Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-8/24/2448-1 |
Registreeritud | 23.10.2024 |
Sünkroonitud | 24.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve |
Sari | 11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus |
Toimik | 11.1-8/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Helge-Ülle Luide (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Tööturu ja hoolekande talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
(kuupäev digiallkirjas) nr 256
MTÜ PAIK strateegia muudatuste heakskiitmine
Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31
lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu
strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 lõike 6 alusel.
Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi
määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud
kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega, samuti ei esine aluseid strateegia
heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §
31 lõike 8 alusel.
Strateegiat muudeti järgmistel põhjustel:
- Riigi Tugiteenuste Keskuse juhiste kohaselt viidi sisse tehnilised täpsustused seoses
Euroopa Sotsiaalfond+ meetme rakendamisega;
- korrigeeriti eelarvenumbreid vastavalt tegelikult määratud toetussummale;
- seireandmete osas korrigeeriti seirenäitajat R.37 „Majanduskasv ja töökohad
maapiirkondades: ÜPP projektidega toetatud uued töökohad“ madalamale tasemele,
kuna meetme maht on piiratud (585 000 eurot) ja tegevuspiirkonnas tegutsevad
ettevõtjad püüavad eelkõige säilitada olemasolevaid töökohti või pakuvad hooajalist
tööd.
- uue koostööteemana (p. 1.3.5 LEADER koostöö) lisati „Põhja-Eesti kohalik toit“;
- muud asjakohased tehnilised täpsustused.
Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ PAIK esitatud strateegia muudatused.
MTÜ-l PAIK on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt alates 17.09.2024.
Lisa: PRIA poolt kontrollitud MTÜ PAIK heakskiidetav strateegia koos lisadega,
PAIK_heakskiidetav_strateegia.asice
Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi
Tugiteenuste Keskus
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
From: [email protected]
Sent: Fri, 12 Jul 2024 06:15:59 +0000
To: Tiina Mölder <[email protected]>
Subject: PAIK strateegia muutmine
Tere,
lisas PAIK üldkoosoleku protokoll.
strateegia muutmine neljas päevakorra pkt.
Ilusat suve,
Tõnu Kiviloo
5111099
Jõustub alates 1.01.2024
Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 23.05.2023
MTÜ PAIK LEADER-TEGEVUSPIIRKONNA
ÜHISSTRATEEGIA 2024–2030
2
● Sisukord
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 STRATEEGIA 6
1.1 VISIOON 2030 6 1.2 MISSIOON 7 1.3 EESMÄRGID, MÕÕDIKUD, MEETMED 7
1.3.1 Ettevõtlus 7 1.3.2 Arukad külad 9 1.3.3 Teadmised ja oskused (ühisprojekti meede) 11 1.3.4 Sotsiaalvaldkond (ESF+ meede) 13 1.3.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) 14
1.4 STRATEEGIA UUENDUSLIKUS JA INTEGREERITUS 15 1.5 SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 16
2 STRATEEGIA ELLUVIIMNE 20
2.1 STRATEEGIAT ELLUVIIV ORGANISATSIOON 20 2.2 RAHASTAMISKAVA 21 2.3 RAKENDUSKAVAD 22 2.4 TAOTLEMINE 22 2.5 TAOTLUSVOORU KORRALDAMINE JA TAOTLUSTE HINDAMINE 23
3 STRATEEGIA SEIRE 28
3.1 SEIRE KORRALDUS 28 3.2 STRATEEGIA MUUTMINE 29
LISAD 29
LISA 1. TEGEVUSPIIRKONNA ANALÜÜS 29 LISA 2. STRATEEGIA KOOSTAMISE ÜLEVAADE 29 LISA 3. TEGEVUSPIIRKONNA ASUSTUSÜKSUSED 31 LISA 4. TEGEVUSPIIRKONNA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 33
3
● Sissejuhatus
MTÜ PAIK1 on avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mille põhikirjaline eesmärk on Pandivere koostööpiirkonna (Joonis 1) arendamine, sh elukeskkonna parandamine ja piirkonna atraktiivsuse tõstmine nii elanikele, ettevõtjatele, külastajatele kui investoritele, lähtudes piirkonna vajadustest ning huvidest ja tuginedes erinevate sektorite partnerlusele. Piirkond hõlmab kahe Lääne-Virumaa lõunapoolse kohaliku omavalitsusüksuse territooriume – tervikuna Väike-Maarja valda (2017. a haldusreformieelsed Väike-Maarja ja Rakke vallad) ja osaliselt Tapa valda (2017. a haldusreformieelne Tamsalu vald).
Pandivere koostööpiirkonna2 suurus on 898 km2, kus 1. jaanuari 2022. a seisuga elas rahvastikuregistri andmetel pisut üle 9000 inimese. Tegemist on hõredalt asustatud alaga (10 inimest km2 kohta), mille elanike arv on aasta-aastalt kahanenud (u 1% võrra aastas). Piirkonna ühiseks nimetajaks on looduslik (Pandivere kõrgustik), demograafiline (hõredalt asustatud siseriiklik ääremaa), majanduslik (suur põllumajandussektori osatähtsus) ja kultuuriline (paekivi, UNESCO maailmapärandi märkide võrgustik) omanäolisus.
PAIK täidab LEADER-meetme kohaliku tegevusrühma ülesandeid, milleks on LEADER- meetme projektitaotluste vastuvõtt, hindamine ja menetlemine; projektide avalikustamine ning projektitaotlustega seotud vaiete menetlemine.
LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud tegevusrühmad, koostama strateegia. Strateegia peab tuginema piirkonna väljakutsetele ja arengueeldustele, võttes arvesse elanikkonna soove ja ootusi, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 erieesmärki nr 83, LEADER- põhimõtteid4 ja sekkumise üldeesmärki ning fookuseid:
● Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine
o Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu
o Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine o Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh kogukonnateenuse arendamise
kaudu o Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate)
lahenduste välja töötamine ning rakendamine
1 P – pesapaik puhtas Pandiveres; A – asine avatud algatus; I – inimesed, innovatsioon ja infrastruktuur; K –
kultuuripärandiga kaunis kodupaik
2 Tegevuspiirkonda kuuluvate asustusüksuste loend on ära toodud lisas 3.
3 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses,
sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust
4 Põhimõtted: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4)
uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine
4
o Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine, koostöö ergutamine
PAIK-i strateegia koostamist alustati piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikute koosloomes (Lisa 2. Strateegia koostamise ülevaade) 2022. a veebruarist. Vajaliku sisendi saamiseks korraldati mitmeid arutelusid ja koostati tegevuspiirkonna eelmise perioodi analüüs (vormistatud eraldiseisva dokumendina).
PAIK-i strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldust ning hindamiskriteeriume. Kolmas osa keskendub seiresüsteemi kirjeldusele.
Koostajad tänavad kõiki strateegia valmimisele kaasaaitajaid!
5
Joonis 1. Pandivere koostööpiirkond
6
1 Strateegia
MTÜ PAIK strateegia koostamisel on arvestatud ühingu põhikirja, LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi (vt lisa 1), mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest. Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust, mis täpsustab ühtlasi visiooni), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste kogum)5 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad6 näitajad) (Tabel 1). Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat.
Tabel 1. MTÜ PAIK strateegia ülesehitus
Visioon
Ettevõtluse eesmärk
Eesmärgi tulemusnäitajad Ettevõtlusmeede Meetme väljundnäitajad
Arukate kogukondade eesmärk
Eesmärgi tulemusnäitajad Arukate külade meede Meetme väljundnäitajad
Teadmiste ja oskuste eesmärk
Eesmärgi tulemusnäitajad Teadmiste ja oskuste meede (ühisprojektid)
Meetme väljundnäitajad
Sotsiaalvaldkonna eesmärk
Eesmärgi tulemusnäitajad Sotsiaalmeede (ESF+) Meetme väljundnäitajad
LEADER-koostöö eesmärk
Eesmärgi tulemusnäitajad LEADER-koostöö meede (tegevusrühm)
Meetme väljundnäitajad
1.1 Visioon 2030
Pandivere on piirkond, millesse uskuda ja mille üle uhkust tunda. Pandiveres on:
● Mitmekesine ja elujõuline ettevõtlus, pakkudes seejuures teenuseid nii elanikele kui külastajatele.
● Arukad külad – algatusvõimelised inimesed on võtnud vastutuse oma piirkonna tuleviku, mis vastab nüüdisaja ootustele, kujundamise eest.
● Inimesed kaasatud – kõiki, sh abivajajaid arvestatakse ega jäeta üksi. ● Uued ideed ja keskkonnasäästlikkus normiks. ● Traditsioonid hoitud.
