Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.2-9/24/2522-2 |
Registreeritud | 23.10.2024 |
Sünkroonitud | 24.10.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
Toimik | 2.2-9 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Valgamaa Arstikeskus OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Valgamaa Arstikeskus OÜ |
Vastutaja | Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Sergei Kuštšenko
Valgamaa Arstikeskus OÜ
Teie 03.10.2024 nr Meie 23.10.2024 nr 2.2-9/24/2522-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite, kas võite kohalikule
omavalitsusele väljastada füüsilise isiku terviseandmeid.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on
Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks
olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.
Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on
tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike,
konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete
eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Seetõttu on meil Teie
kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab
lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste
isikuandmete töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud
punktidest2, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning muul juhul on
eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Terviseandmed on isiku füüsilise ja vaimse tervisega
seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis
annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta (IKÜM artikkel 4 p 15).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lõike 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja
tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse
osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise
seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse osutamist kajastavates
dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või
kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
Seadusest tulenev alus terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist
lubav või selleks kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET 2 IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h lubab eriliigiliste andmete töötlemise kui see on vajalik ennetava meditsiini või
töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks,
tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja
-teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja
eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud (ametisaladuse või saladuse hoidmise kohustus).
2 (2)
valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem
patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses, nt
abivajavast lapsest teavitamise kohustus.3
Samas lubav alus saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks saab olla mh vastamisel
kohaliku omavalitsuse (KOV) nõudele seoses neile seadusega pandud ülesannete täitmisega,
näiteks isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses4. Isiku kinnisesse asutusse paigutamine
ilma tema nõusolekuta saab toimuda ainult kohtu loal ja eeldusel, et isikul esineb raske
psüühikahäire5.
Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 5 lg 2 sätestab, et psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav
teave on isiku eraelu saladus ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku
enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei,
prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, muuhulgas
isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja isiku lähedastele ulatuses, milles see on vajalik
neile isikutele seisukoha või kaebuse esitamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamise
menetluses.
PsAS § 5 lõikes 3 sätestatud arsti konfidentsiaalsuskohustuse eesmärki silmas pidades tuleb PsAS
§ 5 lõiget 2 tõlgendada nii, et see lubab asutusele viimase nõudmisel esitada üksnes info selle fakti
kohta, kas isik on ravi saanud ning seoses millise diagnoosiga. Norm ei anna aga alust VÕS §-s
768 sätestatud saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks laiemalt, s.o avaldada andmeid
ravi täpsema sisu, diagnoosi nüansside ning ravi käigus teatavaks saanud muude asjaolude kohta,
rääkimata kogu haigusloo avaldamisest6.
Märgin ka, et kohtu hinnangul ei loo ükski seadus iseseisvat õiguslikku alust nõuda kutsesaladust
hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile õigust
kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda täpsustavad sätted (nt
PsAS § 5)7.
Seega on KOV-il õigus andmete vastutavalt töötlejalt saada teavet isiku tervisliku seisundi kohta,
kui olete veendunud, et andmete küsimiseks on olemas õiguslik alus. Juhin tähelepanu, et ka
õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib anda kogu teabe tervisliku seisundi osas. Teie
kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud. Kahtluse korral
on Teil õigus üle küsida, milliseid andmeid vajatakse ja miks just sellises ulatuses andmed on
vajalikud eesmärgi täitmiseks.
Loodan, et selgitustest oli abi.
Lugupidamisega
Anu Suviste
jurist
peadirektori volitusel
3 RK lahend 1-20-5071 (1.04.2022), p 20 jj 4 Kohtule vastava avalduse ja kohtu korraldusel vajalike dokumentide esitamine on üldjuhul KOV ülesanne, vt
tsiviilkohtumenetluse seadustiku 54. ptk. 5 Vt sotsiaalhoolekandeseaduse § 105 ja psühhiaatrilise abi seaduse § 11. 6 RK lahend 1-20-5071 (1.04.2022), p 28 7 samas, p 30
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|