Seisukoha küsimine Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas

Saatja: Svetlana Jürgens <[email protected]> Saadetud: 05.10.2022 15:27

Adressaat: Keskkonnaamet <[email protected]>; maaamet <[email protected]>; Rahandusministeerium <[email protected]>; kesk <[email protected]>; PÄA

Ida <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise osas

Manused: image001.jpg; Seisukoha_kysimine.asice; EELNÕU_Edise tee 49 kinnistu ... ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja ksh mittealgatamine.pdf; Lisa 1. KSH eelhinnang.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere!

Käesolevaga edastame Teile kiri nr 7-1.3/659-33

Lugupidamisega

Svetlana Jürgens Keskkonnaspetsialist Jõhvi Vallavalitsus +372 336 3772 +372 5854 4571 Kooli 2 Jõhvi 41595 www.johvi.ee

JÕHVI VALLAVALITSUS

KORRALDUS (EELNÕU)

Jõhvis . …. … nr 0000

Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

…. ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamine

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2, planeerimisseaduse §

139 lõike 1, Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja

ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas” § 3 punkti 3, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 1 ning lähtudes eelhinnangust Jõhvi Vallavalitsus

annab

k o r r a l d u s e :

1. …….

1.1 Planeeritav maa-ala hõlmab Edise tee 49 maaüksust (katastriüksuse tunnus 25201:005:0380,

maatulundusmaa, pindala 3,25 ha) ja osaliselt Edise tee T3 maaüksust (25201:005:0323,

transpordimaa). Edise tee 49 kinnistu idaosas Edise tee ääres asub üksikelamu koos kahe

kõrvalhoonega u 2000 m² suurusel õuealal. Ülejäänud kinnistu on üksikute lehtpuudega rohumaa.

Maapind on ühtlase kaldega ida suunas – madalaim koht on olemasoleva elamukompleksi ümbruses

kõrgusega kuni 63.70, mis on ligi 80 cm madalamal kui kinnistu läänenurk kõrgusega 64.50.

Planeeritav maa-ala piirneb kirdest Edise tee 51 (25201:005:0103, elamumaa, pindala 10365 m²),

kagust Mäe (25201:005:0229, maatulundusmaa, pindala 3,45 ha), Edise tee 48/Kalle

(25201:005:0370, maatulundusmaa, pindala 2,95 ha), edelast Edise tee 47 (25101:001:0436,

elamumaa, pindala 7726 m²), Edise tee 47a (25101:001:0437, maatulundusmaa, pindala 2,51 ha) ja

loodest Arupõllu (25201:005:0278, maatulundusmaa, pindala 29,90 ha) maaüksusega.

Planeeringuala asub Jõhvi linnast loodes – kesklinnani on umbes 2 km ning linnapiirini 0,5 km. Krunt

paikneb väärtusliku maastiku alal, seetõttu on üldplaneeringus vähimaks pereelamumaa krundi

lubatud suuruseks 2400 m2 , soovitatav on 5000 m2 . Planeeringuala asub Edise tee ääres, mis on

ühenduses Jõhvi linna ja Tallinn-Narva põhimaanteega nr 1 (rahvusvahelise tähistusega E20).

Põhimaantee asub kinnistust 280 m kirde suunas. Edise teelt maanteele saab Mäe (tee nr 1393) ja

Jõhvi kalmistu tee (1392) kaudu. Lähim bussipeatus asub u 1 km kaugusel Jõhvi linnas.

Planeeringualal puudub otsene ühendus kergliiklusteega, kuna Edise tee on vähese

liiklusintensiivsusega külasisene tee. Kergliiklustee asub 300 m kaugusel Tallinn-Narva maantee

ääres.

1.3 Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi Edise tee 49 (katastrinumber

25201:005:0380) kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast elamu- ja

transpordimaaks. Edise tee 49 kinnistu on kavas jaotada üheteistkümneks üksik- ja kaksikelamu,

üheks transpordimaa ja üheks tootmismaa krundiks.

1.4 Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud

Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt jääb

planeeringuala pereelamu maale.

2. Mitte algatada Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju

strateegilist hindamist järgmistel põhjustel:

2.1 Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõiges 1. Vabariigi Valitsuse

9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 6 punkti 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang anda käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni,

bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude

samalaadsete projektide arendamine.

