Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023 määruse nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord" muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023 määruse nr 20

„Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise

tingimused ja kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023 määruses nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse

andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Tehnilise toe e-toetuse keskkonna kasutamisel tagab Riigi Tugiteenuste Keskus.“;

2) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti elluviimise perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev ega

hilisem kui kuus kuud taotluste esitamise tähtpäevast. Tegevustoetuse projekti puhul ei või

projekti elluviimise perioodi algus olla hilisem kui taotlusvooru aasta 1. november.“;

3) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Projekti elluviimise perioodi võib MARO toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni

lõikes 2 nimetatud tähtajani. Kui toetuse saajast mitteoleneval põhjusel projekti käigus

ilmnenud ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik

projekti elluviimise perioodi lõpptähtajast kinni pidada, võib MARO toetuse saaja taotluse

alusel projekti elluviimise perioodi pikendada kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtaja.“;

4) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetust antakse järgmistel tingimustel:

1) välisabi projekti sisuks on lõikes 1 nimetatud tegevus või tegevused;

2) välisabi projektile välisvahenditest taotletav toetus on suurem kui § 4 lõikes 1 nimetatud

maksimaalne toetussumma;

3) välisabi projekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetus ei ületa 50 protsenti välisabi

projekti kohustuslikust minimaalsest omafinantseeringust;

4) välisabi projekti rahastusotsus tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil.“;

EELNÕU

xx.xx.202x

2

5) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui toetuse rakendamise käigus tekib taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite jääke

ulatuses, mis võimaldab osaliselt või täielikult rahastada § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas

esimesena taotluse rahuldamise otsuseta jäänud projekti, küsib MARO taotleja valmisolekut

viia projekt ellu hiljemalt § 5 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks. Taotleja valmisoleku korral teeb

MARO taotluse rahuldamise otsuse. Kui taotleja ei ole valmis projekti ellu viia, võib MARO

teha ettepaneku § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas järgmisele taotlejale.“;

6) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ettemakse suurus on 75 protsenti toetusest ja tegevustoetuse projekti puhul 90 protsenti

toetusest. Ettemakse makstakse toetuse saajale välja üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast

taotluse rahuldamise otsuse tegemist.“;

7) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lõppmakse saamiseks esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses või projektis ette

nähtud viisil tõendid tegevuste lõpetamise ning saavutatud tulemus- ja väljundnäitajate kohta.

Kui tegevused on lõpetatud ning tulemus- ja väljundnäitajad on saavutatud, teeb MARO

lõppmakse.“;

8) paragrahvi 18 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Välja makstavat summat ei vähendata, kui vähenduse maht on väiksem kui 100 eurot.“;

9) paragrahvi 18 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui projektis kokku lepitud väljund- ja tulemusnäitajad ei saavutata, nõutakse toetus

proportsionaalselt tagasi. Toetust ei nõuta tagasi, kui tagasi nõutav summa on väiksem kui 100

eurot.“;

11) paragrahvi 21 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „§-s 13“ tekstiosaga „§-s 12“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023. a

määruse nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“

muutmine” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrusega tehakse väiksemad muudatused toetuse taotlemise ja menetlemise tingimustesse,

lähtuvalt esimese taotlusvooru jooksul ilmnenud täpsustamisvajadustest. Näiteks nimetatakse

selgelt Riigi Tugiteenuste Keskuse roll e-toetuse keskkonna tehnilise toe pakkumisel, muudetakse

välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetuse tingimusi ning luuakse võimalus vabanevate

toetusvahendite kasutamiseks pingereas järgmise projekti rahastamiseks. Ühtlasi leevendatakse

tegevustoetuse puhul piiranguid projekti elluviimise perioodi algusele ning suurendatakse

ettemaksete määra.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM)

regionaalarengu osakonna nõunik Liis Palumets (611 3139, [email protected]), juriidilise

ekspertiisi tegi sama ministeeriumi KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442,

[email protected]). Keelelist kvaliteeti kontrollis REM õigusosakonna keeletoimetaja Leeni

Kohal.

Määruse aluseks on riigieelarve seaduse § 531 lõige 1.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023 määruses nr 20 „Täiendava piirkondliku arendustoetuse

andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1. Paragrahvile 2 lisatakse lõige 5, mis sätestab Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) rolli

toetusmeetme rakendamisel. Toetuse taotluste menetlemise eest vastutavad maakondlikud

arendusorganisatsioonid, ent kuna menetlemine toimub e-toetuse keskkonnas, mida haldab RTK,

on vajalik fikseerida RTK roll tehnilise toe pakkujana, kui MAROdel tekivad tõrked või

küsimused e-toetuse keskkonna kasutamisel.

2. Leevendatakse tegevustoetuse puhul piiranguid projekti elluviimise perioodi algusele ning

sellega seoses sõnastatakse ümber § 5 lõige 3. Kui üldjuhul ei saa projektiga alustada hiljem kui

kuue kuu möödumisel taotlusvooru tähtajast, et tagada toetusvahendite kasutuselevõtt, siis

tegevustoetuse puhul on ilmnenud, et eelmise aasta vooru tegevustoetuse periood ei pruugi olla

selleks ajaks veel lõppenud. Uue § 5 lõike 3 sõnastusega võimaldatakse tegevustoetuse projektiga

alustada hiljem, ent tingimuseks on, et projekti lõppeks hiljemalt 31. oktoobril taotlusvoorule

järgneval aastal.

