Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine

1

Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste

toetamine“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega toetatakse vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises määrusega kavandatavate valdkondlike programmide kaudu. Ministeeriumi ja vabaühenduste tõhusama koostöö toetamine on vajalik, et arvestada huvigruppide vajadusi ja seisukohti eesmärgiga tagada laiapõhjaline ja kaasav otsustusprotsess ning võtta sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamisel ja elluviimisel kasutusele vabaühenduste ressursid: praktilised teadmised, kogemused, tööjõud ja võrgustikud. Määruses nimetatud valdkondlike programmide eesmärgid on kooskõlas nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonna arengukavaga. Selleks, et vabaühenduste kaasamine oleks stabiilne ja kvaliteetne, sõlmitakse pikemad, 2–3-aastased koostöölepingud. Taotlusvoorud korraldatakse valdkondlike programmide põhiselt. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Piret Audova (e-post: [email protected]; tel: 5918 3394), rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann (e-post: [email protected]; tel: 5913 7099), rahvatervise osakonna nõunik Kadi Reintam (e-post: [email protected]; tel: 5913 7971), toiduabi nõunik Aire Johanson (e-post: [email protected]; tel: 527 6677), toimepidevuse juht Tea Varrak (e-post: [email protected]; tel: 5919 1257), vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht (e-post: [email protected]; tel: 5919 7238), vaimse tervise osakonna kogukonnateenuste koordinaator Kaidy Aljama (e-post: [email protected]; tel: 5913 7973), vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai (e-post: [email protected]; tel: 5911 9567) ja vaimse tervise osakonna vaimse tervise poliitika juht Anne Randväli (e-post: [email protected]; tel: 5911 8463). Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (e- post: [email protected]; tel: 626 9128). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]; tel: 5919 9274). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises määrusega kavandatavate valdkondlike programmide kaudu. 2020. aastal võttis Sotsiaalministeerium koostöövormina kasutusele strateegilise partnerluse vabaühendustega, mis toetab ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustab sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika elluviimisse ja kujundamisse.

2

Vabaühenduste tegevusi on rahastatud ka varem1 ja see hõlmas käesolevat määrust puudutavatest teemadest hasartmängu- ja digisõltuvust, vaimse tervise huvikaitset, toiduabi ja esmaabi. Selleks, et vabaühenduste kaasamine oleks stabiilne ja kvaliteetne, on Vabaühenduste Liit soovitanud valida püsivamatele tegevustele püsivamad elluviijad, mis tähendab pikemaid koostöölepinguid.2 Sotsiaalministeerium tegi strateegiliste partnerluste puhul rahastusotsused 2–4 aasta kohta. Sotsiaalministeerium toetas ka vabaühenduste väikeprojekte, mille kestus oli kuni üks aasta ja eelarve kuni 10 000 eurot. Käesolevas määruses on toetus piiratud eelarve ja tööjõu tingimustes suunatud pikaajalistele projektidele, mis suudavad saavutada suurema mõju ja jätkusuutlikkuse ning mida rahastatakse vastavalt teemadele vastavast sotsiaal- või tervisevaldkonna programmist. Teemad, mida on varasematel aastatel strateegilise partnerluse raames toetatud, kuid mille toetuslepingud kehtivad veel vähemalt 2024. aasta lõpuni, määruses ei kajastu. Nende rahastamine lisatakse määrusesse edaspidi vastavalt vajadusele. Toetuse andmine on seotud heaolu arengukava 2023–2030 ja rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide täitmisega. Toetust antakse määruses nimetatud valdkondlike programmide alusel. Punktis 4 on välja toodud toetuse andmise põhjendus ja eesmärk valdkondlike programmide kaupa.

3. Määruse sisu

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks. Määrus on jaotatud üheksaks peatükiks. 1. peatükk. Üldsätted Peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid, määruse alusel tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamise kord ja toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmine on rühmitatud temaatilisteks programmideks. 2. peatükk. Projekti elluviimise periood, toetuse osakaal ja abikõlblikud kulud Peatükis sätestatakse projektide elluviimise periood, toetuse osakaal, kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja mitteabikõlblikud kulud ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglid. Projekti elluviimise periood määratakse taotlusvooru avamise teates. Kui teates on projekti elluviimise perioodi algus- ja lõppkuupäev nimetatud, ei või projekti elluviimise perioodi algus olla varasem teates nimetatud perioodi alguskuupäevast. Projekti elluviimise periood peab kestma teates nimetatud ajal. Kui teates on nimetatud elluviimise perioodi pikkus kuudes, peavad projekti tegevused kestma vastava arvu kuid. Nõude eesmärk on tagada projekti elluviimine kindla perioodi jooksul, et oleks võimalik korraldada taotlusvoorud samal ajal ning tagada eesmärgi täitmiseks vajalike tegevuste võimalikult sujuv üleminek ja katvus. See ei tähenda, et projekti sisutegevusi tuleks teha projekti viimasel päeval, vaid et projekti tegevused

1 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.03.2021 käskkiri nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise-

ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimused ja

kord“ muutmine. 2 Rammo, A. (2021). 6/28. Juhend ametnikele. Strateegiline partnerlus vabaühendustega. Vabaühenduste Liit.

https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2021/10/Strateegiline-partnerlus-vabau%CC%88hendustega.pdf

(Vaadatud 01.06.2023).

3

ja eelarve kasutamine oleks hajutatud kogu projektiperioodi peale. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tegevustele, mille puhul on oluline, et neid tehakse järjepidevalt, näiteks nõustamisteenuse pakkumine. Välisprojekt, mille omafinantseeringu katmiseks toetust taotletakse, võib olla alanud enne projekti elluviimise perioodi. Välisprojekt peab lõppema selliselt, et koos projekti lõpparuandega oleks võimalik esitada ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuanne või . Üldjuhul korraldatakse määruse alusel taotlusvoorud üks kord aastas ühekorraga selliselt, et taotluste rahastamise otsus saaks kinnitatud projekti elluviimisele eelneva kalendriaasta lõpuks ja projekti elluviimise periood saaks alata taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta algusest. Toetus ja omafinantseering moodustavad kokku 100% projekti abikõlblikest kuludest. Toetus võib moodustada maksimaalselt 99% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering võib olla vaid rahaline. Välisprojekti omafinantseeringuks kasutatava toetuse osalt omafinantseeringut ei arvestata. Välisprojekti omafinantseeringuks taotletav summa peab olema väiksem või võrdne välisprojektis kinnitatud omafinantseeringu summaga. Kui välisprojektis on partnerid, võib taotletav summa sisaldada ka partnerite omafinantseeringu osa ehk toetust võib taotleda ka välisprojekti partnerite omafinantseeringu katmiseks. Samuti nähakse peatükis ette vähese tähtsusega abi hindamise sätted. Taotlusi hinnatakse juhtumipõhiselt ning analüüsitakse, kas tegemist on turupõhise majandustegevuse toetamisega või mitte, kui on, siis ka seda, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Riigiressurside raha pärinemise kriteerium on täidetud. Kui kõik kriteeriumid on täidetud, on tegemist riigiabi või vähese tähtsusega abiga, kui ei ületata vähese tähtsusega abi piirmäära. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis sätestatakse nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele. Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotleja võib kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad selle käigus kulud. Kui partner osaleb projekti tegevuste elluviimises teenusepakkujana, ei ole ta käsitatav projekti partnerina. Lisaks 3. peatükis nimetatud nõuetele kehtivad taotlejale, partnerile ja taotlusele ka 4. peatükis nimetatud eritingimused valdkondlike programmide kohta. Näiteks võib olla valdkondliku programmi eritingimustes määratud, et nii taotlejal kui partneril peab olema eelnev tõendatav kogemus valdkonnas, mille edendamiseks toetust taotletakse. Taotluses tuleb muu hulgas nimetada projekti tegevuste väljundnäitajad. Näiteks, kui projekti tegevuseks on koolituse väljatöötamine ja läbiviimine, on väljunditeks koolituse programm, õppematerjalid, koolitusel osalejate arv jms. Tulemusnäitajate lisamine on vabatahtlik. Tulemusnäitajaks võib olla eelnenud näite puhul uusi teadmisi saanud, oskusi omandanud ja väljaõppinud ning neid teadmisi rakendada suutvate ja kasutama asuvate inimeste arv. 4. peatükk. Valdkondlikud programmid ja nendele kohalduvad eritingimused Peatükis sätestatakse iga valdkondliku programmi toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused ning eritingimused. Eritingimusteks on tingimused, mida ei ole valdkondadeüleselt reguleeritud, kuid konkreetse valdkonna kohta kehtib erisus. Näiteks on eritingimustes reguleeritud nõuded projektist kasusaajatele, tegevuste väljunditele, toetuse saaja ja partneri varasemale kogemusele jne.

