MTÜ Saarte Koostöökogu strateegia muudatuste heakskiitmine

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 257

MTÜ Saarte Koostöökogu strateegia muudatuste

heakskiitmine

Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31

lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 lõike 6 alusel.

Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi

määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud

kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega, samuti ei esine aluseid strateegia

heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §

31 lõike 8 alusel.

Strateegiat muudeti järgmistel põhjustel:

- Riigi Tugiteenuste Keskuse juhiste kohaselt viidi sisse tehnilised täpsustused seoses

Euroopa Sotsiaalfond+ meetme rakendamisega;

- korrigeeriti eelarvenumbreid vastavalt tegelikult määratud toetussummale;

- seireandmete osas korrigeeriti seirenäitajat R.37 „Majanduskasv ja töökohad

maapiirkondades: ÜPP projektidega toetatud uued töökohad“. Näitajast loobuti meetme

mahu eelarve tõttu. Selle asemel keskendutakse tulemusnäitajale R.39 „Maapiirkondade

majanduse arendamine: ÜPP toetusega arendatud maapiirkonna ettevõtete, sealhulgas

biomajandusettevõtete arv“. Fookuseks seati ettevõtete kitsaskohtade likvideerimine ja

uue arenguhüppe soodustamine.

Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ Saarte Koostöökogu esitatud strateegia muudatused.

MTÜ-l Saarte Koostöökogu on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt alates

27.09.2024.

Lisa: PRIA poolt kontrollitud MTÜ Saarte Koostöökogu (SKK) heakskiidetav strateegia koos

lisadega, SKK_heakskiidetav_strateegia.asice

Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi

Tugiteenuste Keskus

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Saarte Koostöökogu arengustrateegia 2023-2027 muutmine (projekt). Kinnitamiseks 17.06.2024 üldkoosolekul

2.3.5 MEEDE 5 – Sotsiaalmeede Praegune sõnastus kinnitatud strateegias Muudatus Lehekülg Toetatavad tegevused

- vanemaealiste ja puuetega inimeste sotsiaalne kaasamine; - omaste hooldajatele toetamine; - tugivõrgusKke võimestamine

- vanemaealiste ja erivajadustega inimeste sotsiaalne kaasamine; - omaste hooldajatele toetamine; - tugivõrgusKke võimestamine lk 17

Sihtrühm Tegevuspiirkonna erivajadusega elanikud vanuserühmas 16+ ja vanemaealised vanuserühmas 55+, kellel on puutumus meetme eesmärgi täitmiseks planeeritud tegevustega. Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad inimesed, sh omaste hooldajad, tugiisikud, vabatahtlikud seltsid jt

lk 17

Näitajad ja sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad: - toetatud projekKde arv kokku: 42 - unikaalsete taotlejate arv kokku: 20 - tegevustes osalenud inimeste arv: 500

Väljund- ja tulemusnäitajad: - toetatud projekKde arv kokku: 41 - unikaalsete taotlejate arv kokku: 20 - tegevustes osalenud inimeste arv: 500 lk 18

2.3.1 MEEDE 1 - ETevõtluskeskkonna arendamine Näitajad ja sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad: • toetatud projekKde arv kokku: 60 • loodud ja/või säilitatud töökohtade arv: 15 • uute/parendatud kohalikul toorainel/oskusteabel baseeruvate toodete ja teenuste arv: 30 • eTevõtete efekKivsust tõstvate projekKde arv: 30

Väljund- ja tulemusnäitajad: • toetatud projekKde arv kokku: 60 • loodud ja / või säilitatud töökohtade arv: 15 • uute/parendatud kohalikul toorainel/oskusteabel baseeruvate toodete ja teenuste arv: 30 • eTevõtete efekKivsust tõstvate projekKde arv: 30

lk 11

Ptk 4 – Strateegia rahastamise kava lk 23,24

Perioodiks 2023–2027 on eelarve 3 773 329,30 (indikaKivne maht 3 750 000) eurot – EAFRD puhul 3 526 140,30 (3 500 000) eurot ja ESF+ puhul 247 189 (250 000) eurot.

Allpool on kajastatud meetmete elluviimise eelarve jagunemine meetmete vahel ning jaotumine aastate lõikes.

Meede Nimetus Summa % eelarvest

Meede 1

ETevõtluskeskkond

850 000

22,5%

Meede 2

Elukeskkond

850 000

22,5%

Meede 3

Suured arendusprojekKd

440 000

11,7%

Meede 4

Ühis- ja koostöö

607 516,79 16,1%

Meede 5

Sotsiaalmeede

247 189

6,6%

SKK

Admin ja elavdamine 778 623,51 20,6%

KOKKU 3 773 329,30 100,0%

Meede

Nimetus 2024 2025 2026 2027

Meede 1

ETevõtluskeskkond

342 000

213 750

213 750

85 500

Meede 2

Elukeskkond

342 000

213 750

213 750

85 500

Meede 3

Suured arendusprojekKd

0

440 000

0

0

Meede 4

Ühis- ja koostöö

0 240 000

240 000 240 000

240 000 127516,79

120 000 0

Meede 5

Sotsiaalmeede

62 500 60 290

125 000 126 609

62 500 60 290

0

KOKKU

746 500

1 232 500

730 000

291 000

ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

Üldkoosoleku toimumise aeg: 17. juunil kell 16.00–18.30

Üldkoosoleku toimumise koht: SÖRWESPA, Läätsa küla ja veebikeskkonnas

Zoom https://us06web.zoom.us/j/82274906168?pwd=imA45keOuXKQSaq0LZD8JnTr0ewYru.1

Vastavalt osalejate nimekirjale osales 53 liiget, sh 7 inimest veebis (osalejate nimekiri on

protokolli lisa 1).

Koosoleku juhataja ja protokollija valimine, päevakorra kinnitamine.

OTSUS: Koosoleku juhatajaks valida Koit Kelder ja protokollijaks Susan Reinholm ning

kinnitada päevakord sellises järjekorras:

• SKK juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valmine aastateks 2024-2027;

• SKK arengustrateegia muutmine;

• Ühisprojektitaotluste esitamine –

o muudatustaotlus projektile "Anname hoogu vol 2" ja

o uus taotlus "Saaremaa EHTNE" arendustegevusteks 2024-2026;

• Majandusaasta aruanne 2023;

• Taotlusvoorude info;

• Kohapeal algatatud teemad.

1. SKK juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valmine aastateks 2024-2027

Juhatuse esimehe kohale 2 kandidaati, liikmete kohale esialgu 11 kandidaati. Vastavalt

korrale mittevalituks osutunud esimehe kandidaat saab kandideerida liikmeks.

Kohapeal sedelhääletus, veebis CitizenOS isikutuvastusega hääletusrakendus.

Häältelugemiskomisjoni valitis Tiina Jõgi, Krista Riik, Jaak Haamer.

Juhatuse esimehe valimine:

- 2 kehtetut sedelit, veebis üks ei hääletanud;

Hääletamistulemus:

- Aivar Kalle 41 poolthäält;

- Mihkel Urmet 6 poolthäält.

Juhatuse liikmete valimine:

- Mihkel Urmet kandideerib ka juhatuse liikme kohale, seega kokku 12 kandidaati;

Hääletamistulemus:

- Andla Rüütel 12 poolthäält; - Andres Põdra 11 poolthäält;

- Annely Holm 14 poolthäält; - Anni Roost 28 poolthäält;

- Ardon Kaerma 17 poolthäält; - Kadi Hiie 20 poolthäält;

- Kaja Juulik 7 poolthäält; - Kajar Lember 15 poolthäält;

- Mihkel Urmet 5 poolthäält; - Rain Jano 32 poolthäält;

- Tanel Tang 6 poolthäält; - Tiina Luks 23 poolthäält.

OTSUS:

Võttes aluseks hääletamise tulemused, määrata SKK 2024-2027 juhatuse esimeheks

Aivar Kalle ja juhatuse liikmeteks Rain Jano, Anni Roost, Tiina Luks, Kadi Hiie.

Kõik osalevad liikmed hääletasid otsuse poolt. Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.

2. SKK arengustrateegia muutmine

Juhataja tutvustas muudatusettepanekuid.

SKK arengustrateegia 2023-2027 muudatusettepanekud.

OTSUS:

Kinnitada SKK arengustrateegia 2023-2027 muudatused.

Kõik osalevad liikmed hääletasid otsuse poolt. Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.

3. Ühisprojektitaotluste esitamine -

muudatustaotlus projektile "Anname hoogu vol 2" ja

uus taotlus "Saaremaa EHTNE" arendustegevusteks 2024-2026;

➢ "Anname hoogu vol 2"

Eesmärk tekkinud jääkide (12 210 EUR) rakendamine läbi vihmavarjuprojektide

Orienteeruvalt 7-12 väikest kohalikku tegevust saaksid lisatuge.

OTSUS: Esitada projektile Anname hoogu kogukondadele vol2 muudatustaotlus, lisada

tekkinud jäägid vihmavarjuprojektide reale ja juhatusel teha kõik vajalikud

protseduurid.

Otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalevad liikmed. Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.

➢ Uus taotlus Saaremaa EHTNE arendustegevusteks 2024-2026

Mitte otsustada täna. Detailid pole paigas, määrus jätkuvalt muutmisel. Sisu ei ole

muutunud, tehnilised detailid sõltuvad uuest määrusest.

4. Majandusaasta aruanne 2023;

SKK 2023. majandusaasta aruanne

Audiitori arvamus

OTSUS:

Kinnitada SKK 2023. majandusaasta aruanne.

Otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalevad liikmed. Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.

5. Taotlusvoorude info

Tegevjuht Koit Kelder tutvustas taotlusvoorude toimumisaegu ning tingimusi.

MEEDE 1 – Ettevõtluskeskkonna arendamine:

– taotlusvoor 4.-12.september 2024, eelarve 342 000 €

- minimaalne toetus 4000€

- maksimaalne toetus 60 000 €

- toetusmäär max 60%

MEEDE 2 – Elukeskkonna arendamine:

- taotlusvoor 4.-12.september 2024, eelarve 342 000 €

– minimaalne toetus 4000 €

- maksimaalne 60 000 €

- toetusmäär sõltub tegevuse iseloomust, aga max 90%

MEEDE 3 – Suured arendusprojektid:

- taotlusvoor 13.-31. jaanuar 2025, eelarve 440 000 €

– toetus 100 000 – 200 000 €

- omaosalus vähemalt 50 000 €

MEEDE 5 - Sotsiaalmeede:

– taotlusvoor 4.-14.november 2024

- minimaalne toetus 2 000 €

- maksimaalne toetus 10 000 €

- omaosalus 0%

6. Kohapeal algatatud teemad.

Puudusid.

Muu info:

- Eelmist perioodi kokkuvõttev ESITLUS.

-------------------- --------------------------------

Koit Kelder Susan Reinholm

Koosoleku juhataja Protokollija

1

Saarte Koostöökogu arengustrateegia

2023–2027

SAARTE KOOSTÖÖKOGU 2023

2

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................................. 2

Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3

1 Strateegia alused ........................................................................................................................... 4

1.1 LEADER lähenemine .............................................................................................................. 4

1.2 Tegevuspiirkonna arengutegurite SWOT-analüüs ja strateegilised valikud ........................... 4

1.3 SWOT-i järeldused.................................................................................................................. 5

1.4 Strateegia uuenduslikkus ........................................................................................................ 6

1.4.1 ABCD-mudel .................................................................................................................. 7

1.4.2 Kogukonna strateegia arendamise protsessi kaasamine .............................................. 7

1.4.3 Uuendused strateegias .................................................................................................. 8

2 Strateegia olemus .......................................................................................................................... 8

2.1 Visioon .................................................................................................................................... 8

2.2 Strateegiakaart ........................................................................................................................ 9

2.3 Strateegia meetmed.............................................................................................................. 10

2.3.1 MEEDE 1 - Ettevõtluskeskkonna arendamine ............................................................. 10

2.3.2 MEEDE 2 – Elukeskkonna arendamine ....................................................................... 12

2.3.3 MEEDE 3 – Suured arendusprojektid .......................................................................... 13

2.3.4 MEEDE 4 – Koostöö ja piirkonna arendamine ............................................................ 15

2.3.5 MEEDE 5 – Sotsiaalmeede ......................................................................................... 17

3 Strateegia elluviimine .................................................................................................................. 18

3.1 Projektitoetuse taotluste hindamine ...................................................................................... 18

3.1.1 Hindamise korraldus ja üldised hindamiskriteeriumid .................................................. 18

3.1.2 Meede 1 kriteeriumid ja osakaalud .............................................................................. 20

3.1.3 Meede 2 kriteeriumid ja osakaalud .............................................................................. 20

3.1.4 Meede 3 kriteeriumid ja osakaalud .............................................................................. 20

3.1.5 Meede 5 kriteeriumid ja osakaalud .............................................................................. 21

3.1.6 Hindepallide tähendused:............................................................................................. 21

3.2 Tegevusrühma töökorraldus ja arendamine ......................................................................... 21

3.2.1 SKK töökorraldus ......................................................................................................... 21

3.2.2 SKK arendamine .......................................................................................................... 22

3.3 Võrgustumine ja koostöö ...................................................................................................... 22

3.4 Strateegia seire, hindamine ja uuendamine ......................................................................... 23

3.4.1 Strateegia seire ja hindamine ...................................................................................... 23

3.4.2 Strateegia uuendamine ................................................................................................ 23

4 Strateegia rahastamise kava ...................................................................................................... 23

5 LISAD ............................................................................................................................................ 25

5.1 LISA 1 Tegevuspiirkonna kirjeldus ....................................................................................... 25

5.1.1 Tegevusrühm ............................................................................................................... 25

5.1.2 Piirkonna geograafiline kirjeldus .................................................................................. 25

5.1.3 Rahvastiku kirjeldus ..................................................................................................... 26

5.2 LISA 2 SKK liikmete nimekiri 31.05.2023 seisuga ............................................................... 29

5.3 LISA 3 Alusdokumentide loetelu ........................................................................................... 31

3

Sissejuhatus

MTÜ Saarte Koostöökogu (edaspidi SKK) on 2006. aastal asutatud ettevõtete, mittetulundusühingute

ja omavalitsuste vabatahtlik ühendus, mis tegutseb LEADER kohaliku tegevusrühmana Saare

maakonnas elavate inimeste, kogukondade ja ettevõtete huvides.

Käesolev dokument kajastab SKK strateegilisi eesmärke perioodiks 2023–2027. Tegemist on eelmiste

perioodide (2008–2023) arengustrateegiatest välja kasvanud strateegiaga, mis võtab arvesse

omandatud kogemusi, muutunud väliskeskkonda ning kohalike kogukondade ja ettevõtete võimekusi.

Eesmärkide saavutamiseks ning vajalike tegevuste ellu kutsumiseks on strateegia kirjeldatav järgmise

maatriksina:

ELUKESKKOND ETTEVÕTLUSKESKKOND

Suund 1 MEEDE 2

Elukeskkonna arendamine

MEEDE 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine

Suund 2 MEEDE 3

Suured arendusprojektid

Suund 3 MEEDE 4

Koostöö ja piirkonna arendamine

Suund 4 MEEDE 5

Sotsiaalmeede -

Suund 5 Tegevusrühma arendamine ja tegevuspiirkonna elavdamine

Strateegia koosneb neljast peatükist ja lisadest:

1. Strateegia alused – sisaldab strateegia koostamise aluspõhimõtteid, strateegilisi

arengutegureid ja valikuid ning strateegia uuenduslikkuse kirjeldust.

2. Strateegia olemus – sisaldab visiooni ja strateegiakaarti, sh LEADER tulemusnäitajaid,

meetmelehti.

3. Strateegia elluviimine – sisaldab projektitaotluste hindamise ülesehitust, SKK enda

töökorralduse ja arendamise kirjeldust, võrgustumise ja koostöö ülevaadet ning strateegia seire

ja uuendamise korda.

4. Rahastamiskava – sisaldab strateegia rakendamise eelarve suurust ning selle jagunemist nii

suundade vahel kui ka aastate lõikes.

5. Lisad – tegevusgrupi ja -piirkonna kirjeldus, SKK liikmete nimekiri, arengudokumentide ja

analüüside loetelu.

4

1 Strateegia alused

1.1 LEADER lähenemine

LEADER ei ole lihtsalt rahastusprogramm, vaid piirkonna arendamise meetod: kohalike endi poolt

kavandatud, juhitud ja ellu viidud lähima elu- ja töökeskkonna ning piirkonna arendamise viis (vt joonis 1).

Joonis 1. LEADER seitse põhielementi

1.2 Tegevuspiirkonna arengutegurite SWOT-analüüs ja strateegilised valikud

SKK tegevuspiirkonna arengutegurite hindamiseks SWOT-analüüsi koostamisel võeti aluseks olulised

ja aktuaalsed maakonna ja valdade arengudokumendid ning ülevaated, sh Saare maakonna

arengustrateegia 2022–2035, Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiil aastateks 2022–2026, Saare

maakonna kestliku turismi arengustrateegia 2022–2030, Saare maakonna ettevõtluse ja

ettevõtluskeskkonna kaardistamine ning ülevaade 2020, Saaremaa valla kogukondliku tegevuse

arengukava 2021–2030. Täiendavalt aitas Saare maakonna maapiirkonna olukorra ja selle dünaamika

osas selgust luua Hendrikson & KO väikeasulate uuring. SWOT-analüüsi täiendati ja täpsustati

piirkondlikel mõttekogudel kogutud seisukohtadega.

5

Tugevused Nõrkused

1. Piirkonna tugev identiteet ja hea kuvand;

2. puhas, kaunis ja mitmekesine

looduskeskkond;

3. tuntud ja armastatud külastuskoht;

4. säästev ja loodussõbralik väiketootmine ja

maamajandus;

5. meretööstussektor;

6. kogukondlik aktiivsus, ulatuslik seltsimajade

võrgustik;

7. mitmekesine ettevõtlus, ükski sektor ega

ettevõte ei domineeri;

8. märgis „Saaremaa EHTNE toode“ on tuntud

ja laialt kasutatud, võrgustikus üle 160

ettevõtte;

9. elanikkonna rahulolu elukeskkonnaga.

1. Seltsimajade ja teiste kogukondlike objektide

majandamine ja kestmajäämine, sest

haldamise ja arendamise suutlikkus on

madal;

2. kogukonnaliidrite väsimine, põlvkondade

vahetust ei toimu, noorte/nooremate

eelistuste muutumine;

3. liikuvus ja transport, vajalike teenuste halb

kättesaadavus maapiirkondades;

4. noortele suunatud tegevuste ebaühtlane

pakkumine ja kättesaadavus;

5. vähene kriisiteadlikkus ja valmisolek

hädaolukordadeks;

6. hooajalisus, vähe aastaringseid ettevõtmisi,

vähe aktiivseid tegevusi ka hooajaliselt;

7. töökohtade kättesaadavus – vaimset

väljakutset ja eneseteostust pakkuvate,

kõrgepalgaliste töökohtade puudus,

kvalifitseeritud töötajate puudus;

8. vähene oskus kohalikke ressursse

väärindada ja turundada;

9. kiire interneti kättesaadavus;

10. haldusreformi võbelused.

Võimalused Ohud

1. Ühtne saarluse mõiste ja identiteet;

2. Eesti parimad võimalused päikesest ja tuulest

energia tootmiseks;

3. suvesaarlaste ja teiste piirkonna fännide

kaasamine tegevustesse;

4. kohaliku toidu, toodete ja teenuste jätkuv

turundamine nii saartel kui ka väljaspool,

ettevõtete kasvu ja arengusse panustamine;

5. avalik taristu kui ressurss – olemasoleva

taristu parem ja mitmeotstarbelisem

kasutamine;

6. Saaremaal elamise idee on populaarne;

7. täisväärtuslikuks eluks hea elukeskkonna

tähtsuse kasv.

1. Kohalike traditsioonide ja tavade hääbumine;

2. kogukonnad ei soovi jätkata seltsimajade

haldamisega;

3. ääremaastumine;

4. jätkuv avaliku sektori tsentraliseerumine;

5. tuntud ja traditsiooniliste ettevõtete tegevuse

lõpetamine, kolimine mandrile, klassikaliste

ettevõtlusvaldkondade hääbumine;

6. kohalike ettevõtjate konkurentsivõime

nõrgenemine, taristu ja ühendused ei vasta

vajadustele;

7. kiire internet ei ole kättesaadav;

8. võimekate inimeste lahkumine piirkonnast;

9. rahvusvahelised konfliktid ja sellest tulenevad

majandussanktsioonid pärsivad kohalike

ettevõtjate toodangu realiseerimise võimalusi.

