tulemuslikum lapse arengu toetamine ja ühtlasem alushariduse tase. Koolieelses lasteasutuses töötava õpetaja töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega ning aitab kaasa motiveeritud personali

tagamisele.

- Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamise teenuste elluviimine ja seire

Tulemus: Õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad igakülgselt iga õpilase arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Riik on toetanud kohalikke omavalitsusi haridustugiteenuste korraldamiseks ja üle on vaadatud Rajaleidjate võrgustiku funktsioonid. Ennetatud on õppest ja/või tööturult väljalangemist.

- Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine

Tulemus: On toetatud eesti keelest erineva emakeelega isikute eesti keele õpet. Paranenud on keeleõppe kvaliteet ja laienenud on keeleõppe võimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanutele (sh haridustöötajatele, tugispetsialistidele, kohalike

omavalitsuste noorsootöötajatele ja huvihariduskooli õpetajatele); arendatud on hindamise, testimise, keeleõppe metoodika jm alast kompetentsi keeleõppevaldkonnas, sh keeletehnoloogilisi võimalusi kasutades.

KOKKU KULUD* 59 762 66 356 64 390 62 250 KOKKU INVESTEERINGUD 730 1 870 3 500 4 400

*Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOV -idele kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see summa seetõttu käesoleva programmi eelarves.

EELNÕU 1.10.2024

21

Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Koolijuhtide osakaal, kes võtsid kasutusele

meetmeid, et toetada õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamisel (TALIS) (%) Allikas: TALIS

45 (2018)

-

-

50

-

-

Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal

üldhariduskoolides (%) Allikas: EHIS

26,5 26,4 26,4 28

28,5

28,5

29

Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele* Allikas: SAIS+EHIS

1,2 1,1 1,2 1,4

1,4

1,4

1,4

Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud Allikas: TALIS

26,4

(2018)

-

-

-

-

-

Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus õpetanud koos teise õpetajaga (%) Allikas: TALIS

21,5 (2018)

-

-

-

-

-

*Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse konkurssi.

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 2.3. rahastamiskava

Tegevuse raames:

- Toetatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut ja järelkasvu

Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate areng on toetatud tuginedes kinnitatud täiendusõppe kontseptsioonile. Õpetajaametisse sisenemiseks ning selles püsimiseks on loodud paindlikke õpiteid ja on toetatud haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu on pööratud õpetajaameti ning noortevaldkonna töötajate ametite

populariseerimisele. Loodud on võimestamise meetmed, mis aitavad haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtidel luua õppimist ja õpetamist toetavat kultuuri ja KOV haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Välja on töötatud haridustöötajate eetikanormistik ning selle rakendamise plaan. Toetatud on haridustöötajate metoodika ja (aineülese) didaktika alase

pädevuse arendamist ning innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine personaalhariduses). Loodud on võimalused täienduskoolitusel osalemiseks, arendatud on koolituskvaliteeti ja meetmeid enesehindamise protsesside

juurutamiseks. Kutsutud on ellu Õpetajate Akadeemia, mille tegevuste fookusvaldkondadeks on loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus. Fookusvaldkondade akadeemiliste töötajate professionaalsus kasvab ja nende arv tõuseb.

- Suurendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate ameti atraktiivsust

Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest.

KOKKU KULUD 10 032 10 134 9 337 8 692 KOKKU INVESTEERINGUD 164 164 164 164

EELNÕU 1.10.2024

22

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele

Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele.

Meetme raames rakendatakse jätkusuutlikku süsteemi tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised.

Meetme mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028 2035

Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste hulgas (%)

üks aasta pärast lõpetamist

viis aastat pärast lõpetamist Allikas: „Edukus Tööturul“

(2022)

78,9

75,1

78

76

78

76

79

77

85

80

Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-aastaste osakaal (%) Allikas: The Digital Economy and Society Index

(DESI) [link]

28

(2021)

30

-

35

50

Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

EELNÕU 1.10.2024

23

Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA).

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud.

Mõõdik(ud) väljatöötamisel.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 3.1 rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine

Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF).

- Kutsesüsteemi uuendamine ja kutseeksamite arendamine

Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma kvalifikatsiooni. Välja on töötatud oskuste klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatoriga (ESCO) ning loodud on oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatud on sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu on loodud võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, oskuste hindajate ning nõustajate koolitused on läbi viidud.

Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega.

- Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi uuendamine ja rakendamine

Tulemus: Välja on töötatud ja rakendatud OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute metoodika , viiakse läbi OSKA piirkondlikke uuringuid ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Toimib regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe pakkumisele ning õppe rahastamisele.

KOKKU KULUD 4 304 4 359 4 364 4 164

EELNÕU 1.10.2024

24

Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Viiakse ellu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse-, üld- ja huvihariduses ning kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse - ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega.

1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%)

Allikas: Eurostat 70,6 75,1 84,6 81,5 81,5

82

1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud

lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr Allikas: Eurostat

92,4 87,3 96,7 88,5 88,5

89

LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika,

tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%)

Allikas: EHIS

28,1 27,5 26,5 30 30 30

IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses

kutsehariduses Allikas: EHIS

975

499

847

424 793

496

975

520

990

540

990

540

Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega (%)* bakalaureuseõpe

magistriõpe Allikas: Vilistlaste uuring

- 66,2 58,8

- 63 68

-

63 68

Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest (%) Allikas: EHIS

17,2 13,2 11,6 23,0 25 25

*Allikas: Vilistlasuuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti")

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 3.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub:

- Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)

Tulemus: Loodud on täiendavaid koolituskohti töökohapõhises õppes. Laiendamaks sihtrühmi riigile prioriteetsetes valdkondades, on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Ellu on viidud õppeasutuste ja

tööandjate praktika ja töökohapõhise õppega seotud koostööprojekte ning pakutud koolitust kooli ja ettevõtte poolsetele juhendajatele. (Kutsehariduse kvaliteedi edendamise ja hindamise tulemused on kajastatud programmi tegevuse 2.1 all). Siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel ja on ettevalmistatud rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks.

- IKT ja inseneeria valdkondade kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturu vajadustega ning inseneeria valdkonna

populaarsuse kasvatamine (IT akadeemia ja Inseneriakadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses)

Tulemus: Koostöös üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja tööandjatega on ellu viidud tegevused, mis tõstavad noorte

teadlikkust IKT valdkonnas pakutavast õppest ning tööturu võimalustest. Loodud on võimalused inseneeria õppeks üldhariduse 3. ja 4. kooliastmetel ja huvihariduses ning võimalus IKT õppeks kõigis üldhariduskooli astmetes. Kasvab

kutseõppurite arv IKT ning inseneeria valdkondades, väheneb väljalangevus, lõpetajate teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate ootustega ning üldhariduskoolide õppijad on teadlikumad oma õpivalikute tegemisel. Loodud on tingimused inseneeria erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks. Korraldatud on

tüdrukutele suunatud üle Eestilisi või piirkondlikke tegevusi, et äratada või kasvatada huvi IKT ja inseneeria valdkondade vastu. Õpetajatele ning koolijuhtidele on pakutud koolitusi ja seminare.

- Inseneeria ning IKT valdkondades kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturu vajadustega ning lõpetajate arvu tõstmine (Inseneriakadeemia ja IT akadeemia kõrghariduses)

Tulemus: Kasvab inseneeria ja IKT valdkondade üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. Kasvab naiste osakaal kõigist õppuritest. Ellu on viidud tegevused, mis tõstavad noorte teadlikkust inseneeria valdkonnas pakutavast õppest, tööturu võimalustest ja

EELNÕU 1.10.2024

25

kasvatavad huvi tehniliste erialade vastu. On ajakohastatud ja loodud uusi mooduleid. Toetatud on akadeemiliste töötajate ja õpetamise võimekus.

- Kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamine sh nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine ja uuendatud õpiväljundite rakendamine

Tulemus: Tagatud on kõrgharidusõppe kvaliteet läbi arendustegevuste kõrgkoolides ning kvaliteedihindamiste süsteemi.

Kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu paraneb kõrgkoolide võimekus pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset õpet ning suureneb Eesti kõrghariduse konkurentsivõime. Kaasajastatud õpiväljundite rakendamiseks ning õpetamissuutlikkuse

ja paindlikkuse parendamiseks toimuvad koolitustegevused. Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr.

- Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks, sh

doktoranditoetus

Tulemus: Pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Toetatakse õppejõudude õpetamisoskuste sh digioskuste edendamist. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb

lõpetamise määr. Toetatakse doktorikoolide tegevust sh valdkondade ülest ja ülikoolidevahelist tegevust. -Kõrghariduse rahvusvahelistumine

Tulemus: Suureneb Eesti kui kõrgharidusõppeks ning teadus- ja arendustööks atraktiivse sihtriigi rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime. Turundustegevuste selged fookused (õppevaldkonnad, sihtriigid) arvestavad Eesti riigi huvidega, sh tööturuvajadustega, ning aitavad kaasa tasakaalustatud ja kvaliteetse välisüliõpilaskonna kujunemisele. Kasvab Eesti

hariduse maine ja tuntus sh välismaal elavate Eesti noorte ning Eestis elavate välismaalaste seas. Kasvab teadlikkus kõrghariduse rahvusvahelistumise üldistest arengusuundadest ja teiste riikide kogemustest .

- Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Ida-Virumaal

Tulemus: Ida-Viru regiooni, peamise energeetikasektori põlevkivitöötleja, kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate muutustega kohanemise toetamiseks on piirkonna tasemeõppevõimalused muutunud mitmekesisemaks ning läbi on viidud täiendus- ja ümberõpet põlevkivisektorist vabanevale tööjõule. Piirkonna tööealisele elanikkonnale on õpetatud uusi oskusi vastavalt piirkonna ettevõtluse investeeringutele ning muutunud tööjõuvajadusele.

- Paindliku ja tööturu vajadusi arvestava õppe tagamine rohepöörde toetamiseks

Tulemus: Tasemeõppe õppekavade sisu ja õppe korraldus on roheoskuste õpetamiseks kõrg- ja kutsehariduses

ajakohastatud. Lähtutud on OSKA analüüsidest ning prognoosidest, sh digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest. Kutsestandardid on ajakohastatud ning roheoskused on integreeritud ka oskusprofiilidesse. Pakutud on paindlikke ja kättesaadavaid täienduskoolitusi, mikrokvalifikatsiooniõpet ning täiendõppe programme 2830 inimesele.

- Paindliku ja tööturu vajadusi arvestava õppe tagamine digipöörde toetamiseks

Tulemus: On pakutud nii ümber- kui täiendõpet täiskasvanute IKT oskuste arendamiseks, kus osaleb kokku vähemalt 2000

inimest. On toetatud naiste suuremat osalust ümber- ja täiendusõppes. Kutsestandardid on ajakohastatud ning IKT oskused on integreeritud ka oskusprofiilidesse. On loodud täienduskoolituse programm, millega koolitatakse täiendavalt juurde

infoturbejuhte ning programm väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, et suurendada nende IKT-oskusi ning -teadmisi.

KOKKU KULUD 40 406 42 272 34 087 27 745

EELNÕU 1.10.2024

26

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks.