5 LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid. 6 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine,
noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse.
7
1.2 Missioon
MTÜ PAIK missioon on Pandivere koostööpiirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine sihipäraste toetuste ning ettevõtete ja kogukondade võimestamise kaudu.
1.3 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed
1.3.1 Ettevõtlus
Eesmärk nr 1: Pandivere koostööpiirkonna ettevõtlus on mitmekesine ja elujõuline
Pandivere koostööpiirkonnas on traditsiooniline põllumajandusvaldkond heal järjel, mis peegeldub ka majandusstruktuuris. Muud valdkonnad väljaspool piirkondlikke tõmbekeskusi on vähem arenenud, eriti torkab see silma teenindussektori puhul (osakaal enam kui 10% madalam Eesti keskmisest), kuigi see on viimasel ajal kasvanud. Üldiselt on ettevõtjate poolt pakutavate töökohtade hulk pigem vähene ja madalapalgaline, mis tingib elanike kolimise mujale. Seda tingib tööalane pendelränne suuremate piirkonnast väljaspool asuvate keskuste vahel ja elanike maakonna ning Eesti keskmisest madalam sissetulek.
Turismivaldkonna potentsiaali on rakendatud vähesel määral. Piirkonnas on ühest küljest vähe külastajaid meelitavaid aktiivseid objekte, teisest aga ka külastajale mõeldud teenuseid, alustades majutusest ja toitlustusest ning lõpetades mitmesuguse vabaajategevuste võimaluste pakkumisega. Samuti ei ole piirkonnas ühiselt tegutsevat toimivat koostööaldis turismiettevõtjate võrgustikku. Teisalt võimaldaks mitmekesine looduskeskkond aktiivturismi arendamist.
Piirkond on ajalooliselt olnud tugeva põllumajandussuunitlusega piirkond ja eelnevate ettevõtjate küsitlustulemuste järgi on lisaks põllumajandustegevuste arendamisele piirkonnas vajadus kiire internetiühenduse järele. Põllumajandustegevuste toetamine on piiratud ja reguleeritud LEADER-määrusega. Kiire interneti investeeringuid toetatakse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse meetme kaudu.
Kirjeldatud väljakutsetele vastamiseks on piirkonnas vajadus toetada ettevõtlussektorit, mis toob kaasa mitmekülgsema tegevuse ja elujõulisemad ettevõtted.
8
Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad
Mõõdik Algtase 2023
Sihttase 2029
Allikas
Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv 07 10% Äriregister
Keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitavate projektide arv8
0 5 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)
Uute töökohtade arv9 0 1 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)
Toetust saanud ettevõtete arv10 0 12 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e-PRIA-s)
Tabel 3. Meede nr 1: ettevõtlus
Näitaja Sisu
Meetme osakaal rahastusest
50% EAFRD11 rahastusest
Toetatavad tegevused
● Investeeringud põhivarasse (taristu, hooned, seadmed, tarkvara), sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse, v.a päikesepargid maapinnal
● Investeeringuga seotud järelevalvetegevused ● Koolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmisega ja ei moodusta
üle 10% toetuse mahust
Mittetoetatavad tegevused
● Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina
● Kinnistu ost ● Projektijuhtimine ● Koolitused ● Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna ● Toetust ei saa taotleda meetme määruses loetletud välistatud
tegevusaladele
Toetuse saajad Pandivere koostööpiirkonda registreeritud ja siin tegutsevad:
● FIE-d ● Mikro- ja väikeettevõtted
Nõuded toetuse saajale
● Tegevus tuleb ellu viia Pandivere koostööpiirkonnas ● Taotlus peab vastama LEADER-määruses sätestatud tingimustele ● Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua äriplaan koos
finantsprognoosidega, kui toetuse summa ületab 6000 eurot ● Taotleja taotluse esitamise eelneva 12 kuu käive on vähemalt 18 000 eurot ● Taotlejal ei tohi olla LEADER-meetmetes pooleli ühtegi projekti, v.a üks
projekt teadmiste ja oskuste meetmes ● Taotleja peab enne LEADER toetuse taotluse esitamist läbima PAIK-i büroo
poolse eelkonsultatsiooni
7 Algtase on 0, kuna mõõdetakse toetuse ergutavat mõju toetuse saajale.
8 Tegemist on ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustusliku seirenäitajaga R.27 (selliste tegevuste
arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades).
9 Kohustuslik seirenäitaja R.37 (ühise põllumajanduspoliitika projektides toetatud uued töökohad)
10 Kohustuslik seirenäitaja R.39 (ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete,
sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv)
11 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (European agricultural fund for rural development)
9
Toetussummad (EUR) ● Minimaalne: 5 000 ● Maksimaalne: 50 000
Toetuse määr ● 50%
Väljundnäitajad
● Uuenduslike projektide arv ● Uute või arendatud teenuste arv ● Rohe- ja/või ringmajanduse projektide arv ● Ühistuliste projektide arv
1.3.2 Arukad külad
Eesmärk nr 2: Pandivere koostööpiirkonnas on arukad külad
On oluline, et elanikud võtavad koostööna initsiatiivi oma tuleviku eest piirkonnas ja mõtlevad ühiselt ette. Selleks on vaja ellu kutsuda ühiseid tegevusi, arutelusid mille tulemusena saavutada kokkuleppeid kuidas elukeskkonda arendada. Kasuks tulevad siinkohal erinevad teadmised, oskused ja eeskujud mujalt, milliste kogemuste omandamist on mõttekas toetada.
Piirkonda iseloomustab hõre asustus, elanikkonna vananemine ja vähenemine. Mitmed avalikus kasutuses olevad hooned ja avalik ruum pärinevad aastatetagusest ajast ega vasta inimeste tänapäevastele ootustele, seda eelkõige noorte hulgas. Piirkonnas on selgelt tunnetatud vajadus panustada elukeskkonna parendamisse (üldine miljöö, avaliku kasutusega objektid kui ka vaba aja veetmise taristu), kuna see on eeldus piirkonna edasisele arengule. Oluline on, et elukeskkond käib ajaga kaasas. Omavalitsuste roll on seejuures tähtis, kuid kogukonnad tunnetavad kohalikke vajadusi sisuliselt paremini, mistõttu on neile vaja instrumenti elukeskkonna parendamisele ja arendamisele kaasaaitamiseks.
Motiveerimaks kogukondi oma vajadusi läbi arutama ja plaane laiemalt kokku leppima, on välja töötatud arukate külade meede, millest on eelistatult võimalik taotleda ühiste arutelude ja kokkulepete järgselt toetust piirkonna mõjusamatele projektidele. Meede eeldab kogukondade sisutihedat koostööd.
Meetmest taotlemise lisaväärtuseks hindamisel on kehtiva kandi arengukava12 olemasolu. Kuna Pandivere puhul on tegemist hajaasustatud piirkonnaga, on otstarbekas määratleda kandina ala, mis hõlmab vähemalt 400 inimest. Arengukava peab sisaldama selle koostamise ja elluviimise protsessi kirjeldust ning olema avalikult kättesaadav PAIK-i kodulehel.
Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad
Mõõdik Algtase Sihttase Allikas
Tegevuspiirkonna elanike hinnang elukeskkonna aspektidele (turvalisus, korrastatus, üldilme jne)
minu - omavalitsus.ee
Vähemalt 75% vastanutest on elukeskkonnaga väga rahul või rahul
minuomavalitsus.ee
12 Kava peab olema koostatud kogukonna liikmeid, selle huvi- ja sihtrühmi ning partnereid
(kogukonnaorganisatsioonid, kohalik omavalitsus, ettevõtjad) kaasates. Arengukava kehtivust ja tunnustamist kogukonna poolt tuleb tõendada koostamise protsessi kirjelduse lisamisega arengukava dokumendile.