2.2 Lähtudes eelhinnangust ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimisel ja elurajooni sihipärase kasutamisega seonduvat olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2.3 KeHJS § 33 lõike 2 alusel nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel tuleb anda

eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud … kirjaga nr … arvamust

Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ja märkused XX.XX.2022 kirjaga nr X-

X/XX/XXX-X. Tuginedes Jõhvi Vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile, KSH eelhinnangule

(lisa 3) ning Keskkonnaameti seisukohale, võib järeldada, …..

3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Jõhvi Vallavalitsus (aadress: Jõhvi linn,

Kooli tn 2).

4. Teatada detailplaneeringu algatamisest:

4.1 ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja;

4.2 Ametlikes Teadaannetes;

4.3 Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel;

4.4 Rahandusministeeriumile;

4.5 Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele.

5. Otsusega võib tutvuda …..

6. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.

7. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Jõhvi Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses

sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtu

menetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva korralduse

teadasaamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast korraldusest teada saama.

Maris Toomel

Vallavanem Aksana Pungas

Vallasekretär

1

Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse

detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.

Otsustaja peab vajalikuks eelhinnangu andmine, kuna antud maa-alal planeeritakse elurajoon.

Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev

võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu

seletuskiri ja sellele kuuluvad dokumendid ning avalikult kasutatavad materjalid.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas enne Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (DP)

kehtestamist on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse

tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

3. Üldinfo

3.1 Detailplaneeringu vajadus

Planeeringuala asub Jõhvi vallas Edise külas Jõhvi kesklinnast umbes 2 km kaugusel ja hõlmab 3,4

ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi Edise tee 49 (katastrinumber

2

25201:005:0380) kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast elamu- ja

transpordimaaks.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeritav maa-ala hõlmab Edise tee 49 maaüksust (katastriüksuse tunnus 25201:005:0380,

maatulundusmaa, pindala 3,25 ha) ja osaliselt Edise tee T3 maaüksust (25201:005:0323,

transpordimaa). Edise tee 49 kinnistu idaosas Edise tee ääres asub üksikelamu koos kahe

kõrvalhoonega u 2000 m² suurusel õuealal. Ülejäänud kinnistu on üksikute lehtpuudega rohumaa.

Maapind on ühtlase kaldega ida suunas – madalaim koht on olemasoleva elamukompleksi ümbruses

kõrgusega kuni 63.70, mis on ligi 80 cm madalamal kui kinnistu läänenurk kõrgusega 64.50.

Planeeritav maa-ala piirneb kirdest Edise tee 51 (25201:005:0103, elamumaa, pindala 10365 m²),

kagust Mäe (25201:005:0229, maatulundusmaa, pindala 3,45 ha), Edise tee 48/Kalle

(25201:005:0370, maatulundusmaa, pindala 2,95 ha), edelast Edise tee 47 (25101:001:0436,

elamumaa, pindala 7726 m²), Edise tee 47a (25101:001:0437, maatulundusmaa, pindala 2,51 ha) ja

loodest Arupõllu (25201:005:0278, maatulundusmaa, pindala 29,90 ha) maaüksusega.

Planeeringuala asub Jõhvi linnast loodes – kesklinnani on umbes 2 km ning linnapiirini 0,5 km. Krunt

paikneb väärtusliku maastiku alal, seetõttu on üldplaneeringus vähimaks pereelamumaa krundi

lubatud suuruseks 2400 m2 , soovitatav on 5000 m2 . Planeeringuala asub Edise tee ääres, mis on

ühenduses Jõhvi linna ja Tallinn-Narva põhimaanteega nr 1 (rahvusvahelise tähistusega E20).

Põhimaantee asub kinnistust 280 m kirde suunas. Edise teelt maanteele saab Mäe (tee nr 1393) ja

Jõhvi kalmistu tee (1392) kaudu. Lähim bussipeatus asub u 1 km kaugusel Jõhvi linnas.

Planeeringualal puudub otsene ühendus kergliiklusteega, kuna Edise tee on vähese

liiklusintensiivsusega külasisene tee. Kergliiklustee asub 300 m kaugusel Tallinn-Narva maantee

ääres.

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan

Tegemist on looduskauni kohaga, mis loob võimaluse kvaliteetse eluruumi loomiseks ning sobib

elamuehituseks. Kehtivas üldplaneeringus on soovituslik krundi suurus 5000 m2 , vähim ehitamise

õigust tagava krundi suurus on 2400 m2 . Tegemist on linnalähedase piirkonnaga, kus on optimaalne

moodustada väiksemaid krunte, mis saavad rajatavaid tehnovõrke kasutada suurema efektiivsusega

ning hõivavad sama suure hulga inimeste majutamisel vähem põllumajandusmaad. Seepärast on

3

planeeringulahenduses jäädud 2450…3110 m2 suuruste ehituskruntide juurde. Elamumaa

sihtotstarvet on kavandatud kehtivas üldplaneeringus, mistõttu on tegemist üldplaneeringu

elluviimisega.

