Sidekanalisatsioonitorustiku paigaldustööd Ida-Virumaal

351 30

LEPPEMÄRGID

Ajutine liiklusmärk

Ol.olev liiklusmärk

Tööala 351#

30

Puurimine kinnisel meetodil

35 1#

50

221#

811#

150 m

221#

T13213 JÕHVI-TÄKUMETSA

VEE- JA KANALISATSIOONIRAJA

TISE

EHITAMINE

MSM OÜ

tel. 55

92 540

5

59 5c

VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISE

EHITAMINE MSM OÜ

tel. 5592 5405

595c

100m

100m

T1 TALLINNA-NARVA

Projekti nimetus: Kuupäev 30.09.2024

Töö nr:

Joonis nr: [nr-leht]

Mõõtkava:

Objekti asukoht:

Kadaka tee 44a, 12915, Tallinn, Telefon: +372 5285 852 E-post: [email protected]

Joonis:

Koostas: Veronika Lehmus

Kontrollis: Tellija:

Indrek Vähi MSM OÜ Mikk Tomingas tel: +372 5592 5405

24_165

24165_1-1

Märkused:

1. Muud olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu antud ajutise sulgemiaegse liiklusskeemiga, tuleb kinnikatta. 2. Vajadusel korrigeerida liiklusskeem tööetapil olukorra kohaseks. 3. Vajadusel lisada objektil täiendavaid liiklusmärke. 4. Ajutised liiklusmärgid tuleb paigaldada nii, et nad on liiklejale üheselt mõistetavad ja arusaadavad. 5. Tagada kogu sulgemise vältel ajutiste liiklusmärkide püstiolek ja loetavus. 6. Joonist lugeda märgitud numbrite järgi. 7. Ajutise liikluskorralduse skeemkooskõlastada tee haldajaga. 8. Ajutisest liikluskorraldusest teavitada isikuid, keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõigesuletaval alal elavad elanikud ja seal asuvadettevõtted ja asutused.

AJUTISE LIIKLUSKORRALDUSSKEEM

T13213 JÕHVI-TÄKUMETSA KM 2,068, EDISE KÜLA, JÕHVI VALD, IDA-VIRU MAAKOND

Aluskaart: Maa-amet 2023

VEE- JA KANALISATSIOONIRAJAATISE EHITAMINE

Lisa märkused:

1. AKÖL: 354 autot ööpäevas (2023.a) Sõiduautod ja pakiautod (%)84 Veoautod ja autobussid (%)16

2. Antud lõigul kehtib statsionaarne kiirusepiirang 50 km/h.

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

Raivo Saidlo

AS Infragate Eesti

[email protected]

Mäealuse 2/3

12618, Tallinn

Teie 03.08.2020

Meie 11.08.2020 nr 15-2/20/36028-2

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti kooskõlastus

riigiteede nr 1 ja nr 13213 maaüksuste piirides ja tee

kaitsevööndis Jõhvi vallas Ida-Virumaal

Kooskõlastamiseks esitatud Projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustikud

(edaspidi tehnovõrgud) Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Tehnovõrkude ehitustööd on kavandatud

riigiteede nr 1 (E20) Tallinn – Narva km 161,47 ja nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa km 2,17 maaüksuste piirides

(teemaal) ja tee kaitsevööndis, Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal.

Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 1 (E20) Tallinn – Narva maaüksuste piirides (teemaal):

- Km 161,47 tehnovõrkude (torustikud) ristumised riigiteega kinnisel meetodil;

Projektidega kavandatav tegevus riigitee nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa maaüksuste piirides (teemaal):

 Km 2,17 tehnovõrkude (torustikud) ristumine riigiteega, kinnisel meetodil kaitsehülsis;

Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti esitatud nõuetele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning

Maanteeameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME AS Infragate Eesti töö nr JB30/239-19 „Jõhvi valla

Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:

1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse

saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe

taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale

tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning

kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected].

2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus

(https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud

jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ja materjalide ladustamine sõiduteele ja

vahetult selle äärde on keelatud.

4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde

ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste

kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

2 (2)

5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi

ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja

pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.

6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine,

riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale

tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja

jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on

tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud.

7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks

vajalike tegevusi.

8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (tehnoloogia, asukoht, sügavus, kõrgused jne)

kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on

paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja

takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele)

tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

9. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn)

formaadis.

10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses

teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

Lisad: JB30_PP_AA-1-05_MNT.asice; servituut-25201-001-0015.pdf; servituut-25201-001-0028.pdf;

Arvo Veltri

3372691 [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond

Teie 13.09.2022

Meie 23.09.2022 nr 7.1-2/22/20509-2

JB30_239-19 täiendav kooskõlastus riigiteede nr 1 ja

nr 13213 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis

Olete Transpordiameti kaasanud ehitisregistris (Ehitusloa taotlus nr 2111271/06552, menetlus nr 251225)

Ehitusloa taotlus 2111271/06552 menetlusse. Koos ehitusloa taotlusega on ehitisregistrisse ehitusprojektid,

AS Infragate Eesti töö nr JB30/239-19 „Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja

kanalisatsioonirajatiste projekteerimine“ (edaspidi Projektid).

Ehitisregistris esitatud Projektide ja dokumentide järgi (Ehitusloa taotlus nr 2111271/06552) on ette nähtud

ehitada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustikud koos sinna juurde kuuluvate ehitistega (edaspidi

tehnovõrgud) Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Projektide järgi jäävad tehnovõrgud riigiteede nr 1

(E20) Tallinn – Narva km 161,44-161,80 ja nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa km 1,94-2,80 maaüksuste

piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. Ehitisregistris esitatud Projektid on koostatud vastavuses

Transpordiameti esitatud nõuetega.

Sideehitiste projekt on kooskõlastatud Transpordiameti kirjaga 12.02.2021 nr7.1-2/21/2848-2 (lisatud) ja

kehtib. Varasem Ühiveevärgi ja – kanalisatsiooniehitistele (Transpordiameti kiri 11.08.2020 nr 15-

2//20/36028-2) antud kooskõlastus on kaotanud kehtivuse.

1. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 1 (E20) Tallinn – Narva maaüksuste piirides (teemaal): - Km 161,47 tehnovõrkude (torustikud) ristumised riigiteega kinnisel meetodil; 2. Projektidega kavandatav tegevus riigitee nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa maaüksuste piirides (teemaal): - Km 2,17 tehnovõrkude (torustikud) ristumine riigiteega, kinnisel meetodil kaitsehülsis; - Km 2,06-2,08 tehnovõrgud (sidekaablid) teemaal;

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 42, § 70, § 71, § 72, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3

ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Ehitusloa taotluse nr 2111271/06552 ja

ehitisregistrisse esitatud Projektid.

Projektide realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:

1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse

saamiseks. Taotlus esitada Transpordiametile ([email protected]). Kokkuleppe taotluse

vorm asub: https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#tehnovrgud--2 .

Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja

taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see

Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].

2.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus

(https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/taotlused-

blanketid#liikluskorraldus-maa ) palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

2 (2)

3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud

jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh

metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud.

4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või

freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus

taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine,

riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale

tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja

jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on

tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud.

6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele

võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete

ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.

7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks

vajalike tegevusi.

8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist

keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt

projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist

teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema

vahendite arvelt.

9. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn)

formaadis.

10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses

teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Veltri

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: JB30_PP_AA+AR+TO+AS+TE+VK-0-01_Tiitel_2021-03-30.zip

Arvo Veltri

5164006, [email protected]

64.00

66.00

65.00

63.00

62.00

61.00

67.00

V K

-1 1

K i n n i s t u p i i r

Side

Side

Truup

pl315

Müratõke

Põrkepiire

V K

-1 5

K i n n i s t u p i i r

Põrkepiire

Põrkepiire

Põrkepiire Põrkepiire

68.00

Projekteeritud veetoru

malm DN80

Projekteeritud

survekanalisatsioon

PE De110

Projekteeritud hülss PE

De160 PE100 PN10 SN17;

L=80,2 m

Projekteeritud hülss PE

De250 PE100 PN10 SN17;

L=80,2 m

64.00

66.00

65.00

63.00

62.00

61.00

67.00

68.00

kaevik

kaevik

K i n n i s t u p i i r

1,9 24,8 2,9 2,9 7,9 10,8 1,2 1,8 11,1 12,8

3

Lõige 1-1

13213 Jõhvi-Täkumetsa tee 2,17 km ja 1 Tallinn-Narva 161,47 km

3 , 4

3 , 6

3 , 6

62,00

62,55

JB30_PP_VK-6-500_maantee.dwg

INFRAGATE EESTI AS

12618 TALLINN

www.infragate.ee

e-post: [email protected]

MTR EP10845129-0001

MÄEALUSE 2/3

tel. 626 7777

IGE KNR9 RS 16.04.2018

Kuupäev

Staadium

Mõõtkava

Lehe nr.

Töö nr.

Leht

Tellija

Töö nimetus

Objekt

OÜ Järve Biopuhastus

Uus Tehase 3, Kohtla-Järve

Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna

vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine

Aiandi keskus 13

Jõhvi vald, Ida-Virumaa

Ristumine põhimaanteega 1

Tallinn - Narva 161,47 km;

Ristumine kõrvalmaanteega 13213

Jõhvi - Täkumetsa tee 2,17 km

JB30/239-19

Põhiprojekt

25.06.2020

1:100

VK-6-500

Projektijuht

Projekteerija

Projekteerija

Projekteerija

R.Saidlo

R.Saidlo

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

1/29

VK + TL SELETUSKIRI

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................ 1

1 ÜLDOSA .............................................................................................................. 4

1.1 Üldandmed .................................................................................................. 4

1.1.1 Ehitise asukoht .......................................................................................... 4

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus .................................................................................... 4

1.1.3 Tellija ....................................................................................................... 4

1.1.4 Projekteerija ............................................................................................. 5

1.2 Alusdokumendid ........................................................................................... 5

1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................ 5

1.2.2 Ehitusuuringud .......................................................................................... 5

1.2.3 Normdokumendid ...................................................................................... 5

1.3 Olemasoleva olukord ..................................................................................... 5

2 PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................. 6

2.1 Veevarustus ................................................................................................. 6

2.2 Projekteeritud kanalisatsioon .......................................................................... 6

2.2.1 Kanalisatsiooni pumpla ............................................................................... 6

2.2.2.1 Reoveepumpla sisemised torustikud ...................................................... 8

2.3 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon ......................................................... 8

3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ............................................................................ 9

3.1 Kaevik ......................................................................................................... 9

3.2 Kaevetööd ................................................................................................... 9

3.2.1 Katete eemaldamine .................................................................................. 9

3.2.2 Kaevikute kaevamine ............................................................................... 10

3.2.3 Kaevikute tagasitäide ............................................................................... 11

3.2.4 Tagasitäite materjal ................................................................................. 11

3.2.5 Tihendamine ........................................................................................... 12

3.2.6 Kaevikute toestamine ............................................................................... 12

3.2.7 Rajamine kinnisel meetodil ....................................................................... 12

3.3 Torustike paigaldus ..................................................................................... 13

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

2/29

3.3.1 Üldist ..................................................................................................... 13

3.3.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused ........................................................... 13

3.3.3 Elekterkeevisliited.................................................................................... 13

3.3.4 Põkk-keevituse kontroll ............................................................................ 14

3.3.5 Elektrikeevismuhvi kontroll ....................................................................... 15

3.3.6 Märkelint ja traat ..................................................................................... 15

3.4 Likvideeritavad torustikud ja kaevud ............................................................. 16

3.5 Puude ja haljasalade kaitsmine ..................................................................... 16

3.6 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses ......................................................... 16

3.6.1 Liinirajatisete kaitse ................................................................................. 16

3.7 Nõuded riigitee ala paigaldatavatele torustikele .............................................. 18

3.8 Materjalid ja tooted ..................................................................................... 18

3.9 Katsetused ja kontrolltoimingud .................................................................... 18

3.9.1 Käituskatsed ........................................................................................... 19

3.9.2 Mehaanilised katsed ................................................................................. 19

3.9.3 Survetorustike katsetamine ...................................................................... 19

3.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine .................................................. 20

3.9.5 Isevoolsete torustike testimine .................................................................. 20

3.9.6 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ..................................................... 21

4 KATENDITE TAASTAMINE .................................................................................... 22

4.1 Normdokumendid ....................................................................................... 22

4.2 Projekteeritud teede põhinäitajad ................................................................. 23

4.3 Katete eemaldamine ................................................................................... 23

4.3.1 Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................... 23

4.3.2 Kasvupinnase eemaldamine ...................................................................... 23

4.4 Katendikonstruktsioonid .............................................................................. 23

4.5 Ehitamine .................................................................................................. 25

4.5.1 Ettevalmistustööd .................................................................................... 26

4.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal ...................................................................... 26

4.5.3 Aluse ehitus ............................................................................................ 26

4.5.4 Katendi pealiskihtide ehitus ja taasatamine ................................................. 26

4.6 Keskkonnakaitse ......................................................................................... 27

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

3/29

4.7 Töötervishoid ja tööohutus ........................................................................... 28

4.8 Teede kasutamise ja hoolduse juhend ........................................................... 28

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

4/29

1 ÜLDOSA

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise asukoht

Käesoleva projektiga rajatavad veevärgi ja kanalisatsioonitorud paiknevad Ida-Viru

maakonnas Jõhvi vallas Edise ja Kotinuka külas:

Aiandi keskus 13 25201:001:0017

Aiandi keskus 11 25201:001:0016

Aiandi keskus 7 25201:001:0030

Aiandi keskus 5 25201:001:0024

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0028

Revino 25201:001:0027

Suurpõllu 25101:001:1063

Põlluvahe 25101:001:0780

Uudismaa 25201:005:0114

Esimeses ehitusetapis rajatakse veetorustik ja survekanalisatsioon

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino, Suurpõllu,

Põlluvahe ja Uudismaa kinnistute kuni olemasolevate vee ja kanalisatsioonini.

Teises ehitusetapis rajatakse veetorustik ja survekanalisatsioon

Kinnistutele Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus

Ühisveevärgitorustikuna on projekteeritud transiittorustik alates Kohtla-Järve-Jõhvi

vahelisest veetorust kuni perspektiivis rajatava Edise Aiandi piirkonna III-astme

veepumplani. Lisaks on projekteeritud ühisveevärgitorustikuna III-astme pumplast Aiandi

piirkonda väljuv torustik kuni olemasoleva Aiandi piirkonna veevõrguni.

Ühiskanalisatsioonitorustikuna on projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik alates Aiandi

keskus 13 maaüksusele projekteeritud reoveepumplast kuni Jõhvi-Kohtla-Järve

reoveekollektorini.

Perspektiivis rajatav joogivee III-astme pumpla, reoveepumpla ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustikud hakkavad teenindama Edise küla Aiandi piirkonda.

Lisaks tehakse rajatava II astme pumpla territooriumil olemasoleva sademevee torustiku

ümberühendamine. Sademevee kanalisatsioon on projekteeritud ülevoolu lahendusena.

Hiljem on vastavalt vajadusele võimalik lisada sademevee pumpla.

1.1.3 Tellija

MSM OÜ

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

5/29

Ehitajate tee 116, Tallinn

1.1.4 Projekteerija

Infragate Eesti AS

Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

1.1.4.1 Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerija

Infragate Eesti AS

Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

Projektijuht – VK projekteerija

Raivo Saidlo

Mobiil 5110077

[email protected]

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

1.2.1.1 Tellija lähteülesanne

1.2.1.2 Ehitusprojektid

• Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine.

Infragate Eesti AS töö JB30/239-19.

1.2.2 Ehitusuuringud

• Hades Geodeesia OÜ (töö nr HG-581, mõõtmisaeg veebruar 2024.a)

1.2.3 Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk

• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 932:2017 – Ehitusprojekt

• EVS 843:2016 – Linnatänavad.

• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

1.3 Olemasoleva olukord

Aiandi keskus 13 kinnistul asuvad amortiseerunud kanalisatsiooni puhastid ja mitte toimiv

sademevee pumpla. Aiandi keskus piirkonnas on olemasolevad VK võrgud. Esimese

ehitusetapil rajatavad torustikud paiknevad põllumaade servas.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

6/29

2 PROJEKTLAHENDUS

2.1 Veevarustus

1-ehitusetapis rajatakse veetorustik V1

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino ja Suurpõllu,

kinnistute kuni olemasoleva Kohtla-Järve-Jõhvi vahelise veetoruni DN300.

Paigaldatakse hooldus ja siibrikaevud VK-11, VK-15, VK-34, VK-36, VK-37, VK-40.

2-ehitusetapis rajatakse veetorustik V1 ja V3 mis

paikneb kinnistutel Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

Paigaldatakse hoolduskaev VK-01

2.2 Projekteeritud kanalisatsioon

1-ehitusetapis rajatakse survekanalisatsioon KS1

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino, Suurpõllu,

Põlluvahe ja Uudismaa kinnistute kuni olemasoleva kuni Jõhvi-Kohtla-Järve reoveekollektorini

DN700.

Paigaldatakse hooldus ja siibrikaevud K-11, K-15, K-42, K-43, K-44, K-45, K-46.

Paigaldatakse lisaks klaasplastist läbipesuvee kogumismahuti V=10 m3.

2-ehitusetapis rajatakse survekanalisatsioon KS1 mis

paikneb kinnistutel Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

Paigaldatakse hooldus ja mõõdukaevud K-02a ja K-02b.

Paigaldatakse pumpla KP ja ühendatakse olemasolev kanalisatsioon pumplaga.

2.2.1 Kanalisatsiooni pumpla

Maapinna kõrgus pumpla asukohas on 65,40 m abs. Pumpla põhja sügavus maapinnast on

5,21 m, pumpla põhja abs kõrgus on 60,19 m, Sissevoolutoru 1 kõrgus pumpla põhjast on

1,50 m (61,69 m abs), Sissevoolutoru 2 kõrgus pumpla põhjast on 3,30 m (63,49 m abs);

Sissevoolutoru 1 materjal: PVC SN8 De200 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10

De200).

Sissevoolutoru 2 materjal: PVC SN8 De160 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10

De160).

Pumpla survetoru kõrgus on 63,80 m abs (toru lagi);

Survetorustiku materjal: PE PN10 De110, torule paigaldatakse läbiviiguhülss. Survetoru

varustatakse siibriga, millele paigaldatakse spindlipikendus ja kape.

Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud

vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset

tasemel MIN - 0,70 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel

MAX1 – 1,10 m, teise pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,30 m. Pumpla reguleeriv maht

tavaolukorras on 2,6 m3.

Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega.

Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid. Vajaliku torustiku

isepuhastuskiiruse tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

7/29

ületamiseks peavad pumpade parameetrid olema valitud järgnevad: Q= 2 x 5 l/s, H= 24,5

mVs, 5,5 kW (näidispump KRTF 80-215/52UEG-S).

