| Dokumendiregister | Kaitsevägi |
| Viit | KV-0.5-2/24/20123-1 |
| Registreeritud | 23.10.2024 |
| Sünkroonitud | 24.10.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiitsministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
(kohtumenetluse tõhustamine)
§ 1. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud määrus kuulub viivitamata täitmisele. Üleandev
kohus võib enne üleandmise määruse tegemist või sellega koos teha edasilükkamatuid
menetlustoiminguid, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:
„§ 111. Kohtukoosseisu määramine
Käesoleva seadustiku § 8 lõikes 5 ja § 266 lõikes 1 nimetatud haldusasjades määratakse asja
läbivaatav kohtukoosseis juhuslikkuse põhimõttel, arvestamata halduskohtute tööpiirkondi.“;
3) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:
„(62) Vastustaja kannab kaebaja menetluskulud, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata või
lõpetab menetluse kaebusest loobumise tõttu pärast vaidlustatud haldusaktis vigade
kõrvaldamist käesoleva seadustiku §-s 1711 käsitletud veaotsuse alusel.“;
4) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui kohus tegi otsuse käesoleva seadustiku § 122 lõike 5 alusel, andmata
menetlusosalistele võimalust menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, on
menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude kohta täiendava otsuse tegemise taotlus
käesoleva seadustiku § 170 lõike 5 kohaselt. Taotlusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri
ja kuludokumendid.“;
5) paragrahvi 122 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohtuasjas, mis puudutab tootmist taastuvatest energiaallikatest elektrituruseaduse § 57
tähenduses, korraldab kohus eelistungi või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus
läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu
jooksul puudusteta kaebuse esitamisest arvates.
(5) Kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud
haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse tõttu, võib ta teha otsuse kaebuse ja vastuste
põhjal, korraldamata kohtuistungit ja määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide
esitamiseks.“;
6) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
2
„(21) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende otsuste
vaideotsuse peale esitatud kaebuse võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt läbi vaadata
lihtmenetluses, arvestamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.“;
7) paragrahvi 169 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „ §133 lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga „§
133 lõigetes 1, 2 ja 21“;
8) paragrahvi 169 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib kohus käesoleva seaduse § 133
lõikes 21 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja
põhjendava osata, kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk kaebusi viisa andmisest
keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest
keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse või nende otsuste vaideotsuse
peale. Kohus ei pea seejuures arvestama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud
tingimustega.“;
9) seadustikku täiendatakse §-ga 1711 järgmises sõnastuses:
㤠1711. Veaotsus
(1) Kui kohus jõuab tühistamiskaebuse läbivaatamisel järeldusele, et vaidlustatud haldusaktil
on menetlus- või vormivead, mis võisid mõjutada asja otsustamist, kuid mis on kergesti
kõrvaldatavad, võib ta teha otsuse, millega teeb kindlaks vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse
ja annab vastustajale võimaluse need vead kõrvaldada (edaspidi veaotsus). Veaotsuse võib teha
ainult juhul, kui see ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja või kolmandate isikute õigusi või
avalikke huve.
(2) Veaotsuse tegemise küsimuses tuleb menetlusosalised ära kuulata.
(3) Veaotsuses määrab kohus vastustajale tähtaja, mis hakkab kulgema alates haldusakti vigade
kõrvaldamiseks tehtud veaotsuse jõustumisest. Kohtumenetlus peatatakse selle tähtpäeva
saabumiseni. Vastustaja taotlusel ja mõjuval põhjusel võib kohus seda tähtaega määrusega
pikendada. Sellise taotluse rahuldamise peale võib esitada määruskaebuse.
(4) Veaotsus on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.
(5) Vastustaja annab veaotsuses sätestatud vigade kõrvaldamise järel uue haldusakti. See
haldusakt peab vastama õigusaktidele ning tehakse teatavaks seaduses ettenähtud korras.
Vastustaja esitab uue haldusakti viivitamata kohtule.
(6) Pärast uue haldusakti andmist uuendab kohus menetluse ning annab kaebajale võimaluse
kaebust muuta või kaebusest loobuda. Kui menetlus jätkub, teeb kohus menetlusosalistele
teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise
üksikasjad käesoleva seadustiku § 132 kohaselt.
(7) Kui vastustaja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul uut haldusakti, uuendab kohus asja
menetluse ja teeb otsuse kaebuse rahuldamise kohta. Selle otsuse võib kohus teha kirjeldava ja
põhjendava osata, märkides ära otsuse õigusliku aluse.“;
10) paragrahvi 175 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
3
„(2) Sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või selle sisu käesoleva
seadustiku §-s 89 sätestatud tingimustel. Menetlusosaliste seisukohta küsitakse selleks juhul,
kui see on kohtu hinnangul vajalik ja võimalik avaldamise eesmärki arvestades.“;
11) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Määruse peale, millega lahendatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kohtuotsuse või
selle sisu avaldamise peale esitatud vastuväide, võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse
kohta tehtud kohtulahend on lõplik.“;
12) paragrahvi 175 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „delikaatseid“ sõnaga „eriliiki“;
13) paragrahvi 179 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kompromissi kinnitamise määrust ei avalikustata arvutivõrgus.“;
14) paragrahvi 218 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 218 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Riigikohus võib enne kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist või pärast
kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist kohustada menetlusosalist kassatsioonkaebusele
vastama ja anda selleks tähtaja.
(12) Kui menetlusosaline, keda ei ole kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, on omal soovil
kassatsioonkaebusele vastanud, siis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral ei
loeta tema vastamisega seotud menetluskulusid üldjuhul vajalikuks ega põhjendatuks käesoleva
seadustiku § 109 lõike 6 tähenduses.
(13) Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul
menetlusosalised, keda ei kohustatud kassatsioonkaebusele vastama, võivad
kassatsioonkaebusele vastata.“;
16) paragrahvi 219 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigikohus otsustab kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise kolmeliikmelises koosseisus
ja menetlusosalisi välja kutsumata.“;
17) paragrahvi 224 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
18) seadustiku 27. peatükki täiendatakse §-ga 2651 järgmises sõnastuses:
„§ 2651. Kirjeldava ja põhjendava osata määrus
(1) Kohus võib taotluse kiiremaks lahendamiseks teha käesoleva seadustiku § 265 lõikes 3
nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui selle osa koostamise tõttu tekkiv
viivitus võiks taotluse eesmärgi saavutamist oluliselt raskendada või teha selle võimatuks.
(2) Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust puuduva osaga, kui
menetlusosaline või muu isik, kellel on õigus esitada määruse peale määruskaebus, teatab
seitsme päeva jooksul määruse resolutsiooni kättetoimetamisest või kohtuistungil
teatavakstegemisest arvates kohtule soovist esitada määruse peale määruskaebus. Kohus
4
täiendab määrust kirjeldava ja põhjendava osaga esimesel võimalusel, kuid hiljemalt
seitsmendal päeval pärast määruskaebuse esitamise soovist teadasaamist.
(3) Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kirjeldava ja põhjendava osaga
täiendatud määruse kättetoimetamisest arvates või pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 teises
lauses nimetatud tähtaja möödumist, kui kohus ei ole määrust täiendanud. Kui menetlusosaline
või muu isik ei teata käesoleva paragrahvi lõike 2 esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul
kohtule määruskaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on määruskaebuse esitamise õigusest
loobunud.“;
19) paragrahvi 279 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ringkonnakohtule apellatsioon- või määruskaebuse esitaja vastaspool on kohustatud
esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama
tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel.“;
20) paragrahvi 279 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Riigikohtule esitatud kassatsioon- või määruskaebusele on menetlusosalistel õigus vastata
edasikaebuse saamisest arvates kümne päeva jooksul.“.
§ 2. Advokatuuriseaduse muutmine
Advokatuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõike 4 kolmas ja neljas lause tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Esimese astme kuriteo ärahoidmiseks on advokaat õigustatud esitama advokatuuri
juhatusele põhjendatud kirjaliku taotluse kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks.
Advokatuuri juhatus vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks
kirjaliku loa või keeldub sellest.“.
§ 3. Jahiseaduse muutmine
Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 36 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(52) Tunnistuse andja võib keelduda jahitunnistuse andmisest kutsealusele, kes ei täida
kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või
ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud
ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab
esimesel võimalusel Keskkonnaametit või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel
Kliimaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isikut, kui jahitunnistuse andmisest keeldumise
asjaolud on ära langenud.“;
2) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Jahitunnistuse kehtivuse võib peatada tähtajatult kutsealusel, kes ei täida
kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või
ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud
5
ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Jahitunnistuse peatamise otsuse tegemisel lähtub
tunnistuse andja Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe poolt isiku ärakuulamisel kogutud
andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.“;
3) paragrahvi 38 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud jahitunnistuse kehtivuse peatamine
lõpetatakse, kui peatamise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on
sellest Keskkonnaametit või käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumiga
halduslepingu sõlminud isikut teavitanud.“.
§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduse §-d 331 ja 711 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Kalapüügiseaduse muutmine
Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 27 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Kalastuskaardi andmisest võib keelduda või selle kehtivuse peatada kutsealusel, kes ei
täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust
või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud
ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kalastuskaardi kehtivus peatatakse kaardi andja
otsusega. Otsuse tegemisel lähtub kaardi andja Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe poolt
isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.“;
3) paragrahvi 27 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel kalastuskaardi andjat,
kui käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud kalastuskaardi andmisest keeldumise asjaolud on
ära langenud. Kalastuskaardi andja taastab samas lõikes nimetatud juhul kalastuskaardi
kehtivuse viivitamata, kui kehtivuse peatamise alused on ära langenud ning Kaitseressursside
Amet või Kaitsevägi on sellest kalastuskaardi andjat teavitanud.”.
§ 6. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Kui kohtu menetluses on mitu sarnast asja, mille lahendamiseks tuleb kohaldada
õigusnormi, mille kohta varasem kohtupraktika puudub, võib kohtu esimees anda kohtunikule
juhise lahendada üks sellistest asjadest võrreldes teiste sarnaste asjadega eelisjärjekorras.“;
2) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras võivad ringkonnakohtute esimehed ühise
otsusega saata maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase
kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse, kui see on vajalik
6
õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud
kohtunik võib menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest
Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise loa
või selle pikendamise taotlusi.“.
§ 7. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 106 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Transpordiamet võib keelduda mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisest ning esmase
juhiloa väljastamisest kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud
terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning
reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise
kohustust.”;
2) paragrahvi 124 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(42) Transpordiamet võib peatada mootorsõiduki juhtimise õiguse kutsealusel, kes ei täida
kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või
ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud
ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Transpordiamet lähtub otsuse tegemisel
Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui
lisaandmete saamine ei ole vajalik.”;
3) paragrahvi 129 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui
käesoleva seaduse § 106 lõikes 11 sätestatud mootorsõiduki juhtimise õiguse andmisest ning
esmase juhiloa väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Kui mootorsõiduki
juhtimise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 124 lõike 42 alusel, taastab Transpordiamet
juhtimisõiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab peatamise
aluseks olnud asjaolude äralangemisest.”.
§ 8. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
1) paragrahvi 393 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Transpordiamet võib peatada väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keelduda nende
õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest kutsealusele, kes ei
täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust
või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud
ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“;
2) paragrahvi 393 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise otsuse
tegemisel lähtub Transpordiamet Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe poolt isiku
ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.“;
7
3) paragrahvi 393 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmisest ja
väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud.
Transpordiamet taastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise
õiguse viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab Transpordiametit
väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisest.”.
§ 9. Notariaadiseaduse muutmine
Notariaadiseaduse § 3 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(24) Julgeolekuasutuse juhi nõudmisel annab notar Notarite Koja eestseisuse loal andmeid
ametitoimingute kohta julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1
sätestatud ülesannete täitmiseks. Loa andmine otsustatakse kirjalikult julgeolekuasutuse juhi
põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete avaldamisele.“.
§ 10. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine
Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Patendivoliniku seaduse muutmine
Patendivoliniku seaduse § 2023 lõike 4 neljas ja viies lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Relvaseaduse muutmine
Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 36 lõike 1 punkt 141 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 36 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 36 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Politsei- ja
Piirivalveametit, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 sätestatud soetamisloa või relvaloa
andmisest keeldumise asjaolud on ära langenud.”;
4) paragrahvi 36 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel
osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida
Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“;
5) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 43 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
8
„(16) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse kutsealusel,
kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise
kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida
Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.“;
7) paragrahvi 43 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Politsei- ja Piirivalveamet lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud juhul
soetamisloa ja relvaloa kehtivuse peatamise, kui peatamise alused on ära langenud ning
Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud.”.
§ 13. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) rahvusvahelise kaitse taotleja rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse peale kaebuse
esitamisel.“.
§ 14. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 281 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust
omavate andmete, pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide või tunnistajate ütluste
alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õiguslikku tähendust
omavad andmed, lähtutakse registri andmetest. Kui pensioniõiguslikku staaži tõendatakse
tunnistajate ütluste alusel, on Sotsiaalkindlustusametil õigus tuvastada pensioni määramise
aluseks oleva avalik-õigusliku suhte tingimused.“;
2) paragrahvi 281 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 15. Vangistusseaduse muutmine
Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:
㤠531. Tervishoiuteenusega seotud vaidluste lahendamine
Kinnipeetavale tervishoiuteenuse korraldamise ja osutamisega seotud vaidlus lahendatakse
halduskohtus.“;
2) paragrahvi 86 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Arestialuse tervishoiu korraldamisel ja talle tervishoiuteenuse osutamisel lähtutakse
käesoleva seaduse §-dest 49, 52 ja 531 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest.“;
3) paragrahvi 93 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
9
„Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja talle tervishoiuteenuse osutamisel lähtutakse käesoleva
seaduse §-dest 49, 52 ja 531 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest.“.
§ 16. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 153 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 269 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlus lahendatakse
halduskohtus.“.
§ 17. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 365 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse
kehtetuks.
§ 18. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2024. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2024. a
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
(kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku (HKMS) ning sellega seonduvalt
teisi seadusi eesmärgiga tõhustada halduskohtute tööd ning kiirendada kohtumenetlusi. Samuti
on eelnõu eesmärk kiirendada eraldi just taastuvenergiaparkide rajamisega seotud
kohtumenetlusi, soodustades sellega kiiremat taastuvenergiaparkide rajamist. See on seotud
Vabariigi Valitsuse eesmärgiga toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on Eesti aastase
tarbimise kogumaht.
Kohtute töökoormus aasta-aastalt kasvab ning see väljendub peamiselt kohtuasjade
lahendamisele kuluva aja pikenemises ning kohtunike ülemäärases töökoormuses1. Eelnõuga
plaanitakse lihtsustada ning kiirendada halduskohtute tööd, kohandades halduskohtumenetluse
norme viisil, mis aitab kohtul viia menetlusi läbi kiiremini ja ökonoomsemalt. Samuti
vähendatakse kohtumenetlusi, mille puhul kohus ei täida oma tavapärast õigusemõistmise
funktsiooni ning mille puhul kohtu roll ei ole alati põhjendatud ega sisuliselt vajalik.
Halduskohtu roll ei ole mitte tegutseda haldusakti väljastava haldusorgani käepikendusena, vaid
pakkuda subjektiivsete õiguste kaitset kaebuse alusel. Seetõttu loobutakse eelnõuga
halduskohtult haldustoimingu tegemiseks loa hankimisest seal, kus see ei ole vältimatult
vajalik. Subjektiivsete õiguste tõhus halduskohtulik kaitse on jätkuvalt tagatud kõikidele
tavapärases korras kaebuse alusel.
Allpool on ülevaade eelnõuga kavandatavatest muudatustest.
Luuakse veaotsuse instituut.
Võimaldatakse haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluse käigus
kaebust rahuldav otsus kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit või
määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks.
Luuakse võimalus jagada kinnipeetavate asjad ja hankeasjad üle riigi, mitte
kinnipeetava viibimiskoha või kohtu tööpiirkonna järgi.
Võimaldatakse kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrus esmalt ilma kirjeldava
ja põhjendava osata.
Määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi muudetakse viivitamata täidetavaks.
Võimaldatakse viisaotsuse peale esitatud kaebuste lahendamine kohtu õiglasel
äranägemisel lihtmenetluses.
Taastuvenergiat puudutavates haldusasjades seatakse eelmenetlusele kindel tähtaeg
(kolm kuud).
Kaotatakse nõue taotleda halduskohtult luba järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks,
kui kutsealune ei täida terviseseisundi hindamisele ilmumise või ajateenistusse asumise
kohustust või kui reservis olev isik ei täida õppekogunemisele ilmumise kohustust:
- jahipidamisõigus;
1 Kohtute aastaraamat 2023. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte.
Riigikohus, 2023. https://aastaraamat.riigikohus.ee/maa-haldus-ja-ringkonnakohtute-2023-aasta-
menetlusstatistika-kokkuvote/
2
- mootorsõiduki juhtimise õigus;
- kalastuskaart;
- relvaluba ja relvasoetamisluba;
- väikelaeva ja jeti juhtimise õigus.
Kaotatakse vajadus taotleda halduskohtu luba advokaadi kutsesaladuse hoidmise
kohustusest vabastamiseks, kui see on vajalik esimese astme kuriteo ärahoidmiseks.
Kaotatakse halduskohtu loa nõue olukorras, kus julgeolekuasutuse juht nõuab notarilt
andmeid ametitoimingute kohta, mis on vajalikud Kaitsepolitseiameti või
Välisluureameti ülesannete täitmiseks.
Kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi tõendite kogumiseks ja tagamiseks Eesti
Advokatuuri, Notarite Koja ning Patendivolinike Koja aukohtumenetlustes.
Võimaldatakse lahendada pretsedenti loovaid (nn pilootasju) kiirendatud korras: kui
kohtu menetluses on mitu sarnast asja, mille lahendamiseks tuleb kohaldada
õigusnormi, mille kohta varasem kohtupraktika puudub, võib kohtu esimees anda
kohtunikule juhise lahendada üks sellistest asjadest eelisjärjekorras.
Tõhustatakse kohtunike kaasamist massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras.
Suurendatakse Sotsiaalkindlustusameti pädevust pensioniõigusliku staaži tuvastamisel
tunnistajate ütluste alusel, et vähendada kohtusse pöördumist.
Rahvusvahelise kaitse taotlejad vabastatakse riigilõivust halduskohtule kaebuse
esitamisel.
Kinnipeetavate tervishoiuteenustega seotud vaidlusi lahendab edaspidi ainult
halduskohus.
Muudatuste tegemisel on aluseks võetud Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute
Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekud halduskohtumenetluse optimeerimiseks.
Muudatused on valminud koostöös Riigikohtuga.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku
õiguse talituse nõunik Silja Tammeorg (Silja.Tammeorg@just.ee, 5879 3044) ning koostamises
osales sama talituse juhtaja Illimar Pärnamägi (Illimar.Parnamagi@just.ee; 5850 7903). Eelnõu
seletuskirja mõjude analüüsi on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna
õigusloome korralduse talituse nõunikud Pilleriin Lindsalu (Pilleriin.Lindsalu@just.ee, 528
0482) ja Karen Alamets (Karen.Alamets@just.ee, 5860 8420). Eelnõu on keeleliselt toimetanud
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari
Koik (Mari.Koik@just.ee, 5348 0013).
Märkused
Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:
1) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 06.07.2023, 30;
2) advokatuuriseadus (AdvS), RT I, 05.05.2022, 5;
3) jahiseadus (JahiS), RT I, 27.09.2023, 3;
5) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 20.02.2024, 5;
6) kalapüügiseadus (KPS), RT I, 30.06.2023, 23;
7) kohtute seadus (KS), RT I, 04.01.2024, 4;
8) liiklusseadus (LS), RT I, 29.06.2024, 26;
9) meresõiduohutuse seadus (MSOS), RT I, 30.12.2023, 2;
3
10) notariaadiseadus (NotS), RT I, 06.07.2023, 60;
11) notari distsiplinaarvastutuse seadus (NotDVS), RT I, 22.12.2020, 42;
12) patendivoliniku seadus (PatVS), RT I, 01.03.2023, 13;
13) riigilõivuseadus (RLS), RT I, 21.06.2024, 22;
14) riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS), RT I, 14.12.2023, 7;
15) vangistusseadus (VangS), RT I, 21.06.2024, 31;
16) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS), RT I, 21.06.2024, 33;
17) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS), RT I, 06.07.2023, 119;
18) väärtpaberituru seadus (VPTS), RT I, 21.06.2024, 56.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on põhiseaduse § 104 punkti 4 kohaselt vajalik Riigikogu
koosseisu häälteenamus, kuna PS § 104 p 14 järgi on tegemist konstitutsioonilise seaduse
muutmisega (HKMS).
Eelnõul on vähene seos Riigikantselei poolt kooskõlastamisele esitatud tsiviilkriisi- ja
riigikaitseseadusega, milles täpsustatakse massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra
regulatsiooni.
Eelnõu § 1 punktid 6–9 on seotud Siseministeeriumi poolt ettevalmistatava välismaalaste
seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega nähakse ette viisaotsuste
vaidlustamise regulatsioon.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu § 1 punktis 7 kavandatud veaotsuse regulatsioonile eelnes halduskohtumenetluse
seadustiku muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamiskavatus2, milles
analüüsiti taastuvenergia parkide rajamisega seotud kohtuvaidluste kiiremat menetlemist.
Eelnõu ülejäänud muudatuste kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud, kuna muudatuste
seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju
(HÕNTE § 1 lg 2 p 5).
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on halduskohtumenetluse tõhustamine, kiirendamine ja
optimeerimine, et vähendada kohtute koormust ning muuta kohtumenetlused kiiremaks. Samuti
on eesmärgiks taastuvenergiaparkide rajamisega seotud kohtuvaidluste kiirem menetlemine.
Eesmärkideni jõudmiseks muudetakse eelnõuga HKMSis mitmeid menetlusnorme, mis aitavad
halduskohtutel edaspidi kohtuasju kiiremini lahendada ning töökoormust kohtute vahel
paindlikumalt jagada. Samuti muudetakse mitmeid eriseadusi, kus on sätestatud halduskohtu
tavapärasest kohtumõistmise funktsioonist väljapoole jäävad ülesanded, näiteks
haldustoiminguks loa andmine.
2.1. Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused
Halduskohtumenetluse tõhustamine
Eelnõuga luuakse HKMSi uus veaotsuse instituut. Kohtutele antakse võimalus teha tuvastav
otsus, millega kohus teeks siduvalt kindlaks, et vaidlusalusel haldusaktil on kergesti
2 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise
kavatsus. Justiitsministeerium, 30.06.2023.
4
kõrvaldatavad menetluslikud või kaalumisvead, mida kõrvaldamata pole siiski võimalik
veenduda haldusakti õiguspärasuses. Kui kohus on sellise otsuse teinud, siis määrab ta
vastustajale tähtaja, mille jooksul on vastustajal võimalik need vead kõrvaldada ja kohtul
kaaluda uuesti (mille tulemusena jäädakse kas varasema otsuse juurde või tehakse uus). Seejärel
jätkub sama kohtumenetlus, mille raames hinnatakse ka uue otsuse õiguspärasust. Kokku
hoitakse nii menetlusosaliste kui ka kohtu vahendeid selle arvelt, et haldusakti tühistamise ja
uue otsuse tegemise korral algaks tõenäoliselt uus kohtuvaidlus n-ö nullist (vrd viimase aja
praktikast nt õlitehase ehitusloa vaidlus). See peaks siiski puudutama ainult väiksemaid vigu,
nt kui mõni üksik küsimus on keskkonnamõju hindamise (KMH) puhul käsitlemata või
ebapiisavalt uuritud, mitte olukordi, kus KMH on täiesti tegemata. Veaotsuse puhul on oluline
järgida põhimõtet, et haldusmenetlus ei tohi kanduda kohtumenetlusse ülemäära suures
ulatuses. Samuti ei tohi veaotsus riivata ebaproportsionaalselt kaebaja või kolmandate isikute
õigusi või avalikke huve. Halduse n-ö järeleaitamist tasakaalustatakse eelnõus menetluskulude
jaotust puudutava erisättega kaebaja kasuks.