Edise tee 49 kinnistu on kavas jaotada üheteistkümneks üksik- ja kaksikelamu, üheks transpordimaa

ja üheks tootmismaa krundiks. Rida- ja korterelamute püstitamine ei ole lubatud. Planeeritud

krundipiirid, pindala ja kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Planeeritava maa-ala põhijoonis

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Kehtiva Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala pereelamu maale. Pereelamu maal

on lubatud kuni 2-korruselised elamud, milleks on ühepereelamu, mitmepereelamu (paarismaja,

ridaelamu, mitme korteriga kaasomandis oleval kinnistul paiknev elamu) ning garaažid. Planeeritud

elamukruntidele on lubatud ehitada üks elamu ning kuni kaks abihoonet. Elamu lubatud kõrgus on

kuni 8 m olemasolevast maapinnast. Kruntide suurim täisehituse osakaal on 11-14% ja suurim lubatud

ehitisalune pind on 350 m2 . Suurim lubatud korruselisus on kaks. Pos 6 on transpordimaa, kuhu ei

ole lubatud hooneid ehitada. Transpordimaale on lubatud rajada teid, tehnovõrke ja haljastust.

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla

üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu

kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse sihtotstarve pereelamumaa (EP).

Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega

kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

4

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

Tegemist on linnalähedase piirkonnaga. Krunt paikneb väärtusliku maastiku alal.

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Edise tee 49 kinnistu idaosas Edise tee ääres asub üksikelamu koos kahe kõrvalhoonega u 2000 m²

suurusel õuealal. Ülejäänud kinnistu on üksikute lehtpuudega rohumaa. Informatsioon jääkreostuse

osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas,

aheraine. Soosetted: turvas. Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda. Järvesetted:

klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi. Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi, savi, sapropeel. Tuulesetted: liiv. Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus,

liiv. Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk.

Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m. Jääjärvelised setted. Klibu, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi, savi.

Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva

punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).

Joonis 3. Planeeringuala põhjavee kaitstus

3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad

5

looduskaitseobjektid. Lähim kaitsealuse liigi (III kategooria kaitsealune fauna – Lopinga achine

(sõõrsilmik), EELIS kood KLO9200985) leiukoht asub ca 460 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei

ulatu antud leiukohani.

Joonis 4. Kaitsealuse liigi leiukoht

5.3 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Planeeritav maa-ala asub altkaevandatud alal. Alale ulatuvad kahte puurkaevude sanitaarkaitsealad

ja elektripaigaldise kaitsevöönd.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Tegemist on linnalähedase piirkonnaga. Krunt paikneb väärtusliku maastiku alal. Lähtudes kehtivast

valla üldplaneeringust on Edise külas hoone(te) ehitamisõigust tagav krundi miinimumsuurus elamualal-

2000 m2. Vältimaks Edise küla linnastumist võttis Jõhvi Vallavalitsus 15. jaanuari 2013 korraldusega nr

3070 seisukoha Jõhvi valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete

kohta, milles nõustus määrata Edise külas Järve-Edise-Peri väärtuslikul maastikul ehitamise õigust tagava

krundi miinimumsuuruseks 2400 m2 ning soovituslikuks elamukrundi suuruseks 5000 m2. Jõhvi valla Edise küla Edise tee 49 kinnistu ja lähiala planeeringu lahenduses jäädud 2450…3110 m2

suuruste ehituskruntide juurde. Tegemist on linnalähedase piirkonnaga, kus on optimaalne moodustada

väiksemaid krunte, mis saavad rajatavaid tehnovõrke kasutada suurema efektiivsusega ning hõivavad

sama suure hulga inimeste majutamisel vähem põllumajandusmaad. Edise piirkonnas paiknevad enamasti

maatulundusmaa ja olemasolevate teede ääres väiksemad elamumaa sihtotstarbega krundid.

Olemasolevate elamumaa kruntide suurused algavad just 2400 m2- st. Detailplaneeringu lahenduse

6

kohaselt planeeritud elamukruntidele on lubatud ehitada üks elamu ning kuni kaks abihoonet. Elamu

lubatud kõrgus on kuni 8 m ning suurim lubatud korruselisus on kaks (võiks olla ka üks).