Meetmesse on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse , -tegevuse ja noortepoliitika arendamise tegevused. Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse ja annete arendamist. Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootöö- ja huviharidusasutuste ning töötajaskonna arengut ning kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kvaliteetsete teenuste osutamisel. Noortele, sh andekatele noortele kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumise toetamiseks jätkatakse huvihariduse ja -tegevuse toetusskeemi rakendamist. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ning suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühinguid, noorte osalusprogramme ning uute osalusvõimaluste välja töötamist. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi läbi koolituste korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd ning noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides.

Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte .

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad

18–26-aastaste noorte juhitud

mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet

3,6 4,7 3,7 3,4 3,8 4,2 4,6

Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26aastastest noortest (%)*

Allikas: EHIS, Statistikaamet

32,3 32,9 32,7 33,5 33,8 34,1 32,6

Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud

projektide osakaal (%)) Allikas: Harno

32

(50)

168

(42)

111

(69)

> 168

(vähemalt 50)

> 168

(vähemalt 50)

> 168

(vähemalt 50)

> 168

(vähemalt 50)

Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest

noortest (%) Allikas: Statistikaamet

4,3 4 4,1 5,3 5,8 6,3 6,8

* Statistikaamet korrigeeris koos 2023. aasta kohta andmete avaldamisega 21.05.2024 ka andmeid 2017.-2022. aasta kohta.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud

kohalike omavalitsuste osakaal (%) Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu

20 24 40,5 50 55 60 65

EELNÕU 1.10.2024

27

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 4.1. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorte omaalgatusi ja Euroopa Liidu noorteprogrammide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, oskusi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu

parendamise ja edasiviimise nimel. KOKKU KULUD 2 376 2 432 2 488 2 544

Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud.

Osalusvormide arv

Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu kaudu) 91 92 89 ≥79 ≥ 79 ≥ 79 ≥ 79

Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste

osakaal kõigist omavalitsustest (%) Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu kaudu)

92 68 62

vähemalt

90%

vähemalt

90%

vähemalt

90%

vähemalt

90%

18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste kandidaatidest (%)

Allikas: Statistikaamet

5,4

-

-

7,9

-

-

15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring

22 26,5 27,2 24 >24 25 >25

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 4.2. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Noorte osalusprogrammi elluviimine: noorte otsustes osalemise toetamine ning nende arendamine, noorte osaluskogude

toetamine

Tulemus: Noortel on mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Noorte ja kohalike omavalitsuste spetsialistide teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks motiveeritud.

- Noorte organiseeritud ühistegevuse, sh noorteühingute toetamine

Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud.

KOKKU KULUD 948 918 898 898

Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegevuse all toetatakse omavalitsuste ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide koostööd ja võrgustumist noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse tegevuste arendamisel. Toetatakse noorsootöö,

EELNÕU 1.10.2024

28

huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamist, teenuste kättesaadavuse parendamist ning jätkatakse tervikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega.

Tegevuse all toetatakse noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumist, milleks on ette nähtud 10 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 9,2 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused on vähemalt edasijõudnu tasemel (%) Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee 34,2 39,2 - >45 50 53 58

Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) Allikas: Uuring „Noorsootöös ja huvihariduses osalevate noorte rahulolu noorsootööga“

90 (2020)

- - -

vähemalt 90

-

-

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 4.3. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Noortevaldkonna töötajatele kutsesüsteemi arendamine

Tulemus: Noortevaldkond on arenenud töötajaskonna professionaalsuse toel. Õpetaja kutsestandard on kohandatud

mitteformaalse õppe keskkondades õpetamist arvestavaks.

- Noortevaldkonna võrgustiku (sh KOV-id, partnerid) toetamine

Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajad arendavad süsteemselt tegevuste kvaliteeti.

- Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine

Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna pädevuste tõstmise kaudu.

- Riiklikud toetusmeetmed noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna

huvihariduse ning -tegevuse pakkumise tagamiseks

Tulemus: noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huviharidus ning -tegevus

on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav.

- Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele

Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks.

-Arendatakse noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi

Tulemus: Loodud on eeldused Eesti noortele, sh tõrjutusriskis noortele, kvaliteetsete teenuste osutamiseks ning arendamiseks nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil. On olemas tugev noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mille alustalad on süsteemne andmehaldus ning noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkus; teenuste kvaliteedi ja mõju

järjepidevat seiramist võimaldavad instrumendid ning sihipärane uuringute tellimine ja teaduspõhine innovatsioon . Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi kaudu toetatakse reformide, sh kohustusliku kooliea pikendamine, eestikeelsele

õppele üleminek, kutsehariduse reform, elluviimist ja tulemuslikkuse jälgimist.

KOKKU KULUD 3 285 3 174 2 732 2 732

EELNÕU 1.10.2024

29

Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore riskikäitumiseks. Tegevuse raames tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetatakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ennetamiseks ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.

15–26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad,

et tugi on kättesaadav (%)* Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring

Mõõdiku metoodika on väljatöötamisel

15‒29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) (%)

Allikas: Statistikaamet

11,2 10,6 9,6 10,5 10,2 9,9 9,6

*Näitaja sihttasemed ja metoodika on väljatöötamisel

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 4.4. rahastamiskava

Tegevuse raames toimub:

- Noorte riskikäitumise vähendamine ja tõrjutusriski ennetamine

Tulemus: Üle-eestiliselt on paranenud kvaliteetse noorsootöö ja huvitegevuse kättesaadavus. Võimestatakse mobiilset

noorsootööd, et parandada NEET olukorras olevate noorte võimalusi osaleda huvipõhistes tegevustes ja jätkata õppimist formaalhariduses, samuti pakkuda noorte vajadusest lähtuvat tuge tagasi jõudmiseks tööturule. Laienenud on riskioludes elavate noorte osalemisvõimalused spordil- ja liikumisel põhinevas huvitegevuses. Riskioludes noortel on väiksem tõenäosus

jääda ühiskonna, haridus- ja tööelust eemale.

- Noorte vaimse tervise toetamine

Tulemus: Haridusasutustes on ellu viidud tõenduspõhine noorte vaimset tervist toetav programm. Programmi rakendamise lõppedes (2029) on tegevustest osa saanud vähemalt 1400 noort.

- Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu.

Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks.

KOKKU KULUD 3 808 3 725 3 167 2 635

EELNÕU 1.10.2024

30

Juhtimiskorraldus Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTMi Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda, Eesti Keele Instituut ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.

Haridus- ja noorteprogrammi lisad:

Lisa 1. Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine)

Lisa 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava

EELNÕU 1.10.2024

31

Lisa 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus

Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja

arendamine

Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigile keskhariduse andmisel suurema vastutuse andmist, sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu

optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja

haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk. Kohalikud omavalitsused saavad toetust nii

väikeste maakoolide pidamiseks kui ka kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium

Haridusvõrgu pidamine ja taristu arendamine

-31 398 418 -40 291 653 -52 688 271 -34 192 028

Haridus- ja Noorteamet Taristu haldus -74 222 -74 222 -74 222 -74 222

Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust.

Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO

õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut.

Kutsehariduses kavandatakse kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline

Haridus- ja Teadusministeerium

Üldharidusõppe läbiviimise toetamine

-80 662 366 -78 031 621 -75 413 366 -75 413 366

Riigi üldhariduskoolid (grupp)

Üldharidusõppe läbiviimine

-101 035 873 -95 728 986 -95 392 201 -95 365 201

Kutseõppeasutused (grupp)

Kutseõppe läbiviimine -110 433 587 -107 321 687 -107 357 687 -107 472 987

Rakenduskõrgkoolid (grupp)

Kutseõppe läbiviimine rakenduskõrgkoolides

-1 375 440 -1 380 440 -1 380 440 -1 380 440

Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus

Kaasava kutsehariduse

arendamine ning HEV õppijate õppimise ja

-3 044 120 -2 991 068 -2 991 068 -2 991 068

EELNÕU 1.10.2024

32

optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid.

töölerakendamise toetamine

Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskus

Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane

rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine

-905 575 -870 207 -870 207 -870 207

Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

Toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides

(tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe

kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi.

Haridus- ja Teadusministeerium

Kõrgharidusõppe läbiviimise korraldamine

-256 073 631 -280 018 370 -274 330 415 -274 330 415

Rakenduskõrgkoolid

(grupp)

Kõrgharidusõppe

läbiviimine

-42 501 898 -47 069 818 -44 176 649 -44 199 431

Haridus- ja Noorteamet Õppija toimetulekut toetavad stipendiumid: erivajadusega üliõpilaste stipendium ja

asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendium

-322 000 -322 000 -322 000 -322 000

Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine

ja õppimisvõimaluste loomine

Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA

soovitustest jm uuringutest ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute

tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast

õppest ning õppimisvõimalustest.

Haridus- ja Teadusministeerium

Täiskasvanuõppe arendamine ja toetamine

-19 155 954 -20 427 018 -19 903 018 -18 320 018

Kutseõppeasutuste (grupp)

Täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe

-1 586 000 -1 621 000 -1 676 000 -1 740 000

Rakenduskõrgkoolid (grupp)

Täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe

-985 000 -950 000 -965 000 -970 000

EELNÕU 1.10.2024

33

Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

Tegevuste raames panustatakse hariduse

rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd ja toetatakse

kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist. Viiakse ellu EL mobiilsusprogrammi Erasmus+. Õpirände soodustamiseks pakutakse

stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamist, haridusalase teabe andmist ja välisriikide

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenust.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Rahvusvahelise koostöö

arendamine

-163 815 -163 815 -163 815 -163 815

Kutseõppeasutuste (grupp)

Rahvusvaheline koostöö kutsehariduses

-2 982 710 -2 890 615 -2 674 600 -2 607 600

Rakenduskõrgkoolid

(grupp)

Rahvusvaheline koostöö

kõrghariduses

-1 706 200 -1 517 400 -1 566 000 -1 581 000

Haridus- ja Noorteamet Hariduse rahvusvahelistumise toetamine

-37 833 504 -39 789 041 -44 767 411 -45 580 425

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad

Tegevus 2.1. Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine

Tegevuse raames arendatakse üld- ja

kutsekeskhariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid).

Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu.

Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate

praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (nt ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse

Haridus- ja

Teadusministeerium

Õppekava ja

koolikorralduse arendamine ja rakendamise toetamine

-25 880 503 -24 086 927 -23 599 707 -22 569 744

EELNÕU 1.10.2024

34

õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu- uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse

õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse

kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut.

Haridus- ja Noorteamet Hindamine ja uuringute läbiviimine

-2 685 129 -2 617 226 -2 571 959 -2 571 959

Haridus- ja Noorteamet Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kõrg- ja kutsehariduses

-2 551 656 -2 420 303 -2 465 489 -2 160 042

Haridus- ja Noorteamet Haridusvaldkonna digivõimekuse kasvatamine

-283 032 -283 032 -283 032 -283 032

Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine

hariduses

Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse

õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse

hariduslikku lõimumist.