Pumpla korpus tuleb rajada suure tihedusega polüetüleenist (PEHD). Pumplate valmistaja ja

paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid:

- EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja

moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.”

- prEN 12579-2 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete

silindriliste mahutite arvutused.”

Reoveepumpla rajatakse läbimõõduga 1600 mm. Kaev varustatakse AISI316 redeliga.

Pumpla katta malmluugiga.

Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on 50 mm ja

soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Luugi konstruktsioonis peab olema selline

lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine

(nt tuule mõjul). Luuk peab olema varustatud lukuga. Lisaks nähakse luugile ette tabaluku

aasad (ava 10 mm).

Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi

avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole.

Pumpla teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid.

Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalad peavad olema r/v terasest. Platvormis peab

olema ava ja selle sulgemiseks kaks platvormiga samast materjalist luuki. Ava ja luukide

mõõtmed peavad olema sellised, millest pumbad vabalt läbi mahuvad. Ühe luugi avamisel

peab olema võimalik ühe või mõlema pumba ülestõstmine. Teenindusplatvormi

konstruktsioon ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.

Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat,

mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade ja armatuuri peale.

Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumpla sees nugasiibriga, paigaldatakse

spindlipikendus ja kape. Vee rahustusplaat peab olema eemaldatav nugasiibri vahetamiseks.

Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi

sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast.

Kanalisatsiooni survetorud varustatakse väljaspool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse

spindlipikendused ja kaped.

Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge, mille mõõtmed on 2,2 x 2,2 x

0,3 m. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 90 Mpa.

Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Ümber pumpla kesta

tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on

soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus

peab olema vähemalt 1 m.

Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE

plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees teenindusplatvormist ca 300 mm kõrgemale

(ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru on ava jääb pumpla lae alla.

Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru

otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete

tungimise pumplasse.

Reoveepumplale tuleb rajada toitekaabel kilbist.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

8/29

2.2.2.1 Reoveepumpla sisemised torustikud

Sisetorustike ehitusel tuleb järgida torustike paigutust pumpla lõigetel.

Kõik pumplasisesed torustikud ehitatakse roostevabast terasest AISI 316. Kõik toruliited

peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada

pumpade, armatuuri jne välja tõstmist ja vahetamist.

Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike

keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav

keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina

kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C.

Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate).

Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi

mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel.

Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb

säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb

vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide

kokkupuutepindu.

Torud tuleb nõuetekohaselt toestada. Pumplakambris olevad toed valmistatakse r/v terasest

AISI316.

Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel

tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba.

2.3 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon

Sademevee kanalisatsioon on projekteeritud ülevoolu lahendusena. Hiljem on vastavalt

vajadusele võimalik lisada sademevee pumpla. Sademeveetorustik on projekteeritud De315

PP SN16. Sademeveetorustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed plastkaevud

560/500. Sademevee eelvoolule paigaldada ülevooluga ja setteosaga varustatud kaev SK-

3 560/500.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

9/29

3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED

Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude

paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja

tehnilisi tingimusi.

Veetorustikud ja survekanalisatsioon paigaldatakse min 1,8 m sügavusele maapinnast

(mõõdetuna toru laest), tihendatud ja kuivale aluspadjale.

Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja

paigaldusjuhenditest.

3.1 Kaevik

Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutusiltide,

ohutusmärkide (koonuste) jms paigaldamise näol vältimaks õnnetusi inimestega ja vara

kahjustamist. Kõigi avatud kaevikute ümber paigaldatakse metalltara (vähemalt 1.0 m

kõrge) ning seda ei eemaldata enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud. Tara peab vastu

pidama vähemalt 0.5 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit.

3.2 Kaevetööd

Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist, mis on vajalik tööde teostamiseks.

Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära

märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud omaniku järelevalve poolt.

Väljakaevatud materjali võib omaniku järelvalve loal kasutada mahutite mulde rajamiseks või

tuleb see ära vedada või ajutiselt ladustada hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd

tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või

juurdepääsu alalistele rajatistele.

Kaevikud tuleb toestada kohtades, kus see on nõutud või osutub vajalikuks vältimaks kaeviku

külgede sisse langemist või kaitsmaks olemasolevaid kommunikatsioone.

Kaevikutest väljakaevatud pinnast ei saa kasutada algtäitena ning tagasitäitena teede all (sh

pumpla juurdepääsutee). Antud pinnast võib tagasitäitena kasutada väljaspool

liikluspiirkonda.

Väljakaevatud ülearune pinnas teisaldatakse Töövõtja kulul omaniku järelevalve poolt

kooskõlastatud kohta ning kooskõlastatult võib seda kasutada mahutite mulde rajamiseks.

Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel kaeviku tagasitäiteks. Teede alal tohib

tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva.

3.2.1 Katete eemaldamine

Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Asfaltkatte

ja muud tüüpi kõvakatte eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata.

Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, lõige peab olema tehtud vähemalt 10 cm

kauguselt kavandatava kaeviku servast.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

10/29

Juhul kui asfaltkate freesitakse, siis freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul

transportida tee valdaja poolt määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida

korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Töövõtja peab pidama

freespuru arvestust.

Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see

ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. siinkohal tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti

freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks

osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema

freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust

üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike

paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid

tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega. Katkised äärekivid

transportida prügilasse või leida võimalus purustatult taaskasutada.

Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade

taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada kooskõlastatud

ladustuskohas eraldatud ala.

3.2.2 Kaevikute kaevamine

Enne kaevetööde alustamist märgib Töövõtja täpselt maha torustike asukoha.

Maa-aluste torustike, kaevude ja kambrite kaevetööd teostatakse joonistel ära märgitud

joonte, kraadide või sügavuseni või vastavalt omaniku järelevalve poolt antud juhistele.

Torustike, kaevude ja muude maa-aluste rajatiste kaevikute seinad on laiemad või võrdsed

torude või kaevude välisläbimõõduga + 200 mm. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt

tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool

põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja

määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil.

Kaevikute mõõtmed peavad võimaldama peale torustike asetamise ja aluse rajamise ka

kaevikute külgede toestamist ja vajadusel raketiste paigaldamist.

Pinnas lõigatakse läbi ja eemaldatakse kogu kaeviku laiuses, äralõigatud pinnase serv peab

jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.

Kaevise põhjas olevad kivid, oksad ja muud ebasoovitavad esemed eemaldatakse, et antud

pinnas oleks sirge ja tasane.

Kaevikute kaevamist ei alustata enne, kui kogu torumaterjal on ehitusplatsil. Mittesobiv

materjal kaeviku põhjas asendatakse tihendatud liiva või kruusaga. Antud kiht asetatakse

horisontaalse kihina kaeviku põhja, kusjuures ühe kihi paksus ei ole suurem kui 150 mm. Iga

kiht tihendatakse hoolikalt eraldi mehaanilise tihendustambiga.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

11/29

3.2.3 Kaevikute tagasitäide

Järgida tuleb RIL 77-2013. Lõpptäidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud materjalid

on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui omaniku järelevalve

on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud ja kooskõlastanud.

Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud ja omaniku järelevalve

kooskõlastatud, siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja peale 150 mm paksuse kihina

(tihendamine toimub käsitsi, kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS

1377st) peab olema vähemalt 95% maksimumtihendusest) vastavalt “RIL 77-2013” antud

juhistele.

Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust.

Tagasitäiteks ei tohi kasutada torustiku ehitustööl väljakaevatud pinnast. Vaid kooskõlastatud

materjali tohib kasutada tagasitäite teostamiseks.

Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele

mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama

oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte

paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste

saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98%

maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all.

Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja

tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat

tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus

500 mm.

Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%.

Hoolitseda tuleb selle eest, et toru, arvestades ka muhve, toetuks ühtlaselt alusele ning ei

puutuks mitte mingil juhul kokku suurte kivide, rahnude või muude raskete objektidega.

3.2.4 Tagasitäite materjal

a) Üldist

Järgida tuleb RIL 77-2013. Väljakaevatud või muu täitepinnas ei tohi sisaldada räbu, tuhka,

orgaanilisi aineid, riismeid jm saastematerjali ning peab olema teraline ja sellise fraktsiooniga,

et oleks võimalik teostada tihendamist. Antud materjal ei tohi sisaldada kive, rahnusid ja

betoonitükke, mis oleksid suurema kui 75 mm fraktsiooniga.

b) Algtäide

Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas,

ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui

0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid

ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.

c) Toru alusmaterjal

Järgida tuleb RIL 77-2013. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on

teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Torude alla paigaldatakse

150 - 200 mm paksune aluskiht. Materjal tihendatakse tihendusastmeni 90%. Tihendustestid

tehakse vastavalt omaniku järelevalve poolt antud juhistele.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

12/29

3.2.5 Tihendamine

Tihendusastet väljendatakse protsentides ning optimaalse kuivtiheduse puhul viidatakse alati

kas proctorteimimisele või BS1377 (Test 13). Kui Töövõtja ei ole täitnud tihendamisega

seotud nõudeid, siis tuleb kaevikust eemaldada kogu tagasitäitematerjal, paigaldatud toru ja

alusmaterjal ning teha töö uuesti Töövõtja omal kulul.

3.2.6 Kaevikute toestamine

Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on

allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole

piisavalt ruumi. Vertikaaltoestamist rakendatakse juhul, kui Töövõtja seda ise vajalikuks

peab.

3.2.7 Rajamine kinnisel meetodil

Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt

Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta,

kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest

puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise

ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos

sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus).

Toru plaanilist asukoha ja sügavust määravad toimingud (varraste pinnasesse puurimine

vms) tuleb dokumenteerida ning esitama omaniku järelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel

meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse

kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab omaniku järelevalve.

Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu projektis on ette

nähtud. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatud torule, ei tohi ületada lubatud

tõmbejõudu. Vajadusel tuleb kasutada puurimislahust - vee ja bentoniitsavi segu. Üleliigse

puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.

Kaevikuta ehitusmeetodil rajatavad torud peavad olema toodetud vastavalt PAS1075

spetsifikatsiooni nõutele.

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse

soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama

torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja

soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget

kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.

Kinnisel meetodil paigaldatavad malmtorude muhvid ühendada lukustatavate klambritega.

Maantee alused torustikud paigaldatatkse hülsstorudesse kasutades tsentreerimisrõngaid.

Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma

poolt.

Ehitaja vastutab torustiku kaevikuta paigaldamisel töödega seotud pinnase liikumise seire

eest, samuti tööde ja külgnevate struktuuride ning sillutiste vigastuste ning kahjulike

liikumiste ärahoidmise eest.

Kaevikuta meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud

täpsusvahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera abil teostatud uuringu raportiga.

Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EN 12889-le. Järgida tuleb

torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija tingimusi.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

13/29

3.3 Torustike paigaldus

3.3.1 Üldist

Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torutootjate juhendeid, EVS-

EN 1610:2007 ja RIL77. Torustike paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal.

Veetorustike asukoha määramiseks tuleb selle paigaldamisel torustiku külge kinnitada 1,5

mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema

veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.

Lahtisel meetodil rajatava torustiku kohale (30 ... 40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint

koos traadiga vastava kommunikatsiooni nimega.

Torustike liitumispunktides, kus torustiku suund muutub enam kui 90 kraadi, tuleb

ühendusmuhv toestada betooniga hüdrolöökidest tuleneva võimalike purustuste kaitseks.

3.3.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused

Veevarustuse- ja kanalisatsioonisurvetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m toru

peale, isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,2 m toru peale.

Väiksemate sügavuste puhul tuleb toru soojustada EPS plaadiga.

3.3.3 Elekterkeevisliited

Enne tööde alustamist näitab Töövõtja omaniku järelevalvele ette, et tal on olemas torutootja

poolt heakskiidetud tööriistad töö tegemiseks. PE torude lubatud keevisliidete põhilised liigid

on:

• Põkkliide;

• Elektrimuhvliide.

Põkkliidet ei soovitata torudele, millede nimiläbimõõt on ≤ 110 mm.

Erineva standardmõõtude suhte (SDR) väärtusega torusid ja/või liitmikke ei tohi põkkliitega

ühendada.

Põkksulatuse tegemiseks on vaja kasutada mehaanilisi seadmeid. Meetod seisneb

kuumutatavate tasaste pindade (toru või liitmik) hoidmises vastu kuumutusplaati, kuni

otsad muutuvad pehmeks, järgnevalt eemaldatakse kiirelt kuumutusplaat, surutakse kaks

pehmenenud otsa teineteise vastu, hoitakse neid kindla surve all ettenähtud aja jooksul ja

lastakse liitel jahtuda.

Elektermuhvliide

Ühendatava liitmiku sisepinda on valatud elektrijuht (elektrispiraal), mis voolu toimel

soojenedes sulatab toru liitmikuga kokku.

Elektrikeevisliitmikega ühendatakse jaotus- ja tarnetorustikke. Neid võib kasutada, et

ühendada erinevate sulamisomadustega polüetüleeni (nt PE 80 toru + PE 100 liitmik,

keevitusseadme PE 100 programm).

Toruotsad lükatakse liitmikku, seejärel ühendatakse juhtmed keevitusseadmega, hoides

ettenähtud ajavahemiku jooksul voolu liitmiku elektrispiraalis ja lastakse järgnevalt liide

jahtuda.

Keevitajate kvalifikatsioon

PE torustikke võivad keevitada ainult PE keevitamise (kokkusulatamise) alase koolituse

saanud isikud, kellele on selgitatud torustike ehitamise iseärasusi. Keevitajatelt nõutakse

koolituse läbimist kvalifitseeritud instruktori kontrolli all.

Keevitusseadmed

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

14/29

Oluline on kuumutatavate pindade puhtus ja terviklikkus, kuumutuselemendi

(elektrispiraali) täpne temperatuur, ühendavate rakiste telgede kokkulangevus ja nende

kasutustingimused.

Keevitusseadmed hoiavad PE-materjali temperatuuri sulatamiseks vajalikus vahemikus ja

neil on temperatuuri näitavad mõõteriistad.

Kõik keevitusseadmed peavad olema elektriliselt kuumutatavad. Nõuded

keevitusseadmetele on määratud standarditega ISO 12176-1 ja ISO 12176-2.

Torude liitmiseks elektrikeevismuhvidega ei ole soovitav kasutada käsitsijuhtimisega

seadmeid.

Kõik keevitusseadmed tuleb enne kasutamist kontrollida ja katsetada vastavalt seadme

tootja juhistele.

Koostekeevitus

Koostekeevituste all mõeldakse liidete tegemist töökohal, mis saavad tegelike torustike

koostisosaks.

Koostekeevitused tehakse võimalusel kuiva ilmaga ja plusstemperatuuril. Kui sajab või

temperatuur on alla 0°C, siis tuleb keevitus teha telgis. Põkk-keevitust ei ole lubatud teha

madalamal temperatuuril kui 5°C.

Enne keevitamist peab PE materjali temperatuur olema üle 0°C. Enne telgis keevitamist

peavad toru otsad ja liitmikud olema ette soojendatud vähemalt 5°C, kuid mitte üle 45°C.

Kõik koostekeevitused tuleb kontrollida visuaalselt, nii keevitaja kui järelevaataja poolt,

kusjuures kontrollida tuleb võimaluse korral enne torustiku kaevikusse laskmist või torusse

tõmbamist.

Kõik kontrolli mitteläbinud liited tuleb otsekohe välja lõigata ja märkida üles keevituse aeg,

koht ja keevitaja andmed.

PE keevitamine miinustemperatuuridel

Keevitama peab soojendatud telgis. Plasti temperatuur peab olema tõstetud üle 0°C enne

sulatamise algust. Toru ja kasutatava liitmiku temperatuurivahe ei tohi ületada 6°C.

Tuleb jälgida, et keevitusseadme välisõhu termoandurit ümbritseks keevituskohaga sama

temperatuur.

Peab vältima kondensaadi teket kasutatavatel torudel ja liitmikel. Toru otsad peavad

keevituse ajal olema suletud, et vältida korstnaefekti. Keevituse ajal ei tohi lubada töötsooni

liigkiiret jahtumist (tugev tuul).

Keevisliidete kontroll

Kõik keevisliited tuleb välitingimustes visuaalselt kontrollida.

Liidete kvaliteet sõltub täpsest keevitusprotsessist kinnipidamisest, seadmete korrasolekust

ja keevitaja oskustest.

3.3.4 Põkk-keevituse kontroll

Peale toruotste freesimist ja kontroll-kokkupanekut ei tohi pilu toruotste vahel olla suurem

kui 0,5 mm. Kvaliteetsel liitel peab olema sile sümmeetriline sulatusvall kogu toru

ümbermõõdu ulatuses. Ei tohi esineda mittepuhast sulatust ega kahjustusi mõlemal pool

sulatust, nagu muljumisi, sügavaid klambrite vajutuse jälgi jms. Kõik põkkliited tuleb

kontrollida ja tunnustada järgnevate kriteeriumite järgi:

• Sulatusvalli nõgu ei tohi ulatuda allapoole toru pinda;

• Torud, liitmikud ja sulgseadmed peavad olema võimalikult täpselt tsentreeritud.

Tsentreerimatus ei tohi ületada 10% toru seinapaksusest;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

15/29

• Soovitatav keevisvalli laius „B“ toru/toru liidetele vt tabel 8 (Eesti Gaasiliit, Juhend G2-

1:2007. PE gaasitorustike paigaldamine);

• Keevisvalli laius ei tohi ületada +20% keskmist keevisvalli laiust (Bk = Bmin +

Bmax)/2;

• Bmin > 0,8 x Bk ; Bmax < 1,2 x Bk);

• keevisvalli poolte laiuste Smin ja Smax erinevus X (X = Smax - Smin) ei tohi ületada

toru/toru keevitus: X < 0,1 x B; toru/liitmik keevitus: X < 0,2 x B; liitmik/liitmik

keevitus: X < 0,2 x B.

•

3.3.5 Elektrikeevismuhvi kontroll

Kõik elektrikeevismuhvid tuleb kontrollida ja heaks kiita järgnevate kriteeriumite järgi:

• Tuleb kontrollida torude ja liitmike telgede kokkulangevust ja selle vastavust

keevitusjuhendiga;

• Kui keevitamine on lõpetatud ja muhvil on kuumutusindikaatorid, siis nad peavad

võtma muhvi valmistaja juhendis antud kuju;

• Tuleb kontrollida, et kogu perimeetri ulatuses oleks toruotsad ühtlaselt kooritud ja

puhastatud. Torult tuleb eemaldada vähemalt 0,2 mm torupinda. Kooritava kihi

paksus: kuni dn 63 torul – 0,2 ... 0,25 mm; dn 63 kuni 225 torul – 0,2 ... 0,3 mm; üle

dn 225 torul – 0,2 ... 0,35 mm. Pealiskihi mahavõtmise jäljed peavad olema selgelt

näha mõlemal pool muhvi. Eriti tuleb jälgida toru alumist poolt. Koorimine ei ole

vajalik, kui kasutatakse kõrvaldatava kaitsekihiga (Peelable skin PE pipe) PE torusid.

