Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 26.02.2024, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23267050532

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb

selles, et tema:

- ajavahemikus 2019. aasta lõpp kuni 2020. aasta algus, täpselt tuvastamata ajal Pärnu

linnas XXX 55 korteris 59 lõi täpselt tuvastamata viisil enda 1-aastast poega XXX

tuhara piirkonda, tekitades lapsele tuharale punetava laigu;

- vähemalt alates 2022. aasta sügisest, täpselt tuvastamata ajast alates, Pärnu linnas,

täpselt tuvastamata asukohtades, kuid XXX ja XXX elukohtades, on löönud korduvalt,

eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, oma abikaasa poegi XXX ja XXX lahtise

käega ja vitsa kasutades tuhara piirkonda, tekitades lastele füüsilist valu.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,

kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning

seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju

hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või muu

asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik kahtlustatava suhtes KrMS § 202

alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealiste laste

suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg

2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme kuriteoga,

mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse

alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja

hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad

sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXX süü

ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse

tagajärjena füüsilist valu ja kerget laadi tervisekahjustuse punetava laigu näol tuhara

piirkonnas.

XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,

kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on

varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust

varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga

tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma

alaealise pereliikme suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis,

ei peaks antud juhul kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras

süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on avalik

menetlushuvi üldjuhul olemas, on prokuratuuri hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka

käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede isiku suunamine

asjakohasesse sotsiaalprogrammi, mille käigus õppida, kuidas edaspidi kasutada oma poegade

osas vägivallavabasid kasvatusmeetodeid. Samuti tuleb XXX tasuda kriminaalmenetluse

kulud.

Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike

meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks

eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes

ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult

vajalik.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267050532 menetlus.

2. Kohustada XXX:

• tasuma kriminaalmenetluse kulud – alaealistele kannatanutele riigi õigusabi korras

määratud esindajate tasu ja kulud summas 620,37 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks

määrata 26.07.2024.

• läbima vanemlusprogramm „Imelised Aastad“ – osaledes kõigil ettenähtud

kohtumistel vastavalt vanemlusprogrammi läbiviija Pärnu Linnvalitsuse (kontaktisik

Linda Õisman, e-post [email protected]) juhistele. XXX esitada Lääne

Ringkonnaprokuratuurile tõend/tunnistus vanemlusprogrammi „Imelised Aastad“

nõuetekohase läbimise kohta. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 26.02.2025.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: alaealisetele kannatanutele riigi õigusabi korras määratud

esindajate tasu ja kulud kohustub summas 620,37 eurot kohustub tasuma XXX.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kannatanu XXX riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat Leelo Viil,

kannatanu XXX riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat Mirjam Frey,

kuriteoteate esitajale Pärnu Linnavalitsus, anda kahtlustatavale XXX, kaitsjale vandeadvokaat

Paul Järve.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

___________________

Maarja Gustavson

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse

prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest

juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.

Olen kohustustega nõus: ______________________

XXX