Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/17544-2
Registreeritud	21.10.2024
Sünkroonitud	24.10.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Võru Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Võru Vallavalitsus
Vastutaja	Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (33034 tm).

Failid

7.1-22417544-2 21.10.2024 Valjaminev kiri.asice

E5724_EP_AR-3-01_Seletuskiri.pdf

E5724_EP_AS-4-01_ASENDIPLAAN.pdf

Kose tee 23 kinnistu ehitusteatise eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

E5724_EP_AR-3-01_Seletuskiri.pdf

OÜ Marksi Maja

J.Käisi tn 1-1 reg. 11704922 63305 PÕLVA MTR EEP001698 tel 516 6930 [email protected] Tegevusluba: E 450/2009

Tellija: Wohom OÜ E5723 Asukoht: Arenduse

Tilsi küla, Põlva vald Põlvamaa

Võru valda, Kose alevikku, Kose tee 23 katastriüksusel asuva aiamaja ümberehitamise

eelprojekt

Büroo juhataja: Agu Roht/

Vastutav spetsialist: Agu Roht/ allkirjastatud digitaalselt volitatud arhitekt 7 kutsetunnistus nr 177634

Arhitekt: Krista Käär/

Omanik: Peeter Kesner/

04. oktoober 2024

SISUKORD

1. Seletuskiri ………………………………………….……….….lk 4…16

Joonised:

Asendiplaan ..........................................................................................AS-01

Vaade kagu poolt ................................................................................AR-01

Vaade kirde poolt .................................................................................AR-02

Vaade loode poolt ................................................................................AR-03

Vaade edela poolt ...............................................................................AR-04

Põhiplaan ….......................................................................................AR-05

II korruse plaan ..................................................................................AR-06

Vundamendi plaan ………………………..……..…....….............…AR-07

Katuse plaan .......................................................................................AR-08

Lõige 1-1 ..........................................................................................AR-09

Avatäidete spetsifikatsioon ...............................................................AR-10

E5724 Võru valda, Kose alevikku, Kose tee 23 katastriüksusel asuva aiamaja ümberehitamise eelprojekt. 04.10.2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 2/16

Situatsiooni plaan.

Asukoha plaan. Kose tee 23 katastriüksus on tähistatud sinise joonega ja punase

märgisega.

SELETUSKIRI

1. Üldosa

Eelprojekt on koostatud Võru maakonnas, Võru vallas, Kose aleviku, Kose tee 23

katastriüksusel91805:003:0080 asuva aiamaja ümberehitamiseks suveelamuks.

Seletuskirjas edaspidi elamuks. Aiamaja on kantud EHR keskkonda koodiga 113018413.

Hoone ehitatakse ümber tehases valmistatud elementidest.

Projekteerimise aluseks on omaniku soov hoone täielikult ümber ehitada ja

„Ehitusseadustik1“, mis vastu võetud 11.02.2015.a.-l; täiendavalt: Majandus- ja

taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“, vastu võetud 17.07.2015.a.;

„Tuleohutuse seadus“ vastu võetud 05. mail 2010.a., Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“ vastu võetud 30. märtsil 2017 a.; Siseministri määrus nr 10,

vastu võetud 18.veebruaril 2021.a. „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; EVS 812-3:2018

„Ehitiste tuleohutus“ osa 3 „Küttesüsteemid”; EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 7

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; Majandus-ja taristuministri määrus nr 85

„Eluruumile esitatavad nõuded“, vastu võetud 02.juulil 2015.a; Sotsiaalministri määrus nr

42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonete ja

mürataseme mõõtmise meetodid”, vastu võetud 04.märtsil 2002.a. ja Riigikogu seadus

“Seadme ohutuse seadus” vastu võetud 18.02.2015.a.

Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Maamõõdubüroo A&O OÜ poolt 2024.a.

augustis-septembris mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr 223/24).

Töövõtja peab lähtuma sellest, et hoone tuleb, arvestades head ehitustava, ümber ehitada

lõplikult valmis. Lisaks peab töövõtja arvestama tööjooniste tellimise vajadusega ehituse

läbiviimiseks.