Piirkonnas parema privaatsuse tagamiseks võib vähendada hoonestusala ulatust ning tõmmata

hoonestusala eelkõige kavandatava teenindustee äärde (praegu ulatub hoonestusala ka kruntide tagumisse

otsa). Samuti saab seada nõude välimisele piirile kõrghaljastuse või põõsastiku istutamiseks. Nende

tingimuste täitmise korral ei avalda uute elamukruntide rajamine otsest olulist mõju olemasolevatele

läheduses paiknevatele elamutele ega piirkonnale tervikuna.

Jõhvi Vallavalitsuse hinnangul ei ole selliste omadustega hooned niivõrd suuremahulised, et nõuda

planeeringulahenduses 5000-10000 m2 kruntide moodustamist.

Eeltoodust lähtudes on Jõhvi Vallavalitsus arvamusel, et koostatav detailplaneering on kooskõlas valla

arenguvisioonidega, arvestab olemasolevat maakasutust ning järgib piirkonnale omast asutusstruktuuri,

mistõttu ei ole põhjendatud määrata minimaalseks elamumaa krundi suuruseks 5000 m2 , seda enam

10000 m2.

Ehitustingimused altkaevandatud aladel

Kaevandamisaladele ehitamisel seostuvad riskid maapinna stabiilsusega. Maapinna stabiilsus

kaevandatud alal võib olla mitmekesine, olenevalt kasutatud kaevandusvõtetest ja kaevanduse

sügavusest. Mäetööde võimaliku jääkmõju välistamiseks ehitusobjekt projekteerida vajalike

kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ja mis hoiaksid ära

ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise

tagajärjel. Kaevandus on juba aastakümneid suletud, kuid kogu mäetööde mõju ei pruugi avalduda

kaevandamise ajal, vaid võib ilmneda ka hiljem. Eestis on kunagiste mäetööde sagedaseks ilminguks

ootamatult tekkivad varinguaugud. Hiline mõju ei ole mäetehniliselt ette nähtav, enamasti ka mitte

prognoositav. Projekteerimise käigus tuleb läbi viia maa-ala ehitusgeoloogiline uuring ja analüüs,

mille käigus pakutakse välja vundamendi tüüp ja antakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte

täitmiseks või sundvaristamiseks. Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada

maa vajumise. Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides näha ette meetmed

tõenäoliste ohtude (vajumiste, maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks.

6.2 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud

pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss

esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks planeeringualast väljaspool,

tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja

kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Elamurajooni kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks, lähtudes ka

kavandatavast tegevusest.

6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Põhjaveehaarde projektikohane veevõtt jääb alla 10 m3 ööpäevas, selletõttu pole vajadust

sanitaarkaitsealale. Puur- või salvkaevul hooldusala on 10 meetrit. Hooldusalal tuleb arvestada

veeseaduses § 154 hooldusala ja tegevuse keelamine hooldusalal esitatud nõuetega.

Juurdepääsukrundile on planeeritud perspektiivne ühisveevärgi toru, millega saab liituda juhul kui

olemasolev ühisveevärgi torustik rekonstrueeritakse. Puurkaevu veevõtu arvestamiseks peab

paigaldama veearvesti ja pidama veekulu päevikut. Juhul, kui veevõtt ületab 10m3 ööpäevas, peab

taotlema vee erikasutusluba.

7

Kanalisatsioon on kavas elamurajoonis lahendada kinnistute siseste kogumismahutitega. Paigaldada

on lubatud vaid sertifitseeritud reovee kogumismahuti. Nõuetekohane mahuti on veetihe ning her-

meetiliselt suletud. Kogu heitvesi, mis majapidamises tekib ja mahutisse juhitakse peab sinna jääma

kuni purgimiseni. Kogumismahuti asukoht tuleks valida selliselt, et tulevikus oleks võimalikult lihtne

liita kinnistukanalisatsioon ühiskanalisatsiooniga, samuti peab olema tagatud purgimisauto juurde-

pääs mahutile. Kogumismahuti paigaldamise, kasutusele võtmise ja hooldamise tingimused on sätes-

tatud Jõhvi Vallavolikogu 21.04.2022 määruses nr 12 „Jõhvi valla reovee kohtkäitluse ja äraveo ees-

kiri“.

Maaküte rajamise võimalikus ja lubatavus lahendatakse projektiga. Antud lahenduse realiseerimine

vajab puuraukude rajamist. Puuraukude rajamine toimub vastavalt Keskkonnaministri 09.07.2015

määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise

korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus-

või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja

salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu

lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõuetele. Kuna projektikohane veevõtt jääb alla 10m3 ööpäevas, ei ole oodata olulist keskkonnamõju

hüdroloogilistele tingimustele. Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse,

mistõttu ei ole kasutusajal ette näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele.