• Enne toru sisestamist muhvi peab toru otsad puhastama isopropüülalkoholiga, 90%

alkoholi või atsetooniga. Tuleb kasutada sisestamise sügavuse tähiseid (punkt või

kriips) ja kontrollida nende alusel toru küllaldast sisestamist;

• Muhvi vahelt ei tohi polüetüleen välja sulada;

• Toru ei tohi sisse vajuda üheski punktis, ehkki väikest kühmu toru sisepinnal

(keevitatud pinna all) võib aktsepteerida. Kühmu kõrgus ei tohi ületada 50% toruseina

paksusest;

• Sulanud elektrikeevismuhvi materjal ei tohi vähendada keskmist läbimõõtu rohkem

kui 50% toruseina nimipaksusest, kuid mitte üle 5 mm;

• Keevitustsoon peab olema ühtlane kogu keevituse ulatuses. Väikesed tühemikud

mõnede traatide ümber on lubatud, kui kahanemise tühiku pind on väiksem kui 20%

muhvi ühepoolsest pikkusest;

Klambreid ei tohi eemaldada enne normitud jahtumisaja lõppu.

3.3.6 Märkelint ja traat

PE veetorustikule eraldi kaevikus paigaldatakse märkelint koos traadiga. Märkelint

asetatakse vastavalt juhenditele 0,3 m ülespoole toru pealmisest pinnast, asfaltkattega alal

1,0 m toru pinnast. Lindi laius on 100 mm ja paksus 0,15 mm. Lint on valmistatud

pigmenteeritud madaltihedast polüetüleenist. Märkelindile on 40 mm tähtedega kirjutatud

eesti keeles „ETTEVAATUST – SURVETORU“.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

16/29

3.4 Likvideeritavad torustikud ja kaevud

Likvideerida tuleb hoonete ja perspektiivsete parklate alla jäävad olemasolevad mahajäetud

torustikud. Olemasolevad likvideeritavad torud eemaldada pinnasest.

Maha jäetavate kaevudel demonteerida ülemine katteplaat ja ülemine rõngas. Toru otsad

suletakse hermeetiliselt. Pärast uue torustiku paigaldamist kaev täita tihendatud liivaga kuni

teekatte aluse killustiku kihini. Juhul kui ei ole otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata

peab likvideeritava toru täitma vahtbetooniga

Demonteeritavad kaevu elemendid käidelda vastavalt jäätmekäitluse eeskirjadele.

3.5 Puude ja haljasalade kaitsmine

Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta

eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud.

Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse

eest. Töövõtja asendab iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on

sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid

ja suuremaid juuri. Puude juurestiku kaitsealal teha kaevetööd käsitsi seejuures üle

neljasentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda.

Ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et kaitsealuste objektide kaitsetsoonis ei ladustata

ehitusmaterjale, ei sõideta sõidukite või ehitustehnikaga väljaspool juurdepääsuteid ning

ehitustööde ajaks tuleb kaitsealused objektid piirata ajutise piirdega.

3.6 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses

Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide

valdajatel ära näidata ja/või määrata ning tähistada kommunikatsioonide asukohad, et

vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse

või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele.

Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja

kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite

kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

3.6.1 Liinirajatisete kaitse

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS;

Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja

sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja

poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses

töötamisel.

Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia Ehitusjärelvalve poolt

väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 6524000.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

17/29

Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.

Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt

projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Sidekanalisatsiooni kaitsmise tehnilised

lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja Telia

Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist.

Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning

varguse vastu.

Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase

sulatamisega.

Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste

ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise.

Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni,

mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist.

Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse

kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada

liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude

kontrollimise organiseerib Telia tel. 6524000

Kui läbitavuse kontrolli käigus on selgunud, et tööde käigus on kanalisatsioonile tekitatud

vigastusi (nihkeid , vajumisi) tuleb sidekanalisatsioonile lisada kaks 100 mm PVC OPTO toru

ja siduda need kaevudega.

Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja

omal kulul.

Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks -

kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks,

ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, postide toestamiseks, purunenud

sidetorude ja kaablite remondiks ja asendamiseks jms.

Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei

kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase

taastamine.

Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma

kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side).

Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei

jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid

rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.

Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga.

Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad

võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist.

Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused:

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.

- Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa

alusel

- Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

18/29

3.7 Nõuded riigitee ala paigaldatavatele torustikele

Kaevusid ja kapesid ei tohi paigaldada riigiteede ja jalg- ja jalgrattateede muldkehasse või

selle nõlvadele.

Riigiteede piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.

3.8 Materjalid ja tooted

Magistraal veetoru materjaliks on malm DN80.

Tänava veetoru materjaliks on PE De63 torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10

surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO

4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile.

Välised kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC SN8 plasttorudest d160.

Keelatud kasutada nn kihilise seinaga torustiku materjali. Torud peavad vastama standardi

EVS-EN 1852 nõuetele.

Kanalisatsioonikaevud peavad olema teleskoopsed, tööstuslikult toodetud PE või PP kaevud

ja olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598-2:2009. Kanalisatsioonikaevude

minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4m sügavusega kaevudel SN2 kN/m².

Hooldus ja seadmekaevud peavad olema monteeritud betoon kaevu elementidest

keskkonnaklassiga XC4 ja betoonist c35/45.

Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Kaevud varustada nn „ujuvat“ tüüpi

malmluukidega kandejõuga 40t tee maa-alal ja 25t haljasalal.

Kõik paigaldatavad seadmed, kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema uued. Materjale

tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele.

Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada. Töövõtja peab

kasutatavate materjalide ja toodete kohta esitama omaniku järelevalvele informatsiooni

(sertifikaadid, paigaldusjuhendid jne), mis on nõutav vastavalt seadusandlusele või

käesolevas projektdokumentatsioonis toodud tingimustele.

Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas

ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas.

Seadmete (pumbad, filtrisüsteem jne) valmistajatel peab Eestis olema tootja volitatud müügi-

ja hooldusesindus, mille olemasolu peab Töövõtja omaniku järelevalvele tõendama enne

seadmete tarnimist.

Iga seade peab tarnel omama vähemalt järgmisi dokumente:

• Komplekteerimisleht (saateleht) kõigi tarnitavate elementide andmetega;

• Paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhend, sh konstruktsiooni ja funktsioneerimise

kirjeldused ja joonised;

• Vastavus- ja garantiisertifikaadid;

• Tehasekatsetuste protokollid.

3.9 Katsetused ja kontrolltoimingud

Kõiki materjale, süsteeme, paigaldisi ning tööde kvaliteeti tuleb kontrollida ja katsetada

kooskõlas kehtivate normide, standardite ja kvaliteedinõuetega, nii nagu on sätestatud riiklike

või kohalike õigusnormidega ja/või osutatud käesolevates tellija nõudmistes. Kõik

katsetamiste kulud kannab töövõtja. Sama kehtib ka katsete kordamise kohta, kui esmane

katsetamine ebaõnnestus.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

19/29

Tellijal ja omanikujärelevalve teostajal peab olema juurdepääs kõikide seadmete

tehasetestidele andmetele, et kontrollida nõuetele vastavust ja toote kvaliteeti. Kui seadmed

koosnevad erinevatest ja mitmes erinevas kohas valmistatud osadest tuleb seadmed kokku

monteerida ja standarditele vastavust tehases testida. Eeltoodud testid ei vabasta Töövõtjat

käituseelsetest testidest peale seadme kokku monteerimist kohapeal.

3.9.1 Käituskatsed

Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia

normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid,

mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama,

et kõik osad vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel

kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral

tõestada.

Töövõtja peab enne testide alustamist Tellijalt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa

peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi

korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.

3.9.2 Mehaanilised katsed

Teostatakse järgnevad katsed:

• kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning

lekkekindlust;

• kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;

• kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;

• survesüsteemide ja –mahutite kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse

testrõhul. Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt Tellija juhistele.

3.9.3 Survetorustike katsetamine

Paigaldatud torustik (s.h. on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud

olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805-le, mis on

kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu

katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused

läbi viia.

Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) on nõutav kaks katsetust:

Eelkatse: Kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul,

max 0.2 bar rõhukadu tunnis (PVC)

Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu:

• ≤ DN 200 3 tundi

• > DN 200 6 tundi

Proovirõhk: 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul).

Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel.

Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme

abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

20/29

Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on

täidetud.

Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Tellija poolt. Kõik

katsetamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

3.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine

Enne kasutuselevõttu tuleb teostada tehnoloogiliste veetorustike läbipesu ning pärast tuleb

Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja akrediteeritud laboratooriumist

bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis

kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Proovide võtmise juurde tuleb kutsuda ka Tellija

esindaja

Kui veeproovi tulemused näitavad keemilist või bioloogilist reostust, tuleb pesu ja

veekvaliteedi kontrolli korrata.

Kui veeproovi mikrobioloogiline analüüs ei vasta kehtivatele nõuetele, desinfitseerib töövõtja

vajadusel torustikud ja reservuaarid, täites need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet

(näiteks naatriumhüpoklorit, NaOCl). Steriliseeriva aine tüüp ja kangus, samuti aine

kontaktaeg, peavad olema valitud nii, et need ei põhjusta torustiku, armatuuri ja seadmete

korrosiooni. Vajadusel desinfitseeritakse enne käiku andmist ka filtripaagid.

Soovitav NaOCl kontsentratsioon desinfitseerimisel on 1,0 mg/l ning kontaktiaeg 12-24 h, kui

nimetatud protsessiga ei saavutata soovitud tulemust, korratakse sama protseduuri

suurendades aktiivaine kontsentratsiooni (nt 2 mg/l). Steriliseerimisprotsessi lõppemisel tuleb

süsteem läbi pesta. Pärast läbipesu võetakse pumpla võrku juhitava vee proovivõtukraanist

veeproov mikrobioloogilise analüüsi tarbeks. Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et

steriliseerimine ei andnud soovitud tulemusi, tuleb protsessi korrata seni, kuni saadakse

rahuldavad tulemused.

3.9.5 Isevoolsete torustike testimine

Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab

olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks ning

võimaldama kalde mõõtmist torustiku igas punktis. Kaameravaatluse tulemused esitatakse

Tellijaga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine

kaameravaatluse materjalides peab langema kokku Joonistel kasutatavate tähistega.

Lisaks tuleb kaameravaatluse tegemisel järgida alltoodud nõudeid:

• kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte

aluskiht olema valmis ja tihendatud;

• pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;

• vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse

tegemist;

• pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Tellija nõudel vee juhtimise

torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu

alumise kaevuni;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

21/29

• kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et

salvestav kaamera sõidab kaevu suunas).

Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava

kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Tellija arvates ei vaja kohest parandamist,

võib Tellija nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut garantiiperioodil. Sellised

täiendavad katsetamised ja uuringud viiakse läbi Töövõtja kulul. Tellija otsustab katsetuste

ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse.

Tellijat tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja

on kohustatud võimaldama Tellijal jälgida uuringuprotsessi.

3.9.6 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja

poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Tellijal on õigus kahtluse korral teostada katse spetsiaalse kalibreeritud silindri

läbivedamisega torust. Katse kulud katab Töövõtja.

Kui katse ebaõnnestub, on Tellijal õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist

uuega).

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

22/29

4 KATENDITE TAASTAMINE

Projekteeritud lahenduse eesmärgiks on torude rajamise kohal haljasalade ning sõiduteede

taastamine. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda

tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud

pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Tellija poolt. Ajutise liikluskorralduse

korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt tehtavatele tööde etappidele. Katend tuleb

taastada vähemalt samaväärse materjaliga. Taastatavad teelõigud tuleb viia olemasoleva

maapinnaga kokku. Teekonstruktsiooni töökihi (kuni 1,5 m katte pinnast) ulatuses, iga

taastäidetava kihi tihendamise eel tuleb kaevikut laiendada, et tagada ka tööde käigus

hõrenenud teekonstruktsiooni kihtide tihendamine selles osas, mida ei avata kaeviku

rajamisel.

4.1 Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

Seadused

- EV Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015 ja tulenevalt kehtestatud nõuded

(redaktsioon 01.01.2024).

Määrused

- Kliimaministri määrus: Tee projekteerimise normid; vastu võetud 17.11.2023 nr 71 (Redaktsiooni jõustumise kp: 25.11.2023).

- Majandus- ja taristuministri määrus: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; vastu

võetud 03.08.2015 nr 101 (Redaktsiooni jõustumise kp: 23.11.2020).

- Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“ (Redaktsiooni jõustumise kp: 23.11.2020)

- Majandus- ja taristuministri määrus: Tee seisundinõuded; vastu võetud

14.07.2015 nr 92 (Redaktsiooni jõustumise kp: 05.11.2018). - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43 (Redaktsiooni

jõustumise kp: 01.01.2019).

Standardid

- EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; - EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;

- EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;

- EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;

- EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;

- EVS-EN 13282-3:2015 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3:Vastavushindamine;

- EVS-EN 1340: 2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded

ja katsemeetodid;

- EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid;

- EVS - 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine;

- EVS 843:2016 Linnatänavad

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

23/29

- Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

Transpordiameti juhendid

- Teetööde tehnilised kirjeldused (2019 a. redaktsioon).

- „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (2021 a. redaktsioon).

- „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (26.01.2022 . redaktsioon).

- „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ (2020 a.

- redaktsioon).

4.2 Projekteeritud teede põhinäitajad

Projekti koostamisel on teostatud järgmised põhilised tööd ja lahendused:

- Haljasalade, sõiduteede taastamised

- Projekteeritud teede tüüplõiked

4.3 Katete eemaldamine

4.3.1 Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete

laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust

mõlemalt poolt min 0,3 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Tellijaga eemaldada asfaltkatte

kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda.

Freespuru kuulub nende valdajale (vastav kohalik omavalitsus) ja tuleb Töövõtja kulul

transportida Tellija poolt määratud ladustustamiskohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida

korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse

loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud

liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru

arvestust.

Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning

freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning

kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva

ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

4.3.2 Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

4.4 Katendikonstruktsioonid

Taastatav asfaldist sõidutee:

AC 12 surf 70/100 h= 6 cm

Killustik fr. 32/63, Emin=170 MPa (kiilutud) h= 25 cm

Keskliiv , kt = 98 % (f7), Emin=65 MPa hmin= 25 cm

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

24/29

Ol.ol. aluspinnas (vajadusel täitepinnas kt=98 %)

Taastatav kruusast sõidutee:

Kruus (positsioon nr. 6) Emin=120 MPa hmin= 12 cm

Killustik fr. 32/63 h= 20 cm

Keskliiv , kt = 98 % (f7), Emin=65 MPa hmin= 20 cm

Ol.ol. aluspinnas (vajadusel täitepinnas kt=98 %)

Taastatav haljastus

Murukülv kasvupinnasel hkesk=15 cm

Täitepinnas kt = 98 % h= 30 cm

Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded

Kihi

paksus,

cm

Materjali nõuded

killustikust alus; paekillustik fraktsiooniga 32/63 - kiilutud

20, 25 C50/10, LA35, F4, FI35, f4

Märkused:

Ehituse ajal kasutada hanke ajal kehtivat TRAm ja MTM poolt kinnitatud

versiooni, mis parameetrid vastavad tabelis olevatele liiklussagedustele.

1. „A“ – EVS 901-3:2021 Asfaltsegud

Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

Asfaltsegude täitematerjalide miinimum kvaliteedinõuded vastavalt EVS 901-

3:2021. Sideaine sisalduse puhul järgida EVS 901-3:2021 segulehtedel toodud

nõudeid. Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3.

Sõiduteedel arvestada tabelites toodud AKÖL kuni 900 a/ööp nõuetega.

2. „K“ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.

Teede killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil vastavalt

Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Killustikaluse kandevõime määratakse staatilise

plaatkoormuskatsega vastavalt standardile EVS 934 ja määrusele „TEKN“ – tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“.

3. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt

saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme.

Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

25/29

3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms.

Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada

külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada

niitmiskõlbulikuks.

Võimalik on (kui on mida kasutada) kasutada olemasolevat kooritavat

kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav

muruseeme peab olema kvaliteetne ja soovitatavalt eestimaise päritoluga.

Seemne külvamistihedus 20-30 g/m².

Muruseemne segu võimalik koosseis:

• punane aruhein 35%

• harilik aruhein 20%

• aasnurmikas 15%

• karjamaa-raihein 30%

4. Betoonist äärekivid – taaspaigaldada olemasolevad äärekivid. Juhul kui nende

kasutus pole võimalik, siis kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud

äärekive, külmakindluse klass vähemalt Klass 3.

Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.

Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20 märgbetoon, tuleb paigaldada ühtlases

reas betoonist sängituskihile. Äärekivi paigaldamisel peab olema tagatud

äärekivide vahel normidele vastav vuukide vaheline laius. Äärekivi betoonaluse

minimaalne paksus peab olema 5 cm (loetuna äärekivi alt).

5. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavatest tihendustehnikast,

kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 500 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste liiklusaladel

on 0,98.

4.5 Ehitamine

Ehitustöödel peab töövõtja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi

Valitsuse

8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377.

Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

Töövõtja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi

isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Töövõtja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt

tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see

osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada

kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirimärkide kahjustamisel on Töövõtjal kohustus

need taastama.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

26/29

Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui

ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma

kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust

teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt.

maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel).

Töövõtja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise

vastavalt projektlahendusele.

Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult

avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest

abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning

võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste

eiramised on keelatud.

Eelpoolt toodu eiramisel on Töövõtja kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste

eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest

tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

4.5.1 Ettevalmistustööd

Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis

on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks.

Enne ehituse algust tuleb vajadusel paigaldada ehitustsooni jäävatele puude tüvedele puust

kaitsekilbid.

4.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal

Ajutisel liikluskorraldusel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43

määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

Enne töödega alustamist tuleb koostada „Ajutise liikluskorralduse projekt“, mis tuleb

kooskõlastada Tellijaga ja kohaliku omavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnaga.

4.5.3 Aluse ehitus

Profileeritud ja tihendatud olemasolevale aluspinnasele rajatakse vastavalt

projektlahendusele katendi alumised kihid keskliivast. Killustikukihtide rajamisel tuleb lähtuda

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“.

Piki- ja põiksuunas profileeritud ja tihendatud aluskihile paigaldatakse vastavalt tüüplõigetes

antud fraktsioonidega ja paksustega killustikkihid.