1.3 SWOT-i järeldused

• traditsioonilise saarelise elamisviisi tähendus ja võimalikkus 21. sajandil. Tähelepanu ja

väljaselgitamist vajab, kas tegelik olukord vastab mainele ja kas eeldused elanike isiklikuks ja

tööalaseks arenguks ning eesmärkide saavutamiseks on ikka olemas.

• Eelmised strateegiad olid koostatud haldusreformile eelnenud ajal, mil SKK rolliks oli küll

toetada kogukondi ja ettevõtteid rohujuure tasandil, kuid väikeste omavalitsuste näol olid

olemas piirkondlikud tugistruktuurid lähima elukeskkonna väärtustamisel. SKK ülesanne oli muu

6

hulgas edendada valdadeülest ühistegemist ja koostööd, võttes paljudes tegemistes

maakondliku mõõtme.

• Haldusreformi järel on oluliselt muutunud piirkonna arengu juhtimine ja Saaremaa vald täidab

maakonnas maakondliku arendusorganisatsiooni rolli. Seega tegevused ja ülesanded, mis

2008 ja 2014 strateegiaid koostades olid kohased, ei oma täna enam samasugust tähendust ja

kaalu.

• Strateegiat koostades on selgelt välja joonistunud piirkondlikud eripärad, traditsioonid ja

arengueeldused – kogukonnad on väga eriilmelised. Üldistamine ja ühtlustamine üle maakonna

pidurdab kogukondade ja ettevõtete omaalgatust, liikumise kiirust ja suutlikkust panustada

lähima elukeskkonna edendamisse.

• Kogukondade endi roll ja vastutus lähima elukeskkonna korraldamisel on muutunud. Eelkõige

saab loota iseendile, s.t kogukondlik taristu tuleb endil suuta ülal pidada. Selgelt vajavad

kogukonnad abi uues olukorras toime tulemiseks, areng vajab toetamist. Võimestamist vajab

kogukondade koostöövõrgustik, et üksteiselt õppida ja saada osa teiste edust.

• Märgise „Saaremaa EHTNE toode“ võrgustik on kogu Eesti suurim ja esinduslikem. Ülioluline

on mõista, et võrgustiku arendamine on protsess ja see ei lõppe. Märgise tuntuse kasv Saare

maakonnas ei ole piisav, et mõjutada oluliselt võrgustiku liikmete käekäiku. Vajalik on astuda

võrgustiku arendamisel järgmine samm.

• „Saaremaa EHTNE toode“ võrgustiku enam kui 160 liiget ja kõik teised piirkonna ettevõtted

peavad ajaga kaasas käima, reageerima turu ootustele ja vastama tänastele nõuetele. Piirkond

ja ettevõtjad vajavad uusi tooteid ja teenuseid ning olemasolevate edasiarendamist, et püsida

jätkuvalt atraktiivse ja konkurentsivõimelisena.

• Kuidas kasutada ja taaskäivitada kogukondlikku või lihtsalt piirkondades olevat taristut piirkonna

arengu hüvanguks? Universaalseid lahendusi ei ole, mõjule pääseb kohalike nutikus ja

suutlikkus oma tulevikku kujundada.

• Elukeskkonna kvaliteeti hindame tihti väliste näitajate põhjal. Kuidas näeb välja loodus, milline

on avalik taristu, kuidas on tagatud juurdepääs avalikele teenustele jne. Tähelepanuta jääb,

kuidas see mõjutab inimest, tema vaimset ja füüsilist tervist. Mõtlemise, toitumise ja liikumise

tähtsus ja koosmõju ei kajastu veel igapäevastes praktikates.

• Lapsed ja noored on kestva tuleviku alus. Oluline on tuua noored iseendi elu korraldamise

juurde, anda neile otsustamisõigus. Samavõrd oluline, kui luua mõnusat tänast päeva, on

kujundada piirkonna homset.

• Rahvastiku struktuur on muutumas, eakate osatähtsus suureneb. Pensioniikka on jõudnud või

jõudmas suur hulk inimesi, kes on viimastel kümnenditel vedanud piirkondliku ja kohaliku elu

korraldamist. See on ressurss ja võimalus kogukondades eakate sotsiaalseks kaasamiseks.

• Vananeva rahvastiku tingimustes suureneb hoolduskoormus omastele, eriti oluline on piirkonna

arengut silmas pidades leevendada koormust ja toetada tööealiste elanike hakkamasaamist.

1.4 Strateegia uuenduslikkus

Strateegia kavandi väljatöötamisel lepiti kokku, et jätkatakse tegevusrühma ja -piirkonna arendamise

mõtestamist elukeskkonna ja ettevõtluskeskkonna jaotusega. Erinevalt varasemate strateegiate

koostamistest toimus sel korral samaaegselt kahe olulise maakondliku arengudokumendi – Saare

maakonna arengustrateegia ning tervise- ja heaoluprofiili – koostamine. Veidi varem oli lõppenud

Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava koostamine. Kõik kolm dokumenti valmisid kõrge

kaasatuse tasemega ja SKK tegevmeeskond, juhatus ja liikmed osalesid kõigi nende koostamisel.

Seega kunagi varasemalt ei ole Saare maakonna arengu kavandamine olnud nii sünkroonis kui nüüd.

7

1.4.1 ABCD-mudel

Varasemate strateegiate rakendamisest on selge, et LEADER ei suuda lahendada kõiki maaelu

probleeme ja tõmmata elu käima igas tegevuspiirkonna punktis võrdsel viisil.

Kuna teiste Saare maakonna arengudokumentide koostamise käigus on juba piisavalt probleeme

kaardistatud ja et mitte veelkord kutsuda kokku inimesi üldjoontes samasuguseid arutelusid pidama, siis

leidsime, et uuel perioodil tuleks mõtestada piirkondlikku ja kogukondliku arengut uuel viisil.

Lähtepunktiks sai valitud ABCD mudel ehk Asset-Based Community Development.

Vastavalt Cormac Russellile (Russell, 2019; Russel, 2022) põhineb kogukondade arendamise ABCD-

mudel viiel aspektil:

• Kogukonna kujundamine, arendamine, ehitamine inimeste endi initsiatiivil. Sisemisest soovist

lähtuv. Altpoolt ülespoole liikuv.

• On suhetele orienteeritud: kõike vaadatakse läbi kogukondlike suhete.

• Võtab keskmesse kogukonna tugevused ja varad (assets). Identifitseerib inimeste isiklikud

tugevused, anded, ressursid ja kogukonna tugevused, oskused, püüdlused.

• Keskendub paikkonnale: naabruskond on muutuse ettevõtmise koht.

• Keskendub kaasamisele: baasuskumuseks on, et igaühel on võimalik panustada, see miski

tuleb lihtsalt üles leida ja produktiivselt rakendada; suhted ja tegevused on

retsiprooksed/vastastikused.

Kogukondade tugevused ja varad (assets):

• inimeste oskused, teadmised, andekus, kirg/püüdlus/soov;

• kohalikud võrgustikud ja nende võim ning võimekus;

• ressursid, mida saavad kogukonna heaks rakendada MTÜ-d, avalike teenuste osutajad,

eraettevõtjad;

• füüsilised ressursid (looduskeskkond, vahendid, asjad);

• majanduslikud ressursid;

• lood, mida inimesed jagavad omavahel ja mis hoiavad identiteeti.

1.4.2 Kogukonna strateegia arendamise protsessi kaasamine

Lähte- ja taustamaterjali kogumine ja analüüs tehti arengudokumentide baasil, mis olid just vahetult

koostatud või mille koostamine toimus strateegiaga samaaegselt. Vajadus samasisuliste kohtumiste,

küsimustike ja arutelude läbiviimiseks puudus.

Strateegia koostamise juhatas 2022. aasta aprillis sisse Tartu Ülikooli kogukonnatöö lektori ja sotsiaalse

innovatsiooni teaduri Dagmar Narussoni loeng „Kogukond ja ankrud“, mis oli suunatud SKK liikmetele

ja teistele huvilistele. Just loengu põhjal võeti siht ABCD-mudeli rakendamisele.

Seejärel toimus lähtematerjali analüüs ja osaleti maakondlike arengudokumentide koostamisel.

2022. aasta oktoobri lõpuks valmis strateegia kavand ja selle järgmine etapp, piirkondlike mõttekodade

läbiviimine, jäi ootama LEADER määruse eelnõu, et saaks keskenduda teemadele, mis jäävad LEADER

mõjusfääri.

2023. aasta esimestel kuudel toimus üheksa piirkondlikku mõttekoda kogukondlike tugevuste

mõtestamiseks. Mõttekodadest võtsid osa kohalike seltside esindajad, külavanemad, ettevõtjad ja

üksikisikud. Mõte, et muutusi tuleb ette võtta lähimas naabruskonnas ja oma kogukonnaga, vajab veel

harjumist ja harjutamist. Kogukond ise on muutuste elluviijaks.

8

Aprillis 2023 toimus eraldi mõttekoda sotsiaalmeetme sisustamiseks koos sidusrühmade esindajate ja

valdkonna spetsialistidega – eriasutuste, eakate ühenduste ja puuetega inimeste esindajad, samuti

teenuste pakkujad.

Mais 2023 võttis SKK üldkoosolek valminud dokumendi vastu ning edastas SKK ja sotsiaalmeetme

töörühma liikmetele ettepanekute tegemiseks.

Juunis 2023 kinnitas SKK üldkoosolek arengustrateegia.

Piirkondlikest kohtumistest järeldus, et tänaste reeglite püsimisel tuleb järgmise strateegia koostamise

eel püstitada koheselt hüpotees Saare maakonnas kahe tegevuspiirkonna moodustamise kohta, sest

piirkondlikud ja kogukondlikud eripärad seda võimaldaksid. Seekord ei mahtunud täiendava aruteluringi

tegemine ajaraami, et teema rahulikult ja põhjalikult läbi arutada.

1.4.3 Uuendused strateegias

Strateegia ülesehitamisel oleme viinud sisse muudatused ja täiendused, mille eesmärgiks on ühelt poolt

lihtsustada strateegia mõistmist ning teisalt suurendada soovitud tulemuste saavutamist ja sidusust

tegevuste vahel.

Strateegiakaardilt on näha, et jätkuvalt jagunevad SKK tegemised vertikaalselt kaheks: elukeskkond ja

ettevõtluskeskkond. Horisontaalselt toimub jagunemine viieks suunaks:

• Suund 1 – meetmed 1 ja 2, n.ö klassikalised LEADER meetmed, taotlejate tegevused nende

endi lähima elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks.

• Suund 2 – meede 3, suured arendusprojektid, mille mõju on laiem kui lähim piirkond, mõjutades

kaasnevalt elu- ja ettevõtluskeskkonda laiemalt.

• Suund 3 – meede 4, ühis- ja koostöömeede võrgustike ja piirkonna arendamiseks.

• Suund 4 – meede 5, sotsiaalmeede, mis panustab elukeskkonna telje toetamisse, Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastus.

• Suund 5 – tegevusrühma arendamine ja tegevuspiirkonna elavdamine.

Hindamise kujundamisel oleme lähtunud soovist soodustada taotluste ettevalmistamisel ABCD-mudeli

rakendamist, et mõjule pääseksid kõrge sisemise kogukondliku toetusega projektid.

2 Strateegia olemus

2.1 Visioon

Saarte elanikud, kogukonnad ja ettevõtjad on koostööle avatud, hästi toimetulevad ja traditsioone

väärtustavad.

• Meie saared on väärt elu- ja töökeskkond.

• Kogukonnad ja ettevõtted tegutsevad üksteise edusse panustavates võrgustikes, säilitades

piirkondliku omapära.

• Kestvalt ja säästvalt majandades, keskkonda ja ümbrust hoides, traditsioone ja pärandit

väärtustades edendatakse tegurõõmsat elu- ja ettevõtluskeskkonda, kus noored pered tahavad

elada ja ennast teostada.

9

2.2 Strateegiakaart

ELUKESKKOND ETTEVÕTLUSKESKKOND

Suund 1 MEEDE 2

Elukeskkonna arendamine

Eesmärk:

Saareline elukeskkond ja elamisviis toetub

kogukondlikele, pärandilistele ja piirkondlikele

sidemetele ning on hinnatud ja kestev. Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega:

R.27, R.39

MEEDE 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine

Eesmärk:

Saareline ettevõtluskeskkond on innustav

ja konkurentsivõimeline. Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega:

R.27, R.37, R.39

Suund 2 MEEDE 3

Suured arendusprojektid

Eesmärk:

Suurte arendusprojektide mõju käivitab uusi algatusi ja tegevusi ning annab

olemasolevatele hoogu arenduste lähiümbruses ja kaugemalgi. Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega: R.39

Suund 3 MEEDE 4

Koostöö ja piirkonna arendamine

Eesmärk:

Tegevuspiirkonnas tegutsevad elu- ja ettevõtluskeskkonna koostöövõrgustikud, toimib

omavaheline koostöö ja panustatakse üksteise ja piirkonna edusse. Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega: R.39

Suund 4 MEEDE 5

Sotsiaalmeede

Eesmärk:

Riskirühmad on toetatud, vaim ja füüsis treenitud. ESF+

Suund 5 Tegevusrühma arendamine ja tegevuspiirkonna elavdamine Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega: R.38

10

2.3 Strateegia meetmed

2.3.1 MEEDE 1 - Ettevõtluskeskkonna arendamine

MEEDE 1 Ettevõtluskeskkonna arendamine

Selgitus Piirkonna ettevõtlus peab arenema ja käima ajaga kaasas.

SKK sekkumise sihtrühmaks on kohalikud väiketootjad ja

teenusepakkujad.

Jätkuvalt asetseb sekkumisala vastavalt järgnevale väärtusahela skeemile:

Toetuse abil ellu kutsutud tegevuste tulemused peavad omama mõju

taotlejate majandustulemustele.

Uute toodete ja teenuste turule toomisel ja olemasolevate uuendamisega

peab kaasnema lisandväärtuse kasv.

Ettevõtete kaasajastamine peab olema kantud kestva ja säästva

majandamise põhimõtetest.

Meetme rakendamise tulemusena tõuseb ettevõtjate konkurentsivõime, sh

luuakse uusi töökohti ning olemasolevaid muudetakse targemaks ja

tulusamaks.

Eesmärk Saareline ettevõtluskeskkond on innustav ja konkurentsivõimeline.

Toetatavad

tegevused

• uute toodete ja teenuste turuletoomine;

• olemasolevate toodete ja teenuste arendamine;

• ettevõtete tõhustamine.

Mittetoetatavad

tegevused

• majutuskohtade loomine ja sisustamine;

• asendusinvesteeringud;

• põllumajandustootmine;

• kõik LEADER määruse poolt välistatud mitteabikõlblikud

tegevused ja kulud.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• toetust rakendatakse SKK tegevuspiirkonnas;

• üks taotlus taotleja kohta ühes voorus;

• täpsed tingimused sätestatakse vooru avamise aasta

rakenduskavas;

• aruandluse ja seire kohustus.

Meetme osakaal

kogu rahastusest 22,6%

Taotlejad / toetuse

saajad

• ettevõtted (mikroettevõtted ja VKE-d (väikesed ja keskmise

suurusega ettevõtted)), sh osaühingud, aktsiaseltsid, füüsilisest

isikust ettevõtjad, täisühingud, usaldusühingud, tulundusühistud;

11

• kolmanda sektori organisatsioonid, sh mittetulundusühingud,

sihtasutused;

• kohalikud omavalitsused.

Hindamiskriteeriumid 1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale/ettevõtluskeskkonnale

olulise valdkonna kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali

(JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi,

aidates läbi piirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise

kaasa piirkonna elukvaliteedi ja konkurentsivõime parandamisele ning

majandustegevuse mitmekesistamisele (JAH/EI);

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele,

sh peavad toetatavad tegevused olema põhjendatud, selged,

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud

projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava

toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Hindelised kriteeriumid:

1. mõju kohapealse tooraine ja/või oskusteabe väärindamisele;

2. mõju kestva ja säästva majandamise eesmärkide saavutamisele;

3. mõju väärtusahela terviklikkuse suurendamisele;

4. positiivne mõju taotleja lähemale elu- ja ettevõtluskeskkonnale ning

tulemuste elujõulisus;

5. taotleja elluviimisvõime;

6. projekti uuenduslikkus/nutikus;

7. mõju koostöö või ühistegevuse arendamisele.

Toetuse minimaalne,

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus määratakse strateegia

rakenduskavaga.

Kuni 60% juhul, kui muude õigusaktidega, sh rakenduskavaga ei ole

sätestatud väiksemaid toetusmäärasid.

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 60

• uute/parendatud kohalikul toorainel/oskusteabel baseeruvate

toodete ja teenuste arv: 30

• ettevõtete efektiivsust tõstvate projektide arv: 30

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh

ettevõtluse arendamine, teenuste kättesaadavuse parandamine,

keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste toetamine ja maaelu

positiivse kuvandi propageerimine.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine; traditsioonilistes sektorites lisandväärtuse

kasvatamine; puhta looduskeskkonna kui ressursi nutikas ja

keskkonnahoidlik kasutamine.

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja

tegevussuunad aastani 2030: kestlik looduskasutus,

rohemajandus ja elujõuline kultuuriruum.

12

2.3.2 MEEDE 2 – Elukeskkonna arendamine

MEEDE 2 Elukeskkonna arendamine

Selgitus Elukeskkonda mõtestame seal elavate inimeste ja kogukondade läbi.

Kogukond ei ole vahend ega lahendus piirkondlike probleemide ja

arengutakistuste kõrvaldamiseks. Kogukond on piirkondliku arengu allikas

ja ressurss.

Tihti kogukonnad ise ka ei tea või on unustanud, mis on nende tugevused

ja varad, mille arendamisel pöörata piirkond muutustele, või kuidas tagada

tingimused, et endil oleks hea olla.

Kogukonnas on võimalik korraldada ja pakkuda teenuseid ja lahendusi,

milleks pole avalikul sektoril vahendeid ja erasektori jaoks tasuvust.

Meetme rakendamine toetab kogukondlike ja piirkondlike arenguplaanide

ja arengustrateegiate elluviimist. Kohalike ressursside välja selgitamisel ja

arengu planeerimisel on selgunud tegevused ja nende prioriteedid.

Eesmärk Saareline elukeskkond ja elamisviis toetub kogukondlikele, pärandilistele ja

piirkondlikele sidemetele ning on hinnatud ja kestev.

Toetatavad

tegevused

• lähima elukeskkonna arendamine;

• kogukonna ressursside rakendamise toetamine, sh loodus,

pärand, inimesed, lood;

• kogukondade(s) ise toimetulemise tingimuste loomine, sh hoonete

energiatõhusus ja taastuvenergia kasutusele võtmine;

• liikumist ja tervist edendavad algatused;

• olemasoleva taristu ja objektide taaskäivitamine;

• noortele ja lastele suunatud tegevused.

Mittetoetatavad

tegevused

• tegevused, mida toetatakse teistest toetusmeetmetest;

• uute kogukonnahoonete ehitamine;

• kõik LEADER määruse poolt välistatud mitteabikõlblikud

tegevused ja kulud.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• toetust rakendatakse SKK tegevuspiirkonnas;

• üks taotlus taotleja kohta ühes voorus (nõue ei kehti kohalikele

omavalitsustele);

• täpsed tingimused sätestatakse vooru avamise aasta rakenduskavas;

• aruandluse ja seire kohustus.

Meetme osakaal

kogu rahastusest 22,6%

Taotlejad / toetuse

saajad

• kolmanda sektori organisatsioonid, sh mittetulundusühingud,

sihtasutused;

• kohalikud omavalitsused;

• ettevõtted (VKE), sh osaühingud, aktsiaseltsid, füüsilisest isikust

ettevõtjad, täisühingud, usaldusühingud, tulundusühistud.

Hindamiskriteeriumid 1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale/ettevõtluskeskkonnale

olulise valdkonna kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali

(JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi,

aidates läbi piirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise

kaasa piirkonna elukvaliteedi ja konkurentsivõime parandamisele ning

majandustegevuse mitmekesistamisele (JAH/EI);

13

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele,

sh peavad toetatavad tegevused olema põhjendatud, selged,

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud

projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava

toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Hindelised kriteeriumid:

1. kogukonna toetus projektile / osalus projektis;

2. positiivne mõju taotleja lähemale elukeskkonnale ja tulemuste elujõulisus;

3. kohalike arengueelduste ja eripärade kasutamine;

4. taotleja elluviimisvõime;

5. projekti nutikus/uuenduslikkus;

6. erinevate osapoolte kaasatus ja partnerlus, sh erinevate sektorite

kaasatus.