Sarnane menetluskord eksisteerib näiteks Hollandis, kust küll norme otse üle võtta ei saa, sest
sealne regulatsioon on võrreldes meie tavaga äärmiselt üldsõnaline. Küll aga on reeglistikku
luues arvesse võetud Hollandi süsteemi kohta tehtud kriitikat, samuti Belgias
põhiseadusevastaseks tunnistatud sarnase instituudi kohta esiletoodud vigu.
Vastukaaluks veaotsusele luuakse kohtule võimalus, kui kohtumenetluse alguses on näha
oluline ja ilmselge viga haldusaktis, kaebus formaalsetel põhjusel kiiresti ja lihtsustatud korras
rahuldada, sh eelmenetluses ja sisuküsimusi arutamata. See hoiab oluliselt kokku nii kohtu kui
ka menetlusosaliste aega, võimaldades teha kiiresti otsuse, uurimata läbi kõiki vaidluse aspekte.
Eelnõuga soovitakse muuta kohtuasjade jagamine kohtute vahel paindlikumaks, et seeläbi
ühtlustada kohtute koormust. Eelnõu kohaselt jagatakse kinnipeetavate asjad pärast selleks
vajaliku kohtute infosüsteemi arenduse elluviimist üle riigi, mitte kinnipeetava viibimiskoha
järgi. Samasugune muudatus tehakse ka hankeasjade jagamise puhul, mis ühest küljest
võimaldab ühtlustada kohtute koormust ning teisest küljest võimaldab kohtu suuremat
spetsialiseerumist hankeasjadele.
Täpsustatakse ka täitetoiminguks loa andmisel resolutsioonmääruse tegemise ja selle
vaidlustamise võimalusi ning tõhustatakse kassatsioonimenetlust, et võimaldada otsustada
menetlusloa üle ilma kassatsioonkaebusele vastuseid ootamata.
Lisaks nähakse eelnõuga ette kohtuasja alluvuse järgi üleandmise määruste viivitamata
täidetavaks tunnistamine (sarnaselt esialgse õiguskaitse määrustega). Üleandev kohus võib
enne üleandmise määruse tegemist või sellega koos teha edasilükkamatuid menetlustoiminguid,
eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.
Taastuvenergiat puudutavate kohtumenetluste kiirendamine
Kuigi taastuvenergiaga seotud menetluste kiirendamise eesmärgil tehakse HKMSis ka mõned
muud muudatused (nt veaotsuse instituudi loomine), on enamik neist mõeldud kohalduma
kõigile, mitte ainult taastuvenergia vaidlustele. Kitsalt taastuvaid energiaallikaid puudutab
HKMSis tehtav muudatus, mis seab nende vaidluste puhul eelmenetlusele kindla tähtaja.
Edasise menetluse tähtaegade range reguleerimine pole vajalik – eeltoodu tagab, et need
vaidlused saaksid teatava prioriteedi, aga sisuliselt võivad need asjad olla keerukad ja seetõttu
paratamatult ajamahukad. Nimetatud reegel peaks tagama, et taastuvenergia parkide rajamist
5
puudutavad vaidlused ei jää kohtutes liiga kauaks ootele. Muudatus on seotud Vabariigi
Valitsuse plaaniga tõsta taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist, et
Eesti saaks 2030. aastal toota sama palju taastuvelektrit, kui on Eesti aastase tarbimise
kogumaht.
Haldustoiminguks loa andmiste vähendamine eriseadustes
Halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükk (§-d 264-265) sätestab haldustoiminguks loa
andmise menetluse. Halduskohtu luba ehk kohtu eelhinnang teatud haldustoimingutele peaks
olema ette nähtud juhtumitel, kui selline nõue tuleneb põhiseadusest (vabaduse võtmine – PS §
21 lg 2, sõnumisaladuse kaitse – § 43 ls 2) või on mõni muu kaalukas põhjus haldustoiminguks
eelneva loa andmiseks (nt inimene ei saa oma õiguste piiramisest teada ning tal ei ole võimalik
oma õigusi kohtus kaitsta). Tegemist on n-ö kohtu eelkontrolliga olukorras, kus täidesaatev
riigivõim hakkab isiku põhiõigusi olulisel määral riivama ning isik on seejuures kaitsetus
olukorras või ei ole oma õiguste riivamisest teadlik. Nimetatud juhtudel on oluline, et lisaks
haldustoimingu hiljem kohtus vaidlustamise võimalusele oleks tagatud nendele toimingutele
sõltumatu eelhinnangu andmine.
Haldustoiminguks loa andmise võimalus on kehtivas õiguses kasutusel väga mitmes menetluses
ning alati ei ole kaalul isikute oluliste põhiõiguste riivamine sellisel viisil, et isikutel ei oleks
võimalik enda õiguste riivamist hiljem kohtus vaidlustada. Pigem on mitmetel juhtudel tegemist
täidesaatva riigivõimu otsuste ja toimingutega, millega riivatakse küll isikute õigusi olulisel
määral, kuid mille kohtulik eelkontroll ei ole tihti sisuliselt põhjendatud ega vajalik. Lisaks
kohaldab kohus sellistes menetlustes tavapärast haldustoiminguks loa andmise menetluses
kohaldatavat menetluslikku standardit (st ei kontrolli kõiki haldusmenetluses kogutud tõendeid
ega analüüsi täiel määral kavandatava haldusakti formaalse ja materiaalse õiguspärasuse kõiki
elemente) ning seetõttu võib see luua ebaõige ettekujutuse kõnealuse meetme
kontrollistandardist ning mõjuda haldusakti adressaadile eksitavalt. Samas kaasneb
haldustoiminguks lubade andmisega halduskohtutele arvestatav töökoormus, mis omakorda
mõjutab kõiki kohtumenetlusi ning nende pikkust. Loataotlused tuleb kohtutel lahendada
eelisjärjekorras ja viivitamata ning seetõttu võib tekkida olukord, kus muud menetlused jäävad
ootele.
Eelnõuga vähendatakse eriseadustes haldustoiminguks loa andmist sätestavat regulatsiooni.
Kohtu loa nõue kaotatakse juhtudel, kui loa andmise nõue ei tulene otsesõnu põhiseadusest (nt
vabaduse võtmine, sõnumisaladuse riivamine) või ei ole muud olulist põhjust sellise loa
ettenägemiseks. Peamiselt on need olukorrad, kus täidesaatva võimu otsusega piiratakse küll
olulisel määral isiku õigusi, kuid isik on oma õiguste riivamisest teadlik ja tal on võimalik need
otsused kohtus vaidlustada ning seeläbi on tagatud nende otsuste õiguspärasuse hilisem põhjalik
kohtulik kontroll. Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi hakkavad isiku õigusi piiravaid otsuseid
tegema haldusorganid ise või neile annab selleks loa muu pädev isik või organ. Kohtule jääb
õigusi piiravate toimingute vaidlustamise puhul järelhindaja roll.
Täiendatakse massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra reeglistikku
Kui 2020. aastal täiendati kohtute seadust selliselt, et maa- ja ringkonnakohtu kohtunikke saab
ajutiselt kaasata välismaalase esmaseks kinnipidamiseks loa andmiseks kuni 7 päevaks, siis
praeguseks on jõutud järeldusele, et samad kaasatud kohtunikud võiksid menetleda kõiki alates
6
massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse saabunud välismaalaste
kinnipidamise või selle pikendamise taotlusi.
Pretsedenti loovate asjade kiirendatud korras lahendamine
Kohute seaduses nähakse ette, et kui kohtu menetluses on mitu sarnast asja, mille
lahendamiseks tuleb kohaldada õigusnormi, mille kohta varasem kohtupraktika puudub, võib
kohtu esimees anda kohtunikule juhise lahendada üks sellistest asjadest eelisjärjekorras.
Pensionistaaži tuvastamine
Eelnõuga soovitakse anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pädevus tuvastada pensioniõiguslik
staaž ehk pensioni arvestamise aluseks oleva avalik-õigusliku suhte tingimused tunnistajate
ütluste alusel. Sellega kaob vajadus suunata staaži tuvastamist taotlevad isikud kohtusse
olukordades, kus poolte vahel vaidlust tegelikult pole ning kohus peab tuvastama üksnes
pensionistaaži tuvastamiseks vajalikud juriidilised faktid.
Rahvusvahelise kaitse taotlejate vabastamine riigilõivust
Eelnõuga muudetakse riigilõivuseadust ning nähakse ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejad on
rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse kohtus vaidlustamisel riigilõivust automaatselt
vabastatud. Praktikas on rahvusvahelise kaitse taotlejad haavatavas olukorras, kus nad on
sunnitud oma õiguste kohtus kaitsmiseks taotlema riigilt õigusabi. Kuna keeldumist nende
õigusabi taotlusele praktikas ei esine, siis oleks mõistlik näha ette automaatne vabastus
riigilõivust. Lõivust vabastamise taotluste menetlemine läheb riigile eelduslikult kallimaks kui
riigilõivust vabastamine seaduse alusel.
Vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenustega seotud vaidluste lahendamise viimine
halduskohtu alla
Muudatuse eesmärk on korrastada kehtivat seadust, sätestades seal Riigikohtu praktika alusel
kujunenud õigusliku olukorra. Muudatusega sätestatakse vangistusseaduses (VangS) üheselt,
et vanglas kinni peetavatele kinnipeetavatele, arestialustele ja vahistatutele tervishoiuteenuste
osutamisega seotud vaidlusi lahendab halduskohus. Samuti nähakse VSSis ette, et
väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlus lahendatakse halduskohtus.
Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses
Eelnõuga võimaldatakse kohtule senisest kergemalt lahendada viisa andmisest keeldumise,
viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse ja selle vaidlustamise käigus tehtud vaideotsuse
(edaspidi viisaotsus) peale esitatud kaebusi lihtmenetluses. Kohus ei pea seejuures hindama
lihtmenetluse kohaldamise tavapäraseid tingimusi (riive intensiivsus ning menetlusosaliste
nõusolek).
2.2. Väljatöötamiskavatsus taastuvenergia vaidluste kiiremaks lahendamiseks
Eelnõule koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus3 (edaspidi VTK), milles analüüsiti
taastuvenergia parkide rajamisega seonduvate kohtumenetluste kiirendamise võimalusi. VTK-
3 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise
kavatsus. Justiitsministeerium, 30.06.2023.
7
s pakuti taastuvenergiaga seonduvate kohtumenetluste kiirendamiseks välja 4 peamist
võimalust:
anda kohtule võimalus teha vaheotsus (praeguses eelnõus kasutusel termin „veaotsus“),
millega kohus saab vaidlustatud haldusotsuses ilmnenud vead tuvastada ja anda
haldusorganile võimaluse need puudused kõrvaldada, mille järel kohtumenetlus jätkuks
sealt, kus see pooleli jäi;
suurendada kohtu rolli kompromissiläbirääkimistes ja läbirääkimisteks maksimaalse
tähtaja seadmine;
esialgse õiguskaitse puhul erandkorras määruskaebeõiguse andmine ringkonnakohtu
loal;
võimaldada taotleda Riigikohtult õiguslikku arvamust.
VTK saadeti 08.08.2023 arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule,
Tartu Ringkonnakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Eesti Kohtunike
Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Tartu
Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Keskkonnaametile,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile.
VTK kooskõlastasid märkustega Kliimaministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium ja Siseministeerium ning arvamuse esitasid Eesti Advokatuuri
haldusõiguse komisjon, Eesti Advokatuuri maksuõiguse komisjon, EL Üldkohus, Tartu
Halduskohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Riigikohus ja Keskkonnaamet. Esitatud arvamustes juhiti tähelepanu
mitmetele probleemidele ja küsimustele, mis võivad seoses VTK-s välja pakutud
seadusemuudatustega tekkida ning mis vajaks täiendavat analüüsi.
VTK kohta esitatud tagasiside põhjal otsustati minna edasi VTK-s välja pakutud muudatusega,
mis võimaldab kohtul edaspidi teha vaheotsuse (praeguses eelnõus veaotsuse), millega
tuvastada vaidlustatud haldusotsuses ilmnenud vead ja anda haldusorganile võimalus need
puudused kõrvaldada. Veaotsuse regulatsiooni koostamisel on VTK kohta tulnud tagasisides
tõstatatud küsimuste ja probleemidega arvestatud.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kohtuasja alluvuse järgi üleandmise määrused viivitamata täidetavaks
(sarnaselt esialgse õiguskaitse määrustega). Kehtiva HKMS § 10 lg 2 ls 1 kohaselt annab kohus,
kes ei pea ennast alluvuse järgi õigeks kohtuks, asja üle pärast määruse jõustumist. Kuigi
haldusasja kohtualluvuse järgi üleandmise määruste vaidlustamine on väga harv, on siiski
oluline, et 15-päevane määruskaebuse esitamise tähtaeg vastavalt HKMS § 204 lg-le 1 pikendab
asja menetlust. Üleandev kohus võib teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid,
eelkõige esialgse õiguskaitse määruse (HKMS § 10 lg 2 ls 2).
Eriti tõsiseks probleemiks on see viivitus kiireloomuliste asjade lahendamisel, sh näiteks
hankeasjades, kus ka 10-päevane määruskaebetähtaeg (HKMS § 278 lg 1) võib ohustada
hankeasja lahendamist HKMS § 275 lg-s 2 sätestatud 45-päevase tähtaja jooksul. Praktikas on
kohtunikud toimetanud erinevalt: üks osa kohtunikke teeb määruse, milles viidatakse 10-
päevasele edasikaebetähtajale, ja asi saadetakse teisele halduskohtule selle määruse
8
jõustumisel. Osa kohtunikke on püüdnud vastastikuste kokkulepete alusel leida leevendust nt
järgmiselt.
- Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, tunnistab alluvuse järgi üleandmise määruse
kohe jõustunuks/täidetavaks. Asi edastatakse kohe teisele halduskohtule.
- Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, teeb HKMS § 278 lg 1 järgi vaidlustatava
määruse, kuid otsustab esmaste kiireloomuliste toimingutena kohe ka kaebuse
menetlusse võtmise ja/või nõuab välja riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO)
toimiku ning vastuse kaebusele.
- Kohus, kelle alluvusse hankeasi ei kuulu, teavitab alluvuse poolest õiget kohut alluvuse
järgi üleantavast haldusasjast ning alluvuse poolest õige kohus saab (arvestades
määruste harva edasikaebamist) asja juba sisuliselt anda kohtunikule, kes saab asjaga
tutvuda ja menetluseks valmistuda.
Seoses äärmiselt harva vaidlustamisega ei ole ohtu, et selliste määruste viivitamatu täidetavus
tooks kaasa olulisi probleeme. Juhuks kui juba üleandmise määruse tegemise ajal on selge, et
asjas on vältimatu vajadus teha mõni väga kiireloomuline menetlustoiming, nagu näiteks
esialgse õiguskaitse määramine, siis on eelnõuga jäetud võimalus see üleandval kohtul siiski
ära teha.
Punktiga 2 muudetakse kinnipeetavate asjade ja hankeasjade kohtu koosseisude vahel
jagamine üleriigiliseks, arvestamata kohtute tööpiirkondi.
Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 kohaselt
on halduskohtute tööpiirkonnad järgmised:
1) Tallinna Halduskohus – Harju maakond, Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond,
Rapla maakond, Pärnu maakond, Saare maakond;
2) Tartu Halduskohus – Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond,
Viljandi maakond, Võru maakond, Ida-Viru maakond, Lääne-Viru maakond.
HKMS § 8 lg 5 kehtiva redaktsiooni kohaselt esitab isik, kellelt on võetud vabadus, kaebuse
oma viibimiskoha järgi. Vastav regulatsioon puudutab eelkõige kinnipeetavaid, s.o vanglas
vangistust kandvaid süüdimõistetuid (VangS § 2). Vanglaid on Eestis kolm: Tallinna vangla
(asub Harju maakonnas), Viru vangla (asub Ida-Viru maakonnas) ja Tartu vangla (asub Tartu
maakonnas).
Tallinna vanglas vangistust kandvate kinnipeetavate kaebused on eeltoodust tulenevalt Tallinna
Halduskohtu tööpiirkonnas ja alluvuses ning Viru vanglas ja Tartu vanglas vangistust kandvate
kinnipeetavate kaebused Tartu Halduskohtu tööpiirkonnas ja alluvuses. Tulenevalt
kinnipeetavate arvu erinevusest kohtute tööpiirkondades (Tartu halduskohtu tööpiirkonnas on
nii Tartu vangla kinnipeetavad kui ka Viru vangla kinnipeetavad4) jaotuvad kinnipeetavate
kaebused kohtute vahel ebaühtlaselt.
Alates 01.07.2024 vähendati Tartu vanglas kohti ligikaudu poole võrra ning osa kinnipeetavaid
toodi üle Tallinna vanglasse. Selle tulemusena võib küll kinnipeetavate kaebuste hulk Tartu
Halduskohtus väheneda ning Tallinna Halduskohtus suureneda, kui täpne mõju kinnipeetavate
kaebuste arvule ei ole teada.
4 Justiitsministeeriumi vanglate osakonna statistika kohaselt oli 31.12.2023. a seisuga Tallinna vanglas 697
kinnipeetavat ning Tartu vanglas ja Viru vanglas kokku 1123 kinnipeetavat.
9
Eespool viidatud halduskohtute koormuse erinevusi aitaks ühtlustada kinnipeetavate kaebuste
üleriigiline jagamine, st menetlusalluvuse kaotamine. Uute kohtuasjade jagamine kohtunike
vahel on kohtutes reguleeritud tööjaotusplaani kaudu, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
kohtunike vahel tuleb jaotada kõik kohtusse läbivaatamiseks saabuvad asjad; asjad tuleb
jaotada, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest; asjade jaotamine peab tagama kohtunike
spetsialiseerumise ning asjade jaotamine peab tagama kohtunike ühtlase töökoormuse kohtu
piires (KS § 37 lg 2).
Praktikas on uute kohtuasjade jagamine eeltoodud põhimõtteid arvesse võttes lahendatud
kohtute infosüsteemi automaatprotsessi kaudu. Nimelt jagab infosüsteem uue kohtuasja
vastavalt kohtuasja liigile (kategooriale) spetsialiseerunud kohtunike vahel selliselt, et
kohtuasja saab lahendamiseks kohtunik, kellele on aasta algusest jagatud selleks hetkeks kõige
vähem uusi kohtuasju (iga aasta alguses arvestus nullitakse). Seejuures on halduskohtutes
kohtuasjaliike, mille asju jaotatakse kõigi konkreetse kohtu kohtunike vahel (nn üldjagamise
asjad) ning mis tasandavad seeläbi olukorda, kus konkreetse kohtuniku
spetsialiseerumiskategooriates saabub teiste kohtunikega võrreldes vähem või rohkem uusi
kohtuasju. Selliseks üldjagamise kohtuasjaliigiks on ka kinnipeetavate kaebused.
Kohtuasjaliigid on ühtlasi üle kohtute määratletud koormuspunktiväärtuste kaudu, mis on
taandatavad tööajaks (nt kinnipeetavate kaebuste koormuspunktiväärtuseks on 9,66, mis
tähendab, et keskmise selle valdkonna kohtuasja lahendamisele kulub kohtunikul
hinnanguliselt 9,66 töötundi).5 Kokkuvõtvalt tagab eelkirjeldatud mudel, et aasta jooksul
jaotatakse kohtunike vahel konkreetses kohtus analoogne töömaht ning tagatud on nii
juhuslikkus kui ka spetsialiseerumine.
Kinnipeetavate kaebuste jagamine eelkirjeldatud põhimõtetel Tallinna Halduskohtu ja Tartu
Halduskohtu vahel tagaks selle, et nii Tallinna kui ka Tartu halduskohtunike vahel jaotatakse
aasta jooksul analoogne töömaht (ning tagatud on nii juhuslikkus kui ka spetsialiseerumine).
Selle eelduseks on, et kinnipeetavate kohtuasju jaotatakse kõigi Tallinna ja Tartu
halduskohtunike vahel (vaja reguleerida kohtute tööjaotusplaanides). Praktikas tähendaks see,
et iga uus kinnipeetava algatatud kohtuasi jagatakse Tallinna või Tartu halduskohtunikule, kes
on saanud aasta algusest selleks hetkeks kõige vähem uusi kohtuasju (koormuspunkte).
Arvestades kinnipeetavate kaebuste suurt osakaalu kohtuasjade kogumahust, tähendab see, et
kinnipeetavate kohtuasjad tasandavad alluvuse põhjal / tavakorras jaotatud kohtuasjade mahust
tingitud töömahu erinevused Tallinna ja Tartu halduskohtute kohtunike vahel.
Kuna sama reegli alusel on seni kohtute tööpiirkondade põhjal jagatud ka esialgse õiguskaitse
taotlusi vaidemenetluse ajal (VangS § 11 lg-te 5 ja 8 järgi tuleb neil läbida kohustuslik
kohtueelne menetlus) ja riigiõigusabi taotlusi (sh Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks
– vt RKEKm 3-21-3011/9, p 4), peaksid ka need olema uue reegliga hõlmatud.
Erandliku kohtualluvuse regulatsiooni täiendatakse kinnipeetavate kaebustega seotud
muudatusega sarnaselt ka hankeasjade jagamisel. Eelnõu kohaselt jagatakse edaspidi
hankeasjades kohtuasi kohtukoosseisule juhuslikkuse põhismõttel, arvestamata halduskohtute
tööpiirkondi. See võimaldab ka hankeasjades kohtute koormust võrdsemalt jagada. Mingil
määral võib see muuta keerukamaks Lõuna-Eestis elavate või tegutsevate menetlusosaliste
5 Vt täpsemalt kohtute töökoormusmetoodika
10
istungil osalemise, kuid arvestades hankeasjade istungite vähesust senises praktikas6, samuti
digitaalsete osalusvõimaluste olemasolu, ei tohiks mõju olla märkimisväärne.
Mõistliku aja jooksul üleriigilisele jagamisele üleminek eeldab kohtute infosüsteemi vastava
arenduse väljatöötamist. Eelnõuga on planeeritud kõnealuse infosüsteemi arenduse valmimine
ning sellega seotud muudatuste jõustumine 1. jaanuariks 2026.
Punktiga 3 reguleeritakse veaotsuse (vt lähemalt punkt 7) alusel halduse poolt muudetud
haldusakti üle toimunud vaidluses tekkinud menetluskulude jaotust. Kuna veaotsuse eelduseks
on, et haldusaktil on menetluslikud või vormilised puudused, mis ei võimalda hinnata
haldusakti sisulist õiguspärasust, tähendab see, et kaebaja (eeldusel, et tal oli kaebeõigus)
pöördus kohtusse igati põhjendatult. Veaotsuse regulatsioon ei tohi vähendada õiguskaitse
tõhusust ega pärssida õigusvastaste haldusaktide peale kohtusse pöördumist. Selleks, et
tasakaalustada veaotsusega halduse n-ö järeleaitamist, tuleb sätestada, et kaebaja (põhjendatud
ja vajalikud) menetluskulud kannab ka pärast veaotsust kaebuse rahuldamata jätmise või
kaebusest loobumise korral vastustaja. Alternatiiv oleks jätta kohtule kaalutlusõigus, aga seda
pidas nt Belgia konstitutsioonikohus sealset administrative loop süsteemi hinnates kaebajate
õiguste kaitse seisukohast problemaatiliseks.