4.5.4 Katendi pealiskihtide ehitus ja taasatamine

Kõikide asfaldist katendikihtide rajamisel tuleb järgida „Asfaldist katendikihtide ehitamise

juhendit“. Kõikide asfaltbetoonsegude seguretsept ja kasutatava asfaltsegu omadused

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

27/29

peavad vastama standardile EVS 901-3, arvestades projektis ja „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhises“ toodud lisanõudeid.

Kõik pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Ühendamisel tee kattega kasutatakse

pikivuugi kruntimiseks ülemisel kihil bituumen liimi TOK-PLAST või sellega sarnaste

omadustega liimi, mis kantakse pikivuugile spetsiaalse masinaga. Vuugiliimi arvestuslik

kulunorm peab vastama tootja poolsetele nõuetele (nt Tok-plasti puhul on 20g/m

paigaldatava kihi paksuse ühe sentimeetri kohta).

Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates

ehitustööde lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte

väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks

päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Tellija nõudel

rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul

ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.

Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 1m, tuleb kuni 6m laiuste asfaltkattega teede

kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 6m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Teekatte

taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist.

Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.

Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal

teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,3 m kaugusele. Serv

lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral

risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib

olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.

Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta

bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga,

ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid

ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm)

ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901.

Katete kvaliteet peab vastama MKMm nr 132. Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda

Transpordiameti juhisest „Asfaldist katendkihtide ehitamise juhis“.

4.6 Keskkonnakaitse

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega

vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt

esitatud juhistele vastavalt.

Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Jäätmed käideldakse

vastavalt kehtivale korrale. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.

Taaskasutatavateks materjalideks on olemasoleva katte freespuru.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete

käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitusmasina juhil peab

olema kütuse või õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus

ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise võimalust.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

28/29

Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja

reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning

valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist.

Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või paake.

Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele meetmed

vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia saastatud pinnast

vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada muu

jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb informeerida Keskkonnaametit.

Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või

ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud.

Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne.

4.7 Töötervishoid ja tööohutus

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse

8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”

Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid

ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi

ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema

kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude

kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide

tsoonis tuleb kaevata käsitsi.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav

pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse

kohaliku valitsusega, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada

objekti haljastustöödel.

Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja

selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega

tähistada vastavalt MKmm nr. 69 16.04.2003.a.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde

teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

4.8 Teede kasutamise ja hoolduse juhend

Teede ehitusjärgne kasutamine ja hooldus toimub Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Hoolduse puhul tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest Majandus- ja Kommunikatsiooniministri

määrustest:

1. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;

2. Tee seisundinõuded;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

29/29

Viimati mainitud õigusaktid on kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ja

hooldajatele ning need tagavad nõutava tee korrashoiu.

Käesolevas projektis ei ole kasutatud eri hoolde- ja ekspluatatsiooninõudeid vajavaid

lahendusi.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Raivo Saidlo

AS Infragate Eesti

[email protected]

Mäealuse 2/3

12618, Tallinn, Harju maakond

Teie 09.05.2024

Meie 14.05.2024 nr 7.1-2/24/8054-2

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti nr

MSM01/34-24 kooskõlastus riigiteede nr 1 ja nr 13213

maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Edise külas

Ida-Virumaal

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised

(edaspidi tehnovõrgud) riigiteede nr 1 Tallinn – Narva tee km 161,57-161,80 ja nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa

tee km 1,94-2,17 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal.

Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega.

Varasemad Transpordiameti kirjadega 11.08.2020 nr 15-2/20/36028-2 ja 23.09.2022 nr 7.1-2/22/20509-2

antud kooskõlastused on aegunud või kohe kaotavad kehtivuse.

1. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 1 Tallinn – Narva tee maaüksuste piires (teemaal):

- Km 161,57 tehnovõrgud teemaal;

2. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa tee maaüksuste piires (teemaal):

- Km 2,17 tehnovõrgud teemaal;

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning

Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME AS Infragate Eesti töö nr MSM01/34-24 „Jõhvi

valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1“ tööprojekti staadiumis.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:

1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse

saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi

(PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number

koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda

([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#tehnovorgud--2 . Sõlmitud kokkulepe on aluseks tehnovõrkude ehitustöödeks liiklusvälise

tegevuse loa väljastamiseks.

2. Enne riigitee maaüksusel tehnovõrkude ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja

taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see

Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus

(https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#liikluskorraldus-maa ) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud.

2 (2)

4. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud.

5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.

7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi.

8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

9. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis.

10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses

teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Veltri

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Taotlus tehnovorgu-rajatise projekti koos....asice; 15-22036028-2 11.08.2020 Väljaminev kiri.pdf;

7.1-22220509-2 23.09.2022 Valjaminev kiri.pdf;

Arvo Veltri

5164006, [email protected]

351 30

LEPPEMÄRGID

Ajutine liiklusmärk

Ol.olev liiklusmärk

Tööala 351#

30

Puurimine kinnisel meetodil

35 1#

50

221#

811#

150 m

221#

T13213 JÕHVI-TÄKUMETSA

VEE- JA KANALISATSIOONIRAJA

TISE

EHITAMINE

MSM OÜ

tel. 55

92 540

5

59 5c

VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISE

EHITAMINE MSM OÜ

tel. 5592 5405

595c

100m

100m

T1 TALLINNA-NARVA

Projekti nimetus: Kuupäev 30.09.2024

Töö nr:

Joonis nr: [nr-leht]

Mõõtkava:

Objekti asukoht:

Kadaka tee 44a, 12915, Tallinn, Telefon: +372 5285 852 E-post: [email protected]

Joonis:

Koostas: Veronika Lehmus

Kontrollis: Tellija:

Indrek Vähi MSM OÜ Mikk Tomingas tel: +372 5592 5405

24_165

24165_1-1

Märkused:

1. Muud olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu antud ajutise sulgemiaegse liiklusskeemiga, tuleb kinnikatta. 2. Vajadusel korrigeerida liiklusskeem tööetapil olukorra kohaseks. 3. Vajadusel lisada objektil täiendavaid liiklusmärke. 4. Ajutised liiklusmärgid tuleb paigaldada nii, et nad on liiklejale üheselt mõistetavad ja arusaadavad. 5. Tagada kogu sulgemise vältel ajutiste liiklusmärkide püstiolek ja loetavus. 6. Joonist lugeda märgitud numbrite järgi. 7. Ajutise liikluskorralduse skeemkooskõlastada tee haldajaga. 8. Ajutisest liikluskorraldusest teavitada isikuid, keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõigesuletaval alal elavad elanikud ja seal asuvadettevõtted ja asutused.

AJUTISE LIIKLUSKORRALDUSSKEEM

T13213 JÕHVI-TÄKUMETSA KM 2,068, EDISE KÜLA, JÕHVI VALD, IDA-VIRU MAAKOND

Aluskaart: Maa-amet 2023

VEE- JA KANALISATSIOONIRAJAATISE EHITAMINE

Lisa märkused:

1. AKÖL: 354 autot ööpäevas (2023.a) Sõiduautod ja pakiautod (%)84 Veoautod ja autobussid (%)16

2. Antud lõigul kehtib statsionaarne kiirusepiirang 50 km/h.

Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /

[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)

Raivo Saidlo

AS Infragate Eesti

[email protected]

Mäealuse 2/3

12618, Tallinn

Teie 03.08.2020

Meie 11.08.2020 nr 15-2/20/36028-2

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti kooskõlastus

riigiteede nr 1 ja nr 13213 maaüksuste piirides ja tee

kaitsevööndis Jõhvi vallas Ida-Virumaal

Kooskõlastamiseks esitatud Projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustikud

(edaspidi tehnovõrgud) Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Tehnovõrkude ehitustööd on kavandatud

riigiteede nr 1 (E20) Tallinn – Narva km 161,47 ja nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa km 2,17 maaüksuste piirides

(teemaal) ja tee kaitsevööndis, Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal.

Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 1 (E20) Tallinn – Narva maaüksuste piirides (teemaal):

- Km 161,47 tehnovõrkude (torustikud) ristumised riigiteega kinnisel meetodil;

Projektidega kavandatav tegevus riigitee nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa maaüksuste piirides (teemaal):

 Km 2,17 tehnovõrkude (torustikud) ristumine riigiteega, kinnisel meetodil kaitsehülsis;

Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti esitatud nõuetele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning

Maanteeameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME AS Infragate Eesti töö nr JB30/239-19 „Jõhvi valla

Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:

1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse

saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe

taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale

tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning

kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected].

2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus

(https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud

jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ja materjalide ladustamine sõiduteele ja

vahetult selle äärde on keelatud.

4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde

ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste

kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

2 (2)

5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi

ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja

pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.

6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine,

riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale

tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja

jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on

tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud.

7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks

vajalike tegevusi.

8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (tehnoloogia, asukoht, sügavus, kõrgused jne)

kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on

paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja

takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele)

tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

9. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn)

formaadis.

10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses

teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

Lisad: JB30_PP_AA-1-05_MNT.asice; servituut-25201-001-0015.pdf; servituut-25201-001-0028.pdf;

Arvo Veltri

3372691 [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond

Teie 13.09.2022

Meie 23.09.2022 nr 7.1-2/22/20509-2

JB30_239-19 täiendav kooskõlastus riigiteede nr 1 ja

nr 13213 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis

Olete Transpordiameti kaasanud ehitisregistris (Ehitusloa taotlus nr 2111271/06552, menetlus nr 251225)

Ehitusloa taotlus 2111271/06552 menetlusse. Koos ehitusloa taotlusega on ehitisregistrisse ehitusprojektid,

AS Infragate Eesti töö nr JB30/239-19 „Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja

kanalisatsioonirajatiste projekteerimine“ (edaspidi Projektid).

Ehitisregistris esitatud Projektide ja dokumentide järgi (Ehitusloa taotlus nr 2111271/06552) on ette nähtud

ehitada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustikud koos sinna juurde kuuluvate ehitistega (edaspidi

tehnovõrgud) Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal. Projektide järgi jäävad tehnovõrgud riigiteede nr 1

(E20) Tallinn – Narva km 161,44-161,80 ja nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa km 1,94-2,80 maaüksuste

piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. Ehitisregistris esitatud Projektid on koostatud vastavuses

Transpordiameti esitatud nõuetega.

Sideehitiste projekt on kooskõlastatud Transpordiameti kirjaga 12.02.2021 nr7.1-2/21/2848-2 (lisatud) ja

kehtib. Varasem Ühiveevärgi ja – kanalisatsiooniehitistele (Transpordiameti kiri 11.08.2020 nr 15-

2//20/36028-2) antud kooskõlastus on kaotanud kehtivuse.

1. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 1 (E20) Tallinn – Narva maaüksuste piirides (teemaal): - Km 161,47 tehnovõrkude (torustikud) ristumised riigiteega kinnisel meetodil; 2. Projektidega kavandatav tegevus riigitee nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa maaüksuste piirides (teemaal): - Km 2,17 tehnovõrkude (torustikud) ristumine riigiteega, kinnisel meetodil kaitsehülsis; - Km 2,06-2,08 tehnovõrgud (sidekaablid) teemaal;

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 42, § 70, § 71, § 72, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3

ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Ehitusloa taotluse nr 2111271/06552 ja

ehitisregistrisse esitatud Projektid.

Projektide realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:

1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse

saamiseks. Taotlus esitada Transpordiametile ([email protected]). Kokkuleppe taotluse

vorm asub: https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#tehnovrgud--2 .

Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja

taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see

Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].

2.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus

(https://transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/taotlused-

blanketid#liikluskorraldus-maa ) palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

2 (2)

3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud

jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh

metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud.

4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või

freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus

taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine,

riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale

tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja

jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on

tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud.

6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele

võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete

ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.

7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks

vajalike tegevusi.

8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist

keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt

projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist

teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema

vahendite arvelt.

9. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn)

formaadis.

10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses

teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Veltri

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: JB30_PP_AA+AR+TO+AS+TE+VK-0-01_Tiitel_2021-03-30.zip

Arvo Veltri

5164006, [email protected]

64.00

66.00

65.00

63.00

62.00

61.00

67.00

V K

-1 1

K i n n i s t u p i i r

Side

Side

Truup

pl315

Müratõke

Põrkepiire

V K

-1 5

K i n n i s t u p i i r

Põrkepiire

Põrkepiire

Põrkepiire Põrkepiire

68.00

Projekteeritud veetoru

malm DN80

Projekteeritud

survekanalisatsioon

PE De110

Projekteeritud hülss PE

De160 PE100 PN10 SN17;

L=80,2 m

Projekteeritud hülss PE

De250 PE100 PN10 SN17;

L=80,2 m

64.00

66.00

65.00

63.00

62.00

61.00

67.00

68.00

kaevik

kaevik

K i n n i s t u p i i r

1,9 24,8 2,9 2,9 7,9 10,8 1,2 1,8 11,1 12,8

3

Lõige 1-1

13213 Jõhvi-Täkumetsa tee 2,17 km ja 1 Tallinn-Narva 161,47 km

3 , 4

3 , 6

3 , 6

62,00

62,55

JB30_PP_VK-6-500_maantee.dwg

INFRAGATE EESTI AS

12618 TALLINN

www.infragate.ee

e-post: [email protected]

MTR EP10845129-0001

MÄEALUSE 2/3

tel. 626 7777

IGE KNR9 RS 16.04.2018

Kuupäev

Staadium

Mõõtkava

Lehe nr.

Töö nr.

Leht

Tellija

Töö nimetus

Objekt

OÜ Järve Biopuhastus

Uus Tehase 3, Kohtla-Järve

Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna

vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine

Aiandi keskus 13

Jõhvi vald, Ida-Virumaa

Ristumine põhimaanteega 1

Tallinn - Narva 161,47 km;

Ristumine kõrvalmaanteega 13213

Jõhvi - Täkumetsa tee 2,17 km

JB30/239-19

Põhiprojekt

25.06.2020

1:100

VK-6-500

Projektijuht

Projekteerija

Projekteerija

Projekteerija

R.Saidlo

R.Saidlo

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

1/29

VK + TL SELETUSKIRI

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................ 1

1 ÜLDOSA .............................................................................................................. 4

1.1 Üldandmed .................................................................................................. 4

1.1.1 Ehitise asukoht .......................................................................................... 4

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus .................................................................................... 4

1.1.3 Tellija ....................................................................................................... 4

1.1.4 Projekteerija ............................................................................................. 5

1.2 Alusdokumendid ........................................................................................... 5

1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................ 5

1.2.2 Ehitusuuringud .......................................................................................... 5

1.2.3 Normdokumendid ...................................................................................... 5

1.3 Olemasoleva olukord ..................................................................................... 5

2 PROJEKTLAHENDUS .............................................................................................. 6

2.1 Veevarustus ................................................................................................. 6

2.2 Projekteeritud kanalisatsioon .......................................................................... 6

2.2.1 Kanalisatsiooni pumpla ............................................................................... 6

2.2.2.1 Reoveepumpla sisemised torustikud ...................................................... 8

2.3 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon ......................................................... 8

3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ............................................................................ 9

3.1 Kaevik ......................................................................................................... 9

3.2 Kaevetööd ................................................................................................... 9

3.2.1 Katete eemaldamine .................................................................................. 9

3.2.2 Kaevikute kaevamine ............................................................................... 10

3.2.3 Kaevikute tagasitäide ............................................................................... 11

3.2.4 Tagasitäite materjal ................................................................................. 11

3.2.5 Tihendamine ........................................................................................... 12

3.2.6 Kaevikute toestamine ............................................................................... 12

3.2.7 Rajamine kinnisel meetodil ....................................................................... 12

3.3 Torustike paigaldus ..................................................................................... 13

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

2/29

3.3.1 Üldist ..................................................................................................... 13

3.3.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused ........................................................... 13

3.3.3 Elekterkeevisliited.................................................................................... 13

3.3.4 Põkk-keevituse kontroll ............................................................................ 14

3.3.5 Elektrikeevismuhvi kontroll ....................................................................... 15

3.3.6 Märkelint ja traat ..................................................................................... 15

3.4 Likvideeritavad torustikud ja kaevud ............................................................. 16

3.5 Puude ja haljasalade kaitsmine ..................................................................... 16

3.6 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses ......................................................... 16

3.6.1 Liinirajatisete kaitse ................................................................................. 16

3.7 Nõuded riigitee ala paigaldatavatele torustikele .............................................. 18

3.8 Materjalid ja tooted ..................................................................................... 18

3.9 Katsetused ja kontrolltoimingud .................................................................... 18

3.9.1 Käituskatsed ........................................................................................... 19

3.9.2 Mehaanilised katsed ................................................................................. 19

3.9.3 Survetorustike katsetamine ...................................................................... 19

3.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine .................................................. 20

3.9.5 Isevoolsete torustike testimine .................................................................. 20

3.9.6 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ..................................................... 21

4 KATENDITE TAASTAMINE .................................................................................... 22

4.1 Normdokumendid ....................................................................................... 22

4.2 Projekteeritud teede põhinäitajad ................................................................. 23

4.3 Katete eemaldamine ................................................................................... 23

4.3.1 Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................... 23

4.3.2 Kasvupinnase eemaldamine ...................................................................... 23

4.4 Katendikonstruktsioonid .............................................................................. 23

4.5 Ehitamine .................................................................................................. 25

4.5.1 Ettevalmistustööd .................................................................................... 26

4.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal ...................................................................... 26

4.5.3 Aluse ehitus ............................................................................................ 26

4.5.4 Katendi pealiskihtide ehitus ja taasatamine ................................................. 26

4.6 Keskkonnakaitse ......................................................................................... 27

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

3/29

4.7 Töötervishoid ja tööohutus ........................................................................... 28

4.8 Teede kasutamise ja hoolduse juhend ........................................................... 28

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

4/29

1 ÜLDOSA

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise asukoht

Käesoleva projektiga rajatavad veevärgi ja kanalisatsioonitorud paiknevad Ida-Viru

maakonnas Jõhvi vallas Edise ja Kotinuka külas:

Aiandi keskus 13 25201:001:0017

Aiandi keskus 11 25201:001:0016

Aiandi keskus 7 25201:001:0030

Aiandi keskus 5 25201:001:0024

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0028

Revino 25201:001:0027

Suurpõllu 25101:001:1063

Põlluvahe 25101:001:0780

Uudismaa 25201:005:0114

Esimeses ehitusetapis rajatakse veetorustik ja survekanalisatsioon

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino, Suurpõllu,

Põlluvahe ja Uudismaa kinnistute kuni olemasolevate vee ja kanalisatsioonini.

Teises ehitusetapis rajatakse veetorustik ja survekanalisatsioon

Kinnistutele Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

1.1.2 Ehitise lühikirjeldus

Ühisveevärgitorustikuna on projekteeritud transiittorustik alates Kohtla-Järve-Jõhvi

vahelisest veetorust kuni perspektiivis rajatava Edise Aiandi piirkonna III-astme

veepumplani. Lisaks on projekteeritud ühisveevärgitorustikuna III-astme pumplast Aiandi

piirkonda väljuv torustik kuni olemasoleva Aiandi piirkonna veevõrguni.