10
Piirkonda elama kolinud ja piirkonnast lahkunud inimeste arv/tempo
Väiksem kui - 1% aastas
Suurem kui -1% aastas
Rahvastikuregister
Keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamisele kaasa aitavate projektide arv13
0 5 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)
Toetatud projektide arv14 0 10 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)
Kasusaajate arv15 016 20% (u 2 tuhat tegevuspiirkonna elanikku)
Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)
Tabel 5. Meede nr 2: arukad külad
Näitaja Sisu
Meetme osakaal rahastusest
38% EAFRD eraldisest
Toetatavad tegevused
● Investeeringud põhivarasse: miljöö, ehitised, rajatised, taristu, sisustus ja seadmed (taotleja põhivara), sh vaba aja veetmise võimaluste (huviringid, sporditegevus jms) loomiseks või arendamiseks, keskkonnasäästlikesse lahendustesse, v.a päikesepargid
● Investeeringuga seotud järelevalvetegevused
Mittetoetatavad tegevused
● Investeeringut ette valmistavad tegevused ● Uued kogukonnamajad ● Kinnistu ost ● Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna ● Toetust ei saa taotleda meetme määruses välistatud tegevustele
Toetuse saajad Pandivere koostööpiirkonnas alaliselt tegutsevad17:
● Omavalitsused ● Kolmanda sektori organisatsioonid, sh kohalik tegevusrühm
Nõuded toetuse saajale
● Tegevus tuleb ellu viia Pandivere koostööpiirkonnas ● Taotlus peab vastama LEADER-määruses sätestatud tingimustele ● Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua objekti tasuvus- või
jätkusuutlikkuse analüüs, kui toetuse summa ületab 6000 eurot ● Toetuse taotlemiseks on soovituslik, et tegevus on kajastatud kandi kehtivas ja
PAIK kodulehel avalikustatud arengukavas ● Taotleja peab enne LEADER-toetuse taotluse esitamist läbima PAIK-i büroo
poolse eelkonsultatsiooni
13 Kohustuslik seirenäitaja R.27 (selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning
kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades)
14 Kohustuslik seirenäitaja R.40 (toetatud arukate külade strateegiate arv). NB! Siinkohal ei arvestata
strateegiate koostamist, vaid nende raames toetatud ja läbi viidud projektide arvu, teisisõnu, arukate külade strateegiates sisalduvaid projekte.
15 Kohustuslik seirenäitaja R.41 (nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast
juurdepääsust teenustele ja taristule ühise põllumajanduspoliitika toetuse kaudu)
16 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju
elanikkonnale.
17 Ei eelda registreeringut tegevuspiirkonnas. Konkreetse projektiga seonduv tegevus peab toimuma
tegevuspiirkonnas või selle hüvanguks.
11
● Taotlejal ei tohi olla LEADER-meetmetes pooleli ühtegi projekti, v.a üks projekt meetmes 3 (teadmised ja oskused) ja 4 (sotsiaalvaldkond) ja kohalik tegevusrühm
Toetussummad (EUR)
● Minimaalne: 5 000 ● Maksimaalne: 45 000
Toetuse määr ● 90%kasumit mittetaotlevate projektide puhul ● 50% ettevõtluse suunitlusega projektide puhul ● 75% omavalitsuse projektide puhul
Väljundnäitajad
● Uute ja/või täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv ● Uuenduslike projektide arv ● Uuendatud avaliku ruumiga asulate arv ● Rohe- ja ringmajanduse projektide arv ● Kaasatud seni toetust mitte saanud organisatsioonide arv
1.3.3 Teadmised ja oskused (ühisprojektide meede)
Eesmärk nr 3: Pandivere koostööpiirkonnas on võimekad organisatsioonid ja kogukonnad
Lisaks füüsilisele elukeskkonnale ja ettevõtete investeeringutele on olulised ka teadmised ning oskused. Ettevõtjad ja kogukonnad võiksid senisest enam pöörata tähelepanu toodete ja teenuste arendamisele sh nende omavahelisele koostööle. Arvestades piirkonna asetust kui turutõrke piirkonda, on otstarbekas toetada antud tegevust elluviimist. On oluline turundus ja mainekujundus, et Pandivere piirkond oleks tuntud ja nähtav, jõutaks uute piirkonna külastajateni, ettevõtjad klientide ja sihtturgudeni.
Teadmised ja oskused on olulised kogukondade arendamisel. Arukate lahenduste jõudmisel on teinekord tarvis esmalt tegeleda piirkonna elanike ja ettevõtjate koolitus- ja arendustegevusega, silmaringi avardamisega. Oluline roll on ühistegevusel, olgu selleks siis kogukondlikud üritused või õppereisid teistesse piirkondadesse.
Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad
Mõõdik Algtase Sihttase Allikas
Toetust saanud ettevõtete arv18 0 4 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)
Toetatud projektide arv19 0 5 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)
Kasusaajate arv20 0 250 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)
18 Kohustuslik seirenäitaja R.39 (ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete,
sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv)
19 Kohustuslik seirenäitaja R.40 (toetatud arukate külade strateegiate arv). Siin on silmas peetud konkreetselt
strateegiate koostamist.
20 Kohustuslik seirenäitaja R.42 (toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv)
12
Tabel 7. Meede nr 3: teadmised ja oskused
Näitaja Sisu
Meetme osakaal rahastusest
6% EAFRD eraldisest
Toetatavad tegevused
Ettevõtetele suunatud: ● Teenuste ja tootearendus, teadus- ja arendustegevus ● Koolitustegevus ● Turundus (veebimaterjalid, turundusüritustel osalemine jms)
Kogukondadele suunatud:
● Kogukondade võimestamine, sh arukate külade strateegiate koostamine ja elluviimine
● Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid, õppereisid jms)
● Vaimse kultuuripärandi21 säilitamine ja rakendamine (meediakajastused, -materjalid, üritused, oskused jms) va trükised
● Ürituste korraldamine ● Projektijuhtimine
Mittetoetatavad tegevused
● Investeeringud ● Kinnistu ost ● Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna ● Toetust ei saa taotleda meetme määruses välistatud tegevustele
Toetuse saajad
Pandivere koostööpiirkonnas alaliselt tegutsevad: ● FIE-d ● Mikro- ja väikeettevõtted ● Kolmanda sektori organisatsioonid, sh kohalik tegevusrühm ● Omavalitsused
Nõuded toetuse saajale
● Taotleja peab olema registreeritud Pandivere koostööpiirkonda ● Taotlus peab vastama LEADER-määruses sätestatud tingimustele ● Tegevus tuleb ellu viia Pandivere tegevuspiirkonnas või peavad
tegevusest kasusaajad olema piirkonna elanikud ● Projekte saab ellu viia üksnes ühistegevusena, s.o see peab hõlmama
vähemalt kahte partnerit, kellest üks ei ole kohalik tegevusrühm ● Taotlejal ei tohi käesolevas meetmes olla pooleli ühtegi projekti, v.a
kohalik tegevusrühm ● Taotleja peab enne LEADER-toetuse taotluse esitamist läbima PAIK-i
büroo poolse eelkonsultatsiooni
Toetussummad (EUR) ● Minimaalne: 5 000 ● Maksimaalne: 15 000
Toetuse määr
● 50% ettevõtete puhul, sh kolmanda sektori ettevõtlusega seotud taotluste puhul
● 90% kolmanda sektori organisatsioonide puhul ● 75% omavalitsuste puhul
21 Vaimne kultuuripärand ehk elav pärand tähendab selliseid põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi,
kombeid ja tavasid, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegusel ajal. Vaimne kultuuripärand annab kogukondadele identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust. Vaimne kultuuripärand võib olla ainulaadne, nagu seto leelo või piirkondlik murdekeel, või laialt levinud nagu marjul käimine või jaanipäeva pidamine. Vaimse kultuuripärandi edasikestmise eelduseks on tegus ja tugev kogukond.
13
Väljundnäitajad
● Kaasatud arukate külade strateegiate arv ● Uuenduslike projektide arv ● Rohe- ja/või ringmajanduse projektide arv ● Koolitustel, sh õppereisidel jms osalenute arv ● Kaasatud unikaalsete22 organisatsioonide arv
1.3.4 Sotsiaalvaldkond (ESF+ meede)
Eesmärk nr 4: Pandivere koostööpiirkond on sotsiaalselt sidus, elanike grupid on kaasatud igapäevaellu
Pandivere on vananeva elanikkonnaga põllumajanduse ja tööstuspiirkond. Üldise rahvastiku arvu vähenemise taustal näitab prognoos vanemaealise (65+) elanikkonna arvukuse ja osakaalu kasvu. 2040. aastaks võib nende osakaal kogurahvastikust küündida praeguse 24% asemel kuni 31%-ni. On märkimist väärt, et kõige kiiremini suureneb vanusegrupp 80+. See tähendab, et suureneb vajadus mitmesuguste sotsiaalvaldkonna teenuste järele, mida väheneva tööealise elanikkonna juures on aasta-aastalt üha keerulisem pakkuda. Pandivere piirkond on hajaasustusega piirkond mille tõttu on raskendatud valdkonnapõhiste tegevuste ja teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. LEADER-lähenemine saab pakkuda kogukonnapõhiseid lahendusi, et suurendada sotsiaalset kaasatust erinevate ühiskonnagruppide hulgas.