Toetuse minimaalne,

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus määratakse strateegia

rakenduskavaga.

Kuni 90% juhul, kui muude õigusaktidega, sh rakenduskavaga ei ole

sätestatud väiksemaid toetusmäärasid.

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 80

• kogukondade iseendi poolt ära majandavate (sh

energiatõhusamaks muudetud) objektide arv: 10

• liikumist ja tervist edendavate projektide arv: 20

• noortele ja lastele suunatud projektide arv: 12

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh:

kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

teenuste kättesaadavuse parandamine; keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste toetamine ja maaelu positiivse kuvandi

propageerimine.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine; puhta looduskeskkonna kui ressursi nutikas ja

keskkonnahoidlik kasutamine; noorte perede fookuses hoidmine.

• Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava: koostöö

tugevdamine kogukondade vahel.

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja

tegevussuunad aastani 2030: elujõuline kultuuriruum.

2.3.3 MEEDE 3 – Suured arendusprojektid

MEEDE 3 Suured arendusprojektid

Selgitus Suurprojektide jaoks eraldi meetme ellukutsumine on kantud varasemate

strateegiate rakendamise kogemusest.

SKK taotlusvoorudes on alati olnud suuri investeeringuprojekte.

Edukate projektide puhul on kaasnev mõju kaugelt suurem kui vaid elluviija

14

enda käekäiku puutuv – sellest saab osa laiem ümbruskond, isegi maakond

tervikuna.

Samas on projektide ettevalmistuse tase väga erinev ja kõikuv. Mõni hea

idee võib jääda toetuseta, sest hindamisel jäävad küsimused vastusteta.

Seetõttu kutsume ellu suurte arendusprojektide meetme, mille puhul

esimeses etapis hinnatakse idee sobivust ja alles teises etapis toimub

taotluste pingeritta sättimine. Kahe hindamise vahel saavad taotlejad, kelle

ideed heaks kiideti, esitada komisjonile selgitusi, koostada vajadusel

uuringuid ja/või analüüse/eskiise.

Eesmärk Suurte arendusprojektide mõju käivitab väiksemaid ja suuremaid algatusi

ja tegevusi projektide ümber.

Toetatavad

tegevused Uue ja uuendusliku teenuse või külastuskoha loomine.

Mittetoetatavad

tegevused

• tegevused, mida toetatakse teistest toetusmeetmetest;

• kõik LEADER määruse poolt välistatud mitteabikõlblikud

tegevused ja kulud.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• toetust rakendatakse SKK tegevuspiirkonnas;

• üks taotleja võib esitada meetmesse ühe projekti;

• täpsed tingimused sätestatakse vooru avamise aasta rakenduskavas;

• aruandluse ja seire kohustus.

Meetme osakaal

kogu rahastusest 11,7%

Taotlejad / toetuse

saajad

• ettevõtted (VKE), sh osaühingud, aktsiaseltsid, füüsilisest isikust

ettevõtjad, täisühingud, usaldusühingud, tulundusühistud;

• kolmanda sektori organisatsioonid, sh mittetulundusühingud,

sihtasutused;

• kohalikud omavalitsused.

Hindamiskriteeriumid 1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale/ettevõtluskeskkonnale

olulise valdkonna kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali

(JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi,

aidates läbi piirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise

kaasa piirkonna elukvaliteedi ja konkurentsivõime parandamisele ning

majandustegevuse mitmekesistamisele (JAH/EI);

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele,

sh peavad toetatavad tegevused olema põhjendatud, selged,

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud

projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava

toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Hindelised kriteeriumid:

1. arengueelduste ja eripärade kasutamine;

2. projekti uuenduslikkus – sünnib uudne teenus või külastuskoht;

3. projekti positiivne mõju piirkonna (laiem kui lähim elukeskkond) elu- ja

ettevõtluskeskkonnale ja tulemuste elujõulisus;

4. taotleja elluviimisvõime;

5. kogukonna toetus projektile;

15

6. erinevate osapoolte kaasatus ja partnerlus, sh erinevate sektorite

kaasatus.

Toetuse minimaalne,

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse maksimaalne suurus on 200 000 €, minimaalne omaosalus 50 000 €.

Kuni 60% juhul, kui muude õigusaktidega, sh rakenduskavaga ei ole

sätestatud väiksemaid toetusmäärasid.

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 3

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh:

ettevõtluse arendamine, teenuste kättesaadavuse parandamine,

keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste toetamine ja maaelu

positiivse kuvandi propageerimine.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine; traditsioonilises sektorites lisandväärtuse

kasvatamine; puhta looduskeskkonna kui ressursi nutikas ja

keskkonnahoidlik kasutamine.

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja

tegevussuunad aastani 2030: kestlik looduskasutus,

rohemajandus ja elujõuline kultuuriruum.

2.3.4 MEEDE 4 – Koostöö ja piirkonna arendamine

MEEDE 4 Koostöö ja piirkonna arendamine

Selgitus Ühine arusaam on, et piirkonna areng läbi ühis- ja koostegemise on kiirem

ja tulemuslikum, kui üksi toimetades. Samas on osapooled oma

igapäevase olme ja elu korraldamisega sedavõrd koormatud, et panna

suurte piirkondlike võrgustike ja algatuste vedamine kogukondade ja

ettevõtete õlule on naiivne ja ebaõiglane.

Sellest lähtub SKK roll ja kohustus olla piirkonna ühis- ja koostöö vedur, et

üheskoos olla suutelised lahendama keerulisi väljakutseid ja arendada

piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda.

Varasemad edulood vajavad järgmist käiku, sh võrgustik ja märgis

„Saaremaa EHTNE toode“, projektid „Anname hoogu kogukondadele“ ja

„Edukas ja ettevõtlik Saaremaa“.

Käivitamist ootab piirkonnaülene kogukondade võrgustik, et üksteiselt

õppida ja saada osa teiste edust.

Loomist ootavad uued rahvusvahelised sidemed, et tuua arengutesse

värskeid tuuli.

Eesmärk Tegevuspiirkonnas tegutsevad meetmete 1 ja 2 sihtrühmade

koostöövõrgustikud, toimib omavaheline koostöö ja panustatakse üksteise

ja piirkonna edusse.

16

Toetatavad

tegevused

• märgise ja võrgustiku „Saaremaa EHTNE toode“ arendamine;

• maakonnaüleste kogukondlike võrgustike arendamine;

• vihmavarjuprojektid:

- kogukondade arengu toetamine, sh arengustrateegiad;

- ettevõtete arengu toetamine;

- noorte osaluse ja omaalgatuse toetamine;

• piirkonnaülese mõjuga algatuste ja arengute käivitamine;

• rahvusvahelised ja siseriiklikud LEADER koostööprojektid ja nende

ettevalmistamine.

Mittetoetatavad

tegevused

• kõik LEADER määruse poolt välistatud mitteabikõlblikud

tegevused ja kulud.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• taotlejaks SKK

Meetme osakaal

kogu rahastusest 15,9%

Taotleja / toetuse

saaja Saarte Koostöökogu MTÜ

Hindamiskriteeriumid nõutud SKK üldkoosoleku otsus projekti ellukutsumise kohta

Toetuse

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse maksimaalne suurus 200 000 €.

Kuni 90% juhul, kui muude õigusaktidega, sh rakenduskavaga ei ole

sätestatud väiksemaid toetusmäärasid. Rahvusvahelise koostöö

ettevalmistamisprojektidel kuni 100%.

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 5

• rahvusvahelised projektid: 1

• võrgustiku- ja ühistegevusprojektidest, sh rahvusvahelistest

projektidest kasu saanud ettevõtete ja vabaühenduste arv: 200

• projektitegevustes osalenud noorte arv: 200

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh:

kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

teenuste kättesaadavuse parandamine; keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste toetamine ja maaelu positiivse kuvandi

propageerimine.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine; puhta looduskeskkonna kui ressursi nutikas ja

keskkonnahoidlik kasutamine.

• Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava: koostöö

tugevdamine kogukondade vahel.

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja

tegevussuunad aastani 2030: kestlik looduskasutus,

rohemajandus ja elujõuline kultuuriruum.

17

2.3.5 MEEDE 5 – Sotsiaalmeede

MEEDE 5 Sotsiaalmeede

Põhjendus Rahvastiku struktuur on muutumas, eakate osatähtsus suureneb.

Pensioniikka on jõudnud või jõudmas suur hulk inimesi, kes on viimastel

kümnenditel vedanud piirkondliku ja kohaliku elu korraldamist. See on

ressurss ja võimalus kogukondades tõhusamaks eakate sotsiaalseks

kaasamiseks.

Vananeva rahvastiku tingimustes suureneb hoolduskoormus omastele, eriti

oluline on piirkonna arengut silmas pidades leevendada koormust ja toetada

tööealiste elanike toimetulemist.

Kogukondades toimetades kõik tunnevad kõiki ning ühesuguste huvide, aga

ka muredega inimeste koondumisel on võimalik saavutada paremaid

tulemusi, mis tõstab tugivõrgustike tähtsust ja suutlikkuse olulisust.

Toetuse andmise eesmärk on vastavalt ESF+ alustele:

• inimväärikuse tagamine, sh sotsiaalse kaasatuse suurendamine;

• pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine.

Eesmärk Riskirühmad on toetatud, vaim ja füüsis treenitud.

Toetatavad tegevused • vanemaealiste ja erivajadustega inimeste sotsiaalne kaasamine;

• omaste hooldajatele toetamine;

• tugivõrgustike võimestamine.

Mittetoetatavad

tegevused

• tegevused, mida toetatakse teistest toetusmeetmetest;

• kõik ESF+ meetme rakendusmääruse poolt välistatud

mitteabikõlblikud tegevused ja kulud.

Sihtrühm • Tegevuspiirkonna erivajadusega elanikud vanuserühmas 16+ ja

vanemaealised vanuserühmas 55+, kellel on puutumus meetme

eesmärgi täitmiseks planeeritud tegevustega.

• Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad inimesed, sh omaste hooldajad,

tugiisikud, vabatahtlikud seltsid jt.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• toetust rakendatakse SKK tegevuspiirkonnas;

• üks taotlus taotleja kohta ühes voorus;

• täpsed tingimused sätestatakse vooru avamise aasta rakenduskavas;

• aruandluse ja seire kohustus.

Meetme osakaal kogu

rahastusest 6,6%

Taotlejad

minivoorudes

• kolmanda sektori organisatsioonid, sh mittetulundusühingud,

sihtasutused;

• kohalikud omavalitsused;

• SKK ise, üldkoosoleku otsusel.

Hindamiskriteeriumid 1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale olulise valdkonna

kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali (JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi,

aidates läbi piirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise

kaasa piirkonna elukvaliteedi ja konkurentsivõime parandamisele (JAH/EI);

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele,

sh peavad toetatavad tegevused olema põhjendatud, selged,

18

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti

eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava toetusraha

otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Hindelised kriteeriumid:

1. kogukonna toetus projektile / osalus projektis;

2. positiivne mõju sihtrühmale ja tulemuste elujõulisus;

3. projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele (sooline

võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, ligipääsetavus);

4. taotleja elluviimisvõime;

5. uudsus.

Toetuse minimaalne,

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus määratakse strateegia

rakenduskavaga.

Toetusmäär 100%

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 41

• unikaalsete taotlejate arv kokku: 20

• tegevustes osalenud inimeste arv: 500

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust

ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust

ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh maaelu positiivse

kuvandi propageerimine.

• ESF+, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks

2021–2027, ühisstrateegia panustab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavas perioodiks 2021–2027“ kehtestatud erieesmärgi (k)

saavutamisse sh inimväärikuse tagamine, sotsiaalse kaasatuse

suurendamine; pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine.

• Heaolu arengukava 2023– 2030: 3: vanemaealised on ühiskonnas

sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad

on majanduslikult hästi toimetulevad.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine.

• Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava: koostöö

tugevdamine kogukondade vahel.

3 Strateegia elluviimine

3.1 Projektitoetuse taotluste hindamine

3.1.1 Hindamise korraldus ja üldised hindamiskriteeriumid

Projektitaotlusi menetleb SKK tegevmeeskond ja taotlusi hindab selleks spetsiaalselt moodustatud

hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon koosneb avaliku konkursi korras leitud valdkonna ekspertidest.

19

Nõuded valdkonna ekspertidele kinnitab SKK juhatus. Hindamiskomisjoni koosseisu igaks vooruks

(vähemalt kolm eksperti) nimetab SKK juhatus hinnatava vooru ja meetme vajadustest lähtuvalt.

Avaliku konkursiga leitavad valdkonna eksperdid on:

• elukeskkonna/kogukonna arengu ekspert;

• ettevõtluskeskkonna/majanduse arengu ekspert;

• LEADER kohaliku arengu ekspert/esindaja teisest kohalikust tegevusgrupist.

SKK juhatus võib nimetada enne iga meetme hindamist vastavalt eesmärkidele ja vajadustele lisaks

muude valdkondade eksperdid (nt ehitusinsener, digiekspert, energeetika ekspert, kestva ja säästva

arengu ekspert jne). Meetme 5 miniprojektide hindamiseks kaasatakse ettevõtluse ja majanduse arengu

ning LEADER kohaliku arengu ekspertide asemel vähemalt kaks sotsiaalvaldkonna eksperti.

Iga hindamiskomisjoni liikmega sõlmitakse leping, millega fikseeritakse eksperdi õigused ja kohustused.

Taotluste hindamine toimub juhatuse poolt vastu võetud korra alusel. Esmalt hinnatakse vastavust

üldistele hindamiskriteeriumitele, mis on valikuga JAH=1, EI=0 järgmised:

1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale/ettevõtluskeskkonnale olulise valdkonna

kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali (JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi, aidates läbi piirkonna

sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa piirkonna elukvaliteedi ja

konkurentsivõime parandamisele ning majandustegevuse mitmekesistamisele (JAH/EI);

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele, sh peavad toetatavad

tegevused olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja

vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava toetusraha

otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Taotlusi, mille puhul pool või rohkem kui pool hindamiskomisjoni koosolekul osalenud hindajatest on

vastanud vähemalt ühele üldisele hindamiskriteeriumile EI, pole võimalik heaks kiita. Neid taotlusi

täiendavate hindamiskriteeriumite osas enam ei hinnata, kuna nad ei vasta kas määrusele või

rakenduskavale või üldisele LEADER eesmärgile. Taotlused, mille kohta üle poole komisjoni koosolekul

osalenud hindajatest on vastanud kõigile üldistele hindamiskriteeriumitele selle taotluse osas JAH,

osalevad edasises hindamises.

Edasise hindamise käigus annavad hindajad taotlusele hinded täiendavate hindamiskriteeriumite osas,

mis sõltuvalt meetmest on erinevate osakaaluga koguhindest. Erinevatel meetmetel on välja töötatud

erinevad kriteeriumid, mida saab iga hindaja hinnata skaalal 0 ... 5, ning igale kriteeriumile on määratud

ka selle osakaal koguhindest. Meetmetel võib olla erinev hulk hindamiskriteeriume. Iga kriteeriumi kohta

arvutatakse hindajate keskmist hinnangut väljendav aritmeetiline keskmine hinne. Nimetatud keskmised

hinded korrutatakse läbi kriteeriumite osakaaludega ning saadud tulemused liidetakse taotluse

koondhindeks. Taotlusi, mille summaarne koondhinne on vähem kui 50% maksimaalsest võimalikust

koondhindest ehk vähem kui 3 hindepunkti, ei ole võimalik heaks kiita, kuna need ei vasta strateegiale.

Taotlused, mille summaarne koondhinne on 3 või enam hindepunkti, lähevad arvesse

paremusjärjestuse koostamisel meetmete lõikes.

Paremusjärjestus koostatakse iga meetme lõikes eraldi, võttes arvesse summaarsed koondhinded.

Võrdsete koondhinnete puhul tunnistatakse paremaks taotlus, mille puhul on taotletav toetussumma

väiksem. Võrdsete koondhinnete ja võrdsete taotletavate summade puhul tunnistatakse paremaks

taotlus, millel on kõrgem omafinantseerimise määr. Taotluste paremusjärjestus reastatakse koos

toetussummadega.

Meetme 3 taotluste hindamine erineb meetmete 1 ja 2 hindamisest selle poolest, et esimene ja teine

hindamisetapp toimuvad erinevatel koosolekutel. Esimeses etapis hinnatakse taotluste vastavust

20

esimesele kahele üldisele kriteeriumile. Taotlustele, mille puhul vähemalt 3/4 hindajatest on vastanud

esimesele kahele üldisele hindamiskriteeriumile JAH, formuleeritakse komisjoni seisukoht kolmanda

kriteeriumi vastavuse kohta. Komisjoni seisukohad edastatakse taotlejatele, kellel on võimalus enne

hindamiskomisjoni teise koosoleku toimumist taotlusi täiendada. Täienduste esitamise tähtaja määrab

SKK juhatus, võttes aluseks hindamiskomisjoni seisukoha. Täienduste esitamise tähtaja möödudes

koguneb hindamiskomisjon uuele koosolekule ja viib läbi ülejäänud kriteeriumite hindamise.

3.1.2 Meede 1 kriteeriumid ja osakaalud

Meede 1 – Ettevõtluskeskkonna arendamine, hindamiskriteeriumid 4–10 ja nende osakaal koguhindest:

Kriteerium Hinne (0...5) Osakaal

koguhindest (%)

4. mõju kohapealse tooraine ja/või oskusteabe

väärindamisele

20

5. mõju kestva ja säästva majandamise eesmärkide

saavutamisele

20

6. mõju väärtusahela terviklikkuse suurendamisele 15

7. positiivne mõju taotleja lähemale elu- ja

ettevõtluskeskkonnale ning tulemuste elujõulisus

15

8. taotleja elluviimisvõime 15

9. projekti uuenduslikkus/nutikus 10

10. mõju koostöö või ühistegevuse arendamisele 5

3.1.3 Meede 2 kriteeriumid ja osakaalud

Meede 2 – Elukeskkonna arendamine, hindamiskriteeriumid 4–9 ja nende osakaal koguhindest:

Kriteerium Hinne (0...5) Osakaal

koguhindest (%)

4. kogukonna toetus projektile / osalus projektis 30

5. positiivne mõju taotleja lähemale elukeskkonnale ja

tulemuste elujõulisus

25

6. kohalike arengueelduste ja eripärade kasutamine 20

7. taotleja elluviimisvõime 15

8. projekti nutikus 5

9. erinevate osapoolte kaasatus ja partnerlus, sh erinevate

sektorite kaasatus

5

3.1.4 Meede 3 kriteeriumid ja osakaalud

Meede 3 – Suured arendusprojektid, hindamiskriteeriumid 4–9 ja nende osakaal koguhindest:

Kriteerium Hinne (0...5) Osakaal

koguhindest (%)

4. arengueelduste ja eripärade kasutamine 25

5. projekti uuenduslikkus – sünnib uudne teenus või

külastuskoht

25

6. projekti positiivne mõju piirkonna (laiem kui lähim

elukeskkond) elu- ja ettevõtluskeskkonnale ja tulemuste

elujõulisus

25

7. taotleja elluviimisvõime 15

8. kogukonna toetus projektile 5

21

9. erinevate osapoolte kaasatus ja partnerlus, sh erinevate

sektorite kaasatus

5

3.1.5 Meede 5 kriteeriumid ja osakaalud

Meede 5 – Sotsiaalmeede, hindamiskriteeriumid 4–8 ja nende osakaal koguhindest:

Kriteerium Hinne (0...5) Osakaal

koguhindest (%)

4. positiivne mõju sihtrühmale ja tulemuste elujõulisus 30

5. kogukonna toetus projektile / osalus projektis 25

6. projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele (sooline

võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, ligipääsetavus)

25

7. taotleja elluviimisvõime 10

8. uudsus 10

3.1.6 Hindepallide tähendused:

Meetmete 1, 2, 3 ja 5 hindamiskriteeriumite 4–10 hindepallide tähendused:

0 – mõju/toetus/kasu puudub

1 – mõju/toetus/kasu väga väike

2 – mõju/toetus/kasu väike

3 – mõju/toetus/kasu rahuldav

4 – mõju/toetus/kasu suur

5 – mõju/toetus/kasu väga suur

3.2 Tegevusrühma töökorraldus ja arendamine

3.2.1 SKK töökorraldus

MTÜ Saarte Koostöökogu juhtimist reguleerib põhikiri. SKK juhtimises on kolm tasandit: üldkoosolek,

juhatus ja tegevjuht.