Ühiskanalisatsioonitorustikuna on projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik alates Aiandi

keskus 13 maaüksusele projekteeritud reoveepumplast kuni Jõhvi-Kohtla-Järve

reoveekollektorini.

Perspektiivis rajatav joogivee III-astme pumpla, reoveepumpla ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustikud hakkavad teenindama Edise küla Aiandi piirkonda.

Lisaks tehakse rajatava II astme pumpla territooriumil olemasoleva sademevee torustiku

ümberühendamine. Sademevee kanalisatsioon on projekteeritud ülevoolu lahendusena.

Hiljem on vastavalt vajadusele võimalik lisada sademevee pumpla.

1.1.3 Tellija

MSM OÜ

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

5/29

Ehitajate tee 116, Tallinn

1.1.4 Projekteerija

Infragate Eesti AS

Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

1.1.4.1 Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerija

Infragate Eesti AS

Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

Projektijuht – VK projekteerija

Raivo Saidlo

Mobiil 5110077

[email protected]

1.2 Alusdokumendid

1.2.1 Lähteandmed

1.2.1.1 Tellija lähteülesanne

1.2.1.2 Ehitusprojektid

• Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine.

Infragate Eesti AS töö JB30/239-19.

1.2.2 Ehitusuuringud

• Hades Geodeesia OÜ (töö nr HG-581, mõõtmisaeg veebruar 2024.a)

1.2.3 Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

• EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk

• EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk

• EVS 932:2017 – Ehitusprojekt

• EVS 843:2016 – Linnatänavad.

• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

1.3 Olemasoleva olukord

Aiandi keskus 13 kinnistul asuvad amortiseerunud kanalisatsiooni puhastid ja mitte toimiv

sademevee pumpla. Aiandi keskus piirkonnas on olemasolevad VK võrgud. Esimese

ehitusetapil rajatavad torustikud paiknevad põllumaade servas.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

6/29

2 PROJEKTLAHENDUS

2.1 Veevarustus

1-ehitusetapis rajatakse veetorustik V1

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino ja Suurpõllu,

kinnistute kuni olemasoleva Kohtla-Järve-Jõhvi vahelise veetoruni DN300.

Paigaldatakse hooldus ja siibrikaevud VK-11, VK-15, VK-34, VK-36, VK-37, VK-40.

2-ehitusetapis rajatakse veetorustik V1 ja V3 mis

paikneb kinnistutel Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

Paigaldatakse hoolduskaev VK-01

2.2 Projekteeritud kanalisatsioon

1-ehitusetapis rajatakse survekanalisatsioon KS1

Maantee 1 Tallinn-Narva tee mõlema haru alt läbi ja paigaldatakse läbi Revino, Suurpõllu,

Põlluvahe ja Uudismaa kinnistute kuni olemasoleva kuni Jõhvi-Kohtla-Järve reoveekollektorini

DN700.

Paigaldatakse hooldus ja siibrikaevud K-11, K-15, K-42, K-43, K-44, K-45, K-46.

Paigaldatakse lisaks klaasplastist läbipesuvee kogumismahuti V=10 m3.

2-ehitusetapis rajatakse survekanalisatsioon KS1 mis

paikneb kinnistutel Aiandi keskus 5, 7, 11, 13.

Paigaldatakse hooldus ja mõõdukaevud K-02a ja K-02b.

Paigaldatakse pumpla KP ja ühendatakse olemasolev kanalisatsioon pumplaga.

2.2.1 Kanalisatsiooni pumpla

Maapinna kõrgus pumpla asukohas on 65,40 m abs. Pumpla põhja sügavus maapinnast on

5,21 m, pumpla põhja abs kõrgus on 60,19 m, Sissevoolutoru 1 kõrgus pumpla põhjast on

1,50 m (61,69 m abs), Sissevoolutoru 2 kõrgus pumpla põhjast on 3,30 m (63,49 m abs);

Sissevoolutoru 1 materjal: PVC SN8 De200 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10

De200).

Sissevoolutoru 2 materjal: PVC SN8 De160 (läbiviik pumpla seinast rajatakse PE PN10

De160).

Pumpla survetoru kõrgus on 63,80 m abs (toru lagi);

Survetorustiku materjal: PE PN10 De110, torule paigaldatakse läbiviiguhülss. Survetoru

varustatakse siibriga, millele paigaldatakse spindlipikendus ja kape.

Pumpade tööle rakendamine on automatiseeritud reovee nivoo järgi pumplas, ette on nähtud

vee tasapinnaandur ja avariiandurid. Reoveepumba (pumpade) väljalülitamine leiab aset

tasemel MIN - 0,70 m pumpla põrandast, esimese pumba sisselülitamine toimub veetasemel

MAX1 – 1,10 m, teise pumba lülitamine tasemel MAX2 – 1,30 m. Pumpla reguleeriv maht

tavaolukorras on 2,6 m3.

Pumplasse paigaldatakse kaks sukelreoveepumpa koos põhjaliitmike ja juhtsiinidega.

Pumpade survetorudele on ette nähtud siibrid ja tagasilöögiklapid. Vajaliku torustiku

isepuhastuskiiruse tagamiseks ja pumpla armatuuris ning survetorustikus tekkiva rõhukao

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

7/29

ületamiseks peavad pumpade parameetrid olema valitud järgnevad: Q= 2 x 5 l/s, H= 24,5

mVs, 5,5 kW (näidispump KRTF 80-215/52UEG-S).

Pumpla korpus tuleb rajada suure tihedusega polüetüleenist (PEHD). Pumplate valmistaja ja

paigaldaja peavad järgima järgmisi standardeid:

- EVS-EN 1778 “Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja

moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.”

- prEN 12579-2 “Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete

silindriliste mahutite arvutused.”

Reoveepumpla rajatakse läbimõõduga 1600 mm. Kaev varustatakse AISI316 redeliga.

Pumpla katta malmluugiga.

Pumpla kaevu luugi alla tuleb paigaldada soojustus, mille minimaalne paksus on 50 mm ja

soojusjuhtivustegur 0,035W/(m*K). Luugi konstruktsioonis peab olema selline

lukustusseade, mis tagab, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi iseeneslik sulgumine

(nt tuule mõjul). Luuk peab olema varustatud lukuga. Lisaks nähakse luugile ette tabaluku

aasad (ava 10 mm).

Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi

avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole.

Pumpla teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla ristlõike, va. torud ja pumba juhtsiinid.

Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalad peavad olema r/v terasest. Platvormis peab

olema ava ja selle sulgemiseks kaks platvormiga samast materjalist luuki. Ava ja luukide

mõõtmed peavad olema sellised, millest pumbad vabalt läbi mahuvad. Ühe luugi avamisel

peab olema võimalik ühe või mõlema pumba ülestõstmine. Teenindusplatvormi

konstruktsioon ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist.

Pumplasse siseneva kanalisatsioonitoru otsa ette on ette nähtud PE plastist vee rahustusplaat,

mis tagab, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade ja armatuuri peale.

Kanalisatsiooni sissevool varustatakse pumpla sees nugasiibriga, paigaldatakse

spindlipikendus ja kape. Vee rahustusplaat peab olema eemaldatav nugasiibri vahetamiseks.

Sisenevad ja väljuvad torud tuleb paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi

sisse. Kahe toru vahe tuleb tihendada veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast.

Kanalisatsiooni survetorud varustatakse väljaspool pumplat kummikiilsiibriga, paigaldatakse

spindlipikendused ja kaped.

Pumpla alus. Pumpla kest tuleb ankurdada betoonplaadi külge, mille mõõtmed on 2,2 x 2,2 x

0,3 m. Alusplaadi all peab olema rajatud tihendatud killustikalus, elastsusmoodul 90 Mpa.

Ankurduspoldid (kiilankrud) peavad olema roostevabast terasest A2. Ümber pumpla kesta

tuleb paigaldada liiv või peenkruus. Vahetult pumpla alusplaadi peale pandava liiva sisse on

soovitatav segada tsementi (40 kg 1 m3 liiva kohta). Tsemendiga segatud liivakihi paksus

peab olema vähemalt 1 m.

Pumpla korpuse sisene ventilatsioon. On ette nähtud 2 õhutustoru. Need tuleb valmistada PE

plastist De110. Esimene toru ulatub pumpla sees teenindusplatvormist ca 300 mm kõrgemale

(ei tohi segada teenindusluukide avamist). Teise toru on ava jääb pumpla lae alla.

Õhutustorude ülemised otsad on toodud pumpla teeninduskaevu juures maapinnale. Toru

otste kõrgus maapinnast on min 700mm. Torude tuulutusotsikud peavad välistama sademete

tungimise pumplasse.

Reoveepumplale tuleb rajada toitekaabel kilbist.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

8/29

2.2.2.1 Reoveepumpla sisemised torustikud

Sisetorustike ehitusel tuleb järgida torustike paigutust pumpla lõigetel.

Kõik pumplasisesed torustikud ehitatakse roostevabast terasest AISI 316. Kõik toruliited

peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada

pumpade, armatuuri jne välja tõstmist ja vahetamist.

Roostevabast ja happekindlast roostevabast terasest konstruktsioonide ja torustike

keevitamisel on oluline kasutada põhimetalliga kokkusobivaid keevitusmaterjale. Kasutatav

keevitusmeetod vastavalt ISO4063 G või W, materjal kaitsta mõlemalt poolt, kaitsegaasina

kasutada argooni. Põhjalikumad juhised on toodud EPN-ENV 3.1.4 lisas C.

Kõik keevisõmblused tuleb teostada vastavalt EN 25817 keevitusklassile C (intermediate).

Roostevabast terasest torustikke, elemente ja konstruktsioone tuleb kaitsta oksiidikihi

mehaaniliste ja muude kahjustuste eest valmistamisel, transpordil ja ladustamisel.

Roostevaba terast tohib töödelda ainult samast materjalist tööriistadega ning seda tuleb

säilitada muudest metallmaterjalidest eraldi. Roostevabast terasest toodete tõstmisel tuleb

vältida roostevaba terase ja tõstetrosside kokkupuudet. Tuleb vältida erinevate metallide

kokkupuutepindu.

Torud tuleb nõuetekohaselt toestada. Pumplakambris olevad toed valmistatakse r/v terasest

AISI316.

Toed tuleb paigutada nii, et ei takistataks torustiku soojuspaisumist. Torustike liikumisel

tekkivad jõud ei tohi seadmeid koormata. Tugede ja toru vahele pannakse kummiriba.

2.3 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon

Sademevee kanalisatsioon on projekteeritud ülevoolu lahendusena. Hiljem on vastavalt

vajadusele võimalik lisada sademevee pumpla. Sademeveetorustik on projekteeritud De315

PP SN16. Sademeveetorustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed plastkaevud

560/500. Sademevee eelvoolule paigaldada ülevooluga ja setteosaga varustatud kaev SK-

3 560/500.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

9/29

3 TORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED

Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude

paigaldusjuhendist RIL 77. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja

tehnilisi tingimusi.

Veetorustikud ja survekanalisatsioon paigaldatakse min 1,8 m sügavusele maapinnast

(mõõdetuna toru laest), tihendatud ja kuivale aluspadjale.

Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja

paigaldusjuhenditest.

3.1 Kaevik

Kõigi avatud kaevikute korral tuleb rakendada ohutusabinõusid kaitsetõkete, ohutusiltide,

ohutusmärkide (koonuste) jms paigaldamise näol vältimaks õnnetusi inimestega ja vara

kahjustamist. Kõigi avatud kaevikute ümber paigaldatakse metalltara (vähemalt 1.0 m

kõrge) ning seda ei eemaldata enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud. Tara peab vastu

pidama vähemalt 0.5 kN horisontaaljõule piki ülemist tarandit.

3.2 Kaevetööd

Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist, mis on vajalik tööde teostamiseks.

Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära

märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud omaniku järelevalve poolt.

Väljakaevatud materjali võib omaniku järelvalve loal kasutada mahutite mulde rajamiseks või

tuleb see ära vedada või ajutiselt ladustada hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd

tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel ja kõnniteedel või

juurdepääsu alalistele rajatistele.

Kaevikud tuleb toestada kohtades, kus see on nõutud või osutub vajalikuks vältimaks kaeviku

külgede sisse langemist või kaitsmaks olemasolevaid kommunikatsioone.

Kaevikutest väljakaevatud pinnast ei saa kasutada algtäitena ning tagasitäitena teede all (sh

pumpla juurdepääsutee). Antud pinnast võib tagasitäitena kasutada väljaspool

liikluspiirkonda.

Väljakaevatud ülearune pinnas teisaldatakse Töövõtja kulul omaniku järelevalve poolt

kooskõlastatud kohta ning kooskõlastatult võib seda kasutada mahutite mulde rajamiseks.

Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel kaeviku tagasitäiteks. Teede alal tohib

tagasitäitena kasutada vaid ehitusliiva.

3.2.1 Katete eemaldamine

Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Asfaltkatte

ja muud tüüpi kõvakatte eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata.

Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, lõige peab olema tehtud vähemalt 10 cm

kauguselt kavandatava kaeviku servast.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

10/29

Juhul kui asfaltkate freesitakse, siis freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul

transportida tee valdaja poolt määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida

korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Töövõtja peab pidama

freespuru arvestust.

Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see

ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. siinkohal tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti

freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks

osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema

freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust

üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike

paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid

tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega. Katkised äärekivid

transportida prügilasse või leida võimalus purustatult taaskasutada.

Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade

taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada kooskõlastatud

ladustuskohas eraldatud ala.

3.2.2 Kaevikute kaevamine

Enne kaevetööde alustamist märgib Töövõtja täpselt maha torustike asukoha.

Maa-aluste torustike, kaevude ja kambrite kaevetööd teostatakse joonistel ära märgitud

joonte, kraadide või sügavuseni või vastavalt omaniku järelevalve poolt antud juhistele.

Torustike, kaevude ja muude maa-aluste rajatiste kaevikute seinad on laiemad või võrdsed

torude või kaevude välisläbimõõduga + 200 mm. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt

tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool

põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja

määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil.

Kaevikute mõõtmed peavad võimaldama peale torustike asetamise ja aluse rajamise ka

kaevikute külgede toestamist ja vajadusel raketiste paigaldamist.

Pinnas lõigatakse läbi ja eemaldatakse kogu kaeviku laiuses, äralõigatud pinnase serv peab

jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.

Kaevise põhjas olevad kivid, oksad ja muud ebasoovitavad esemed eemaldatakse, et antud

pinnas oleks sirge ja tasane.

Kaevikute kaevamist ei alustata enne, kui kogu torumaterjal on ehitusplatsil. Mittesobiv

materjal kaeviku põhjas asendatakse tihendatud liiva või kruusaga. Antud kiht asetatakse

horisontaalse kihina kaeviku põhja, kusjuures ühe kihi paksus ei ole suurem kui 150 mm. Iga

kiht tihendatakse hoolikalt eraldi mehaanilise tihendustambiga.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

11/29

3.2.3 Kaevikute tagasitäide

Järgida tuleb RIL 77-2013. Lõpptäidet ei teostata enne, kui kogu kiviprügi ja muud materjalid

on kaevikust eemaldatud. Kaevikud täidetakse kohe, kuid mitte enne, kui omaniku järelevalve

on paigaldatud torustiku ja tarindid üle vaadanud ja kooskõlastanud.

Kui torustikud, rajatised ja tasanduskiht on paigaldatud ja omaniku järelevalve

kooskõlastatud, siis asetatakse algtäide torustiku ümber ja peale 150 mm paksuse kihina

(tihendamine toimub käsitsi, kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS

1377st) peab olema vähemalt 95% maksimumtihendusest) vastavalt “RIL 77-2013” antud

juhistele.

Tagasitäide tehakse kihiti selliselt, et see ei sega torustike joondumist, langu ja stabiilsust.

Tagasitäiteks ei tohi kasutada torustiku ehitustööl väljakaevatud pinnast. Vaid kooskõlastatud

materjali tohib kasutada tagasitäite teostamiseks.

Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele

mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama

oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte

paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste

saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98%

maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all.

Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja

tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat

tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus

500 mm.

Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%.

Hoolitseda tuleb selle eest, et toru, arvestades ka muhve, toetuks ühtlaselt alusele ning ei

puutuks mitte mingil juhul kokku suurte kivide, rahnude või muude raskete objektidega.

3.2.4 Tagasitäite materjal

a) Üldist

Järgida tuleb RIL 77-2013. Väljakaevatud või muu täitepinnas ei tohi sisaldada räbu, tuhka,

orgaanilisi aineid, riismeid jm saastematerjali ning peab olema teraline ja sellise fraktsiooniga,

et oleks võimalik teostada tihendamist. Antud materjal ei tohi sisaldada kive, rahnusid ja

betoonitükke, mis oleksid suurema kui 75 mm fraktsiooniga.

b) Algtäide

Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas,

ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui

0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid

ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.

c) Toru alusmaterjal

Järgida tuleb RIL 77-2013. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on

teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Torude alla paigaldatakse

150 - 200 mm paksune aluskiht. Materjal tihendatakse tihendusastmeni 90%. Tihendustestid

tehakse vastavalt omaniku järelevalve poolt antud juhistele.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

12/29

3.2.5 Tihendamine

Tihendusastet väljendatakse protsentides ning optimaalse kuivtiheduse puhul viidatakse alati

kas proctorteimimisele või BS1377 (Test 13). Kui Töövõtja ei ole täitnud tihendamisega

seotud nõudeid, siis tuleb kaevikust eemaldada kogu tagasitäitematerjal, paigaldatud toru ja

alusmaterjal ning teha töö uuesti Töövõtja omal kulul.

3.2.6 Kaevikute toestamine

Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on

allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole

piisavalt ruumi. Vertikaaltoestamist rakendatakse juhul, kui Töövõtja seda ise vajalikuks

peab.

3.2.7 Rajamine kinnisel meetodil

Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt

Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta,

kooskõlas projekteerimisnormidega. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest

puurimisseadmest – metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise

ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks rajatud kaeviku asukoht (koos

sellega ka hilisem näiteks tee või siis muruplatsi taastamise ulatus).

Toru plaanilist asukoha ja sügavust määravad toimingud (varraste pinnasesse puurimine

vms) tuleb dokumenteerida ning esitama omaniku järelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel

meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga, milles sobivuse

kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab omaniku järelevalve.

Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu projektis on ette

nähtud. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatud torule, ei tohi ületada lubatud

tõmbejõudu. Vajadusel tuleb kasutada puurimislahust - vee ja bentoniitsavi segu. Üleliigse

puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.

Kaevikuta ehitusmeetodil rajatavad torud peavad olema toodetud vastavalt PAS1075

spetsifikatsiooni nõutele.

Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse

soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama

torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja

soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget

kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.

Kinnisel meetodil paigaldatavad malmtorude muhvid ühendada lukustatavate klambritega.

Maantee alused torustikud paigaldatatkse hülsstorudesse kasutades tsentreerimisrõngaid.

Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma

poolt.

Ehitaja vastutab torustiku kaevikuta paigaldamisel töödega seotud pinnase liikumise seire

eest, samuti tööde ja külgnevate struktuuride ning sillutiste vigastuste ning kahjulike

liikumiste ärahoidmise eest.

Kaevikuta meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud

täpsusvahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera abil teostatud uuringu raportiga.

Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EN 12889-le. Järgida tuleb

torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija tingimusi.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

13/29

3.3 Torustike paigaldus

3.3.1 Üldist

Torustike paigaldamisel ja ühendamisel tuleb järgida vastavate torutootjate juhendeid, EVS-

EN 1610:2007 ja RIL77. Torustike paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal.

Veetorustike asukoha määramiseks tuleb selle paigaldamisel torustiku külge kinnitada 1,5

mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema

veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.

Lahtisel meetodil rajatava torustiku kohale (30 ... 40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint

koos traadiga vastava kommunikatsiooni nimega.

Torustike liitumispunktides, kus torustiku suund muutub enam kui 90 kraadi, tuleb

ühendusmuhv toestada betooniga hüdrolöökidest tuleneva võimalike purustuste kaitseks.

3.3.2 Torustiku sügavus ja vahekaugused

Veevarustuse- ja kanalisatsioonisurvetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m toru

peale, isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,2 m toru peale.

Väiksemate sügavuste puhul tuleb toru soojustada EPS plaadiga.

3.3.3 Elekterkeevisliited

Enne tööde alustamist näitab Töövõtja omaniku järelevalvele ette, et tal on olemas torutootja

poolt heakskiidetud tööriistad töö tegemiseks. PE torude lubatud keevisliidete põhilised liigid

on:

• Põkkliide;

• Elektrimuhvliide.

Põkkliidet ei soovitata torudele, millede nimiläbimõõt on ≤ 110 mm.

Erineva standardmõõtude suhte (SDR) väärtusega torusid ja/või liitmikke ei tohi põkkliitega

ühendada.

Põkksulatuse tegemiseks on vaja kasutada mehaanilisi seadmeid. Meetod seisneb

kuumutatavate tasaste pindade (toru või liitmik) hoidmises vastu kuumutusplaati, kuni

otsad muutuvad pehmeks, järgnevalt eemaldatakse kiirelt kuumutusplaat, surutakse kaks

pehmenenud otsa teineteise vastu, hoitakse neid kindla surve all ettenähtud aja jooksul ja

lastakse liitel jahtuda.

Elektermuhvliide

Ühendatava liitmiku sisepinda on valatud elektrijuht (elektrispiraal), mis voolu toimel

soojenedes sulatab toru liitmikuga kokku.

Elektrikeevisliitmikega ühendatakse jaotus- ja tarnetorustikke. Neid võib kasutada, et

ühendada erinevate sulamisomadustega polüetüleeni (nt PE 80 toru + PE 100 liitmik,

keevitusseadme PE 100 programm).

Toruotsad lükatakse liitmikku, seejärel ühendatakse juhtmed keevitusseadmega, hoides

ettenähtud ajavahemiku jooksul voolu liitmiku elektrispiraalis ja lastakse järgnevalt liide

jahtuda.

Keevitajate kvalifikatsioon

PE torustikke võivad keevitada ainult PE keevitamise (kokkusulatamise) alase koolituse

saanud isikud, kellele on selgitatud torustike ehitamise iseärasusi. Keevitajatelt nõutakse

koolituse läbimist kvalifitseeritud instruktori kontrolli all.

Keevitusseadmed

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

14/29

Oluline on kuumutatavate pindade puhtus ja terviklikkus, kuumutuselemendi

(elektrispiraali) täpne temperatuur, ühendavate rakiste telgede kokkulangevus ja nende

kasutustingimused.

Keevitusseadmed hoiavad PE-materjali temperatuuri sulatamiseks vajalikus vahemikus ja

neil on temperatuuri näitavad mõõteriistad.

Kõik keevitusseadmed peavad olema elektriliselt kuumutatavad. Nõuded

keevitusseadmetele on määratud standarditega ISO 12176-1 ja ISO 12176-2.

Torude liitmiseks elektrikeevismuhvidega ei ole soovitav kasutada käsitsijuhtimisega

seadmeid.

Kõik keevitusseadmed tuleb enne kasutamist kontrollida ja katsetada vastavalt seadme

tootja juhistele.

Koostekeevitus

Koostekeevituste all mõeldakse liidete tegemist töökohal, mis saavad tegelike torustike

koostisosaks.

Koostekeevitused tehakse võimalusel kuiva ilmaga ja plusstemperatuuril. Kui sajab või

temperatuur on alla 0°C, siis tuleb keevitus teha telgis. Põkk-keevitust ei ole lubatud teha

madalamal temperatuuril kui 5°C.

Enne keevitamist peab PE materjali temperatuur olema üle 0°C. Enne telgis keevitamist

peavad toru otsad ja liitmikud olema ette soojendatud vähemalt 5°C, kuid mitte üle 45°C.

Kõik koostekeevitused tuleb kontrollida visuaalselt, nii keevitaja kui järelevaataja poolt,

kusjuures kontrollida tuleb võimaluse korral enne torustiku kaevikusse laskmist või torusse

tõmbamist.

Kõik kontrolli mitteläbinud liited tuleb otsekohe välja lõigata ja märkida üles keevituse aeg,

koht ja keevitaja andmed.

PE keevitamine miinustemperatuuridel

Keevitama peab soojendatud telgis. Plasti temperatuur peab olema tõstetud üle 0°C enne

sulatamise algust. Toru ja kasutatava liitmiku temperatuurivahe ei tohi ületada 6°C.

Tuleb jälgida, et keevitusseadme välisõhu termoandurit ümbritseks keevituskohaga sama

temperatuur.

Peab vältima kondensaadi teket kasutatavatel torudel ja liitmikel. Toru otsad peavad

keevituse ajal olema suletud, et vältida korstnaefekti. Keevituse ajal ei tohi lubada töötsooni

liigkiiret jahtumist (tugev tuul).

Keevisliidete kontroll

Kõik keevisliited tuleb välitingimustes visuaalselt kontrollida.

Liidete kvaliteet sõltub täpsest keevitusprotsessist kinnipidamisest, seadmete korrasolekust

ja keevitaja oskustest.

3.3.4 Põkk-keevituse kontroll

Peale toruotste freesimist ja kontroll-kokkupanekut ei tohi pilu toruotste vahel olla suurem

kui 0,5 mm. Kvaliteetsel liitel peab olema sile sümmeetriline sulatusvall kogu toru

ümbermõõdu ulatuses. Ei tohi esineda mittepuhast sulatust ega kahjustusi mõlemal pool

sulatust, nagu muljumisi, sügavaid klambrite vajutuse jälgi jms. Kõik põkkliited tuleb

kontrollida ja tunnustada järgnevate kriteeriumite järgi:

• Sulatusvalli nõgu ei tohi ulatuda allapoole toru pinda;

• Torud, liitmikud ja sulgseadmed peavad olema võimalikult täpselt tsentreeritud.

Tsentreerimatus ei tohi ületada 10% toru seinapaksusest;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

15/29

• Soovitatav keevisvalli laius „B“ toru/toru liidetele vt tabel 8 (Eesti Gaasiliit, Juhend G2-

1:2007. PE gaasitorustike paigaldamine);

• Keevisvalli laius ei tohi ületada +20% keskmist keevisvalli laiust (Bk = Bmin +

Bmax)/2;

• Bmin > 0,8 x Bk ; Bmax < 1,2 x Bk);

• keevisvalli poolte laiuste Smin ja Smax erinevus X (X = Smax - Smin) ei tohi ületada

toru/toru keevitus: X < 0,1 x B; toru/liitmik keevitus: X < 0,2 x B; liitmik/liitmik

keevitus: X < 0,2 x B.

•

3.3.5 Elektrikeevismuhvi kontroll

Kõik elektrikeevismuhvid tuleb kontrollida ja heaks kiita järgnevate kriteeriumite järgi:

• Tuleb kontrollida torude ja liitmike telgede kokkulangevust ja selle vastavust

keevitusjuhendiga;

• Kui keevitamine on lõpetatud ja muhvil on kuumutusindikaatorid, siis nad peavad

võtma muhvi valmistaja juhendis antud kuju;

• Tuleb kontrollida, et kogu perimeetri ulatuses oleks toruotsad ühtlaselt kooritud ja

puhastatud. Torult tuleb eemaldada vähemalt 0,2 mm torupinda. Kooritava kihi

paksus: kuni dn 63 torul – 0,2 ... 0,25 mm; dn 63 kuni 225 torul – 0,2 ... 0,3 mm; üle

dn 225 torul – 0,2 ... 0,35 mm. Pealiskihi mahavõtmise jäljed peavad olema selgelt

näha mõlemal pool muhvi. Eriti tuleb jälgida toru alumist poolt. Koorimine ei ole

vajalik, kui kasutatakse kõrvaldatava kaitsekihiga (Peelable skin PE pipe) PE torusid.

• Enne toru sisestamist muhvi peab toru otsad puhastama isopropüülalkoholiga, 90%

alkoholi või atsetooniga. Tuleb kasutada sisestamise sügavuse tähiseid (punkt või

kriips) ja kontrollida nende alusel toru küllaldast sisestamist;

• Muhvi vahelt ei tohi polüetüleen välja sulada;

• Toru ei tohi sisse vajuda üheski punktis, ehkki väikest kühmu toru sisepinnal

(keevitatud pinna all) võib aktsepteerida. Kühmu kõrgus ei tohi ületada 50% toruseina

paksusest;

• Sulanud elektrikeevismuhvi materjal ei tohi vähendada keskmist läbimõõtu rohkem

kui 50% toruseina nimipaksusest, kuid mitte üle 5 mm;

• Keevitustsoon peab olema ühtlane kogu keevituse ulatuses. Väikesed tühemikud

mõnede traatide ümber on lubatud, kui kahanemise tühiku pind on väiksem kui 20%

muhvi ühepoolsest pikkusest;

Klambreid ei tohi eemaldada enne normitud jahtumisaja lõppu.

3.3.6 Märkelint ja traat

PE veetorustikule eraldi kaevikus paigaldatakse märkelint koos traadiga. Märkelint

asetatakse vastavalt juhenditele 0,3 m ülespoole toru pealmisest pinnast, asfaltkattega alal

1,0 m toru pinnast. Lindi laius on 100 mm ja paksus 0,15 mm. Lint on valmistatud

pigmenteeritud madaltihedast polüetüleenist. Märkelindile on 40 mm tähtedega kirjutatud

eesti keeles „ETTEVAATUST – SURVETORU“.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

16/29

3.4 Likvideeritavad torustikud ja kaevud

Likvideerida tuleb hoonete ja perspektiivsete parklate alla jäävad olemasolevad mahajäetud

torustikud. Olemasolevad likvideeritavad torud eemaldada pinnasest.

Maha jäetavate kaevudel demonteerida ülemine katteplaat ja ülemine rõngas. Toru otsad

suletakse hermeetiliselt. Pärast uue torustiku paigaldamist kaev täita tihendatud liivaga kuni

teekatte aluse killustiku kihini. Juhul kui ei ole otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata

peab likvideeritava toru täitma vahtbetooniga

Demonteeritavad kaevu elemendid käidelda vastavalt jäätmekäitluse eeskirjadele.

3.5 Puude ja haljasalade kaitsmine

Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta

eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud.

Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse

eest. Töövõtja asendab iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on

sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid

ja suuremaid juuri. Puude juurestiku kaitsealal teha kaevetööd käsitsi seejuures üle

neljasentimeetrise läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda.

Ehitustööd tuleb korraldada selliselt, et kaitsealuste objektide kaitsetsoonis ei ladustata

ehitusmaterjale, ei sõideta sõidukite või ehitustehnikaga väljaspool juurdepääsuteid ning

ehitustööde ajaks tuleb kaitsealused objektid piirata ajutise piirdega.

3.6 Tööd olemasolevate rajatiste läheduses

Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja maa-aluste kommunikatsioonide

valdajatel ära näidata ja/või määrata ning tähistada kommunikatsioonide asukohad, et

vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkinud kahju.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse

või paigaldatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele.

Kui kaevetöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja

kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite

kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

3.6.1 Liinirajatisete kaitse

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös võrguvaldajate esindajatega (Telia AS;

Elektrilevi OÜ) olemasolevate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja

sidekapid) asukohad täpsustada ja tähistada. Ehitajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdaja

poolt esitatavad nõuded (näiteks toestamine, kaitsmine jms) rajatise vahetus läheduses

töötamisel.

Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia Ehitusjärelvalve poolt

väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 6524000.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

17/29

Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid.

Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdaja

ettekirjutustest ja kehtivatest normidest.

Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigaldatakse ümber vastavalt

projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Sidekanalisatsiooni kaitsmise tehnilised

lahendused, mida ei ole toodud projektis, lepitakse kokku tööde teostaja ja Telia

Ehitusjärelvalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist.

Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning

varguse vastu.

Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase

sulatamisega.

Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, struktuuride, rajatiste

ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise.

Töövõtja kannab täielikku vastutust kaevikute toestamise eest kaevises sellise sügavuseni,

mida dikteerib pinnase stabiilsus, et vältida kaeviku kokkuvarisemist.

Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse

kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada

liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Sidekanalisatsiooni torude

kontrollimise organiseerib Telia tel. 6524000

Kui läbitavuse kontrolli käigus on selgunud, et tööde käigus on kanalisatsioonile tekitatud

vigastusi (nihkeid , vajumisi) tuleb sidekanalisatsioonile lisada kaks 100 mm PVC OPTO toru

ja siduda need kaevudega.

Kõik sideliinirajatiste kaitseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja

omal kulul.

Ehitustööde teostaja peab arvestama kuludega Elionile kuuluvate siderajatiste kaitsmiseks -

kaablikanalisatsiooni torude ja maakaablite asukoha määramiseks, käsitsi väljakaevamiseks,

ajutiseks ülesriputamiseks, sulundseina ehitamiseks, postide toestamiseks, purunenud

sidetorude ja kaablite remondiks ja asendamiseks jms.

Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei

kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase

taastamine.

Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma

kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side).

Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei

jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid

rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest.

Kaabel ümbritseda igast küljest min 0,10 m paksuse liivakihiga.

Töövõtja on kohustatud dokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et selles esinevad

võimalikud vastuolud saaks lahendada enne töödega alustamist.

Tööde teostamisel kaablikaitsevööndis kehtivad alljärgnevad kitsendused:

- Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.

- Töid võib teostada liinirajatiste kaitsevööndis ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa

alusel

- Mehhanismide kasutamine kaablite kaitsevööndis on keelatud.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

18/29

3.7 Nõuded riigitee ala paigaldatavatele torustikele

Kaevusid ja kapesid ei tohi paigaldada riigiteede ja jalg- ja jalgrattateede muldkehasse või

selle nõlvadele.

Riigiteede piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud.

3.8 Materjalid ja tooted

Magistraal veetoru materjaliks on malm DN80.

Tänava veetoru materjaliks on PE De63 torud ja liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10

surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO

4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile.

Välised kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC SN8 plasttorudest d160.

Keelatud kasutada nn kihilise seinaga torustiku materjali. Torud peavad vastama standardi

EVS-EN 1852 nõuetele.

Kanalisatsioonikaevud peavad olema teleskoopsed, tööstuslikult toodetud PE või PP kaevud

ja olema toodetud vastavalt standardile EVS-EN 13598-2:2009. Kanalisatsioonikaevude

minimaalne ringjäikus peab olema kuni 4m sügavusega kaevudel SN2 kN/m².

Hooldus ja seadmekaevud peavad olema monteeritud betoon kaevu elementidest

keskkonnaklassiga XC4 ja betoonist c35/45.

Kaevude luugid peavad vastama standardile EVS-EN 124. Kaevud varustada nn „ujuvat“ tüüpi

malmluukidega kandejõuga 40t tee maa-alal ja 25t haljasalal.

Kõik paigaldatavad seadmed, kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema uued. Materjale

tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele.

Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada. Töövõtja peab

kasutatavate materjalide ja toodete kohta esitama omaniku järelevalvele informatsiooni

(sertifikaadid, paigaldusjuhendid jne), mis on nõutav vastavalt seadusandlusele või

käesolevas projektdokumentatsioonis toodud tingimustele.

Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas

ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas.

Seadmete (pumbad, filtrisüsteem jne) valmistajatel peab Eestis olema tootja volitatud müügi-

ja hooldusesindus, mille olemasolu peab Töövõtja omaniku järelevalvele tõendama enne

seadmete tarnimist.

Iga seade peab tarnel omama vähemalt järgmisi dokumente:

• Komplekteerimisleht (saateleht) kõigi tarnitavate elementide andmetega;

• Paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhend, sh konstruktsiooni ja funktsioneerimise

kirjeldused ja joonised;

• Vastavus- ja garantiisertifikaadid;

• Tehasekatsetuste protokollid.

3.9 Katsetused ja kontrolltoimingud

Kõiki materjale, süsteeme, paigaldisi ning tööde kvaliteeti tuleb kontrollida ja katsetada

kooskõlas kehtivate normide, standardite ja kvaliteedinõuetega, nii nagu on sätestatud riiklike

või kohalike õigusnormidega ja/või osutatud käesolevates tellija nõudmistes. Kõik

katsetamiste kulud kannab töövõtja. Sama kehtib ka katsete kordamise kohta, kui esmane

katsetamine ebaõnnestus.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

19/29

Tellijal ja omanikujärelevalve teostajal peab olema juurdepääs kõikide seadmete

tehasetestidele andmetele, et kontrollida nõuetele vastavust ja toote kvaliteeti. Kui seadmed

koosnevad erinevatest ja mitmes erinevas kohas valmistatud osadest tuleb seadmed kokku

monteerida ja standarditele vastavust tehases testida. Eeltoodud testid ei vabasta Töövõtjat

käituseelsetest testidest peale seadme kokku monteerimist kohapeal.

3.9.1 Käituskatsed

Käituskatsed peab Töövõtja teostama enne üleandmisakti taotlemist. Katsed tuleb läbi viia

normaalsetes töötingimustes ja pideva määratud aja jooksul, v.a. survesüsteemide testid,

mis tuleb läbi viia 50% normaalsest töörõhust kõrgematel rõhkudel. Testid peavad näitama,

et kõik osad vastavad lepingujärgsetele tehnilistele ja töönõuetele. Kõik testimisel

kasutatavad instrumendid peavad olema kalibreeritud ja nende täpsust tuleb vajaduse korral

tõestada.