4

Taotlus tuleb esitada ühe valdkondliku programmi kohta. Kui taotleja soovib teha tegevusi mitme valdkondliku programmi raames, tuleb esitada nende kohta eraldi taotlused. 4.1. Hasartmängu- ja digisõltuvus Uuringu „Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega“ (2021) tulemused näitavad, et hasartmängudega kokkupuutunute arv kasvab. Eesti 15–74-aastastest elanikest on elu jooksul hasartmängudega kokku puutunud 72%, viimase kahe aasta jooksul 49% ehk iga teine elanik. Nii internetis kui ka väljaspool internetti on kõige populaarsem arv- ja/või kiirloteriides osalemine, millega on viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud 43% elanikest. Kokkupuude muude mängutüüpidega jääb kümnendiku lähedusse või alla selle: kasiinomänge on mänginud 7%, kihlvedudes ja spordiennustuses osalenud 7%, pokkerit mänginud 4% ja muid uuringus täpsustamata mänge 10%. 15–20-aastaste kokkupuude hasartmängudega nii üldse kui ka kahe viimase aasta jooksul on võrreldav Eesti keskmisega: mänginud on 70% noortest, sh viimase kahe aasta jooksul 53%. Viimase kahe aasta jooksul on noored veidi üle keskmise mänginud raha peale väljaspool internetti (47%): kõige sagedamini loteriid, aga ka muid mänge ja mänguautomaatidel väljaspool kasiinot. Arvuti- või internetisõltuvus on psüühikahäirete valdkonnas uus kontseptsioon, mistõttu tänasel päeval häiret ametlikult ei diagnoosita. Küll aga saame eristada, kui palju kasutamist on liiga palju ja millal muutub kasutamine sõltuvuskäitumiseks. On teada, et netisõltuvuse all kannatab iga kümnes inimene, keskeltläbi 3–5% lastest ja täiskasvanutest, Hasartmängu- ja digisõltuvusega tegelemisel on vajalik järjepidev teavitustöö, et ennetada probleeme ja nende süvenemist ning oluline on nõustamisteenuste õigeaegne kättesaadavus. Partnerlus toetab rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ täitmist, panustab vaimse tervise strateegia 2016–2025 alaeesmärki „Psüühika- ja käitumishäirete ennetamine“, mida on kirjeldatud järgmiselt: „Inimesed oskavad võimalikult varakult ära tunda häirete tekkimise, nad julgevad abi küsida ja neile on tagatud professionaalne õigeaegne abi tõsisemate häirete ennetamiseks.“, samuti vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 töösuundade edendus, ennetus, kogukondlik tugi ja vaimse tervise teenused eesmärkide saavutamist. 4.2. Vaimse tervise huvikaitse Tähelepanu inimeste vaimsele tervisele füüsilise tervise kõrval ja vaimse tervise valdkonna areng on aastatega kogunud üha suuremat jõudu nii Eestis kui teistes riikides, plahvatusliku hüppe tekitas valdkonnas aga ülemaailmne tervisekriis – COVID-19 pandeemia. Selle mõju inimeste igapäevaelule ja toimetulekule oli niivõrd märgatav, et pani inimeste säilenõtkuse ja vaimse tervise olulisust tunnistama ka valdkonnaväliseid inimesi. Vaimne tervis on saanud tõuget ja hoogu nii avalikus meedias sagedasema kajastamise, valdkondlike teadusuuringute rahastamise, innovaatilisi lahendusi otsivate idufirmade tegevuse kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide avaliku sektori asutuste poliitikakujunduse kaudu.

(Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023–2026). Suur tähelepanu kiires

arengus olevale valdkonnale seab senisest suuremad nõudmised selle edendamisel tugineda kvaliteetsele ja usaldusväärsele teabele ning hoolikalt kaalutud ja valitud tõenduspõhistele tegevustele kõigi valdkonna huvirühmade poolt. Vaimse tervise probleemidega võib oma eluea jooksul kokku puutuda iga inimene, levinuimad probleemid on depressioon ja ärevus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on psüühikahäirega inimeste osakaal kasvamas – iga kaheksas inimene maailmas elab psüühikahäirega (WHO, 2022). Rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU, 2022) selgitas välja Eesti rahvastiku vaimse tervise peamised sõlmprobleemid, millega vaimse tervise poliitika peab tegelema: 1) sotsiaal- majanduslik, sh regionaalne ebavõrdsus; 2) sotsiaalne isolatsioon – üksi elavatel inimestel

5

esineb rohkem vaimse tervise probleeme; 3) noorte vaimse tervise haavatavus – enesehinnanguliste küsimustike alusel esineb noortel teiste vanuserühmadega võrreldes suurem vaimse tervise häirete esinemise risk; 4) puudulik terviseharitus ja infopuudus teenuste kohta, mis on muu hulgas mõjutatud vaimse tervise häbimärgistamisest; 5) puudulik info häirete levimuse, mõjude ja riskitegurite kohta; 6) ennetus- ja raviteenuste puudulik kättesaadavus. Vaimse tervise huvikaitse programmi eesmärk on edendada elanikkonna heaolu ja vaimse tervise huvikaitset vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamise ning mõjusa valdkondliku kommunikatsiooni kaudu. Hea huvikaitse tugineb legitiimsusele ja vastutavusele. See tähendab, et elanikkonna heaolu ja vaimse tervise edendamiseks on vajalik lai esindatus valdkonnas ja ka sihtrühma seas, valdkondlik kompetentsus ja jagatud huvikaitse visioon, strateegia ja selle elluviimine. Sellest lähtuvalt on kirjeldatud selle valdkondliku programmi tegevusi. Vaimse tervise huvikaitse programm toetab riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 alasihti „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“, samuti rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ eesmärkide täitmist. Vaimse tervise huvikaitse programm toetab ka vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 eesmärkide saavutamist. 4.3. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine Psüühikahäire on vaimse tervise seisund, mis mõjutab üksikisiku mõtlemist, tundeid, käitumist ja üldist toimimist. Psüühikahäireid iseloomustavad mitmesugused sümptomid ja nähud, mis võivad erineda olenevalt konkreetsest häirest. Vaimse tervise probleemidega võib oma eluea jooksul kokku puutuda iga inimene, levinuimad probleemid on depressioon ja ärevus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on psüühikahäirega inimeste osakaal kasvamas – iga kaheksas inimene maailmas elab psüühikahäirega (WHO, 2022). Rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU, 2022) selgitas välja Eesti rahvastiku vaimse tervise peamised sõlmprobleemid, millega vaimse tervise poliitika peab tegelema: 1) sotsiaal- majanduslik, sh regionaalne ebavõrdsus; 2) sotsiaalne isolatsioon – üksi elavatel inimestel esineb rohkem vaimse tervise probleeme; 3) noorte vaimse tervise haavatavus – enesehinnanguliste küsimustike alusel esineb noortel teiste vanuserühmadega võrreldes suurem vaimse tervise häirete esinemise risk; 4) puudulik terviseharitus ja infopuudus teenuste kohta, mis on muu hulgas mõjutatud vaimse tervise häbimärgistamisest; 5) puudulik info häirete levimuse, mõjude ja riskitegurite kohta; 6) ennetus- ja raviteenuste puudulik kättesaadavus. Psüühikahäireid kogenud inimeste toetamine võrgustiku ja huvikaitse kaudu aitab neid kaasata poliitika kujundamisse ja elluviimisse, vähendada stigmat, eelarvamusi ja stereotüüpe ning edendada avatud suhtumist psüühikahäirega inimestesse. Võrgustumine aitab ka psüühikahäirega inimestel endil ühenduda ja toetust leida teiste sarnaste kogemustega inimeste seast.

6

Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmi eesmärk on vähendada psüühikahäirega seotud häbimärgistamist ja suurendada psüühikahäirega inimeste kaasatust neile suunatud poliitika, sekkumiste ja teenuste kujundamisse. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm toetab Eesti 2035 alasihti „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“, samuti rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ eesmärkide täitmist. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm toetab ka vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 eesmärkide saavutamist. Paragrahvi 16 lõike 3 punktis 1 nimetatud tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks psüühikahäirega inimestega kokkupuutuvate spetsialistide seas ja meedias on näiteks kogemuslugude jagamine. Paragrahvi 16 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevused, mis on suunatud psüühikahäireid kogenud inimeste ettevalmistusele ja toele, on näiteks rahvusvahelisse praktikasse rakendatud raamistik ja koolitused ning järjepidev tugi (supervisioon). 4.4. Tervislik toitumine ja liikumine Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tööealise rahvastiku kehamassiindeks (KMI) järjepidevalt kasvanud: kui 2000. aastal oli see meestel keskmiselt 24,8 ja naistel 24,4, siis 2022. aasta andmetes juba vastavalt 26,8 ja 25,9. Sellest tulenevalt on kahanenud ka KMI järgi normaalkaalu kuuluva rahvastiku osakaal. Kui 2012. aastal oli 16–64-aastastest normaalkaalus 48,6%, siis 2022. aastal 45%. Regulaarselt kehaliselt aktiivsete (kehaline aktiivsus viis korda nädalas 30 minutit) täiskasvanute osakaal Eestis on väike. Neli või enam korda nädalas kehaliselt aktiivsete täiskasvanute osakaal on aastate jooksul veidi kasvanud (2004. aastal oli see näitaja 12,5% ja 2020. aastal 19%), kuid sellega ei saa siiski rahul olla. Eestis on mitmeid tasakaalustatud toitumise suurendamisele suunatud tegevusi pooleli (näiteks toidu koostise muutmise (reformuleerimise) plaani väljatöötamine soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks toitudes, toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine jne). Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on käivitatud 2023. aastal liikumisaasta raames mitmeid algatusi, sh liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamine ja elluviimine. Sotsiaalministeerium vajab järgnevatel aastatel tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamiseks strateegilist partnerit, sest valikute ja elukeskkonna kujundamiseks on vaja järjepidevat tööd teha, et jõuaksime oodatavate muutusteni tervisenäitajates. Rahastatavad tegevused aitavad kaasa liikumist soodustava keskkonna ja tasakaalustatud toitumist soosivate valikute kujundamisele, sh arendatakse füüsilist keskkonda ja kujundatakse sotsiaalseid norme. Uuendamisel on rahvatervise seadus ja selle rakendusaktid ning nende rakendamise ettevalmistamiseks on vajalikud ka strateegilise partneri tegevused.