Haridus- ja Teadusministeerium

Kaasava hariduse toetamine

-48 429 000 -54 469 000 -52 839 000 -51 939 000

Eesti Keele Instituut Eesti keele õppe korraldamine

-5 137 704 -5 588 524 -5 137 704 -3 768 853

Haridus- ja Noorteamet Õppenõustamine,

ennetustegevused ja muukeelse õppija toetamine

-6 194 797 -6 298 969 -6 413 552 -6 542 238

Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine

Tegevustega arendatakse õpetajate taseme- ja

täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi

ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja

täiendõpet ja järelkasvu.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Haridus- ja

noorsootöötajate täiendõpe ja arengu toetamine

-4 757 724 -4 921 658 -4 761 657 -4 744 125

Haridus- ja Noorteamet Haridustöötajate

professionaalse arengu toetamine

-5 274 152 -5 212 677 -4 575 509 -3 948 261

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

EELNÕU 1.10.2024

35

Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi

toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA).

Haridus- ja

Teadusministeerium

Kutsesüsteemi ja tööturu

seiresüsteemi arendamine

-4 249 069 -4 304 059 -4 308 959 -4 108 959

Kutseõppeasutuste (grupp)

Kutseeksamite korraldamine

-55 000 -55 000 -55 000 -55 000

Tegevus 3.2 Õppe seostamine tööturu vajadustega

Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi kutse- ja kõrghariduses ja laiendatakse

töökohapõhise õppe võimalusi. Viiakse ellu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse- , üld- ja huvihariduses ning kõrghariduses. Pakutakse paindlikku ja tööturu vajadusi

arvestavat õpet rohepöörde ja digipöörde toetamiseks. Mitmekesistatakse Ida-Virumaa tasemeõppevõimalusi ning pakutakse täiendus-

ja ümberõpet.

Haridus- ja Teadusministeerium

Õppe ja tööturu vajaduste sidumise

toetamine

-8 327 578 -12 928 603 -9 074 309 -5 053 789

Haridus- ja Noorteamet Tööturuga seotud tegevuste elluviimine

-32 078 131 -29 343 335 -25 012 574 -22 691 556

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine

Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja

omaalgatuste toetamine (HOOG)

Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte.

Haridus- ja Teadusministeerium

Nutikate lahenduste toetamine noorsootöös

-393 100 -393 100 -393 100 -393 100

Haridus- ja Noorteamet Noorte võimestumist toetavate tegevuste elluviimine

-1 983 116 -2 039 165 -2 095 213 -2 151 262

Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

Tegevusega võimestatakse noori olema aktiivsed

kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste

kaasamisvõimekust.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Noorte osaluse ja õiguste

toetamine otsustusprotsessides

-948 430 -918 480 -898 490 -898 490

EELNÕU 1.10.2024

36

Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

Toetatakse omavalitsuste ja noortevaldkonnas

tegutsevate organisatsioonide koostööd ja võrgustumist noorsootöö, huvihariduse ja - tegevuse tegevuste arendamisel. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste

kvaliteedi arendamist, teenuste kättesaadavuse parendamist ning jätkatakse tervikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega.

Haridus- ja

Teadusministeerium

Noortevaldkonna

kvaliteedi arendamine ja toetamine

-1 010 170 -976 370 -953 840 -953 840

Haridus- ja Noorteamet Noorsootöö kättesaadavuse toetamine

-1 535 925 -1 469 767 -1 461 561 -1 461 561

Haridus- ja Noorteamet Noortevaldkonna

andmepõhine arendamine

-738 748 -727 948 -316 412 -316 412

Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete

võimaluste tagamine (KINDLUS)

Tegevuse raames soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja üksijäämise riski. Toetatakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel,

arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ennetamiseks ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium

Noorte võimaluste toetamine osalemaks tööelus

-908 010 -855 839 -753 878 -732 079

Haridus- ja Noorteamet Noorte tööhõivevalmiduse ja

riskioludes noorte tugiteenuste toetamine

-2 899 750 -2 869 250 -2 413 250 -1 902 750

1

Keeleprogramm 2025–2028

Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust.

Programmi kogueelarve 2025 2026 2027 2028

RE RES 2025-2028

Programmi kogukulud (tuhandetes eurodes)

12 515 12 648 11 757 10 701

Olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindus, IT, teadus), kus eesti keele kõrval kasutatakse ka märkimisväärselt võõrkeeli (inglise ja vene) ning kus keelte kasutamise vahel otsitakse tasakaalu, et tagada nende valdkondade terviklik eestikeelne toimimine. Samuti on tööturule lisandunud ametikohti, millel töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse nõudeid tuleks reguleerida. Eestist on saanud rände sihtriik. Üheks suurimaks väljakutseks on eesti keele oskuse nõuete täitmine, millega tööandjad on kõigis sektorites hädas. Hinnanguliselt osaleb tööhõives ca 80 tuhat isikut, kes pole võimelised eesti keeles suhtlema, neist ca 20 tuhat tegutsevad sektorites, kus on kehtestatud

keeleoskusnõuded. Ühiskonnas on kujunenud olukord, kus eluks vajalik teave on regulaarselt tagatud mitmekeelsena, mistõttu ei teadvustatagi eesti keele õppimise vajalikkust määral, mis kindlustaks eesti keele jätkusuutlikkuse. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja

uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele.

Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleemiks variatiivsete keeleandmestike ja korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine ning ka tehnoloogiate jõudmine lõpprakendustesse. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist.

Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist.

Valdkonna arengukava

„Eesti keele arengukava 2021–2035“

2

Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti

keele oskus ei ole piisav, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute

eesti keele õppe valdkonna koordineeritus vajab juhtimisreformi ning ettepanekute tegemist, et keeleõppe pakkumine oleks nii riigi kui sihtrühma jaoks efektiivsem. Eesti keele õppes

tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste

keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti

keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste oluliste võõrkeelte õpe

ning motivatsioon neid omandada nõuab eritähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid.

Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2025.–2028. aastal • Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses.

• Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, sh arendatakse täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondavat e-keskkonda. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele. Jätkatakse eesti keele e-õppe võimaluste arendamist, mh iseseisva õppe võimalusi laiendades (mh arendatakse B2-taseme e-õppe kursus täiskasvanud õppijatele). Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitust.

• Valminud keeleseaduse VTK-le tuginedes valmistatakse ette keeleseaduse muutmise

eelnõu, mis tagab, et keeleõigus vastab praegustele vajadustele. Parandatakse eesti keele nähtavust avalikus ruumis ning kujundatakse positiivset suhtumist eesti keelde nii eestlaste

kui ka mitte-eestlaste hulgas. Seejuures tehakse tõhusamat ja regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud

keelekasutusvaldkondades, sh pööratakse eritähelepanu eestikeelsele õppele üleminekule.

• Võetakse kasutusse riigi keskne masintõlkekeskkond Tõlkevärav, mis pakub avalikule

sektorile ja laiemale avalikkusele kvaliteetset valdkondlikku tõlget, võimaldab tõlkekulude kokkuhoidu, pakub ühtlustatud terminoloogilist tuge ning kiirendab oluliselt tõlke tellimise protsessi. Samuti ilmub uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 ning sellele vastav veebiversioon, mis avaldatakse eraldiseisval veebilehel.

• Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda.

Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Eesti terminitöö tegevuskava järgides arendatakse eesti terminivara ja teaduskeelt, et

tagada ajakohane erialakeel igas ühiskonnaelu valdkonnas.

• Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe

raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande

3

rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid

ja hindajaid.

• Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondade mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui

30 riigi kõrgkoolis ning avatakse uus eesti keele õpetuskoht Toronto Ülikoolis.

1. Programmi meede ja tegevused

Meede 1. Keelevaldkonna arendamine

Meetmesse on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad

soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse meetmega

ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, mis on vajalikud selleks, et eesti keelt saaks

kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Meetmega arendatakse eesti keele kui emakeele ja

teise või riigikeele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimisvõimalusi, toetatakse

mitmekeelsuse arengut.

Keeleprogrammis on üks meede ning programmil ja meetmel on ühine eesmärk: eesti keel on

arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Meetme mõõdikud

on programmi mõõdikud.

Mõõdik 2021 2022 2023 2025 2026 2027 2028 2035

Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike

funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles

Uus mõõdik: täpsustatakse 2024. a PIAAC

uuringu tulemuste põhjal

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust (%) Allikas: Statistikaamet

91 91,2

91,7 91 91 91

91 > 91

4

Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse

keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.

Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist

populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd.

Mõõdik 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea

Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

50 50 50 50 50 50

Eesti keele maine ühiskonnas - eesti emakeelega inimeste hulgas

- eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas Allikas: Eesti keele maine uuring

Uus mõõdik, sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.1 rahastamiskava

Tegevuse raames toimub: - Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust väärtustav sõnum. - Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud. - Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö

Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes.

- Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning

tagatud nende õiguste rakendamine. Tagatud on regulaarne järelevalve prioriteetsetes järelevalvevaldkondades (töötajate eesti keele oskus, avalik teave ja reklaam, eesti keele täienduskoolitusasutuste tegevus). Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on laiendatud Keeleameti järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning

kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimises. - Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; tagatud on info kättesaadavus eesti kirjakeele kohta ning kirjakeele normi ja kokkulepete fikseerimine, et aidata kaasa avaliku keelekasutuse ühtsusele ja

selgusele; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui meedias.

KOKKU KULUD 965 938 921 921

5

Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab

keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste

koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu

lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele

arendamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi

erivajadustega inimeste jaoks.

Mõõdik 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult

Tekstiandmete hulk ühendkorpuses (miljardit sõnet*) Allikas: Eesti Keele Instituut

7 15 19 23

Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus Allikas: ETIS

157 172 177 182 187

Mitmekeelsete terminibaaside hulk

Allikas: Eesti Keele Instituut 100 115 135 140 145 145

Eesti keele keeletehnoloogiline tugi

Allikas: Eesti Keele Instituut osaline osaline osaline osaline osaline osaline

* Sõne on tekstis esinev sõna või selle muutevorm, seda kasutatakse tekstikorpuse suuruse mõõtühikuna.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.2 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine

Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; on koostatud eesti keele sõnaraamat ÕS 2025,

keelenõuallikad on ühendatud EKI teatmikku; on edasi arendatud Sõnaveebi, mis pakub sõnavaralist keeleinfot kasutaja jaoks võimalikult mugavalt; on soodustatud eesti viipekeele uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti viipekeelt, sh erialaviipeid.

- Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine Tulemus: on korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on tagatud kasutajamugav terminitöö Ekilexis, on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat termininõuannet. Eesti terminitööd tehakse kokkulepitud tegevuskava alusel, terminitööd on tõhustatud, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs . Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise

toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. - Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. - Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt1 Tulemus: loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud digitaalsetes teenustes. Tagatud on riigi keskse masintõlkeplatvormi ehk Tõlkevärava toimepidevus, et teenindada avaliku

sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse, ning 2025. a lõpuks on selle kasutusele võtnud vähemalt 8 asutust. Samuti kasutatakse

1 Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus, kõnetõlge jmt. Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTM-i TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“.

6

keeletehnoloogiat, et toetada inimeste (sh keelelise erivajadusega) toimetulekut ühiskonnas. Selleks on 2025. a lõpuks kogutud ja märgendatud 1500 eesti viipekeelset lauset. Keeletehnoloogia kompetentsikeskuse kaudu toetatakse

keeletehnoloogia valdkonna TA-tegevust.