Sihtgrupp:
- Tegevuspiirkonna vanemaealised elanikud 55+ ;
- Tegevuspiirkonna erivajadustega inimeste sihtrühm vanuses 16+, kes ei osale üldjuhul aktiivselt tööelus ega õpingutes ning on ühiskondlikult väheaktiivsed ( ka nende saatjad või hooldamisega seotud isikud).
Meetmega adresseeritakse mõlemat Euroopa Sotsiaalfondi sekkumise eesmärki:
● Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine ● Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning
hoolduskoormuse leevendamine
Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad
Mõõdik Algtase Sihttase Allikas
Kasusaajate arv 0 300 Projektide elluviijate tagasiside
Projektide arv 0 2623 Taotlused
Tabel 9. Meede nr 4: sotsiaalmeede
Näitaja Sisu
22 See tähendab, et iga organisatsiooni arvestatakse vaid ühel korral, saamaks teada, kui mitu organisatsiooni
perioodi jooksul kokku erinevates projektides osalenud on.
23 Pandivere koostööpiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on u 156 tuhat
eurot. Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia u 26 projekti.
14
Meetme osakaal rahastusest Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+
Toetatavad tegevused
● Projektijuhtimine ● Ekspertide kaasamine ● Sotsiaalteenuste arendamine täisealiste sihtgrupile24 (teavitus- ja
ennetustegevus, psühholoogiline nõustamine) ● Sotsiaalse kaasatuse suurendamine ● Valdkondlikud koolitused, sh valdkonna töötajate võrgustike
loomine ● Tegevuse elluviimiseks vajalike väikevahendite soetamine
Mittetoetatavad tegevused
● Investeeringud ● Tegevused, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse
ülesandeks või mida finantseeritakse mõnest muust allikast
Toetuse saaja ● Toetuse saaja on kohalik tegevusrühm MTÜ PAIK, mis võib
korraldada tegevuste elluviijate leidmiseks minivoore
Nõuded tegevuse elluviijale
Tegevuse elluviija võib olla kohalik tegevusrühm, Pandivere koostööpiirkonnas tegutsev mikroettevõte, FIE ja vabaühendus va korteriühistu.
Toetussummad (EUR)
● Tegevusrühmale määruses sätestatud maksimaalne maht 6029eur ; miniprojektide toetussummad määratakse taotlusvooru meetmelehel
Toetuse määr 100%
Hindamiskriteeriumid Rakendatakse samu kriteeriume, mis teiste meetmete puhul vt ptk 2.5)
1.3.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede)
Eesmärk nr 5: Pandivere ettevõtted ja kogukonnad on motiveeritud tulemuslikuks koostööks ning usuvad koostööpiirkonna arengupotentsiaali
LEADER-koostöö eesmärk on suunatud MTÜ PAIK missiooni selle osa täitmisele, mis puudutab ettevõtete ja kogukondade võimestamist. Suurendamaks potentsiaalsete taotlejate initsiatiivikust, jõudmaks erinevate sihtgruppideni ja varustamaks neid vajalike teadmiste ning oskustega, on tarvis ellu viia keskselt koordineeritud projekte. Senine kogemus on näidanud, et LEADER-koostöö on selleks hea võimalus, kaasates muuhulgas parimaid praktikaid väljastpoolt piirkonda, sh välismaalt.
Piiratud ressursside tingimustes ei ole otstarbekas tegeleda väga paljude erinevate teemadega. Seetõttu on perioodil 2024–2027+ kavas keskenduda järgmistele:
● Pandivere koostööpiirkonna mainekujundus ja turundus – tugevdamist vajab piirkonna kuvand tervikuna ning Viru- ja Jõgevamaa tegevusrühmade omavaheline võrgustumine
● Rohemajandus, sh energeetika – uute lahenduste väljatöötamine vajab teadlikkuse kasvatamist
● Kogukondade (arukate külade), sh noorte võimestamine ja ettevõtlikkuse edendamine – vajadus on suurendada elanike algatus- ning koostöövõimet
24 Täisealiseks loetakse isikut alates 16. eluaastast.
15
● Põhja-Eesti kohalik toit - toetab kohaliku toiduga seotud tegevuste arendamist.
Koostööprojektide teemad on arutatud Jõgevamaa ja Järvamaa tegevusrühmade esindajatega. Samuti on toimunud laiapõhjalisi arutelusid laiema piirkonna tegevusrühmadega, kaasates kõiki Virumaa tegevusrühmi.
Tabel 10. Eesmärgi nr 5 tulemusnäitajad
Mõõdik Algtase Sihttase Allikas
Projektide tegevustes osalejate rahulolu
Ei ole mõõdetud Vähemalt 75% vastanutest on väga rahul või rahul
Uuring koostööprojektides osalenute hulgas
Tabel 11. Meede nr 5: LEADER-koostöö
Näitaja Sisu
Meetme osakaal rahastusest 6% EAFRD eraldisest
Toetatavad tegevused
● Koolitused ● Õppereisid ● Turundus ● Ekspertide kaasamine ● Projektijuhtimine
Mittetoetatavad tegevused ● Investeeringud ● Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna
Toetuse saajad ● Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ PAIK
Nõuded toetuse saajale
● Tegevus tuleb ellu viia Pandivere koostööpiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks
● Koostööprojekti peab heaks kiitma tegevusrühma üldkoosolek
Toetussummad (EUR) ● Otsustatakse üldkoosoleku poolt
Toetuse määr ● 90%
Väljundnäitajad ● Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv ● Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv
1.4 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus
Tulenevalt strateegiat ellu viiva organisatsiooni missioonist (Pandivere koostööpiirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine) ja LEADER-lähenemise üldeesmärgist (maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine) on käesolev strateegia keskendunud kahele peamisele valdkonnale, milleks on elu- ja ettevõtluskeskkond. Fookuses on nii investeeringud kui ka inimeste teadmised ja oskused.
Võrreldes eelmise perioodi strateegiaga on käesolevas vähendatud meetmete arvu ja lihtsustatud ülesehitust – konkreetsele eesmärgile vastab üks meede. Sel viisil on taotlejatel
16
hõlpsam aru saada, mille poole strateegiaga püüeldakse, võimaldades neil oma taotlustega paremini piirkonna väljakutseid adresseerida.
Erinevalt eelmisest perioodist on ettevõtetel lisaks investeeringutele põhivarasse võimalik saada toetust ka arendustegevuseks. Selleks on loodud teadmised ja oskused ühisprojektide meede, kuhu on oodatud taotlema kõik sihtgrupid.
Välja töötatud arukate külade meede, mis motiveerib ja julgustab kogukondi koostööle ning omavahel kokku leppima just nende piirkonnale vajalikud arendustegevused.
Uuendusena on sisse toodud sotsiaalvaldkonna projektide toetamine, mis võimaldab senisest paremini kaasata ühiskonna sotsiaalselt vähem kaasatud ja haavatavamaid gruppe.
Täpsemalt sihistatud on LEADER-koostöö, mis on suunatud piirkonna kogukondade võimestamisele. Samuti on oluline koostööpiirkonna üldise maine tõstmine, kinnitamaks elanikesse usku piirkonna tulevikku.
1.5 Seosed teiste arengudokumentidega
PAIK-i strateegia lähtub eesmärgipüstitusel mitmetest kõrgema tasandi (riik, maakond, kohalik omavalitsus) arengudokumentidest (Tabel 12). Riikliku tasandi dokumentidest on välja toodud neli peamist: 1) strateegia „Eesti 2035“ kui riigi põhiline strateegiline alus, 2) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks, 3) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi aluseks ja 4) Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas.
Eeldus on, et strateegiakava ja rakenduskava on juba arvesse võtnud teiste valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab kooskõla ka muude dokumentidega.
Regionaalsel tasandil on välja toodud sidusus maakonna arengustrateegiaga, kohalikul omavalitsuste dokumentidega.
Tabel 12. PAIK-i strateegia seosed teiste arengudokumentidega
Arengudokument Eesmärk PAIK-i strateegia seos
Strateegia „Eesti 2035“25
Strateegilised sihid: 1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene 2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne
ühiskond 3. Tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik majandus 4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond 5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja
inimesekeskne riigivalitsemine
Strateegia panustab otseselt sihtide 1–4 saavutamisse. Määratletud on eesmärgid, mis adresseerivad tugevaid ja kaasavaid kogukondi, turvalist ja nüüdisaegsetele ootustele vastavat elukeskkonda ja algatusvõimelist, mitmekesist ning elujõulist ettevõtlust.