Töövõtja peab enne testide alustamist Tellijalt kooskõlastuse saama. Iga tööde valmis osa

peab töötingimustes olema terviklahendusena testitud, et kindlustada iga komponendi

korrektne funktsioneerimine terve süsteemiga kooskõlas.

3.9.2 Mehaanilised katsed

Teostatakse järgnevad katsed:

• kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning

lekkekindlust;

• kõikidel pumpadel testitakse tootlikust ja tõstekõrgust;

• kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;

• survesüsteemide ja –mahutite kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse

testrõhul. Kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt Tellija juhistele.

3.9.3 Survetorustike katsetamine

Paigaldatud torustik (s.h. on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud

olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805-le, mis on

kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu

katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused

läbi viia.

Plastiktorudele (kõik läbimõõdud) on nõutav kaks katsetust:

Eelkatse: Kestvus enam kui 12 tundi, torustiku nimirõhul,

max 0.2 bar rõhukadu tunnis (PVC)

Põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu:

• ≤ DN 200 3 tundi

• > DN 200 6 tundi

Proovirõhk: 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul).

Maksimaalne rõhukadu nagu eelkatsel.

Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme

abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

20/29

Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on

täidetud.

Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Tellija poolt. Kõik

katsetamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

3.9.4 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine

Enne kasutuselevõttu tuleb teostada tehnoloogiliste veetorustike läbipesu ning pärast tuleb

Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja akrediteeritud laboratooriumist

bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis

kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Proovide võtmise juurde tuleb kutsuda ka Tellija

esindaja

Kui veeproovi tulemused näitavad keemilist või bioloogilist reostust, tuleb pesu ja

veekvaliteedi kontrolli korrata.

Kui veeproovi mikrobioloogiline analüüs ei vasta kehtivatele nõuetele, desinfitseerib töövõtja

vajadusel torustikud ja reservuaarid, täites need veega, millele on lisatud steriliseerivat ainet

(näiteks naatriumhüpoklorit, NaOCl). Steriliseeriva aine tüüp ja kangus, samuti aine

kontaktaeg, peavad olema valitud nii, et need ei põhjusta torustiku, armatuuri ja seadmete

korrosiooni. Vajadusel desinfitseeritakse enne käiku andmist ka filtripaagid.

Soovitav NaOCl kontsentratsioon desinfitseerimisel on 1,0 mg/l ning kontaktiaeg 12-24 h, kui

nimetatud protsessiga ei saavutata soovitud tulemust, korratakse sama protseduuri

suurendades aktiivaine kontsentratsiooni (nt 2 mg/l). Steriliseerimisprotsessi lõppemisel tuleb

süsteem läbi pesta. Pärast läbipesu võetakse pumpla võrku juhitava vee proovivõtukraanist

veeproov mikrobioloogilise analüüsi tarbeks. Juhul, kui analüüsitulemused näitavad, et

steriliseerimine ei andnud soovitud tulemusi, tuleb protsessi korrata seni, kuni saadakse

rahuldavad tulemused.

3.9.5 Isevoolsete torustike testimine

Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab

olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks ning

võimaldama kalde mõõtmist torustiku igas punktis. Kaameravaatluse tulemused esitatakse

Tellijaga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine

kaameravaatluse materjalides peab langema kokku Joonistel kasutatavate tähistega.

Lisaks tuleb kaameravaatluse tegemisel järgida alltoodud nõudeid:

• kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte

aluskiht olema valmis ja tihendatud;

• pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;

• vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatluse

tegemist;

• pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Tellija nõudel vee juhtimise

torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu

alumise kaevuni;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

21/29

• kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et

salvestav kaamera sõidab kaevu suunas).

Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava

kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Tellija arvates ei vaja kohest parandamist,

võib Tellija nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut garantiiperioodil. Sellised

täiendavad katsetamised ja uuringud viiakse läbi Töövõtja kulul. Tellija otsustab katsetuste

ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse.

Tellijat tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja

on kohustatud võimaldama Tellijal jälgida uuringuprotsessi.

3.9.6 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja

poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Tellijal on õigus kahtluse korral teostada katse spetsiaalse kalibreeritud silindri

läbivedamisega torust. Katse kulud katab Töövõtja.

Kui katse ebaõnnestub, on Tellijal õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist

uuega).

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

22/29

4 KATENDITE TAASTAMINE

Projekteeritud lahenduse eesmärgiks on torude rajamise kohal haljasalade ning sõiduteede

taastamine. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda

tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud

pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Tellija poolt. Ajutise liikluskorralduse

korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt tehtavatele tööde etappidele. Katend tuleb

taastada vähemalt samaväärse materjaliga. Taastatavad teelõigud tuleb viia olemasoleva

maapinnaga kokku. Teekonstruktsiooni töökihi (kuni 1,5 m katte pinnast) ulatuses, iga

taastäidetava kihi tihendamise eel tuleb kaevikut laiendada, et tagada ka tööde käigus

hõrenenud teekonstruktsiooni kihtide tihendamine selles osas, mida ei avata kaeviku

rajamisel.

4.1 Normdokumendid

Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:

Seadused

- EV Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015 ja tulenevalt kehtestatud nõuded

(redaktsioon 01.01.2024).

Määrused

- Kliimaministri määrus: Tee projekteerimise normid; vastu võetud 17.11.2023 nr 71 (Redaktsiooni jõustumise kp: 25.11.2023).

- Majandus- ja taristuministri määrus: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; vastu

võetud 03.08.2015 nr 101 (Redaktsiooni jõustumise kp: 23.11.2020).

- Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile

esitatavad nõuded“ (Redaktsiooni jõustumise kp: 23.11.2020)

- Majandus- ja taristuministri määrus: Tee seisundinõuded; vastu võetud

14.07.2015 nr 92 (Redaktsiooni jõustumise kp: 05.11.2018). - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43 (Redaktsiooni

jõustumise kp: 01.01.2019).

Standardid

- EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; - EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;

- EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;

- EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;

- EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;

- EVS-EN 13282-3:2015 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3:Vastavushindamine;

- EVS-EN 1340: 2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded

ja katsemeetodid;

- EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid;

- EVS - 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine;

- EVS 843:2016 Linnatänavad

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

23/29

- Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

Transpordiameti juhendid

- Teetööde tehnilised kirjeldused (2019 a. redaktsioon).

- „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (2021 a. redaktsioon).

- „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (26.01.2022 . redaktsioon).

- „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ (2020 a.

- redaktsioon).

4.2 Projekteeritud teede põhinäitajad

Projekti koostamisel on teostatud järgmised põhilised tööd ja lahendused:

- Haljasalade, sõiduteede taastamised

- Projekteeritud teede tüüplõiked

4.3 Katete eemaldamine

4.3.1 Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete

laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust

mõlemalt poolt min 0,3 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel Tellijaga eemaldada asfaltkatte

kohtadest, kus asfaltkatte olukord freesimist ei võimalda.

Freespuru kuulub nende valdajale (vastav kohalik omavalitsus) ja tuleb Töövõtja kulul

transportida Tellija poolt määratud ladustustamiskohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida

korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse

loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud

liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru

arvestust.

Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning

freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning

kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva

ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

4.3.2 Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel.

4.4 Katendikonstruktsioonid

Taastatav asfaldist sõidutee:

AC 12 surf 70/100 h= 6 cm

Killustik fr. 32/63, Emin=170 MPa (kiilutud) h= 25 cm

Keskliiv , kt = 98 % (f7), Emin=65 MPa hmin= 25 cm

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

24/29

Ol.ol. aluspinnas (vajadusel täitepinnas kt=98 %)

Taastatav kruusast sõidutee:

Kruus (positsioon nr. 6) Emin=120 MPa hmin= 12 cm

Killustik fr. 32/63 h= 20 cm

Keskliiv , kt = 98 % (f7), Emin=65 MPa hmin= 20 cm

Ol.ol. aluspinnas (vajadusel täitepinnas kt=98 %)

Taastatav haljastus

Murukülv kasvupinnasel hkesk=15 cm

Täitepinnas kt = 98 % h= 30 cm

Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded

Kihi

paksus,

cm

Materjali nõuded

killustikust alus; paekillustik fraktsiooniga 32/63 - kiilutud

20, 25 C50/10, LA35, F4, FI35, f4

Märkused:

Ehituse ajal kasutada hanke ajal kehtivat TRAm ja MTM poolt kinnitatud

versiooni, mis parameetrid vastavad tabelis olevatele liiklussagedustele.

1. „A“ – EVS 901-3:2021 Asfaltsegud

Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

Asfaltsegude täitematerjalide miinimum kvaliteedinõuded vastavalt EVS 901-

3:2021. Sideaine sisalduse puhul järgida EVS 901-3:2021 segulehtedel toodud

nõudeid. Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3.

Sõiduteedel arvestada tabelites toodud AKÖL kuni 900 a/ööp nõuetega.

2. „K“ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.

Teede killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil vastavalt

Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. Killustikaluse kandevõime määratakse staatilise

plaatkoormuskatsega vastavalt standardile EVS 934 ja määrusele „TEKN“ – tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“.

3. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt

saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme.

Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

25/29

3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms.

Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada

külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada

niitmiskõlbulikuks.

Võimalik on (kui on mida kasutada) kasutada olemasolevat kooritavat

kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav

muruseeme peab olema kvaliteetne ja soovitatavalt eestimaise päritoluga.

Seemne külvamistihedus 20-30 g/m².

Muruseemne segu võimalik koosseis:

• punane aruhein 35%

• harilik aruhein 20%

• aasnurmikas 15%

• karjamaa-raihein 30%

4. Betoonist äärekivid – taaspaigaldada olemasolevad äärekivid. Juhul kui nende

kasutus pole võimalik, siis kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud

äärekive, külmakindluse klass vähemalt Klass 3.

Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.

Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20 märgbetoon, tuleb paigaldada ühtlases

reas betoonist sängituskihile. Äärekivi paigaldamisel peab olema tagatud

äärekivide vahel normidele vastav vuukide vaheline laius. Äärekivi betoonaluse

minimaalne paksus peab olema 5 cm (loetuna äärekivi alt).

5. Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavatest tihendustehnikast,

kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 500 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste liiklusaladel

on 0,98.

4.5 Ehitamine

Ehitustöödel peab töövõtja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi

Valitsuse

8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377.

Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

Töövõtja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi

isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Töövõtja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt

tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see

osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada

kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirimärkide kahjustamisel on Töövõtjal kohustus

need taastama.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

26/29

Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui

ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma

kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust

teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt.

maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel).

Töövõtja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise

vastavalt projektlahendusele.

Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult

avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest

abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.

Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning

võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste

eiramised on keelatud.

Eelpoolt toodu eiramisel on Töövõtja kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste

eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest

tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.

4.5.1 Ettevalmistustööd

Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis

on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks.

Enne ehituse algust tuleb vajadusel paigaldada ehitustsooni jäävatele puude tüvedele puust

kaitsekilbid.

4.5.2 Liikluskorraldus ehituse ajal

Ajutisel liikluskorraldusel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43

määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

Enne töödega alustamist tuleb koostada „Ajutise liikluskorralduse projekt“, mis tuleb

kooskõlastada Tellijaga ja kohaliku omavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnaga.

4.5.3 Aluse ehitus

Profileeritud ja tihendatud olemasolevale aluspinnasele rajatakse vastavalt

projektlahendusele katendi alumised kihid keskliivast. Killustikukihtide rajamisel tuleb lähtuda

„Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“.

Piki- ja põiksuunas profileeritud ja tihendatud aluskihile paigaldatakse vastavalt tüüplõigetes

antud fraktsioonidega ja paksustega killustikkihid.

4.5.4 Katendi pealiskihtide ehitus ja taasatamine

Kõikide asfaldist katendikihtide rajamisel tuleb järgida „Asfaldist katendikihtide ehitamise

juhendit“. Kõikide asfaltbetoonsegude seguretsept ja kasutatava asfaltsegu omadused

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

27/29

peavad vastama standardile EVS 901-3, arvestades projektis ja „Asfaldist katendikihtide

ehitamise juhises“ toodud lisanõudeid.

Kõik pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Ühendamisel tee kattega kasutatakse

pikivuugi kruntimiseks ülemisel kihil bituumen liimi TOK-PLAST või sellega sarnaste

omadustega liimi, mis kantakse pikivuugile spetsiaalse masinaga. Vuugiliimi arvestuslik

kulunorm peab vastama tootja poolsetele nõuetele (nt Tok-plasti puhul on 20g/m

paigaldatava kihi paksuse ühe sentimeetri kohta).

Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates

ehitustööde lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte

väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks

päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Tellija nõudel

rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul

ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud.

Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 1m, tuleb kuni 6m laiuste asfaltkattega teede

kate taastada kogu laiuse ulatuses ja üle 6m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Teekatte

taastamine sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja killustikaluskihtide rajamist.

Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.

Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal

teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,3 m kaugusele. Serv

lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral

risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib

olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.

Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta

bituumenemulsiooniga. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga,

ilma töövuukideta. Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud. Kaevuluugid

ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm)

ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama standardile EVS 901.

Katete kvaliteet peab vastama MKMm nr 132. Asfaltkatete rajamisel tuleb lähtuda

Transpordiameti juhisest „Asfaldist katendkihtide ehitamise juhis“.

4.6 Keskkonnakaitse

Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega

vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt

esitatud juhistele vastavalt.

Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Jäätmed käideldakse

vastavalt kehtivale korrale. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.

Taaskasutatavateks materjalideks on olemasoleva katte freespuru.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete

käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitusmasina juhil peab

olema kütuse või õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus

ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise võimalust.

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

28/29

Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja

reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning

valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist.

Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või paake.

Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele meetmed

vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia saastatud pinnast

vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada muu

jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb informeerida Keskkonnaametit.

Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või

ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud.

Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne.

4.7 Töötervishoid ja tööohutus

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse

8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”

Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele

vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid

ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi

ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema

kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude

kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide

tsoonis tuleb kaevata käsitsi.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks

vajalike kaitsevahenditega.

Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav

pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse

kohaliku valitsusega, maaomanikega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada

objekti haljastustöödel.

Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja

selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega

tähistada vastavalt MKmm nr. 69 16.04.2003.a.

Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja

töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde

teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

4.8 Teede kasutamise ja hoolduse juhend

Teede ehitusjärgne kasutamine ja hooldus toimub Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Hoolduse puhul tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest Majandus- ja Kommunikatsiooniministri

määrustest:

1. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;

2. Tee seisundinõuded;

Töö nimetus Jõhvi valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1

Töö nr MSM01/34-24

Objekti aadress Edise küla Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Projekti osa VKV Staadium Tööprojekt Versioon 01 Seletuskiri Kuupäev 25.04.2024

Infragate Eesti AS / Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 6267777 / [email protected] / www.infragate.ee Koostas: Raivo Saidlo

29/29

Viimati mainitud õigusaktid on kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ja

hooldajatele ning need tagavad nõutava tee korrashoiu.

Käesolevas projektis ei ole kasutatud eri hoolde- ja ekspluatatsiooninõudeid vajavaid

lahendusi.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Raivo Saidlo

AS Infragate Eesti

[email protected]

Mäealuse 2/3

12618, Tallinn, Harju maakond

Teie 09.05.2024

Meie 14.05.2024 nr 7.1-2/24/8054-2

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti nr

MSM01/34-24 kooskõlastus riigiteede nr 1 ja nr 13213

maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Edise külas

Ida-Virumaal

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised

(edaspidi tehnovõrgud) riigiteede nr 1 Tallinn – Narva tee km 161,57-161,80 ja nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa

tee km 1,94-2,17 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Edise külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal.

Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega.

Varasemad Transpordiameti kirjadega 11.08.2020 nr 15-2/20/36028-2 ja 23.09.2022 nr 7.1-2/22/20509-2

antud kooskõlastused on aegunud või kohe kaotavad kehtivuse.

1. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 1 Tallinn – Narva tee maaüksuste piires (teemaal):

- Km 161,57 tehnovõrgud teemaal;

2. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 13213 Jõhvi – Täkumetsa tee maaüksuste piires (teemaal):

- Km 2,17 tehnovõrgud teemaal;

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning

Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME AS Infragate Eesti töö nr MSM01/34-24 „Jõhvi

valla Edise küla VK rajatiste projekteerimine. Osa 1“ tööprojekti staadiumis.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:

1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse

saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi

(PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number

koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda

([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-

juhendid#tehnovorgud--2 . Sõlmitud kokkulepe on aluseks tehnovõrkude ehitustöödeks liiklusvälise

tegevuse loa väljastamiseks.

2. Enne riigitee maaüksusel tehnovõrkude ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja

taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see

Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus

(https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#liikluskorraldus-maa ) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud.

2 (2)

4. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud.

5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.

7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi.

8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

9. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis.

10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses

teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Veltri

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Taotlus tehnovorgu-rajatise projekti koos....asice; 15-22036028-2 11.08.2020 Väljaminev kiri.pdf;

7.1-22220509-2 23.09.2022 Valjaminev kiri.pdf;

Arvo Veltri

5164006, [email protected]

1

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

2970

ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud ja videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 teisel detsembril kahe tuhande kahekümnendal aastal (02.12.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Viimsi vald, Harju maakond (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS, registrikood 10854476, asukoht Uus-Tehase tn 3, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Rain Korjus, isikukood 37803312227, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Rakvere linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-

Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr 7937650 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 25201:001:0015, pindala 4,3100 ha, aadress 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

2

1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (02.12.2020).

1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220582210 Eliktrivarustus 6kV liinid 1490 ehitusluba antud kinnisasi

1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval

maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018).

1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 819 m²; nähtus: kinnismälestis (Kivikalme)), muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 705 m²; nähtus: kinnismälestis (Kalmistu)), tee avalik kasutus), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.

1.8. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud:

1.8.1. 19.09.2017.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 30717): Kalmistu „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri käskkiri 13.09.2017 nr 197 (RT III, 19.09.2017, 2);

1.8.2. 20.11.2017.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 8985): Kivikalme „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954).

1.9. Lepingu esemeks II on aadressil 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-

Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.10. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr 4645308 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 25201:001:0028, pindala 9185 m², aadress 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.10.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu

3

kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 30.03.2005 lepingu punktidele 3, 4 ja 5. Kaaskoormatud kinnistu nr 650508. Sisse kantud 4.11.2009. äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud 16.05.2012. Kanne asendab eelmist kannet. Kohtunikuabi Ülle Juhanson. 2) Isiklik kasutusõigus AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks. Isiklik kasutusõigus on seatud elektroonilise side võrgu ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks viitega 30.06.2009.aastal sõlmitud lepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile. Kaaskoormatud kinnistu nr 650508. Sisse kantud 4.11.2009. 18.08.2014 kinnistamisavalduse alusel muudetud 30.09.2014. Kohtunikuabi Sigrid Orumets. 3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus on seatud elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses viitega 30.06.2009.aastal sõlmitud lepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile nr 2. Kaaskoormatud kinnistu nr 650508. Sisse kantud 4.11.2009. äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud 16.05.2012. Kanne asendab eelmist annet. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.