KOKKU KULUD 4 776 4 706 4 625 4 429

AMORTISATSIOON 921 921 921 921

KOKKU INVESTEERINGUD 107 101 99 99

7

Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte

õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal.

Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse

keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust

toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti

haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu.

Mõõdik 2022 2023 2025 2026 2027 2028

Sihttase

Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust

Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100)

Allikas: EHIS, EIS

62,4 58 ≥ 64 ≥ 65 ≥ 65

≥ 65

Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal

eksamil käinutest (%) Allikas: Haridus- ja Noorteamet

56,1 51,7 ≥ 60 ≥ 61 ≥ 61

≥ 61

Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) Allikas: Eesti Instituut, alates 2024.a Eesti Keele

Instituut

5300 5300 5400 5450 5500 5500

Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)* Allikas: HTM, Haridus- ja Noorteamet

74,8 75,5 ≥ 75 ≥ 75 ≥ 76 ≥ 77

Eesti keele kui teise keele õppekorralduse

keskkond täiskasvanud õppijale Allikas: HTM

puudub puudub - - - -

Eesti elanike enesehinnanguline

võõrkeeleoskus

Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; sihttasemed

täpsustatakse 2024. aastal *K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi.

Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus/ Tulemus 2025 2026 2027 2028

Tegevuse 1.3 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendeid ja -keskkondi (sh eesti keele õppe kursuseid jätkukursustena senistele 0–A2 ja B1-

taseme kursustele) ning õppemeetodeid, tagatud on eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks; loodud keeleõppematerjalid kasutavad keeletehnoloogia komponente. Arendatud on elektroonilist

keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijatele pakutavad keeleõppeteenused. Koolitatud on õppematerjalide koostajaid. Soodustatakse andme- ja teaduspõhist lähenemist keelevaldkonna arendamisele.

- Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste keeleoskuse arengut, samuti on täiendatud täiskasvanutele eesti keelt õpetavate õpetajate oskusi . Edendatakse keeleõpetajate koostööd. Korraldatud on haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate)

keeleõppealast koolitust, parandatud on haridustöötajate eesti keele oskust. - Eesti keele oskuse hindamine Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud. Arendatud on eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid (sh on digitaliseeritud tasemeeksamid, arendatud on täiskasvanud keeleõppijate suunatud sõeltesti), sh on kasutatud keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust.

- Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades

8

Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja kultuurilugu erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased; välismaal eesti

keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses.

- Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd kümme Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb eesti keele ja kultuuri külalisloengute pakkumine väliskõrgkoolides. - Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh varajane võõrkeeleõpe, B-võõrkeelte õpe, CertiLingua programm) ja mitmekeelsust. Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtetest ja

keeleoskustasemete kirjeldustest. Edendatud on rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite sooritamist. Toetatud on (võõr)keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist.

KOKKU KULUD 4 652 4 888 4 097 3 237

INVESTEERINGUD 1 094 1 094 1 094 1 094

Juhtimiskorraldus Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet ja Eesti Keele Instituut. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruande raames. Programmi juhtimistasandid on meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.

9

Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus

Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Keelevaldkonna arendamine

Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd.

Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele mainet ja staatust tugevdavate tegevuste korraldamine

-113 650 -113 650 -113 650 -113 650

Eesti Keele Instituut Eesti keele mainetegevused

-158 016 -153 001 -149 641 -149 641

Keeleamet Nõustamine ja järelevalve keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle

-689 107 -667 342 -652 830 -652 830

Haridus- ja Noorteamet Euroopa keeleõppe tunnuskiri

-4 500 -4 500 -4 500 -4 500

Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine

Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamist. Luuakse

Haridus- ja Teadusministeerium

Keeletaristu arendamise toetamine

-3 018 179 -3 006 006 -2 964 213 -2 967 862

Eesti Keele Instituut Keeletaristu -1 989 052 -1 944 140 -1 914 120 -1 714 666

Eesti Keele Instituut Keeletehnoloogia -433 405 -423 825 -417 478 -417 478

10

võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks.

Eesti Keele Instituut Keele staatus ja maine -255 585 -252 125 -249 878 -249 878

Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu.

Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti keele õppimise ja õpetamise toetamine, eesti keele oskuse hindamine, mitmekeelsuse ja võõrkeelte oskuse toetamine

-647 048 -647 048 -519 048 -519 048

Eesti Keele Instituut Eesti keele õppe toetamine -1 761 404 -1 860 460 -1 859 828 -1 186 057

Haridus- ja Noorteamet Eesti keele tasemeeksamid ja keeleõppekulude hüvitamine

-1 705 270 -1 857 574 -1 295 683 -1 109 286

Haridus- ja Noorteamet Eesti keele õppe arendamine välismaal ja välisõpe

-538 664 -523 184 -422 864 -422 864

Eelnõu 01.10.2024

Teadmussiirde programm 2025-2028

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele

Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja

(ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Haridus- ja Noorteamet (Harno)

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol)

AS Metrosert

2

2. Sisukord

Sisukord 1. Programmi üldinfo.............................................................................................................. 1

2. Sisukord .............................................................................................................................. 2

3. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3

4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ............................................................ 6

5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................ 7

6. Olulised tegevused perioodil 2025-2028 .......................................................................... 10

5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas ................................ 10

5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas ................................. 12

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................... 13

6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) ............................................................................................................. 14

6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas) ......................................................................................................... 15

6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) ..................................................................................... 17

6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ....................................................................... 17

6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) ..................................................................................................................... 17

7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................... 19

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) .............................................. 21

LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................... 23

LISA 3. Programmi teenuste u levaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala)................ 24

3

3. Sissejuhatus

Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-

2035 (TAIE arengukava) kõigi üldeesmärgi mõõdikute sihttasemete saavutamisse1.

Tabel 1. TAIE arengukava üldeesmärk ja selle saavutamise mõõdikud, mis on ühtlasi ka teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk ja mõõdikud.

Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik tase (2023)*

Sihttase 2035

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja

ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja

majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti

ja maailma arenguvajadustele.

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri

1 ≥1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) Allikas: Statistikaamet

1 (2022)

2**

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat

77,5

110**

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas innovaator (12. koht)

Innovatsioo- niliider

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukava ning mõõdikud on ühtlasi ka kogu tulemusvaldkonna mõõdikuteks. **Tegemist on ühtlasi ka strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute ja sihttasemetega.

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele

Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna

teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime

selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja

loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja

toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida

lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele.

Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu

kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest

ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele

vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist.

Haridus- ja Teaduministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm

loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna

ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna

teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu.

Teadmussiirde programm tegeleb otseselt järgmiste probleemidega Eesti TAIE valdkonnas:

• teadustöö tulemused ei leia ühiskonnas piisavalt rakendust, TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et

toetada ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamist;

1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadmusiirde programm. Lisaks teadmusiirde programmile rakendatakse ka teadussüsteemi programmi (HTM) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames.

4

• Eesti ettevõtete TAI-mahukus ning võimekus teadustulemusi kohandada ja kasutusele võtta on

väike, ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvu toetav süsteem vajab arendamist;

• Eestil tuleb TAIE poliitikat tulemuslikumalt suunata ja koondada ressursse, et kasvatada võimalusi

läbimurdelisteks arenguteks;

• TAIE süsteemi osaliste (ministeeriumid, ettevõtete esindusorganisatsioonid, teadusasutused jt)

koostöö ja koordinatsioon on nõrk.

Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, et ettevõtete,

teadusasutuste ja riigi koostöös sünniksid Eestit edasiviivad innovaatilised lahendused Eesti

arenguvajadustele või -võimalustele. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era- avaliku ja

akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest2.

TAIE fookusvaldkonnad on järgmised:

• digilahendused igas eluvaldkonnas;

• tervisetehnoloogiad ja -teenused;

• kohalike ressursside väärindamine;

• nutikad ja kestlikud energialahendused;

• elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum.

Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga

TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide3

saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning

tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning

tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid.

Seos „Eesti 2035“4 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja

programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad

TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv

erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi

koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud

arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke

oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades

teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus

sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste

valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite

2 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-

areng 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid

5

kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust

ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris.

Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse:

− Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks, suurendame Eesti majandusele oluliste

valdkondade võimekust, kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab

uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi ning võtame

kasutusele ringmajanduse põhimõtted.

− Riigivalitsemine: Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget

taset.

Programmi tegevuse 1.1. sõnastust ja eesmärki on eelmise perioodiga võrreldes muudetud selguse

eesmärgil.

Välisvahendid

Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate

tegevustega:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

• Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh

arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures).

• Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm

• Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja

tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)

• Innovatsiooni- ja arendusosak

• Innovaatilised riigihanked

• Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste

toetus

Haridus- ja Teadusministeerium

• Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+)

• Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja

avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades

(TemTA)

• TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine

(RITA+)

• Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate

liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo).

• Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu

teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades

• Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise

arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks

6

4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tabel 2. Teadmussiirde programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Programmi mõõdikud* 2022** (tegelik)

2025 (sihttase)

2026 (sihttase)

2027 (sihttase)

2028 (sihttase)

2035 (sihttase)

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja

kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

2,23 2,3 2,5 2,7 3,0 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mln/mld

eurodes) Allikas: Statistikaamet

3,3% (1,2 mld)

3,5

(1,3 mld)

3,7

(1,5 mld)

4

(1,8 mld)

4,4

(2,2 mld)

6

(3,2 mld)

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. ** 2023. aasta andmeid ei ole veel avaldatud ja viimased teadaolevad tasemed on aastal 2022.

Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna

teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas:

kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd

kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat

teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja

arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse

väljakutsetele.

Programmi rahastamiskava

Tabel 3. Teadmussiirde programmi rahastamiskava tuhandetes eurodes

Vastutav ministeerium

Programmi kulud 2024

eelarve* 2025

eelarve

eelarve

2026 2027 2028

MKM Meede 1: Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine 110 750 104 716 132 662 145 376 127 686

MKM Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine

107 854 97 487 124 091 138 025 119 651

MKM Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja

tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

2 897 7 230 8 570 7 351 8 036

HTM

Meede 2: Ühiskonna ja majanduse vajadustele

vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

15 533 32 764 47 445 46 560 43 535

7

HTM Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise

teadmussiirde toetamine

15 533 32 764 47 445 46 560 43 535

HTM MKM

Programmi kogukulud KOKKU (tuhandetes eurodes)

126 283 137 480 180 107 191 936 171 221

*Eelarve 2024.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega. Programmi tegevusi esitatakse korrigeeritud nimetustega

võrreldes eelmise programmiga.