6.4 Mõju loodusele

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine

olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada

kõrge väärtusega elupaigaks.

Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema kõrghaljastatud.

Kõrghaljastuse osakaal arvutatakse täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaaluna kogu krundi

pindalast. Lubatud on täiendavalt puude ja põõsaste juurdeistutamine. Planeeringualal kasvab noor ja

elujõuline kõrghaljastus, mis tuleb võimalusel säilitada. Pos 2 tuleb säilitada olemasolevad puud,

võimalusel säilitada olemasolevad puud ka Pos 1 krundil. Igal krundil tuleb projekteerimisel tagada,

et vähemalt 25% krundi pindalast oleks kaetud kõrghaljastusega.

6.5 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.6 Jäätme- ja energiamahukus

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide,

veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja

osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja vett.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete

tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab

rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama

oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale

isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

6.7 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju elurajooni rajamisega ei kaasne.

8

6.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn,

müra ja vibratsioon. DP ala naabrite heaolu seisukohast lähtuvalt on oluline õhusaaste ja müra

temaatika. Konkreetne piirkond liigitub hajaasustuse alla, kus hetkeseisuga ei ole märgata tihedat

liiklust ja müra. Tuginedes punktidele 6.10, 6.11, 6.12 ja 6.12 DP realiseerimisega ei ole oodata olulist

mõju inimese tervisele ja heaolule.

Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Visuaalsete muutuste mõju

leevendusmeede: planeeringualal kasvab noor ja elujõuline kõrghaljastus, mis tuleb võimalusel

säilitada; Pos 2 tuleb säilitada olemasolevad puud, võimalusel säilitada olemasolevad puud ka Pos 1

krundil; igal krundil tuleb projekteerimisel tagada, et vähemalt 25% krundi pindalast oleks kaetud

kõrghaljastusega.

DP lahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Elurajooni rajamine

võib mõjutada olemasolevate elanikute privaatsust, kuna kasvab piirkonna elanikute arv. Samas

suureneb Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.

6.9 Jäätmed

Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema

või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete

kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt

olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.10 Õhusaastatus

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele. Soojavarustus on planeeritud

lokaalküttega. Lubatud on kasutada elektri-, tahke-, päikese- või maakütet. Keelatud on kasutada

rasket kütteõli või kivisütt. Arvestades, et tegemist on vaid üksikute majapidamiste kütmisega, siis ei

ole saasteainete heitkogused märkimisväärsed.

6.11 Müra, vibratsioon

Arvestades kavandatavat olukorda, siis esineb ehituse ajal peamiselt müratingimuste muutuseid

(lokaalseid), kuid järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka kasutatava tehnika ja

nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni osas.

Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Olemasolevaid regulatsioone

arvestades ei saa müra ja vibratsiooni mõju pidada oluliseks.

6.12 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lõhna reostust ei ole ette näha. Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha valgus-, soojus-,

kiirgus- ning lõhnareostust, mis oleks häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas.

6.13 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning

avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini.

9

6.14 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

7. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja elurajooni sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju,

sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilist hindamist (KSH).

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Keskkonnaamet Põhja regioon

[email protected]

Maa-amet

[email protected]

Rahandusministeerium

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected] 05.10.2022 nr 7-1.3/659-33

Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korralduse

„Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

…. ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine“ eelnõu osas

Otsus Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise osas oli tehtud Jõhvi Vallavalitsuse

28.04.2021 korraldusega nr 3011. Kuna DP algatamise etapis puudusid täpsemad andmed ja asjaolud

planeeritava tegevuse osas, Jõhvi Vallavalitsus on koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu peale DP seletuskirja eelnõu valmimist. Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Edise

tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse

eelnõu koos eelhinnanguga.

Juhime tähelepanu, et tuginedes haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 2 lõplik otsus keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamise üle tehakse koos DP kehtestamise/kehtestamata jätmise otsusega.

Käesolevaga soovime teada Teie arvamust Edise tee 49 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamise (vt lisa 3) osas. Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Svetlana Jürgens

keskkonnaspetsialist

tel: 5854 4571

[email protected]

Lisad: 1. Korralduse „Edise tee 49 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu …. ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamine“ eelnõu

2. KSH eelhinnang