7

Paranenud toitumis- ja liikumisharjumused toovad eeldatavalt kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ja teist tüüpi diabeedi selge langustrendi.3 Tervisliku toitumise ja liikumise programmi eesmärk on edendada tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist Eesti elanikkonnas. Strateegilise partneri eesmärgid ja tegevused peavad olema kooskõlas rahvastiku tervise arengukavaga 2020–2030, mille üks eesmärk on Eesti inimeste oodatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tasakaalustatud toitumist ja füüsilist aktiivsust. Rahastatavad tegevused peavad toetama rahvastiku tervise arengukava tervist toetatavate valikute programmi meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevust 1.1.3 „Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise liikumise edendamine“, samuti peavad strateegilise partneri eesmärgid ja tegevused olema kooskõlas riiklike toitumis- ja liikumissoovitustega. Programmi alaeesmärgid on: 1) suurendada erinevate sihtrühmade kaasatust tõenduspõhiste tasakaalustatud toitumise ja

liikumise võimaluste loomisesse ja arendamisse, keskendudes lastele ja noortele; 2) suurendada ühiskonnas teadlikkust eelkõige tasakaalustatud toitumise ja regulaarse

liikumise tõenduspõhisest positiivsest mõjust tervisele, samuti tasakaalustamata toitumise ja vähese liikumisega kaasnevatest terviseprobleemidest;

3) suurendada Eesti ühiskonnas aktiivset osalust tõenduspõhise tasakaalustatud toitumise ja tervisliku liikumise võimaluste loomisel ja inimestele kättesaadavaks tegemisel.

Paragrahvi 18 lõike 4 kohaselt ei saa toetust kasutada tegevusteks, mida rahastatakse välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud, kui toetus on eraldatud välisprojekti omafinantseeringu katmiseks. Näiteks, ei rahastata toetusest koolituse läbiviimist, kui seda rahastab ka mõni teine ministeerium. Sealhulgas laieneb piirang ka nendele koolitusgruppidele, mille läbiviimist teine rahastaja otseselt ei toeta. Toetusest on võimalik rahastada sellist tegevust toetavat tegevust, näiteks teenuse arendamist. Tegemist on § 11 lõike 3 kõrval täiendava piiranguga, mis lisaks konkreetsetele kuludele, mis on kaetud muudest rahastamise allikatest, piirab rahastamist tegevuse üleselt, kui selleks on toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. 4.5. Elanikkonna esmaabioskused Paragrahvi 20 lõike 3 punktis 5 nimetatud elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste kohustuslik sihtrühm on § 21 lõike 4 kohaselt õpilased. Eesmärk on, et koolides oleksid kindlasti tasuta kvaliteetsed esmaabioskuste koolitused kättesaadavad. Ülejäänud sihtrühmad ning ka õpilaste ja koolide valik on toetuse saaja otsustada. Rahvastiku tervise aastaraamat 20234 toob välja, et kuni 2020. aastani olid õnnetusjuhtumid, märgistused ja traumad sageduselt kolmas surmapõhjus Eestis. 2021. aastal jäid vigastused (õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad) neljandaks surmapõhjuseks seoses hingamiselundite haigustest (sh COVID-19) tingitud suremuse suurenemisega. Põhilised vigastused saadakse kodus: aastatel 2016–2021 registreeritud juhtude alusel ligi 43% aastas. Vigastuste tõttu hukkus 2021. aastal 935 inimest.

3 Reile, Rainer ja Veideman, Tatjana. (2023). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2022.

Metoodika ja standardtabelite kogumik. s.l. : Tervise Arengu Instituut.

4 https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2023.

8

Vigastustest tingitud surmade ja tüsistuste vähendamiseks on vigastuste ennetamise kõrval oluline suurendada elanikkonna tõenduspõhiseid esmaabioskusi, et tagada kvaliteetne ja õigeaegne abi andmine seni, kuni abistamise saab vajaduse korral üle võtta professionaalne tervishoiuteenuse osutaja. Elanikkonna esmaabioskuste suurendamine võimaldab teoreetiliselt vähendada koormust tervishoiusüsteemile, eriti erakorralise abi osakondadele ja kiirabile tavaolukorras, kuid suurendab ka Eesti valmisolekut suuremateks kriisiolukordadeks, mil tavapärased riigi poolt tagatud teenused võivad olla suure koormuse tõttu vähem ligipääsetavad. Eestis on esmaabikoolituste ja täiendõppe kvaliteet kõikuv, korralduses puudub terviklik ja kvaliteeti tagav süsteem ning valdkond on selgelt eesmärgistamata. Sotsiaalministeeriumi esmaabivaldkonna kehtiva strateegilise partnerluse käigus valmib 2023. aasta teises pooles esmaabioskuste õppe ja koolituste terviklik pikaajaline plaan. Selle elluviimiseks on vajalik koostada ja ellu viia üksikasjalik tegevuskava ning luua ja arendada koolitajate ja täiendõppe valdkonnas tegutsejate koostöövõrgustik, mis toetaks osapoolte koostööd ja aitaks parandada kvaliteetsete emaabikoolituste kättesaadavust Eestis. Toetus aitab kaasa Eesti 2035 kolme sihi saavutamisele (inimene – arukas, tegus ja tervist hoidev Eesti inimene; ühiskond – hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond; riigivalitsemine – Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik). Samuti aitab toetus kaasa rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ lahendustee „Vigastuste ennetamine“ täitmisele, kus üht prioriteetset tegevust on kirjeldatud järgmiselt: „Elanike esmaabi osutamise oskusi parandatakse ning esmaabi andmise valmidust suurendatakse.“. Lisaks aitab toetus kaasa rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Inimkeskne tervishoid“ lahendustee „Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse ning kogukondade võimestamine ja kaasamine“ saavutamisele. 4.6. Toiduabi Järjest rohkem tuleb pöörata tähelepanu sellele, et toit saaks maksimaalselt ära kasutatud ja ülejääv toit jätkusuutlike lahenduste abil ümber jagatud. 2021. aastal tehtud uuringu „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ kohaselt tekib Eestis kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmed on toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides (sh lõpptarbimise etapis). Toidujäätmeteks võib pidada toitu, mis on muutunud jäätmeteks järgmistel tingimustel: on sisenenud toidutarneahelasse; on eraldatud või ära visatud toidutarneahela erinevates etappides; on suunatud jäätmekäitlusprotsessi.5 Toidujäätmetest poole (50%) ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära. Toidukadu tekib kõikidel toidutarneahela etappidel6. Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (41%), kõige väiksem toidutööstusel (4%). Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on Eestis hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Nii näiteks jääb hinnanguliselt Eesti toidupoodides aastas müümata ligi 22 800 tonni toidukaupu. Toitlustusasutuste – restoranid, kohvikud, sööklad jne – tekitatud toidukadu ulatub pea 7500 tonnini aastas. Eesti pered viskavad toidukaona ära kokku üle 34 000 tonni aastas.7 Uuringu tulemused näitavad, et peamiseks toidukao tekkimise põhjuseks Eesti peredes on toidu või toiduainete riknemine.

5 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J. (2021).

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn. 6 Toidutarneahel on omavahel seotud tegevused, mis on suunatud toidu tootmisele, töötlemisele, turule viimisele

ning lõpptarbimisele. Toidutarneahel sisaldab endas üldjuhul järgmisi etappe: kodumajapidamised, toitlustus,

toidu jaemüük ja muul viisil tarnimine (kaubandus), toidu töötlemine ja tootmine (toidutööstus), esmatootmine. 7 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J. (2021).