5. Hetkeolukorra analüüs

Programmi tasandi trendid

Nii teadus- ja arendustegevuse kulutused kui ka teadus- ja arendustegevuses hõivatud töötajate arv on

viimastel aastatel Eestis tõhusalt kasvanud, veduriks on siin järjepidevalt olnud erasektor. Kuna muutus

on toimunud pärast seda, kui riik suurendas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kasvatamisele

suunatud teenuste ja toetuste mahtu, võib seda tõlgendada tõendina, et riigieelarve vahenditega on

selgelt võimalik erasektorit võimestada ja suunata investeerima riskantseks peetavasse arendus- ja

innovatsioonitegevusse. Madala stardipositsiooni tõttu jääme aga enesele eeskujuks seatud riikidest

jätkuvalt maha, sedagi just erasektori osas. Kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt on ettevõtluses ligi 7

teadus- ja arendustegevusse panustavat töötajat ja innovatsiooniliidritel 12 iga 1000 tööturul hõivatud

inimese kohta, siis Eestis on vastav näitaja 4 (umbes 60% EL-i keskmisest, 35% innovatsiooniliidrite

näitajast).

Täiendava murekohana ilmnes 2024. a. läbi viidud OSKA teadus- ja arendustöötajate vajaduse

uuringust, et erasektori teadus- ja arendustöötajate arv on viimastel aastatel suurenenud peamiselt

esimese astme kõrgharidusega töötajate arvelt. Arvestades Eesti ettevõtete väiksust ja domineerivaid

ärimudeleid, mis ei eelda järjepidevat teadus- ja arendustegevust, on kõrghariduse esimese astme

kraadiga töötajate panus koostöölistesse arendusprojektidesse piisav. Senist trendi murdes kasvas küll

2022. aastal erasektoris hõivatud doktorikraadiga töötajate arv 27% (275-lt 348-le), kuid arengu

jätkumine tulevastel aastatel eeldab, et erasektoris tekib juurde märgatavalt rohkem ettevõtteid, kelle

ärimudeli aluseks on järjepidev arendustegevus.

Samal ajal on jätkuvalt madal doktoriõppe atraktiivsus ja pikalt sihiks olud 300 doktorikraadi

kaitsmiseni aastas ei ole jõutud. Seejuures on kahanemas nii doktorantide koguarv (tipust u 25%) kui

Eesti kodanike osakaal doktorantuuris (vaid 66%). Praegused mahud ei võimalda tagada isegi

teadussüsteemi jätkusuutlikkust, rääkimata teadustöötajate arvu kasvatamisest era- ja avalikus

sektoris

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse tegid Eestis kiire hüppe, kuid on nüüd jälle

languses. Selle põhjuseks oli Volkswageni kontserni raamatupidamistehingud. 2022. aastal otsustas

kontsern oma immateriaalsed varad jälle Eestist välja liigutada, mistõttu näitaja väärtus kukkus

oluliselt. Seetõttu on ka prognoositud järgnevateks aastateks väiksemat sihtväärtust kui näiteks 2021.

aastal saavutati. Vahepealsete aastate näitajaid võib pidada kõrvalekaldeks, samale tasemele uuesti

jõudmine on lähiajal ebatõenäoline.

8

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamise meetme trendid. Kuigi

erasektori TA-investeeringute maht on teinud järsu tõusu alates 2019, viimasel kahel aastal on

ettevõtete investeeringud mahult teinud korduvaid rekordeid ning kasvutrendis on viimased kolm

aastat ka TA-töötajate arv erasektoris, on innovatsiooniga tegelevate ettevõtete arv viimasel 4 aastal

olnud languses ja kaugenenud sihttasemest. 2022. aastal oli innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis

53%, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmisele, kuid kaugel maas Soomest ja Rootsist. Kahe aastaga

langes innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis 9% võrra. Samas on 2023. aastal mitmed uued

toetusmeetmed avanenud ning nende mõju on alles avaldumas. Samuti ei ole eesmärgini jõutud

ettevõtete digitaliseerituses, kus Eesti koht on küll paranenud, kuid jäänud Euroopa Liidu riikide seas

keskmike hulka. Sarnaselt innovatsiooni- ja arendustoetustele, avanesid Euroopa Taastekava raames

ettevõtjatele suunatud digitaliseerimise toetused, mille tulemused avalduvad viitajaga. 2022. aastal

rekordini jõudnud riskikapitaliinvesteeringute maht kukkus mullu ligikaudu kolm korda. Intressid

hakkasid kasvama ning investorid leidsid oma varadele väiksema riski ja suurema tootlusega

väljundeid. Samas on märgata riskikapitalituru jõudsat kosumist, sest 2024a. I kvartalil on tehtud

riskikapitali investeeringuid mahus, mis prognoosib 2024a. lõpuks 2021a. investeeringute tasemeni

jõudmist. Tõusutrendis on kiirendites osalevate ettevõtete arv.

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamise

meetme trendid. Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste

osakaalu puhul on sihiks liikuda euroala keskmise suunas. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostööd ja

ettevõtete teadusmahukust kajastava mõõdiku näitaja on varasemaga võrreldes langenud. See

peegeldab tõenäoliselt koroonakriisi pärssivaid mõjusid ettevõtete arendustegevustele. Eeldatavasti

tõuseb kulutuste osakaal siiski jõudsalt tulevikus, kuna arengukava ja selle meetmed seavad just

teadusasutuste ja ettevõtete koostöö toetamise senisest selgemalt fookusse.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, kuid

märgata on selget kasvutrendi. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja

ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv.

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA

eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust.

Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh valdkondlike

ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi

käivitamisest. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI

rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike

poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks.

Suuremad arengud

• Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks hoida riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni rahastus tasemel 1% SKP-st; 2024. aastal rahastati valdkonda 386 miljoni

euroga.

• 2023. a laiendati teadlaste sektoritevahelise liikumise toetamise meedet, mis võimaldab nüüd

lisaks teadlaste liikumisele ettevõtlusesse, tuua ettevõtluskogemusega inimesi kõrgkoolidesse

ja teadus- ja arendusasutustesse juhendama ja teadusprojektides osalema. Skeemi

tulemusena paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada.

Teadusasutustes kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna

nõudlusele vastavat teadustööd planeerida.

9

• Sektoritevahelise liikumise toetamise meetme raames rahastatakse ka teadmussiirde

doktorantuuri. See toetusskeem võimaldab doktoriõpinguid läbida koostöös ettevõtte või muu

ülikoolivälise asutusega, aidates nii ette valmistada tippspetsialiste ja teadus- ning

arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku

sektori ja teiste asutuste koostööd.

• Eesti ettevõtete tehnoloogia- ja teadmusmahukuse kasvatamiseks jätkati rakendusuuringute

programmi elluviimist.

• Olulise täiendusena Eesti TAI ökosüsteemi jaoks töötasid MKM ja EIS kõiki olulisi ökosüsteemi

osapooli kaasates ning teadus- ja arendusnõukogu heakskiidul välja ettevõtjate vajadustest

lähtuva rakendusuuringute keskuse mudeli. Rakendusuuringute keskus (RUK) alustas 2023.

aastal tööd riigi omanduses olevas ASis Metrosert ning 2024. aastal valmis biorafineerimise

äriplaan. RUK käivitub viies valdkonnas, milles on Eesti ettevõtjate vajadusi ja võimekusi

arvestades kõrgema lisandväärtuse genereerimise potentsiaali: 1) biorafineerimine, 2)

meditsiiniandmed, 3) droonitehnoloogiad, 4) autonoomsed sõidukid, 5) vesinikutehnoloogiad.

• Käivitunud on kõik perioodi 2021-2027 ELi struktuurivahenditest finantseeritavad

toetusmeetmed sh õiglase ülemineku fondist rahastatavad tegevused.

• Eesti ühines NATO DIANA5 kiirendi ja NATO Innovatsioonifondiga, et toetada kahese

kasutusega (tsiviil- ja kaitseotstarbelisi) tehnoloogiad arendavaid ettevõtteid.

• Jätkatakse riigi rolli ja pädevuse suurendamist innovatsiooni eestvedaja ja turuloojana, teadus-

ja arendustegevuse tulemuste kasutuselevõtul ühiskondlike probleemide lahendamisel ning

uudsete lahenduste hankimisel. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et

teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest

enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Teadus - ja

arendusnõunike võrgustik aitab TA-tegevusi paremini kavandada, sh seada selgemaid fookusi,

kavandada mõjusamaid sekkumisi ja osaleda aktiivsemalt rahvusvaheliste teadusvõrgustike

töös. Omavaheline info- ja kogemuste vahetus aitab kaasa TA-tegevuste tõhusamale ja

mõjusamale kavandamisele ja elluviimisele, tõstab poliitikakujundamise kvaliteeti ning toetab

erasektorile olulise TA-tegevuse elluviimist.

• Alustati Ida-Virumaa õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike

teadusvõimekuste ja teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus-

ja arendusasutuste ja ülikoolide teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-

Virumaal tegutsevate teadus- ja arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja Ida-

Virumaa ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning tõstetakse Ida-Virumaa teadus- ja

arendustaristu mahtu ja kvaliteeti.

Suurimad väljakutsed

• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem

teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Seetõttu tuleb erilist

tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule, ettevõtete ja teadusasutuste koostööle

töötajate pädevuse kasvatamisel ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamisel.

5 NATO’s Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic

10

• Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti ettevõtete

investeeringud teadus- ja aredustegevusse on jätkuvalt madalad ning ettevõtetes töötab liiga vähe

TA-töötajaid/insenere, kes tegeleks järjepidevalt ettevõttesisese arendustegevusega. Eesti teadus

on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni

ettevõtetes või avalikus sektoris. Tuleb soodustada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii

uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning seetõttu

senisest oluliselt enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse.

• Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele -teenustele

ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt)

kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa –

olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

Põhjalikuma olukorra analüüsiga on võimalik tutvuda teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse

2023. aasta tulemusaruandes6.

• Ulatuslikud muutused globaalses majanduses ja julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust

kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele. Samas on

kaitsetööstuse arendamine väga kapitali ja ajamahukas, kuna tegemist on sageli teadusmahukate

tehnoloogiate kasutamisega ning füüsiliste toodete tootmisega. Pärast esimesi tehnoloogia

arendustöid ja finantseeringut ei ole tehnoloogia enamasti veel turuküps, aga rahastust

turuküpsesse faasi ning maksvate klientideni ja käibeni jõudmiseks ei pruugi kapitaliturult leida.

Eriti keeruline on ettevõtetel, kelle esimeseks ja sageli ainsaks kliendiks on riik(id), mida julgeoleku

ja kaitsetööstus sageli eeldab. Enamasti pole riik valmis ostma prototüüpe, vaid soovib toimivaid ja

ennast tõestanud valmis lahendusi ning suuremaid koguseid pikaajalistes hangetes, mis tekitab

omakorda uutele alustavatele tootjatele kõrge turule sisenemise barjääri.

6. Olulised tegevused perioodil 2025-2028

5.1. Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas

• Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusel

varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad.

• Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid

sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada

ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte.

Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte

spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool

nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest ning meetmed jõustusid 2023. a

jooksul.

6 vt https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve ja https://www.hm.ee/haridus-ja-teadusministeeriumi-2022-aasta-tulemusaruanded

11

• Jätkatakse rakendusuuringute programmi7 rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise

ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. 2023. aastal käivitati ka rakendusuuringute

keskuse loomine AS Metrosert juurde ning 2025. aastal jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste

käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad,

vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.

• Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile

keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse

kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.

• Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja

rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa

Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi

küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile.

• Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste

tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu

lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate

riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste

referentskliendiks.

• Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh

võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu

teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid)

süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks

• Toetatakse ettevõtetes digipöörde tegemise võimekuse kasvatamist. Digitaliseerimise teekaardi

tegemisega aidatakse ettevõtetel tuvastada oma protsessides valupunktid, mida on võimalik

lahendada digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu. Lisaks toetatakse ettevõtete

digitaliseerimise strateegia väljatöötamist ning sellest lähtuvalt ligipääsu investeeringutele, et

seatud sihte saavutada.

• Riik jätkab Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning

kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi

elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja

ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–

2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks

süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas

muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks.

• Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi

suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja

kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja

kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad

tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning

suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just

strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.

7 Rakendusuuringute programm - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eas.ee)

12

• Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused

julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses

kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitse tehnoloogiate

arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendatakse

kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra.

• Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,

tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist perioodil 2023-

2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vahenditest.

• Jätkub Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamine. Keskuse eesmärk on toetada

tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava

valdkonna üldist teadlikkuse kasvu.

• Jätkub Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamine, mille eesmärk on toetada

tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste

koostöös.

• Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelist ärikiirendi Creative Destruction

Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja

rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. Jätkatakse innovatsioonitrepi arendamise ja

rakendamisega, mille kontseptsioon valmis 2022. aastal koostöös Tööandjate keskliidu, EIS-i ning

kaasatud ekspertidega. Innovatsioonitrepi eesmärk on panustada ettevõtete TAI -mahukamaks

kasvamisse.

5.2. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas

• 2024.a. käivituvate ja 2025. a algavate temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide kaudu

toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustest lähtuvaid alus- ja rakendusuuringuid ning

eksperimentaalarendusi uute uurimissuundade väljaarendamist ja vajaliku kompetentsi

kasvatamist TA-asutustes ja riigi rakenduskõrgkoolides, sh tippspetsialistide juurde- ja järelkasvu,

siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, uurimistulemuste levitamist ning muid TAIE

fookusvaldkondade arendamiseks vajalikke tegevusi. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome

(teadlased, ettevõtjad, avalik sektor jt) on nende programmide tugev alus.

• Teadmussiirde võimekuse suurendamiseks teadusasutustes ja kõrgkoolides jätkatakse 2025. a

ASTRA+ meetmega, millega riik toetab teadusasutusi ja kõrgkoole teadmussiirde teenuste

arendamisel, sellealaste teadmiste ja oskuste täiendamisel, hargettevõtluse arendamisel ja

teadmuse kommertsialiseerimisel ning intellektuaalomandi võimekuse parandamisel. Toetatakse

kvaliteetsete teadushalduse teenuste arendamist, sh asutuste vahelist koostööd teadmussiirde

teenuste vahendamisel, koostöös ettevõtetega arendatakse akadeemilise sektori töötajate

juhtimis- ja kommertsialiseerimisoskusi.

• Ühiskonna ja ettevõtete vajadustele vastavate tipptasemel teadmus- ja teadustaristu teenuste

arendamise ja kättesaadavaks tegemiseks pakutakse teadusasutustele alates 2025. aastast

võimalust taotleda toetust turunõudlusele vastavate teenuste ja toodete arendamiseks. Eesmärk

on suurendada tippkeskuste majanduslikku ja ühiskondlikku mõju ja parandada teadustaristu

kättesaadavust teadus- ja arendustegevuseks väljaspool akadeemilist sektorit.

• Viiakse ellu teadmussiirde doktorantuuri toetusskeem, mille puhul doktoritöö valmib koostöös

ülikoolivälise tööandjaga tema huvidest lähtuvalt. Teadmussiirdedoktorantuuri peamine eesmärk

13

on valmistada ette tippspetsialiste ja teadus- ning arendustöötajaid väljaspoole akadeemilist

maailma ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja

pikemaajalist koostööd.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Teenuste eesmärgid ja lühikirjeldused tuuakse välja lisas 1.

Teadmussiirde programm on jaotatud vastavalt kahe valitsemisala vastutusvaldkondadele kaheks

meetmeks.

Tabel 4. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste nimetused, eesmärgid ja mõõdikud koos

viimase teadaoleva ja planeeritava sihttasemega.

Programmi mõõdikud 2023*

(tegelik) 2025

(sihttase) 2026

(sihttase) 2027

(sihttase) 2028

(sihttase) 2035

(sihttase)

Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja

kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

2,23 (2022)

2,3 2,5 2,7 3,3 4,53

Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna

SKP-st (%, mld eurodes) Allikas: Statistikaamet

3,3% (1,2 mld)

(2022)

3,5

(1,3 mld)

3,7

(1,5 mld)

4

(1,8 mld)

4,4

(2,2 mld)

6

(3,2 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse

innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid

teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Innovaatiliste ettevõttete

osakaal, % Allikas: The Community Innovation Survey (CIS)

53 (2022)

>60 >65 >65 >70 >75

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine

Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja

arendustegevuse läbiviimiseks. Müügitulu uutest või

oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu

müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet

9,7

(2022) >12 >16 >16 >18 >20

VKE-de osakaal, kellel on minimaalne digitaalne

võimekus, % Allikas: EC Digital Decade

66,9 72,2 74,8 77,4 80 -

Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

14

Riskikapitali maht, mln eurot Allikas: Startup Estonia

395 >500 >500 >500 >500 >1000

Kiirendites osalevate ettevõtete arv Allikas: Startup Estonia

51 40 40 40 40 40

Meede 2: (mõõdikud ühilduvad tegevuse

omadega)

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja

arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet

7,2 (2022)

10,5 11,5 12,5 Euroala

keskmine

Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

3,7 (2022)

3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase

EL keskmisest (EL keskmine = 100) % Allikas: European Innovation Scoreboard

183 195 201 207 250

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud

kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM

25 (2022)

28 28 28 -

*Juhul, kui viimane teadaolev tase erineb päises toodud aastast, on see sulgudes märgitud väärtuse all.

Mõõdikute „Innovaatiliste ettevõttete osakaal“ ja „Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või

teenustest“ sihttasemeid on korrigeeritud vastavalt tegelike tasemete halvenemisele, et need oleksid reaalsed ,

kuid viiksid siiski planeeritud tasemeni aastal 2035. 2035. aasta sihttaset muudetud ei ole. Programmi tegevuse

1.1. mõõdikut „Ettevõtete digitaliseeritus“ enam ei avaldata ning on välja vahetatud uue mõõdiku vastu „VKE-de

osakaal, kellel on minimaalne digitaalne võimekus“.

6.1. Meede 1: Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine (MKM vastutusalas)

Meetme eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI -

mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja

üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. Meede koosneb kahest programmi

tegevusest.

15

6.1.1. Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM vastutusalas)

Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja

arendustegevuse läbiviimiseks.

Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste

mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja

toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid

pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

kaudu.

Tegevuse raames on koondatud sekkumised, mis suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI

vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte,

soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike

koostöövõrgustike arendamist. Tegevused käivitati 2023. aastal uue EL rahastusperioodi (2021-2027)

vahenditest perioodi kogumahus 19,8 miljonit eurot.

Tegevuste kirjeldus

• Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse

ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja

ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste

projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt.

• Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks

pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes

ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt).

• Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate

ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti

osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja

robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and

Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid.

• Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku

tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva

uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati

2022. a lõpus, 2025. a programm jätkub.

• Toetatakse ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist ning üleminekut lineaarselt

majandusmudelilt ringmajandusele, tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi

kogumahus 58 miljoni euroga. Samuti suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni

eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda

suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna (kogumahus 2,5 miljonit eurot EL 2021-

2027 rahastusperioodi vahenditest)..

• Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise

teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted

saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata

16

kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri

koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne.

• Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse

tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization)

toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele

võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise

võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandam iseks

ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu.

• Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille

eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote -, turu-, protsessi-,

organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka

toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte

vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid

teenuseid).

• Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN)

ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud

tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning

töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe)

saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda

toetusi, võrgustumine jms).

• Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks

vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh

toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning

kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid.

• Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes

(märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus).

Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid

madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid

tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni

euroga.

• Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate

vahendite raames toetatakse mahus 13,4 miljonit eurot integreeritud Euroopa Liidu üleste

vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks.

• Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse

mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks

suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus

25 miljonit eurot.

• Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist.

• Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks

tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

• Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse

loomist, vastav eelarve kajastub digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis .

17

6.1.2. Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

(MKM vastutusalas)

Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut.

Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete

arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis

arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel

turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja

tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele

kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete

arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist

ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse

välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Teenuseid pakub

majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu.

Tegevuste kirjeldus

• Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia

programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest.

• Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise

tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja

ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil,

on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid

kiirendeid pakub Startup Estonia.

• Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega

fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond

jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule

sekkumisloogikale.

• 2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond (50 miljonit eurot)

• Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist.

• Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro

suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele

eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot).

6.2. Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Meetme eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist

ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku

mõju kasvuks.

6.2.1. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas)

Tegevuse eesmärk ja mõõdikud on samad, mis meetmel.

18

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori

ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. TA-

spetsialistide arvu suurendamine era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist

ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi,

rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus

avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset

teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega.

Toetatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu

teenuste arendamist ja kättesaadavaks tegemist.

Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel,

mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja

teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning

kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna

nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate

koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö

valmib tööandja vajadusi arvestades.

Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE

fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise,

era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks . Temaatilistes programmides

keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele

uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu,

algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja

värvata tippteadlasi.

Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning

selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse

strateegilisel suunamisel, sh tõsta teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid

ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning tugevdada ministeeriumide ja erialaliitude teadus - ja

arendusalast kompetentsi ja võimekust. Meetme tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning

soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja

arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute

jms kaudu.

Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh:

• Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste

arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh

pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus - ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -

teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust,

stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse

jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja

võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja

pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste

raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi.

19

• Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi

meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks

Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja

asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist,

välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna

siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms.

Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades

Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:

• Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.

Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust nii alus- kui rakendusuuringute osas, toetatakse

välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi,

uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade

teekaartidele. Seejuures jätkatakse IKT programmi ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi, ning

lisanduvad programmid tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamiseks, nutikate ja kestlike energialahenduste

loomiseks ning teisese toorme ja jäätmete väärindamiseks.

• Tipptasemel teadmus- ja teadustaristu uute teenuste või toodete loomine avalikule ja era sektorile. Tegevuse

käigus arendatakse tippkeskuste ja riiklikult olulise teadustaristu tulemuste põhjal teenuseid või tooteid ettevõtetele

ja avalikule sektorile, jõustatakse teadustulemuste kasutusele võttu avaliku- ja erasektori poolt jne. Teadustaristuga

seotud tegevused hõlmavad tuge turu jaoks asjakohaste TA-teenuste arendamiseks era- ja avaliku sektori jaoks,

tuginedes olemasolevale teadustaristule, sh laborite sertifitseerimist, teenusepakettide arendamist jms.

Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine

• Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse

teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe - ja

teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös

pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist.

Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine

Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest

lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike

võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret.

7. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad

on haridus- ja teadusministeerium (HTM) ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

• MKM vastutab programmi meetme 1 elluviimise eest.

• HTM vastutab programmi meetme 2 elluviimise eest.

Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti teadusagentuur (ETAg), haridus- ja

noorteamet (Harno), ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS), sihtasutus Tallinna teaduspark

tehnopol (Tehnopol) ja AS metrosert.

20

Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja infotehnoloogiaminister pärast

riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM -i ja MKM-

i kodulehtedel89.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi

rahaliste võimalustega.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM

vastavalt ülal toodud jaotusele meetmete ja tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste

dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori

organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru

tulemusvaldkonna iga-aastases tulemusaruandes. Tulemusaruanded on avalikustatud HTM-i ja MKM-

i kodulehtedel1011.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM -i ja MKM-i

(arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

Teadmussiirde programm on panustanud ka varasemalt programmi kuulunud ja 2024. aasta

ümberkorralduste käigus digiühiskonna programmi liikunud riigi infosüsteemide ameti teenusesse

“Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teaduse arengu toetamine”, mille rahastus

on olnud projektipõhine. Projekti lõppedes on vajalik hinnata projekti jätkamise vajadust teadus- ja

arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise osas ning vajadusel

sõlmida uued kokkulepped nii Euroopa Liiduga kui justiitsministeeriumi ning majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

8 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 10 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

Eelnõu 01.10.2024

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala)

Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Teenuse lühikirjeldus Teenuse vastutaja

Programmi tegevus 1: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks.

1.1. Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine

Koostöös partnerorganisatsioonidega on loodud toetav keskkond.

Teenus hõlmab riiklikku terviklikku innovatsioonipoliitika kujundamist ja juhtimist, sh ettevõtete arendustegevuse ning innovatsiooniteadlikkuse ja - võimekuse tõstmisega seotud toetusmeetmete (nagu nt intellektuaalomandialased nõustamised, rakendusuuringute programm, tootearendustoetus, osakud, rakendusuuringute keskus jne), reaalajamajanduse jm poliitikasekkumiste väljatöötamist. Eesti seisukohtade kujundamine ja esindamine EL, OECD, NATO jt rahvusvahelistes organisatsioonides.

MKM

1.2. Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine

Loodud on erinevad toetusmeetmed arendustegevuste toetamiseks.

Teenus hõlmab ettevõtete arendustegevuse (sh rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse) ning innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse tõstmisega seotud meetmete rakendamist EISi, AS Metroserdi, Teaduspargi Tehnopol ja Tartu Teaduspargi poolt

MKM

1.3. Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine

Jätkatakse ettevõtete osaluse soodustamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes

Teenus hõlmab endas rahvusvahelistes organisatsioonides ja partnerlustes osalemist, mille eesmärk on aidata ettevõtetel pääseda ligi rahvusvahelistele TAI-teenustele, sh rahastusele (ESA, CERN, Horizon, EUREKA, EIC jm rahvusvahelised võrgustikud). Eesti esindamine nimetatud organisatsioonides ja võrgustikes.

MKM

1.4. Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine

Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes

Teenus hõlmab rahvusvahelistes võrgustikes, partnerlustes ja organisatsioonides ettevõtete osalemise toetamist EISi kaudu.

MKM

1.5. Ettevõtete digi- ja rohepöörde soodustamine

Koostöös partnerorganisatsioonidega on loodud digi- ja rohepööret toetav keskkond

Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustava keskkonna loomist

MKM

22

1.6. Ettevõtete digi- ja rohepöörde toetamine

Loodud on erinevad toetusmeetmed digi- ja rohepöörde toetamiseks

Teenus hõlmab endas ettevõtete rohe- ja digipööret soodustavate meetmete rakendamist

MKM

1.7. Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine

Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist

Teenus hõlmab nõudluspõhise innovatsioonipoliitika kujundamist, sh avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist, loomaks uusi turuvõimalusi innovaatilistele ettevõtetele ja nende uuenduslikele lahendustele

MKM

1.8. Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine

Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia).

Teenus hõlmab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks vajalike meetmete rakendamist ja teenuste osutamist EISi kaudu; Accelerate Estonia programmi rakendamist.

MKM

Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut

2.1. TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus

Teadus- ja tehnoloogiamahuka te ettevõtete arenguks vajaliku keskkonna loomine, mis toetaks iduettevõtteid nende kõigis arengufaasides, kiirendite loomine.

Teenus hõlmab endas iduettevõtlusaslast terviklikku poliitikakujundust ning teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse keskkonna arendamist (Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetus, Smartcapi kaudu tehtavad fondiinvstseeringud; erinevad kiirendid)

MKM

2.2. TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine

Jätkub riigi osalusega fondide rahastamise (rohetehnoloogia te fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust.

Teenus hõlmab endas Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia iduettevõtluse äriarenduse toetuse rakendamist EISi kaudu

MKM

Eelnõu 01.10.2024

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

MKM valitsemisala

Teenus_nimi 2025 2026 2027 2028

Ettevõtete digi- ja rohepöörde soodustamine -410 188 -504 361 -470 925 -470 428

Ettevõtete digi- ja rohepöörde toetamine -133 011 -126 251 -112 815 -112 318

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine

-6 947 869 -7 142 706 -7 047 695 -7 047 214

Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine

-363 992 -424 676 -411 240 -410 743

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine

-40 754 388 -58 245 560 -61 040 124 -46 204 888

Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine

-47 668 084 -56 411 824 -67 540 095 -64 820 613

Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine

-471 874 -505 364 -472 530 -472 038

Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine

-737 295 -730 535 -929 241 -112 318

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamine

-6 843 029 -8 191 021 -7 034 727 -7 719 944

TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus

-386 617 -379 306 -316 373 -315 886

Eelnõu 01.10.2024

LISA 3. Programmi teenuste u levaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala)

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 2. Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. Toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine

-24 066 107 -40 758 354 -41 458 354 -39 758 354

Haridus- ja Noorteamet

Teadus- ja haridusasutuste teadmussiirde toetamine

-8 697 610 -6 686 632 -5 101 178 -3 776 348

EELNÕU 1.10.2024

1

Teadussüsteemi programm 2025-2028

Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1:

Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik

tase

Sihttase

2035 Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja

majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja

maailma arenguvajadustele.

Riigieelarves kavandatud TA rahastamine

osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri

1

(2024)

≥1

Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%) Allikas: Statistikaamet

1,01 (2022)

2

Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

77,5 (2023)

110

Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (koht tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon

Mõõdukas innovaator

12. koht (2023)

Innovatsioo- niliider

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.

1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on tead ussüsteemi programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil.

Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele

Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)

Programmi nimi Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja (ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

EELNÕU 1.10.2024

2

Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna kindlustamine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programmi tegevustega tagatakse, et Eestis on oluliste eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb luua teadusasutuste edukat toimetulekut toetav keskkond, sh suurendada alusuuringute rahastamist, milleta ei saa sündida uusi teadmisi ega tehnoloogiaid. Kesksel kohal programmis on ka teadlaste töötingimuste parandamine, teadlaste järelkasvu tagamine, rahvusvahelises teaduskoostöös osalemine ning uute teadmiste jõudmine kõrgharidusse ja selle kaudu tööturule.

Programmi kogueelarve

Teadussüsteemi programm RES 2025-2028

Programmi meetmed 2025 2026 2027 2028 Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva

toimimise kindlustamine (programmi kogukulud tuhandetes eurodes)

212 855 218 215 214 608 214 318

Programmi tegevused Tegevus 1. Teadusasutuste ja

teadlaskonna arengu toetamine 196 260 201 611 198 005 197 714

Tegevus 2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

16 595 16 604 16 604 16 604

Olukorra lühianalüüs

Eestis on aastakümnete jooksul välja kujunenud teadussüsteem, kus rahastus põhineb suuresti tulemus- ja konkurentsipõhistel kriteeriumitel. Selline rahastusmudel on Eesti teaduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet tugevalt toetanud – meie teadlased publitseerivad aktiivselt, teadusartiklite kvaliteet on hea, osavõtt rahvusvahelises koostöös ja edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis on kõrged. Euroopa struktuuritoetusi on kasutatud selleks, et uuendada ülikoolide ja teadusasutuste hooneid ja laboreid, mis toetab rahvusvahelist ja erasektoriga koostööd veelgi. Konkurentsipõhine süsteem on seega seni Eestis väga hästi toiminud tagades tugeva rahvusvahelise lõimituse ja nähtavuse. Teisalt on Eesti konkurentsipõhise rahastuse osakaal tõusnud mahtudeni, mis võib ohustada süsteemi jätkusuutlikkust. Seetõttu on lähiaastatel oluline kriitiliselt hinnata samal moel jätkumise mõjusid.

Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised:

• Eesti teadusrahastust iseloomustab kõrge projektipõhisus ja suur välisallikate osakaal, eriti avaliku sektori teadus- ja arendustegevuses. Teaduse rahastamise põhiinstrumentide osakaal teadusrahastuse kogumahust on viimasel viiel aastal oluliselt vähenenud , mis on seadnud ohtu teadussüsteemi baasvõimekuse. Ilma baasvõimekusteta ei ole võimalik jõuda ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ega aidata kaasa ühiskondlike väljakutsete lahendamisele. Alates 1% teadusleppe sõlmimisest, on teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ministeeriumite vahel killustunud ning baasvõimekuste hoidmiseks mõeldud vahendite osakaal vähenenud. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat, nii era- kui avalikus sektoris. Innovatsiooniliidritega võrreldes on Eestis teadlaste arv 1000 töötaja kohta oluliselt väiksem, eriti suur on lõhe erasektoris2. Samal ajal on

2 Eesti jääb Eurostati andmetel teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla: Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest on 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest.

EELNÕU 1.10.2024

3

doktoriõppe atraktiivsus madal ja aastakümneid tagasi sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmise eesmärki ei ole saavutatud3. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsusele.

• Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada riikliku tähtsusega teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline tagada ligipääs taristule nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Kõrgeid investeeringu- ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristu arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele ja arendajatele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel taristule.

• Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus - ja arendustegevusi rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta rahvusvahelistes tegevustes juhtroll, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi.

Olulisemad programmi arendustegevused 2025-2028 perioodil:

• Teadus- ja arendustegevuse stabiilsema ja läbipaistvama rahastamise tagamiseks minnakse seniselt baasfinantseerimiselt üle tegevustoetusele. Kui seni kujunes teadusasutusele eraldatav baasfinantseerimine täies mahus tulemuste põhiselt, siis oluline osa tegevustoetusest (70%) põhineb edaspidi eelmiste aastate toetuse mahul. Muudatus suurendab riikliku teadusrahastuse püsikindlust ja toetab teadusasutuste jätkusuutlikkust. Lisaks eraldatakse evalveeritud äriühingutest eraõiguslikele teadusasutustele tegevustoetust edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest, avalik-õiguslikele ja riigi, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele aga Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Selleks, et tagada kõigi teadusasutuste võrdne kohtlemine, kinnitatakse tegevustoetuse tingimused ministeeriumite üleselt Vabariigi Valitsuse määrusega.