Kui lepingus ei ole mainitud ehituse või selle osa teostusnõudeid, peab töövõtja täitma

lepingus samalaadsete või võrdlust kannatavate tööde kohta antud ettekirjutusi või nende

puudumisel kasutama samalaadsete ehitustööde puhul üldiselt nõutavat ja kõnealusel

ametialal valitsevat menetlust hea ja korraliku töötulemuse saavutamiseks. Töövõtja peab

tööde tegemisel järgima Riigikogu seadust „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“ vastu

võetud 16.06.1999.a.

Ehitise kasutusiga peale ümberehitamist on 50 aastat, klass D (EPN 15.1 ja EPN 11.1

p3). Hoone tööea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid, tarindi osad, samuti

ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma E5724 Võru valda, Kose alevikku, Kose tee 23 katastriüksusel asuva aiamaja ümberehitamise eelprojekt. 04.10.2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 4/16

töökõlblikkuse. Mittekandvate tarindite ja tarindi osade, samuti ligipääsetavate

isolatsioonide (katusekate) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid nende tugevus

püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud nende asendamiseni. Maa-alused vee ja

kanalisatsioonitorustikud tuleb ehitada kasutuseaga 50 aastat. Maa-alustel kaabelliinidel

peab kasutusiga olema 20 aastat. Hoone ventilatsioonisüsteemide ja soojaveetorustike

kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat. Hoone külmaveetorustiku ja kanalisatsiooni

kasutusiga peab olema 50 aastat.

Projekti ühe eksemplari peab säilitama hoone kestvusea jooksul. Ehitamise alustamisest

peab omavalitsust teatama vähemalt kolm päeva ette, soovitavalt läbi EHR keskkonna.

Hoonele tuleb peale valmimist esitada kasutusteatis.

2. Asendiplaaniline lahendus

Olemasolev aiamaja asub katastriüksuse lõunaosas. Hoone harjajoon on

ligilähedaselt kirde-edela suunaline. Hoone kagupoolne otsasein jääb ühele joonele

naaberkinnistu Kose tee 25 seinaga. Pääs katastriüksusele on lõuna pool kulgevalt riigiteelt

66 Võru-Verijärve tee L1.

Katastriüksuse põhjaosas asub kasvuhoone. Katastriüksuse edelanurga ligidal asuvad

elektrisüsteemi liitumiskilp, liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Katastriüksusel kasvavad viljapuud ja marjapõõsad ning ilutaimed. Kinnistu

loodepiiril on hekk. Maapinna reljeef on tasane.

Sissepääsutee ja platsid kaetakse kruusast või tänavakividest kattega.

Autode parkimisala 3-le autole on omal kinnistul. Suveelamu ühendatakse 0,4 kV

maakabliga elektrivarustuse süsteemi kinnistu piiril asuvast liitumiskilbist.

Majandus-joogivesi saadakse katastriüksuse edelanurga lähedal olevast

liitumispunktist. Ühendus tehakse maa-aluse toruga. Reoveed juhitakse kinnistu

edelanurgas asuvasse liitumiskaevu.

Hoone ümber tehakse 4...6 cm paksustest tänavakividest sillutisriba 5o kaldega

hoonest eemale.

Segaolmejäätmed kogutakse sissesõidutee lähedale paigaldatavasse konteinerisse, mis

peavad asuma vähemalt 2 m kaugusel hoonest ja 5 m kaugusel kinnistu piirist.

Sademeteveed immutatakse maapinda kinnistu piires.

Territooriumi heakorra ja täiendava kõrghaljastuse rajamiseks peab vajadusel koostama

sellekohase projekti.

3. Arhitektuurne lahendus

Ümberehitatav elamu saab olema osaliselt kahekorruseline, keldrita ristkülikukujulise

põhiplaaniga, kõrge viilkatusega ehitis. Hoone kaguküljel on katusega kaetud puidust

terrass.

Esimesele korrusele on ette nähtud teha köök-tuba, tuba ja tualettruum. Teisel korrusel

on magaislavats, millele pääseb mööda puitredelit. Pääs hoonesse on kagu poolt üle

terrassi. Terrasse tehakse ka hoone kirdeotsa. Sellele terrassile

Hoone välisseinad kaetakse vertikaalsete voodrilauaga ning värvitakse toonvärviga

tumehalliks, toon N162 (Tikkurila Monicolor Nova värvikaardi järgi). Piirliistud värvitakse

samas toonis. Aknaraamid ja välisuks värvitakse tumehalliks, toon L162. Katuse katteks

paigaldatakse tumehall valtsplekk, toon RR23. Sademetevete rennid ja torud paigaldatakse

tumehalli tooniga RR23. Välisviimistlusmaterjalide toonid on toodud joonistel AR-

01...AR-04.