25 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022)
17
Euroopa Liidu ühise põllumajandus- poliitika strateegiakava 2023–202726
Erieesmärk nr 8: ● Edendada tööhõivet, majanduskasvu,
soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust
LEADER-sekkumise üldeesmärk: ● Maapiirkondades atraktiivse elu- ja
ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine
Fookused: ● Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute
tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu
● Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine
● Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise
● Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine
● Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine
PAIK-i eesmärgid on suunatud sekkumise üld- ja erieesmärgi saavutamisse – toetatakse elukeskkonda edendavaid projekte, panustatakse ettevõtluskeskkonna arengusse (nii otseselt toetuste kui kaudselt koostööprojektidega) ja võimestatakse kohalikke kogukondi. Ettevõtluse arendamiseks on välja töötatud ettevõtlusmeede, samuti toetatakse ettevõtete arendustegevusi. Innovaatilisus on üks hindamiskriteeriumitest. Võimestamiseks on ette nähtud teadmiste ja oskuste meede, samuti on LEADER-koostöö suunatud olulises osas just erinevate gruppide kaasamisele ja nende võimekuse tõstmisele. Ettevõtlusmeetmega adresseeritakse valdkonna mitmekesistamist ja elanike elatustaseme tõusu maapiirkonnas. Keskkonnasõbralikkus on läbiva printsiibina arvestatud hindamiskriteeriumites (mõju looduskeskkonnale). Mainekujundusele on suunatud üks LEADER-koostöö prioriteetidest.
Ühtekuuluvus- poliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 202727
Erieesmärk : ● Parandada võrdset ja õigeaegset
juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja
Erieesmärgi sekkumise eesmärkide saavutamiseks on PAIK-i strateegias määratletud eesmärk (Pandivere koostööpiirkond on sotsiaalselt sidus, elanike grupid on kaasatud igapäevaellu) ja välja töötatud toetusmeede, mis on otseselt suunatud sotsiaalvaldkonna edendamisele, sh teenuste kättesaadavuse parandamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.
26 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud
7.12.2022)
27 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022)
18
pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet
Sekkumise eesmärgid: ● Pikaajalise hoolduse teenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine
● Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine
Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu)28
Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna meetmega: ● Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas
sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad
● Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu
● Nr 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks
Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks on strateegias määratletud sotsiaalmeede, mis adresseerib kõiki alaeesmärke.
Lääne-Virumaa arengustrateegia aastateks 2023- 2035 (eelnõu 27.09.2022)29
Visioon 2035: ● Lääne-Virumaa on sidus ja tervik,
silmapaistvalt elurikka looduskeskkonna ja kultuuripärandiga, moodne ja innovatiivne, kus austatakse traditsioone, väärtustatakse ettevõtlikkust ja loomingut – ankrupaik eneseteostuseks.
Prioriteedid: ● Liikumiskeskkonna arendamine ● Loodusressursside säästlik kasutamine,
keskkonnahoid ja kestlik keskkonnakasutus
● Hariduse, kultuuri ja loomemajanduse arendamine, pärandkultuuri edendamine
● Ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõimeliste töökohtade loomine
● Elanike tervisedendus, sotsiaalkaitse ja töötajate kompetentside arendamine
PAIK-i strateegia adresseerib mitmeid maakonna prioriteete. Strateegias on keskkonnahoidlikkus läbivaks printsiibiks, ettevõtluses soovitakse saavutada mitmekesisemat ja elujõulist keskkonda, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks on välja töötatud eraldi toetusmeede.
28 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023)
29 https://www.virol.ee/documents/20173326/35630190/Lääne-Viru+arengustrateegia+2023-
2035.pdf/a95bce84-9cf5-432a-95d0-3645b701652a (külastatud 20.12.2022)
19
Väike-Maarja valla arengukava 2023– 202730
Visioon 2027: ● Väike-Maarja vald on vaimu ja väega
tegutsev paikkond – tegus, hooliv ning meeldiva elu- ja töökeskkonnaga.
● Tegus. Noorte arv vallas ei vähene. Väärtustatakse haridust ja kultuuri. Vallaelanikud on positiivse ellusuhtumisega ja osalevad aktiivselt kogukondade tegevuses.
● Hooliv. Väike-Maarja vald on hea ja turvaline elupaik. Kogukonnad on ühtehoidvad. Valla poolt pakutavad teenused on elanikke ja organisatsioone toetavad.
● Meeldiv elu- ja töökeskkond. Avalikud alad on heakorrastatud. Vallas on kaunis looduskeskkond. Teenused on kättesaadavad. Ettevõtted on jätkusuutlikud, olemas on piisav arv töökohti.
Sarnaselt maakonnastrateegia elluviimise toetamisele aitab PAIK-i strateegia kaasa omavalitsuste arengupüüdluste saavutamisele kõige madalamal, kohaliku kogukonna tasandil. Ennekõike adresseerib strateegia ettevõtlust (uuenduslik, mitmekesine), elukeskkonda (meeldiv, kvaliteetne, turvaline ja kutsuv) ning sotsiaalvaldkonda (hoitud elanik, ühtehoidvad kogukonnad).
Tapa valla arengukava 2023– 2035 ja eelarvestrateegia 2023–202631
Visioon 2035: ● Aastal 2035 on Tapa vald atraktiivne elu-
ja töökoht.
Strateegilised eesmärgid: ● Avatud, tark ja kaasav juhtimine ● Konkurentsivõimeline haridus ja
elukestev õpe ning mitmekesine ja elamusterohke vabaaja tegevus
● Uuenduslik ja mitmekesine ettevõtlus ning atraktiivne külastuskeskkond
● Kvaliteetne, väärtuslik, turvaline ja kutsuv elukeskkond
● Terve ja hoitud elanik
30 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4141/0202/2001/Lisa%201_VM%20valla%20arengukava%202023-
2027.pdf# (külastatud 20.12.2022)
31 https://www.tapa.ee/documents/100755/0/Tapa+valla+arengukava+2023-2035+ja+eelarvestrateegia+2023-
2026.pdf/4774bfca-e77d-4d51-b589-251e95bea761 (külastatud 20.12.2022)
20
2 Strateegia elluviimine
MTÜ PAIK strateegia elluviimiseks on välja töötatud toetusmeetmed (Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed). Strateegia elluviimine sisaldab organisatsiooni juhtimist ja arendamist (Strateegiat elluviiv organisatsioon), taotlusvoorude korraldamist ja taotluste menetlemist, sh hindamist (Taotlus), teavitustegevusi ja potentsiaalsete taotlejate võimestamist ning strateegia tulemuslikkuse hindamist (Strateegia seire).
2.1 Strateegiat elluviiv organisatsioon
Strateegiat viib ellu MTÜ PAIK.
PAIK on avalikes huvides kasumit mittetaotlev organisatsioon, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on elukeskkonna parendamine ning piirkonna atraktiivsuse tõstmine elanikele, ettevõtetele, turistidele ja investoritele, lähtudes piirkonna vajadustest ja huvidest. Organisatsiooni finantseeritakse peamiselt LEADER-meetmest ja teistest fondidest ning vähesel määral liikmemaksudest.
Juhtimisorganiteks on üldkoosolek ja juhatus. Igapäevaste tegevuste elluviimise eest vastutavad töötajad, keda palgatakse vastavalt vajadustele ning võimalustele, samuti moodustatakse komisjone, sh taotluste hindamiskomisjon.
Strateegia elluviimiseks on vajalikud vähemalt järgmised ülesanded:
● Strateegia meetmete elluviimine vastavalt eelarvele ja rakenduskavale ● Taotlejate nõustamine ja toetuse saajate abistamine projektide elluviimisel ● Taotluste tehniline kontroll ● Seire korraldamine ● Teabe jagamine valdkonna teiste rahastusallikate kohta ● Teavitusürituste korraldamine ● Koostöötegevuste elluviimine, sh koostööprojektide juhtimine ● PRIA-ga seonduvate tegevuste elluviimine ● Tegevusrühma (finants)juhtimine ja raamatupidamine ● Kohalike võrgustike arendamine
Konkreetsete töötajate tööülesanded kinnitab juhatus eraldi, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi.
PAIK-i peamine roll on käesoleva strateegia elluviimine, s.t LEADER-meetme ja Euroopa Sotsiaalfond+ toetuste administreerimine, piirkonna erinevate sektorite koostööle kaasaaitamine.
Eraldi tähelepanu pöörab PAIK arukate külade temaatikale. Eesmärk on julgustada kohalikke kogukondi koostööle (kodanikuühendused, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused), omavahel kokku leppima, millised on nende kandile vajalikud arendustegevused. Motivaatoriks on välja töötatud vastav toetusmeede.