• Alates 2025. aastast on planeeritud muuta teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise regulatsiooni eesmärgiga vähendada teadusbürokraatiat. Seni on kõrgkoolid, eriti ülikoolid, olnud ebasoodsas seisus, sest nende teadus- ja arendustegevust on hinnatud läbi kahe protsessi: teadus- ja arendustegevuse evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise. Tulevikus piisab evalveerimisel positiivse hinnangu saanud õppeasutusel vaid institutsionaalse akrediteerimise läbimisest.

• 2024. aasta lõpuks kinnitatakse riikliku teadustaristu planeerimise alusdokumendina uus Eesti

teadustaristu teekaart. Teekaart uuendatakse regulaarselt viieaastase tsükliga ja valmimas on

järjekorras neljas teekaart. Teekaardile koondatakse riigile esmatähtsad teadustaristud.

Teekaardile kuulumine on riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse taotlemise eelduseks.

Teekaardile jõudmine ei tähenda automaatset rahastusotsust, konkurss riigi toetusele toimub

sellest eraldi 2024. aasta lõpus. Esmakordselt rahastatakse teadustaristu toetust riikliku meetme

alusel.

3 2022. a EHISe andmete põhjal oli kaitstud doktorikraadide arv 250.

EELNÕU 1.10.2024

4

Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase* Viimane

tegelik

tase

2025 2026 2027 2028 2035

10% maailmas enamtsiteeritud

teadusartikli hulka kuuluvate Eesti

artiklite osakaal (%)*

8,8 (2023)

9,2 9,4 9,7 9,9 12,5

Positiivselt evalveeritud TA- asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (maht

eurodes)*

40 404

(2022) 39 278 40 712 42 417 43 900 50 000

*Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas.

Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Programmis on üks meede. Meetme eesmärk on programmi eesmärk – Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Meetme mõõdikud on programmi mõõdikud ja meetme kulud on programmi kogukulud, vt eespool.

Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse eesmärk on toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat

teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused

osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.

Programmi tegevused keskenduvad teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele ja selleks vajaliku arengukeskkonna tagamisele. Programmi tegevusse on koondatud tegevused teadussüsteemi üldise toimevõime ja teadusasutuste strateegilise arengu tagamiseks, sh uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamiseks, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamiseks. Toetatakse tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarset Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes (sh EL toetatud Teaming meetme tippkeskustes), soodustades noorte teadlaste järelkasvu doktorandi palgatoetuste näol, tippteaduse sidusust ühiskonna ees seisvate väljakutsetega ning teadustulemuste populariseerimist. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike, sh noorte teaduse ja tehnoloogia juurde toomisele, valdkonna vastu huvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ning teadustegevus ja selle väljundid oleks nähtavad ühiskonnas laiemalt, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut. Toetatakse eesti keele, kultuuri- ja haridusalaseid uuringuid, et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus. Samuti toetatakse osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamisest.

EELNÕU 1.10.2024

5

Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase

2025 2026 2027 2028 2035

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS),

Statistikaamet

1,5

(2022) 1,4 1,4 1,4 1,4 1,5

Teaduse mitmekesisuse mõõdik Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse

hiljemalt 2024.a lõpus

Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahu alusel SKP

kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100 Allikas: eCorda, Eurostat

3. koht riikide

võrdluses (376)

(2023)

Top

5 Top 5

Top

5

Top

5 Top 5

EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammis Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv Allikas: eCorda

156

(2023)* 143 174 212 256

350

(kumu-

latiivselt

2021-

2027/29)4

* Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva

perioodi (2014‒2020) näitajat.

Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tegevus 2025 2026 2027 2028

Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

KOKKU KULUD 194 758 200 172 196 569 196 278

AMORTISATSIOON 1 294 1 294 1 294 1 294

KOKKU INVESTEERINGUD 208 146 142 142

Tegevuse kirjeldus

Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine

Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide

investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh:

• Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks , akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamiseks ja rakendamiseks

ning taristusse investeerimiseks. • Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reform) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Doktorantidele tagatakse

ülikoolides nooremteadurite positsioon, mis kindlustab neile töölepinguga seotud sissetuleku ja sotsiaalsed tagatised. • Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse toetus rakenduskõrgkoolide teaduspõhise kvaliteetse

kõrgharidusõppe arendamiseks ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks. Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh: • Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise

teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus. • Teaduse tippkeskuse toetus Eesti silmapaistvalt kõrgel tasemel uurimisrühmade koostööks antav toetus, mille eesmärk

on otsida lahendusi kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimustele Eestile olulistes valdkondades.

4 Arvestada tuleb Horisondi perioodilisust (Horisont 2020 perioodil 2014 -2020, Euroopa Horisont 2021-2027).

EELNÕU 1.10.2024

6

Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine

Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh: • Riigi TA-asutuste tegevuskulud

• Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine)

• Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, õppelaenud, kaudsed kulud) • Loodus-, tehnika ja täppisteaduste (LTT) valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetavad tegevused

(Inseneriakadeemia) Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh • Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus

Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh • Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus

• Riigi teaduspreemiad • Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad

• “Teame 3.0” raames toetatakse nelja tegevust: teadusteemade tutvustamine laiemale avalikkusele; teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine LTT karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel; uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine.

Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime

tagamisest, andes Eesti teadlastele võimaluse olla kursis teaduse arengutega maailmas ja jagada oma teadustulemusi, leida koostööpartnerid ja otsida koos nendega lahendusi Eesti ja maailma ees seisvatele väljakutsetele. Meetmesse on koondatud

tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi.

Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh • „Mobilitas 3.0“ raames toetatakse teaduse rahvusvahelistumist: rahastatakse Eestisse tulevaid järeldoktoreid, ERC

granditaotluste ettevalmistamist, Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Euroopa Horisondi algatustes osalemist.

Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist sh "Research in Estonia" tegevusi. • Tagatakse Eesti riigi kaasrahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse pälvinud projektidele, mille

eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada välja silmapaistava tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides. Eesti on olnud silmapaistvalt edukas Euroopa Horisondi Teaming for Excellence tippkeskuste taotlusvoorudes, mis on toonud 2022. a seisuga Eestisse kolm tippkeskust: FinEst Twins (FinEst Centre for Smart Cities), DIGIBIO („Centre for Digital isation of Biology Towards the Nexet-Generation of Biosustainable Products“) ja TeamPerMed („Centre For Data Enriched Medicine“).

Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh • ETAg-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti

osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, ning Eesti TA-programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse kahepoolseid koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi kolmandate riikide teadlaste ja

teadusasutustega. • Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste

kaudu tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teiste samalaadsete organisatsioonide tegevuses.

Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine

Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke

teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist ja 2023. a kinnitatud teekaardil toodud prioriteetsete teadus- ja arendussuundade edenemist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri

kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist.

• Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" • Programm "Eesti keeletehnoloogia" • Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm

EELNÕU 1.10.2024

7

Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele

teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.

Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuid tegevustoetuse ja investeeringute tegemise võimaluste

kaudu, samuti ka juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu

haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste

väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii

ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Toetatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääsu andmetele

ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine

ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele.

Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik

tase (2023)

2025 2026 2027 2028 2035

Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv (mõõdik vähemalt kuni 2023. a)*

1176

(kumulatiivselt

2014-2022)

Alates 2024. a võetakse kasutusele

teadustaristu kasutamist näitav mõõdik,

mille metoodika, baas- ja sihttasemed

seatakse hiljemalt 2024. a lõpuks

* EL tõukefondide meetme aruannete alusel

Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2025 2026 2027 2028

Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

KOKKU KULUD 16 325 16 333 16 333 16 333

KOKKU INVESTEERINGUD 270 270 270 270

Tegevuse kirjeldus

Teenus 1.2.1. Teadustööks vajaliku taristu toimimise ja selle kasutamise toetamine

Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh • Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide arendamist, käigushoidmist ning rahvusvahelist taristute alast

koostööd sh Eesti osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide rajamise (sh

ehitamine, kaasajastamine, laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist, taristuga seotud kollektsioonide, andmearhiivide, andmebaasidega seotud tegevusi, koostöötegevusi jms. Tagatakse EENET-i tegevustoetus, sh liikmemaksud ja ETAIS tegevustoetus ja investeeringutoetus Alates 2024. a toimub teadustaristu toetamine riikliku toetusskeemi kaudu ja uuendatud taristu toetamise tingimuste alusel, mille kohaselt taristu toetused moodustavad ühtse terviku ning taristut haldaval konsortsiumil on õigus otsustada, millises osas kasutatakse vahendeid investeeringuteks, tegevustoetuseks või rahvusvaheliseks koostööks. Selline lähenemine annab taristu omanikele suurema paindlikkuse taristu eesmärgipäraseks arendamiseks 2024. a alustatakse riikliku teadustaristu

teekaardi uuendamisega, mille käigus antakse ka hinnang taristute senisele tegevusele. Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh • Tagatakse Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine

• Toetatakse järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollektsioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist.

• Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER käigus hoidmist.

EELNÕU 1.10.2024

8

Juhtimiskorraldus Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustab peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ning avalik õiguslikud ja riigi evalveeritud TA-asutused. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täitmise kohta antakse igal aastal aru tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ tulemusaruande raames. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaani, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Programmi juhtimistasandid on programm, meede ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler. • Programmi meetme eesmärgi saavutamise eest vastutab asekantsler. • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja.

EELNÕU 1.10.2024

9

Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava

Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus

Asutus Asutuse TERE teenus 2025 2026 2027 2028

Meede 1. Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Tegevuste eesmärk on toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust (TA) ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Teadus- ja arendustegevuse põhilisi rahastusinstrumente rakendatakse kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumisel viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (TA toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Nt toetatakse teadussüsteemi koostööpartnereid ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimist. Tegevus hõlmab ka ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku TA toetamist, sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar-

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine

-157 663 365 -164 096 506 -164 280 305 -165 287 725

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine

-31 724 569 -31 147 806 -28 068 334 -26 770 228

Haridus- ja Teadusministeerium

Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine

-2 777 200 -2 417 200 -2 217 200 -2 217 200

Eesti Keele Instituut Teadustöö -18 750 -18 750 -18 750 -18 750

Eesti Keele Instituut Keeletaristu -18 750 -18 750 -18 750 -18 750

Eesti Keele Instituut Keeletehnoloogia -1 490 550 -1 490 550 -1 190 550 -1 190 550

Eesti Keele Instituut Keele staatus ja maine -18 750 -18 750 -18 750 -18 750

EELNÕU 1.10.2024

10

ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist ja 2023. a kinnitatud teekaardil toodud prioriteetsete teadus- ja arendussuundade edenemist.

Eesti Kirjandusmuuseum

Humanitaarteaduste teadusuuringud

-1 201 364 -1 156 914 -1 009 264 -1 009 264

Eesti Kirjandusmuuseum

Arhivaalide kogumine, süstematiseerimine ja säilitamine

-1 138 696 -1 100 246 -1 040 751 -1 040 751

Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuid tegevustoetuse ja investeeringute tegemise võimaluste kaudu; samuti ka juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist. Sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Toetatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääsu andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja - kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele

Haridus- ja Teadusministeerium

Teadustööks vajaliku taristu ja selle kasutamise toetamine

-16 324 764 -16 333 400 -16 333 400 -16 333 400