Välistingimustes olevad viimistlusmaterjalid peavad olema ilmastikukindlad.

Viimistluse tegemisel tuleb järgida MaalritöödeRYL 2012 ja SisetöödeRYL 2013 nõudeid.

I korruse põrandad tehakse kuivades ruumides laminaat- või puitparketist kattega. Niiskes

ruumis tehakse põrandad märjalt mittelibedatest keraamilistest plaatidest kattega. Niiskes

ruumis peab plaatpõranda alla tegema hüdroisolatsiooni, mis on pööratud seintele 20 cm

kõrguselt.

Eluruumide seinad ja laed värvitakse või tapetseeritakse. Muist eluruumide seinu

kaetakse viimistluslaudadega. Niiskes ruumis paigaldatakse seintele keraamilised plaadid

(vähemalt 1,5 m kõrguselt ja dušinurgas 2,0 m kõrguselt). Niiskes ruumis peab seinte ja lae

pindadele tegema niiskustõkke. Niiske ruumi seinte ülaosa ja lagede pinnad värvitakse

pesemis- ja kulumiskindlate värvidega.

4. Konstruktiivne lahendus

4.1. Kasutatud normdokumendid

EVS 932:2017 Ehitusprojekt

EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus

EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2. Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Osa 1: Üldeeskirjad.

4.2. Koormused

Kasuskoormus:

Põrandad qk= 2,0 kN/m2, Qk= 2,0 kN

Katusel (klass H): katusel 40o qk=0,7 kN/m2, Qk= 1,5 kN

Osavarutegurid-

Alalised koormused γG=1,20

Muutuvad koormused γQ=1,50

Heliisolatsioon

Tarindi nimetus Õhumürapidavus R'w[db]

Välissein (VS-1) 52

4.3. Lühikirjeldus

Suveelamu on vahetäitega puitkarkassil välisseintega, mis kaetakse väljast värvitud

vertikaalse voodrilauaga. Hoone aluseks on plaat. Seinte jäikus tuleb tagada

diagonaalsidemetega. Siseseinad ehitatakse puitkarkassi vahetäitega katteks ehitusplaadid.

Välispiirded soojustatakse mineraalvillaga.

Katuse katet kannavad puidust sarikad. Ruumide laed on puidust taladel.

Puidust kandekonstruktsioonide minimaalne tugevusklass C24 (tugevussorteeritud puit)

kasutusklass 2. Põranda, seinte ja katuslae soojustamiseks on soovitav kasutada kivivill

Paroc plaate soojaerijuhtivusega kuni 0,034 W/mK.

Betooni tugevusklass C25/30. Armatuur A500HW. Poltide minimaalne tugevusklass

8.8. Terase mark S235.

Katuslae aluskattematerjalina tuleb kasutada aluskatet, mille 1 m2 kaal on vähemalt 150

gr. Puit ja kivipinnad peavad olema eraldatud hüdroisoleeriva materjaliga. Teipmaterjalide

kasutamisel peavad need vastama materjalide omadustele mida teibitakse. Kõik

kommunikatsioonide läbiviigud peavad olema hülsis.

Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma selle valmistajatehase juhendite järgi.

Tööde kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, MaalritöödeRYL2012 ja

SisetöödeRYL 2013 esitatud kvaliteedinõuetele.

4.4. Vundament

Vundamendi projekteerimisel on arvestatud, et pinnase kandevõime on 200 N/m2, mida

tuleb täpsustada järgmise projekteerimise staadiumiga.

Hoone plaadi alust ei tohi kobestada. Alus peab olema tasane. Plaadi alla peab tegema

liivaluse paksusega 20 cm (tihedus D=97%). Enne soojustusplaatide EPS 100 300 mm

paigaldamist peab alusele vajadusel paigaldama radoonitõkkekile. Soojustusplaatidele

paigaldatakse polüetüleenkile 0,2 mm, millele valatakse betoonist C25/30 XC2 120 mm

sarrusvõrguga 150x150 mm läbimõõduga 8 mm üldosas. Vundamendi täpsem armeerimine

tuleb anda edasise projekti staadiumiga. Vundamenti serva peab paigaldama hoone

karkassi ankurdamiseks ankrud sammuga 1,5...2 m.