21
PAIK-i enda arendamine ja võimekuse tõstmine toimub peamiselt LEADER-koostöö meetme abil. Määratletud on fookusteemad (koostööpiirkonna mainekujundus, rohemajandus ja kogukondade võimestamine), millele suunatakse põhitähelepanu. Nende teemade edukaks adresseerimiseks tegeletakse ka PAIK-i kui organisatsiooni võimekuse arendamisega.
2.2 Rahastamiskava
PAIK-i strateegia elluviimist rahastatakse LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning liikmemaksudest. Vastavalt võimekusele ja vajadusele võib organisatsioon osaleda ka muudes toetusmeetmetes, kui need aitavad kaasa visiooni ja eesmärkide saavutamisele.
Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest vähemalt 75% jagatakse välja toetustena, kuni 25% on kavandatud strateegia rakendamiseks (büroo ülalpidamiskulud, palgad jms).
Tabel 13. PAIK-i eelarve jagunemine
Meede
Toetus- summa jagune- mine
Toetusmäärad Toetussummad
T o
e tu
se d
1 1
6 1
3 11
e u
r
77 %
Ettevõtlus 50%
585 000 eur
● 50% ● Minimaalne: 5000 ● Maksimaalne: 50 000
Arukad külad 38%
436 000 eur
● 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul
● 50% ettevõtluse suunitlusega projektide puhul
● 75% KOV-i projektide puhul
● Minimaalne: 5 000 ● Maksimaalne: 45 000
Teadmised ja oskused (ühisprojektide meede)
6% 70 000eur
● 50% ettevõtete, sh kolmanda sektori ettevõtlusega seotud taotluste puhul
● 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul
● 75% KOV-i projektide puhul
● Minimaalne: 5000 ● Maksimaalne: 15 000
LEADER-koostöö (tegevusrühma meede)
6% 70 000eur
90% ● Otsustab üldkoosolek
22
T e
g e
vu s-
ja
e la
vd a
m is
k u
lu d
23 %
Tegevusrühma kulud (kuni 25% EAFRD vahenditest)
342 697 eur
100%
EAFRD toetus kokku
1 504 008 eur
Sotsiaalmeede (ESF+ meede)
ESF+ vahendid
156 174 eur
100%
● Maksimaalne: määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maht
Eelarve kokku 1 658 439
eur
Tabel 14. Toetuste eelarve planeeritud jagunemine
2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Ülemineku- periood
45% 45% 10%
Kasutamata osa
Ülemineku- periood
Ülemineku- periood
2.3 Rakenduskavad
Strateegia elluviimine toimub LEADER vahendite iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mis koostatakse büroo töötajate ja kinnitatakse juhatuse poolt, kes on selleks üldkoosolekult volitused saanud. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust või kitsendada tegevuste fookuseid voorude lõikes. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile.
Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele mille korralduslik ülesehitus sätestatud määruses. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi korraga va juhul kui elluviijaks on tegevusrühm ise.
2.4 Taotlemine
Taotlusvoorusid korraldatakse vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Voorude arvu ja mahu kohta aastate lõikes teeb ettepaneku juhatus. Aastatel 2024–2025 on kavas kasutada kuni 90% vahenditest ja aastal 2026 kuni 10%, millele lisanduvad eelmiste aastate jäägid. LEADER-koostöö meetme projektid vältavad kuni perioodi lõpuni. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud taotlusprojektide elluviimise järgsete väljamaksete summaga.
23
Taotlusvoorudest annab PAIK avalikkusele teada vastavalt LEADER-meetme määrusele.
Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale.
PAIK-i meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas tegutsevad organisatsioonid või peavad tegevustest kasusaajad olema piirkonna elanikud. Teadmiste ja oskuste meetme puhul peab olema taotleja registreeritud tegevuspiirkonda.
Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Vastava elektroonilise taotlusvormi koostab PRIA. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik tegevusrühmale taotluse asjakohasuse hindamiseks. Kõnealune teave esitatakse e-PRIA vahendusel. Näidisvormid teeb PAIK kättesaadavaks oma kodulehel.
2.5 Taotlusvooru korraldamine ja taotluste hindamine
Taotluste menetlemine koosneb viiest seotud etapist (Joonis 2). Järgmisesse etappi ei siirduta enne, kui eelmine on lõpetatud.
Joonis 2. Taotluste hindamise protsess
1. Vooru väljakuulutamine ja teavitus
PAIK kuulutab taotlusvooru välja vastavalt määruste nõuetele ja teavitab avalikkust erinevate allikate (koduleht, kohalikud lehed, sotsiaalmeedia jms) kaudu.
2. Eelkonsultatsioon (taotlejale kohustuslik)
Eelkonsultatsioon on kõikidele taotlejatele kohustuslik. Konsultatsiooni käigus vaadatakse üle projektiidee, vajalikud materjalid jms. Konsultatsiooni viivad läbi PAIK-i töötajad.
3. Taotluse esitamine e-PRIA-sse või tegevusrühmale
1
Vooru väljakuulutamine ja teavitus
2
Eelkonsultatsioon (taotlejale kohustuslik)
3
Taotluse esitamine e-PRIA-sse või tegevusrühmale (ESF+ meetme puhul)
4
Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine)
5
Hindamisele mittekuuluvate taotluste kinnitamine juhatuse poolt
6
Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine
7
Hindamine
8
Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt
9
Projektide esitamine PRIA-le tegevusrühma poolt
24
LEADER-meetme puhul esitatakse taotlused koos lisadokumentidega (neid täpsustatakse eelkonsultatsiooni käigus) e-PRIA keskkonda. ESF+-meetme puhul esitatakse taotlus koos vajalike lisadega tegevusrühmale. Vajaliku lahenduse tagavad PAIK-i töötajad sisemisi kinnitatud regulatsioone järgides.
4. Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine)
Tehnilise kontrolli läbivad kõik tähtaegselt esitatud taotlused. Tehniline kontroll hõlmab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse kontrolli MTÜ PAIK töötajate poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Läbi vaatamata jäetakse taotlus, mille puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata.
Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta.
5. Hindamisele mittekuuluvate taotluste kinnitamine juhatuse poolt
Vastavalt tehnilise kontrolli tulemustele teevad PAIK-i töötajad juhatusele ettepaneku nende projektide osas, mida hindamisele ei saadeta. Juhatus kinnitab hindamisele mittekuuluvad projektid.
6. Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine
Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektide osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal. Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjonile.
Paikvaatlus ja/või ärakuulamine on taotlejale võimalus, mitte kohustus.
7. Hindamine
Peale paikvaatlust ja/või taotlejate ärakuulamist toimub hindamiskomisjoni koosolek, mille käigus arutatakse taotlused läbi. Hindamine toimub komisjoni liikmete poolt individuaalselt vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a sotsiaalmeetme puhul. Viimase puhul tagavad tehnilise lahenduse organisatsiooni töötajad.
PAIK-i hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse printsiibid ning taotluste menetlemise ja paremusjärjestuse moodustamise tingimused sätestatakse eraldi korras.
Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (
Tabel 15).
25
Taotluste hindamine toimub skaalal 0–4, kus 0 – projekti panus/vastavus kriteeriumiga puudub (puudulik), 1 – kesine, 2 – rahuldav, 3 – hea, 4 – väga hea. Lahti on kirjutatud skaala miinimum ja maksimum, jättes vahepeal hindajatele piisavalt tõlgendamisruumi.
Kasutusel on lävend – taotlus, mille koondhinne (hindajate aritmeetiline keskmine) on 1,9 või väiksem, jääb rahuldamata.
Kõikidele meetmetele rakendatakse läbivalt samu kriteeriume ja osakaalusid.
Tabel 15. Hindamiskriteeriumid
Kriteerium ja osakaal (%)
Hinnatavad aspektid Skaala 0–4
Vastavus strateegiale (20%)
● Projekti vastavus PAIK-i strateegiale
0 – Projekt ei ole strateegiaga kooskõlas, s.t, arvestatud ei ole Pandivere piirkonna visiooni täitmisesse panustamisega, valdkondliku eesmärgiga ega meetme väljundnäitajatega (projekt ei vasta ühelegi näitajale) 4 – Projekt lähtub otseselt valdkondlikust eesmärgist, aidates seeläbi kaasa Pandivere koostööpiirkonna visiooni saavutamisele. Projekt panustab vähemalt kahte meetme väljundnäitajasse
Mõju tegevuspiirkonnale (25%)
● Probleemi või arengueelduse määratletus
● Projekti ergutav mõju taotlejale, tema lähemale piirkonnale (näiteks tegutsemiskohajärgne küla) ja tegevuspiirkonnale laiemalt
● Kasusaajate määratletus ja nende arv
0 – Probleemi või arengueeldust ei ole määratletud – ei ole aru saada, mida projektiga saavutada tahetakse. Projektil puudub ergutav mõju nii taotlejale endale, lähemale piirkonnale kui ka tegevuspiirkonnale. Kasusaajaid ei ole välja selgitatud 4 –Lahendatav probleem või arengueeldus on üheselt arusaadavalt määratletud – on väga hästi aru saada, mida projektiga lahendada soovitakse. Projektil on positiivne mõju nii taotlejale, tema lähemale piirkonnale ja ka tegevuspiirkonnale. Kasusaajad on selgelt, sh arvuliselt määratletud
Projekti elluviimise realistlikkus (15%)
● Tegevuskava ja eelarve kooskõla
● Tegevuskava asjakohasus projekti elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks
● Eelarve ja tegevuskava põhjendatus, selgus ja realistlikkus
0 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav. Ajakava ja eelarve on ebarealistlikud ja põhjendamata. Puudub kooskõla tegevuskava ja eelarve vahel. Projekti elluviimisest ei ole arusaadavat ülevaadet 4 –Tulemuste saavutamine on selge – pole kahtlust, et kirjeldatud tegevuskava ja eelarvega on võimalik soovitud tulemusteni jõuda. Eelarve on põhjendatud ja heas kooskõlas tegevuskavaga. Tegevused on loogilises järjestuses
26
Kriteerium ja osakaal (%)
Hinnatavad aspektid Skaala 0–4
Taotleja suutlikkus (10%)
● Taotleja võimekus/kompetentsus projekti elluviimiseks
● Taotleja varasemad kogemused
● Taotleja finantssuutlikkus
● Taotleja maine
0 – Taotlejal ei ole võimekust projekti elluviimiseks. Projektijuhil või meeskonnaliikmetel puuduvad vajalikud kompetentsid. Varasemat kogemust ei ole. Taotleja finantssuutlikkus on madal, hindade kallinemine tingib projekti katkijäämise. Taotlejal on varasemaid probleeme projektide elluviimisega, aruandlusega ja/või maksekohustuste täitmise jms- ga 4 –Taotlejal või tema meeskonnaliikmetel on pikaajaline ja laiapõhjaline varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering ja katta kallinemine, olemas on vajalikud teadmised ja oskused projekti tulemuste saavutamiseks ja edaspidiseks kasutamiseks. Projektid on ellu viidud vastavalt tegevuskavale. Taotleja maine on laitmatu
Projekti uuenduslikkus (5%)
● Projekti uuenduslik lähenemine tehnoloogiale, teenusele, tootele, protsessile vms
0 – Projekt ei sisalda ühtegi uuenduslikku elementi (tehnoloogiat, protsessi vms) 4 – Projekt on uuenduslik mitte ainult taotleja, tegevuspiirkonna ja Eesti jaoks
Mõju looduskeskkonnale (10%)
● Projekti mõju looduskeskkonna säästmisele ja parandamisele, sh keskkonnasõbralike lahenduste kasutamine, taastuvenergia rakendamine, taaskasutus, ringmajandus vms
0 – Projekt ei panusta üheski aspektis looduskeskkonna säästmisse ja/või parandamisse. Kasutatavad tehnoloogiad on ressursimahukad 4 – Projekt panustab olulisel määral looduskeskkonna säästmisse ja/või parandamisse. Kasutatakse keskkonnasõbralikke lahendusi, panustatakse taaskasutuse, ringmajanduse jms edendamisse
Mõju koostööle (15%)
● Partnerite kaasatus projekti planeerimisel, elluviimisel ja tulemuste kasutamisel
0 – Projekt on kavandatud ja viiakse ellu partnereid32 kaasamata. Tulemused kuuluvad ainult taotlejale 4 – Projekt on kavandatud ja viiakse ellu vähemalt kahe sektori sisulises koostöös, tulemustest saavad kasu kõik kaasatud osapooled ja laiem üldsus
8. Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt
Hindamise tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse PAIK-i juhatusele.
9. Projektide esitamine PRIA-le tegevusrühma poolt
Peale hindamistulemuste kinnitamist esitatakse need tegevusrühma poolt PRIA-le.
32 NB! Partneriks ei loeta teenuseosutajat, kauba tarnijat, ehitajat, kellele makstakse.
27
28
3 Strateegia seire
3.1 Seire korraldus
Strateegia seiret korraldab PAIK-i juhatus. Praktiliste tegevuste eest vastutavad töötajad. Mõõdikud, nende sihttasemed ja andmeallikad on ära toodud peatükis 1.3 (Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed).
Vaadeldakse kahte liiki näitajaid:
● Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks:
o Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele.
o Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud.
● Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, milliseid teemasid oluliselt adresseeritud ei ole jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks.
Tabel 16. PAIK-i strateegia seire korraldus
Näitaja Korraldus
Kohustuslikud tulemusnäitajad
Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s taotlejatelt otse väljamaksete tegemise raames. Numbrid on ajas kumuleeruvad.
Täiendavad tulemusnäitajad, sh
Muud näitajad Kogutakse töötajate poolt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt.
Küsitlusel põhinevad
Küsitlused viiakse läbi toetust saanud taotlejate hulgas üks kord strateegiaperioodi lõpus. Küsitlusele vastamine on toetuse saajatele kohustuslik (vastavasisuline nõusolek küsitakse taotlemisprotsessi käigus).
Väljundnäitajad
Informatsiooni kogutakse PAIK-i töötajate poolt heaks kiidetud taotlustest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut toodet on loodud jne). Vajadusel kontakteerutakse taotlejatega ja täpsustatakse infot. Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa.
29
3.2 Strateegia muutmine
Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab PAIK-i juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ja põhjendatud ettepaneku strateegia muutmiseks.
Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist vaid juhatuse koosolekul. Sisulisemad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi selleks otstarbeks moodustatavas strateegia- ja seirekomisjonis, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia seire tulemusi.
Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele.
30
● Lisad
o Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs
Tegevuspiirkonna analüüs on vormistatud eraldiseisva dokumendina, mis on käesoleva strateegia lahutamatu lisa.
o Lisa 2. Strateegia koostamise ülevaade
PAIK-i strateegia koostamine hõlmas kahte suuremat etappi, mis omakorda jagunesid alaetappideks.