• SKK kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid SKK juhtimise

kõikides küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või SKK muu organi

pädevusse. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul

osalenud liikmetest ja põhikirjaga pole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

• Üldkoosolekute vaheajal juhib MTÜ-d üldkoosoleku poolt MTÜ liikmete esindajate hulgast valitud 3–

5-liikmeline juhatus. Juhatuse volitused kehtivad kolm aastat. Juhatuse valimised viiakse läbi

üldkoosoleku poolt kinnitatud juhatuse liikmete valimise korra alusel.

• Üldkoosolek võib moodustada juhatuse töö toetamiseks komisjone, sh juhatuse ja üldkoosoleku

otsuste ettevalmistamiseks. Komisjonid saavad olla alalised või ajutised ning igal üksikul juhul

määratakse ära nende ülesanded, tegevuse tähtaeg, liikmete ja asendusliikmete arv ja komisjoni

koosseis, töö tasustamine ja tööülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamine.

• SKK igapäevatööd korraldab tegevjuht, kes:

- juhib ühingu jooksvat tegevust ja vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste

täitmise eest;

- valmistab ette kõik küsimused, mis vastavalt MTÜ põhikirjale kuuluvad otsustamisele

üldkoosolekul või juhatuse koosolekul;

22

- käsutab MTÜ põhikirja nõudeid, arvestades ühingu vara ja vahendeid, esindab ühingut kõigis

toimingutes ja tehingutes, kirjutab alla lepingutele;

- sõlmib ja lõpetab lepinguid;

- otsustab teisi juhatuse poolt talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu

teiste organite ainupädevusse;

- võtab osa juhatuse koosolekutest;

- juhib tegevmeeskonda.

• SKK tegevmeeskonnas on neli liiget, sh tegevjuht. Erinevate SKK poolt algatatud ühis- ja

koostööprojektide elluviimiseks kaasatakse vajadusel projektijuhte. Tegevmeeskond töötab

üldkoosoleku poolt kinnitatud aastase tööplaani alusel, milles käsitletakse tegevusi strateegia

rakendamiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks, LEADER koostööprojektide läbiviimist ja

organisatsiooni arendamist.

• Projektide hindamiseks kinnitab juhatus ekspertkomisjoni, mille põhiliikmed leitakse avaliku konkursi

korras.

3.2.2 SKK arendamine

SKK-l on kogemusi LEADER strateegiate loomisel ja rakendamisel aastast 2006. Eelmise perioodi

strateegia elluviimisel asuti aktiivsesse piirkonna arendaja ja elavdaja rolli. Eelkõige väärib esiletoomist

nii ettevõtlus- kui ka elukeskkonna vihmavarjuprojektide käivitamine, mille tulemused olid oodatust

paremad ja tõid kaasa märgatava piirkondliku elavnemise ja elavdamise. Teiseks tasub rõhutada SKK-

le kuuluva märgise „Saaremaa EHTNE toode“ ja selle kandjate võrgustiku arengut, mis on kasvanud

enam kui 160-liikmeliseks.

SKK liikmeks olemine annab võimaluse:

• kaasa rääkida strateegia kujundamisel ja meetmete rakendamisel;

• osaleda erinevatel temaatilistel koolitustel Saare maakonnas, mujal Eestis ja koostööpartnerite

juures välismaal;

• olla kaasatud koostöö arendamisse kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

• olla huvidest ja eelistustest lähtuvalt kaasatud koostöökogu töögruppide töös;

• saada valitud SKK juhatusse.

Kõigil era- või avalik-õiguslikel organisatsioonidel on õigus astuda SKK liikmeks. Pakutud võimaluste

rakendamise tulemusena paranevad SKK liikmete teadmised ja oskused, mis toetavad strateegia

elluviimist ning Saare maakonna kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust.

Lisaks märgise „Saaremaa EHTNE toode“ võrgustikule on sel strateegiaperioodil oluline käivitada ka

piirkonnaülene kogukondliku tegevuse võrgustik, et kogukondade kogemustest ja tegemistest saaks

osa laiem ring ning tekiksid uued suhted ja sõbrad, sünniksid uued algatused.

3.3 Võrgustumine ja koostöö

SKK koostöötegevus toimub kolmel tasandil: maakondlikul, kogu Eesti ja piiriülesel tasandil.

Kuna meie tegevuspiirkond kattub Saare maakonna piiriga (v.a Kuressaare linn), siis SKK-l on mitmeid

puutumusi teiste maakondlike arendus- ja esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Välja

on kujunenud rollid ja praktikad, kes millise lõiguga elu- ja ettevõtluskeskkonna edendamisel tegeleb.

SKK roll on olla uute algatuste käivitaja või nende toetaja, kogukondliku arengu eestvedaja ning lähim

tugi mikro- ja väikeettevõtjate arengu toetamisel.

23

Üle-eestiliselt on SKK koostööpartneriteks teised tegevusrühmad. Traditsiooniliselt on tugevad sidemed

Hiidlaste Koostöökoguga. Kogemuste ja ideede vahetamist praktiseerime ka teistega. Perioodi jooksul

käivad vähemalt pooled Eesti tegevusrühmad meie piirkonnas õppe- ja kogemusreisidel, mille

programmi aitame kokku panna ja läbi viia. Loomulikult viisil, et ka ise sellest õppida.

Konkreetsed kokkulepped rahvusvahelise koostöö tegemiseks piiritaguste tegevusrühmadega on veel

sõlmimata. Alati on meil olnud perioodi jooksul vähemalt üks rahvusvaheline noorte projekt ja ka sel

korral on see plaanis, kuid konkreetsete kokkulepeteni pole veel jõutud. Täiendavalt soovime jätkata

rahvusvahelist koostööd saareliste tegevusrühmadega. Oleme partnerite otsingul.

3.4 Strateegia seire, hindamine ja uuendamine

3.4.1 Strateegia seire ja hindamine

Strateegia tegevuste ja tulemuste pideva jälgimisega tegeleb SKK tegevmeeskond, kes iga-aastaselt

koostab strateegia seirearuande, kus tuuakse välja üldised väljundnäitajad, sh projektide arv, määratud

toetuse suurus, projektide jagunemine meetme järgi, taotluste piirkondlik jaotus ja aktiivsus, samuti

meetmelehel märgitud tulemusnäitajate saavutamine.

Iga-aastase seirearuande kinnitab juhatus, andes sealjuures hinnangu strateegia rakendamise

olukorrale ja vajadusele strateegia muutmise järele. Iga-aastane seirearuanne on aluseks järgmise

aasta rakenduskava koostamiseks või jooksva aasta rakenduskava muutmiseks.

Strateegia hindamiseks koostab tegevmeeskond jooksvalt iga ellu viidud projekti kohta

projektiseirelehe, mis keskendub projekti tegelikele tulemustele ja väljunditele. Täpne meetod andmete

kogumiseks (avalike andmete analüüs, paikvaatlus, intervjuu vms) ja hinnangu andmiseks valitakse

lähtuvalt projektist.

Seirelehtede põhjal koostatud aruanne esitatakse üldkoosolekule seisukoha võtmiseks 2 korda – 2026

vahehindamiseks ja perioodi lõpus lõpphindamiseks. Vajadusel teeb juhatus üldkoosolekule hinnangust

lähtuvalt ettepaneku strateegia muutmiseks.

3.4.2 Strateegia uuendamine

Strateegia uuendamise õigus on üldkoosolekul. Strateegia uuendamine võetakse ette, kui on ilmnenud

vajadus selle muutmiseks. Muutmisvajadus saab tuleneda seirearuande järeldustest, õigusraamistiku

ja/või asjaolude muudatustest või ka muutunud olukorrast lähteandmetes võrreldes koostamise ajaga.

Vajaduse ilmnemisel algatab strateegia muutmise juhatus, esitades strateegia muudatusettepaneku

üldkoosolekule otsustamiseks.

4 Strateegia rahastamise kava

Perioodiks 2023–2027 on eelarve 3 773 329,30 eurot – EAFRD 3 526 140,30 eurot ja ESF+ 247 189

eurot.

Allpool on kajastatud meetmete elluviimise eelarve jagunemine meetmete vahel ning jaotumine aastate

lõikes.

24

Meede Nimetus Summa % eelarvest

Meede 1 Ettevõtluskeskkond 850 000 22,5%

Meede 2 Elukeskkond 850 000 22,5%

Meede 3 Suured arendusprojektid 440 000 11,7%

Meede 4 Ühis- ja koostöö 607 516,79 16,1%

Meede 5 Sotsiaalmeede 247 819 6,6%

SKK Admin ja elavdamine 778 623,51 20,6%

KOKKU 3 773 329,30 100,0%

Meede Nimetus 2024 2025 2026 2027

Meede 1 Ettevõtluskeskkond 342 000 213 750 213 750 85 500

Meede 2 Elukeskkond 342 000 213 750 213 750 85 500

Meede 3 Suured arendusprojektid 0 440 000 0 0

Meede 4 Ühis- ja koostöö 240 000 240 000 127 516,79 0

Meede 5 Sotsiaalmeede 60 290 126 609 60 290 0

KOKKU 980 290 1 231 609 612 806,79 170 000

Strateegia elluviimise rahastamise kava on üles ehitatud oleks tagatud toetusmeetmete mõistlikud

avamisajad. Samuti on meetmete mahud jaotatud ajaliselt nii, et projektide elluviimise tempo arvestaks

tegevusrühma enda arendamiseks vajalike vahendite laekumisega viisil, et ei tekiks auku ettemakse

lõppemise ja projektide elluviimisel laekuvate vahendite vahel.

Arvestades õigusraamistiku muutust tegevusrühma tulevastele rahavoogudele tõstab strateegia

oluliselt projektide hindamiskriteeriumi „taotleja elluviimisvõime“ osakaalu tagamaks, et

rahastamisotsuse saanud projektid kindlasti ellu viidaks ja sellega alustataks viivitamata.

25

5 LISAD

5.1 LISA 1 Tegevuspiirkonna kirjeldus

5.1.1 Tegevusrühm

Nimetus: Saarte Koostöökogu

Aadress: Torni 1, Kuressaare, 93812 Saaremaa vald

e-post: [email protected]

Saarte Koostöökogu MTÜ (SKK) on 2006. aastal asutatud ettevõtete, mittetulundusühingute ja

omavalitsuste vabatahtlik ühendus. SKK kehtiv põhikiri on kinnitatud 30.04.2021.

SKK põhikirjaline eesmärk on oma liikmete koostööle, partnerlusele ja omaalgatusele tuginedes

kohaliku elu arendamine.

SKK-l on 31.05.2023 seisuga 92 liiget: 3 kohalikku omavalitsust, 31 äriühingut või FIE-t ja 58 MTÜ-d või

sihtasutust. Liikmete nimekiri 31.05.2023 seisuga on strateegia lisas 2.

SKK tegevus on kajastatud ühingu veebilehel www.skk.ee.

5.1.2 Piirkonna geograafiline kirjeldus

Saare maakond

26

Allikas: Eesti Entsüklopeedia

Saare maakonna koosseisu kuuluvad peale Saaremaa veel Muhu ja Ruhnu saar ning hulgaliselt teisi

väikesaari (Abruka, Vilsandi, Kesselaid jt). Maakonna pindala on kokku 2937,63 km2. Halduslikult

jaguneb maakond Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallaks.

Maakonna rahvaarv 2023. aastal on Statistikaameti järgi 31 919 elanikku, asustustihedus 10,9 elanikku

km2 kohta.

SKK tegevuspiirkond hõlmab kogu Saare maakonda v.a Kuressaare linn. Piirkonna pindala on 2907

km2 ja elanike arvuks 21 287 ehk tegevuspiirkonnas elab 59% maakonna elanikkonnast. SKK

tegevuspiirkonna asustustihedus on ca 6 inimest km2 kohta.

5.1.3 Rahvastiku kirjeldus

Väga head ja aktuaalsed ülevaated Saare maakonna rahvastiku olukorrast ja trendidest on olemas

Saare maakonna arengustrateegias 2022–2035 ning Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiilis

aastateks 2022–2026.

Võrreldes eelmise strateegia koostamisega on muutunud oluliselt paremaks ja analüütilisemaks

Statistikaameti infokanalid, kuid kahjuks ei ole võimalik haldusreformijärgselt enam saada piirkondlikku

infot Saaremaa kohta. Info esitatakse terve valla täpsusega, mis ei ole piisav mõistmaks konkreetsete

(maa)piirkondade trende. Siinkohal saab tuge Hendrikson & KO väikeasulate uuringust.

Küsimuseks on, millised andmed võtta rahvastiku kirjeldamisel aluseks, kas rahvastikuregister,

Statistikaamet või rahvaloendus? Saare maakonnas on erinevate metoodikate alusel koondatud

andmetes üsna märkimisväärsed erinevused.

Kui 2011. ja 2021. aasta rahvaloenduse andmetel on Saare maakonna elanike arv kahanenud vaid 25

inimese võrra, mis on suurepärane tulemus, siis isegi sündimuse püsimisel maakonnas 300 lapse ringis

aastas toob keskmise eluea tõus kaasa maakonna elanike vananemise (vt tabel 1).

Tabel 1. Saare maakonna naiste ja meeste keskmise vanuse ning mediaanvanuse muutus 2011. ja

2022. aasta võrdluses

Allikas: rahva ja eluruumide loendused

Mehed Naised

Keskmine vanus Mediaanvanus Keskmine vanus Mediaanvanus

2011 39,7 41 45,5 47

2021 41,2 42 46,7 50

Muutus +1,5 aastat +1 aasta +1,2 aastat +3 aastat

Seega piirkonna ja elu- ja töökeskkonna jätkuva arengu seisukohalt on oluline toetada vanemaealiste

aktiivset eluviisi ja töötamist nii kaua, kui nad seda soovivad.

27

Prognoos tänaste trendide jätkumisel on näha joonisel 2.

Joonis 2. Saare maakonna rahvastikuprognoosi põhistsenaarium ehk mis juhtub siis, kui kõik jätkub

nagu seni

Allikas: Saaremaa rahvastik ja rahvastikuprognoos 2022–2052

Jooniselt 3 on võimalik leida tõestust, et piirkondlikult võivad trendid olla teistsugused.

Joonis 3. Väljavõte Hendrikson & KO väikeasulate uuringust

Piirkonna rahavastiku, aga ka piirkonna kui elu- ja töökeskkonna arengut mõjutab oluliselt kaasaegsete

elukohtade puudus. Nõudlus ületab pakkumist ning pakutav on tihti amortiseerunud ja pole piisavaks

tagatiseks finantsasutustele. Renditurg puudub peaaegu täielikult.

Rahvastiku olukord ja trendid on hästi kokku võetud joonisel 4.

28

Joonis 4. Saare maakonna rahvastiku olukord ja trendid

Allikas: Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiil aastateks 2022–2026

29

5.2 LISA 2 SKK liikmete nimekiri 31.05.2023 seisuga

Kohalikud omavalitsused

Liikme nimi EMTAK

1. Muhu Vallavalitsus 84114

2. Ruhnu Vallavalitsus 84114

3. Saaremaa Vallavalitsus 84114

Ettevõtted

Liikme nimi EMTAK

1. Andres Shapura FIE 34211

2. OÜ A-Orbu 10891

3. Filmitalgufilm OÜ 59131

4. OÜ Haakeri 47111

5. OÜ Hany 01491

6. FIE Kalle Voog 93299

7. OÜ Koplimäe Mahe Talu 10611

8. OÜ Karmelia 10321

9. OÜ Liise Talu Ruhnu Saarel 47111

10. OÜ Momari 10821

11. OÜ Rannaniidi

Loodustooted

01281

12. OÜ Valsimaja 55103

13. OÜ Paios 47111

14. OÜ Pöide Pruulikoda 11051

15. OÜ Raaret 56291

16. OÜ Redstorm 10201

17. OÜ Rengo 41201

18. OÜ Saare Frydendahl 13941

19. Vaka OÜ 01251

20. OÜ Taako 11051

21. OÜ Tager Elekter 43211

22. OÜ Tihuse Turismitalu 01431

23. OÜ Valjala Sepikoda 25501

24. Tulik Invest OÜ 70221

25. OÜ Sume Green 10391

26. Mohn OÜ 11051

27. Võhksa Mõis OÜ 55202

28. Pripe Areng OÜ 01251

29. Üheksavara OÜ 77399

30. OÜ Saaremaa Viikingid 93299

31. Point Print OÜ OÜ 18129

Mittetulundusühingud

Liikme nimi EMTAK

1. MTÜ Abruka Rannaniit 01421

2. MTÜ Ohessaare

Pangaküla

94922

3. MTÜ Perekond Piidivabrik 93299

4. MTÜ Kultuuriselts Kevade 94992

5. MTÜ Kaali Külastuskeskus 91021

6. MTÜ Vätta Külade Selts 94995

7. MTÜ Kaarma Maanaiste

Selts

90031

8. MTÜ Karala Külaelu

Arendamise Selts

94992

9. MTÜ Karja Külaselts 94992

10. MTÜ Kavandi Kandi Selts 94992

11. MTÜ Käesla Arenguselts 94992

12. MTÜ Kõrkvere Selts 94992

13. MTÜ Laadjala Küla

Arenduse Selts

94992

14. MTÜ Laimjala Jahiselts 01701

15. MTÜ Leedri Küla Selts 94992

16. MTÜ Medel 94992

17. MTÜ Meremaa 94992

18. MTÜ Metsküla Küla Selts 94992

19. MTÜ Mötte Mönu 96099

20. MTÜ Muhu Turismi

Assotsiatsioon

94992

21. MTÜ Mustjala Külaselts 93299

22. MTÜ Mätja Küla Selts 94992

23. MTÜ Neemi Külaselts 94992

24. MTÜ Pidula Rand 94992

25. MTÜ Popi 62021

26. MTÜ Päikesepesa 94992

27. MTÜ Pöide Spordiselts 93191

28. MTÜ Panga Areng 94992

29. MTÜ Randvere Heaks 94992

30. MTÜ Ranna 10 85599

31. MTÜ Ruhnu Kultuuriruum 94995

32. MTÜ Saaremaa Kodukant 94992

33. MTÜ Saaremaa

Rahvakultuuriselts

94995

34. SA Saaremaa Turism 79901

35. SA Saare Arenduskeskus 70221

30

36. MTÜ Saaremaa Vanade

Maastike Ühing

81301

37. MTÜ Saaremaa Korvpall 93199

38. MTÜ Saarekülade Selts 94992

39. MTÜ Saarte Hooldus 94996

40. MTÜ Saarte

Nõuandekeskus

74901

41. MTÜ Sakla Külaarengu

Selts

94992

42. MTÜ Saare Maanaiste

Koostöövõrgustik TÕLLU

TÜTRED

94992

43. MTÜ Tagamõisa 94992

44. MTÜ Tiirimetsa

Kodukultuuriselts Küünal

94992

45. MTÜ Tagavere Optimistid 94992

46. MTÜ Torgu Rahvamaja 94992

47. MTÜ Tõnija Küla Selts 94992

48. MTÜ Viirelaiu küla ja

mereselts

52221

49. MTÜ Võhma Kultuuri- ja

Spordiselts

94992

50. MTÜ Ärmu Lambad 01451

51. MTÜ Sokratese Klubi 85529

52. MTÜ Pidula Selts 94992

53. MTÜ Paadla kandi Selts 94992

54. Sõrve Värav MTÜ 94992

55. Ida-Saaremaa

Kihelkonnakogu

94992

56. MTÜ Kogukonna Heaks 94992

57. MTÜ Männisalu 94996

58. Laimjala Lood MTÜ 72201

31

5.3 LISA 3 Alusdokumentide loetelu

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027

• Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027

• Saarte Koostöökogu arengustrateegia 2015–2024

• Saare maakonna arengustrateegia 2022–2035

• Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiil aastateks 2022–2026

• Saare maakonna kestliku turismi arengustrateegia 2022–2030

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja tegevussuunad aastani 2030

• Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava 2021–2030.