Sokilosa tuleb krohvida.

Terrassi kandetalad toetatakse kruvivaidele. Kruvivaide paigaldussügavus peab olema

vähemalt 1,2 m maapinnast.

4.5. Põrandad

I korruse põranda laminaat- või puitparkett kate paigaldatakse betoonplaadile.

WC-duširuumis tehakse esmalt aluspõranda pinnale hüdroisolatsioon, mis tuleb pöörata

seintele 20 cm ulatuses ja seejärel paigaldatakse märjalt mittelibedad keraamilised plaadid.

II korruse põrand ehitatakse vahelaetaladele 45x145 mm s600. Taladele paigaldatakse

OSB plaat 18 mm ja sellele alusvaip ning laminaat- või puitparkett 12 mm.

Terrassi põrand tuleb teha immutatud terrassi laudadest immutatud puitkarkassile

50x150 mm toetatuna kruvivaiadele.

4.6. Välisseinad

Hoone välisseinad tuleb ehitada puitkarkassil 45x145 mm s600, täiteks mineraalvill.

Väljastpoolt paigaldatakse karkassile tuuletõkkekips 9 mm ja tuuletõkkekangas.

Tuuletõkkekangas kinnitatakse vertikaalse rooviga 21x45 mm s600, millele pannakse

horisontaalne roov 21x45 mm s600 ja sellele omakorda vertikaalne laudis 21x120 mm.

Seestpoolt tuleb puitkarkassile paigaldada aurutõkkekile ja sellele lisakarkass 45x45

mm s600, täiteks mineraalvill ja siis OSB plaadid 12 mm ning viimistluslauad.

4.7. Siseseinad

Hoone siseseinad ehitatakse puitkarkassil 45x95 mm s400, täiteks mineraalvill, katteks

mõlemalt poolt kipsplaadid 12 mm. Eluruumide poolt võib kipsplaadid asendada

viimistluslauaga. Sellel puhul tuleb viimistluslaudade taha paigaldada ehituspaber- või

papp.

4.8. Katuslagi

Katuse kandeelementideks on puitsarikad 45x145 mm s600. Sarikate vahed täidetakse

mineraalvillaga. Sarikad toetatakse puitkarkassi ülemisele vööle. Pealtpoolt paigaldatakse

sarikatele hingav aluskate, mis kinnitatakse liistudega 45x45 mm ning sellele paigaldatakse

puitroov 22x120 mm s240 mm. Puitroovile paigaldatakse valtsprofiilplekk Classik.

Altpoolt paigaldatakse sarikatele aurutõke, sellele lisaroov 45x45 mm s600, vahel

mineraalvill ja sellele OSB plaat 12 mm.

Katuse servadesse paigaldatakse sademevete ärajuhimiseks rennid ja allaviigutorud.

5. Vesivarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ehitamisel tuleb järgida järgmisi normdokumente:

EVS 932:2017 Ehitusprojekt. EVS 835:2014 Hoone veevärk; EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; RIL 77 2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

Elamu saab vee kinnistu edelanurgas asuvast liitumispunktist. Veetrass ehitatakse

hooneni PEM 32 toruga, paigaldussügavus 1,8 m.

Sooja vee saamiseks paigaldatakse elektrilised kuumutusseadmed. Külma vee

vooluhulgaks arvestatakse 0,6 l/sek ja soojale veele 0,4 l/sek. Vee vajadus ööpäevas on 300

l/d.

Hoonete sisetorustik ehitatakse PEX või analoogsetest torudest. Sulgearmatuurina

kasutatakse kuulkraane.

Enne hoonesisese veetorustiku kasutuselevõttu peab tegema surveproovi 10 minuti

jooksul rõhuga 1000 kPa alumisest punktist mõõdetuna, kui veetorustik ja selle

ühenduskohad on nähtaval. Veetorustiku võib kasutusele võtta pärast süsteemi läbiuhtmist

joogiveega.

Kanalisatsiooni sisevõrgud ehitatakse PP ja PVC torudest läbimõõduga Dv 75...110

mm. Kanalisatsioonitorustiku horisontaalosa kalle võib olla i=0,01...0,02. Kanalisatsiooni

ööpäevane vooluhulk on 300 l/d.