I analüüsi koostamine:
1. Kvantitatiivne analüüs: a. Rahvastiku ülevaade ja tulevikuprognoos b. Ettevõtluse analüüs (Äriregistri andmetele tuginev) c. Sotsiaal-majanduslike näitajate analüüs – kolmanda sektori organisatsioonid,
avaliku sektori põhinäitajad, tööga hõivatus 2. Küsitlus tegevuspiirkonna elanike seas (veebipõhine) 3. Eelmise perioodi analüüs:
a. Tegevusgrupi finantsnäitajad b. Jagatud toetuste ülevaade c. Eesmärkide sihttasemete hindamine d. Taotluste ülevaade
II strateegia koostamine
1. Ideekorje seminar liikmeskonnale ja teistele tegevuspiirkonna huvitatud isikutele 2. Strateegia koostamise protsessi läbiviimine:
a. Võtmeisikute ja -organisatsioonide nägemuse ning ootuste kaardistamine b. Piirkondlikud kaasamisseminarid (2) eesmärkide ja võimalike meetmete
täpsustamiseks c. Naabertegevusgruppide strateegiate protsesside ja sisuga tutvumine ning
PAIK-piirkonnaga ühisosa ja koostöövaldkondade määratlemine d. Juhtrühma arutelud visiooni, eesmärkide ja meetmete määratlemiseks e. Lõpuseminar liikmeskonnale tervikliku strateegia tutvustamiseks
3. Tekstiloome
Tabel 17. PAIK-i strateegia koostamise raames toimunud sündmused
Kuupäev Sündmus Osalejad Sisu
21.03.2022 Üldkoosolek 27 Strateegia koostamise tegevuskava ja metoodika tutvustus liikmeskonnale
6.06.2022 Nõupidamine töötajatega
Konsultant ja töötajad Veebipõhise küsitluse ettevalmistus
31
28.06.2022 Intervjuud Väike- Maarja ja Tapa valdadega
KOV-ide esindajad (4), konsultant
KOV-ide ootuste täpsustamine
28.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant, juhtrühm33
Analüüsi vahetulemuste tutvustamine juhtrühmale
16.06.2022 Lääne-Virumaa Puuetega inimeste koda
L-V PIK juhatuse liikmed, PAIK tegevjuht (4)
ESF vahendite tutvustamine ja võimalused PAIK piirkonna LEADER strateegias
10.06–22.08.2022 Veebipõhine küsitlus liikmete ja piirkonna elanike hulgas
Liikmed ja piirkonna elanikud (129 vastajat)
Hinnangud eelmisele strateegiaperioodile, piirkonna peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused
16.08.2022 Fookusrühma intervjuu kolmanda sektori esindajatega
Konsultant, kolmanda sektori organisatsioonid (10)
Vabaühenduste ootused piirkonna tuleviku osas
16.08.2022 Fookusrühma intervjuu ettevõtetega
Konsultant, ettevõtete esindajad (5)
Ettevõtete ootused piirkonna tuleviku osas
19.08.2022 Intervjuu maakonna omavalitsusliiduga
Konsultant, omavalitsusliidu esindajad (2)
Organisatsioonide eesmärkide ja tegevuste ühisosa kaardistamine
30.08.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant, juhtrühm Analüüsi tulemuste arutelu
30.08.2022 Lääne-Virumaa Puuetega inimeste koda
L-V PIK juhatuse liikmed, PAIK- , Partnerid- ja Arenduskoda esindajad (10)
ESF vahendite tutvustamine ja võimalused Lääne-Viru LEADER tegevusrühmade strateegiates; L- V PIK vajaduste kaardistamine
8.–9.09.2022 Ideeseminar Koolitajad (3), liikmete esindajad (22)
Liikmeskonna aktiveerimine, strateegia koostamiseks sisendi kogumine
13.09.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant, juhtrühm Strateegia tööversiooni arutelu
27.09.2022 Kaasamisseminar Väike-Maarjas
Konsultant, liikmete esindajad (20)
Strateegia meetmete täpsustamine
21.09.2022 ESF meetme arutelu sotsiaalnõunikuga Tapa
PAIK tegevjuht, Tapa abivallavanem ettevõtlusspetsialist, sotsiaalnõunik (4)
ESF vahendite tutvustamine ja võimalused PAIK piirkonna LEADER strateegias
4.10.2022 Kaasamisseminar Tamsalus
Konsultant, liikmete esindajad (15)
Strateegia meetmete täpsustamine
5.10.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant, juhtrühm Strateegia tööversiooni arutelu
14.10.2022 Üldkoosolek 35 Strateegia tööversiooni tutvustus liikmeskonnale
3.-4.11.2022
Strateegia valdkondade arutelu ettevõtjate ja kodanikuühendustega
PAIK töötajad, ettevõtjad, kodanikuühendused, KOV esindajad
Meetmete ja hindamiskriteeriumite arutelu
28.11.2022 Hindamiskomisjoni seminar
Konsultant, juhatuse ja hindamiskomisjoni liikmed (12)
Hindamiskriteeriumite arutelu
23.02.2023 Koostööseminar Konsultant, juhtrühma esindajad, Jõgeva- ja Järvamaa LEADER-
Täpsustatud võimalikud koostööteemad
33 8-liikmeline meeskond, kuhu kuulusid PAIK-i juhatuse ja hindamiskomisjoni liikmed, samuti töötajad.
32
tegevusrühmade esindajad
28.02.2023 ESF meetme arutelu sotsiaalnõunikuga Väike-Maarja
PAIK tegevjuht, Väike- Maarja vallavanem, sotsiaalnõunik (3)
ESF vahendite tutvustamine ja võimalused PAIK piirkonna LEADER strateegias
15.03.2023 ESF meetme arutelu sotsiaalnõunikuga Väike-Maarja
PAIK tegevjuht, Väike- Maarja vallavanem, sotsiaalnõunik (3)
ESF vahendite tutvustamine ja võimalused PAIK piirkonna LEADER strateegias; V-M KOV poolsed piirkonna vajadused
15.03.2023 ESF meetme arutelu sotsiaalnõunikuga Tapa
PAIK töötajad, Tapa abivallavanem, sotsiaaltöötajad sotsiaalnõunik (6)
ESF vahendite tutvustamine ja võimalused PAIK piirkonna LEADER strateegias; V-M KOV poolsed piirkonna vajadused
29.03.2023 Juhatuse koosolek Juhatuse liikmed, tegevtöötajad (8)
Strateegia eelnõu ja tegevuskava arutelu
13.04.2023 Lõpuseminar
Ettevõtjad, vabaühenduste ja avaliku sektori esindajad (16)
Piirkonna väljakutsete ja arengueelduste ülevaade, strateegia tööversiooni tutvustus, töötoad toetusmeetmete ja hindamiskriteeriumite testimiseks
02.05.2023 Juhtkomisjoni koosolek
Konsultant, juhtkomisjoni liikmed
Strateegiadokumentide lõplik heakskiitmine üldkoosolekule edastamiseks
23.05.2023 Üldkoosolek
MTÜ PAIK liikmed, MTÜ PAIK büroo töötajad, konsultant (20)
Strateegia vastuvõtmine
o Lisa 3. Tegevuspiirkonna asustusüksused
Väike-Maarja vald (seisuga 1.10.2022) Tapa valla Tamsalu piirkond (seisuga 1.10.2022)
Asustusüksus Elanike arv Asustusüksus Elanike arv
Aavere küla 25 Aavere küla 17
Aburi küla 61 Alupere küla 4
Ao küla 50 Araski küla 2
Avanduse küla 82 Assamalla küla 100
Avispea küla 116 Järsi küla 2
Ebavere küla 135 Järvajõe küla 27
Edru küla 24 Kadapiku küla 16
Eipri küla 95 Kaeva küla 9
Emumäe küla 24 Kerguta küla 12
Hirla küla 45 Koiduküla 3
Imukvere küla 13 Koplitaguse küla 12
Jäätma küla 1 Kuie küla 18
Kaavere küla 7 Kullenga küla 30
Kadiküla 1 Kursi küla 37
Kamariku küla 4 Lemmküla 1
Kellamäe küla 8 Loksa küla 32
Kiltsi alevik 189 Metskaevu küla 19
Kitsemetsa küla 0 Naistevälja küla 29
33
Koila küla 16 Piisupi küla 47
Koluvere küla 5 Porkuni küla 130
Koonu küla 75 Põdrangu küla 58
Kurtna küla 25 Sauvälja küla 23
Kõpsta küla 12 Savalduma küla 29
Kännuküla 56 Tamsalu linn 2355
Kärsa küla 14 Türje küla 9
Käru küla 73 Uudeküla 96
Lahu küla 7 Vadiküla 7
Lammasküla 28 Vajangu küla 267
Lasinurme küla 40 Vistla küla 28
Liigvalla küla 75 Võhmetu küla 19
Liivaküla 88 Võhmuta küla 35
Mõisamaa küla 25
Mäiste küla 9
Määri küla 63
Müüriku küla 59
Nadalama küla 19
Nõmme küla 15
Nõmmküla 27
Olju küla 5
Orguse küla 30
Padaküla 0
Pandivere küla 100
Piibe küla 50
Pikevere küla 66
Pudivere küla 31
Raeküla 25
Raigu küla 22
Rakke alevik 845
Rastla küla 43
Räitsvere küla 17
Salla küla 85
Sandimetsa küla 10
Simuna alevik 410
Sootaguse küla 11
Suure-Rakke küla 44
Tammiku küla 42
Triigi küla 246
Uuemõisa küla 22
Vao küla 307
Varangu küla 18
Villakvere küla 0
Vorsti küla 20
Võivere küla 43
Väike-Maarja alevik 1478
Väike-Rakke küla 8
Väike-Tammiku küla 11
34
Äntu küla 49
Ärina küla 49
o Lisa 4. Tegevuspiirkonna analüüsi kokkuvõte
Tegevuspiirkonna analüüsi kokkuvõte on vormistatud eraldiseisva dokumendina.
Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood 70005967
REGIONAAL- JA
PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM
[email protected] 12.07.2024 nr 13-40.5/24/90-2
MTÜ PAIK LEADER tegevuspiirkonna
ühisstrateegia 2024-2030 muutmine
MTÜ PAIK esitas PRIA-le ühisstrateegia 2024-2030 muudatuse koos selle vajalikkuse
põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis
strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus vastab määruses
§-s 6 kehtestatud nõuetele.
Lugupidamisega
Aime Ilves
juhtivspetsialist
Arengutoetuste osakond
Lisad:
PAIK Üldkkosolek 25.06.24 Strateegia muutmine
PAIK strateegia muutmine üldkoosoleku protokoll
Dokumendi koostaja: Tiina Mölder, [email protected], 5745 0447
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
PRIA
Märge tehtud: 12.07.2024
Kehtib kuni: 11.07.2099
Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12