• Saaremaa rahvastik ja rahvastikuprognoos 2022–2052

• Saare maakonna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna kaardistamine ning ülevaade 2020

• Hendrikson & KO väikeasulate uuring 2022

• Heaolu arengukava 2023–2030

• SKK põhikiri

• Raport Kogukonnamajad Saaremaa vallas. Hetkeolukord ja tulevikuvalikud. Koondtabel

Saarte Koostöökogu arengustrateegia 2023-2027 muutmine (projekt). Kinnitamiseks 17.06.2024 üldkoosolekul

2.3.5 MEEDE 5 – Sotsiaalmeede Praegune sõnastus kinnitatud strateegias Muudatus Lehekülg Toetatavad tegevused

- vanemaealiste ja puuetega inimeste sotsiaalne kaasamine; - omaste hooldajatele toetamine; - tugivõrgusKke võimestamine

- vanemaealiste ja erivajadustega inimeste sotsiaalne kaasamine; - omaste hooldajatele toetamine; - tugivõrgusKke võimestamine lk 17

Sihtrühm Tegevuspiirkonna erivajadusega elanikud vanuserühmas 16+ ja vanemaealised vanuserühmas 55+, kellel on puutumus meetme eesmärgi täitmiseks planeeritud tegevustega. Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad inimesed, sh omaste hooldajad, tugiisikud, vabatahtlikud seltsid jt

lk 17

Näitajad ja sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad: - toetatud projekKde arv kokku: 42 - unikaalsete taotlejate arv kokku: 20 - tegevustes osalenud inimeste arv: 500

Väljund- ja tulemusnäitajad: - toetatud projekKde arv kokku: 41 - unikaalsete taotlejate arv kokku: 20 - tegevustes osalenud inimeste arv: 500 lk 18

2.3.1 MEEDE 1 - ETevõtluskeskkonna arendamine Näitajad ja sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad: • toetatud projekKde arv kokku: 60 • loodud ja/või säilitatud töökohtade arv: 15 • uute/parendatud kohalikul toorainel/oskusteabel baseeruvate toodete ja teenuste arv: 30 • eTevõtete efekKivsust tõstvate projekKde arv: 30

Väljund- ja tulemusnäitajad: • toetatud projekKde arv kokku: 60 • loodud ja / või säilitatud töökohtade arv: 15 • uute/parendatud kohalikul toorainel/oskusteabel baseeruvate toodete ja teenuste arv: 30 • eTevõtete efekKivsust tõstvate projekKde arv: 30

lk 11

Ptk 4 – Strateegia rahastamise kava lk 23,24

Perioodiks 2023–2027 on eelarve 3 773 329,30 (indikaKivne maht 3 750 000) eurot – EAFRD puhul 3 526 140,30 (3 500 000) eurot ja ESF+ puhul 247 189 (250 000) eurot.

Allpool on kajastatud meetmete elluviimise eelarve jagunemine meetmete vahel ning jaotumine aastate lõikes.

Meede Nimetus Summa % eelarvest

Meede 1

ETevõtluskeskkond

850 000

22,5%

Meede 2

Elukeskkond

850 000

22,5%

Meede 3

Suured arendusprojekKd

440 000

11,7%

Meede 4

Ühis- ja koostöö

607 516,79 16,1%

Meede 5

Sotsiaalmeede

247 189

6,6%

SKK

Admin ja elavdamine 778 623,51 20,6%

KOKKU 3 773 329,30 100,0%

Meede

Nimetus 2024 2025 2026 2027

Meede 1

ETevõtluskeskkond

342 000

213 750

213 750

85 500

Meede 2

Elukeskkond

342 000

213 750

213 750

85 500

Meede 3

Suured arendusprojekKd

0

440 000

0

0

Meede 4

Ühis- ja koostöö

0 240 000

240 000 240 000

240 000 127516,79

120 000 0

Meede 5

Sotsiaalmeede

62 500 60 290

125 000 126 609

62 500 60 290

0

KOKKU

746 500

1 232 500

730 000

291 000

ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

Üldkoosoleku toimumise aeg: 17. juunil kell 16.00–18.30

Üldkoosoleku toimumise koht: SÖRWESPA, Läätsa küla ja veebikeskkonnas

Zoom https://us06web.zoom.us/j/82274906168?pwd=imA45keOuXKQSaq0LZD8JnTr0ewYru.1

Vastavalt osalejate nimekirjale osales 53 liiget, sh 7 inimest veebis (osalejate nimekiri on

protokolli lisa 1).

Koosoleku juhataja ja protokollija valimine, päevakorra kinnitamine.

OTSUS: Koosoleku juhatajaks valida Koit Kelder ja protokollijaks Susan Reinholm ning

kinnitada päevakord sellises järjekorras:

• SKK juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valmine aastateks 2024-2027;

• SKK arengustrateegia muutmine;

• Ühisprojektitaotluste esitamine –

o muudatustaotlus projektile "Anname hoogu vol 2" ja

o uus taotlus "Saaremaa EHTNE" arendustegevusteks 2024-2026;

• Majandusaasta aruanne 2023;

• Taotlusvoorude info;

• Kohapeal algatatud teemad.

1. SKK juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valmine aastateks 2024-2027

Juhatuse esimehe kohale 2 kandidaati, liikmete kohale esialgu 11 kandidaati. Vastavalt

korrale mittevalituks osutunud esimehe kandidaat saab kandideerida liikmeks.

Kohapeal sedelhääletus, veebis CitizenOS isikutuvastusega hääletusrakendus.

Häältelugemiskomisjoni valitis Tiina Jõgi, Krista Riik, Jaak Haamer.

Juhatuse esimehe valimine:

- 2 kehtetut sedelit, veebis üks ei hääletanud;

Hääletamistulemus:

- Aivar Kalle 41 poolthäält;

- Mihkel Urmet 6 poolthäält.

Juhatuse liikmete valimine:

- Mihkel Urmet kandideerib ka juhatuse liikme kohale, seega kokku 12 kandidaati;

Hääletamistulemus:

- Andla Rüütel 12 poolthäält; - Andres Põdra 11 poolthäält;

- Annely Holm 14 poolthäält; - Anni Roost 28 poolthäält;

- Ardon Kaerma 17 poolthäält; - Kadi Hiie 20 poolthäält;

- Kaja Juulik 7 poolthäält; - Kajar Lember 15 poolthäält;

- Mihkel Urmet 5 poolthäält; - Rain Jano 32 poolthäält;

- Tanel Tang 6 poolthäält; - Tiina Luks 23 poolthäält.

OTSUS:

Võttes aluseks hääletamise tulemused, määrata SKK 2024-2027 juhatuse esimeheks

Aivar Kalle ja juhatuse liikmeteks Rain Jano, Anni Roost, Tiina Luks, Kadi Hiie.

Kõik osalevad liikmed hääletasid otsuse poolt. Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.

2. SKK arengustrateegia muutmine

Juhataja tutvustas muudatusettepanekuid.

SKK arengustrateegia 2023-2027 muudatusettepanekud.

OTSUS:

Kinnitada SKK arengustrateegia 2023-2027 muudatused.

Kõik osalevad liikmed hääletasid otsuse poolt. Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.

3. Ühisprojektitaotluste esitamine -

muudatustaotlus projektile "Anname hoogu vol 2" ja

uus taotlus "Saaremaa EHTNE" arendustegevusteks 2024-2026;

➢ "Anname hoogu vol 2"

Eesmärk tekkinud jääkide (12 210 EUR) rakendamine läbi vihmavarjuprojektide

Orienteeruvalt 7-12 väikest kohalikku tegevust saaksid lisatuge.

OTSUS: Esitada projektile Anname hoogu kogukondadele vol2 muudatustaotlus, lisada

tekkinud jäägid vihmavarjuprojektide reale ja juhatusel teha kõik vajalikud

protseduurid.

Otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalevad liikmed. Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.

➢ Uus taotlus Saaremaa EHTNE arendustegevusteks 2024-2026

Mitte otsustada täna. Detailid pole paigas, määrus jätkuvalt muutmisel. Sisu ei ole

muutunud, tehnilised detailid sõltuvad uuest määrusest.

4. Majandusaasta aruanne 2023;

SKK 2023. majandusaasta aruanne

Audiitori arvamus

OTSUS:

Kinnitada SKK 2023. majandusaasta aruanne.

Otsuse poolt hääletasid kõik koosolekul osalevad liikmed. Erapooletuid ja vastuhääli ei olnud.

5. Taotlusvoorude info

Tegevjuht Koit Kelder tutvustas taotlusvoorude toimumisaegu ning tingimusi.

MEEDE 1 – Ettevõtluskeskkonna arendamine:

– taotlusvoor 4.-12.september 2024, eelarve 342 000 €

- minimaalne toetus 4000€

- maksimaalne toetus 60 000 €

- toetusmäär max 60%

MEEDE 2 – Elukeskkonna arendamine:

- taotlusvoor 4.-12.september 2024, eelarve 342 000 €

– minimaalne toetus 4000 €

- maksimaalne 60 000 €

- toetusmäär sõltub tegevuse iseloomust, aga max 90%

MEEDE 3 – Suured arendusprojektid:

- taotlusvoor 13.-31. jaanuar 2025, eelarve 440 000 €

– toetus 100 000 – 200 000 €

- omaosalus vähemalt 50 000 €

MEEDE 5 - Sotsiaalmeede:

– taotlusvoor 4.-14.november 2024

- minimaalne toetus 2 000 €

- maksimaalne toetus 10 000 €

- omaosalus 0%

6. Kohapeal algatatud teemad.

Puudusid.

Muu info:

- Eelmist perioodi kokkuvõttev ESITLUS.

-------------------- --------------------------------

Koit Kelder Susan Reinholm

Koosoleku juhataja Protokollija

1

Saarte Koostöökogu arengustrateegia

2023–2027

SAARTE KOOSTÖÖKOGU 2023

2

Sisukord

Sisukord .................................................................................................................................................. 2

Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3

1 Strateegia alused ........................................................................................................................... 4

1.1 LEADER lähenemine .............................................................................................................. 4

1.2 Tegevuspiirkonna arengutegurite SWOT-analüüs ja strateegilised valikud ........................... 4

1.3 SWOT-i järeldused.................................................................................................................. 5

1.4 Strateegia uuenduslikkus ........................................................................................................ 6

1.4.1 ABCD-mudel .................................................................................................................. 7

1.4.2 Kogukonna strateegia arendamise protsessi kaasamine .............................................. 7

1.4.3 Uuendused strateegias .................................................................................................. 8

2 Strateegia olemus .......................................................................................................................... 8

2.1 Visioon .................................................................................................................................... 8

2.2 Strateegiakaart ........................................................................................................................ 9

2.3 Strateegia meetmed.............................................................................................................. 10

2.3.1 MEEDE 1 - Ettevõtluskeskkonna arendamine ............................................................. 10

2.3.2 MEEDE 2 – Elukeskkonna arendamine ....................................................................... 12

2.3.3 MEEDE 3 – Suured arendusprojektid .......................................................................... 13

2.3.4 MEEDE 4 – Koostöö ja piirkonna arendamine ............................................................ 15

2.3.5 MEEDE 5 – Sotsiaalmeede ......................................................................................... 17

3 Strateegia elluviimine .................................................................................................................. 18

3.1 Projektitoetuse taotluste hindamine ...................................................................................... 18

3.1.1 Hindamise korraldus ja üldised hindamiskriteeriumid .................................................. 18

3.1.2 Meede 1 kriteeriumid ja osakaalud .............................................................................. 20

3.1.3 Meede 2 kriteeriumid ja osakaalud .............................................................................. 20

3.1.4 Meede 3 kriteeriumid ja osakaalud .............................................................................. 20

3.1.5 Meede 5 kriteeriumid ja osakaalud .............................................................................. 21

3.1.6 Hindepallide tähendused:............................................................................................. 21

3.2 Tegevusrühma töökorraldus ja arendamine ......................................................................... 21

3.2.1 SKK töökorraldus ......................................................................................................... 21

3.2.2 SKK arendamine .......................................................................................................... 22

3.3 Võrgustumine ja koostöö ...................................................................................................... 22

3.4 Strateegia seire, hindamine ja uuendamine ......................................................................... 23

3.4.1 Strateegia seire ja hindamine ...................................................................................... 23

3.4.2 Strateegia uuendamine ................................................................................................ 23

4 Strateegia rahastamise kava ...................................................................................................... 23

5 LISAD ............................................................................................................................................ 25

5.1 LISA 1 Tegevuspiirkonna kirjeldus ....................................................................................... 25

5.1.1 Tegevusrühm ............................................................................................................... 25

5.1.2 Piirkonna geograafiline kirjeldus .................................................................................. 25

5.1.3 Rahvastiku kirjeldus ..................................................................................................... 26

5.2 LISA 2 SKK liikmete nimekiri 31.05.2023 seisuga ............................................................... 29

5.3 LISA 3 Alusdokumentide loetelu ........................................................................................... 31

3

Sissejuhatus

MTÜ Saarte Koostöökogu (edaspidi SKK) on 2006. aastal asutatud ettevõtete, mittetulundusühingute

ja omavalitsuste vabatahtlik ühendus, mis tegutseb LEADER kohaliku tegevusrühmana Saare

maakonnas elavate inimeste, kogukondade ja ettevõtete huvides.

Käesolev dokument kajastab SKK strateegilisi eesmärke perioodiks 2023–2027. Tegemist on eelmiste

perioodide (2008–2023) arengustrateegiatest välja kasvanud strateegiaga, mis võtab arvesse

omandatud kogemusi, muutunud väliskeskkonda ning kohalike kogukondade ja ettevõtete võimekusi.

Eesmärkide saavutamiseks ning vajalike tegevuste ellu kutsumiseks on strateegia kirjeldatav järgmise

maatriksina:

ELUKESKKOND ETTEVÕTLUSKESKKOND

Suund 1 MEEDE 2

Elukeskkonna arendamine

MEEDE 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine

Suund 2 MEEDE 3

Suured arendusprojektid

Suund 3 MEEDE 4

Koostöö ja piirkonna arendamine

Suund 4 MEEDE 5

Sotsiaalmeede -

Suund 5 Tegevusrühma arendamine ja tegevuspiirkonna elavdamine

Strateegia koosneb neljast peatükist ja lisadest:

1. Strateegia alused – sisaldab strateegia koostamise aluspõhimõtteid, strateegilisi

arengutegureid ja valikuid ning strateegia uuenduslikkuse kirjeldust.

2. Strateegia olemus – sisaldab visiooni ja strateegiakaarti, sh LEADER tulemusnäitajaid,

meetmelehti.

3. Strateegia elluviimine – sisaldab projektitaotluste hindamise ülesehitust, SKK enda

töökorralduse ja arendamise kirjeldust, võrgustumise ja koostöö ülevaadet ning strateegia seire

ja uuendamise korda.

4. Rahastamiskava – sisaldab strateegia rakendamise eelarve suurust ning selle jagunemist nii

suundade vahel kui ka aastate lõikes.

5. Lisad – tegevusgrupi ja -piirkonna kirjeldus, SKK liikmete nimekiri, arengudokumentide ja

analüüside loetelu.

4

1 Strateegia alused

1.1 LEADER lähenemine

LEADER ei ole lihtsalt rahastusprogramm, vaid piirkonna arendamise meetod: kohalike endi poolt

kavandatud, juhitud ja ellu viidud lähima elu- ja töökeskkonna ning piirkonna arendamise viis (vt joonis 1).

Joonis 1. LEADER seitse põhielementi

1.2 Tegevuspiirkonna arengutegurite SWOT-analüüs ja strateegilised valikud

SKK tegevuspiirkonna arengutegurite hindamiseks SWOT-analüüsi koostamisel võeti aluseks olulised

ja aktuaalsed maakonna ja valdade arengudokumendid ning ülevaated, sh Saare maakonna

arengustrateegia 2022–2035, Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiil aastateks 2022–2026, Saare

maakonna kestliku turismi arengustrateegia 2022–2030, Saare maakonna ettevõtluse ja

ettevõtluskeskkonna kaardistamine ning ülevaade 2020, Saaremaa valla kogukondliku tegevuse

arengukava 2021–2030. Täiendavalt aitas Saare maakonna maapiirkonna olukorra ja selle dünaamika

osas selgust luua Hendrikson & KO väikeasulate uuring. SWOT-analüüsi täiendati ja täpsustati

piirkondlikel mõttekogudel kogutud seisukohtadega.

5

Tugevused Nõrkused

1. Piirkonna tugev identiteet ja hea kuvand;

2. puhas, kaunis ja mitmekesine

looduskeskkond;

3. tuntud ja armastatud külastuskoht;

4. säästev ja loodussõbralik väiketootmine ja

maamajandus;

5. meretööstussektor;

6. kogukondlik aktiivsus, ulatuslik seltsimajade

võrgustik;

7. mitmekesine ettevõtlus, ükski sektor ega

ettevõte ei domineeri;

8. märgis „Saaremaa EHTNE toode“ on tuntud

ja laialt kasutatud, võrgustikus üle 160

ettevõtte;

9. elanikkonna rahulolu elukeskkonnaga.

1. Seltsimajade ja teiste kogukondlike objektide

majandamine ja kestmajäämine, sest

haldamise ja arendamise suutlikkus on

madal;

2. kogukonnaliidrite väsimine, põlvkondade

vahetust ei toimu, noorte/nooremate

eelistuste muutumine;

3. liikuvus ja transport, vajalike teenuste halb

kättesaadavus maapiirkondades;

4. noortele suunatud tegevuste ebaühtlane

pakkumine ja kättesaadavus;

5. vähene kriisiteadlikkus ja valmisolek

hädaolukordadeks;

6. hooajalisus, vähe aastaringseid ettevõtmisi,

vähe aktiivseid tegevusi ka hooajaliselt;

7. töökohtade kättesaadavus – vaimset

väljakutset ja eneseteostust pakkuvate,

kõrgepalgaliste töökohtade puudus,

kvalifitseeritud töötajate puudus;

8. vähene oskus kohalikke ressursse

väärindada ja turundada;

9. kiire interneti kättesaadavus;

10. haldusreformi võbelused.

Võimalused Ohud

1. Ühtne saarluse mõiste ja identiteet;

2. Eesti parimad võimalused päikesest ja tuulest

energia tootmiseks;

3. suvesaarlaste ja teiste piirkonna fännide

kaasamine tegevustesse;

4. kohaliku toidu, toodete ja teenuste jätkuv

turundamine nii saartel kui ka väljaspool,

ettevõtete kasvu ja arengusse panustamine;

5. avalik taristu kui ressurss – olemasoleva

taristu parem ja mitmeotstarbelisem

kasutamine;

6. Saaremaal elamise idee on populaarne;

7. täisväärtuslikuks eluks hea elukeskkonna

tähtsuse kasv.

1. Kohalike traditsioonide ja tavade hääbumine;

2. kogukonnad ei soovi jätkata seltsimajade

haldamisega;

3. ääremaastumine;

4. jätkuv avaliku sektori tsentraliseerumine;

5. tuntud ja traditsiooniliste ettevõtete tegevuse

lõpetamine, kolimine mandrile, klassikaliste

ettevõtlusvaldkondade hääbumine;

6. kohalike ettevõtjate konkurentsivõime

nõrgenemine, taristu ja ühendused ei vasta

vajadustele;

7. kiire internet ei ole kättesaadav;

8. võimekate inimeste lahkumine piirkonnast;

9. rahvusvahelised konfliktid ja sellest tulenevad

majandussanktsioonid pärsivad kohalike

ettevõtjate toodangu realiseerimise võimalusi.

1.3 SWOT-i järeldused

• traditsioonilise saarelise elamisviisi tähendus ja võimalikkus 21. sajandil. Tähelepanu ja

väljaselgitamist vajab, kas tegelik olukord vastab mainele ja kas eeldused elanike isiklikuks ja

tööalaseks arenguks ning eesmärkide saavutamiseks on ikka olemas.

• Eelmised strateegiad olid koostatud haldusreformile eelnenud ajal, mil SKK rolliks oli küll

toetada kogukondi ja ettevõtteid rohujuure tasandil, kuid väikeste omavalitsuste näol olid

olemas piirkondlikud tugistruktuurid lähima elukeskkonna väärtustamisel. SKK ülesanne oli muu

6

hulgas edendada valdadeülest ühistegemist ja koostööd, võttes paljudes tegemistes

maakondliku mõõtme.

• Haldusreformi järel on oluliselt muutunud piirkonna arengu juhtimine ja Saaremaa vald täidab

maakonnas maakondliku arendusorganisatsiooni rolli. Seega tegevused ja ülesanded, mis

2008 ja 2014 strateegiaid koostades olid kohased, ei oma täna enam samasugust tähendust ja

kaalu.

• Strateegiat koostades on selgelt välja joonistunud piirkondlikud eripärad, traditsioonid ja

arengueeldused – kogukonnad on väga eriilmelised. Üldistamine ja ühtlustamine üle maakonna

pidurdab kogukondade ja ettevõtete omaalgatust, liikumise kiirust ja suutlikkust panustada

lähima elukeskkonna edendamisse.