3. Paragrahvi 5 lõike 4 sõnastust muudetakse, et muuta võimalikuks projekti elluviimise perioodi

pikendamine ka muudel juhtudel kui taotlejast mitteoleneva ootamatu takistuse, eriolukorra või

muu erakorralise seisukorra puhul, et tagada projektide võimalikult tulemuslik elluviimine.

Projekti on võimalik pikendada taotlusvoorule järgneva aasta 31. oktoobrini, taotlejast

mitteoleneva ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra puhul sellest kuni

kuus kuud kauem.

4. Muudetakse välisabi projekti omafinantseeringu katmise toetuse tingimusi. Varem sai

omafinantseeringu toetust taotleda välisabi projektidele, mis oli välisabi fondilt juba toetusotsuse

saanud. Sellisel juhul on raske tõendada omafinantseeringu katmise toetuse vajadust, kuna

omafinantseeringu olemasolu peab olema juba välisabi projektile toetuse taotlemisel tõendatud.

Seetõttu saab edaspidi välisabi projekti omafinantseeringu toetust taotleda välisabi projektidele,

mille toetusotsus ei ole enne taotluste esitamise tähtpäeva veel tehtud. Kindlasummalise makse

puhul, kui toetuse väljamakse tehakse saavutatud väljundite ja tulemuste alusel, tekib küsimus,

mida pidada välisabi projekti omafinantseeringu katmise projekti puhul saavutatud tulemuseks.

Tehes välisabi omafinantseeringu katmise otsuse enne välisfondilt rahastusotsuse saamist, saab

saavutatud tulemuseks lugeda välisabi fondi positiivset otsust. Seetõttu peab välisabi fondi

rahastusotsus laekuma käesolevast meetmest rahastatava projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul

ning projekti abikõlblikkuse perioodi määrates tuleb arvestada välisabi fondi otsuste ajagraafikut.

Välisabi projekti omafinantseeringu toetuse taotlemise projektile tehakse (kui muude tingimused

on täidetud) kõrvaltingimusega rahuldamise otsus. Välisabi fondi positiivse otsuse saabumisel

saab lugeda kõrvaltingimuse täidetuks ning projekti tulemuse saavutatuks. Välisabi fondi

negatiivse otsuse korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks § 17 lõike 3 p 4 alusel.

5. Toetuse paremaks kasutuselevõtuks lisatakse §-le 15 lõige 4, mis sätestab tingimused toetuse

rakendamise käigus tekkinud jääkide kasutuselevõtuks. Jääke võib tekkida erinevatel põhjustel –

kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse saanud projekti puhul kõrvaltingimus ei täitu,

projekti elluviimine katkestatakse, projekti tulemusi ei saavutata ning toetus nõutakse tagasi jne.

Kui toetusvahendid vabanevad piisavalt varakult, saab teha pingereas järgmisele projektile

taotluse rahuldamise otsuse, tingimusel, et projekti tulemused on võimalik enne taotlusvoorule

järgneva aasta 31. oktoobrit saavutada.

6. Seni on määruse alusel rakendatud 60% suurust ettemaksu määra. Praktikas on see osutunud

kolmanda sektori taotlejatele sageli üle jõu käivaks. Seetõttu muudetakse § 18 lõiget 2 ning

suurendatakse ettemaksu määra 75 protsendini ning tegevustoetuse projektide puhul 90

protsendini.

7. Paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse ümber selliselt, et toetuse saajal ei ole enam lõppmakse

taotluse esitamise kohustust. Maksetaotluse sisestavad e-toetuse süsteemi MARO menetlejad

taotleja esitatud lõpparuande põhjal. Ka ettemakse taotluse sisestavad e-toetuse süsteemi MARO

menetlejad, mistõttu ettemakse ja lõppmakse menetlusprotseduurid ühtlustuvad. Sellest

tulenevalt tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 6, mis reguleeris maksetaotluse menetlemist.

8. Paragrahvi 18 lõikesse 5 ja 19 lõikesse 2 viiakse sisse muudatused, millega reguleeritakse

vastavalt lõppmakse vähendamise ja tagasi nõutava summa miinimumsuurust, milleks on 100

eurot. Väiksemate lõppmakse vähendamiste ja tagasinõuete menetlemist ei peeta

kuluefektiivseks.

9. Paragrahvi 21 lõike 2 punktis 6 parandatakse eksimus, mis puudutas viidet raamatupidamise

seaduses sätestatud nõudele raamatupidamislike dokumentide säilitamise tähtaja kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

Määrusega muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, mistõttu suureneb toetuse kasutamise

efektiivsus ning väheneb halduskoormus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega täiendavaid tegevusi ega kulusid ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas

avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu koostamise aluseks on määruse alusel Peipsiveere ja Setomaa programmide

taotlusvoore rakendanud Tartumaa Omavalitsuste Liidu ja Võrumaa Arenduskeskuse ning MTÜ

Setomaa Liidu ja Setomaa Vallavalitsuse ettepanekud. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru MARO-dele ning Eesti

Linnade ja Valdade Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit

Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Põlvamaa Omavalitsuste Liit

Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Riigi Tugiteenuste Keskus

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/1057

Riigihalduse ministri 29. märtsi 2023

määruse nr 20 „Täiendava piirkondliku

arendustoetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmine

Edastame kooskõlastamiseks riigihalduse ministri 29. märtsi 2023 määruse nr 20 „Täiendava

piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

Lisa 1 – eelnõu 2 lehel

Lisa 2 – seletuskiri 3 lehel

Liis Palumets

6113139 [email protected]