Punktiga 4 antakse erandina tavapärasest, kus menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid
tuleb esitada enne otsuse tegemist, võimalus esitada need dokumendid tagantjärele koos
täiendava otsuse tegemise taotlusega, kui kohus on haldusakti ilmse vea tõttu teinud
eelmenetluses kaebust rahuldava otsuse (vt järgmist punkti).
Punktiga 5 nähakse esiteks ette eelmenetluse tähtaeg taastuvenergiat puudutavatele kaebustele.
Eesmärk on, et taastuvenergia asjad võetaks kohe kohtusse saabumisel aktiivselt käsile, mitte
ei jääks n-ö riiulisse ootama. Edasisele menetlusele tähtaega ei sätestata, sest menetluse pikkust
võib mõjutada tõendite kogumise (sh nt ekspertiisi korraldamise) vajadus. Taastuvenergia
mõiste määratlemisel tehakse viide elektrituru seaduse §-le 57, mis sätestab taastuvad
energiaallikad.
Teiseks lisatakse HKMSi võimalus, et kui kohus jõuab eelmenetluse käigus järeldusele, et
kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud haldusakti või toimingu ilmselge õigusvastasuse tõttu, võib
ta teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit või määramata tähtaega
täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks. Eelmenetlus lõpeb sellisel juhul kohtuotsuse
teatavakstegemise aja teatamisega (HKMS § 125 lg 2).
Esialgu võib tekkida vaidlusi selle üle, kas konkreetne viga haldusaktis oli n-ö piisavalt
ilmselge. Siiski on ilmselguse mõiste protsessiõiguses laialdaselt kasutusel ja
halduskohtumenetluses on selle üle rohkelt vaieldud seoses kaebuse tagastamise alustega.
Ilmselge vea näitena võib tuua olukorra, kus kohtul pole kahtlust selles, et vaidlustatud
haldusakti andmiseks tulnuks koostada KMH, kuid see on jäetud täielikult tegemata, või siis on
jäetud täitmata seadusega selgelt ette nähtud ärakuulamis- või avalikkuse kaasamise kohustus.
Kõne alla võivad sõltuvalt eriseaduste regulatsioonist tulla ilmselged aegumise juhtumid. Aga
välistatud pole ka lihtsalt selged n-ö tööõnnetused, nagu haldusaktile määratud ekslik adressaat,
minevikku jääv täitmise tähtpäev vms.
6 VAKO-l oli 2022. a kolm istungit 125-s sisuliselt lahendatud asjas.
https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Vaidlustused%202022.pdf
11
Punktiga 6 nähakse HKMSis ette kohtule võimalus lahendada viisa andmisest keeldumise,
viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse ja selle vaidlustamise käigus tehtud vaideotsuse
(edaspidi viisaotsus) peale esitatud kaebusi lihtmenetluses. Lihtmenetluse rakendusalaks on
vaidlused, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid võimalik õiguste riive intensiivsus on väike.7
HKMS § 133 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt vaadata asja läbi
lihtmenetluses, kui kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne (vaidlusaluse varaliselt
hinnatava hüve väärtus alla 2000 euro) ning kui pooled ja kolmandad isikud on lihtmenetlusega
sõnaselgelt nõustunud. Kavandatava muudatuse kohaselt ei ole kohus viisaotsuste
vaidlustamise puhul kohustatud hindama HKMS § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, vaid
võib viisaotsuste peale esitatud kaebuste puhul kohalda lihtmenetlust oma õiglase äranägemise
kohaselt. Kõnealused viisaotsused puudutavad nii VMS §-s 57 nimetatud lühiajalisi viisasid,
millele kohaldub EL viisaeeskiri8 kui ka pikaajalisi viisasid, mille suhtes kehtib VMSis toodud
normistik.
Lihtmenetluse võimaldamine viisaotsuste vaidlustamisel on mõeldud eelkõige suurema
menetlusökonoomia saavutamiseks ning viisaotsuste puhul on see põhjendatud asjaoluga, et
välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestisse saabuda ning viisat saada. Euroopa Kohus
(EK) on oma 13. detsembri 2017. a lahendis9 (nr C-403/16) leidnud, et EL-i viisaeeskirja10
artikli 32 lõiget 3 koosmõjus EL-i põhiõiguste harta11 artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see
kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse,
mille üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras, järgides sealjuures
võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid. Viidatud kohtulahendi juures olevas kohtujuristi
arvamuses12 on analüüsitud välismaalase subjektiivset õigust liikmesriigi territooriumil viisa
saamiseks. Kohtujurist on leidnud, et välismaalasel ei ole subjektiivset õigust viisat saada, sest
liikmesriikidel on ELi viiseeskirjast tulenev kaalutlusõigus otsustada viisa andmise üle ning
liikmesriigi pädevad asutused saavad keelduda viisa andmisest juhul, kui taotleja suhtes saab
kohaldada mõnd viisaeeskirja artikli 32 lõikes 1 ja artikli 35 lõikes 6 loetletud keeldumise
põhjustest. Samas leiab kohtujurist oma arvamuses, et kui haldusorgan on kohustatud
viisaeeskirja ja selle sätteid teataval viisil kohaldama, peab olemas olema sellele õiguspärasuse
kohustusele vastav subjektiivne õigus. Tegu ei ole materiaalõigusliku õigusega saada viisa, vaid
pigem menetluslikku laadi õigusega. See on mitte õigus viisale, vaid õigus taotluse õiglasele ja
nõuetekohasele menetlemisele (EK otsuse nr C-403/16 kohtujuristi arvamuse p 103). Seega
võib kohtujuristi arvamusele tuginedes öelda, et välismaalasel ei ole küll subjektiivset õigust
viisat saada, kuid tal on subjektiivne õigus vigadeta kaalumisotsusele.
7 Merusk, K., Pilving, I. (2013). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. Lk
462 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810
(29.08.2024) 9 Euroopa Kohtu 13.12.2027. a eelotsus nr C-403/16. CURIA - Dokumendid (europa.eu) (29.08.2024) 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810
(29.08.2024) 11 Euroopa Liidu põhiõiguste harta. https://eur-
lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:et:PDF (29.08.2024) 12 EL Kohtu otsuse C-403/16 kohtujuristi ettepanek. CURIA - Dokumendid (europa.eu) (29.08.2024)
12
Kavandatud muudatuses sätestatud lihtmenetlus ei välista viisat taotleva isiku õigust tõhusale
õiguskaitsele ning vigadeta ja nõuetekohasele menetlusele, kuid võimaldab samas viisaotsuste
peale esitatud kaebuste kiiremat ja tõhusamat kohtumenetlust. Kohtutel on juba kehtiva õiguse
kohaselt võimalik viisaotsuste vaidlustamisel sarnaselt kõikidele teistele kaebustele vaadata asi
läbi lihtmenetluses, kui kaitstava õiguse riive on kohtu hinnangul väheintensiivne. Muudatus
annab kohtutele paindlikuma ja kiirema võimaluse lihtmenetluse kohaldamiseks, kuna ei eelda
kohtult riive intensiivsuse hindamist ega menetlusosaliste nõusolekut (HKMS § 133 lõigetes 1
ja 2 sätestatud tingimused).
Muudatuste kohaselt ei ole viisaotsustega seotud vaidluste puhul lihtmenetluse kohaldamine
kohtule kohustuslik, vaid kohus saab oma õiglase äranägemise järgi otsustada, kas
lihtmenetluse kohaldamine on põhjendatud või mitte. Seejuures on kohtutel kohustus jälgida,
kas viisaotsus võib riivata olulisel määral isikute põhiõigusi, näiteks perekonna taasühinemise
õigust olukorras, kus viisat taotleva isiku perekond asub Eestis. Lihtmenetlus on asja kiiremale
läbivaatamisele ja paindlikkusele tuginev asja läbivaatamise vorm, milles isiku õigusi ei jäeta
kuidagi kaitseta. Kui kohtul on kahtlusi, et lihtmenetlus ei suuda piisavalt kaitsta isikute
põhiõigusi, on kohtul alati võimalus otsustada tavamenetluse kasuks.
Punktiga 7 täiendatakse HKMS § 169 lõikeid 1 ja 2.
HKMS § 169 lõikes 1 on sätestatud, millistel juhtudel on kohtul lihtmenetluses võimalik teha
otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Kõnealuses paragrahvis on viited HKMS § 133 lõigetele
1 ja 2, mis sätestatavad lihtmenetluse kohaldamise võimalused (kaebusega kaitstava õiguse
riive on väheintensiivne ning kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud).
Kuna eelnõuga täiendatakse HKMS §-i 133 lihtmenetluse kohaldamise võimalusega
viisaotsuste vaidlustamise korral, siis tuleb vastava viitega täiendada ka § 169 lõiget 1 ning
võimaldada kirjeldava ja põhjendava osata otsuse tegemist ka viisaotsuste peale esitatud
kaebuste menetlemisel lihtmenetluses.
Samuti täiendatakse HKMS § 169 lõiget 2, mis võimaldab kohtul lihtmenetluses teha otsuse
esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning lisada põhjendused hiljem, kui
menetlusosalised ei ole teatanud, et nad loobuvad edasikaebamise õigusest. Muudatusega
täiendatakse lõiget viitega eelnõuga lisatavale HKMS § 133 lõikele 21, mis sätestab viisaotsuste
peale esitatud kaebuste lahendamise lihtmenetluses. Viisaotsuste menetlemisel lihtmenetluses
peaks kohtul olema samuti võimalik teha otsus esmalt kirjeldava ja põhjendava osata ning
täiendada seda juhtudel, kui kaebajad ei ole edasikaebamisest loobunud.
Punktiga 8 sätestatakse HKMSis, et kui kohus lahendab viisaotsuste peale esitatud kaebust
lihtmenetluses, siis võib selles asjas teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata juhtudel, kui
kohtule esitatakse erakordselt suur hulk selliseid kaebusi. Muudatus võimaldab kohtul
olukorras, kus mingil põhjusel (nt pahatahtlikul eesmärgil) laekub kohtule erakordselt suur hulk
kaebusi viisaotsuste vaidlustamiseks, teha lõpliku otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
HKMS § 169 lõikes 1 on ette nähtud tingimused, millal kohus võib teha lihtmenetluses otsuse
kirjeldava ja põhjendava osata. Kirjeldava ja põhjendava osata otsus on lihtmenetluses võimalik
teha järgmiselt juhtudel: 1) kaebus jääb rahuldamata; 2) põhjendused kaebaja poolt
kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata
jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta
esitatud vastuses; 3) kohus järgib lõike 1 punktis 2 viidatud põhjendusi, osutades otsuses
13
nendega nõustumisele, lõikele 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Kavandatava
muudatuse kohaselt ei ole kohus eeltoodud tingimustega seotud ning võib teha otsuse kirjeldava
ja põhjendava osata olukorras, kus viisaotsuste peale on esitatud erakordselt suur hulk kaebusi
ning kohtute tavapärane menetlus on selle tõttu oluliselt häiritud.
Keeruline on määrata, milline peaks olema kaebuste arv, et nende hulka saaks määratleda
erakordselt suurena. Pigem tuleb iga kord hinnata, kas olukord on selline, et viisaotsuste peale
esitatud kaebuste hulk on nii suur, et kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kirjutada kirjeldava
ja põhjendava osaga kohtuotsuseid või kirjeldava ja põhjendava osaga otsuste kirjutamine on
kaebuste suure hulga tõttu oluliselt raskendatud.
Muudatusega tagatakse võimalikult kiire ja paindlik kohtumenetlus ka olukorras, kus kohtu
koormus tulenevalt suurest hulgast välismaalaste esitatud kaebustest suureneb. Sarnast
sõnastust on kasutatud ka kehtiva VSS § 153 lõikes 2 ja VRKS § 365 lõikes 2, kus on sätestatud
võimalus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määrus kirjeldava ja põhjendava
osata, kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk välismaalase kinnipidamise taotlusi ning
kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse
seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt
raskendatud.
Punkt 9 puudutab veaotsuse regulatsiooni kehtestamist HKMSis, millega nähakse ette kohtu
võimalus teha tuvastav otsus haldusakti kergesti kõrvaldatavate menetluslike või
kaalumisvigade tuvastamiseks ning anda haldusorganile tähtaeg vigade parandamiseks.
Veaotsus on piiratud haldusakti tühistamise nõuetega. Seda põhjusel, et veaotsuse eeldused
haakuvad HMS §-ga 58, mis käsitleb just haldusaktide menetlus- ja vormivigu. Toimingute
puhul ei ole menetlus- ja vormivigadel sedavõrd suurt tähtsust. Veaotsusega on kaudselt
hõlmatud ka kohustamisnõue olukorras, kus kaebaja taotleb haldusakti tühistamist koos
vastustaja kohustamisega sama küsimust uuesti otsustama.
Veaotsuse võib teha üksnes menetluslike või vormiliste puuduste korral, mis ühest küljest ei
võimalda anda hinnangut haldusakti sisulisele õiguspärasusele, kuid mis teisest küljest on
kergesti kõrvaldatavad. Sisulised vead peaksid jätkuvalt viima haldusakti tühistamisele. Kõne
alla võivad tulla näiteks põhjendamispuudused, ära kuulamata jätmised, üksikud tegemata
jätmised KMHs (kuid mitte KMH täielik puudumine), mõne tunnistaja üle kuulamata jätmine
maksumenetluses vm väiksemad vead tõendite kogumises. Eelkõige saab see regulatsioon
muidugi puudutada kaalutlusotsuseid, sest muudel juhtudel saaks või isegi peaks uuema
praktika järgi ju kohus ise need vead ära kõrvaldama. Ka tehniliselt keerulisemate, eriteadmisi
nõudvate hindamisotsuste puhul (näiteks töövõime hindamine) võib haldusorganile vea
kõrvaldamiseks võimaluse andmine siiski olla põhjendatud.
Et vältida menetluse liialt halduse kasuks kallutamist, tuleks kohtule jätta kaalutlusõigus ja selle
teostamiseks on kirja pandud suunis, et veaotsus ei tohi riivata ebaproportsionaalselt kaebaja
või kolmandate isikute õigusi või avalikke huve (viimane võib eelkõige kõne alla tulla
keskkonnateemadel). Menetlusosalised tuleb veaotsuse tegemise kavatsuse osas ära kuulata
(see oli üks Belgia regulatsioonile tehtud etteheidetest). Muu hulgas võib kohus seejuures
vastustajalt küsida ajaprognoosi, et osata vigade kõrvaldamise tähtaeg adekvaatselt määrata.
Tähtaeg, mis antakse vastustajale haldusaktis vigade parandamiseks, on eelnõus jäetud kohtu
otsustada. Mõjuval põhjusel võib vastustaja taotleda tähtaja pikendamist – näiteks kui oli vaja
14
tellida mingis osas täiendav KMH ja eksperdil läheb esialgu kokkulepitust kauem aega vms.
Sätestatakse tähtaja pikendamise peale määruskaebuse esitamise võimalus, lähtudes
üldpõhimõttest, et menetlust takistav määrus peaks olema edasikaevatav. Kui tähtaeg jäetakse
pikendamata, järgneb sellele paratamatult lg-s 7 käsitletud resolutsioonotsus kaebuse
rahuldamise kohta ning vastustaja saab tähtaja pikendamata jätmise õigusvastasusele tugineda
seda vaidlustades. Liigne edasikaebuste esitamise võimalus vähendaks menetlusi kiirendavat
mõju, mis veaotsusel on.
Vastustajale haldusakti vigade parandamiseks antud tähtaja jooksul peab menetlus olema
peatatud. Kohtule jääb võimalus igal üksikjuhul hinnata, kas vigade parandamise ajaks
haldusakti kehtivus või täitmine peatada või ei ole see põhjendatud. Haldusakti kehtivuse
peatamine võib olla põhjendatud juhul, kui on näha, et uus haldusakt tuleb täiesti
vastassuunaline ning esialgu vaidlustatud haldusakti täitmine ei ole selle haldusakti
adressaatide huvides.
Kuna veaotsusega tuvastatakse siduvalt haldusakti vead, aga teisalt võidakse oluliselt riivata nii
kaebaja kui ka kolmandate isikute õigusi, peab see olema vaidlustatav. Eelnõuga nähakse ette,
et veaotsus on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.
Eelnõuga on otsustatud lähenemise kasuks, et vigade kõrvaldamise tulemusena peaks sündima
uus haldusakt (see oli jällegi üks Belgia põhiseaduslikkuse probleemidest). Jättes kõrvale
konkreetse asja menetlusosalised, võib eriti juhul, kui veaks olid kaasamispuudused või kui vea
kõrvaldamise tulemusena selgub mingi keskkonnamõju, mis varem polnud teada, mõni kolmas
isik, kes seni polnud asjaga seotud, avastada, et see haldusakt rikub ka tema õigusi (nt kaasamis-
või teavitamispuuduste korral ei pruukinud ta asjast isegi teadlik olla). Sel juhul tekib tal
võimalus haldusakti vaidlustada. Samuti on uue haldusakti andmine hädavajalik, kui vastustaja
jõuab puuduste kõrvaldamise tulemusena järeldusele, et haldusakt peab tulema teistsuguse
sisuga (kas täiesti vastassuunaline või peetakse vajalikuks lisada kõrvaltingimusi).
Rõhutatult on eelnõusse kirja pandud, et uus haldusakt peab vastama õigusaktidele. Mõeldud
on seda, et uus haldusakt tuleb ühest küljest anda korrakohases menetluses, järgides kõiki sellise
sisuga haldusakti ilma kohtu korralduseta andmise reegleid (näiteks avalik väljapanek ja/või
arutelu, kui see on seaduse järgi nõutav), ja teisest küljest peab sisult olema kooskõlas uue akti
andmise ajal kehtivate õigusaktidega (vt ka HMS § 54).
Eelnõu koostamisel on arutatud küsimust, kas uue haldusakti andmisel võib tekkida probleeme
aegumisega maksuasjades. Kuna vigade kõrvaldamise ajal on menetlus aga peatatud, st
lõppotsust veel sündinud pole, siis on aegumine selleks ajaks peatunud (MKS § 99 lg 1 p 2).
Aga kui see mõnes teises valdkonnas nii ei ole, siis peab uus antav haldusakt muidugi selle
andmise ajal vastama ka aegumist puudutavatele reeglitele. Eeldatavasti on veaotsuse tegemine
haldusele sel juhul endiselt kas soodsam või samaväärne kui alternatiiv, milleks on vaidlustatud
haldusakti kohtuotsusega tühistamine – ka viimasel juhul tekivad aegumisega samalaadsed
probleemid.
Uus haldusakt peab vastama kõigile õigusaktide nõuetele (sh menetlusnõuetele, nt tuleb
teatavaks teha samas korras nagu algne haldusakt) ja kaebajale antakse võimalus kaebust
täiendada uue haldusakti tühistamise nõudega (või kaebusest loobuda, kui tema jaoks vigade
kõrvaldamine lahendaski probleemid) – ehk siis menetlusse jäävad tühistamisnõuded mõlema
haldusakti peale. Juhul kui uus haldusakt on varasemaga võrreldes vastassuunaline ning
15
vastustaja on vana haldusakti tunnistanud kehtetuks, st kaebaja on oma eesmärgi saavutanud,
on see tavajuhul alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
Kui menetlus jätkub, peaks see olema täiemahuline kohtumenetlus, st kui varem juba oli
kirjaliku menetluse tähtaeg või istung, siis peaks nüüd tulema uus, et menetlusosalised saaksid
ka uue haldusakti üle vaielda. Kuna veaotsusega tuvastati ainult formaalsed puudused, ei tohi
edasine menetlus kindlasti piirduda selle kontrollimisega, kas kohtu esiletoodud vead
kõrvaldati, vaid alles pärast nende vigade kõrvaldamist saab hinnata haldusakti sisulist
õiguspärasust, mis ongi veaotsuse peamine mõte.
Kui vastustaja talle määratud tähtaja jooksul uut haldusakti ei anna, st kohtu viidatud puudusi
ei kõrvalda, on sisuliselt automaatseks tagajärjeks kaebuse rahuldamine – tegemist on ju juba
siduvalt tuvastatult õigusvastase haldusaktiga. Kohtule on jäetud võimalus teha selline otsus
kirjeldava ja põhjendava osata, sest kõik põhjendused on ju varasemas veaotsuses olemas (ja
läbi vaieldud või on vastustaja vaidlustamisest loobunud).
Punktidega 10 ja 11 tehakse ettepanek leevendada kehtivas seaduses sätestatud jõustumata
kohtuotsuste avaldamise tingimusi, samuti reguleerida kohtuotsuse sisu avaldamist (näiteks
pressiteate või suulise intervjuu vormis) ja selle vaidlustamise võimalust.
Muudatustega nähakse ette, et sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse või
selle sisu HKMS §-s 89 sätestatud tingimustel. HKMS § 89 sätestab, millistel tingimustel võib
menetlusväline isik toimikuga tutvuda. Samuti sätestatakse muudatusega, et menetlusosaliste
seisukohta küsitakse kohtuotsuse või selle sisu avaldamisel juhul, kui see on kohtu hinnangul
vajalik ja võimalik avaldamise eesmärki arvestades.
Kohtuotsused kuulutatakse PS § 24 lg 4 kohaselt avalikult. Kohtuotsuse avaliku kuulutamise
põhimõtet on EIK rõhutanud oma praktikas (14810/02: Biryukov/Venemaa, p 38 jj).
Infoühiskonnas on kohtute sõltumatuse tagamiseks oluline, et ka jõustumata kohtuotsuste kohta
ei levitataks ajakirjanduses, sotsiaalmeedias vm väärinfot ega pooltõdesid. Selleks on vältimatu,
et kohus saaks avalikkusele kiiresti ja bürokraatiavabalt oma lahendeid tutvustada, jäädes
seejuures menetlusosaliste suhtes erapooletuks ning näidates üles kohast vaoshoitust (vt
muuhulgas ka nt Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 25(2022), iseäranis p 40;
nr 3(2002), p 40).
Lisaks nähakse muudatustega ette, et määruse peale, millega lahendatakse lõike 2 alusel
kohtuotsuse või selle sisu avaldamise peale esitatud vastuväide, võib esitada määruskaebuse.
Määruskaebuse kohta tehtud kohtulahend on lõplik.
Punktiga 12 asendatakse HKMS § 175 lg-s 4 vananenud termin „delikaatsed isikuandmed“
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta) art 9 järgse uue terminiga „eriliiki isikuandmed“, mis on kasutusel ka
kehtivas isikuandmete kaitse seaduses.
Punkt 13 kohaselt täiendatakse HKMS §-i 179 teise lausega, mille kohaselt kompromissi
kinnitamise määrus ei kuulu arvutivõrgus avalikustamisele.
Muudatuse kohaselt ei kuulu avalikustamisele kompromissi kinnitamise määrused. HKMS §
154 lg-s 4 on sätestatud kohtu ülesanne teha kogu menetluse ajal kõik endast sõltuv, et asi või
selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Sageli soovivad
16
pooled sõlmida kompromissi ja vältida kokkuleppe avalikustamist. Kuna kompromissi
kinnitava kohtumääruse puhul kinnitab kohus poolte kokkuleppe ega tee ise asjas sisulist
lahendit, ei ole sellise lahendi avalikustamine vajalik ega eesmärgipärane.