• Kogukondade endi roll ja vastutus lähima elukeskkonna korraldamisel on muutunud. Eelkõige

saab loota iseendile, s.t kogukondlik taristu tuleb endil suuta ülal pidada. Selgelt vajavad

kogukonnad abi uues olukorras toime tulemiseks, areng vajab toetamist. Võimestamist vajab

kogukondade koostöövõrgustik, et üksteiselt õppida ja saada osa teiste edust.

• Märgise „Saaremaa EHTNE toode“ võrgustik on kogu Eesti suurim ja esinduslikem. Ülioluline

on mõista, et võrgustiku arendamine on protsess ja see ei lõppe. Märgise tuntuse kasv Saare

maakonnas ei ole piisav, et mõjutada oluliselt võrgustiku liikmete käekäiku. Vajalik on astuda

võrgustiku arendamisel järgmine samm.

• „Saaremaa EHTNE toode“ võrgustiku enam kui 160 liiget ja kõik teised piirkonna ettevõtted

peavad ajaga kaasas käima, reageerima turu ootustele ja vastama tänastele nõuetele. Piirkond

ja ettevõtjad vajavad uusi tooteid ja teenuseid ning olemasolevate edasiarendamist, et püsida

jätkuvalt atraktiivse ja konkurentsivõimelisena.

• Kuidas kasutada ja taaskäivitada kogukondlikku või lihtsalt piirkondades olevat taristut piirkonna

arengu hüvanguks? Universaalseid lahendusi ei ole, mõjule pääseb kohalike nutikus ja

suutlikkus oma tulevikku kujundada.

• Elukeskkonna kvaliteeti hindame tihti väliste näitajate põhjal. Kuidas näeb välja loodus, milline

on avalik taristu, kuidas on tagatud juurdepääs avalikele teenustele jne. Tähelepanuta jääb,

kuidas see mõjutab inimest, tema vaimset ja füüsilist tervist. Mõtlemise, toitumise ja liikumise

tähtsus ja koosmõju ei kajastu veel igapäevastes praktikates.

• Lapsed ja noored on kestva tuleviku alus. Oluline on tuua noored iseendi elu korraldamise

juurde, anda neile otsustamisõigus. Samavõrd oluline, kui luua mõnusat tänast päeva, on

kujundada piirkonna homset.

• Rahvastiku struktuur on muutumas, eakate osatähtsus suureneb. Pensioniikka on jõudnud või

jõudmas suur hulk inimesi, kes on viimastel kümnenditel vedanud piirkondliku ja kohaliku elu

korraldamist. See on ressurss ja võimalus kogukondades eakate sotsiaalseks kaasamiseks.

• Vananeva rahvastiku tingimustes suureneb hoolduskoormus omastele, eriti oluline on piirkonna

arengut silmas pidades leevendada koormust ja toetada tööealiste elanike hakkamasaamist.

1.4 Strateegia uuenduslikkus

Strateegia kavandi väljatöötamisel lepiti kokku, et jätkatakse tegevusrühma ja -piirkonna arendamise

mõtestamist elukeskkonna ja ettevõtluskeskkonna jaotusega. Erinevalt varasemate strateegiate

koostamistest toimus sel korral samaaegselt kahe olulise maakondliku arengudokumendi – Saare

maakonna arengustrateegia ning tervise- ja heaoluprofiili – koostamine. Veidi varem oli lõppenud

Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava koostamine. Kõik kolm dokumenti valmisid kõrge

kaasatuse tasemega ja SKK tegevmeeskond, juhatus ja liikmed osalesid kõigi nende koostamisel.

Seega kunagi varasemalt ei ole Saare maakonna arengu kavandamine olnud nii sünkroonis kui nüüd.

7

1.4.1 ABCD-mudel

Varasemate strateegiate rakendamisest on selge, et LEADER ei suuda lahendada kõiki maaelu

probleeme ja tõmmata elu käima igas tegevuspiirkonna punktis võrdsel viisil.

Kuna teiste Saare maakonna arengudokumentide koostamise käigus on juba piisavalt probleeme

kaardistatud ja et mitte veelkord kutsuda kokku inimesi üldjoontes samasuguseid arutelusid pidama, siis

leidsime, et uuel perioodil tuleks mõtestada piirkondlikku ja kogukondliku arengut uuel viisil.

Lähtepunktiks sai valitud ABCD mudel ehk Asset-Based Community Development.

Vastavalt Cormac Russellile (Russell, 2019; Russel, 2022) põhineb kogukondade arendamise ABCD-

mudel viiel aspektil:

• Kogukonna kujundamine, arendamine, ehitamine inimeste endi initsiatiivil. Sisemisest soovist

lähtuv. Altpoolt ülespoole liikuv.

• On suhetele orienteeritud: kõike vaadatakse läbi kogukondlike suhete.

• Võtab keskmesse kogukonna tugevused ja varad (assets). Identifitseerib inimeste isiklikud

tugevused, anded, ressursid ja kogukonna tugevused, oskused, püüdlused.

• Keskendub paikkonnale: naabruskond on muutuse ettevõtmise koht.

• Keskendub kaasamisele: baasuskumuseks on, et igaühel on võimalik panustada, see miski

tuleb lihtsalt üles leida ja produktiivselt rakendada; suhted ja tegevused on

retsiprooksed/vastastikused.

Kogukondade tugevused ja varad (assets):

• inimeste oskused, teadmised, andekus, kirg/püüdlus/soov;

• kohalikud võrgustikud ja nende võim ning võimekus;

• ressursid, mida saavad kogukonna heaks rakendada MTÜ-d, avalike teenuste osutajad,

eraettevõtjad;

• füüsilised ressursid (looduskeskkond, vahendid, asjad);

• majanduslikud ressursid;

• lood, mida inimesed jagavad omavahel ja mis hoiavad identiteeti.

1.4.2 Kogukonna strateegia arendamise protsessi kaasamine

Lähte- ja taustamaterjali kogumine ja analüüs tehti arengudokumentide baasil, mis olid just vahetult

koostatud või mille koostamine toimus strateegiaga samaaegselt. Vajadus samasisuliste kohtumiste,

küsimustike ja arutelude läbiviimiseks puudus.

Strateegia koostamise juhatas 2022. aasta aprillis sisse Tartu Ülikooli kogukonnatöö lektori ja sotsiaalse

innovatsiooni teaduri Dagmar Narussoni loeng „Kogukond ja ankrud“, mis oli suunatud SKK liikmetele

ja teistele huvilistele. Just loengu põhjal võeti siht ABCD-mudeli rakendamisele.

Seejärel toimus lähtematerjali analüüs ja osaleti maakondlike arengudokumentide koostamisel.

2022. aasta oktoobri lõpuks valmis strateegia kavand ja selle järgmine etapp, piirkondlike mõttekodade

läbiviimine, jäi ootama LEADER määruse eelnõu, et saaks keskenduda teemadele, mis jäävad LEADER

mõjusfääri.

2023. aasta esimestel kuudel toimus üheksa piirkondlikku mõttekoda kogukondlike tugevuste

mõtestamiseks. Mõttekodadest võtsid osa kohalike seltside esindajad, külavanemad, ettevõtjad ja

üksikisikud. Mõte, et muutusi tuleb ette võtta lähimas naabruskonnas ja oma kogukonnaga, vajab veel

harjumist ja harjutamist. Kogukond ise on muutuste elluviijaks.

8

Aprillis 2023 toimus eraldi mõttekoda sotsiaalmeetme sisustamiseks koos sidusrühmade esindajate ja

valdkonna spetsialistidega – eriasutuste, eakate ühenduste ja puuetega inimeste esindajad, samuti

teenuste pakkujad.

Mais 2023 võttis SKK üldkoosolek valminud dokumendi vastu ning edastas SKK ja sotsiaalmeetme

töörühma liikmetele ettepanekute tegemiseks.

Juunis 2023 kinnitas SKK üldkoosolek arengustrateegia.

Piirkondlikest kohtumistest järeldus, et tänaste reeglite püsimisel tuleb järgmise strateegia koostamise

eel püstitada koheselt hüpotees Saare maakonnas kahe tegevuspiirkonna moodustamise kohta, sest

piirkondlikud ja kogukondlikud eripärad seda võimaldaksid. Seekord ei mahtunud täiendava aruteluringi

tegemine ajaraami, et teema rahulikult ja põhjalikult läbi arutada.

1.4.3 Uuendused strateegias

Strateegia ülesehitamisel oleme viinud sisse muudatused ja täiendused, mille eesmärgiks on ühelt poolt

lihtsustada strateegia mõistmist ning teisalt suurendada soovitud tulemuste saavutamist ja sidusust

tegevuste vahel.

Strateegiakaardilt on näha, et jätkuvalt jagunevad SKK tegemised vertikaalselt kaheks: elukeskkond ja

ettevõtluskeskkond. Horisontaalselt toimub jagunemine viieks suunaks:

• Suund 1 – meetmed 1 ja 2, n.ö klassikalised LEADER meetmed, taotlejate tegevused nende

endi lähima elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks.

• Suund 2 – meede 3, suured arendusprojektid, mille mõju on laiem kui lähim piirkond, mõjutades

kaasnevalt elu- ja ettevõtluskeskkonda laiemalt.

• Suund 3 – meede 4, ühis- ja koostöömeede võrgustike ja piirkonna arendamiseks.

• Suund 4 – meede 5, sotsiaalmeede, mis panustab elukeskkonna telje toetamisse, Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastus.

• Suund 5 – tegevusrühma arendamine ja tegevuspiirkonna elavdamine.

Hindamise kujundamisel oleme lähtunud soovist soodustada taotluste ettevalmistamisel ABCD-mudeli

rakendamist, et mõjule pääseksid kõrge sisemise kogukondliku toetusega projektid.

2 Strateegia olemus

2.1 Visioon

Saarte elanikud, kogukonnad ja ettevõtjad on koostööle avatud, hästi toimetulevad ja traditsioone

väärtustavad.

• Meie saared on väärt elu- ja töökeskkond.

• Kogukonnad ja ettevõtted tegutsevad üksteise edusse panustavates võrgustikes, säilitades

piirkondliku omapära.

• Kestvalt ja säästvalt majandades, keskkonda ja ümbrust hoides, traditsioone ja pärandit

väärtustades edendatakse tegurõõmsat elu- ja ettevõtluskeskkonda, kus noored pered tahavad

elada ja ennast teostada.

9

2.2 Strateegiakaart

ELUKESKKOND ETTEVÕTLUSKESKKOND

Suund 1 MEEDE 2

Elukeskkonna arendamine

Eesmärk:

Saareline elukeskkond ja elamisviis toetub

kogukondlikele, pärandilistele ja piirkondlikele

sidemetele ning on hinnatud ja kestev. Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega:

R.27, R.39

MEEDE 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine

Eesmärk:

Saareline ettevõtluskeskkond on innustav

ja konkurentsivõimeline. Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega:

R.27, R.37, R.39

Suund 2 MEEDE 3

Suured arendusprojektid

Eesmärk:

Suurte arendusprojektide mõju käivitab uusi algatusi ja tegevusi ning annab

olemasolevatele hoogu arenduste lähiümbruses ja kaugemalgi. Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega: R.39

Suund 3 MEEDE 4

Koostöö ja piirkonna arendamine

Eesmärk:

Tegevuspiirkonnas tegutsevad elu- ja ettevõtluskeskkonna koostöövõrgustikud, toimib

omavaheline koostöö ja panustatakse üksteise ja piirkonna edusse. Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega: R.39

Suund 4 MEEDE 5

Sotsiaalmeede

Eesmärk:

Riskirühmad on toetatud, vaim ja füüsis treenitud. ESF+

Suund 5 Tegevusrühma arendamine ja tegevuspiirkonna elavdamine Seos ÜPP LEADER tulemusnäitajatega: R.38

10

2.3 Strateegia meetmed

2.3.1 MEEDE 1 - Ettevõtluskeskkonna arendamine

MEEDE 1 Ettevõtluskeskkonna arendamine

Selgitus Piirkonna ettevõtlus peab arenema ja käima ajaga kaasas.

SKK sekkumise sihtrühmaks on kohalikud väiketootjad ja

teenusepakkujad.

Jätkuvalt asetseb sekkumisala vastavalt järgnevale väärtusahela skeemile:

Toetuse abil ellu kutsutud tegevuste tulemused peavad omama mõju

taotlejate majandustulemustele.

Uute toodete ja teenuste turule toomisel ja olemasolevate uuendamisega

peab kaasnema lisandväärtuse kasv.

Ettevõtete kaasajastamine peab olema kantud kestva ja säästva

majandamise põhimõtetest.

Meetme rakendamise tulemusena tõuseb ettevõtjate konkurentsivõime, sh

luuakse uusi töökohti ning olemasolevaid muudetakse targemaks ja

tulusamaks.

Eesmärk Saareline ettevõtluskeskkond on innustav ja konkurentsivõimeline.

Toetatavad

tegevused

• uute toodete ja teenuste turuletoomine;

• olemasolevate toodete ja teenuste arendamine;

• ettevõtete tõhustamine.

Mittetoetatavad

tegevused

• majutuskohtade loomine ja sisustamine;

• asendusinvesteeringud;

• põllumajandustootmine;

• kõik LEADER määruse poolt välistatud mitteabikõlblikud

tegevused ja kulud.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• toetust rakendatakse SKK tegevuspiirkonnas;

• üks taotlus taotleja kohta ühes voorus;

• täpsed tingimused sätestatakse vooru avamise aasta

rakenduskavas;

• aruandluse ja seire kohustus.

Meetme osakaal

kogu rahastusest 22,6%

Taotlejad / toetuse

saajad

• ettevõtted (mikroettevõtted ja VKE-d (väikesed ja keskmise

suurusega ettevõtted)), sh osaühingud, aktsiaseltsid, füüsilisest

isikust ettevõtjad, täisühingud, usaldusühingud, tulundusühistud;

11

• kolmanda sektori organisatsioonid, sh mittetulundusühingud,

sihtasutused;

• kohalikud omavalitsused.

Hindamiskriteeriumid 1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale/ettevõtluskeskkonnale

olulise valdkonna kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali

(JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi,

aidates läbi piirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise

kaasa piirkonna elukvaliteedi ja konkurentsivõime parandamisele ning

majandustegevuse mitmekesistamisele (JAH/EI);

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele,

sh peavad toetatavad tegevused olema põhjendatud, selged,

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud

projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava

toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Hindelised kriteeriumid:

1. mõju kohapealse tooraine ja/või oskusteabe väärindamisele;

2. mõju kestva ja säästva majandamise eesmärkide saavutamisele;

3. mõju väärtusahela terviklikkuse suurendamisele;

4. positiivne mõju taotleja lähemale elu- ja ettevõtluskeskkonnale ning

tulemuste elujõulisus;

5. taotleja elluviimisvõime;

6. projekti uuenduslikkus/nutikus;

7. mõju koostöö või ühistegevuse arendamisele.

Toetuse minimaalne,

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus määratakse strateegia

rakenduskavaga.

Kuni 60% juhul, kui muude õigusaktidega, sh rakenduskavaga ei ole

sätestatud väiksemaid toetusmäärasid.

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 60

• uute/parendatud kohalikul toorainel/oskusteabel baseeruvate

toodete ja teenuste arv: 30

• ettevõtete efektiivsust tõstvate projektide arv: 30

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh

ettevõtluse arendamine, teenuste kättesaadavuse parandamine,

keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste toetamine ja maaelu

positiivse kuvandi propageerimine.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine; traditsioonilistes sektorites lisandväärtuse

kasvatamine; puhta looduskeskkonna kui ressursi nutikas ja

keskkonnahoidlik kasutamine.

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja

tegevussuunad aastani 2030: kestlik looduskasutus,

rohemajandus ja elujõuline kultuuriruum.

12

2.3.2 MEEDE 2 – Elukeskkonna arendamine

MEEDE 2 Elukeskkonna arendamine

Selgitus Elukeskkonda mõtestame seal elavate inimeste ja kogukondade läbi.

Kogukond ei ole vahend ega lahendus piirkondlike probleemide ja

arengutakistuste kõrvaldamiseks. Kogukond on piirkondliku arengu allikas

ja ressurss.

Tihti kogukonnad ise ka ei tea või on unustanud, mis on nende tugevused

ja varad, mille arendamisel pöörata piirkond muutustele, või kuidas tagada

tingimused, et endil oleks hea olla.

Kogukonnas on võimalik korraldada ja pakkuda teenuseid ja lahendusi,

milleks pole avalikul sektoril vahendeid ja erasektori jaoks tasuvust.

Meetme rakendamine toetab kogukondlike ja piirkondlike arenguplaanide

ja arengustrateegiate elluviimist. Kohalike ressursside välja selgitamisel ja

arengu planeerimisel on selgunud tegevused ja nende prioriteedid.

Eesmärk Saareline elukeskkond ja elamisviis toetub kogukondlikele, pärandilistele ja

piirkondlikele sidemetele ning on hinnatud ja kestev.

Toetatavad

tegevused

• lähima elukeskkonna arendamine;

• kogukonna ressursside rakendamise toetamine, sh loodus,

pärand, inimesed, lood;

• kogukondade(s) ise toimetulemise tingimuste loomine, sh hoonete

energiatõhusus ja taastuvenergia kasutusele võtmine;

• liikumist ja tervist edendavad algatused;

• olemasoleva taristu ja objektide taaskäivitamine;

• noortele ja lastele suunatud tegevused.

Mittetoetatavad

tegevused

• tegevused, mida toetatakse teistest toetusmeetmetest;

• uute kogukonnahoonete ehitamine;

• kõik LEADER määruse poolt välistatud mitteabikõlblikud

tegevused ja kulud.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• toetust rakendatakse SKK tegevuspiirkonnas;

• üks taotlus taotleja kohta ühes voorus (nõue ei kehti kohalikele

omavalitsustele);

• täpsed tingimused sätestatakse vooru avamise aasta rakenduskavas;

• aruandluse ja seire kohustus.

Meetme osakaal

kogu rahastusest 22,6%

Taotlejad / toetuse

saajad

• kolmanda sektori organisatsioonid, sh mittetulundusühingud,

sihtasutused;

• kohalikud omavalitsused;

• ettevõtted (VKE), sh osaühingud, aktsiaseltsid, füüsilisest isikust

ettevõtjad, täisühingud, usaldusühingud, tulundusühistud.

Hindamiskriteeriumid 1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale/ettevõtluskeskkonnale

olulise valdkonna kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali

(JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi,

aidates läbi piirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise

kaasa piirkonna elukvaliteedi ja konkurentsivõime parandamisele ning

majandustegevuse mitmekesistamisele (JAH/EI);

13

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele,

sh peavad toetatavad tegevused olema põhjendatud, selged,

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud

projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava

toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Hindelised kriteeriumid:

1. kogukonna toetus projektile / osalus projektis;

2. positiivne mõju taotleja lähemale elukeskkonnale ja tulemuste elujõulisus;

3. kohalike arengueelduste ja eripärade kasutamine;

4. taotleja elluviimisvõime;

5. projekti nutikus/uuenduslikkus;

6. erinevate osapoolte kaasatus ja partnerlus, sh erinevate sektorite

kaasatus.

Toetuse minimaalne,

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus määratakse strateegia

rakenduskavaga.

Kuni 90% juhul, kui muude õigusaktidega, sh rakenduskavaga ei ole

sätestatud väiksemaid toetusmäärasid.

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 80

• kogukondade iseendi poolt ära majandavate (sh

energiatõhusamaks muudetud) objektide arv: 10

• liikumist ja tervist edendavate projektide arv: 20

• noortele ja lastele suunatud projektide arv: 12

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh:

kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

teenuste kättesaadavuse parandamine; keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste toetamine ja maaelu positiivse kuvandi

propageerimine.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine; puhta looduskeskkonna kui ressursi nutikas ja

keskkonnahoidlik kasutamine; noorte perede fookuses hoidmine.

• Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava: koostöö

tugevdamine kogukondade vahel.

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja

tegevussuunad aastani 2030: elujõuline kultuuriruum.

2.3.3 MEEDE 3 – Suured arendusprojektid

MEEDE 3 Suured arendusprojektid

Selgitus Suurprojektide jaoks eraldi meetme ellukutsumine on kantud varasemate

strateegiate rakendamise kogemusest.

SKK taotlusvoorudes on alati olnud suuri investeeringuprojekte.

Edukate projektide puhul on kaasnev mõju kaugelt suurem kui vaid elluviija

14

enda käekäiku puutuv – sellest saab osa laiem ümbruskond, isegi maakond

tervikuna.

Samas on projektide ettevalmistuse tase väga erinev ja kõikuv. Mõni hea

idee võib jääda toetuseta, sest hindamisel jäävad küsimused vastusteta.