Reoveed juhitakse katastriüksuse edelanurgas asuvasse liitumiskaevu. Kanalisatsiooni

välistrassi PVC Dv 110 SN8 läbilaskevõimeks on arvestatud kuni Q=2,0 l/sek.

Kanalisatsioonitoru väljaviik DN 110 paigaldatakse läbi põranda 0.7…1,2 m sügavusele

maapinnast. Kõik läbiviigud läbi konstruktsioonide peavad olema hülsis.

Hoone külmaveetorustiku ja kanalisatsioonisüsteemi kasutusiga peab olema 50 aastat,

soojaveetorustikul 20.a.

Välisvõrkude ehitusest

Vajalik süvendikraav rajatakse uuele kanalisatsiooni- ja veetorustikule. Hoone

vundamendi vahetus läheduses talvistes tingimustes teostatavate kaevetööde puhul tuleb

kasutada meetmeid vundamendi aluspinnase läbikülmumise vältimiseks.

Torustiku kraavi kaevamisel peab kanalites olema vaba ruumi vähemalt:

- toru alla 200 mm

- toru kõrvale 400 mm

- kaevu ümber 300 mm

Kanalisatsioonitorustiku liivaluse minimaalne paksus on 200 mm. Aluskiht tihendada

90% tihedusastmeni, vältides aluspinnase rikkumist. Kinnistu omanik peab torustikud üle

vaatama enne kaevikute täitmist. Kanalisatsioonitorud katta 200 mm paksuse liivakihi ja

kaevepinnasega. Torule peab paigaldama toru laest (pealmisest pinnast) arvatult 300...400

mm kõrgusele avastuslindi.

Kanalisatsioonitorud paigaldatakse PVC DV 110 SN8 muhvidega. Liidetes kasutatakse

kummitihendeid. Kanalisatsioonitorustiku kalle võib olla i=0,01...0,02. Torustiku

paigaldamise minimaalne sügavus maapinnast toru peale on 70 cm, soovitatav sügavus 120

cm. Trassi pööramise kohas peavad olema vahekaevud, mille kaane kandevõime on 25

tonni.

6. Küte ja ventilatsioon

Hoone ventilatsioonisüsteemide ehitamisel tuleb järgida järgmisi normdokumente:

Soovitavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018.a.

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”

EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide

kütmiseks ja jahutamiseks“

EVS-EN 15251 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja

akustikast“

EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

MAARYL 2010 “Ehitustööde üldised kvaliteedi nõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

Hoone tehnosüsteemide RYL 2012 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1”

LVI 20-10348 Soone juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”

LVI 20-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”

Hoone ruume köetakse õhk-õhk soojuspumbaga. Vajadusel köetakse ruume tahkel

kütusel töötava kamin-ahjuga. Tualettruumi põrandasse paigaldatakse elektriline küttematt.

Hoone ruume ventileeritakse avatäidete kaudu ja kohtventilatsiooniagregaadiga. Köögis

asuva elektripliidi kohalt peab tegema elektrilise kohtäratõmbe läbi seina õue, võimsusega

vähemalt 50 l/sek. Äratõmbe kanal peab olema ehitatud mittepõlevatest materjalidest ja

omama tulepüsivust EI15. Tualettruumist peab tegema väljatõmbesüsteemi võimsusega

vähemalt 30 l/sek.

Hoone ventilatsioonisüsteemide ja soojaveetorustike kasutusiga peab olema vähemalt 20

aastat.

7. Elektrivarustus

Elektrivarustus paigaldatakse sellekohase projekti järgi, mille koostamisel peab arvestama

järgmisi normdokumente:

Riigikogu seadus “Seadme ohutuse seadus” vastu võetud 18.02.2015.a.

Majandus- ja taristuministri määrus nr 91 „ Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded

ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse

nõuded ja vastavushindamise kord1“ 14. juulist 2015 a;

Majandus- ja taristuministri määrus nr. 74 „ Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esita-

tavad nõuded“ 26. juunist 2015 a;

EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloo-

mustus, määratlused.

Elektrivarustuse projekteerimisel peab aluseks võtma võrguettevõtte poolt väljastatud

tehnilisi tingimusi.