Kohtute infosüsteemi andmetel kinnitasid halduskohtud 2022. aastal 46 ja avalikustasid 41
kompromissi, muutmata kujul avalikustati 20 määrust. Kompromisside avalikustamata jätmine
ei anna kohtule märkimisväärset tööaja kokkuhoidu, kuid menetlusosalise jaoks tagab
regulatsioon kompromissi konfidentsiaalsuse.
Punktide 14–16 mõte on loobuda vastuse nõudmisest edasikaebusele ning võtta Riigikohtult
kohustus oodata vastus kassatsioonkaebusele ära. Praktikas seda nagunii alati ei tehta ja pole
ka vajadust, kui kassatsioonkaebust lugedes on kõik selge. Puhtalt selgitava ja senist
kohtupraktikat kodifitseeriva mõjuga on uus § 218 lg 12 teine lause, millega sätestatakse
üheselt, et vabatahtliku vastuse koostamise kulud jäävad menetlusloa mitteandmise korral
vastaja enda kanda.
Punktiga 17 jäetakse HKMSist välja reegel, et koos istungist teatamisega saadetakse
kassaatorile ärakirjad vastustest kassatsioonkaebusele. Vastused toimetatakse E-toimiku
portaali kaudu juba varem kätte.
Kohtudokumentide kättetoimetamine käib praegu peaasjalikult elektrooniliselt E-toimiku
portaali kaudu. HKMS § 73 sätestab, et kohtudokumentide elektroonilisele kättetoimetamisele
kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 3111 ning tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 22 lõikes 1 sätestatut. TsMS §
3111 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks
ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta
teavituse. Teavitus esitatakse näiteks isiku poolt kohtule avaldatud elektronposti aadressil ja
telefoninumbril, juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul registris olevate
kontaktandmete kaudu, samuti rahvastikuregistrisse kantud elektronposti aadressil ja
telefoninumbril. Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle
infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis,
kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi
kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
Punkt 18 käsitleb haldustoiminguks loa andmisel tehtavaid määrusi. Kehtivad
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 153 lg-d 2 ja 3 ning välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 365 lg-d 2 ja 3 näevad ette, et kui kohtule on
esitatud erakordselt suur hulk kinnipidamistaotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu
kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles
sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha välismaalase
kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata. Sellisel juhul esitab kohus
välismaalasele, kui ta soovib vaidlustada enda kinnipidamist, kirjeldava ja põhjendava osa
esimesel võimalusel.
Nimetatud normid ei anna vastust küsimusele, millise tähtaja jooksul peab välismaalane kohtule
teatama soovist enda kinnipidamiseks loa andmise määrus vaidlustada. See on aga otsustava
tähtsusega küsimus, sest vastasel juhul puudub selgus, millal isik minetab määruskaebuse
esitamise õiguse. Selget vastust sellele küsimusele ei tulene ka kohtuotsuse kohta käivatest
sätetest HKMS § 169 lg-s 2 ja § 170 lg-s 2, mida saaks HKMS § 178 lg 3 alusel kohtumäärusele
17
kohaldada. Esiteks pole selge, kumba normi üldse kohaldada saaks. Kuigi haldustoiminguks
loa andmine on lihtmenetlus (HKMS § 264 lg 4), on HKMS § 169 lg 2 kohaldamisala pealtnäha
piiratud HKMS § 133 lg-tes 1 ja 2 nimetatud asja lihtmenetluses läbivaatamise juhtudega.
HKMS § 169 lg 2 ja § 170 lg 2 eristamine on oluline, sest nendes sätestatud tähtajad on erinevad
(15 päeva vs. 10 päeva). Samuti on sätetes ette nähtud tähtajad määruskaebemenetluse
kontekstis ebamõistlikult pikad. Kuivõrd määruskaebuse esitamise tähtaeg on
apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast kaks korda lühem, ei ole otstarbekas kohaldada sama
pikki edasikaebamise soovist teatamise tähtaegu.
Vajadus teha määrus esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata võib tekkida ka muudes
haldustoiminguks loa andmise menetlustes, kus praegu ei ole seda lubavat normi. Ei ole
otstarbekas, et haldusmenetlus jääb efektiivselt tagamata põhjusel, et kohus ei jõua piisavalt
kiiresti põhjendatud määrust teha, kuigi taotlus on esitatud ja kohus on jõudnud selle läbi
vaadata piisavalt kiiresti.13 Sellistes olukordades ei jää puudutatud isiku põhiõigused tegeliku
kaitseta, vaid kohus ei pruugi jõuda enda kujundatud seisukohta piisavalt kiiresti
kohtulahenditele kohaldatavaid standardeid järgides kirja panna. Sarnast võimalust tuntakse ka
kriminaalmenetluses vahistamismääruste puhul (KrMS § 132 lg 3).
Eeltoodud põhjustel on otstarbekas luua üldsäte kõigi haldustoiminguks loa andmise määruste
kohta, mis võimaldab erandina teha haldustoiminguks loa andmise asjas määruse14 esmalt ilma
kirjeldava ja põhjendava osata. Määruse võib ilma kirjeldava ja põhjendava osata teha üksnes
siis, kui selle tegemine raskendaks viivituse tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise
taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või muudaks selle võimatuks. Selline olukord esineb
näiteks siis, kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras peab kohus menetlema taotlusi
sellisel hulgal, et kirjeldava ja põhjendava osaga määrust pole võimalik teha 48 tunni jooksul
isiku kinnipidamisest arvates. Kui poleks võimalust määrust ilma kirjeldava ja põhjendava
osata teha, tuleks isik sellises olukorras vabastada, mis võib oluliselt raskendada taotluse
esitamise eesmärgi saavutamist (isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks või
lahkumiskohustuse sundtäitmiseks) või teha selle võimatuks.
Soovist ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrust täiendada tuleb teatada seitsme
päeva jooksul ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määruse kättetoimetamisest või selle
resolutsiooni teatavakstegemisest kohtuistungil. Seega hakkab tähtaeg kulgema varaseimast
sündmusest, mil isik saab tema kohta tehtud määruse resolutsioonist teada. Seitse päeva peaks
olema piisav aeg, mille jooksul isik saab teha esmase otsuse, kas ta võib soovida vaidlustada
tema õigusi puudutavat määrust. Samas ei kohusta soovist teatamine teda määruskaebust
esitama, vaid ta võib seda pärast kirjeldava ja põhjendava osaga määrusega tutvumist ka mitte
teha. Arvestades haldustoiminguks loa andmise menetluste kiireloomulisust, peaks kohus
määrust täiendama esimesel võimalusel, kuid seitsme päeva jooksul arvates vastava soovi
esitamisest.
13 Kinnipidamise asjades tuleb isik vabastada, kui kohus ei jõua määrust teha 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest
arvates. Samas on ka muudes haldustoiminguks loa andmise asjades võimalik, et vaja on tegutseda väga kiiresti,
nt juhul, kui keegi on asunud maksuhalduri eest vara peitma. Veelgi enam tõuseb see küsimus esile siis, kui
kehtestatakse konkurentsitrahvid, mille menetlustes peab Konkurentsiamet asuma halduskohtult nt läbiotsimiseks
luba taotlema. 14 Kuigi üldjuhul on selline vajadus taotlust osaliselt või täielikult rahuldades, siis ei ole mõistlik sätet sellisel viisil
piirata. Mõnel juhul võib olla vaja teha ka taotlust rahuldamata jättev määrus kiiresti. Näiteks vabastatakse
kaitseväelane viivitamata distsiplinaararestist, kui halduskohus tunnistab haldustoiminguks loa andmise
menetluses distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (KVTS § 173 lg-d 2 ja 4).
18
Õigus taotleda määruse täiendamist on menetlusosalisel või muul isikul, kellel on õigus
määruse peale määruskaebus esitada. Sättes ei saa piirduda pelgalt menetlusosalistele
viitamisega, sest osas haldustoiminguks loa andmise menetlustest ei ole puudutatud isik
menetlusosaline, kuid tal on tulenevalt erisättest määruskaebuse esitamise õigus (vt HKMS §
264 lg 3 teine lause ja nt MKS § 1361 lg 4).
Määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab üldjuhul kulgema arvates kirjeldava ja põhjendava
osaga täiendatud määruse kättetoimetamisest. Alternatiivselt hakkab tähtaeg kulgema, kui isik
on halduskohtule teatanud soovist määrus vaidlustada, kuid halduskohus ei ole seitsme päeva
jooksul määrust täiendanud. Kuna haldustoiminguks loa andmise menetluses lahendatakse
kiireloomulisi asju, ei oleks mõistlik, et määruskaebuse esitamise tähtaeg võiks pikeneda
halduskohtu viivituse tõttu. Samuti aitab see vältida kohmakat määruskaebemenetlust määruse
täiendamise küsimuses, kui halduskohus keeldub seda tegemast näiteks leides, et isikul pole
määruskaebuse esitamise õigust. Sellisel juhul saab selle küsimuse lahendada haldustoiminguks
loa andmise asjas tehtud sisulist määrust vaidlustades. Kui halduskohus jätab õigusvastaselt
määruse täiendamata, riskib ta selle tühistamisega kohtumääruse vorminõuete täitmata jätmise
tõttu.
Kui isik ei teata tähtaegselt määruskaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on määruskaebuse
esitamise õigusest loobunud. Sarnaselt on see sätestatud ka HKMS § 169 lg-s 3 ja § 170 lg-s 3.
Punktidega 19 ja 20 tehtavad muudatused on seotud hankeasjades kassatsioonimenetluses
loastaadiumis vastuste vähendamisega. Hankeasjades muutub kassatsioonkaebusele vastamine
vabatahtlikuks. Kehtiva seaduse järgi on see kohustuslik, aga see kohustus ei ole sisuliselt
põhjendatud. Kuigi põhimõtteliselt jääb alles 10-päevane vastamistähtaeg, võimaldab eelnõus
olev HKMS § 219 lg 2 muudatus menetlusloa enne tähtaja möödumist ära otsustada, mida ka
senises praktikas sageli tehakse.
§ 2. Advokatuuriseaduse muutmine
Punktiga 1 jäetakse advokatuuriseaduse § 17 lõikest 4 välja advokatuuri aukohtu võimalus
taotleda aukohtumenetluses halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks.
Advokatuuri aukohus saab koguda tõendeid oma algatusel ning kohtult abi palumine ei ole
põhjendatud ega vajalik.
Punktiga 2 muudetakse advoktuuriseaduse § 45 lõiget 5, mis sätestab advokaadi kutsesaladuse
hoidmise kohustusest vabastamise esimese astme kuriteo ärahoidmiseks. Kehtiv seadus näeb
ette, et advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks on vaja taotleda luba
halduskohtult.
Muudatusega kaotatakse halduskohtult loa taotlemise kohustus ning kutsesaladuse hoidmise
kohustusest vabastamise üle hakkab edaspidi otsustama advokatuuri juhatus. Kutsesaladuse
hoidmise kohustusest vabastamiseks esitab advokaat advokatuuri juhatusele põhjendatud
kirjaliku taotluse ning advokatuuri aukohus vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab
kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub selle andmisest.
19
Euroopa Kohtu praktika15 kohaselt tuleb isikuandmetele juurdepääsu lubamisel, mis põhjustab
isiku põhiõiguste raske riive, olema tagatud üldjuhul sõltumatu asutuse eelkontroll. See
sõltumatu asutus ei pea Euroopa Kohtu arvates olema tingimata riigisisene kohus, vaid see võib
olla ka mõni muu haldusasutus, kuid see haldusasutus peab olema sõltumatu ning tagama
tasakaalu ühelt poolt asjakohase huvi ja eesmärgi ning teiselt poolt isikute eraelu puutumatuse
ja isikuandmete kaitse põhiõiguste vahel. See sõltumatu asutus peab oma rolli täitma
objektiivselt ja erapooletult, et tagada õiglane ja läbipaistev protsess.
Eelnõus on pakutud välja lahendus, kus sõltumatu ametiasutuse rolli advokaadi kutsesaladusele
juurdepääsuks loa andmisel täidaks edaspidi kohtu asemel advokatuur. Seda lahendust kaaludes
tekib küsimus, kas advokatuur vastab Euroopa Kohtu praktika kontekstis sõltumatu asutuse
nõuetele. Kuigi võib eeldada, et advokatuur tegutseb sõltumatult, on oluline hinnata, kas see
institutsioon on suuteline täitma vajalikke kriteeriume – sealhulgas sõltumatust, objektiivsust
ja erapooletust – viisil, mis vastab Euroopa Kohtu praktikast tulenevatele nõuetele. Sellest
tulenevalt võib eelnõu edasise menetluse käigus olla otstarbekas kaaluda ka muid asutusi, mis
vastavad täpsemalt Euroopa Kohtu poolt sätestatud sõltumatu asutuse kriteeriumidele.
§ 3. Jahiseaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse jahiseaduse § 36 lõiget 52, mis sätestab jahitunnistuse andmisest
keeldumise kutsealuse ja reservis oleva isiku puhul, kui halduskohus on andnud selleks
kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 ja § 711 alusel loa. Eelnõuga kaotatakse KVTSist
halduskohtult loa taotlemise nõue ning jahiseaduses nähakse ette, et võib keelduda
jahitunnistuse andmisest kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud
terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning
reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise
kohustust. Muudatuse kohaselt saab edaspidi jahitunnistust andev haldusorgan teha otsuse
jahitunnistuse andmise kohta halduskohtu loata.
Punktiga 2 muudetakse jahiseaduse § 37 lõiget 4, mis sätestab halduskohtu loal (KVTS § 331
ja § 711) jahitunnistuse kehtivuse peatamise isikutel, kes ei täida KVTSist tulenevaid kohustusi.
Muudatuse kohaselt saab edaspidi jahitunnistuse andnud haldusorgan halduskohta loata teha
otsuse jahitunnistuse kehtivuse peatamise kohta isikute puhul, kes ei täida KVTSist tulenevaid
kohustusi.
Punktiga 3 muudetakse jahiseaduse § 38 lõiget 22, mis näeb ette, et jahitunnistuse kehtivus
taastatakse, kui kehtivuse peatamise alused on ära langenud ja Kaitseressursside Amet (KRA)
või Kaitsevägi on sellest jahitunnistuse andnud haldusorganit teavitanud, kui halduskohtu
määrusest ei tulene teisiti. Sättest võetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu
kohaselt ei ole jahitunnistuse andmisest keeldumiseks või selle kehtivuse peatamiseks enam
halduskohtu luba vaja.
§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 3 tunnistatakse kehtetuks kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvid, mis näevad
ette halduskohtu loa taotlemise isiku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks või nende
andmisest keeldumiseks.
15 Euroopa Kohtu otsused nr C-293/12 p 62 ja nr C-746/18 p-d 51 ja 54jj.
20
Kaitseväeteenistuse seaduse § 331 sätestab, et KRA võib taotleda halduskohtult luba kutsealuse
õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks või nende andmisest keeldumiseks. KRA taotleb
halduskohtult luba, kui kutsealune eirab korduvalt kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud
terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust. KRA võib
taotleda halduskohtult luba kutsealuse jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimise õiguse,
kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamiseks või
nende andmisest keeldumiseks.
Kaitseväeteenistuse seaduse § 711 näeb ette halduskohtult loa taotlemise reservis oleva isiku
ülalnimetatud õiguste ja lubade peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui isik ei täida
Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Reservis oleva isiku puhul
esitab halduskohtule taotluse Kaitsevägi.
Muudatuse kohaselt kaotatakse kaitseväeteenistuse seadusest sätted, mis näevad ette kohtu loa
taotlemise nõude ülalnimetatud õiguste ja lubade piiramiseks. KRA ning Kaitsevägi ei taotle
edaspidi enam halduskohtult luba eelnimetatud õiguste piiramiseks, vaid pöörduvad otse õiguse
või loa andnud haldusorgani poole ning taotlevad kutsealuse või reservis oleva isiku õiguse või
loa peatamist või nende andmisest keeldumist. Loa või õiguse andnud haldusorganile jääb
otsuse tegemisel kaalutlusõigus.
Haldustoiminguks loa andmine (HKMS § 264) peaks olema ette nähtud juhtudel, kus see nõue
tuleneb põhiseadusest (nt PS § 21 lg 2 – vabaduse võtmine) või kui isiku põhiõigusi hakatakse
olulisel määral riivama ning isikul ei pruugi olla võimalik enda õigusi hiljem kohtus kaitsta (nt
PS § 43 ls 2 – sõnumisaladuse riive). Kaitseväeteenistuse seadus sätestab küll võimaluse isikute
õigusi oluliselt piirata, kuid nimetatud õiguste piiramise puhul ei ole põhjendatud kohtuliku
eelkontrolli tegemine. Tegemist on täidesaatva riigivõimu otsusega, mille tegemiseks ei peaks
olema nõutav kohtu eelnev luba. Kohus tagab loa või õiguse piiramisele hilisema põhjaliku
kohtuliku kontrolli, kui puudutatud isik otsustab loa või õiguse piiramise kohtus vaidlustada.
Kaitseväeteenistuse seadusest jäetakse välja ka sätted isikule hoiatuse tegemise kohta, kuna
HMSi põhimõtetest tulenevalt on haldusorganil haldusmenetluse läbiviimisel
selgitamiskohustus (HMS § 36) ning menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise
kohustus (HMS § 40).
Samuti ei ole eelnõuga täpsemalt sätestatud, kuidas edaspidi KRA ja Kaitsevägi pöörduvad loa
või õiguse andnud haldusorgani poole ning taotlevad kutsealuste ning reservis olevate isikute
lubade või õiguste piiramist. Tegemist on haldusorganite omavahelise asjaajamisega, mille
kesksed põhimõtted on sätestatud HMSis.
§ 5. Kalapüügiseaduse muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks kalapüügiseaduse § 27 lõike 1 punkt 31, mis näeb ette, et
kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui halduskohus on KVTS § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes
5 sätestatud taotluse alusel andnud loa kalastuskaardi taotlejale kalastuskaardi andmisest
keelduda. Sättes ei ole haldusorganile jäetud otsuse tegemiseks kaalutlusõigust, vaid
kalastuskaardi andmisest keeldumise otsus on imperatiivne, kui isik ei täida KVTSist
tulenevaid kohustusi. Kuna eelnõuga kaotatakse halduskohtult loa taotlemise kohustus, siis jääb
kaalutlusotsuse tegemine kalastuskaardi andnud haldusorganile, kes võib kalastuskaardi
andmisest keelduda kutsealuse puhul, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud
terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ning
21
reservis oleval isiku puhul, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise
kohustust. Kõnealuse otsuse tegemine on edaspidi sätestatud kalapüügiseaduse § 27 lõikes 21
(vt punkti eelnõu § 5 punkt 2).
Punktiga 2 muudetakse kalapüügiseaduse § 27 lõiget 21 ning sätestatakse, et kalastuskaardi
andmisest võib keelduda või selle kehtivuse peatada kutsealusel, kes ei täida
kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või
ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud
ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Kalastuskaardi andmise või selle kehtivuse
peatamise otsuse tegemisel ei pea kalastuskaardi andnud haldusorgan lähtuma enam
halduskohtu loast, kuna eelnõuga kaotatakse kohtu loa taotlemise nõue.
Punktiga 3 muudetakse kalapüügiseaduse § 27 lõiget 31, mis näeb ette, et kalastuskaardi
kehtivuse peatamine või selle andmisest keeldumine lõpetatakse, kui peatamise või keeldumise
alused on ära langenud ning KRA või Kaitsevägi on sellest kalastuskaardi andnud haldusorganit
teavitanud, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Sättest jäetakse välja viide halduskohtu
määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole kalastuskaardi andmisest keeldumiseks või selle
kehtivuse peatamiseks enam halduskohtu luba vaja.
§ 6. Kohtute seaduse muutmine
Punktiga 1 nähakse kohtute seaduses ette, et kui kohtu menetluses on mitu sarnast asja, mille
lahendamiseks tuleb kohaldada õigusnormi, mille kohta varasem kohtupraktika puudub, võib
kohtu esimees anda kohtunikule juhise lahendada üks sellistest asjadest võrreldes teiste sarnaste
asjadega eelisjärjekorras. Muudatusega on otsitud lahendust küsimusele, kuidas saaks kohtud
kiirendatud korras lahendada pretsedenti loovaid asju. Juhul kui kohtu menetlusse on lühikese
aja jooksul saabunud mitmeid vaidlusi sarnasel teemal (nt COVID-19 eriolukorras), oleks hea
mõni neist eelisjärjekorras ja kiirkorras ära lahendada, võimaldamaks kiiremat
edasikaebemenetlust ja seeläbi õigusselguse saabumist mõistliku aja jooksul. Selleks ei pruugi
piisata praegusest kohtute seaduse § 45 lg 11 regulatsioonist. Muudatus seostub ka EL
taastuvenergia kavaga „RePowerEU“, kuna on võimalik, et halduskohtusse tuleb millalgi
suurem hulk sarnast tüüpi taastuvenergiavaidlusi, kus on vaja uudseid õigusnorme tõlgendada.
Selle olukorra määratlemine, milles on alust pretsedenti loova asja valimiseks, on küll
võrdlemisi keeruline, aga eelnõus on siiski välja pakutud üks võimalik lahendus. Jäädud on
määratluse „mitu“ juurde, sest menetluse peatamise puhul (HKMS § 95 lg 2 teine lause) võib
Riigikohtu varasema kogemuse põhjal täpne arv (nt 10) olla pigem takistav. Praktikas tegelikult
peatatakse menetlust teise sarnase asja lahendi äraootamiseks ka väiksema arvu puhul.
Punkt 2 on mõeldud täiendama massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra reeglistikku.
Muudetakse kohtute seaduse § 452 lg-t 1 osas, mis määratleb, milliseid kohtuasju võivad maa-
ja ringkonnakohtu kohtunikud halduskohtu koosseisus lahendada.
Alates 30.06.2020 kehtivas redaktsioonis täiendati kohtute seadust §-ga 452, mis reguleerib
maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu. Kehtivas § 452
lg-s 1 on kaasamine piiratud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 154 ja
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-s 366 reguleeritud
välismaalase kinnipidamisega hädaolukorras. VSS § 154 lg 3 ja VRKS § 366 lg 3 võimaldavad
Politsei- ja Piirivalveametil või Kaitsepolitseiametil taotleda massilisest sisserändest tingitud
22
hädaolukorras luba välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks, kui massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu võimalik teha vajalikke
menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase kinnipidamise põhjendatust nn
korralisel alusel, milleks on VSS § 23 lg 1 ja VRKS § 361 lg 2.
VSS § 154 lg-s 3 ja VRKS § 366 lg-s 3 sätestatud erakorralistel kinnipidamise alustel on
kahtlemata massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras oma roll. Samas on ka massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorras paljudel juhtudel juba 48 tunni jooksul olemas piisavalt
teavet, et taotleda isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg-s 1 või VRKS § 361 lg-s
2 sätestatud alusel. Ka 2023. a novembris toimunud PPA ja kohtumenetluse harjutusõppusel
(kus harjutati muu hulgas maakohtunike kaasamist halduskohtute koosseisu massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorra tingimustes) ilmnes, et PPA menetlejad eelistavad
võimalusel taotleda luba kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 või VRKS § 361 lg
2 alusel. Sellisel juhul ei teki nii kiiresti vajadust esitada kohtule uut kinnipidamise taotlust, kui
seitsme päeva jooksul ei selgu, et isikul võib lubada vabaduses viibida. Kehtiv õigus ei
võimalda nende taotluste lahendamiseks maa- ja ringkonnakohtunikke halduskohtu koosseisu
kaasata. Seega võib tekkida olukord, kus massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras tekib
samaväärne või isegi suurem ressursipuudus nn korralisel alusel kinnipidamise asjades.