Seetõttu kutsume ellu suurte arendusprojektide meetme, mille puhul

esimeses etapis hinnatakse idee sobivust ja alles teises etapis toimub

taotluste pingeritta sättimine. Kahe hindamise vahel saavad taotlejad, kelle

ideed heaks kiideti, esitada komisjonile selgitusi, koostada vajadusel

uuringuid ja/või analüüse/eskiise.

Eesmärk Suurte arendusprojektide mõju käivitab väiksemaid ja suuremaid algatusi

ja tegevusi projektide ümber.

Toetatavad

tegevused Uue ja uuendusliku teenuse või külastuskoha loomine.

Mittetoetatavad

tegevused

• tegevused, mida toetatakse teistest toetusmeetmetest;

• kõik LEADER määruse poolt välistatud mitteabikõlblikud

tegevused ja kulud.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• toetust rakendatakse SKK tegevuspiirkonnas;

• üks taotleja võib esitada meetmesse ühe projekti;

• täpsed tingimused sätestatakse vooru avamise aasta rakenduskavas;

• aruandluse ja seire kohustus.

Meetme osakaal

kogu rahastusest 11,7%

Taotlejad / toetuse

saajad

• ettevõtted (VKE), sh osaühingud, aktsiaseltsid, füüsilisest isikust

ettevõtjad, täisühingud, usaldusühingud, tulundusühistud;

• kolmanda sektori organisatsioonid, sh mittetulundusühingud,

sihtasutused;

• kohalikud omavalitsused.

Hindamiskriteeriumid 1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale/ettevõtluskeskkonnale

olulise valdkonna kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali

(JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi,

aidates läbi piirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise

kaasa piirkonna elukvaliteedi ja konkurentsivõime parandamisele ning

majandustegevuse mitmekesistamisele (JAH/EI);

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele,

sh peavad toetatavad tegevused olema põhjendatud, selged,

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud

projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava

toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Hindelised kriteeriumid:

1. arengueelduste ja eripärade kasutamine;

2. projekti uuenduslikkus – sünnib uudne teenus või külastuskoht;

3. projekti positiivne mõju piirkonna (laiem kui lähim elukeskkond) elu- ja

ettevõtluskeskkonnale ja tulemuste elujõulisus;

4. taotleja elluviimisvõime;

5. kogukonna toetus projektile;

15

6. erinevate osapoolte kaasatus ja partnerlus, sh erinevate sektorite

kaasatus.

Toetuse minimaalne,

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse maksimaalne suurus on 200 000 €, minimaalne omaosalus 50 000 €.

Kuni 60% juhul, kui muude õigusaktidega, sh rakenduskavaga ei ole

sätestatud väiksemaid toetusmäärasid.

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 3

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh:

ettevõtluse arendamine, teenuste kättesaadavuse parandamine,

keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste toetamine ja maaelu

positiivse kuvandi propageerimine.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine; traditsioonilises sektorites lisandväärtuse

kasvatamine; puhta looduskeskkonna kui ressursi nutikas ja

keskkonnahoidlik kasutamine.

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja

tegevussuunad aastani 2030: kestlik looduskasutus,

rohemajandus ja elujõuline kultuuriruum.

2.3.4 MEEDE 4 – Koostöö ja piirkonna arendamine

MEEDE 4 Koostöö ja piirkonna arendamine

Selgitus Ühine arusaam on, et piirkonna areng läbi ühis- ja koostegemise on kiirem

ja tulemuslikum, kui üksi toimetades. Samas on osapooled oma

igapäevase olme ja elu korraldamisega sedavõrd koormatud, et panna

suurte piirkondlike võrgustike ja algatuste vedamine kogukondade ja

ettevõtete õlule on naiivne ja ebaõiglane.

Sellest lähtub SKK roll ja kohustus olla piirkonna ühis- ja koostöö vedur, et

üheskoos olla suutelised lahendama keerulisi väljakutseid ja arendada

piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda.

Varasemad edulood vajavad järgmist käiku, sh võrgustik ja märgis

„Saaremaa EHTNE toode“, projektid „Anname hoogu kogukondadele“ ja

„Edukas ja ettevõtlik Saaremaa“.

Käivitamist ootab piirkonnaülene kogukondade võrgustik, et üksteiselt

õppida ja saada osa teiste edust.

Loomist ootavad uued rahvusvahelised sidemed, et tuua arengutesse

värskeid tuuli.

Eesmärk Tegevuspiirkonnas tegutsevad meetmete 1 ja 2 sihtrühmade

koostöövõrgustikud, toimib omavaheline koostöö ja panustatakse üksteise

ja piirkonna edusse.

16

Toetatavad

tegevused

• märgise ja võrgustiku „Saaremaa EHTNE toode“ arendamine;

• maakonnaüleste kogukondlike võrgustike arendamine;

• vihmavarjuprojektid:

- kogukondade arengu toetamine, sh arengustrateegiad;

- ettevõtete arengu toetamine;

- noorte osaluse ja omaalgatuse toetamine;

• piirkonnaülese mõjuga algatuste ja arengute käivitamine;

• rahvusvahelised ja siseriiklikud LEADER koostööprojektid ja nende

ettevalmistamine.

Mittetoetatavad

tegevused

• kõik LEADER määruse poolt välistatud mitteabikõlblikud

tegevused ja kulud.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• taotlejaks SKK

Meetme osakaal

kogu rahastusest 15,9%

Taotleja / toetuse

saaja Saarte Koostöökogu MTÜ

Hindamiskriteeriumid nõutud SKK üldkoosoleku otsus projekti ellukutsumise kohta

Toetuse

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse maksimaalne suurus 200 000 €.

Kuni 90% juhul, kui muude õigusaktidega, sh rakenduskavaga ei ole

sätestatud väiksemaid toetusmäärasid. Rahvusvahelise koostöö

ettevalmistamisprojektidel kuni 100%.

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 5

• rahvusvahelised projektid: 1

• võrgustiku- ja ühistegevusprojektidest, sh rahvusvahelistest

projektidest kasu saanud ettevõtete ja vabaühenduste arv: 200

• projektitegevustes osalenud noorte arv: 200

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh:

kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

teenuste kättesaadavuse parandamine; keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste toetamine ja maaelu positiivse kuvandi

propageerimine.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine; puhta looduskeskkonna kui ressursi nutikas ja

keskkonnahoidlik kasutamine.

• Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava: koostöö

tugevdamine kogukondade vahel.

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja

tegevussuunad aastani 2030: kestlik looduskasutus,

rohemajandus ja elujõuline kultuuriruum.

17

2.3.5 MEEDE 5 – Sotsiaalmeede

MEEDE 5 Sotsiaalmeede

Põhjendus Rahvastiku struktuur on muutumas, eakate osatähtsus suureneb.

Pensioniikka on jõudnud või jõudmas suur hulk inimesi, kes on viimastel

kümnenditel vedanud piirkondliku ja kohaliku elu korraldamist. See on

ressurss ja võimalus kogukondades tõhusamaks eakate sotsiaalseks

kaasamiseks.

Vananeva rahvastiku tingimustes suureneb hoolduskoormus omastele, eriti

oluline on piirkonna arengut silmas pidades leevendada koormust ja toetada

tööealiste elanike toimetulemist.

Kogukondades toimetades kõik tunnevad kõiki ning ühesuguste huvide, aga

ka muredega inimeste koondumisel on võimalik saavutada paremaid

tulemusi, mis tõstab tugivõrgustike tähtsust ja suutlikkuse olulisust.

Toetuse andmise eesmärk on vastavalt ESF+ alustele:

• inimväärikuse tagamine, sh sotsiaalse kaasatuse suurendamine;

• pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine.

Eesmärk Riskirühmad on toetatud, vaim ja füüsis treenitud.

Toetatavad tegevused • vanemaealiste ja erivajadustega inimeste sotsiaalne kaasamine;

• omaste hooldajatele toetamine;

• tugivõrgustike võimestamine.

Mittetoetatavad

tegevused

• tegevused, mida toetatakse teistest toetusmeetmetest;

• kõik ESF+ meetme rakendusmääruse poolt välistatud

mitteabikõlblikud tegevused ja kulud.

Sihtrühm • Tegevuspiirkonna erivajadusega elanikud vanuserühmas 16+ ja

vanemaealised vanuserühmas 55+, kellel on puutumus meetme

eesmärgi täitmiseks planeeritud tegevustega.

• Sotsiaalvaldkonnas tegutsevad inimesed, sh omaste hooldajad,

tugiisikud, vabatahtlikud seltsid jt.

Nõuded

projektitoetuse

taotlejale ja toetuse

saajale

• toetust rakendatakse SKK tegevuspiirkonnas;

• üks taotlus taotleja kohta ühes voorus;

• täpsed tingimused sätestatakse vooru avamise aasta rakenduskavas;

• aruandluse ja seire kohustus.

Meetme osakaal kogu

rahastusest 6,6%

Taotlejad

minivoorudes

• kolmanda sektori organisatsioonid, sh mittetulundusühingud,

sihtasutused;

• kohalikud omavalitsused;

• SKK ise, üldkoosoleku otsusel.

Hindamiskriteeriumid 1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale olulise valdkonna

kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali (JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi,

aidates läbi piirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise

kaasa piirkonna elukvaliteedi ja konkurentsivõime parandamisele (JAH/EI);

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele,

sh peavad toetatavad tegevused olema põhjendatud, selged,

18

üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti

eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava toetusraha

otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Hindelised kriteeriumid:

1. kogukonna toetus projektile / osalus projektis;

2. positiivne mõju sihtrühmale ja tulemuste elujõulisus;

3. projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele (sooline

võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, ligipääsetavus);

4. taotleja elluviimisvõime;

5. uudsus.

Toetuse minimaalne,

maksimaalne suurus

ja määr

Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus määratakse strateegia

rakenduskavaga.

Toetusmäär 100%

Näitajad ja

sihtväärtused

Väljund- ja tulemusnäitajad:

• toetatud projektide arv kokku: 41

• unikaalsete taotlejate arv kokku: 20

• tegevustes osalenud inimeste arv: 500

Sidusus asjaomaste

valdkondlike ja

piirkondlike

arengukavadega

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027, panustab erieesmärgi nr 8

„Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust,

sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust

ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust

ja säästvat metsamajandust“ saavutamisse sh maaelu positiivse

kuvandi propageerimine.

• ESF+, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks

2021–2027, ühisstrateegia panustab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavas perioodiks 2021–2027“ kehtestatud erieesmärgi (k)

saavutamisse sh inimväärikuse tagamine, sotsiaalse kaasatuse

suurendamine; pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine.

• Heaolu arengukava 2023– 2030: 3: vanemaealised on ühiskonnas

sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad

on majanduslikult hästi toimetulevad.

• Saare maakonna arengustrateegia 2022-2035: maal elamise

võimaldamine.

• Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava: koostöö

tugevdamine kogukondade vahel.

3 Strateegia elluviimine

3.1 Projektitoetuse taotluste hindamine

3.1.1 Hindamise korraldus ja üldised hindamiskriteeriumid

Projektitaotlusi menetleb SKK tegevmeeskond ja taotlusi hindab selleks spetsiaalselt moodustatud

hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon koosneb avaliku konkursi korras leitud valdkonna ekspertidest.

19

Nõuded valdkonna ekspertidele kinnitab SKK juhatus. Hindamiskomisjoni koosseisu igaks vooruks

(vähemalt kolm eksperti) nimetab SKK juhatus hinnatava vooru ja meetme vajadustest lähtuvalt.

Avaliku konkursiga leitavad valdkonna eksperdid on:

• elukeskkonna/kogukonna arengu ekspert;

• ettevõtluskeskkonna/majanduse arengu ekspert;

• LEADER kohaliku arengu ekspert/esindaja teisest kohalikust tegevusgrupist.

SKK juhatus võib nimetada enne iga meetme hindamist vastavalt eesmärkidele ja vajadustele lisaks

muude valdkondade eksperdid (nt ehitusinsener, digiekspert, energeetika ekspert, kestva ja säästva

arengu ekspert jne). Meetme 5 miniprojektide hindamiseks kaasatakse ettevõtluse ja majanduse arengu

ning LEADER kohaliku arengu ekspertide asemel vähemalt kaks sotsiaalvaldkonna eksperti.

Iga hindamiskomisjoni liikmega sõlmitakse leping, millega fikseeritakse eksperdi õigused ja kohustused.

Taotluste hindamine toimub juhatuse poolt vastu võetud korra alusel. Esmalt hinnatakse vastavust

üldistele hindamiskriteeriumitele, mis on valikuga JAH=1, EI=0 järgmised:

1. projekt peab kas kõrvaldama elukeskkonnale/ettevõtluskeskkonnale olulise valdkonna

kitsaskoha või aitama kasutusele võtta potentsiaali (JAH/EI);

2. projekt peab edendama kohalikku algatust, saarelist kestlikku elulaadi, aidates läbi piirkonna

sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa piirkonna elukvaliteedi ja

konkurentsivõime parandamisele ning majandustegevuse mitmekesistamisele (JAH/EI);

3. taotlus peab vastama strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele, sh peavad toetatavad

tegevused olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja

vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja peab tagama kasutatava toetusraha

otstarbeka ja säästliku kasutamise (JAH/EI).

Taotlusi, mille puhul pool või rohkem kui pool hindamiskomisjoni koosolekul osalenud hindajatest on

vastanud vähemalt ühele üldisele hindamiskriteeriumile EI, pole võimalik heaks kiita. Neid taotlusi

täiendavate hindamiskriteeriumite osas enam ei hinnata, kuna nad ei vasta kas määrusele või

rakenduskavale või üldisele LEADER eesmärgile. Taotlused, mille kohta üle poole komisjoni koosolekul

osalenud hindajatest on vastanud kõigile üldistele hindamiskriteeriumitele selle taotluse osas JAH,

osalevad edasises hindamises.

Edasise hindamise käigus annavad hindajad taotlusele hinded täiendavate hindamiskriteeriumite osas,

mis sõltuvalt meetmest on erinevate osakaaluga koguhindest. Erinevatel meetmetel on välja töötatud

erinevad kriteeriumid, mida saab iga hindaja hinnata skaalal 0 ... 5, ning igale kriteeriumile on määratud

ka selle osakaal koguhindest. Meetmetel võib olla erinev hulk hindamiskriteeriume. Iga kriteeriumi kohta

arvutatakse hindajate keskmist hinnangut väljendav aritmeetiline keskmine hinne. Nimetatud keskmised

hinded korrutatakse läbi kriteeriumite osakaaludega ning saadud tulemused liidetakse taotluse

koondhindeks. Taotlusi, mille summaarne koondhinne on vähem kui 50% maksimaalsest võimalikust

koondhindest ehk vähem kui 3 hindepunkti, ei ole võimalik heaks kiita, kuna need ei vasta strateegiale.

Taotlused, mille summaarne koondhinne on 3 või enam hindepunkti, lähevad arvesse

paremusjärjestuse koostamisel meetmete lõikes.

Paremusjärjestus koostatakse iga meetme lõikes eraldi, võttes arvesse summaarsed koondhinded.

Võrdsete koondhinnete puhul tunnistatakse paremaks taotlus, mille puhul on taotletav toetussumma

väiksem. Võrdsete koondhinnete ja võrdsete taotletavate summade puhul tunnistatakse paremaks

taotlus, millel on kõrgem omafinantseerimise määr. Taotluste paremusjärjestus reastatakse koos

toetussummadega.

Meetme 3 taotluste hindamine erineb meetmete 1 ja 2 hindamisest selle poolest, et esimene ja teine

hindamisetapp toimuvad erinevatel koosolekutel. Esimeses etapis hinnatakse taotluste vastavust

20

esimesele kahele üldisele kriteeriumile. Taotlustele, mille puhul vähemalt 3/4 hindajatest on vastanud

esimesele kahele üldisele hindamiskriteeriumile JAH, formuleeritakse komisjoni seisukoht kolmanda

kriteeriumi vastavuse kohta. Komisjoni seisukohad edastatakse taotlejatele, kellel on võimalus enne

hindamiskomisjoni teise koosoleku toimumist taotlusi täiendada. Täienduste esitamise tähtaja määrab

SKK juhatus, võttes aluseks hindamiskomisjoni seisukoha. Täienduste esitamise tähtaja möödudes

koguneb hindamiskomisjon uuele koosolekule ja viib läbi ülejäänud kriteeriumite hindamise.

3.1.2 Meede 1 kriteeriumid ja osakaalud

Meede 1 – Ettevõtluskeskkonna arendamine, hindamiskriteeriumid 4–10 ja nende osakaal koguhindest:

Kriteerium Hinne (0...5) Osakaal

koguhindest (%)

4. mõju kohapealse tooraine ja/või oskusteabe

väärindamisele

20

5. mõju kestva ja säästva majandamise eesmärkide

saavutamisele

20

6. mõju väärtusahela terviklikkuse suurendamisele 15

7. positiivne mõju taotleja lähemale elu- ja

ettevõtluskeskkonnale ning tulemuste elujõulisus

15

8. taotleja elluviimisvõime 15

9. projekti uuenduslikkus/nutikus 10

10. mõju koostöö või ühistegevuse arendamisele 5

3.1.3 Meede 2 kriteeriumid ja osakaalud

Meede 2 – Elukeskkonna arendamine, hindamiskriteeriumid 4–9 ja nende osakaal koguhindest:

Kriteerium Hinne (0...5) Osakaal

koguhindest (%)

4. kogukonna toetus projektile / osalus projektis 30

5. positiivne mõju taotleja lähemale elukeskkonnale ja

tulemuste elujõulisus

25

6. kohalike arengueelduste ja eripärade kasutamine 20

7. taotleja elluviimisvõime 15

8. projekti nutikus 5

9. erinevate osapoolte kaasatus ja partnerlus, sh erinevate

sektorite kaasatus

5

3.1.4 Meede 3 kriteeriumid ja osakaalud

Meede 3 – Suured arendusprojektid, hindamiskriteeriumid 4–9 ja nende osakaal koguhindest:

Kriteerium Hinne (0...5) Osakaal

koguhindest (%)

4. arengueelduste ja eripärade kasutamine 25

5. projekti uuenduslikkus – sünnib uudne teenus või

külastuskoht

25

6. projekti positiivne mõju piirkonna (laiem kui lähim

elukeskkond) elu- ja ettevõtluskeskkonnale ja tulemuste

elujõulisus

25

7. taotleja elluviimisvõime 15

8. kogukonna toetus projektile 5

21

9. erinevate osapoolte kaasatus ja partnerlus, sh erinevate

sektorite kaasatus

5

3.1.5 Meede 5 kriteeriumid ja osakaalud

Meede 5 – Sotsiaalmeede, hindamiskriteeriumid 4–8 ja nende osakaal koguhindest:

Kriteerium Hinne (0...5) Osakaal

koguhindest (%)

4. positiivne mõju sihtrühmale ja tulemuste elujõulisus 30

5. kogukonna toetus projektile / osalus projektis 25

6. projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele (sooline

võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, ligipääsetavus)

25

7. taotleja elluviimisvõime 10

8. uudsus 10

3.1.6 Hindepallide tähendused:

Meetmete 1, 2, 3 ja 5 hindamiskriteeriumite 4–10 hindepallide tähendused:

0 – mõju/toetus/kasu puudub

1 – mõju/toetus/kasu väga väike

2 – mõju/toetus/kasu väike

3 – mõju/toetus/kasu rahuldav

4 – mõju/toetus/kasu suur

5 – mõju/toetus/kasu väga suur

3.2 Tegevusrühma töökorraldus ja arendamine

3.2.1 SKK töökorraldus

MTÜ Saarte Koostöökogu juhtimist reguleerib põhikiri. SKK juhtimises on kolm tasandit: üldkoosolek,

juhatus ja tegevjuht.

• SKK kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid SKK juhtimise

kõikides küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või SKK muu organi

pädevusse. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul

osalenud liikmetest ja põhikirjaga pole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

• Üldkoosolekute vaheajal juhib MTÜ-d üldkoosoleku poolt MTÜ liikmete esindajate hulgast valitud 3–

5-liikmeline juhatus. Juhatuse volitused kehtivad kolm aastat. Juhatuse valimised viiakse läbi

üldkoosoleku poolt kinnitatud juhatuse liikmete valimise korra alusel.

• Üldkoosolek võib moodustada juhatuse töö toetamiseks komisjone, sh juhatuse ja üldkoosoleku

otsuste ettevalmistamiseks. Komisjonid saavad olla alalised või ajutised ning igal üksikul juhul

määratakse ära nende ülesanded, tegevuse tähtaeg, liikmete ja asendusliikmete arv ja komisjoni

koosseis, töö tasustamine ja tööülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamine.