Elektrivarustus ehitatakse 0,4 kV maa-aluse kaabli kaudu kinnistu edelanurgas asuvast

liitumiskilbist kuni hoone peakilbini, mis paigaldatakse hoone peasissepääsu ligidale.

Üldvalgustuseks kasutatakse LED-valgusteid. Niiskes ruumis peavad olema

niiskuskindlad valgustid ja lülitid ning pistikupesad (vähemalt IP 44). Kuumutusseadmete

ees peab olema lekkevoolukaitse. Elektriliste seadmete toitmiseks paigaldatakse

pistikupesad.

Seadmeid võib kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud audit, mille

järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil

kasutamine on ohutu. Seadmeid peab kontrollima seaduses ette nähtud tähtaegadel.

Elektriseadmete kasutuseaks tuleb hea projekteerimistava kohaselt ette näha 20.a.

Side ja andmesidevõrgu töö lahendatakse 4G või 5G juhtmevaba sidesüsteemide abil.

8. Tuleohutus

Tuleohutuse tagamisel on lähtutud Siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ vastu võetud 30. märtsil 2017 a.; Siseministri määrus nr 10, vastu

võetud 18.veebruaril 2021.a. „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; EVS 812-3:2018 „Ehitiste

tuleohutus“ osa 3 „Küttesüsteemid”; EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 7

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

Hoone tuleohutusklass on TP-3. Hoone kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on I

kasutusviis. Hoone ruumide põlemiskoormus on kuni 600 MJ/m2. Hoones ei moodustata

eraldi tuletõkkesektsioone. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid pole.

Siseseinte ja lae kattematerjali tuletundlikkus peab olema vähemalt D-s2,d2, põranda

katetele nõudeid ei esitata. Katusekatte pinna tuletundlikkus on projekteeritud Broof(t2-t4) .

Terrassi põranda pinnakihi tuletundlikkus peab olema DFL-s2. Hoones paigaldatavate

kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Eca. Köögis pliidi kohale paigaldatava

ventilatsiooni äratõmbe kanal peab olema ehitatud mittepõlevatest materjalidest ja omama

tulepüsivust EI15.

Kamin või kamin-ahi ühendatakse metallist eelisoleeritud suitsukorstnaga. Korstna

allosas peab olema puhastusluuk ohutuskujaga 60 cm. Korstna ots peab ulatuma üle katuse

pinna vähemalt 1 m mõõdetuna risti katuse pinnast. Korstna ots peab olema kaitstud

katusega sademetevete sattumise eest korstna lõõri. Korsten peab olema alt puhastatav.

Kütteseadmele ei tohi lähemale kui 0,5 m paigaldada põlevmaterjali või –eset.

Suletavate ustega kollete ees ei tohi hoida kuni 1,0 m kaugusel kergesti süttivaid materjale

ja avatud suuga kollete ees 1,5 m kaugusel kergesti süttivaid materjale.

Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis peab küttekolde ees olev põrand olema

süttimise eest kaitstud põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või asendatakse

põlevmaterjalist põrandakate mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala

ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele ning

avatud suuga kollete ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 750 mm selle ees ja

vähemalt 150 mm koldeava külgedele.

Statsionaarset ja portatiivset küttekollet ja suitsukäike tohib paigaldada sellekohast

kutsetunnistust omav isik. Kütteseadme paigaldamisel peab arvestama seadme

ohutusjuhendiga. Suitsulõõride puhastamine peab toimuma vähemalt kord aastas või

sagedusel, mis on kütteseadme juhendis/passis. Kord iga viie aasta jooksul peab seadmeid

ja lõõre puhastama kutseline korstnapühkija ja väljastama sellekohase tõendi, mida tuleb

alles hoida kuni järgmise puhastamiseni/ülevaatuseni.

Suitsu eemaldamine tulekahju puhul toimub avatäidete kaudu.

Vähemalt ühte eluruumi peab paigaldama autonoomse tulekahjusignalisatsiooni anduri.

Küttekoldega ruumis peab olema vinguandur. Hoones on soovitav hoida 1 pulberkustuti

kustutusaine massiga vähemalt 6 kg.

I kasutusviisiga hoonete puhul loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks

vähemalt 30 m3, (alus Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.veebruaril 2021.a.