1.10.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (02.12.2020).

1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220582210 Elektrivarustus 6kV liinid 1490 ehitusluba antud kinnisasi

1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval

maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.

1.14. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.15. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud mitmed kitsendused (sealhulgas avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd, tee avalik kasutus), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.

Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

4

2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.

2.1.4. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.

2.1.6. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks.

2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemetele isiklike kasutusõiguste seadmine on otsustatud Maanteeameti teehoiudirektori peadirektori ülesannetes 20.11.2020.a. käskkirja nr 1-2/20/0938.

2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr 1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala

suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei

kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.

2.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.

2.2.4. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks (sh käesoleva lepingu sõlmimine ei välju Õigustatud

5

isiku igapäevase majandustegevuse raamest). 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks

saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse seadmisega ei

kahjustata punktis üks kümme kaks (1.10.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.

2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning

on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.

3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus I), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel vee- ja kanalisatsiooni torustikku (edaspidi nimetatud tehnovõrk), kasutada seda sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud selle ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud rohelise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).

3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 7937650 sissekandmisel esimese järjekoha.

3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus II), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel vee- ja kanalisatsiooni torustikku (edaspidi nimetatud tehnovõrk), kasutada seda sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud selle ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud rohelise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).

3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 4645308 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

6

Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja

Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.

4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule.

4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi.

4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.

4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel

tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.

4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.

4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.

4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.

4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.

4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.

7

4.9. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud AS Infragate Eesti töö nr JB30/239-19 „Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine“. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (tehnoloogia, asukoht, sügavus, kõrgused jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast)ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu

nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.

4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega I

koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7937650 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (registrikood 10854476) kasuks vee- ja kanalisatsiooni torustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 02.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.

5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega II koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4645308 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (registrikood 10854476) kasuks vee- ja kanalisatsiooni torustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 02.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.

8

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on

kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.

6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme

(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 59,60 eurot. Käibemaks 11,92 eurot. Kokku 71,52 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus

9

130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Mati Meeliste allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Rain Korjus allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt

10

LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.

4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

11

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

13. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

14. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

15. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.

16. Vastavalt ehitusseadustiku § § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-,

12

kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.

17. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m.

18. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015 M1:500

Rajatise tehnilised andmed: Kaitsevööndi ala: 305 m² Kasutusõiguse ala: 203 m² Projekteeritava torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: 101 m Kaitsevööndi laius torustiku teljest 2,0 m, Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole

Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo

TINGMÄRGID mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt

projekteeritud veetorustik projekteeritud veetorustik (kinnine ehitusviis) projekteeritud survekanalisatsioon projekteeritud survekanalisatsioon (kinnine ehitusviis)

KAITSEVÖÖNDI ULATUS KASUTUSÕIGUSE ALA

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0028 M1:500

Rajatise tehnilised andmed: Kaitsevööndi ala: 154 m² Kasutusõiguse ala: 102 m² Projekteeritava torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: 51 m Kaitsevööndi laius torustiku teljest 2,0 m, Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole

Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo

TINGMÄRGID mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt

projekteeritud veetorustik projekteeritud veetorustik (kinnine ehitusviis) projekteeritud survekanalisatsioon projekteeritud survekanalisatsioon (kinnine ehitusviis)

KAITSEVÖÖNDI ULATUS KASUTUSÕIGUSE ALA

1

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1750

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (11.08.2021. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Valge tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS, registrikood 10854476, asukoht Uus-Tehase tn 3, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Rain Korjus, isikukood 37803312227, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Rakvere linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on aadressil 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru

maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa

nr 7937650, mille koosseisu kuulub maaüksus, mille katastritunnus 25201:001:0015, pindala 4,3100 ha, aadress 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik

kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS

2

(registrikood 10854476) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsiooni torustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 02.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 2.12.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.12.2020. Kohtunikuabi Silvia Sauväli.

1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (11.08.2021. a).

1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega seotud järgmine ehitis:

Ehitisregistri kood

Nimetus Ehitusalune pind m2

Staatus Liik Dokumendid

220582210 Eliktrivarustus

6kV liinid 1490

ehitusluba antud

kinnisasi

Jõhvi vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4625; Jõhvi

vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4620; Jõhvi

vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4626; Jõhvi

vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4621; Jõhvi

vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4633; Jõhvi

vald on 28.12.2011 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 2964; Jõhvi vald on 24.07.2009 väljastanud ehitusloa

ehitise püstitamiseks nr 1356; Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed muude väljastatud dokumentide kohta, samuti puuduvad andmed ehitise suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta.

1.5. Kultuurimälestiste registri andmetel: 1.5.1. lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus asub järgmise kinnismälestistena

registreeritud objekti kaitsevööndis: arheoloogiamälestis/Kinnisvara - Kukruse kalmistu ("Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 13.09. 2017 nr 197 (RT III, 19.09.2017, 2) alusel 19.09.2017. a arvele võetud mälestis nr 30717);

1.5.2. lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus asub järgmise kinnismälestistena registreeritud objekti kaitsevööndis: arheoloogiamälestis/Kinnisvara - Kivikalme ("Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) alusel 20.11.1997. a arvele võetud mälestis nr 8985).

Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kultuurimälestiste registri elektroonilises andmebaasis enne käesoleva lepingu tõestamist.

1.6. E-notari teabesüsteemi ja maa-ameti teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole kinnistu koosseisu kuuluva maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud, kuid on tehtud katastripidaja märge: Pindala on ebatäpne (01.07.2018).

1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei asu lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega on seotud suur hulk muid kitsendusi, mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.

3

2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.

2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16- 0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks. Alates 1. jaanuarist 2021 on Maanteeamet, Veeteede Amet ja Lennuamet ühendatud Transpordiametiks.

2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti peadirektori 12.07.2021.a. käskkirjaga nr 1.1-1/21/407.

2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr 1347 all tõestatud volikirja alusel. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.2. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatavate äriühingute poolt tagasi võetud ega

tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja esindatavate äriühingute põhikirjadest

4

vajalikud esindatavate äriühingute sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate äriühingute nimel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks

saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei

kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isikliku kasutusõigusega soodustatud isiku huve.

2.3.3. Nad lisavad käesolevale lepingule plaani, millisel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.4. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele

tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sidekaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud rohelise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).

3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7937650 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga

säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.

4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras. 4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust

kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.

4.1.5. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.

4.1.6. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.

4.1.7. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.

4.1.8. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile

5

[email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel.

4.1.9. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a. “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”.

4.1.10. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.

4.1.11. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde

digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.

4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.

4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.

4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.

4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud kannab Õigustatud isik.

4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.

4.9. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiametis kooskõlastatud AS Infragate Eesti poolt koostatud projektile nr JB30/239-19 „Edise survetõstepumpla ning reoveepuhasti projekteerimine. EL01. Aiandi keskus 13 survetõstepumpla. Elektripaigaldis, nõrkvool ja automaatika“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:

4.9.1. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist,

6

kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrku ei asu.

4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises

kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7937650 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu sidekaabelliini isiklik kasutusõigus Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS, registrikood 10854476, kasuks vastavalt 11.08.2021. a sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel

elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.

6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.

7

7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 58,30 eurot. Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).

Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Rain Korjus allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt

8

LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.

4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

9

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

13. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

14. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või

10

sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.

15. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest.

16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

17. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

18. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.

Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana

1

3

2

1

3

k

m

2

,

0

6

1

3

2

1

3

k

m

2

,

0

8

1 Tallinn-Narva tee

25201:001:0015

M1:500

Rajatise tehnilised andmed:

Kasutusõiguse ala: 55 m²

Projekteeritava sidekanalisatsiooni pikkus

kaitsevööndi ulatuses: 28 m

Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole

Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo

TINGMÄRGID

mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt

projekteeritud sidekanalisatsioon

KASUTUSÕIGUSE ALA

1

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

2970

ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud ja videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 teisel detsembril kahe tuhande kahekümnendal aastal (02.12.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Viimsi vald, Harju maakond (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS, registrikood 10854476, asukoht Uus-Tehase tn 3, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Rain Korjus, isikukood 37803312227, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Rakvere linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-

Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr 7937650 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 25201:001:0015, pindala 4,3100 ha, aadress 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

2

1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (02.12.2020).

1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220582210 Eliktrivarustus 6kV liinid 1490 ehitusluba antud kinnisasi

1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval

maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018).

1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 819 m²; nähtus: kinnismälestis (Kivikalme)), muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd (ulatus: 705 m²; nähtus: kinnismälestis (Kalmistu)), tee avalik kasutus), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.

1.8. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud:

1.8.1. 19.09.2017.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 30717): Kalmistu „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri käskkiri 13.09.2017 nr 197 (RT III, 19.09.2017, 2);

1.8.2. 20.11.2017.a. arvele võetud arheoloogiamälestis (registri nr 8985): Kivikalme „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954).

1.9. Lepingu esemeks II on aadressil 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-

Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.10. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr 4645308 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 25201:001:0028, pindala 9185 m², aadress 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.10.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

1) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu

3

kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks vastavalt 30.03.2005 lepingu punktidele 3, 4 ja 5. Kaaskoormatud kinnistu nr 650508. Sisse kantud 4.11.2009. äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud 16.05.2012. Kanne asendab eelmist kannet. Kohtunikuabi Ülle Juhanson. 2) Isiklik kasutusõigus AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks. Isiklik kasutusõigus on seatud elektroonilise side võrgu ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks viitega 30.06.2009.aastal sõlmitud lepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile. Kaaskoormatud kinnistu nr 650508. Sisse kantud 4.11.2009. 18.08.2014 kinnistamisavalduse alusel muudetud 30.09.2014. Kohtunikuabi Sigrid Orumets. 3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus on seatud elektrivõrgu majandamiseks kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses viitega 30.06.2009.aastal sõlmitud lepingule ja lepingu lisaks olevale plaanile nr 2. Kaaskoormatud kinnistu nr 650508. Sisse kantud 4.11.2009. äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud 16.05.2012. Kanne asendab eelmist annet. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.

1.10.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (02.12.2020).

1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220582210 Elektrivarustus 6kV liinid 1490 ehitusluba antud kinnisasi

1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval

maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.

1.14. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.15. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud mitmed kitsendused (sealhulgas avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, elektripaigaldise kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd, tee avalik kasutus), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.

Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

4

2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.

2.1.4. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.

2.1.6. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks.

2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemetele isiklike kasutusõiguste seadmine on otsustatud Maanteeameti teehoiudirektori peadirektori ülesannetes 20.11.2020.a. käskkirja nr 1-2/20/0938.

2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr 1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala

suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei

kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.

2.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.

2.2.4. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja tal on kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks (sh käesoleva lepingu sõlmimine ei välju Õigustatud

5

isiku igapäevase majandustegevuse raamest). 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks

saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse seadmisega ei

kahjustata punktis üks kümme kaks (1.10.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.

2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning

on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.

3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus I), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel vee- ja kanalisatsiooni torustikku (edaspidi nimetatud tehnovõrk), kasutada seda sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud selle ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud rohelise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).

3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 7937650 sissekandmisel esimese järjekoha.

3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu

esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus II), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel vee- ja kanalisatsiooni torustikku (edaspidi nimetatud tehnovõrk), kasutada seda sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud selle ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud rohelise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).

3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 4645308 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

6

Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja

Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.

4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule.

4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi.

4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.

4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel

tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.

4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.

4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.

4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.

4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.

4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.

7

4.9. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud AS Infragate Eesti töö nr JB30/239-19 „Jõhvi valla Edise küla Aiandi piirkonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine“. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (tehnoloogia, asukoht, sügavus, kõrgused jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast)ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu

nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.

4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega I

koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 7937650 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (registrikood 10854476) kasuks vee- ja kanalisatsiooni torustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 02.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.

5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega II koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4645308 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (registrikood 10854476) kasuks vee- ja kanalisatsiooni torustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 02.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.

8

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on

kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.

6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme

(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 59,60 eurot. Käibemaks 11,92 eurot. Kokku 71,52 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus

9

130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Mati Meeliste allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Rain Korjus allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt

10

LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.

4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

11

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

13. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

14. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

15. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.

16. Vastavalt ehitusseadustiku § § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-,

12

kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.

17. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m.

18. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0015 M1:500

Rajatise tehnilised andmed: Kaitsevööndi ala: 305 m² Kasutusõiguse ala: 203 m² Projekteeritava torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: 101 m Kaitsevööndi laius torustiku teljest 2,0 m, Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole

Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo

TINGMÄRGID mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt

projekteeritud veetorustik projekteeritud veetorustik (kinnine ehitusviis) projekteeritud survekanalisatsioon projekteeritud survekanalisatsioon (kinnine ehitusviis)

KAITSEVÖÖNDI ULATUS KASUTUSÕIGUSE ALA

1 Tallinn-Narva tee 25201:001:0028 M1:500

Rajatise tehnilised andmed: Kaitsevööndi ala: 154 m² Kasutusõiguse ala: 102 m² Projekteeritava torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: 51 m Kaitsevööndi laius torustiku teljest 2,0 m, Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole

Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo

TINGMÄRGID mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt

projekteeritud veetorustik projekteeritud veetorustik (kinnine ehitusviis) projekteeritud survekanalisatsioon projekteeritud survekanalisatsioon (kinnine ehitusviis)

KAITSEVÖÖNDI ULATUS KASUTUSÕIGUSE ALA

1

TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1750

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (11.08.2021. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Valge tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS, registrikood 10854476, asukoht Uus-Tehase tn 3, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Rain Korjus, isikukood 37803312227, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Rakvere linn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on aadressil 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru

maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa

nr 7937650, mille koosseisu kuulub maaüksus, mille katastritunnus 25201:001:0015, pindala 4,3100 ha, aadress 1 Tallinn-Narva tee, Edise küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik

kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS

2

(registrikood 10854476) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsiooni torustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 02.12.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 2.12.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.12.2020. Kohtunikuabi Silvia Sauväli.

1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (11.08.2021. a).

1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega seotud järgmine ehitis:

Ehitisregistri kood

Nimetus Ehitusalune pind m2

Staatus Liik Dokumendid

220582210 Eliktrivarustus

6kV liinid 1490

ehitusluba antud

kinnisasi

Jõhvi vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4625; Jõhvi

vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4620; Jõhvi

vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4626; Jõhvi

vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4621; Jõhvi

vald on 8.07.2014 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 4633; Jõhvi

vald on 28.12.2011 väljastanud ehitise aadressi korrastuse teatise nr 2964; Jõhvi vald on 24.07.2009 väljastanud ehitusloa

ehitise püstitamiseks nr 1356; Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed muude väljastatud dokumentide kohta, samuti puuduvad andmed ehitise suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta.

1.5. Kultuurimälestiste registri andmetel: 1.5.1. lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus asub järgmise kinnismälestistena

registreeritud objekti kaitsevööndis: arheoloogiamälestis/Kinnisvara - Kukruse kalmistu ("Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 13.09. 2017 nr 197 (RT III, 19.09.2017, 2) alusel 19.09.2017. a arvele võetud mälestis nr 30717);

1.5.2. lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus asub järgmise kinnismälestistena registreeritud objekti kaitsevööndis: arheoloogiamälestis/Kinnisvara - Kivikalme ("Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) alusel 20.11.1997. a arvele võetud mälestis nr 8985).

Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kultuurimälestiste registri elektroonilises andmebaasis enne käesoleva lepingu tõestamist.

1.6. E-notari teabesüsteemi ja maa-ameti teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole kinnistu koosseisu kuuluva maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud, kuid on tehtud katastripidaja märge: Pindala on ebatäpne (01.07.2018).

1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei asu lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega on seotud suur hulk muid kitsendusi, mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.

3

2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.

2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõikes 3 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16- 0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks. Alates 1. jaanuarist 2021 on Maanteeamet, Veeteede Amet ja Lennuamet ühendatud Transpordiametiks.

2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti peadirektori 12.07.2021.a. käskkirjaga nr 1.1-1/21/407.

2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr 1347 all tõestatud volikirja alusel. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.2. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatavate äriühingute poolt tagasi võetud ega

tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja esindatavate äriühingute põhikirjadest

4

vajalikud esindatavate äriühingute sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate äriühingute nimel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks

saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei

kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isikliku kasutusõigusega soodustatud isiku huve.

2.3.3. Nad lisavad käesolevale lepingule plaani, millisel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.4. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele

tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sidekaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja - rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.

3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud rohelise viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).

3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7937650 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.

4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga

säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.

4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras. 4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust

kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.

4.1.5. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.

4.1.6. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.

4.1.7. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.

4.1.8. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile

5

[email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega tuleb lõpetada esimesel võimalusel.

4.1.9. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a. “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa üleandmise akti”.

4.1.10. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.

4.1.11. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

Muud kokkulepped 4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde

digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.

4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.

4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.

4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.

4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud kannab Õigustatud isik.

4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.

4.9. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiametis kooskõlastatud AS Infragate Eesti poolt koostatud projektile nr JB30/239-19 „Edise survetõstepumpla ning reoveepuhasti projekteerimine. EL01. Aiandi keskus 13 survetõstepumpla. Elektripaigaldis, nõrkvool ja automaatika“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:

4.9.1. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist,

6

kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrku ei asu.

4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises

kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7937650 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu sidekaabelliini isiklik kasutusõigus Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS, registrikood 10854476, kasuks vastavalt 11.08.2021. a sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.

6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel

elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.

6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.

7

7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 58,30 eurot. Käibemaks 11,66 eurot. Kokku 69,96 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).

Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Rain Korjus allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt

8

LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.

4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

9

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või - rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

13. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse sama seaduse 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

14. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või

10

sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.

15. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015 välja antud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest.

16. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

17. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

18. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.

Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana

1

3

2

1

3

k

m

2

,

0

6

1

3

2

1

3

k

m

2

,

0

8

1 Tallinn-Narva tee

25201:001:0015

M1:500

Rajatise tehnilised andmed:

Kasutusõiguse ala: 55 m²

Projekteeritava sidekanalisatsiooni pikkus

kaitsevööndi ulatuses: 28 m

Kasutusala laius torustiku välisküljest 1,0 m mõlemale poole

Koostas: Infragate Eesti AS Raivo Saidlo

TINGMÄRGID

mõõdistatud maaregistri tunnuse saanud krunt

projekteeritud sidekanalisatsioon

KASUTUSÕIGUSE ALA