• SKK igapäevatööd korraldab tegevjuht, kes:

- juhib ühingu jooksvat tegevust ja vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud otsuste

täitmise eest;

- valmistab ette kõik küsimused, mis vastavalt MTÜ põhikirjale kuuluvad otsustamisele

üldkoosolekul või juhatuse koosolekul;

22

- käsutab MTÜ põhikirja nõudeid, arvestades ühingu vara ja vahendeid, esindab ühingut kõigis

toimingutes ja tehingutes, kirjutab alla lepingutele;

- sõlmib ja lõpetab lepinguid;

- otsustab teisi juhatuse poolt talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu

teiste organite ainupädevusse;

- võtab osa juhatuse koosolekutest;

- juhib tegevmeeskonda.

• SKK tegevmeeskonnas on neli liiget, sh tegevjuht. Erinevate SKK poolt algatatud ühis- ja

koostööprojektide elluviimiseks kaasatakse vajadusel projektijuhte. Tegevmeeskond töötab

üldkoosoleku poolt kinnitatud aastase tööplaani alusel, milles käsitletakse tegevusi strateegia

rakendamiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks, LEADER koostööprojektide läbiviimist ja

organisatsiooni arendamist.

• Projektide hindamiseks kinnitab juhatus ekspertkomisjoni, mille põhiliikmed leitakse avaliku konkursi

korras.

3.2.2 SKK arendamine

SKK-l on kogemusi LEADER strateegiate loomisel ja rakendamisel aastast 2006. Eelmise perioodi

strateegia elluviimisel asuti aktiivsesse piirkonna arendaja ja elavdaja rolli. Eelkõige väärib esiletoomist

nii ettevõtlus- kui ka elukeskkonna vihmavarjuprojektide käivitamine, mille tulemused olid oodatust

paremad ja tõid kaasa märgatava piirkondliku elavnemise ja elavdamise. Teiseks tasub rõhutada SKK-

le kuuluva märgise „Saaremaa EHTNE toode“ ja selle kandjate võrgustiku arengut, mis on kasvanud

enam kui 160-liikmeliseks.

SKK liikmeks olemine annab võimaluse:

• kaasa rääkida strateegia kujundamisel ja meetmete rakendamisel;

• osaleda erinevatel temaatilistel koolitustel Saare maakonnas, mujal Eestis ja koostööpartnerite

juures välismaal;

• olla kaasatud koostöö arendamisse kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

• olla huvidest ja eelistustest lähtuvalt kaasatud koostöökogu töögruppide töös;

• saada valitud SKK juhatusse.

Kõigil era- või avalik-õiguslikel organisatsioonidel on õigus astuda SKK liikmeks. Pakutud võimaluste

rakendamise tulemusena paranevad SKK liikmete teadmised ja oskused, mis toetavad strateegia

elluviimist ning Saare maakonna kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust.

Lisaks märgise „Saaremaa EHTNE toode“ võrgustikule on sel strateegiaperioodil oluline käivitada ka

piirkonnaülene kogukondliku tegevuse võrgustik, et kogukondade kogemustest ja tegemistest saaks

osa laiem ring ning tekiksid uued suhted ja sõbrad, sünniksid uued algatused.

3.3 Võrgustumine ja koostöö

SKK koostöötegevus toimub kolmel tasandil: maakondlikul, kogu Eesti ja piiriülesel tasandil.

Kuna meie tegevuspiirkond kattub Saare maakonna piiriga (v.a Kuressaare linn), siis SKK-l on mitmeid

puutumusi teiste maakondlike arendus- ja esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Välja

on kujunenud rollid ja praktikad, kes millise lõiguga elu- ja ettevõtluskeskkonna edendamisel tegeleb.

SKK roll on olla uute algatuste käivitaja või nende toetaja, kogukondliku arengu eestvedaja ning lähim

tugi mikro- ja väikeettevõtjate arengu toetamisel.

23

Üle-eestiliselt on SKK koostööpartneriteks teised tegevusrühmad. Traditsiooniliselt on tugevad sidemed

Hiidlaste Koostöökoguga. Kogemuste ja ideede vahetamist praktiseerime ka teistega. Perioodi jooksul

käivad vähemalt pooled Eesti tegevusrühmad meie piirkonnas õppe- ja kogemusreisidel, mille

programmi aitame kokku panna ja läbi viia. Loomulikult viisil, et ka ise sellest õppida.

Konkreetsed kokkulepped rahvusvahelise koostöö tegemiseks piiritaguste tegevusrühmadega on veel

sõlmimata. Alati on meil olnud perioodi jooksul vähemalt üks rahvusvaheline noorte projekt ja ka sel

korral on see plaanis, kuid konkreetsete kokkulepeteni pole veel jõutud. Täiendavalt soovime jätkata

rahvusvahelist koostööd saareliste tegevusrühmadega. Oleme partnerite otsingul.

3.4 Strateegia seire, hindamine ja uuendamine

3.4.1 Strateegia seire ja hindamine

Strateegia tegevuste ja tulemuste pideva jälgimisega tegeleb SKK tegevmeeskond, kes iga-aastaselt

koostab strateegia seirearuande, kus tuuakse välja üldised väljundnäitajad, sh projektide arv, määratud

toetuse suurus, projektide jagunemine meetme järgi, taotluste piirkondlik jaotus ja aktiivsus, samuti

meetmelehel märgitud tulemusnäitajate saavutamine.

Iga-aastase seirearuande kinnitab juhatus, andes sealjuures hinnangu strateegia rakendamise

olukorrale ja vajadusele strateegia muutmise järele. Iga-aastane seirearuanne on aluseks järgmise

aasta rakenduskava koostamiseks või jooksva aasta rakenduskava muutmiseks.

Strateegia hindamiseks koostab tegevmeeskond jooksvalt iga ellu viidud projekti kohta

projektiseirelehe, mis keskendub projekti tegelikele tulemustele ja väljunditele. Täpne meetod andmete

kogumiseks (avalike andmete analüüs, paikvaatlus, intervjuu vms) ja hinnangu andmiseks valitakse

lähtuvalt projektist.

Seirelehtede põhjal koostatud aruanne esitatakse üldkoosolekule seisukoha võtmiseks 2 korda – 2026

vahehindamiseks ja perioodi lõpus lõpphindamiseks. Vajadusel teeb juhatus üldkoosolekule hinnangust

lähtuvalt ettepaneku strateegia muutmiseks.

3.4.2 Strateegia uuendamine

Strateegia uuendamise õigus on üldkoosolekul. Strateegia uuendamine võetakse ette, kui on ilmnenud

vajadus selle muutmiseks. Muutmisvajadus saab tuleneda seirearuande järeldustest, õigusraamistiku

ja/või asjaolude muudatustest või ka muutunud olukorrast lähteandmetes võrreldes koostamise ajaga.

Vajaduse ilmnemisel algatab strateegia muutmise juhatus, esitades strateegia muudatusettepaneku

üldkoosolekule otsustamiseks.

4 Strateegia rahastamise kava

Perioodiks 2023–2027 on eelarve 3 773 329,30 eurot – EAFRD 3 526 140,30 eurot ja ESF+ 247 189

eurot.

Allpool on kajastatud meetmete elluviimise eelarve jagunemine meetmete vahel ning jaotumine aastate

lõikes.

24

Meede Nimetus Summa % eelarvest

Meede 1 Ettevõtluskeskkond 850 000 22,5%

Meede 2 Elukeskkond 850 000 22,5%

Meede 3 Suured arendusprojektid 440 000 11,7%

Meede 4 Ühis- ja koostöö 607 516,79 16,1%

Meede 5 Sotsiaalmeede 247 819 6,6%

SKK Admin ja elavdamine 778 623,51 20,6%

KOKKU 3 773 329,30 100,0%

Meede Nimetus 2024 2025 2026 2027

Meede 1 Ettevõtluskeskkond 342 000 213 750 213 750 85 500

Meede 2 Elukeskkond 342 000 213 750 213 750 85 500

Meede 3 Suured arendusprojektid 0 440 000 0 0

Meede 4 Ühis- ja koostöö 240 000 240 000 127 516,79 0

Meede 5 Sotsiaalmeede 60 290 126 609 60 290 0

KOKKU 980 290 1 231 609 612 806,79 170 000

Strateegia elluviimise rahastamise kava on üles ehitatud oleks tagatud toetusmeetmete mõistlikud

avamisajad. Samuti on meetmete mahud jaotatud ajaliselt nii, et projektide elluviimise tempo arvestaks

tegevusrühma enda arendamiseks vajalike vahendite laekumisega viisil, et ei tekiks auku ettemakse

lõppemise ja projektide elluviimisel laekuvate vahendite vahel.

Arvestades õigusraamistiku muutust tegevusrühma tulevastele rahavoogudele tõstab strateegia

oluliselt projektide hindamiskriteeriumi „taotleja elluviimisvõime“ osakaalu tagamaks, et

rahastamisotsuse saanud projektid kindlasti ellu viidaks ja sellega alustataks viivitamata.

25

5 LISAD

5.1 LISA 1 Tegevuspiirkonna kirjeldus

5.1.1 Tegevusrühm

Nimetus: Saarte Koostöökogu

Aadress: Torni 1, Kuressaare, 93812 Saaremaa vald

e-post: [email protected]

Saarte Koostöökogu MTÜ (SKK) on 2006. aastal asutatud ettevõtete, mittetulundusühingute ja

omavalitsuste vabatahtlik ühendus. SKK kehtiv põhikiri on kinnitatud 30.04.2021.

SKK põhikirjaline eesmärk on oma liikmete koostööle, partnerlusele ja omaalgatusele tuginedes

kohaliku elu arendamine.

SKK-l on 31.05.2023 seisuga 92 liiget: 3 kohalikku omavalitsust, 31 äriühingut või FIE-t ja 58 MTÜ-d või

sihtasutust. Liikmete nimekiri 31.05.2023 seisuga on strateegia lisas 2.

SKK tegevus on kajastatud ühingu veebilehel www.skk.ee.

5.1.2 Piirkonna geograafiline kirjeldus

Saare maakond

26

Allikas: Eesti Entsüklopeedia

Saare maakonna koosseisu kuuluvad peale Saaremaa veel Muhu ja Ruhnu saar ning hulgaliselt teisi

väikesaari (Abruka, Vilsandi, Kesselaid jt). Maakonna pindala on kokku 2937,63 km2. Halduslikult

jaguneb maakond Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallaks.

Maakonna rahvaarv 2023. aastal on Statistikaameti järgi 31 919 elanikku, asustustihedus 10,9 elanikku

km2 kohta.

SKK tegevuspiirkond hõlmab kogu Saare maakonda v.a Kuressaare linn. Piirkonna pindala on 2907

km2 ja elanike arvuks 21 287 ehk tegevuspiirkonnas elab 59% maakonna elanikkonnast. SKK

tegevuspiirkonna asustustihedus on ca 6 inimest km2 kohta.

5.1.3 Rahvastiku kirjeldus

Väga head ja aktuaalsed ülevaated Saare maakonna rahvastiku olukorrast ja trendidest on olemas

Saare maakonna arengustrateegias 2022–2035 ning Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiilis

aastateks 2022–2026.

Võrreldes eelmise strateegia koostamisega on muutunud oluliselt paremaks ja analüütilisemaks

Statistikaameti infokanalid, kuid kahjuks ei ole võimalik haldusreformijärgselt enam saada piirkondlikku

infot Saaremaa kohta. Info esitatakse terve valla täpsusega, mis ei ole piisav mõistmaks konkreetsete

(maa)piirkondade trende. Siinkohal saab tuge Hendrikson & KO väikeasulate uuringust.

Küsimuseks on, millised andmed võtta rahvastiku kirjeldamisel aluseks, kas rahvastikuregister,

Statistikaamet või rahvaloendus? Saare maakonnas on erinevate metoodikate alusel koondatud

andmetes üsna märkimisväärsed erinevused.

Kui 2011. ja 2021. aasta rahvaloenduse andmetel on Saare maakonna elanike arv kahanenud vaid 25

inimese võrra, mis on suurepärane tulemus, siis isegi sündimuse püsimisel maakonnas 300 lapse ringis

aastas toob keskmise eluea tõus kaasa maakonna elanike vananemise (vt tabel 1).

Tabel 1. Saare maakonna naiste ja meeste keskmise vanuse ning mediaanvanuse muutus 2011. ja

2022. aasta võrdluses

Allikas: rahva ja eluruumide loendused

Mehed Naised

Keskmine vanus Mediaanvanus Keskmine vanus Mediaanvanus

2011 39,7 41 45,5 47

2021 41,2 42 46,7 50

Muutus +1,5 aastat +1 aasta +1,2 aastat +3 aastat

Seega piirkonna ja elu- ja töökeskkonna jätkuva arengu seisukohalt on oluline toetada vanemaealiste

aktiivset eluviisi ja töötamist nii kaua, kui nad seda soovivad.

27

Prognoos tänaste trendide jätkumisel on näha joonisel 2.

Joonis 2. Saare maakonna rahvastikuprognoosi põhistsenaarium ehk mis juhtub siis, kui kõik jätkub

nagu seni

Allikas: Saaremaa rahvastik ja rahvastikuprognoos 2022–2052

Jooniselt 3 on võimalik leida tõestust, et piirkondlikult võivad trendid olla teistsugused.

Joonis 3. Väljavõte Hendrikson & KO väikeasulate uuringust

Piirkonna rahavastiku, aga ka piirkonna kui elu- ja töökeskkonna arengut mõjutab oluliselt kaasaegsete

elukohtade puudus. Nõudlus ületab pakkumist ning pakutav on tihti amortiseerunud ja pole piisavaks

tagatiseks finantsasutustele. Renditurg puudub peaaegu täielikult.

Rahvastiku olukord ja trendid on hästi kokku võetud joonisel 4.

28

Joonis 4. Saare maakonna rahvastiku olukord ja trendid

Allikas: Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiil aastateks 2022–2026

29

5.2 LISA 2 SKK liikmete nimekiri 31.05.2023 seisuga

Kohalikud omavalitsused

Liikme nimi EMTAK

1. Muhu Vallavalitsus 84114

2. Ruhnu Vallavalitsus 84114

3. Saaremaa Vallavalitsus 84114

Ettevõtted

Liikme nimi EMTAK

1. Andres Shapura FIE 34211

2. OÜ A-Orbu 10891

3. Filmitalgufilm OÜ 59131

4. OÜ Haakeri 47111

5. OÜ Hany 01491

6. FIE Kalle Voog 93299

7. OÜ Koplimäe Mahe Talu 10611

8. OÜ Karmelia 10321

9. OÜ Liise Talu Ruhnu Saarel 47111

10. OÜ Momari 10821

11. OÜ Rannaniidi

Loodustooted

01281

12. OÜ Valsimaja 55103

13. OÜ Paios 47111

14. OÜ Pöide Pruulikoda 11051

15. OÜ Raaret 56291

16. OÜ Redstorm 10201

17. OÜ Rengo 41201

18. OÜ Saare Frydendahl 13941

19. Vaka OÜ 01251

20. OÜ Taako 11051

21. OÜ Tager Elekter 43211

22. OÜ Tihuse Turismitalu 01431

23. OÜ Valjala Sepikoda 25501

24. Tulik Invest OÜ 70221

25. OÜ Sume Green 10391

26. Mohn OÜ 11051

27. Võhksa Mõis OÜ 55202

28. Pripe Areng OÜ 01251

29. Üheksavara OÜ 77399

30. OÜ Saaremaa Viikingid 93299

31. Point Print OÜ OÜ 18129

Mittetulundusühingud

Liikme nimi EMTAK

1. MTÜ Abruka Rannaniit 01421

2. MTÜ Ohessaare

Pangaküla

94922

3. MTÜ Perekond Piidivabrik 93299

4. MTÜ Kultuuriselts Kevade 94992

5. MTÜ Kaali Külastuskeskus 91021

6. MTÜ Vätta Külade Selts 94995

7. MTÜ Kaarma Maanaiste

Selts

90031

8. MTÜ Karala Külaelu

Arendamise Selts

94992

9. MTÜ Karja Külaselts 94992

10. MTÜ Kavandi Kandi Selts 94992

11. MTÜ Käesla Arenguselts 94992

12. MTÜ Kõrkvere Selts 94992

13. MTÜ Laadjala Küla

Arenduse Selts

94992

14. MTÜ Laimjala Jahiselts 01701

15. MTÜ Leedri Küla Selts 94992

16. MTÜ Medel 94992

17. MTÜ Meremaa 94992

18. MTÜ Metsküla Küla Selts 94992

19. MTÜ Mötte Mönu 96099

20. MTÜ Muhu Turismi

Assotsiatsioon

94992

21. MTÜ Mustjala Külaselts 93299

22. MTÜ Mätja Küla Selts 94992

23. MTÜ Neemi Külaselts 94992

24. MTÜ Pidula Rand 94992

25. MTÜ Popi 62021

26. MTÜ Päikesepesa 94992

27. MTÜ Pöide Spordiselts 93191

28. MTÜ Panga Areng 94992

29. MTÜ Randvere Heaks 94992

30. MTÜ Ranna 10 85599

31. MTÜ Ruhnu Kultuuriruum 94995

32. MTÜ Saaremaa Kodukant 94992

33. MTÜ Saaremaa

Rahvakultuuriselts

94995

34. SA Saaremaa Turism 79901

35. SA Saare Arenduskeskus 70221

30

36. MTÜ Saaremaa Vanade

Maastike Ühing

81301

37. MTÜ Saaremaa Korvpall 93199

38. MTÜ Saarekülade Selts 94992

39. MTÜ Saarte Hooldus 94996

40. MTÜ Saarte

Nõuandekeskus

74901

41. MTÜ Sakla Külaarengu

Selts

94992

42. MTÜ Saare Maanaiste

Koostöövõrgustik TÕLLU

TÜTRED

94992

43. MTÜ Tagamõisa 94992

44. MTÜ Tiirimetsa

Kodukultuuriselts Küünal

94992

45. MTÜ Tagavere Optimistid 94992

46. MTÜ Torgu Rahvamaja 94992

47. MTÜ Tõnija Küla Selts 94992

48. MTÜ Viirelaiu küla ja

mereselts

52221

49. MTÜ Võhma Kultuuri- ja

Spordiselts

94992

50. MTÜ Ärmu Lambad 01451

51. MTÜ Sokratese Klubi 85529

52. MTÜ Pidula Selts 94992

53. MTÜ Paadla kandi Selts 94992

54. Sõrve Värav MTÜ 94992

55. Ida-Saaremaa

Kihelkonnakogu

94992

56. MTÜ Kogukonna Heaks 94992

57. MTÜ Männisalu 94996

58. Laimjala Lood MTÜ 72201

31

5.3 LISA 3 Alusdokumentide loetelu

• ÜPP Eesti strateegiakava 2023-2027

• Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027

• Saarte Koostöökogu arengustrateegia 2015–2024

• Saare maakonna arengustrateegia 2022–2035

• Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiil aastateks 2022–2026

• Saare maakonna kestliku turismi arengustrateegia 2022–2030

• Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm ja tegevussuunad aastani 2030

• Saaremaa valla kogukondliku tegevuse arengukava 2021–2030.

• Saaremaa rahvastik ja rahvastikuprognoos 2022–2052

• Saare maakonna ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna kaardistamine ning ülevaade 2020

• Hendrikson & KO väikeasulate uuring 2022

• Heaolu arengukava 2023–2030

• SKK põhikiri

• Raport Kogukonnamajad Saaremaa vallas. Hetkeolukord ja tulevikuvalikud. Koondtabel

Tähe 4, 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood 70005967

REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

[email protected] 12.07.2024 nr 13-40.5/24/88-1

MTÜ Saarte Koostöökogu arengustrateegia

2023-2027 muutmine

Saarte Koostöökogu esitas PRIA-le strateegia 2023-2027 muudatuse koos selle vajalikkuse

põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis

strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus vastab määruses

§-s 6 kehtestatud nõuetele.

Lugupidamisega

Aime Ilves

juhtivspetsialist

Arengutoetuste osakond

Lisad:

SKK strateegia muudatused_juuni 2024

Unknown URLs Saarte Koostöökogu strateegia muutmine

SKK_üldkoosoleku_protokoll_17.06.2024

Saarte Koostöökogu arengustrateegia 2023-2027_kinnitatud_17.06.2024

Dokumendi koostaja: Tiina Mölder, [email protected], 5745 0447

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

PRIA

Märge tehtud: 12.07.2024

Kehtib kuni: 11.07.2099

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12