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord” §7 lg 6). Lähim registrisse kantud tulekustutusveevõtu

hüdrant nr 179 asub Pappjärve 2 kinnistu edelapiiri lähedal, jäädes ümberehitatavast

hoonest lääne poole ca 140 m kaugusele.

Veevõtukoha asukoht ja teekond selleni on näha allpool oleval plaanil.

9. Keskkonnakaitse

Segaolmejäätmete kogumine ja käitlemine peab olema organiseeritud vastavuses Võru

Vallavaolikogu määrusega nr 2, vastu võetud 27.11.2013.a. Prügikonteinerid paigaldada

sissesõidutee äärde, vähemalt 2 m kaugusele hoonetest ja 5 m kaugusele kinnistu piirist.

Ehitamise käigus tekkivad jäätmed anda:

 metall metallijäätmekäitlusega tegelevasse ettevõttesse.

 ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja koguda liikide kaupa ning anda üle jäätme

liigi käitlemiõigust omavale ettevõttele.

Kõva PVC-plasti ja autorehve kinnistu territooriumil põletada ei tohi. Plastjäätmed,

paber, rehvid, luminofoorlampide pirnid, akud ja patareid peab üle andma sellekohast

tegevusluba omavale utiliseerimisettevõttele või viima kogumispunkti.

Sademeteveed immutatakse maapinda kinnistu piires.

Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida. Kompostihunnik teha või paigaldada

komposteerimiskonteiner sobivasse kohta – vähemalt 5 m kaugusele kinnistu piiridest.

10. Energiatõhususest

Hoones on alla 50 m2 köetavat pinda. Seoses sellega hoonele ei väljastata arvutuslikku

energiamärgist.

11. Juhised hoone ekspluateerimiseks

Hoone ekspluateerimisel tuleb korras hoida kõik insenervõrgud. Ilmnenud vigastused

või lekked tuleb koheselt kõrvaldada. Põrandad, seinad ja laed peavad olema korras, uksed

ja aknad normaalselt sulguvad. Katuse seisukorda kontrollida vähemalt kaks korda aastas.

Hoone seisukorda võib kõige rohkem rikkuda konstruktsioonidesse tungiv vesi.

12. Muud Valdkondades, kus Eesti ehitusnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud

Soome ehitusnormid ning juhised. Konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud, et

ehitustöödel juhindutakse MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2010

nõuetest.

Ehitamisel tuleb täita konkreetsele tööle esitatavaid nõudeid vastavalt toote valmistaja,

RYL-, EPN, RT ja ET-kartoteekide või muud antud juhul rakenduvat juhist või eeskirja.

Monteeritavatele ehitus-konstruktsioonidele ja elementidele tuleb projekteerida valmistus-

ja / või tootejoonised. Projekti muutuseid ehitamisel võib teha vaid vastava osa

projekteerija kirjalikul nõusolekul.

Materjalide paigaldamisel ja nendega töötamisel tuleb arvestada konkreetse materjali ja

toote tootja-poolsete nõuetega.

13. Suveelamu tehnilised näitajad ehitisealune pind 40,3 m² maapealse osa alune pind 40,3 m² suletud netopind 34,6 m² maapealse osa korruste arv 2 maa-aluse osa korruste arv 0 absoluutne kõrgus 94,9 m ehitise kõrgus 4,9 m pikkus 10,0 m laius 4,9 m sügavus 0 m maht 162 m3

maapealse osa maht 162 m3

köetav pind 34,6 m² üldkasutatav pind 0,0 m² tehnopind 0,0 m²

Hoone konstruktsioonid: vundamendi liik madalvundament kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal puit, monoliitne raudbetoon katuse ja katuslagede kandva osa materjal puit

vahelagede kandva osa materjal puit väliseina liik vahetäitega sõrestik välisseina välisviimistluse materjal puit voodrina katusekatte materjal plekk elektrisüsteemi liik võrk veevarustuse liik võrk kanalisatsiooni liik võrk soojusvarustuse liik puudub soojusallikas õhk-õhk soojuspump, kamin energiaallikas elekter, segapuit ventilatsiooni liik loomulikul tõmbel ilma

ventilatsiooni lõõrideta jahutussüsteemi liik puudub võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub liftilde arv 0