Sellepärast nähakse eelnõus ette, et halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib
menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse
saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise või selle
pikendamise taotlusi. Need hõlmavad kinnipidamist VSSi, VRKSi ja Dublin III määruse16
alusel. Kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise õigus on vaja sättega hõlmata
sellepärast, et kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukord kestab pikemat aega ja
viibimisaluseta välismaalasi ei õnnestu piisavalt kiiresti tagasi või välja saata, tekib olukord,
kus kinnipidamise pikendamise taotlusi võib olla vaja menetleda peaaegu sama suurel hulgal
kui esmaseid kinnipidamise taotlusi. Samuti võib kinnipidamise pikendamise taotluste
menetlemise vajadus tekkida oluliselt kiiremini kui kahe kuu jooksul, sest ebaselges, ent kiiresti
muutuvas olukorras (nt kus isik on tuvastamata, kuid seda võib olla võimalik kiiresti teha) võib
olla õiguslikult põhjendatud anda luba kinnipidamiseks lühemaks ajaks kui kaheks kuuks.
Seega annab säte massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras vajaliku paindlikkuse.
Samas jääb kehtima KS § 452 lg 3, mille kohaselt võib kohtute haldamise nõukoda kehtestada
maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad
põhimõtted. Nende põhimõtetega saab täpsustada tingimusi, millal on kohane kaasata maa- ja
ringkonnakohtu kohtunikke üksnes lühiajaliste kinnipidamiste otsustamiseks ning millal on
põhjendatud nende kaasamine kõigi sättes nimetatud asjade menetlemisse. Sarnaselt senise
redaktsiooniga otsustavad maakohtu või ringkonnakohtu kohtuniku kaasamise
ringkonnakohtute esimehed ühiselt.
§ 7. Liiklusseaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse liiklusseaduse § 106 lõiget 11, mis näeb ette, et auto ja mootorratta
juhtimise õigust ei anta ning esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellele nimetatud õiguse või
loa andmisest keeldumist lubab halduskohus kaitseväeteenistuse seaduse § 331 lõikes 5 või § 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid
selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta
isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)
23
711 lõikes 5 nimetatud taotluse alusel. Kuna eelnõuga kaotatakse KVTSist halduskohtult loa
taotlemise nõue, siis nähakse liiklusseaduses ette, et võib keelduda auto ja mootorratta juhtimise
õiguse andmisest ning esmase juhiloa väljastamisest kutsealusele, kes ei täida
kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või
ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleval isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud
ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatuse kohaselt saab juhtimisõigust andev
haldusorgan edaspidi halduskohtu loata teha kaalutletud otsuse juhtimisõiguse andmise kohta
kutsealusele või reservis olevale isikule.
Punktiga 2 muudetakse liiklusseaduse § 124 lõiget 42, mis sätestab halduskohtu loal (KVTS §-
d 331 ja 711) mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise isikutel, kes ei täida KVTSist tulenevaid
kohustusi. Muudatuse kohaselt saab Transpordiamet edaspidi halduskohta loata teha otsuse
juhtimisõiguse peatamise kohta. Transpordiamet lähtub otsuse tegemisel KRA või Kaitseväe
poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik.
Punktiga 3 muudetakse liiklusseaduse § 129 lõiget 7 ning sätestatakse, et kui mootorsõiduki
juhtimise õigus on peatatud liiklusseaduse § 124 lõike 42 alusel, taastab Transpordiamet
juhtimisõiguse viivitamata, kui KRA või Kaitsevägi teavitab peatamise aluseks olnud asjaolu
äralangemisest. Sättest jäetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu kohaselt ei ole
juhtimisõiguse peatamiseks enam halduskohtu luba vaja.
§ 8. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Punktiga 1 muudetakse meresõiduohutuse seaduse § 393 lõiget 1, mis näeb ette, et
Transpordiamet peatab väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keeldub nende õiguste andmisest
ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest isikule, kelle suhtes on halduskohus
andnud kaitseväeteenistuse seaduse § 331 lõikes 5 või § 711 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel
selleks loa. Kuna eelnõuga kaotatakse KVTSist halduskohtult loa taotlemise kohustus, siis
nähakse meresõiduohutuse seaduses ette, et Transpordiamet võib peatada väikelaeva ja jeti
juhtimise õiguse ning keelduda nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse
väljastamisest kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi
hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, ja reservis olevale isikule,
kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust. Muudatuse
kohaselt teeb Transpordiamet edaspidi halduskohtu loata otsuse kutsealusele või reservis
olevale isikule väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmise, andmisest keeldumise või õiguse
peatamise kohta.
Punktiga 2 muudetakse meresõiduohutuse seaduse § 393 lõike 3 esimest lauset, mis sätestab,
et KVTSi alusel väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise otsuse tegemisel lähtub
Transpordiamet KRA, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui
lisaandmete saamine ei ole vajalik. Muudatusega jäetakse välja viide kohtule, kuna eelnõu
kohaselt ei ole vaja enam kõnealuste õiguste piiramiseks halduskohtult luba taotleda. Edaspidi
lähtub Transpordiamet otsuse tegemisel KRA või Kaitseväe poolt isiku ärakuulamisel kogutud
andmetest.
Punktiga 3 muudetakse meresõiduohutuse seaduse § 393 lõiget 4 ning sätestatakse, et
Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab esimesel võimalusel Transpordiametit, kui
väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse
väljastamisest keeldumise asjaolud on ära langenud. Transpordiamet taastab § 393 lõikes 1
24
sätesatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse viivitamata, kui KRA või Kaitsevägi teavitab
liiklusregistri volitatud töötlejat väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud
asjaolu äralangemisest. Sättest jäetakse välja viide halduskohtu määrusele, kuna eelnõu
kohaselt ei ole väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamiseks või selle andmisest keeldumiseks
enam halduskohtu luba vaja.
§ 9. Notariaadiseaduse muutmine
Muudatusega jäetakse notariaadiseaduse § 3 lõikest 24 välja halduskohtu loa nõue olukorras,
kus julgeolekuasutuse juht nõuab notarilt andmeid ametitoimingute kohta julgeolekuasutuste
seaduse (JAS) §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks. Nimetatud JASi
paragrahvid sätestavad Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ülesanded. Edaspidi annab notar
julgeolekuasutustele andmeid ametitoimingute kohta Notarite Koja eestseisuse loal ning
halduskohtult loa taotlemise kohustus kaob ära. Loa andmine otsustatakse kirjalikult
julgeolekuasutuse juhi põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.
Kõnealune muudatus on võrreldav advokaadi kutsesaladusele juurdepääsuks loa andmist
puudutava muudatusega (vt eelnõu § 2 punkt 2), sest ka siin edastatakse isikuandmeid ning
põhjustatakse sellega isiku põhiõiguste raske riive. Muudatuse puhul on sarnaselt advokaadi
kutsesaladusele oluline tagada, et loa ametitoimingute kohta andmete edastamiseks
julgeolekuasutustele annaks sõltumatu asutus. Muudatusega on pakutud välja, et see sõltumatu
asutus võiks kohtu asemel olla Notarite Koda, kuid eelnõu edasise menetluse käigus on Euroopa
Kohtu praktika valguses otstarbekas kaaluda ka muid lahendusi.
§ 10. Notari distsiplinaarvastutuse seadus
Muudatus puudutab notari suhtes algatatud Notarite Koja aukohtu menetlust. Notari
distsiplinaarvastutuse seaduse § 63 lg 4 näeb ette, et aukohus võib taotleda halduskohtult abi
tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Muudatusega jäetakse halduskohtult abi taotlemise
võimalus välja.
§ 11. Patendivoliniku seaduse muutmine
Muudatus puudutab patendivoliniku suhtes läbiviidavat aukohtumenetlust. Kehtiv seadus
võimaldab Patendivolinike Koja aukohtul taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või
nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku
haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega. Muudatusega jäetakse halduskohtult abi
küsimise võimalus seadusest välja.
§ 12. Relvaseaduse muutmine
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 141, mis näeb ette, et
relvasoetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes ei osale kutsealusena
Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab
reservteenistusse ilmumise kohustust. Tegemist on imperatiivse sättega, mis ei luba mingil
juhul anda relvasoetamisluba ega relvaluba isikule, kes ei täida KVTSis talle pandud kohustusi.
Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 13 ette, et loa andmata jätmist kohaldatakse, kui halduskohus
on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa andmise kohustus ära ning edaspidi
teeb otsuse relvasoetamisloa või relvaloa andmisest keeldumise kohta luba andev haldusorgan.
25
Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 36 lõige 13, mis sätestab, et relvaseaduse §
36 lõike 1 punktis 141 sätestatud soetamisloa ja relvaloa andmata jätmist kohaldatakse, kui
halduskohus on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa taotlemise nõue ära
ning edaspidi otsustab soetamisloa või relvaloa andnud haldusorgan nende lubade andmata
jätmise üle.
Punktiga 3 muudetakse relvaseaduse § 36 lõiget 22, mis näeb ette, et soetamisloa või relvaloa
andmise keeld lõpetatakse, kui isikule soetamisloa ja relvaloa andmisest keeldumise asjaolud
on ära langenud ning Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest teavitanud Politsei- ja
Piirivalveametit, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisti. Muudatusega jäetakse kõnealusest
sättest välja viide halduskohtu määrusele, kuna see ei ole eelnõuga planeeritud muudatusi
arvestades enam asjakohane.
Punktiga 4 täiendatakse relvaseaduse § 36 lõiget 4 punktiga 7, mis sätestab, et loa andja võib
keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest kutsealusele, kes ei täida kaitseväeteenistuse
seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise
kohustust, ja reservis olevale isikule, kes ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele
ilmumise kohustust. Muudatusega antakse soetamiseloa või relvaloa andvale haldusorganile
kaalutlusõigus otsustada, kas keelduda kutsealusele või reservis olevale isikule soetamisloa või
relvaloa andmisest, kui nad ei ole täitnud KVTSist tulenevaid kohustusi.
Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks relvaseaduse § 43 lõige 1 punkt 8, mis sätestab, et Politsei-
ja Piirivalveamet peatab soetamisloa või relvaloa kehtivuse, kui loa omaja ei osale kutsealusena
Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab
reservteenistusse ilmumise kohustust. Tegemist on imperatiivse sättega, mille kohaselt tuleb
Politsei- ja Piirivalveametil igal juhul peatada soetamisluba või relvaluba isikul, kes ei täida
KVTSist tulenevaid kohustusi. Lisaks näeb sama paragrahvi lõige 16 ette, et loa peatamist
kohaldatakse, kui halduskohus on andnud selleks loa. Eelnõuga kaotatakse halduskohtu loa
andmise kohustus ära ning edaspidi teeb otsuse soetamisloa või relvaloa peatamise kohta luba
andev haldusorgan (Politsei- ja Piirivalveamet).
Punktiga 6 muudetakse relvaseaduse § 43 lõiget 16, mis näeb ette, et soetamisloa ja relvaloa
kehtivus peatatakse KVTSi alusel, kui halduskohus on andnud selleks loa. Kuna eelnõuga
kaotatakse halduskohtu loa taotlemise kohustus ära, siis muudetakse kõnealust sätet ning
nähakse ette, et Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada soetamisloa või relvaloa kehtivuse
kutsealusel, kes ei täida KVTSis sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või
ajateenistusse asumise kohustust, ning reservis oleva isikul, kes ei täida Kaitseväe määratud
ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.
Punktiga 7 muudetakse relvaseaduse § 43 lõiget 22, kus on sätestatud, et soetamisloa või
relvaloa kehtivuse peatamine lõpetatakse, kui peatamise alused on ära langenud ning
Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi on sellest Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud, kui
halduskohtu määrusest ei tulene teisti. Muudatusega jäetakse kõnealusest sättest välja viide
halduskohtu määrusele, kuna see ei ole eelnõuga planeeritud muudatusi arvestades enam
asjakohane.
§ 13. Riigilõivuseaduse muutmine
Muudatusega vabastatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad halduskohtusse pöördumisel
riigilõivust. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 31 lg 2 näeb ette, et
26
rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemisel säilib rahvusvahelise kaitse taotlejal tema suhtes
tehtud lõpliku otsuse peale üldine kohtukaebeõigus. Rahvusvahelise kaitse saaja asju tuleb
kohtul menetleda eelisjärjekorras (HKMS § 126 lg 3) ning menetlusabi andmisest keeldumist
praktikas ette ei tule. Seetõttu on kohtute töökoormuse ning ka rahalise kokkuhoiu eesmärgil
otstarbekam rahvusvahelise kaitse saajate automaatne vabastamine riigilõivust.
Sarnane süsteem on ka näiteks Soomes, kus rahvusvahelise kaitse taotlejatel on
rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud otsuste peale kohtusse pöördumisel automaatne
vabastus riigilõivust
§ 14. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Muudatuse eesmärk on anda Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pädevus tuvastada
pensioniõiguslik staaž tunnistaja ütluste alusel, sealhulgas tuvastada ise avalik-õigusliku suhte
tingimused ehk juriidilised faktid. Sellega kaob vajadus suunata staaži tuvastamist taotlevad
isikud kohtusse olukorras, kus poolte vahel vaidlust staaži üle tegelikult ei ole. Tunnistaja
ütluste välistamine tõendina pensionimenetluses ei ole põhjendatud. Kõigis teistes
haldusmenetlustes on võimalik tunnistaja ütlustele tugineda.
Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 281 lg 2 sätestab võimaluse tõendada
pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel juhul, kui rahvastikuregistri andmeid või
dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud.
Varem kehtinud pensioniõiguse regulatsiooni järgi ei olnud võimalik pensioniõigusliku staaži
tuvastamiseks vajalikke fakte tõendada tunnistajate ütluste alusel muul viisil kui ainult
kohtumenetluses. Halduskolleegium ei pidanud sellist tõendamisviisi toona põhiseadusega
vastuolus olevaks (vt otsus asjas nr 3-3-1-86-09, p 14 jj).
Sellegipoolest pidas seadusandja mõistlikuks luua võimalus tunnistajate ütluste kasutamiseks
haldusmenetluses. 1. jaanuaril 2013 jõustunud muudatusega täiendati RPKSi uue ja tänini
kehtiva normiga (§ 281), mille kohaselt tõendatakse pensioniõiguslikku staaži
rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku
staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži
tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest (lg 1). Kui
rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on
pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega
Sotsiaalkindlustusameti poole (lg 2).
Lisaks sätestati sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži
tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lg-s 1, et tunnistajate ütluste alusel on RPKS §-s 28
sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes
juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja
selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend.
Sotsiaalkindlustusamet teeb pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel.
Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib
pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel (lg 2).
Kuigi tunnistajate ütluste kasutamine ei olnud enam välistatud, on muudatusettepaneku tegija
väitel SKA valdav praktika peatada haldusmenetlus ning lasta kohtul staaž tuvastada. See
koormab nii kohut kui ka isikut, kes staaži tuvastamist soovib, sest kohtumenetlused on
27
aeganõudvad. SKA praktika näib olevat alguse saanud kohtupraktikast. Umbes aasta pärast uue
korra kehtima hakkamist leidis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-70193, et uusi
norme tuleb tõlgendada kitsendavalt: „SKA lähtub pensionistaaži määramisel ainult
dokumentidest ning RKPS §-st 281 ega sotsiaalministri määruse nr 59 §-st 28 ei tulene, et SKA-
l on endal õigus tunnistajate ütlustega tuvastada väljateenitud aastate pensioni määramise
aluseks olevaid juriidilisi fakte (s.o et töötamist näitavatel dokumentidel on töökoha nimetus
ebaõige ja tegelik töö sisu vastas väljateenitud aastate pensionile õigust andvale töökoha
nimetusele). Viidatud norme tuleb ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et vastav
õigus ja pädevus on halduskohtul, sest vastupidisele seisukohale asumisel jääksid
pensionitaotleja õigused kaitseta olukorras, kus dokumentide vormistamisel tehti viga või oli
vormistus muul põhjusel ebatäpne.“ Kohtud on seda seisukohta järginud, asudes seisukohale,
et SKA-l puudub võimalus tunnistajate ütlustega tõendada väljateenitud aastate pensionile
õigust andva staaži määramiseks või soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva töö sisu
määramiseks, kuid tal on õigus tunnistajate ütlustega tuvastada pensioni määramise aluseks
olevat töötatud perioodi kui juriidilist fakti (nt Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2017. a otsus
asjas nr 3-17-66 ja 3. novembri 2017. a otsus asjas nr 3-17-1962).
§ 15. Vangistusseaduse muutmine
Vangistusseaduse muutmise eesmärk on määrata seadusega kindlaks halduskohtu pädevus
kinnipeetavate isikute raviga seotud vaidlustes.
Kinnipeetavate tervishoius segunevad omavahel sageli ravi ja administratiivsed meetmed
(julgeolekuabinõud, lubatud ja keelatud esemed), mis varem põhjustasid pidevaid
piiritlemisprobleeme Riigikohtu erikogus. Riigikohtu üldkogu muutis 28. juuni 2021. a
määrusega nr 3-21-30/19 erikogu senist praktikat, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse
osutamisega seotud vaidlusi lahendavad maa- või halduskohtud sõltuvalt sellest, kas
vaidlustatakse arsti (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust, leides, et kõiki
kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama
halduskohtud. Seda seisukohta täiendas Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline
erikogu, kes leidis määruses nr 3-21-924/12, et ka kinnipeetavale väljaspool vanglat
tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidlus tuleb lugeda avalik‑õiguslikuks ning sellise
vaidluse lahendamine on samuti halduskohtu pädevuses. Erikogu selgitas, et kinnipeetava
väljapoole vanglat ravile suunamisega täidab vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada tema
ravi, kasutades seejuures eraõiguslikust juriidilisest isikust haigla või kliinikumi abi.
Kinnipeetaval tekib õigussuhe üksnes vanglaga, mitte teenust osutava haigla või kliinikumiga.
1. juulil 2024 jõustusid VangS §‑de 49–53 muudatused, mille kohaselt korraldab edaspidi
tervishoiuteenuse osutamist vanglas Tervisekassa. Muudatuste eesmärk on seletuskirja
(Riigikogu XIV koosseisu 699 SE) järgi muu hulgas määrata kindlaks pädev kohus vanglas
tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamiseks. Riigikohtu halduskolleegium
on juhtinud tähelepanu sellele, et 1. juulil 2024 jõustunud seaduse tekst ei pruugi olla piisavalt
ühemõtteline, et oleks vaidlusteta selge, milline kohus on tulevikus pädev lahendama vanglas
tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (määrus nr 3-22-2321/45, p 11; vt ka
riigikohtunik I. Pilvingu täiendav arvamus). Eelnõu koostajate hinnangul tuleks lähtuda juba
välja kujunenud kohtute pädevusjaotusest, arvestades Riigikohtu üld‑ ja erikogu praktikat.
Halduskohtu pädevus võimaldaks lahendada korraga ja ühes kohtus samast elujuhtumist
(kinnipeetava ravi ja administratiivsed meetmed) tekkinud vaidlused. Maakohtu pädevuse eelis
oleks küll nii kinnipeetavate kui ka teiste isikute raviga seoses tekkinud kohtuvaidluste
28
koondamine sama liiki kohtusse, kuid see ei pruugi välistada seda, et tuleb hakata lahendama
piiritlemisprobleeme kinnipeetava raviga seotud vaidlustes, nagu oli enne Riigikohtu üldkogu
ja erikogu juba viidatud lahendeid. Riigikohtu üld- ja erikogu on toonud kaalukaid argumente,
miks peaksid kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi lahendama
halduskohtud.
§ 16. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Punkt 1 seondub HKMS täiendamisega täitetoiminguks resolutsioonmäärusega loa andmise
regulatsiooniga (vt eelnõu § 1 p 18).
Punkt 2 haakub eespool kirjeldatud VangSi muudatustega (vt eelnõu § 15), mis puudutab
kinnipeetavate tervishoiuteenustega seonduvate vaidluste lahendamist (vt kolleegiumi määrus
nr 3-22-1557/27).
§ 17. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
See muudatus seondub samuti HKMSi täiendamisega täitetoiminguks resolutsioonmäärusega
loa andmise regulatsiooniga (vt eelnõu § 1 p 18).
§ 18. Jõustumine
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, välja arvatud eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud
muudatus, mis puudutab kinnipeetavate ning hankeasjade üleriigilist jagamist kohtu
koosseisude vahel. Nimetatud muudatuse jõustumise aeg on planeeritud 1. jaanuari 2026, kuna
selleks ajaks valmib muudatuseks vajalik kohtute infosüsteemi arendus, mis võimaldab
edaspidi kohtuasjade üleriigilist jagamist.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse halduskohtumenetluses kasutusele uus termin „veaotsus“, mis tähistab
kohtu otsust, millega kohus teeb kindlaks vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse ja annab
vastustajale võimaluse kõrvaldada haldusaktis ilmselged menetlus- või vormivead, mis võisid
mõjutada asja otsustamist, kuid mis on kergesti kõrvaldatavad (vt eelnõu § 1 punkt 19).
5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele
Euroopa Liidu õigus kõnealust valdkonda ei reguleeri. Euroopa Liidu õigusega on seotud
viisaotsuste kohtumenetlust puudutavad sätted (eelnõu § 1 punktid 6–9), kuna ELi viisaeeskiri17
kehtestab menetluse ja tingimused liikmesriikides lühiajaliselt viisa alusel viibimiseks. Eelnõus
olevad viisaotsuste kohtumenetlust puudutavad normid, mis lubavad viisaotsuste peale esitatud
kaebusi arutada senisest kergemini lihtmenetluses, on kooskõlas ELi viiseeskirjaga, kuna
muudatustega sätestatakse viisaotsuste vaidlustamise kohtumenetluse täpsemad reeglid.
Viiseeskiri näeb ette, et taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada
ning kaebus esitatakse taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas
nimetatud liikmesriigi õigusega.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009R0810
(29.08.2024)
29
6. Seaduse mõjud
Eelnõuga kavandatavad muudatused on mõjuanalüüsis koondatud seitsmeks laiemaks
sisuliseks muudatuseks, lähtudes nende eesmärgist või sisust. Iga punkti juures on välja toodud
vastav kohtustatistika ning analüüsitud mõju sihtrühmadele.
1. Halduskohtumenetluse tõhustamine
2. Taastuvenergiat puudutavate kohtumenetluste tõhustamine
3. Haldustoiminguks loa andmiste vähendamine eriseadustes
4. Pretsedenti loovate asjade kiirendatud korras lahendamine ja massilisest sisserändest
tingitud hädaolukorras kohtunike kaasamine
5. Pensioniõigusliku staaži tuvastamine
6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vabastamine riigilõivust
7. Kinnipeetavate isikute tervishoiuteenustega seotud vaidluste lahendamine
halduskohtus
6.1. Halduskohtumenetluse tõhustamine
Halduskohtute töö tõhustamist puudutavate kohtumenetluse normide muutmise eesmärgiks on
kohtumenetluse kiirendamine, tõhustamine ning paindlikumaks muutmine. Samuti aitavad
muudatused jagada koormust erinevate piirkondade halduskohtute vahel ühtlasemalt ning
muuta kohtumenetluse toimingud selgemaks ja kiiremaks.
Eelnõuga kavandatakse HKMSis järgnevad muudatused:
luuakse veaotsuse instituut;
võimaldatakse haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluse
käigus kaebust rahuldav otsus kaebuse ja vastuste põhjal, korraldamata kohtuistungit
või määramata tähtaega täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks;
luuakse võimalus jagada kinnipeetavate asjad ja hankeasjad üle riigi, mitte
kinnipeetava viibimiskoha või kohtu tööpiirkonna järgi;
võimaldatakse kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrus esmalt ilma
kirjeldava ja põhjendava osata;
määrus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi muudetakse viivitamata täidetavaks.
võimaldatakse viisaotsuse peale esitatud kaebuste lahendamine kohtu õiglasel
äranägemisel lihtmenetluses.
Kohtulahendite statistika
Muudatustega kaasneva mõju analüüsimiseks vaadati läbi halduskohtute üldine
menetlusstatistika, kuna eeltoodud kohtumenetluse normide muudatused, v.a kinnipeetavate
asjade ja hankeasjade üleriigiline jagamine, võivad olenemata valdkonnast puudutada kõiki
halduskohtumenetlusi.
Vaadates halduskohtutesse viimase viie aasta jooksul saabunud haldusasju, on näha, et
kohtumenetluste arv muutub tõusvas trendis. Kui 2019. aastal saabus halduskohtusse 2535
haldusasja, siis 2023. aastal oli neid juba 3081.
Tabel 1. Tallinna ja Tartu halduskohtute kohtumenetlused aastatel 2019−2023
30
Allikas: kohtute menetlusstatistika18, Justiitsministeerium
Muudatus, mis annab kohtule võimaluse teha veaotsus haldusaktis vigade parandamiseks, võib
puudutada kõiki haldusasju, kus vaidlustatakse haldusorgani kaalutlusotsust sisaldavat
haldusakti. Samuti muudatus, mis võimaldab kohtul teha juba eelmenetluses kaebust
rahuldav otsus, puudutab menetlusi, kus on kaalumisel haldusakti õiguspärasus.
Kohtumenetluse statistikast ei tulene küll andmeid selle kohta, kui paljudes menetlustes võiks
selline haldusakti hindamine kõne alla tulla, aga kuna halduskohtumenetluse üldine eesmärk on
kaitsta isikut riigivõimu omavoli eest, siis võib öelda, et enamikus halduskohtus toimuvatest
menetlustest hinnatakse riigivõimu poolt isiku suhtes tehtud üksikotsuste (ehk haldusaktide)
õiguspärasust. Kuna aga eelnõu kohaselt saab kohus teha veaotsuse üksnes juhul, kui
haldusaktil on kergesti kõrvaldatavad menetluslikud või vormilised puudused, siis ei pruugi
veaotsuse tegemine olla väga mitmete haldusaktide puhul otstarbekas ega võimalik. Samuti on
veaotsuse tegemisel kohtunikul kaalutlusõigus ning veaotsuse regulatsioon näeb ette, et
veaotsuse võib teha ainult juhul, kui see ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja või kolmandate
isikute õigusi või avalikke huve. Nimetatud tingimus seab samuti olulised piirid ning kitsendab
kohtumenetluste hulka, mille puhul veaotsuse tegemine võiks kõne alla tulla.
Üks võimalus on veaotsuse regulatsiooni puhul lähtuda kohtuotsusega lõppenud kohtuasjadest,
millele kulunud menetlusaeg ei ole olnud väga pikk (näiteks kuni 100 päeva). Tõenäoliselt on
selliste kohtuasjade puhul pigem kiiresti selge, kas haldusaktil on kergesti kõrvaldatavad
menetluslikud või vormilised puudused.
2023. aastal kestis kõige kiirem kohtulahendiga lõppenud kohtumenetlus 18 päeva ning kõige
pikem menetlus oli 3498 päeva, keskmine menetlusaeg oli 314 päeva. Arvestades, et kohus
võiks tuvastada ilmselged vead haldusaktis ligikaudu 100 päeva ehk kolme kuu jooksul
menetlusse võtmisest alates, oli 2023. aastal alla 100 päeva kestnud kohtuotsusega lõppenud
menetlusi 98 (joonis 1).
18Kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika
(12.08.2024)
2019 2020 2021 2022 2023
Saabunud haldusasjad 2535 2737 3124 2771 3081
Lahendatud haldusasjad 2388 2531 2795 2736 2923
Lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades)
125 126 128 151 162
31
Joonis 1. Kohtuotsusega lõppenud haldusasjade jaotus menetluse kestuse järgi 2023. aastal.
Allikas: kohtute menetlusstatistika
Kohtuasjade üleriigilist jagamist reguleerivad muudatused puudutavad kahte kohtuvaidluste
kategooriat – kinnipeetavate kaebused ning hankeasjades esitatud kaebused. Kinnipeetavate
kaebused moodustavad halduskohtuasjade koguarvust märkimisväärse osa. 2023. aastal oli
kinnipeetavate kaebusi 633 (vrd kohtuasjade üldarv halduskohtus 3081), millest 505 saabus
Tartu Halduskohtusse ja 128 Tallinna Halduskohtusse (tabel 3). Kinnipeetavate arv vanglate
kaupa erineb eelkõige seetõttu, et Tartu Halduskohtu tööpiirkonnas on nii Tartu vangla kui ka
Viru vangla, mistõttu on Tartu halduskohtu tööpiirkonnas viibivate kinnipeetavate arv olnud
pidevalt suurem kui Tallinna Halduskohtu tööpiirkonnas.
Tabel 2. Kinnipeetavate arv aastatel 2019−2023
2019 2020 2021 2022 2023
Kinnipeetavate arv (vahistatud ja süüdimõistetud)
2381 2447 2336 2175 2053
Kinnipeetavate arv Tallinna Vanglas 696 811 876 805 776
Kinnipeetavate arv Tartu Vanglas 906 867 799 727 658
Kinnipeetavate arv Viru vanglas 779 769 661 807 619
Allikas: Justiitsministeeriumi vanglate osakonna statistika19
Tabel 3. Kinnipeetavate kaebuste arv aastatel 2019−2023
2019 2020 2021 2022 2023 Kinnipeetavate kaebuste arv kokku 643 765 956 738 633 Kaebused Tallinna Halduskohtus 105 209 374 205 128 Kaebused Tartu Halduskohtus 538 556 582 533 505
Allikas: kohtute menetlusstatistika20
Eelnevas kahes tabelis esitatud andmete põhjal võib öelda, et viimasel viiel aastal on
kinnipeetavate kaebuste arv olnud kohtute vahel ebavõrdselt jaotunud. Erinevus tuleneb
peamiselt asjaolust, et kinnipeetavate arv on olnud kohtute tööpiirkondades erinev. Mõningane
19 Andmed saadud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna statistikast iga aasta jaanuarikuu seisuga. 20Kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika
(12.08.2024)
32
muutus toimus 2024. aasta 1. juulil, kui reformi tagajärjel viidi Tartu vanglast umbes pooled
vangid Tallinna vanglasse. Seisuga 11.08.2024 on Tallinna vanglas 888 kinnipeetavat ja Tartu
vanglas 307 kinnipeetavat, aasta tagasi (2023) Tallinnas vastavalt 756 ja Tartu vanglas 603.
Seega kinnipeetavate kaebuste arv Tallinna Halduskohtus 2024. aastal tõenäoliselt kasvab.
Kuna reform toimus hiljuti, ei ole selle täpne mõju kinnipeetavate kaebuste arvule veel
selgunud. Kohtute töökoormus on kinnipeetavate asjade osas olnud aastate jooksul ebaühtlane
ja vanglate ümberkorralduse tõttu on see kõikuv ka edaspidi. Seetõttu aitaks kaebuste
üleriigiline jagamine halduskohtute koormust ühtlustada, kuna kaebuste kohtute vahel
jagamisel ei võetaks enam aluseks kinnipeetava viibimiskohta, vaid kohtute ja kohtunike
tegelik töökoormus.
Hankeasjade puhul on viimasel viiel aastal olnud vaidlused koondunud Tallinna
Halduskohtusse. Viimase viie aasta jooksul on 229 vaidlusest ligi 75% lahendatud Tallinna
Halduskohtus ning 25% Tartu Halduskohtus.
Tabel 4. Halduskohtusse saabunud kaebuste arv hankeasjades
2019 2020 2021 2022 2023
Hankeasjade menetlused halduskohtus 49 43 60 37 40
Hankeasjade menetlused Tallinna Halduskohtus 41 38 41 23 30
Hankeasjade menetlused Tartu Halduskohtus 8 5 19 14 10
Allikas: kohtute menetlusstatistika21,
Hankeasjade puhul võiks kaebuste üleriigiline kohtunike koormust arvestav jagamine olla
samuti lahenduseks, et saavutada kohtute ühtlasem koormus.
Muudatus, mis võimaldab kohtul taotluse kiiremaks lahendamiseks teha haldustoiminguks loa
andmise määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui viivitus võib taotluse eesmärgi
saavutamist oluliselt raskendada või võimatuks muuta, puudutab kõiki haldustoiminguks loa
andmise menetlusi.
Peamiselt annavad halduskohtud lube järgmisteks toiminguteks: Maksu- ja Tolliametile (MTA)
täitmist tagavate toimingute tegemiseks (2023. aastal 70 taotlust), PPA taotlused isiku
kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses (2023. aastal 272 taotlust), Rahapesu Andmebüroo
(RAB) taotlused vara käsutamise piiramiseks ja/või vara riigi omandisse kandmiseks (2023.
aastal 46 taotlust), Kaitseressursside Ameti taotlused kutsealuste lubade ja õiguste piiramiseks
(2023. aastal 61 taotlust), Kaitseväe taotlused aresti seaduslikkuse tuvastamiseks (2023. aastal
17 taotlust), PPA taotlused korrakaitsemenetluses valduse läbivaatuseks (2023. aastal 5
taotlust)22. Seega võib öelda, et haldustoiminguks loa andmise menetlusi oli 2023. aastal
umbkaudu 480, mis moodustab 16% kõikidest haldusasjadest.
21Kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika
(12.08.2024). Tabelis on haldusasjade arvud, mis on kohtute infosüsteemis liigitatud „riigihangete“ kategooriasse. 22 Kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika
(12.08.2024)
33
Joonis 2. Haldustoiminguks loa andmise menetlused halduskohtus 2023. aastal23
Kohtualluvuse muutmise määrusi tehti 2023. aastal kohtusse saabunud 456 kohtuasjas. Seega
puudutasid 2023. aastal kohtualluvuse muudatused kohtusse sisse tulnud kohtuasjade
koguarvust ligikaudu 15%.
Viisaotsuste vaidlustamine kohtus ei olnud VMSi kohaselt lubatud kuni 2021. aasta
Riigikohtu otsuseni24 (PSJVo nr 5-20-10), millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks
VMS sätted, mis välistasid välismaalasel viisavaba viibimisõiguse tühistamise otsuse
vaidlustamiseks kaebuse esitamise halduskohtule. Pärast seda on kohtud võtnud viisaasju
menetlusse ELi õiguse alusel. Viisaotsustega seotud vaidlusi on ajavahemikus 2021–2023
olnud halduskohtu menetluses 14. Kuna Siseministeeriumis on väljatöötamisel VMSi
muudatused, millega sätestatakse seaduses viisaotsuste kohtukaebeõigus, siis võib eeldada, et
viisaotsuste peale esitatud kaebuste arv tulevikus kasvab.
Mõju kohtutele ja kohtupidamisele
Kohtumenetluse tõhustamiseks tehtavatel muudatustel on otsene mõju kolmele kohtuastmele –
halduskohtule, ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Eestis on kaks halduskohut – Tallinna
Halduskohus ja Tartu Halduskohus, kokku 4 kohtumajaga. Tallinna Halduskohtus töötab 17
kohtunikku ning Tartu Halduskohtus 8 kohtunikku.25 Samuti mõjutavad muudatused Tallinna
Ringkonnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiume ning Riigikohtu
halduskolleegiumi. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumis on 6 kohtunikku ja Tartu
Ringkonnakohtu halduskolleegiumis 3 kohtunikku.26 Riigikohtu halduskolleegiumisse kuulub
4 kohtunikku. Lisaks kohtunikele puudutavad muudatused ka haldusasjadega tegelevaid
kohtujuriste ja muid kohtuametnikke.
23 Andmed põhinevad kohtute infosüsteemis registreeritud haldusasjade kategooriatel, seetõttu võib tegelik
menetluste arv mõnevõrra erineda. 24 PSJV 20.04.2021. a otsus nr 5-20-10. Välismaalaste seaduse § 10018 koosmõjus § 10010 lõikega 1 ja § 10013
lõikega 2 põhiseaduspärasuse kontroll–Riigi Teataja 25 Kohtute menetlusstatistika, ülevaade kohtusüsteemist, Justiitsministeerium. https://www.kohus.ee/eesti-
kohtud/kohtute-menetlusstatistika (12.08.2024) 26 Andmed võetud kohtute veebilehelt (12.08.2024)
34
Üldiselt avaldavad kohtusüsteemi tõhustamiseks kavandatavad muudatused kohtusüsteemile ja
kohtunikele positiivset mõju, kuna muudatuste eesmärk on kohtute koormuse vähendamine ja
ühtlustamine ning kohtute töö paindlikumaks muutmine.
Veaotsuse instituudi loomine aitab muuta haldusakti õiguspärasuse tuvastamise menetlused
kiiremaks ja paindlikumaks, kuivõrd kohtul on võimalik teha haldusakti ilmselgete kergemate
vigade puhul vahepealne otsus ning lasta haldusorganil haldusaktis tuvastatud vead parandada.
Kehtiva korra kohaselt algaks kohtumenetlus sellise otsuse puhul algusest, kuid muudatuse
kohaselt on võimalik kohtumenetlus selleks ajaks peatada ning oodata, kuni haldusorgan vead
parandab. Seejärel saab kohtumenetlus jätkuda sealt, kus see pooleli jäi. Muudatus hoiab kokku
nii kohtunike kui ka menetlusosaliste aega.
Veaotsuse instituudi kasutuselevõtmisega kaasneb kohtute jaoks töökorralduse muutus, kuna
edaspidi peab kohus tegema juba menetluse kestel põhjendatud otsuse. Esialgu vajab see
kohtunikelt ning teistelt kohtu ametnikelt uue töökorraldusega harjumist ning tõenäoliselt ka
lisanduvaid ülesandeid veaotsuse regulatsiooni rakendamiseks. Kui veaotsus tehakse esimeses
või teises kohtuastmes, siis võib selle otsuse vaidlustamine tuua täiendavat töökoormust
kõrgemale kohtuastmele. Samas muudab veaotsuse instituudi edukas rakendamine halduskohtu
menetlused kiiremaks ja paindlikumaks ning aitab kaasa lõpplahenduse saavutamisele. Lisaks
tuleb märkida, et veaotsuse tegemine ei ole kohtule kohustuslik ning kohtus peab hindama, et
veaotsus ei riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja või kolmandate isikute õigusi või avalikke
huve. Kuna esialgu puuduvad andmed selle kohta, kui paljudes kohtumenetlustes saaks hakata
veaotsuse instituuti rakendama, siis on muudatuse mõju ulatust keeruline hinnata.
Muudatus, mis võimaldab haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral teha juba eelmenetluses
kaebust rahuldav otsus, vähendab samuti kohtute töökoormust. Kui haldusaktil on ilmselged
vead, mida kohtul on võimalik eelmenetluses selgelt tuvastada, siis ei ole edasiste toimingute
tegemine enam põhjendatud ning kohus võib teha otsuse kaebuse ja vastuste põhjal.
Muudatus, mis võimaldab kohtul teha haldustoiminguks loa andmise määrused esmalt
kirjeldava ja põhjendava osata, mõjutab samuti kohtute töökoormust. Kuna kirjeldava ja
põhjendava osata määruse võib teha üksnes olukorras, kus selle tegemine raskendaks viivituse
tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või
muudaks selle võimatuks, on sättel abistav toime olukorras, kus kohtul tekib määruste
põhjendamise tagajärjel erakordselt suur koormus ning asja lahendamine on ülimalt
kiireloomuline, näiteks massilise sissrände korral rahvusvahelise kaitse taotlejate
kinnipidamiseks. Samuti aitab see muudes olukordades, kus kohtumäärus haldustoiminguks loa
andmiseks on vaja esitada kiiresti, kuid kohtul puudub võimekus vajaliku kiirusega
kohtumääruse põhjendusi kirjutada.
Muudatus annab võimaluse kohtul esitada kohtumääruse resolutsioon kohe ning alles seejärel
asuda põhjendusi formuleerima. Lisaks töökoormusele on muudatusel positiivne mõju kohtu
töökorraldusele, sest regulatsioon täpsustab seaduses tähtajad, mille jooksul on võimalik
menetlusosalisel kohtult kirjeldavat ning põhjendavat osa nõuda ning millise aja jooksul peab
kohus määrust kirjeldava ja põhjendava osaga täiendama.
Regulatsioon, millega muutub kohtumäärus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi viivitamata
täidetavaks, on samuti positiivse mõjuga eelkõige kohtute töökorraldusele. Sellega luuakse
35
selgus, mis hetkest alates saab kohus, kellele kohtuasi üle antakse, asuda menetlustoiminguid
tegema. Kuna kehtiva regulatsiooni järgi antakse kohtuasi õigele kohtule üle alles pärast
üleandmise määruse jõustumist, on kohtud aja kokkuhoidmiseks püüdnud leida lahendusi,
kuidas asja enda alluvusse võttev kohus saaks asuda võimalikult kiiresti menetlustoiminguid
tegema. Samuti on olnud erinevat tõlgendamist seoses üleandmise määruse jõustumise
tähtaegadega. Kõnealune muudatus mõjub seega positiivselt nii töökorralduse selgusele kui
ka kohtute ajaplaneerimisele ning menetluse kiirusele. Kuna üleandmise määrusi
vaidlustatakse väga harva, ei ole muudatusel olulist mõju menetlusosaliste õiguste kaitsele.
Lisaks jääb muudatuse jõustudes alles üleandva kohtu õigus teha kiireloomulisi
menetlustoiminguid, näiteks määrata esialgne õiguskaitse.
Kinnipeetavate kaebuste ja hankeasjades esitatud kaebuste üleriigiline jagamine mõjutab
samuti kohtute töökoormust. Muudatuste eesmärk on jagada kinnipeetavate kaebused ning
hankeasjades esitatud kaebused viisil, mis arvestab kaebaja viibimiskoha asemel kohtute
tegelikku töökoormust – edaspidi jaotub töökoormus kohtute vahel senisest ühtlasemalt ning
muudab kohtuasjade jagamise paindlikumaks ja õiglasemaks.
Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses aitab vähendada kohtute
töökoormust, kuna võimaldab kohtul senisest paindlikumalt lahendada välimaalaste
viisaotsuste peale esitatud kaebusi. Lihtmenetluses kohaldab kohus üksnes
halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid. See võimaldab ökonoomsemat ja kiiremat menetlust
ning suuremat paindlikkust kohtutel ise otsustada lihtmenetluse kohaldamise üle, kuivõrd
kohtunikel ei ole vaja enam hinnata kohtus kaitstava õiguse riive intensiivsust, samuti ei ole
vajalik menetlusosaliste selgesõnaline nõusolek. Kuna viisaotsuseid puudutavaid kohtuvaidlusi
on seni olnud vähe, on muudatuse mõju kohtutele pigem väike.
Mõju menetlusosalistele
Kohtumenetluses menetlusosalisena osalevaid haldusorganeid puudutab kõige enam
veaotsuse tegemist võimaldav muudatus. Mõju on eelkõige haldusorganite töökorraldusele,
kuna neil tekib kohustus hakata veaotsuses märgitud vigu haldusaktides parandama. Nad
peavad seejuures järgima kohtu antud tähtaega. Veaotsuse regulatsioon näeb ette, et kohtul
tuleb kõnealuse otsuse tegemise juures menetlusosalised ära kuulata ning küsida vastustajalt
ehk haldusorganilt ajaprognoosi vigade parandamise tähtaja määramiseks. Seega saavad
haldusorganid oma töökoormuse kujunemisel mõnevõrra ka ise kaasa rääkida. Muudatusel on
haldusorganitele pigem positiivne mõju, kuna väheneb kohtumenetluste arv, milles
haldusorganid vastustajana osalema peavad, ning õiguslik selgus kõigi osapoolte jaoks
saavutatakse kiiremini.
Haldusorganeid mõjutab ka muudatus, mis haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral
võimaldab juba eelmenetluses teha kaebust rahuldav otsus. Muudatuse mõju haldusorganitele
võib pidada pigem positiivseks, sest hoitakse kokku haldusorganite aega, mis muidu kuluks
edasises kohtumenetluses osalemiseks. Kui haldusakti õigusvastasus on ilmselge, siis viiks
edasine kohtumenetlus niikuinii kaebuse rahuldamiseni. Samas, kui haldusorgan ei nõustu
kohtu hinnanguga haldusakti õigusvastasuse kohta, saab minna kohtumenetlusega edasi
järgmises kohtuastmes.
36
Muudatuste mõju ulatust haldusorganitele on keeruline hinnata, sest praegu ei ole täpselt teada,
kui paljudes menetlustes saab edaspidi veaotsust rakendada ning kui paljudel juhtudel on
haldusaktil ilmselged vead. Veaotsuse tegemise ning haldusakti juba eelmenetluses
õigusvastaseks tunnistavad muudatused võivad küll puudutada kõikide haldusorganite kõiki
kaalutlusotsuseid, kuid samas rakendab kohus veaotsust üksnes ilmselgete ja kergemate vigade
puhul.
Haldusorganitele on positiivne mõju ka regulatsioonil, mis võimaldab teha haldustoiminguks
loa andmise määrused esmalt kirjeldava ja põhjendava osata. Seda võib teha eelkõige
olukordades, kus haldusorganitel on toimingutega kiire, näiteks massilise sisserände puhul, kui
kohtutel tuleb anda menetlust korraldavale haldusorganile (PPA) korraga väga palju lube
sisserännanute kinnipidamiseks.
Kinnipeetavate vaidluste kohtute vahel üleriigilist jagamist võimaldav muudatus võib vähesel
määral mõjutada vanglate ning PPA tegevust, sest kui kinnipeetava kohtuasjas korraldatakse
suuline istung, peab PPA korraldama kinnipeetava etapeerimise kohtuistungile. Kui edaspidi
tuleb kinnipeetav etapeerida teise linna kohtuistungile, tähendab see PPA-le lisanduvat
töökoormust ja lisakulusid. Samas toimub kinnipeetavate asjades suulisi kohtuistungeid väga
vähe. 2023. aastal toimus kaheksas kohtuasjas kokku üheksa istungit, mis arvestades
kinnipeetavate kohtuasjade koguarvu (2023. aastal 633) on väga väike arv.
Kohtumenetlust tõhustavad ja kiirendavad muudatused puudutavad kogu elanikkonda ning
neil on inimeste õiguste kaitsele positiivne mõju. Haldusakti peale esitatud kaebuse kiirem
lahendamine ning ilmselge õigusvastasuse korral isiku kaebuse kohene rahuldamine aitab kaasa
isiku õiguste tõhusamale kaitsele ning õigusrahu saavutamisele. Veaotsuse tegemine
kohtumenetluse käigus võimaldab inimestel saada enda jaoks õiglane lahend ühe
kohtumenetlusega ning see lahendus on säästlikum ja selgem kui samade haldusaktide uuesti
vaidlustamiseks mitme kohtumenetluse pidamine. Lisaks on isikute õiguste kaitseks säte, mis
näeb ette, et kui kohus jätab kaebuse rahuldamata või lõpetab menetluse kaebusest loobumise
tõttu pärast vaidlustatud haldusaktis vigade kõrvaldamist veaotsuse alusel, kannab vastustaja
kaebaja menetluskulud. Seega ei ole inimese jaoks riski, et kui veaotsuse tulemusena
parandatud haldusakti puhul ei ole enam põhjust kohtus edasi vaielda, peaks isik kohtukulud
kinni maksma. Need kulud jäävad sellisel juhul vigadega haldusakti andnud haldusorgani
kanda.