9

Toiduabi valdkondliku programmi eesmärk on võrgustikutöö abil innovaatiliselt ära kasutada päästetud toitu, et toetada Eesti eri piirkondades eelkõige puudust kannatavaid inimesi võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega. Päästetud toit on toiduks sobiv toiduaine, mis muidu oleks kas hävitatud või jäänud kasutamata. Päästetud toitu annetavad valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele suuremad ja väiksemad toidupoed, maaletoojad, toidu tootjad ja põllumehed. Puudust kannatavaid inimesi on Eestis kohalike omavalitsuste poolt toiduabi nimekirjadesse kantuna igas kvartalis 30 000–36 000. Selleks et jääks ka vähem toitu üle, tuleb olemasolevat toitu osata maksimaalselt ära kasutada: teada säilitamise viise, nippe, kuidas soodsamalt, tõhusamalt ja mitmekesisemalt toitu, sh päästetud toitu, kasutada. Tegevus toetab riikliku toiduabi jagamise süsteemi. Toiduabi valdkondlik programm on kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalhoolekanne“ tegevussuuna „Teenuste arendamisel inimese terviklikust abivajadustest lähtumine ning pakutava abi parem koordineerimine ja integreerimine“ eesmärgiga, sealhulgas eesmärgiga arendada toetavaid teenuseid, et vähendada vaesust, parandada inimeste iseseisvat toimetulekut ja tagada tervisliku toiduabi kättesaadavus. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on toetada puudust kannatavaid inimesi ning päästetud toidu ümberjagamine on üks võimalus neid inimesi aidata. Paragrahvi 22 lõikes 4 nimetatud innovaatilised lahendused päästetud toidu ärakasutamiseks on näiteks: 1) toidujagamisplatvorm, sealhulgas mobiilirakendus, mis võimaldab toidupoodidel ja teistel toiduettevõtetel jagada ülejäänud toitu otse kohaliku kogukonna abivajajate, kodutute varjupaikade või heategevusorganisatsioonidega; 2) toiduainete säilitamise ja taaskasutamise teemalised õpitoad, sealhulgas säilitamistehnikast ja ühisaedade rajamisest. Ühisaedade rajamine aitab koondada kogukonda, vähendada toiduraiskamist ja parandada tervislikku toitumist. Ühisaias toitu kasvatades saab inimene enda toidulauale maitsva, tervisliku ja kohaliku toidu; 3) koolituste, sealhulgas toimetulekuõppe, praktiliste juhendite jms kaudu teadlikkuse suurendamine sellest, kuidas poest vähese raha eest võimalikult tervislikke toiduaineid osta; 4) päästetud toidu kogumine, töötlemine ja jagamine spetsiaalsetes nn supiköökides. Kuigi taotleja või partner võivad olla sellise tegevuse väljatöötamise ja rakendamisega juba alustanud, on see jätkuvalt käesoleva määruse kontekstis innovaatiline, kuna eristub Eestis laiemalt levinud süsteemidest. Innovaatilised on ka tegevused, mis on seni olnud suunatud vaid ühe piirkonna inimestele. Seega saab innovatsioonina käsitada ka laienemist teistesse piirkondadesse. Oluline on tagada, et päästetud toit oleks ohutu ja säilitaks oma toiteväärtuse, kuni see jõuab abivajajateni. Selleks tuleb rangelt järgida toiduohutuse ja hügieeni nõudeid ning transportida ja säilitada toitu sobivates tingimustes. Paragrahvi 23 lõikes 1 on nimetatud võimalike tegevustest kasusaajatena kohalikke omavalitsusi. Projekti raames on soovitav koostöö kohaliku omavalitsusega, kellel on info puudust kannatavate inimeste kohta ja kes saab info vahendamisel kaasa aidata. Kohalik omavalitsus saab osaleda projektis partnerina juhul, kui ta viib iseseisvalt ellu projekti tegevust ja tal tekivad sellega seoses kulud. Toetuse saaja ja partner peavad lähtuma projekti tegevustes Põllumajandus- ja Toiduameti juhenditest toidu annetamisel ja ümbertöötlemisel ning toiduainete käitlemisel, mis on

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn.

10

kättesaadavad järgmistel aadressidel: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja- turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine ja https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja- turustajale/toidu-tootmine/uldised-nouded#kulmutatud-toiduaine. 5. peatükk. Toetuse taotlemine Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise viis. Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas: etoetus.rtk.ee. E-toetus on Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatav elektrooniline keskkond toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamiseks ja menetlemiseks. Taotlus peab vastama määruse § 12 lõikes 1 loetletud nõuetele ning see esitatakse koos § 12 lõikes 2 loetletud dokumentidega. Üks organisatsioon võib olla toetuse taotlejaks ühes sama valdkondliku programmi projektis, kuid võib olla samal ajal teises sama valdkondliku programmi projektis partneriks. 6. peatükk. Taotluste menetlemine Peatükis sätestatakse taotluse menetlemise kord, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise kord, taotluste hindamise kord, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning lepingu sõlmimise ja projekti muutmise kord. Esimese etapina kontrollib Sotsiaalministeerium taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. Puuduste korral annab Sotsiaalministeerium taotlejale võimaluse taotluse parandamiseks. Parandused võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas või näitajates või mitteabikõlbliku kuluga projekti eelarves. Viimati nimetatud juhul palub Sotsiaalministeerium abikõlbmatu kulu välja võtta ja taotletava toetuse suurust samaväärselt vähendada. Nõuetele vastavat projekti hinnatakse, lähtudes määruse § 28 lõikes 1 ja määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumitest ja -skaaladest. Projekti hindab Sotsiaalministeerium, kes võib kaasata hindajaks ka välise eksperdi. Üht projekti võib hinnata mitu Sotsiaalministeeriumi töötajat ja eksperti. Üks hindaja hindab kõiki sama valdkondliku programmi projekte ning esitab individuaalse hinnangu. Hindamise tulemusena tekib iga valdkondliku programmi kohta eraldi pingerida, mis edastatakse hindamiskomisjonile. Komisjon võib otsustada enne lõpliku otsuse tegemist projekti sisu (tegevused, partnerid, näitajad) ja eelarve üle läbirääkimiste alustamise. Komisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab komisjon läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekutega komisjoni protokolli selle kohta, milliseid projekte toetada ja milliseid mitte. Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Leping avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistris, eeldusel et see ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid. 7. peatükk. Projekti muutmine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse projekti muutmise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused. 8. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord.

11

Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus ning Sotsiaalministeeriumi ja toetuse saaja poolt allkirjastatud leping projekti elluviimiseks. Projekti vahearuanded ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Tegevusaruande vorm on kättesaadav ja see täidetakse e-toetuse keskkonnas. Täidetud finantsaruande vorm tuleb lisada tegevusaruande lisana e-toetuse keskkonnas. Aruandes esitatakse abikõlblikud kulud, mis on reaalselt tekkinud ja makstud toetuse saaja või partneri pangakontolt. Kulud võivad olla tasutud pärast projekti elluviimise perioodi lõppu, kuid enne lõpparuande esitamise tähtaega. 9. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused Peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused. Toetuse saaja ja partner peavad projekti ellu viima lepingus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima määruse §-s 35 loetletud kohustusi. Sotsiaalministeeriumi kohustused on loetletud määruse §-s 36. Paragrahvi 35 lõike 6 kohaselt kohustuvad toetuse saaja ja partner kasutama projekti raames tehtavate ostude puhul rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades ostu eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Selle tagamiseks teeb toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku vähemalt kolmele erapooletule pakkujale pakkumuse esitamiseks, kui teenuse või asja eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on määruses nimetatud summaga võrdne või sellest suurem. Riigihankekohustuslane peab ostude tegemisel ja teenuste tellimisel lisaks järgima riigihangete seadust. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, v.a juhul, kui toetuse andmine on käsitatav vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Määruse mõjud on valdkondlike programmide kaupa erinevad. 4.1. Hasartmängu- ja digisõltuvus Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, sest väheneb hasartmängusõltuvusest tulenev riskikäitumine, suitsiidse käitumise risk ja ebasoodne mõju sõltlase lähedastele. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.2. Vaimse tervise huvikaitse ja psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine Programmidel on positiivne sotsiaalne mõju, sest tegevuste kaudu saab mõjutada: a) Eesti elanike tervisekäitumist ja toetada nende vaimset tervist; b) leibkondade toimetulekut ja inimeste tööhõivet, sest vaimse tervise probleemidega inimestel on keerulisem tööelus aktiivselt osaleda; c) mehi ja naisi, sest vaimse tervise probleeme kogevad mõlemad, kuigi need väljenduvad erinevalt.

12

Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.3. Elanikkonna esmaabioskused Programmil on eelkõige sotsiaalne mõju, sest selle partnerluse tegevused aitavad kaasa oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate pikenemisele. Elanikkonna paremad esmaabioskused parandavad õigeaegse ja kvaliteetse esmaabi kättesaadavust ning vähendavad potentsiaalselt ka koormust kiirabile ja erakorralise meditsiini osakondadele. Lisaks on positiivne mõju riigi julgeolekule, sest elanikkonna paremad esmaabioskused suurendavad Eesti valmisolekut ja reageerimist kriisi korral. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.4. Tervislik toitumine ja liikumine Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik otseselt või kaudselt toetada inimeste vaimset või füüsilist tervist, haiguste või tervisekahjustuste riskitegureid, inimeste tervisekäitumist (nt füüsiline tegevus, tervislik toitumine). Lisaks sellele aitavad määrusega toetatavad tegevused tulevikus vähendada inimeste vajadust tervishoiu- või hoolekandeteenuste järele. Samuti aitavad määrusega toetatavad tegevused otsesele positiivsele tegevuste mõjule tugevdada vabaühenduste tegutsemist toitumise ja liikumise valdkonnas, panustades positiivse mõju kestlikkusse. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.5. Toiduabi Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna toidu päästmisega pakutakse inimestele toiduabi. Päästetud toit jõuab sihitatud tegevuste tulemusel ka puudust kannatavate inimesteni ning sellega paraneb inimeste toimetulek ja väheneb vaesus. Koolitustelt, õpitubadest ja juhenditest saavad inimesed oskused valmistada endale päästetud toidust täisväärtuslikku toitu. Programmil on positiivne keskkonnamõju, kuna väheneb toidukadu. Toidutootmine nõuab palju ressursse (vesi, energia), põhjustab kliimamuutust ja keskkonnareostust. Mida vähem toitu raisku läheb, seda vähem on vaja seda juurde toota. Puudub oluline mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Projektitaotluste esitamise faasis võidakse küsida projektiga seotud isikute curriculum vitae’sid, kui valdkondliku programmi eritingimus näeb ette kvalifikatsiooninõuded. Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist. Samuti kontrollitakse projekti raames korraldatud üritustel osalemist, mida tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade abil.

13

Andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole praegusel juhul asjakohane, sest see on nõutav eelkõige juhul, kui tegemist on delikaatsete andmete töötlemisega või automatiseeritud isikuandmete töötlemisega või kui isikuandmete töötlemine toob kaasa suuri muudatusi isiku õigustes ja kohustustes. Andmeid töödeldakse struktuuritoetuste registri elektroonilises keskkonnas e-toetus ja see vastab andmetöötlemise põhimõtetele. Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine curriculum vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad projektide elluviijad. Nii hindajatele kui abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires. Nii töötasude kui üritusel osalejate nimekirjade puhul annab toetuse saaja nõusoleku projektis osaleda ning sellega kaasnevaid tingimusi täita (lepingut täita ja töö tegemiseks projekti raames või projekti kaudu rahastatavat teenust saada). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga vabaühenduste rahastamiseks eraldatud eelarve alusel avatud taotlusvooru raames. Rahastatud projektide elluviimise perioodi lõppemisel korraldab ministeerium määruses nimetatud teemadel avatud taotlusvoorud, juhul kui Sotsiaalministeeriumi eelarve seda võimaldab. Taotlusvoorud toimuvad üldjuhul teisel poolaastal. Toetuse saajatele kaasneb määruse rakendamisega täiendav omafinantseeringu kohustus 1% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra. Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Määruse eelnõu esitati mitteametlikult arvamuse avaldamiseks Eesti Vabaühenduste Liidule, organisatsioonidele, kes on analoogsete taotlusvoorude tulemusel Sotsiaalministeeriumi toetuse saajad, ja teistele toetatavates valdkondades tegutsevatele vabaühendustele, kes on Sotsiaalministeeriumiga varem koostööd teinud või kelle tegutsemine toetatavas valdkonnas on Sotsiaalministeeriumile teada. Märkused ja ettepanekud on esitatud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa.

MINISTRI MÄÄRUS

07.08.2023 nr 45

Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine"

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamiseks valdkondlike programmide tingimused ja kord. (2) Valdkondlikud programmid on järgmised: 1) hasartmängu- ja digisõltuvus; 2) vaimse tervise huvikaitse; 3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine; 4) tervislik toitumine ja liikumine; 5) elanikkonna esmaabioskused; 6) toiduabi. (3) Valdkondlike programmide raames toetatakse ka välisprojekti omafinantseeringu katmist, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt; 2) omafinantseering – projekti abikõlblikud kulud, mille katab rahaliselt toetuse saaja või partner; 3) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulemus, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega; 4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada. § 3. Otsuse ja toimingu vaidlustamine

2 Sotsiaalministeeriumi otsust või toimingut on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. § 4. Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse kooskõlas heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030 ja rahvastiku tervise

arengukavaga aastateks 2020–2030 eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist

sotsiaalvaldkonna ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.

2. peatükk Projekti elluviimise periood, toetuse osakaal ja abikõlblikud kulud

§ 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud. (2) Projekti elluviimise periood nimetatakse taotlusvooru avamise teates. Projekt peab kestma taotlusvooru avamise teates nimetatud perioodi lõpuni või selles nimetatud vastava arvu kuid. (3) Projekti elluviimise perioodi võib projekti elluviimise ajal pikendada, kui projekti elluviimisel on tegutsetud hoolsalt ning pikendamise vajadus tuleneb toetuse saajast ja partnerist sõltumatutest asjaoludest. (4) Projekti elluviimise perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada Sotsiaalministeeriumile esimesel võimalusel. Pikendamist saab taotleda kuni 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. § 6. Toetuse osakaal (1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. (2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti omafinantseeringu summat. § 7. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted (1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. (2) Kulu on abikõlblik, kui see on: 1) tekkinud projekti elluviimise perioodil ja aruande esitamise ajaks tasutud; 2) tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt; 3) tõendatav algdokumendiga ja ülekande tegemist tõendava maksedokumendiga; 4) vastab kohalduvatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja või partneri raamatupidamise sise-eeskirjale. (3) Toetuse saaja ja partneri raamatupidamise sise-eeskiri ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti finantsaruandes esitatud kulude otsest võrdlust raamatupidamiskannete ja tõendavate dokumentidega. § 8. Abikõlbmatud kulud Järgmised kulud ei ole abikõlblikud: 1) investeering kinnisvarasse ja taristusse;

3 2) kapitalirent; 3) amortisatsioon; 4) remondikulu; 5) sõidukid, sealhulgas mootorsõidukid, maastiku- ja veesõidukid, droonid, ning nende soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulud; 6) kulu, mis on tekkinud väljaspool projekti elluviimise perioodi; 7) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu, välja arvatud juhul, kui selle vajadust on põhjendatud taotluse eelarves ja järgitud on hankereegleid; 8) trahv, rahaline karistus ja kohtuvaidluse kulud; 9) intress võlalt ning võla teenindamise tasu ja viivis; 10) kulu, mis kaetakse muust allikast; 11) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 12) muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebavajalikud kulud. § 9. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artikli 1 punktis 2 sätestatud juhtudel. (3) Ühele ettevõtjale ei tohi koos määruse alusel taotletava abiga jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul: 1) VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi ületada määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat; 2) komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi koos VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada sama määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud summat. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artikli 2 punktides 5–8 sätestatud nõudeid. (6) Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus.

4 (2) Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid, kellega koostöös ta projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. Partneriks ei ole projekti kaasrahastaja, kes ei osale projekti tegevuste elluviimises, ega teenust osutav isik. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud. (3) Partneriks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kui valdkondliku programmi tingimustest ei tulene teisiti. (4) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele tingimustele: 1) maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 3) ei oma võlgnevusi Sotsiaalministeeriumi ees, on tagastanud eelnevalt saadud toetuse kasutamata jäägi ja tasunud tähtajaks tagasinõude; 4) varem antud toetuse kasutamise aruanne on esitatud õigeks ajaks ning puuduste korral aruandes on need tähtajaks kõrvaldatud; 5) juhtorgani liikmetel puudub kehtiv karistus majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku usalduse vastase või isikuvastase süüteo eest või süüteo eest perekonna ja alaealise vastu; 6) majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud, on esitatud; 7) juhtorgani liikmetega seotud juriidilised isikud vastavad punktides 3 ja 4 sätestatud tingimustele; 8) taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebileht või sotsiaalmeedia väljund; 9) muud valdkondliku programmi tingimustes sätestatud nõuded. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega on esitatud e-toetuse keskkonnas, lähtudes selle andmeväljadest; 2) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik; 3) toetust taotletakse valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja toetatavate tegevuste elluviimiseks; 4) taotlus sisaldab partneri kaasamise korral partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ja partneri toetatavaid tegevusi; 5) taotluses on nimetatud tegevuste väljundnäitajad; 6) toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad määruses sätestatule; 7) toetatavad tegevused peavad olema kavandatud taotlusvooru teates nimetatud projekti elluviimise perioodi; 8) toetuse summa on kooskõlas toetuse piirmääraga, kui see on valdkondliku programmi tingimustes määratud; 9) muud valdkondliku programmi tingimustes sätestatud nõuded. (2) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid: 1) partneri kaasamise korral partneri kinnituskiri projektis osalemise, taotluse ja määrusega tutvumise ning partneri õiguste ja kohustustega nõustumise kohta; 2) volikiri, kui taotluse allkirjastaja tegutseb volituse alusel; 3) välisprojekti toetusleping või otsus, millega määratakse toetus, ning sellega heakskiidetud projekt koos kõigi lisadega, kui toetust taotletakse välisprojekti omafinantseeringu katmiseks. (3) Toetusest ei rahastata kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral.

5

4. peatükk Valdkondlikud programmid ja nendele kohalduvad eritingimused

1. jagu

Hasartmängu- ja digisõltuvuse programm § 12. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Hasartmängu- ja digisõltuvuse programmi eesmärk on toetada hasartmängu- ja digisõltuvusega inimesi ja nende lähedasi tasuta ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumisega ning ennetada seeläbi hasartmängu- ja digisõltuvuse levikut ühiskonnas. (2) Hasartmängu- ja digisõltuvuse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tasuta hasart- või digisõltlase ja tema lähedase psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia kontaktnõustamisena vähemalt Tallinnas ja Tartus ning telefoni või veebi teel üle Eesti; 2) vähemalt üks kord aastas teavitusürituse korraldamine vastutustundliku mängimise põhimõtete propageerimiseks ning hasartmängu- ja digisõltuvusest teadlikkuse suurendamiseks; 3) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud tegevused. § 13. Eritingimused (1) Paragrahvi 12 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevustest kasusaajad on mängu- ja digisõltlased ning nende lähedased, punkti 2 tegevustest kasusaaja on laiem avalikkus. (2) Projekt peab hõlmama vähemalt § 12 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada ka punktis 3 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal peab olema vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane kogemus psühholoogilise nõustamise ja psühhosotsiaalsete tugiteenuste osutamise valdkonnas. (4) Projekti meeskonda peab olema kaasatud vähemalt üks kliiniline psühholoog. (5) Taotlusele peab olema lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et projektiga planeeritud teenused ja sekkumised on tõenduspõhised.

2. jagu Vaimse tervise huvikaitse programm

§ 14. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Vaimse tervise huvikaitse programmi eesmärk on edendada elanikkonna heaolu ja vaimse tervise huvikaitset. (2) Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tegevused, mis on suunatud vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamisele; 2) valdkonnas tegutsevate osapoolte teadlikkuse suurendamine tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe tõhusaks levitamiseks; 3) tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale; 4) valdkonna arendamiseks Sotsiaalministeeriumile tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute tegemine; 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad

punktides 1–4 nimetatud tegevusi.