Volitatud arhitekt 7: A. Roht

E5724_EP_AS-4-01_ASENDIPLAAN.pdf

66 Võru-Verijärve tee L1

Üla-Põhja

M a g

a m

is tu

b a

1 0 .8

m ²

K ö ö k/

e lu

tu b

a 1 4 .6

m ²

T e rr

a ss

8 .7

m ²

T e rr

a ss

7 .1

m ²

±0.00=90.20

ÜKSIKELAMU TEHNILISED

ANDMED:

EHITISEALUNE PIND: 49.0m²

SULETUD NETOPIND: 34.5m²

HOONE MAHT: 162m³

TULEPÜSIVUSKLASS: TP 3

TINGMÄRGID:

KINNISTU PIIR

OL.OLEV MAAKAABEL

+ LIITUMISKILP

PROJEKT. 0.4kV ELEKTRIMAAKAABEL

OL.OLEV VEETORUSTIK+ LIITUMISPUNKT

PROJEKT. VEETORUSTIK

OL.OLEV KAN. TORUSTIK+ LIITUMISPUNKT

PROJEKT. KAN. TORUSTIK

PÄÄS HOONESSE

SEGAOLMEJÄÄTMETE KONTEINER

PROJEKT. PARKIMISKOHAD

PROJEKT. BETOONKIVIKATE

EKSPLIKATSIOON

PROJEKTEERITUD ELAMU

OLEMASOLEV EL.LIITUMISPUNKT

OL.OLEV VEE LIITUMISPUNKT

OL.OLEV KANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT

OLEMASOLEV KASVUHOONE

SEGAOLMEJÄÄTMETE KONTEINER

PROJEKT. PARKIMISKOHAD

HOONE NURGAPUNKTIDE

KOORDINAADID:

1. Y=680487.06 X=6412168.13

2. Y=680491.76 X=6412166.76

3. Y=680488.97 X=6412157.16

4. Y=680484.26 X=6412158.53

Marksi Maja OÜ

Kose tee 23 kinnistu ehitusteatise eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Võru Vallavalitsus

[email protected]

Võrumõisa tee 4a

65605, Võru, Võru maakond

Teie 10.10.2024

Meie 21.10.2024 nr 7.1-2/24/17544-2

Kose tee 23 kinnistu ehitusteatise eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Kose aleviku

Kose tee 23 (91805:003:0080) kinnistu ehitusteatise eelnõu (menetlus nr 455047, teatis nr

2411201/25047 )

Kinnistu (91805:003:0080) asub riigitee 66 Võru-Verijärve tee km 2,12-2,14 kaitsevööndis.

Ehitusteatis antakse suveelamu (EHR kood nr 113018413) ümberehitamiseks, vastavalt „Võru

valda, Kose alevikku, Kose tee 23 katastriüksusel asuva aiamaja ümberehitamise

eelprojekt“ Marksi Majad OÜ , töö nr E5723 alusel.

Transpordiametilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning tuginedes ehitusseadustiku § 71 lg 1 ja lg 3

kliimaministri 17.11.2023 määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame

ehitusteatise eelnõu kooskõlastamata järgnevate puuduste tõttu:

1. Projekti seletuskirjas ja asendiplaanil tuua välja EhS § 71 lg 2 kohane teekaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee välimisest servast. 3. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

4. Näidata asendiplaanil kinnistu ristumiskoht riigiteega.

5. Olemasolev piire on rajatud riigitee alusele maale nagu ka teised naabruskonna piirded.

Kavatseme lähiajal täpsustada, kuidas oleks sobilik omandiküsimused lahendada: nõuda

maa vabastamist või kruntida riigitee alune maa ümber vastavalt väljakujunenud

maakasutusele. Palume käsitleda olemasolevat piirdeaeda perspektiivselt likvideeritavana,

kuniks pole selgunud maa vabastamise vajadus. Kui see ei osutu vajalikuks, siis saame

ehitusloa eelnõu kooskõlastamise märkusena paluda tingmärk piirdeaialt eemaldada.

6. Projekti tehnovõrkude osa esitada täiendavaks kooskõlastamiseks Transpordiametile (vt

lisa 1) e-posti aadressile [email protected]. Projekt peab olema koostatud

vastavalt Transpordiameti juhendile „Nõuded tehnovõrkude ja rajatiste teemaale

kavandamisel“.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: E5724_EP_AS_-4-01_ASENDIPLAAN; E5724_EP_AR-3-01_Seletuskiri

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed