Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE)

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 23.10.2024 / 1-1/15-528; Riigikantselei / 23.10.2024 / 2-5/24-01647

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne:  Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 07.11.2024

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 31.10.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 14.11.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-1064). Kontroll: Kaidi Paju

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.10.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.

Vabariigi Valitsus

.10.2024 nr 1-1/15-528/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 22. oktoobril

algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (528 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnöu

§ l. Riigikogu liikme staatuse seaduses tehaksejärgmised muudatused:

l) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 9 järgmiselt:

,,Riigikogu liikmele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85 protsenti täiskogu ja komisjonide istungitest, mille liige ta on, makstakse talle 100 protsenti palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85 protsenti istungitestja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15 protsenti; kui osalemine langeb alla 70 protsendi, vähendatakse tema palka vastavalt 30 protsenti; kui osalemine langeb alla 50 protsendi, vähendatakse tema palka 50 protsenti. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskoguja komisjonide hääletuste protokollid, väljä arvatud pöhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras."

2) paragrahvi 30 täiendatakse ja sönastatakse järgmiselt:

,,Riigikogu liikmele hiivitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses paragrahvi 29 punkti 9 alusel väljä makstavast Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras."(t

§ 2. Seaduse jöustumine

Seadus jöustub 2025. aasta l.jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon M., oktoober 2024

Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees TW^^o^f 2^:

RiigikoguJ<antsisSei

Kuupäev.

Viit

Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus

Eelnöu eesmärgiks on muuta Riigikogu liikmetele pariamenditöös osalemise töötasuja hiivitiste maksmisega.

ametipalga maksmist, sidudes

Seoses riigi keerulise rahandusliku olukorraga on jöustunud ning jöustumas mitmed maksutöusud, mis avaldavad olulist negatiivset möju Eesti inimesteja ettevötete igapäevasele toimetulekule, mistöttu kannab eelnöu ka uhiskonna suurema sidususe eesmärki. Riigikogu liikmete töötasu ja huvitised seatakse osaliselt söltuvusse nende osalemisega täiskogu ning komisjonide istungitel.

2. Eelnöu sisu ja vordlev analiius

Eelnöu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab Riigikogu liikme staatuse seaduse muudatused; teine paragrahv sätestab seadusejöustumise.

Eelnou paragrahviga l muudetakse Riigikogu liikme staatuse seadust.

Punktis l täiendatakse Riigikogu liikme staatuse seaduse §-i 29. Kehtiva sönastuse kohaselt määrab Riigikogu liikme ametipalga Körgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, kus on muuhulgas sätestatud ka ametipalga iga-aastane indekseerimine ning Riigikogu volitus muuta järgmise, mitte toimiva koosseisu ametipalka.

Arvestades, et Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta teises kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk näiteks Valgamaal 1509 eurot1, uletab Riigikogu liikmete töötasu seda mitmekordselt. Riigikogu liikmete töötasule lisanduvad ka kuluhuvitised, mis hetkel kehtiva määrä kohaselt on kuni 30% ametipalgast. Parlamendiliikmete palkade indekseerimise ning kuluhuvitistega seonduv on olnud pidevalt avalikkuse teravdatud tähelepanu ali ning kahjuks on pidevalt esinenud ka kuluhuvitiste väärkasutamisejuhtumeid.

Seoses riigi keerulise rahandusliku olukorraga on jöustunud ning jöustumas mitmed maksutöusud, mis avaldavad olulist negatiivset möju Eesti inimesteja ettevötete igapäevasele toimetulekule. Kuivörd maksutöusudega toimetulek nöuab solidaarsust ja panust köigilt uhiskonnagruppidelt, on öiglustunde ning uhiskonna suurema sidususe tagamiseks vajalik muuta ka Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhtivitiste arvestamise korda. Kehtiva seaduse raames ei soitu Riigikogu liikme töötasu vähimalgi määral sellest, kas komisjonide ning täiskogu töös osaletakse, sona vöetakse voi hääletatakse. Teoreetiliselt on koguni vöimalik olukord, kus parlamendiliige ei osale iildse parlamendi töös, kuid puudub alus tema töötasu vähendamiseks voi peatamiseks.