Samuti puudutavad kõiki isikuid muudatused, mille kohaselt võib haldustoiminguks loa
andmise määrused teha esmalt kirjeldava ja põhjendava osata ning mille järgi muutuvad asja
üleandmise määrused viivitamata täidetavaks. Nende muudatuste mõju on inimestele pigem
väike, sest näiteks kohtualluvust saab muuta ka juba kehtiva õiguse järgi. Edaspidi saab asja
enda alluvusse saav kohus hakata vajalike menetlustoimingutega kiiremini tegelema.
Haldustoiminguks loa andmise määrusi puudutavad muudatused võimaldavad inimestel saada
kohtu hinnang nende suhtes tehtava toimingu kohta kiirelt kätte ning kavandatavad muudatused
loovad selguse, millise aja jooksul peab isik otsustama, kas soovib saada kohtult põhjendusi
määruse edasikaebamiseks. Samuti on selgelt kirjas, millise aja jooksul tuleb kohtul kirjeldus
ja põhjendused esitada. Esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata võib kohus määrused teha
üksnes siis, kui selle tegemine raskendaks viivituse tõttu oluliselt haldustoiminguks loa andmise
taotluse esitamise eesmärgi saavutamist või muudaks selle võimatuks. Seega puudutab see
37
üksnes olukordi, kus kohtu luba tuleb anda väga kiiresti ning taotluse eesmärki ei ole hilisema
kohtumääruse puhul enam võimalik saavutada.
Kinnipeetavaid puudutab muudatus, mis näeb ette kinnipeetavate kaebuste üleriigilise
jagamise kohtute vahel, arvestamata kohtute tööpiirkondi. Muudatuse mõju kinnipeetavatele on
pigem väike, sest kinnipeetavate olukord ja juurepääs õigusemõistmisele ei muutu. Muutub
üksnes see, milline kohus kinnipeetava kaebust lahendama hakkab. Muudatuse tulemusena võib
juhtuda, et Tartu vanglas karistust kandva kinnipeetava kaebust ei pruugi lahendada enam
viibimiskohale lähemal asuv Tartu Halduskohus, vaid kaugemal asuv Tallinna Halduskohus.
Kinnipeetavate asjade lahendamine toimub enamasti kirjalikus menetluses ning seetõttu ei
mõjuta asja lahendava kohtu asukoht kinnipeetavaid ka seeläbi, et neil tuleks liikuda teises
linnas toimuvale kohtuistungile. 2023. aastal toimus kinnipeetavate asjades istungeid kuues
kohtuasjas kokku seitsmel korral. Võttes arvesse, et kokku oli kinnipeetavate kaebusi 2023.
aastal 633, on istungite toimumine nende menetluses väga harv. Lisaks on võimalik istungitel
osalemiseks kasutada digitaalseid vahendeid.
Hankeasjades esitatud kaebuste üleriigiline jagamine kohtute vahel võib puudutada vähesel
määral hankeasjades menetlusosalisena osalevaid ettevõtjaid. Mõju on väike ja avaldub
peamiselt selles, et kui hankeasjas korraldatakse istung ja asja lahendab kohus, kes asub
menetlusosalisest kaugel, võib menetlusosalisel olla keeruline ja ebamugav minna teise linna
kohtusse. Samas korraldatakse hankeasjades istungeid harva ning kasutada on võimalik
digitaalseid kohtuistungil osalemise võimalusi. Hankeasjades toimus 2023. aastal viies
kohtuasjas kokku viis istungit.
Infosüsteemide arendajaid mõjutab eelkõige muudatus, mis puudutab kinnipeetavate kaebuste
ja hankeasjades esitatud kaebuste üleriigilist jagamist, kuna selleks on vaja välja töötada uus
kohtute infosüsteemi arendus. Esialgsel hinnangul saab muudatuse teha infosüsteemi
tavapärase arendusena ning seetõttu ei ole vaja planeerida selleks riigieelarves eraldi vahendeid,
töö toimub juba planeeritud tavapärase süsteemiarenduse käigus.
Viisaotsuste peale esitatud kaebuste lahendamine lihtmenetluses mõjutab Eestisse viisa alusel
või viisvaba viibimisõiguse alusel tulla soovivaid välismaalasi. Kavandatavatel muudatustel
võib välismaalastele olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Negatiivne mõju avaldub
eelkõige selles, et kohtutel on võimalik nende kaebusi viisaotsuste peale senisest lihtsamini
lahendata lihtmenetluses, kuid teisalt toob lihtmenetluse kohaldamine neile kiirema ning
väiksemate menetluslike viivitustega lõpplahendi, säilitades neile tõhusa õiguskaitse
halduskohtus.
6.2. Taastuvenergiat puudutavate kohtumenetluste
tõhustamine
Riiklik taastuvenergiaeesmärk on, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65%
riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Seejuures elektri summaarsest
lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 100%. Taastuvenergia osakaalu
38
suurendamine energia tootmises ja tarbimises on olnud Vabariigi Valitsuse prioriteet juba
aastaid ning seda eesmärki silmas pidades on rakendatud erinevaid meetmeid ja lahendusi.27
Riigikantselei auditis leiti, et taastuvenergia projektide üheks takistuseks on pikad
halduskohtumenetlused, mis kaasnevad ehitiste planeeringute ja lubadega. Probleemina toodi
välja liiga lai kaebeõigus ja suur hulk vaidlustatavaid haldusakte loamenetluse eri etappides28.
Eelnõuga kavandatakse kolme muudatust, mis aitavad taastuvenergiat puudutavaid
kohtuvaidlusi tõhusamalt lahendada:
veaotsuse instituudi loomine;
võimalus teha haldusakti ilmselge õigusvastasuse korral juba eelmenetluses kaebust
rahuldav otsus;
taastuvenergiat puudutavates asjades eelmenetlusele kindla tähtaja (kolm kuud)
seadmine.
Kohtulahendite statistika
Kui esimesed kaks muudatust puudutavad haldusasju laiemalt ning nende mõju on analüüsitud
eelnevas alapunktis, siis kolmas muudatus on mõeldud üksnes taastuvenergia arendamist
puudutavate kohtuasjade jaoks. Eelnõuga on kavas HKMSis sätestada, et kohtuasjas, mis
puudutab tootmist EnKS § 57 tähenduses taastuvast energiaallikast, korraldab kohus eelistungi
või teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või kirjalikus
menetluses läbivaatamise üksikasjad kolme kuu jooksul puudusteta kaebuse esitamisest
arvates.
EnKSi kohaselt on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus,
prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Senise kohtupraktika
põhjal saab välja tuua, et aastas lahendatakse halduskohtutes 3−11 haldusasja, mis puudutavad
taastuvenergia arendamist (tabel 5).
Tabel 5. Tallinna ja Tartu halduskohtutes aastatel 2016−2023 lahendatud haldusasjad.
Aasta Lahendatud haldusasjad
Sh planeerimise ja ehituse valdkonnas
Taastuvenergiat puudutavad asjad29
2016 3 123 143 4
2017 2 967 160 7
2018 2 477 164 3
2019 2 388 158 9
2020 2 531 194 8
2021 2 795 187 8
2022 2 736 183 11
2023 2 923 176 7
27 Õiguslikke muudatusi on ellu viidud näiteks energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja
ehitusseadustiku muudatustega (656 SE, 382 SE, 696 SE, 308 SE, menetluses olev 359 SE). Lisaks korraldatakse
taastuvenergia vähempakkumisi ning rakendatakse toetusmeetmeid (rohkem infot Kliimaministeeriumi veebilehel
https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/taastuvenergia). 28 Taastuvenergia kiirendamise audit, Riigikantselei 2023. https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-
01/Taastuvenergia%20kiirendamise%20raport_preambula_1.pdf, lk 27−28. 29 Kohtustatistika ei võimalda taastuvenergia menetluste automaatset eristamist ning menetluste tuvastamiseks
kasutati märksõnaotsingut menetluse aluseks olnud failidest (otsitud märksõnad olid näiteks tuulepar%, tuuleele%,
tuulikupar%, päikesepa% jm). Seetõttu on tegelik menetluste arv tõenäoliselt mõnevõrra suurem, sest kõik
menetlused ei pruugi olla märksõnaotsinguga leitavad.
39
Kokku 21 940 1365 57
Osakaal haldusasjadest 100% 6,2% 0,3%
Allikas: kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium, autorite analüüs.
Andmed viitavad, et taastuvenergia asjades on menetlusajad keskmisest pikemad. Menetluste
keskmine kestus tuvastatud taastuvenergia asjades oli 495 päeva (mediaan 332 päeva), kuid
pikimad menetlused ulatusid isegi viie ja seitsme aastani. Võrdluseks võib tuua, et kõigi aastatel
2016−2023 lahendatud planeerimist ja ehitust puudutavate haldusasjade keskmine menetlusaeg
oli 258 päeva ehk ligi poole lühem aeg (joonis 3). See kinnitab, et taastuvenergiat puudutavad
vaidlused on mahukad ning pikemad kui muud sarnast laadi halduskohtumenetlused, koormates
seega nii menetlusosalisi kui ka kohtusüsteemi.30
Joonis 3. Kohtumenetluse keskmine kestus päevades taastuvenergiat puudutavates
kohtuasjades, planeerimise ja ehituse valdkonna asjades ning kõigis haldusasjades.31 Allikas:
kohtute infosüsteem
Taastuvenergia asjad puudutavad enamasti tuuleenergia arendamist (57-st tuvastatud
menetlusest 42), seejuures rohkem maismaa- kui meretuuleparke. Esines ka vaidlusi seoses
päikese- ja hüdroenergia tootmisega (14) ning biogaasijaama rajamisega (1).
Mõju menetlusosalistele
Taastuvenergiat puudutavate vaidluste puhul võivad olla kaebajateks nii eraisikud,
energiatootmisega tegelevad ettevõtjad kui ka huvitatud isikuid koondavad
mittetulundusühingud. Kaebuste näol on sageli tegemist ettevõtja, näiteks energiapargi arendaja
kaebusega haldusorgani – enamasti kohaliku omavalitsuse üksuse – haldusakti või tegevuse
peale. Näiteks vaidlustati haldusakte, millega vald keeldus väljastamast
projekteerimistingimusi või ehituslube. Samuti puudutasid mitmed arendajate kaebused
ruumilisi planeeringuid, näiteks valla üld- või eriplaneeringut või teemaplaneeringut. Analüüsi
30 Keskmiste erinevus püsib umbes sama ka ülemiste ja alumiste detsiilide eemaldamisel, st väga pikad ja väga
lühikesed menetlused ei mõjuta keskmiste erinevust. 31 Menetluse kestus on aeg menetluse registreerimise kuupäevast kuni lahendamise kuupäevani. Keskmise kestuse
arvutamisel on arvesse võetud kõik registreeritud menetlused, ka need kaebused, mis ei jõudnud sisulise
arutamiseni (kaebus tagastati või jäeti läbi vaatamata).
40
käigus tuvastati, et kaebuste esitajate hulgas oli 26 äriühingut, mõned neist olid kaebajad
mitmes menetluses.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kui peamisesse valdkonna erialaliitu kuulub eelnõu
koostamise ajal 28 ettevõtjat32, kes samuti moodustavad potentsiaalse sihtrühma. Kuigi
päikeseenergia tootmisega tegelevate ettevõtjate arv on oluliselt suurem, puutuvad nad
kohtumenetlusega senise kohtupraktika põhjal kokku äärmiselt harva.
Eelnõuga kavandatud muudatustel (veaotsuse instituudi loomine, kaebust rahuldava otsuse
võimaldamine eelmenetluses, eelmenetlusele kindla tähtaja seadmine) on tervikuna positiivne
mõju majandusele. Otsesemalt mõjutab see taastuvenergia tootmisega tegelevaid ettevõtjaid ja
nende majandustegevust, teisest küljest aga aitab kaasa majanduse jätkusuutlikkuse
suurendamisele ning energiajulgeoleku tagamisele. Nimetatud mõju on siiski kaudne ning
eraldi raskesti hinnatav.
Eraisikute ja MTÜde esitatud kaebusi tuvastati analüüsi käigus 18 ja neist enamik tulenes
vastuseisust taastuvenergiaehitiste planeerimisele või rajamisele nende elukoha lähedusse.
Kokku oli kaebuste esitajate hulgas 33 eraisikut, lisaks isikud, keda esindasid MTÜ-d.
Vastustajad on taastuvenergiat puudutavates vaidlustes valdavalt kohaliku omavalitsuse
üksused, aga ka valitsusasutused, näiteks ministeeriumid, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet ja Keskkonnaamet. On oluline märkida, et tuuleparkide, sh nii mere- kui
maismaatuuleparkide arendamine ei ole riigikaitseliste piirangute tõttu suures osas Eestist üldse
võimalik33, seetõttu puutub osa kohaliku omavalitsuse üksustest taastuvenergia
kohtumenetlustega kokku harva või ei puutu üldse. Teised jällegi, kus on tuuleparkide
rajamiseks sobivad tingimused (eelkõige rannikualadel asuvad KOVid), puutuvad vastavate
planeeringute ja lubadega ning ka kohtumenetlustega rohkem kokku. Regionaalse mõju
näitamiseks on alljärgneval joonisel märgitud kohaliku omavalitsuse üksused, kes olid
vastustajad mõnes analüüsi käigus tuvastatud taastuvenergia vaidluses.
32 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koduleht. https://tuuleenergia.ee/right-sidebar/ 33 Taastuvenergia kiirendamise auditis (lk 13-14) on näidatud kohalike omavalitsuste territooriumid, kuhu saab kavandada ning kuhu on KOVi
üld- või eriplaneeringuga kavandatud alasid tuuleparkide rajamiseks.
41
Joonis 4. Kohaliku omavalitsuse üksused, kes osalesid vastustajana aastatel 2016−2023
lahendatud taastuvenergiat puudutavates kohtuvaidlustes (tumedalt on märgitud korduvad
menetlused)34. Omavalitsuste piirid: Maa-amet 01.11.2020
Eelnõuga kavandatavad muudatused halduskohtumenetluses on menetlusosaliste jaoks
positiivse mõjuga – eelkõige mõjutab menetluse kestust eelmenetlusele kindla tähtaja
seadmine, kuid teatud juhtudel võib kohaldatav olla ka veaotsuse instituut. Tervikuna muutuvad
taastuvenergiat puudutavad menetlused prioriteetseks ja menetluse varastes etappides
kiiremaks. Vastutajateks olevad haldusorganid peavad samas arvestama, et neil võib olla vähem
aega eelmenetluses kaebusele vastuse ning dokumentide esitamiseks.
Mõju kohtutele ja kohtupidamisele
Eelnõuga kavandatavad muudatused taastuvenergia arendamise tõhustamiseks mõjutavad
peamiselt halduskohtumenetluse esimest astet ehk Tallinna ja Tartu halduskohtuid, kokku nelja
kohtumajaga. Enamik taastuvenergiat puudutavaid haldusasju menetletakse siiski Tallinna
Halduskohtus: 57 tuvastatud haldusasjast 46 lahendati Tallinna Halduskohtus. Mõju teise ja
kolmanda astme kohtutele ja kohtunikele on nende muudatuste puhul tõenäoliselt väike.
Sihtrühma kuuluvad ka haldusasjadega tegelevad kohtuteenistujad – kohtujuristid ja nõunikud.
Eelmenetlusele kindla tähtaja seadmisega muutuvad taastuvenergiat puudutavad asjad kohtu
jaoks prioriteetseks. Eelmenetluse toimingud, mis on vajalikud asja läbivaatamiseks, tuleb
kohtutel teha senisest kiiremini. Samas puuduvad andmed, milline on eelmenetluse kestus
taastuvenergia asjades seni olnud ning millise ajalise kokkuhoiu kavandatav muudatus toob.
Teised muudatused – veaotsuse instituudi loomine ja kaebust rahuldava otsuse võimaldamine
eelmenetluses – leiavad taastuvenergiat puudutavates menetlustes tõenäoliselt rakendamist
harva, arvestades nende asjade mahtu ja keerukust.
6.3. Haldustoiminguks loa andmiste vähendamine eriseadustes
Seaduseelnõuga tehakse eriseadustes kokku viis muudatust, mis puudutavad haldustoiminguks
loa andmist:
kaotatakse nõue taotleda halduskohtult luba järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks,
kui kutsealune ei täida terviseseisundi hindamisele ilmumise või ajateenistusse asumise
kohustust või kui reservis olev isik ei täida õppekogunemisele ilmumise kohustust:
- jahipidamisõigus;
- mootorsõiduki juhtimise õigus;
- kalastuskaart;
- relvaluba ja relvasoetamisluba;
- väikelaeva ja jeti juhtimise õigus.
Kaotatakse vajadus taotleda halduskohtu luba advokaadi kutsesaladuse hoidmise
kohustusest vabastamiseks, kui see on vajalik esimese astme kuriteo ärahoidmiseks.
Kaotatakse halduskohtu loa nõue olukorras, kus julgeolekuasutuse juht nõuab notarilt
andmeid ametitoimingute kohta, mis on vajalikud Kaitsepolitseiameti või
Välisluureameti ülesannete täitmiseks.
34 Tumeda tooniga on märgitud omavalitsused, kes osalesid kohtumenetlustes korduvalt. Haldusreformi käigus haldusterritoriaalse korralduse
muutmist arvestades on kaardile märgitud need KOVi üksused, kelle koosseisu menetluses osalenud KOV pärast liitumist kuulub (näiteks on
Mustjala vald vastustajana märgitud Saaremaa vallana).
42
Kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi tõendite kogumiseks ja tagamiseks Eesti
Advokatuuri, Notarite Koja ning Patendivolinike Koja aukohtumenetlustes.
Muudatuste eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, mis kaasneb kohtu loa andmise
nõudega olukordades, kus kohtu loa nõue ei tulene põhiseadusest ega ole sisuliselt põhjendatud
ega vajalik.
Haldustoiminguteks lubade andmise menetlused tuleb kohtus lahendada eelisjärjekorras. Kuigi
sellised menetlused moodustavad vaid väikese osa halduskohtu kõigist menetlustest, tekitavad
need siiski kokkuvõttes töökoormust, mis mõjutab teiste kohtus olevate haldusasjade
menetlemise aega.
Kavandatav muudatus: kaotatakse nõue Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel taotleda
halduskohtu luba, et rakendada KVTSis sätestatud võimalust piirata kutsealuste või reservis
olevate isikute õigusi, kui nad ei täida KVTSist tulenevaid kohustusi (terviseseisundi hindamisel
osalemise kohustus, ajateenistusse asumise kohustus, õppekogunemisele ilmumise kohustus).
Muudatus puudutab kõiki kutsealuseid ja reservis olevaid isikuid, keda on kokku ligi 289 000.
Sihtrühm on viimase kolme aasta jooksul kasvanud 16 000 isiku võrra (sh kutsealuste hulk 1168
võrra) ning suurenenud on samuti nende isikute hulk, kes ei täida kohustusi.
Tabel 6. Kutsealused ja reservis olevad isikud 2021−2023
Kategooria 2021 2022 2023
1 Kutsealused 33 561 34 256 34 729
2 Ajateenijad 3 072 2 925 3 496
3 Asendusteenistujad 71 77 42
4 Tegevväelased 3536 3 356 3 514
5 18–60-aastased mehed (reservis olev isik) 23 1126 231 232 245 665
6 Naised (reservis olev isik) 1 132 1 177 1 211
Kokku 272 498 273 023 288 657
Allikas: Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste register
Muudatus toob kaasa positiivse mõju Tallinna halduskohtu töökoormusele (kohtunikud,
kohtujuristid, muud kohtu ametnikud), sest kohus ei osale enam eelnimetatud õiguste ja lubade
peatamise otsustamisel. Kaitseressursside Ameti taotlustega haldustoiminguks loa saamiseks
on tegelenud Tallinna Halduskohus.
Kutsealuste ja reservis olevate isikute jaoks tähendab muudatus, et otsuse loa või õiguse
piiramiseks teeb kohtu asemel haldusorgan. Kuna tegemist on haldusorgani otsusega, siis on
teoreetiline võimalus, et neid otsusesid hakatakse halduskohtus vaidlustama. See omakorda
võib suurendada nii kohtute kui ka luba väljaandvate asutuste töökoormust.
2023. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 240 ehk 0,69% kutsututest, mis on eelmise aastaga
võrreldes enam-vähem sama palju. 2022. aastal jättis ajateenistusse ilmumata 229 ehk 0,67%
kutsealustest, kes pidid asuma ajateenistusse. Võrreldes 2021. aastaga on viimasel kahel aastal
43
ajateenistusse ilmumata jätnute hulk ja osakaal kõigist kutsutest kasvanud. 2021. aastal jättis
ajateenistusse ilmumata 0,27% kutsututest ehk 91 kutsealust35.
Kaitseväe korraldatud õppekogunemistele kutsutute statistika on toodud tabelis 7.
Tabel 7. Reservis olevate isikute osalemine õppekogunemistel 2021−2023
Aasta Kutsuti Ilmus Vabastatud enne
õppekogunemist
Väärteo-
menetlus
Kutsutuste kohta
väärteomenetlusi (%)
2021 4404 2144 2137 123 3%
2022 11287 7497 1316 1212 11%
2023 27504 18136 4176 3080 11%
Allikas: Kaitseressursside Ameti Kaitseväe infosüsteem
Põhjuseta mitteilmunute osas rakendatakse esmalt väärteomenetlust36. Kaitseressursside Amet
või Kaitsevägi taotleb halduskohtult luba haldustoiminguks alles siis, kui kutsealune eirab
korduvalt kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud terviseseisundi hindamisel osalemise
kohustust või ajateenistusse asumise kohustust või kui reservis olev isik ei tule
õppekogunemisele.
Viimase kolme aasta jooksul on Kaitseressursside Amet esitanud halduskohtule kokku 72
taotlust ning need on seotud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kaitsevägi on läbi
viinud väärteomenetlusi (kokku 4415), kuid ei ole alustanud ühtegi loa peatamise menetlust.
Joonis 5. Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti halduskohtu lubade taotlused, 2021−2023
Allikas: Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste register
35 https://kra.ee/kodanik-ja-riigikaitse/uuringud-ja-aruanded/ 36 Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2023. aastal, lk 7-8.
https://kra.ee/wp-content/uploads/sites/4/20240513_VVAruanne23.pdf
44
Nii Kaitseressursside Amet kui ka Kaitsevägi peavad muutma oma seniseid tööprotsesse, kuid
nende ametite töökoormus olulisel määral ei suurene. Kõige enam mõjutab muudatus
töökoormuse ja tööprotsesside osas just lube andvaid haldusorganeid: Transpordiametit,
Keskkonnaametit, Eesti Jahimeeste Seltsi ning Politsei- ja Piirivalveametit.
Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi esitavad edaspidi taotluse luba või õigust andvale
haldusorganile, kes taotluse põhjal otsustab loa või õiguse piiramise üle. Kuna haldusorganid
peavad hakkama ise kaalutlusotsust langetama, siis nende töökoormus tõenäoliselt suureneb,
sest ka võimalikud otsuste vaidlustused tuleb nende osalusel kohtus lahendada. Arvestades
sihtrühma kasvu ning lubade olemasolu ja/või huvi nende taotlemise vastu, võib prognoosida,
et kõige enam kasvab Transpordiameti töökoormus.
Kavandatav muudatus: kaotatakse vajadus taotleda halduskohtu luba advokaadi
kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks, kui see on vajalik esimese astme kuriteo
ärahoidmiseks.
Muudatusel on vähene mõju kohtute töökoormusele, advokatuuri halduskoormusele ja
kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate advokaatide klientide õiguskindluse
tagamisele.
Selle muudatuse peamiseks sihtrühmaks on advokatuur, kelle halduskoormus vähesel määral
kasvab, sest edaspidi otsustab ta ise loa andmise üle. Samuti on mõjutatud kriminaalmenetluses
kahtlustatavad või süüdistatavad advokaatide kliendid. Advokatuuri otsus võib erineda
halduskohtu omast ning seeläbi on võimalik kaudne mõju nende õiguste kaitsele.
Kohtulahendite statistika põhjal oli selliseid advokatuuri aukohtusse pöördumisi viimase kolme
aasta jooksul vaid kolm ning võib hinnata, et muudatus toob kaasa väga väikese mõju, seda nii
advokatuuri halduskoormusele kui ka nende klientidele.
Kavandatav muudatus: kaotatakse halduskohtu loa nõue olukorras, kus julgeolekuasutuse juht
nõuab notarilt andmeid ametitoimingute kohta Kaitsepolitseiameti või Välisluureameti
ülesannete täitmiseks.
Edaspidi annab notarile loa esitada julgeolekuasutustele andmeid ametitoimingute kohta
Notarite Koja eestseisus. Loa andmine otsustatakse kirjalikult julgeolekuasutuse juhi taotluse
alusel. Muudatusel on vähene mõju kohtute ja ametite töökoormusele ning Notarite Koja
halduskoormusele.
Muudatuse peamiseks sihtrühmaks on halduskohtud (kohtunikud, kohtujuristid, muud kohtu
ametnikud), kelle töökoormus muudatuse järel väheneb. Edaspidi halduskohus seda liiki lube
ei väljasta.
Kuigi viimase kolme aasta jooksul ei ole selliseid kohtusse pöördumisi olnud, suurendab see
muudatus siiski vähesel määral Notarite Koja halduskoormust. Notarite Koja eestseisus peab
hakkama vajadusel ise neid lube andma ning osalema loaotsuseid puudutavates
kohtuvaidlustes. Muudatusest on kaudselt mõjutatud ka notarite kliendid, sest nende kohta
andmete küsimiseks ei ole vaja enam kohtu luba, vaid loa annab ja selle andmist põhjendab
edaspidi Notarite Koja eestseisus.
45
Muudatus mõjutab vähesel määral ka Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti töökorraldust
(luba taotletakse Notarite Kojast), kuid nende töökoormus sellest ei suurene.
Kavandatav muudatus: kaotatakse võimalus küsida halduskohtu abi:
tõendite kogumiseks ja tagamiseks advokatuuri aukohtumenetluses;
tõendite kogumiseks ja tagamiseks Notarite Koja aukohtumenetluses;
tõendite kogumiseks ja tagamiseks Patendivolinike Koja aukohtumenetluses.
Muudatuse mõjul võib halduskoormus pisut kasvada ja kohtute töökoormus pisut väheneda.
Selle muudatuse peamiseks sihtrühmaks on Eesti Advokatuur, Notarite Koda ja Patendivolinike
Koda. Edaspidi ei ole halduskohtul vaja aidata nende organisatsioonide aukohtumenetluses
olevate pöördumiste lahendamiseks tõendeid koguda või tagada.
Kuna kohtulahendite statistikas selliste päringute kohta ülevaade puudub, siis võib oletada, et
neid kas ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud või on olnud üksikuid. Siiski võib see
muudatus kasvatada nende organisatsioonide koormust ning tõenäoliselt muudab ka
organisatsioonide tööprotsesse ning võib kaudselt mõjutada ka võimalikke menetlusosalisi.
Muudatus kaotab halduskohtute võimaliku töökoormuse, mis on seotud Eesti Advokatuuri,
Notarite Koja ja Patendivolinike Koja aukohtumenetlustega.
6.4. Pretsedenti loovate asjade kiirendatud korras lahendamine
ja massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras kohtunike
kaasamine
Muudatustega täiendatakse ja korrastatakse kohtute seaduses olevat regulatsiooni eesmärgiga
muuta kohtute menetlus erandlikes olukordades paindlikumaks ja kiiremaks. Muudatuste
kohaselt nähakse kohute seaduses ette, et:
kui kohtu menetluses on mitu sarnast asja, mille lahendamiseks tuleb kohaldada
õigusnormi, mille kohta varasem kohtupraktika puudub, võib kohtu esimees anda
kohtunikule juhise lahendada üks sellistest asjadest eelisjärjekorras;
halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki alates
massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse saabunud välismaalaste,
sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate, kinnipidamise või selle pikendamise
taotlusi.
Mõju kohtutele ja kohtusüsteemile
Erinevalt ülejäänud kohtute tööd tõhustavatest muudatustest, mis vähemalt esimese astme
kohtute puhul reguleerivad ainult halduskohtute tööd, puudutavad kohtute seaduses tehtavad
muudatused kõiki kohtuid, ka maakohtuid. Seega on mõjutavad muudatused kogu Eesti
kohtusüsteemi, kus on kokku 242 kohtunikukohta − maakohtutes 152, halduskohtutes 25,
ringkonnakohtutes 46 ja Riigikohtus 19 kohtunikukohta.37 Kõik kohtunikukohad ei ole küll
pidevalt täidetud ja seetõttu võib tegelik kohtunike arv olla erinev.
37 Andmed veebilehelt https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtunikud (12.08.2024)
46
Muudatustel on mõju eelkõige kohtute töökorraldusele, sest muudatuste abil on võimalik
keerulistes olukordades kohtute tööd paindlikumalt ja läbimõeldumalt korraldada.
Olukordades, kus kohtusse saabub lühikese ajavahemiku jooksul palju sarnaseid kaebusi, mille
puhul puudub senine kohtupraktika, saab kohus lahendada ühe pretsedenti loova asja
(pilootasja) eelisjärjekorras ning seejärel on teistes samasugustes kohtuasjades võimalik
lahendatud asjast eeskuju võtta. Näiteks võib siin tuua COVID-19 pandeemia ajal kehtinud
eriolukorra, kus tekkis mitmeid uusi õigusvaidlusi. Muudatusel on kohtute töökorraldusele
positiivne mõju, sest see võimaldab tegutseda ressursisäästlikumalt ning saada uute keeruliste
vaidluste puhul kiiremini õigusliku selguse. Muudatuse mõju kohtutele ja kohtunikele on pigem
väike, sest kirjeldatud olukordi tuleb tõenäoliselt ette väga harva ning selle tulemusena ei pea
kohtunikud tegema muudatusi oma tavapärases töös.
Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras maa- ja ringkonnakohtu kohtunike
halduskohtu koosseisu kaasamise puhul on tegemist samuti töökorraldust mõjutava
muudatusega. Kehtiv KS § 452 lg 1 juba võimaldab kohtunike kaasamist, aga üksnes
kinnipidamiseks erakorralistel alustel (VSS § 154 lg 3 ja VRKS § 366 lg 3 alusel kinnipidamine
kuni 7 päevaks, kui ei ole võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid). Muudatus annab
võimaluse kaasata maa- ja ringkonnakohtu kohtunikke ka tavakorras kinnipidamiste
menetlemiseks (VSS § 23 lg-s 1 või VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel kinnipidamine kuni
kaheks kuuks).
Muudatus annab seega võimaluse kaasata teiste kohtute kohtunikke senisest mõnevõrra
laiemalt, kuid kaasamine on siiski piiratud massilise sisserände olukorraga. Muudatusel on
mõju kaasatavate kohtunike töökoormusele, kuid samas esineb mõju kohtunike töökoormusele
üksnes ajutiselt ning üksnes massilise sisserände olukorras. Muudatusel on positiivne mõju
halduskohtute kohtunikele, kes teiste kohtunike kaasamise võimaluseta oleksid massilise
sissrände olukorras tõenäoliselt märkimisväärselt üle koormatud. Olenevalt sisserännanute
arvust võiks õigusemõistmise korrakohane toimimine sel juhul olla väga keeruline või isegi
võimatu. Kokkuvõttes võib öelda, et muudatus ei mõjuta kohtusüsteemi ja kohtunike igapäevast
tööd ning mõju avaldub ainult teatud ajutise loomuga kriitilistes olukordades, mille esinemise
sagedust on keeruline prognoosida. Seetõttu on ka muudatuse mõju ulatust keeruline hinnata.
Mõju menetlusosalistele
Muudatused mõjutavad kohtumenetlusega seotud isikuid kaudselt ning mõju on pigem
positiivne, kuna kohtute töökorralduse muudatused toovad kaasa kiirema menetluse ja parema
kvaliteediga kohtulahendid, mis aitavad tagada menetlusosaliste rahulolu. Massilise sisserände
olukorras on peamiseks muudatuse sihtrühmaks ebaseaduslikult Eestisse sisserännanud isikud,
kelle kinnipidamise puhul tuleb tagada korrakohane menetlus, kus loa kinnipidamiseks annab
kohus. Positiivne on mõju ka PPA-le, kes haldusorganina peab massilise sisserände olukorras
korraldama sisserännanud isikutele kiire ja ELi õigusega kooskõlas oleva menetluse.
Pretsedenti loovate asjade kiirem menetlusse võtmine peaks samuti aitama kaasa
menetlusosaliste jaoks kiirema õigusliku lahenduse saavutamisele ning on seetõttu kõigile
menetlusosalistele positiivse mõjuga.
47
6.5. Pensioniõigusliku staaži tuvastamine
Eelnõuga kavandatakse muudatust riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 281, millega
antakse Sotsiaalkindlustusametile selge pädevus tuvastada pensioniõiguslik staaž tunnistajate
ütluste alusel.
Tunnistajate ütluste arvestamine pensioniõigusliku staaži tõendamiseks on võimalik ka praegu,
kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud.
Kuid varasemast kohtupraktikast tulenevalt38 on SKA-l õigus tunnistajate ütlustega tuvastada
üksnes pensioniõigusliku staaži hulka arvatavat aega (perioodi), kuid mitte avalik-õigusliku
suhte tingimusi. Näiteks ei saa SKA tuvastada töö sisu, millest võib sõltuda isiku õigus saada
vanaduspensioni soodustingimustel.
Seetõttu on kujunenud praktika, et SKA peatab otsusega pensioniavalduse menetlemise, et
pensioni taotleja saaks avalik-õigusliku suhte tingimuste tuvastamiseks pöörduda kaebusega
halduskohtusse. Kohtus on praegu valdavalt need kaasused, kus tunnistajatega tuvastatakse
seaduses sätestatud soodustingimust, sest esitatud dokumendid SKA jaoks seda ei tõenda (kas
piisavalt või üldse). See aga koormab nii kohtusüsteemi kui ka pensionitaotlejat, kelle jaoks
pensioni määramise otsuse tegemine lükkub kohtumenetluse tõttu edasi.39 Kohtumenetlus on
koormav ka SKA-le, kes peab vastustajana esitama vastuse ja vajalikud dokumendid. Lisaks
võib kaebust rahuldava otsuse korral olla SKA kohustatud hüvitama kaebaja menetluskulud.
Muudatusega sätestatakse, et pensioniõiguslikku staaži saab tõendada nii rahvastikuregistris
sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete, pensioniõiguslikku staaži tõendavate
dokumentide kui ka tunnistajate ütluste alusel. Sellega antakse SKA-le õigus tuvastada
tunnistajate ütluste alusel lisaks töötamise perioodile ka tööülesannete sisu või töötingimusi,
mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada kõrgemat vanaduspensioni. Kui pensioni
taotleja SKA otsusega ei nõustu, on tal endiselt võimalik pöörduda halduskohtusse.
Kohtulahendite statistika
Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2023. aastal 47 juhtumit, kus SKA tuvastas
pensioniõigusliku staaži perioodi tunnistajate ütluste abil.40
Kohtustatistikat vaadates selgub, et 2023. aastal saabus kohtutesse üle 70 haldusasja, mis
puudutasid pensioni. Lahenduseni jõudis aasta jooksul 41 haldusasja.41 Enamik pensioni
puudutavatest kaebustest seisnesid pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudes: nende hulgas
oli nii soodustingimustel vanaduspensioni õigust kui ka eripensione (väljateenitud aastate,
kutsealade ja ametikohtade pensionid) puudutavaid vaidlusi.
Eelnõuga kavandatav muudatus puudutaks neist siiski vaid osa, sest paljude kaasuste puhul oli
tegemist sisulise vaidlusega kaebaja ja vastustaja vahel, kus vaidlustati SKA otsus pensioni
määramise kohta. Sisulise eriarvamuse puhul on pensioni taotlejal endiselt võimalik enda
38 Vt täpsemat selgitust seletuskirjas eelnõu § 14 kohta. 39 2023. aastal halduskohtutes lahendatud pensione puudutavate haldusasjade keskmine menetluse kestus oli 222
päeva. 40 Sotsiaalkindlustusameti 13.09.2024 vastus, Justiitsministeeriumi dokumendiregistris 10-4/6641-1. 41 Saabunud haldusasju, mille sisuline liigitus kohtustatistikas oli „pension“, oli täpsemalt 73, kuid mõned üksikud
asjad on liigitatud ka muudesse kategooriatesse. Seega võib hinnata, et vanaduspensioni puudutavaid vaidlusi oli
halduskohtutes 2023. aastal umbes 80.
48
õiguste kaitseks halduskohtusse pöörduda. Ligikaudse hinnanguna võib öelda, et 2023. aasta
näitel puudutaks kavandatav seadusemuudatus 10−20 kohtumenetlust aastas.
Mõju menetlusosalistele
Pensionitaotlejate jaoks on tegemist positiivse muudatusega, kuna eelduslikult jõutakse
pensioni määramise otsuseni mõnevõrra kiiremini. Kohtumenetlus on üldjuhul aeganõudvam
võrreldes haldusmenetlusega, lisaks on kohtusse pöördumine mõne inimese jaoks
psühholoogiliselt keeruline. Võimalik risk seisneb selles, et on olukordi, kus SKA langetab
teistsuguse otsuse, kui seda oleks teinud kohus. SKA hinnangul on senist kohtupraktikat
vaadates selliseid juhtumeid esinenud.
SKA pädevuse laiendamisega kohtute koormus väheneb, kuid selle võrra SKA oma suureneb.
See puudutab nii menetlemist kui ka tugiteenuseid ja vaidemenetlusi. SKA on välja toonud, et
vaiete maht muudatuse tulemusel suureneks ning võib olla vaja värvata täiendav vaiete
spetsialist. Kasvada võib ka klienditeenindusse pöördumiste arv ning menetlejad võivad vajada
juristipoolset lisanõustamist. Praegu puudub SKA-s praktika tunnistajate ütluste põhjal avalik-
õigusliku suhte tingimuste tuvastamiseks. Ka vaidemenetlused neis asjades võivad muutuda
keerukamaks, kuna tuleks hakata tunnistajate ütlusi uuesti uurima ja hindama.
6.6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vabastamine riigilõivust
Muudatuse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust, mis tekib rahvusvahelise kaitse
taotlejate riigilõivust vabastamise otsuste menetlemisel, kui taotleja on vaidlustanud kohtus
PPA tehtud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse. Seaduseelnõuga muudetakse
riigilõivuseadust, et tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele automaatne vabastus riigilõivust,
kui nad vaidlustavad kohtus rahvusvahelise kaitse menetluses tehtud otsuse.
Muudatus mõjutab Tallinna halduskohtu tööd (sh töökoormust), riigieelarvet ja vähesel määral
rahvusvahelise kaitse taotlejate infokoormust. Muudatusest mõjutatud sihtrühmadeks on
rahvusvahelise kaitse taotlejad, kes pöörduvad kohtusse, ja kohtute töötajad (kohtunikud,
kohtujuristid, muud kohtu ametnikud, kelle töö on seotud menetlustega).
Kohtustatistika
Rahvusvahelist kaitse taotlejate hulk on viimase kolme aasta jooksul märkimisväärselt
kasvanud ning sagenenud on kohtusse pöördumised, mis on seotud rahvusvahelise kaitse
menetluses tehtud otsustega. Oluliseks mõjutajaks on olnud sõda Ukrainas. Kui 2021. aastal
taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 80 inimest, siis 2023. aastal kokku juba 3984. Suure osa
rahvusvahelise kaitse taotlejate arvust moodustavad Ukraina põgenikud, kelle hulk olukorra
stabiliseerudes tõenäoliselt väheneb. Siiski on teistest riikidest pärit rahvusvahelise kaitse
taotlejate hulk (v.a Ukraina kodanikud) viimaste aastate jooksul kasvanud ning tõenäoliselt
jätkub kasv ka edaspidi. See omakorda suurendab võimalust, et kasvab kohtusse pöördumiste
hulk.
Tabel 8. Rahvusvahelise kaitse taotlejad 2021−2023.
2021 2022 2023
Rahvusvahelise kaitse taotlejad 80 2941 3984
49
Sh Ukraina kodanikest taotlejad 3 2610 3776
Ukraina kodanike osakaal 4% 89% 95%
Rahvusvahelise kaitse taotlused, millega vaidlustati PPA otsus
kohtus 11 43 35
Allikad: Justiitsministeerium (kohtute infosüsteem), Politsei-ja Piirivalveamet
2021. aastal esitati halduskohtusse kokku 22 rahvusvahelise kaitsega seotud pöördumist. Neist
pooled (11) olid seotud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusega, millega keelduti
rahvusvahelise kaitse andmisest. 2022. aastal oli 65 pöördumisest selliseid 43 (66%) ning 2023.
aastal 72 pöördumisest 35 (49%). Kuigi rahvusvahelise kaitse taotluste hulk on kolme aasta
jooksul kasvanud ligi 50 korda, on kohtusse pöördumiste arv suurenenud vaid kolm korda.
Joonis 6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate kohtusse pöördumised 2021−2023
Allikas: Justiitsministeerium (kohtute infosüsteem)
Muudatuse jõustudes väheneb rahvusvahelise kaitse taotlejatel kohtusse pöördumisel
infokoormus, sest pole enam vaja esitada taotlust riigilõivust vabastamiseks.
Mõju kohtutele ja kohtusüsteemile
Kõik PPA poolt rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusega seotud pöördumised
on tehtud Tallinna Halduskohtusse ning antud lahendada neljale kohtunikule. Kokku on
rahvusvahelise kaitsega seotud pöördumiste lahendamine võtnud kolme aasta jooksul 2670
tundi.
Muudatusest tulenevat kohtunike töökoormuse vähenemist on raske hinnata, sest riigilõivust
vabastamine puudutab ainult ühte osa rahvusvahelise kaitse taotlejatega seotud
kohtuvaidlustest. Siiski on riigilõivust vabastamine üks osa menetlusest, selle puudumise korral
tõenäoliselt iga pöördumise menetlusaeg lüheneb ning kokkuvõttes ka kohtu töötajate
töökoormus ühe pöördumise kohta väheneb.
50
Muudatusel võib olla minimaalne mõju riigieelarvele. Muudatuse jõustumine ei võimalda
edaspidi küsida rahvusvahelise kaitse taotlejatelt kohtusse pöördumisel riigilõivu. Arvestades
kohtusse esitatud rahvusvahelise kaitse pöördumiste hulka (alla 50 pöördumise aastas) ning
praegust halduskohtute praktikat (kõik pöördumiseed või enamik pöördumisi vabastatakse
riigilõivust), ei ole muudatusel otsest mõju riigieelarvele.
6.7. Vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenustega seotud
vaidluste lahendamine halduskohtus
Muudatusega eesmärk on korrastada kehtivat seadust, sätestades seal Riigikohtu praktika alusel
kujunenud õigusliku olukorra. Muudatusega sätestatakse vangistusseaduses (VangS) üheselt,
et vanglas kinni peetavatele kinnipeetavatele, arestialustele ja vahistatutele (edaspidi
kinnipeetavad) tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidluseid lahendab halduskohus.
Samuti nähakse VSSis ette, et väljasaadetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlus
lahendatakse halduskohtus.
Kuni Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määruseni (nr 3-21-30/19)42 lahendasid
kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi maa- või halduskohtud sõltuvalt
sellest, kas vaidlustati arsti (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust. Riigikogu üldkogu
leidis eelnimetatud määruses, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega
seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud.
Mõju kohtutele ja kohtusüsteemile
Muudatuse mõju kohtutele ja kohtunikele on väike, kuna alates 2021. aastast (Riigikohtu
üldkogu lahendist) on kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi
lahendanud vaid halduskohtud. Vanglateenistuse andmetel oli 2023. aastal halduskohtus
kinnipeetavate tervishoiuteenuste osutamisega seotud 11 sisulist vaidlust, kus
tervishoiuteenusega seonduv oli kohtuasjas ainuke või peamine komponent. 2022. aastal oli
selliseid vaidlusi 15. Kuna täpset statistikat kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega
seotud vaidluste kohta ei ole, on tegemist ligikaudsete arvudega. Nende põhjal saab siiski öelda,
et muudatusega seotud kohtuasju on üldist statistikat arvesse võttes pigem väga vähe ning kõik
vaidlused on viimastel aastatel juba olnud halduskohtutes. Maakohtutes oli 2019. aastal
kinnipeetavate tervishoiuga seotud vaidlusi 24 ning 2020. aastal 18.
Mõju kinnipeetavatele
Regulatsiooni täpsustamisel on kinnipeetavatele pigem positiivne mõju, sest muudatuse järel
on seaduses selgelt kirjas, milline kohus kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega
seonduvaid vaidlusi lahendab. See tagab kinnipeetavate jaoks õiguslikult selgema olukorra.
Halduskohtu roll tulenevalt halduskohtu uurimisprintsiibist tagab kinnipeetavatele mõnevõrra
tugevama kaitse, kui see oleks lepinguõigusliku vaidluse puhul maakohtus, kus asjast huvitatud
pool peaks suutma ise enda kasuks kõnelevad asjaolud välja tuua.
42RKÜKo 28.06.2021, 3-21-30
51
7. Rakendusaktid
Seadusega ei kaasne vajadust kehtestada uusi ega muuta või kehtetuks tunnistada
olemasolevaid rakendusakte.
8. Seaduse jõustumine
Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, välja arvatud eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud
muudatus, mis puudutab kinnipeetavate ning hankeasjade üleriigilist jagamist kohtu
koosseisude vahel. Nimetatud muudatuse puhul on planeeritud jõustumisaeg 1. jaanuar 2026,
kuna selleks ajaks valmib muudatuseks vajalik kohtute infosüsteemi arendus, mis võimaldab
edaspidi kohtuasju jagada üle riigi.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks
järgmistele riigi institutsioonidele ja huvirühmadele: Riigikohus, Tallinna Ringkonnakohus,
Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Eesti Kohtunike Ühing,
Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Advokatuur, Notarite Koda, Patendivolinike Koda, Eesti
Juristide Liit, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Eesti Jahimeeste Selts, Kaitseressursside
Amet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / info@just.ee / www.just.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) Esitame kooskõlastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu. Palume teie tagasisidet hiljemalt 15. novembriks 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. seaduseelnõu;
2. seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Notarite Koda Patendivolinke Koda Eesti Juristide Liit Transpordiamet Keskkonnaamet Eesti Jahimeeste Selts Kaitseressursside Amet Eesti Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveamet Sotsiaalkindlustusamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Meie 22.10.2024 nr 8-1/7554-1
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit Silja Tammeorg 5879 3044 Silja.Tammeorg@just.ee