6 § 15. Eritingimused (1) Paragrahvi 14 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on vaimse tervise valdkonnas tegutsevad organisatsioonid, punktis 3 nimetatud tegevuse kasusaaja on Eesti elanikkond tervikuna ja punktis 4 nimetatud tegevuse kasusaajad on poliitikakujundajad. (2) Projekt peab hõlmama vähemalt § 14 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib

sisaldada ka punktis 5 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks varasem vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane kogemus vaimse tervise huvikaitse valdkonnas.

3. jagu Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm

§ 16. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmi eesmärk on vähendada psüühikahäirega ja vaimse tervise raskustega seotud häbimärgistamist. (2) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) psüühikahäireid ja vaimse tervise raskusi kogenud inimeste seast valitud eestkõnelejate kontseptsiooni ja tegevusmudeli koostamine eestkõnelejate ettevalmistamiseks, toetamiseks ja rakendamiseks; 2) punktis 1 nimetatud kontseptsiooni ja tegevusmudeli rakendamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusmudel peab sisaldama järgmist: 1) tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks psüühikahäirega inimestega kokkupuutuvate spetsialistide seas ja meedias; 2) tegevused, mis on suunatud psüühikahäireid kogenud inimeste ettevalmistusele ja toele. § 17. Eritingimused (1) Paragrahvi 16 lõike 2 tegevustest kasusaajad on psüühikahäirega inimesed ja nende lähedased. (2) Projekt peab hõlmama kõiki § 16 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks vähemalt üheaastane kogemus psüühikahäirega inimeste või nende lähedaste huvikaitses ning taotlejal või partneril peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus vaimse tervise valdkonnas.

4. jagu Tervisliku toitumise ja liikumise programm

§ 18. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Tervisliku toitumise ja liikumise programmi eesmärk on edendada tõenduspõhist tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist Eesti elanikkonnas. (2) Tervisliku toitumise ja liikumise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tegevused ja arutelud koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, kaasates olulisemaid osapooli, et leida ja jagada kogemusi ja meetodeid selle kohta, kuidas muuta pakutav toit,

7 tegevused, õppekorraldus ja õpikeskkond tõenduspõhiselt tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist toetavamaks ning tutvustada nende rakendamise võimalusi; 2) tõenduspõhiste tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise võimaluste loomiseks sihtrühmade koondamine, koostöö tugevdamine, ühiste algatuste käivitamine ja toetamine ning nende kajastamine meediakanalites; 3) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas Tervise Arengu Instituudi veebilehel avaldatud riiklike toitumis- ja liikumissoovitustega ning rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide ja suundadega. (4) Toetusest ei rahastata tegevusi, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. § 19. Eritingimused

(1) Paragrahvi 18 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kasusaajad on peamiselt lapsed ja noored, koolieelsete lasteasutuste ja koolide pidajad ning lapsevanemad. Ülejäänud tegevuste kasusaajateks võivad olla ka teised tasakaalustatud toitumise edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt peab hõlmama vähemalt § 18 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada ka punktis 3 nimetatud tegevusi. (3) Projektil peavad olema järgmised väljundnäitajad: 1) heade kogemuste ja meetodite rakendamise aruteludele on kutsutud vähemalt 50% üldhariduskoolidest; 2) koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele on antud võimalus osaleda vähemalt kolmes arutelus, mis toetavad koole tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise edendamisel; 3) osapoolte koostöös on algatatud vähemalt kaks tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise teemalist ühistegevust ja neid on kajastatud meediakanalites. (4) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üheaastane kogemus toitumise ja liikumise edendamise valdkonnas. (5) Partner võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes ei esinda ühegi ettevõtte ärihuve. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et projektiga planeeritud teenused ja sekkumised on tõenduspõhised. (7) Toetuse saaja kohustub kooskõlastama projekti käigus valmivad materjalid ja muul viisil avalikkusele suunatud põhisõnumid eelnevalt Sotsiaalministeeriumiga, välja arvatud juhul, kui Sotsiaalministeeriumiga on kokku lepitud teisiti.

5. jagu Elanikkonna esmaabioskuste programm

§ 20. Eesmärk, oodatavad tulemused ja toetatavad tegevused (1) Elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärk on parandada Eesti elanikkonna esmaabi andmise oskusi ning edendada koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega.

8 (2) Elanikkonna esmaabioskuste programmi oodatavad tulemused on järgmised: 1) esmaabioskuste (täiend)õppe ja (täiend)koolituste korraldamise terviklik süsteem on välja arendatud ja toimib; 2) võimekus kriisiolukordades elanikkonnale kiirelt esmaabioskusi anda on välja arendatud; 3) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustik on välja arendatud ja toimib; 4) koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega on arendatud. (3) Elanikkonna esmaabioskuste programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2023. aastal Sotsiaalministeeriumis kinnitatud esmaabioskuste (täiend)õppe ja (täiend)koolituste süsteemi pikaajalise tervikliku plaani elluviimise üksikasjaliku tegevuskava (edaspidi tegevuskava) koostamine, sealhulgas juhtimismudeli koostamine, ja selle kooskõlastamine Sotsiaalministeeriumiga; 2) tegevuskava elluviimise koordineerimine, lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest, ning kokkulepitud tegevuste täitmise jälgimine; 3) kriisiolukordadeks plaani ja võimekuse loomine, mis tagaks vajaduse korral elanikkonna esmaabioskuste kiire suurendamise; 4) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide toimiva koostöövõrgustiku loomine ja arendamine Eestis; 5) elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste korraldamine sihtrühmadele, põhjendades sihtrühmade valikut; 6) Eesti osalemine Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumises, tasudes selleks kohustuslikud rahvusvahelised liikmemaksud, rahvusvahelistel kohtumistel ja missioonidel osalemise valmisoleku tagamine ning Eestit esindava organisatsiooni ja selle personali arendamine; 7) arvamuste ja ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi või Terviseameti edastatud dokumentide kohta ning nõu andmine esmaabi puudutavates küsimustes; 8) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas tegevused, mis täiendavad punktides 1–7 nimetatud tegevusi. (4) Lõike 3 punktides 1–3 nimetatud tegevuste edukaks elluviimiseks planeeritakse seotud osapooltega arutelud ja tehakse arutelude tulemuste analüüs ning nende põhjal esitatakse järeldused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumile. § 21. Eritingimused

(1) Paragrahvi 20 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevusest kasusaajad on Eesti elanikud. Ülejäänud tegevustest kasusaajad on poliitikakujundajad ning esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevad organisatsioonid. (2) Projekt peab hõlmama vähemalt § 20 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada ka punktis 8 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) koostatud on tegevuskava aastateks 2024–2030. Tegevuskavas on kirjeldatud kavandatud

tegevuste sisu, esitatud eesmärk ja oodatav tulemus ning välja toodud vastutaja ja kaasatavad osapooled, samuti ajakava ja vaheetapid iga tegevuse elluviimisel; 2) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustik toimib; 3) koostatud on plaan, kuidas suurendada kriisiolukordades vajaduse korral loetud nädalate jooksul elanikkonna esmaabioskusi ja kuidas tagada selle plaani elluviimine; 4) projekti käigus pakutakse tasuta esmaabioskuste koolitust, mis sisaldab ka psühholoogilise esmaabi komponenti; 5) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku põhimõtted, väärtused, eesmärgid, tegevused, liikmed ja nende valiku alused on selgelt sõnastatud ja leitavad toetuse saaja veebilehelt.

9 (4) Projektil peavad olema järgmised väljundnäitajad: 1) lõike 3 punktis 2 nimetatud koostöövõrgustiku raames toimuvad kohtumised projekti elluviimise perioodil vähemalt kaks korda aastas; 2) lõike 3 punktis 3 nimetatud plaan on valminud 2024. aasta IV kvartaliks; 3) lõike 3 punktis 4 nimetatud koolitust pakutakse projekti elluviimise perioodil kõigis maakondades; 4) lõike 3 punktis 4 nimetatud koolitust on korraldatud vähemalt kahesajas koolis. (5) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks vähemalt kaheaastane kogemus ja partneril vähemalt üheaastane kogemus esmaabioskuste õppe ja koolituste valdkonnas. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et nad lähtuvad oma tegevustes tõenduspõhisusest ja tervishoiuvaldkonna tunnustatud parimatest teadmistest ja praktikast, sealhulgas psühholoogilise esmaabi puhul WHO psühholoogilise esmaabi kõige uuematest materjalidest. (7) Projekti tegevustes võivad osaleda organisatsioonid, mis lähtuvad lõikes 6 nimetatud põhimõtetest.