Riigikogu esimees on sönastanud oma eesmärgiks jouda kuluhuvitiste vähendamises parlamendi fraktsioonidega kokkuleppele, kuid seni pole antud teemal mingitki edasiminekut. Nil teevad eelnöu algatajad ettepaneku siduda Riigikogu liikmetele ametipalga maksmine parlamendi täiskogu ja komisjonide istungitel osalemisega. Antud muudatus leevendaks ka

lhttps://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-paU5:-oU-teises-kvartaUs-2007-eurot

kuluhiivitistega seonduvaid kusimusi, sest ettepaneku kohaselt ei arvestata kuluhuvitisi enam ametipalga määrä kohaselt, vaid reaalselt väljamakstava tasu pöhjal.

Tegemist ei ole Euroapa öigusruumis pretsedendi loomisega, sarnaseid vöimalusi parlamendiliikmete töötasu vähendamiseks on mitmete Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluses. 11 Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendil on vöimalus vähendada parlamendiliikme töötasu täiskogu ja/vöi komisjoni istungitelt puudumise töttu, 5 riigi parlamendil on vöimalus vähendada parlamendiliikme erinevat litki htivitisi möjuva pöhjuseta istungilt puudumise töttu; täiendavalt vo ib l riigi (Austria) parlamendis ule 30 päeva pöhjuseta puudumise korral parlamendiliige kaotada oma koha.

Parlamendiliikmete töötasu määrade vähendamisel lähtutakse erinevast praktikast ning osaluste määradest, kuid läbiva pöhimöttena on sönastatud, et hääletustelt puudumise arv ei tohi olla liialt körge. Samas leidub riike (Soome), kus seadusandlik raam lubab kuli parlamendiliikme tasu vähendada, kuid teadaolevalt pole neid meetmeid kordagi kasutatud.

Eelnöu sönastuse kohaselt arvestatakse edaspidi Riigikogu liikmele palga maksmisel tema osalemist täiskogu ning komisjonide töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85% täiskogu ja komisjonide istungitest, mille liige ta on, makstakse talle 100% palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85% istungitest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%; kui osalemine langeb alla 70% voi 50%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% voi 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskoguja komisjonide hääletuste protokollia, väljä arvatud pöhjendatud puudumised, mis sätestatakse Riigikogujuhatuse kehtestatud korras.

Kuivörd pöhjendatud puudumised välistävää töötasu vähendamise, on vajalik eelnöu jöustumisel vastava korra kehtestamine Riigikogujuhatuse poolt, mis reguleeriks puudumistest teatamise tähtajad ning nende pöhjendamise pöhjalikkuse astme.

Punktis 2 täiendatakse paragrahvi 30, kus kehtiva sönastuse kohaselt huvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% ametipalgast. Eelnöu sönastuse kohaselt seotakse kuluhiivitiste maksmine reaalselt väljä makstud palgaga ehk parlamenditöös vähem osalenud Riigikogu liikmel pole öigust ka täies mahus kuluhiivitisele.

3. Eelnöu terminoloogia

Eelnöuga ei v6eta kasutusele uusi termineid.

4. Seaduse möjud

Seadusmuudatus aitab kaasa öiglustunde suurenemisele ning uhiskonna suurema sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras, kus solidaarset panust oodatakse koigilt elanikkonna gruppidelt. Riigikogu liikmete töötasu ja kuluhuvitiste sidumine täiskogu ja komisjonide istungitel osalemisega möjub positiivselt ka poliitilisele kultuurile.

Seadusmuudatusega ei kasva oluliselt Riigikogu kantselei töökoormus, kuna parlamendi töös osalemise tile peetakse arvestustjuba praegu, teatavaid ressursse nöuab töötasude arvestamise susteemi umber seadistamine. Kuluhuvitiste arvestamise susteem sisuliselt ei muutu, jälgida tuleb vaid parlamendiliikmetele reaalselt makstavat palka.

5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Täiendavaid kulusid riigieelarvele seaduse rakendamine kaasa ei too.

6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega

Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.

7. Rakendusaktid

Seaduseelnöu ei vaja täiendavaid rakendusakte.

8. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub 2025. aasta l.jaanuaril.

Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon

7 . /

Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

22. oktoober 2024