6. jagu Toiduabi programm

§ 22. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Toiduabi programmi eesmärk on võrgustikutöö abil innovaatiliselt ära kasutada päästetud toitu, et Eesti eri piirkondades toetada eelkõige puudust kannatavaid inimesi võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega. (2) Toiduabi programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) toidukao vähendamise või päästetud toidu ärakasutamise eesmärgil võrgustikutöö algatamine või edendamine; 2) arenguvisiooni loomine ning selle elluviimiseks koostöös punktis 1 nimetatud võrgustikuga tegevuskava koostamine; 3) punktis 2 nimetatud tegevuskava rakendamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud arenguvisioon peab olema kooskõlas lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning sisaldama oodatavaid tulemusi ja nende mõju, sealhulgas rohelise jalajälje vähendamisele ja puudust kannatavatele inimestele. (4) Lõikes 2 nimetatud tegevuskava võib sisaldada muu hulgas tegevusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade aktiveerimiseks ja võimestamiseks, puudust kannatavate ja abivajavate inimeste ülesleidmiseks, toidukao vähendamiseks, toidu päästmiseks või innovaatiliselt päästetud toidu ärakasutamiseks. Tegevuskava sisaldab ka tegevuste elluviimise ajakava. § 23. Eritingimused (1) Paragrahvi 22 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustest kasusaajad võivad olla toidupäästmise ja toiduabi korraldamisega tegelevad organisatsioonid, kogukonnad või kohalikud omavalitsused ning punktis 3 nimetatud tegevusest kasusaaja on laiem avalikkus, sealhulgas puudust kannatavad inimesed. (2) Projekt peab hõlmama kõiki § 22 lõikes 2 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) võrgustikutöö toimib;

10 2) koostöövõrgustik on igal aastal laienenud selliselt, et tegevused lisanduvad ka teistesse piirkondadesse; 3) lahendus päästetud toidu innovaatiliselt ärakasutamiseks või toidukao vähendamiseks võimalikult tarbija kodu lähedal toimib. (4) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üheaastane kogemus toidupäästmise või toiduabi korraldamisel. (5) Toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot ühe aasta kohta ja minimaalne suurus 30 000 eurot ühe aasta kohta. (6) Toetuse saaja ja partner peavad lähtuma projekti tegevustes Põllumajandus- ja Toiduameti juhenditest toidu annetamisel ja ümbertöötlemisel ning toiduainete käitlemisel.

5. peatükk Toetuse taotlemine

§ 24. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise tähtaja, projektide elluviimise perioodi ja eelarve kinnitab sotsiaalkaitseminister toetuse andmist korraldava komisjoni (edaspidi komisjon) ettepanekul. (2) Taotlusvooru võib korraldada ühe või mitme valdkondliku programmi rahastamiseks. (3) Sotsiaalministeerium avalikustab taotlusvooru avamise teate kodulehel vähemalt viis kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. § 25. Taotluse esitamine (1) Taotleja koostab ja esitab taotluse taotlusvooru tähtpäevaks elektrooniliselt e-toetuse keskkonnas, lähtudes selles esitatud andmeväljadest. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (3) Taotleja võib taotlusvooru ühe valdkondliku programmi kohta esitada ühe taotluse.

6. peatükk Taotluste menetlemine

§ 26. Taotluse menetlemine (1) Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust kümne tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (2) Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi või projekti tegevuste eelarve sisaldab abikõlbmatuid kulusid, annab Sotsiaalministeerium taotlejale kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (3) Puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra pikeneb nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg. (4) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid Sotsiaalministeeriumi osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

11 § 27. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Sotsiaalministeerium tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks juhul, kui nad vastavad §-s 10 nimetatud nõuetele. (2) Sotsiaalministeerium tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui: 1) taotlus vastab §-s 11 nimetatud nõuetele; 2) taotlust on muudetud üksnes osas, millele Sotsiaalministeerium on puuduste kõrvaldamisel osutanud; 3) taotleja on võimaldanud kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust. (3) Kui taotleja, partner või taotlus ei vasta lõikes 1 või 2 nimetatud tingimustele, tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks. § 28. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kajastatud projekti hinnatakse vastavalt hindamisjuhendile (lisa) järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti; 2) projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti; 3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti; 4) tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti; 5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste saavutamiseks – kuni 4 punkti; 6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti. (2) Projekti hindab Sotsiaalministeerium, kes võib kaasata hindajaks ka välise eksperdi. Väline ekspert peab eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud info mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotleja või partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama Sotsiaalministeeriumit huvide konfliktist ning taandama ennast projekti hindamisest. (3) Hindajad määratakse iga valdkondliku programmi kohta. Hindaja hindab kõiki sama valdkondliku programmi projekte. (4) Kui projekti hindab mitu hindajat, leitakse hindamiskriteeriumite alusel punktide aritmeetiline keskmine. (5) Projektid reastatakse paremusjärjestuse saamiseks hindamise tulemusel valdkondlike programmide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud projektist. Võrdse koondhindega projektide korral saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. (6) Projektide pingerida edastatakse komisjonile. Komisjonil on põhjendatud juhul õigus pingerida muuta, kui projektide hindamiskriteeriumite alusel hinnates jõutakse teisele tulemusele. (7) Komisjon teeb ettepaneku taotlus rahuldada, kui projekti koondhinne on vähemalt 16 punkti ning see ei ole saanud ühegi hindamiskriteeriumi väärtuseks 0 punkti. Kui lävendit ületavate taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, teeb komisjon ettepaneku taotluste rahuldamiseks vastavalt pingereale seni, kuni jagub eelarvevahendeid.

12 (8) Komisjonil on õigus teha ettepanek asuda taotlejaga läbirääkimistesse projekti sisu või eelarve muutmiseks, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks. Komisjoni nimel peab taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (läbirääkija), kaasates projekti hindajad. Komisjon määrab tähtaja läbirääkimiste pidamiseks. Taotlejaga kokkuleppele jõudmise korral esitab taotleja e-toetuse keskkonna kaudu muudetud taotluse. Läbirääkija tutvustab seejärel komisjonile läbirääkimiste tulemusi ning komisjon teeb ettepaneku taotlus rahuldada või rahuldamata jätta. (9) Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel ettepaneku taotlus rahuldamata jätta, kui: 1) projekti hindamise tulemus ei vasta lõikes 7 sätestatule; 2) taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet projekti sisu või eelarve muutmiseks; 3) taotleja ei esita läbirääkimiste järel komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust; 4) läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele. (10) Kui komisjon teeb läbirääkimiste järel ettepaneku taotlus rahuldamata jätta, ei pea komisjon tegema ettepanekut pingereas järgmisel kohal oleva taotluse rahuldamiseks. (11) Komisjoni ettepanek taotlus rahuldada, rahuldamata jätta või alustada taotlejaga läbirääkimisi tehakse koosolekul ning see vormistatakse protokollina. § 29. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Sotsiaalministeerium, lähtudes nõutele vastavuse kontrolli tulemusest, hindaja hinnangust ja komisjoni protokollist. (2) Taotlus rahuldatakse, kui komisjon on teinud ettepaneku taotlus rahuldada. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks; 2) komisjon on teinud ettepaneku taotlus rahuldamata jätta; 3) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. (4) Taotlejale tehakse taotluse kohta tehtud otsus teatavaks e-toetuse keskkonna vahendusel kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 30. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine (1) Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Sotsiaalministeerium edastab lepingu toetuse saajale allkirjastamiseks 30 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui toetuse saaja ei tagasta allkirjastatud lepingut 20 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et ta on toetusest loobunud. (2) Lepingus sätestatakse muu hulgas toetuse kasutamise eesmärk, selle saavutamiseks vajalikud tegevused, väljundid ja nende näitajad, tulemused ja nende näitajad, tegevuste elluviimise periood ning maksete tegemise ja aruannete esitamise kord. (3) Sõlmitud leping edastatakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu.

7. peatükk Projekti muutmine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

§ 31. Projekti muutmine

13 (1) Põhjendatud juhtudel ja Sotsiaalministeeriumi nõusolekul võib elluviidavas projektis teha muudatusi võrreldes rahuldatud taotluses kavandatuga. (2) Projekti muutmiseks esitab toetuse saaja avalduse e-toetuse keskkonna kaudu. Projekti muutmise saab algatada ka Sotsiaalministeerium. (3) Sotsiaalministeeriumil on õigus projekti muutmisest keelduda eelkõige juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil. (4) Sotsiaalministeerium otsustab projekti muutmise 30 päeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta avalduse saamist või omal algatusel muudatuse tegemise korral toetuse saaja seisukoha saamist. (5) Projekti muudatused lepitakse kokku lepingu lisas. Kui muudatus eeldab ka taotluse rahuldamise otsuse muutmist, algatab Sotsiaalministeerium esmalt taotluse rahuldamise otsuse muutmise. (6) Väheoluliste muudatuste tegemiseks avaldust projekti muutmiseks Sotsiaalministeeriumile ei esitata. Väheolulisteks muudatuseks loetakse: 1) projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu; 2) projekti tegevuse muutmine nii, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu; 3) projekti tegevuse eelarve muutmine kuni 15% algse eelarverea summast, kuid kõige rohkem 10 000 eurot eelarverea kohta, tingimusel et projekti tegevuste sisu, kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (7) Väheolulised muudatused ja nende põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes. § 32. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Sotsiaalministeerium tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on taotleja, toetuse saaja või partner teadlikult esitanud Sotsiaalministeeriumile ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) toetuse saaja ei tagasta allkirjastatud lepingut 20 päeva jooksul selle Sotsiaalministeeriumilt saamisest arvates; 4) toetuse saaja loobub toetusest. (2) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult kehtetuks tunnistamise korral leping lõpeb. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsuses nimetatud summa ulatuses saadud toetus tagastada.

8. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine

§ 33. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse maksed teeb Sotsiaalministeerium üldjuhul kvartaalsete maksetena vastavalt lepingus nimetatud ajagraafikule. (2) Sotsiaalministeerium võib toetuse maksed osaliselt või täielikult peatada, kui: 1) vahearuandes esineb puudusi; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;

14 3) kuludokumentides esineb puudusi või kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks projekti ellu viia või kavandatud tulemusi saavutada; 5) võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud. § 34. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja kontrollimine (1) Toetuse saaja esitab Sotsiaalministeeriumile projekti elluviimise kohta vahearuaruande kaks korda aastas lepingus märgitud tähtaegadel. (2) Toetuse saaja esitab Sotsiaalministeeriumile projekti lõpparuande 30 päeva jooksul projekti elluviimise perioodi lõppkuupäevast arvates. (3) Aruanne hõlmab tegevusaruannet ja finantsaruannet. Tegevusaruande vorm on kättesaadav e-toetuse keskkonnas. Finantsaruandes esitatakse info projekti eelarve täitmise kohta tegevuste kaupa aruandeperioodil ja kumulatiivselt kõigi seniste aruandeperioodide kohta ning kulude loetelu. Kui toetust taotletakse omafinantseeringu katmiseks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande. (4) Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (5) Sotsiaalministeerium kontrollib 30 päeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Puuduste korral annab Sotsiaalministeerium toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg. (6) Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise sihipärasust. Muu hulgas on tal õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente; 2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi; 3) viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuse elluviimisega; 4) veenduda projekti väljundite olemasolus ning saada infot nende levitamise kohta.

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused

§ 35. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja lepingus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2) kirjendama projekti abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt eristatavalt, välja arvatud need abikõlblikud kulud, mis on seotud välisprojekti omafinantseeringu katmisega; 3) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi tähtajaks; 4) teavitama Sotsiaalministeeriumit esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad asjaolud; 5) koguma ja esitama Sotsiaalministeeriumile andmeid projekti näitajate kohta, mis on vajalikud projekti tulemuste hindamiseks; 6) tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku vähemalt kolmele erapooletule pakkujale pakkumuse esitamiseks, kui teenuse või asja eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub ettevõtjate paljusus;

15 7) järgima riigihangete tegemisel riigihangete seadust, kui toetuse saaja või partner on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 8) täitma projekti elluviimisega seotud õigusaktides sätestatud kohustusi; 9) vastama Sotsiaalministeeriumi küsimustele kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud pikem tähtaeg; 10) võimaldama Sotsiaalministeeriumil viivitamata kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 11) säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni viis aastat pärast projekti lõppu ning vähese tähtsusega abi saamise dokumente kümne majandusaasta jooksul toetuse andmise lepingu sõlmisest arvates; 12) esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või muu sellise tulemuse Sotsiaalministeeriumile ühes eksemplaris elektrooniliselt; 13) nimetama Sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Sotsiaalministeeriumi logo. Logo kasutus peab vastama valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele; 14) avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, eesmärgid, kogu- ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta; 15) lõpetama Sotsiaalministeeriumi soovi korral tema sümboolika edasise kasutamise; 16) tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas lähtudes nn keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendades märkimisväärselt ühekordsete toodete ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide hulka ning trükiste tellimist, tegeledes transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt. Teenuste ja toodete, sealhulgas mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed, hankimisel lähtutakse soovitavalt keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisas 4 sätestatud põhimõtetest. (2) Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 kohase vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse saajale pandud enne toetuse taotlemist, esitab toetuse saaja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse preambuli punkti 6 tähenduses. (3) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks tehtud kuludele kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu välisprojektile seatud tingimustega. § 36. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada Sotsiaalministeeriumilt infot ja nõuandeid, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. (2) Toetuse saajal on õigus esitada põhjendatud juhul taotluse rahuldamise otsuse või lepingu muutmise taotlus. § 37. Sotsiaalministeeriumi kohustused Sotsiaalministeerium on kohustatud: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul lepingu sõlmimisest; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 3) teavitama toetuse saajat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest. § 38. Sotsiaalministeeriumi õigused

16 (1) Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida aruannetes esitatud teabe vastavust tegelikkusele ja toetuse kasutamise sihipärasust projekti elluviimise, toetuse saaja või partneri asukohas, teavitades toetuse saajat sellest ette. (2) Sotsiaalministeeriumil on õigus nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: 1) Sotsiaalministeerium tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks; 2) taotluses kirjeldatud tegevus on tähtajaks ellu viimata või on viidud ellu osaliselt; 3) taotluses kirjeldatud tulemusi ei ole tähtajaks saavutatud või on saavutatud osaliselt; 4) ilmneb asjaolu, mille tõttu tegevuste elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 5) toetuse saaja ei ole täitnud omafinantseeringuga seotud nõudeid; 6) toetuse saaja või partner ei ole toetust kasutanud sihipäraselt; 7) toetuse saaja või partner ei võimalda või raskendab oluliselt toetuse kasutamise üle kontrolli tegemist; 8) toetuse saaja või partner rikub lepingust tulenevat kohustust; 9) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi innovatsiooni asekantsler kantsleri ülesannetes

Sotsiaalkaitseministri

07.08.2023 määrus nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna

vabaühenduste toetamine"

Lisa

Hindamisjuhend 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse alljärgnevate hindamiskriteeriumite

järgi.

1.1. Projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas projekti vajalikkust sihtrühma probleemi lahendamisel on põhjalikult analüüsitud ning kas analüüs toetub konkreetsetele dokumentidele ja muudele materjalidele (uuringud, arengukavad, analüüsid, küsitlused jms).

 0 punkti – sihtrühma ei ole kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele ei ole tõendatud.

 3 punkti – sihtrühma on osaliselt kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on osaliselt tõendatud.

 5 punkti – sihtrühma on selgelt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on tõendatud.

1.2. Projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti eesmärk ja tulemused“ välja toodud andmetest. Hinnatakse projekti mõju olukorrale, kas välja toodud tulemused on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud ning kas projekt on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetab neis seatud eesmärkide täitmist. Hinnatakse järgmisi kriteeriumeid:  kas projekti tulemused (oodatav mõju) on esitatud uue kvaliteedi, olukorra, taseme või

seisundina ning on spetsiifilised, mõõdetavad, ajastatud (saavutatavad projekti lõpuks), realistlikud ja täpsed;

 kas tulemused aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele;  kas sihtrühm saab projekti elluviimisest kasu;  kas projekti eesmärk on sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana, vastab

taotlusvoorus kirjeldatud eesmärkidele ja on seostatud valdkonna arengukavade ja programmide kohustuste täitmisega.

 0 punkti – vähemalt ühe loetletud kriteeriumi puhul on tingimused täitmata.

 2 punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on kahe või enama kriteeriumi puhul.

 4 punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on ühe kriteeriumi puhul.

18

 6 punkti – kõigi kriteeriumite puhul on tingimused täidetud.

1.3. Projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osades „Näitajad“ ja „Tegevused“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas see, mida taotleja lubab konkreetselt projekti jooksul ära teha (väljund), on tulemuste saavutamiseks vajalik, realistlik, konkreetne ja mõõdetav.

 0 punkti – tegevuste ülevaade ei ole ammendav või tegevustega ei ole realistlik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste mõõdetavaid tulemusi (näitajaid) ei ole märgitud.

 3 punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, kuid esineb puudujääke tegevuste kirjelduses, põhjendatuses või planeeritud ajakava teostatavuses. Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine võib olla raske.

 5 punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste omavahelistes seostes puudujääke ei esine, planeeritud ajakava on teostatav, riskide korral on need selgelt välja toodud ja nende maandamise meetmed on lisatud. Mõõdetavad tulemused on esitatud ja nende objektiivne hindamine on võimalik.

1.4. Tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti tegevuste mõju kestlikkus“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas saavutatakse lähteolukorra kestev muutus, kas positiivne mõju sihtrühmale jätkub ka pärast projekti lõppu ning kas vajalikud tegevused on planeeritud.

 0 punkti – algne olukord taastub pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju ei kesta pärast projekti lõppu või ei ole mõju jätkumine arusaadav. Jätkutegevusi ei ole planeeritud.

 3 punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu, kuid positiivne mõju kestab vähest aega ning tegevuste planeerimises on puudusi.

 5 punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju kestab ka pärast projekti lõppu. Vajalikud tegevused on planeeritud.

1.5. Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse saavutamiseks – kuni 4 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktides „Projekti taotleja“ ja „Projekti partner“ välja toodud andmetest. Hinnatakse projekti elluviija, s.o toetuse taotleja ja partneri olemasolu korral tema partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavust kavandatud tulemuse saavutamiseks.

 0 punkti – elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid ei ole kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja kogemused projekti elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada.

 2 punkti – elluviijal on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning meeskond projekti elluviimiseks olemas, kuid nende osaline puudumine võib takistada kavandatud tulemuse saavutamist või projekti ei ole kaasatud partnereid või ei ole partneri roll põhjendatud ja arusaadav.

19

 4 punkti – elluviijal on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning meeskond projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks, projekti ettevalmistamisse ja elluviimisse on kaasatud partner(id), kelle roll on põhjendatud ja arusaadav.

1.6. Eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osas „Eelarve“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas eelarve on kõikide taotluses kavandatud tegevuste puhul põhjalikult lahti kirjutatud ning kas planeeritud kulud on kavandatud tulemuse saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud.

 0 punkti – eelarve ei ole tegevuste kaupa lahti kirjutatud või kulud ei ole põhjendatud, realistlikud ega säästlikud.

 3 punkti – eelarve on tegevuste kaupa osaliselt lahti kirjutatud, kulude selgitused on ebapiisavad või esineb puudusi kulude põhjendatuses, realistlikkuses või säästlikkuses.

 5 punkti – eelarve on tegevuste kaupa kululiigiti detailselt esitatud ning kulude sisu ja vajadus on selgelt lahti kirjutatud. Kulud on põhjendatud, realistlikud ja säästlikud. Eelarve osad on omavahel tasakaalus ja liigitus põhjendatud.