Kutse: Rahvusvahelise inimõiguste päeva tähistamine 10.12.2024 Õiguskantsleri Kantseleis

Rahvusvahelise inimõiguste päeva tähistamine

10. detsembril 2024 Õiguskantsleri Kantseleis (Kohtu 8, Tallinn)

Üritus on tasuta. Osavõtuks palume registreeruda aadressil:

https://www.oiguskantsler.ee/et/rahvusvahelise-inimoiguste-paeva-tahistamine

Ajakava

12.30–13.00 Saabumine, registreerimine

13.00–14.30 Lühiseminar „Kuidas õpetada inimõigusi?“

Praktilisel lühiseminaril antakse näpunäiteid, kuidas korraldada koolitust, töötuba või seminari

inimõiguste valdkonna teemal (sh teemadel, mis nõuavad hoiakute ja tegutsemistavade

muutmist) ja eelarvamuslike hoiakutega kuulajatele (sh skeptilised osalejad, kes ei ole valmis

vastu võtma tagasisidet, uusi arusaamu).

Seminari juhendaja on Liiri Oja (PhD). Liiri Oja on Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste

valdkonna (National Human Rights Institution ehk NHRI) juht. Ta toetab õiguskantsleri tööd

inimõigushariduse, rahvusvaheliste aruannete koostamise ja võrdse kohtlemise vallas. Ta on

omandanud doktorikraadi Firenzes Euroopa Ülikool-Instituudis. Oma doktoritöös analüüsis ta

seksuaal- ja reproduktiivõigust puudutavat rahvusvahelist kohtupraktikat. Liiri Oja

teadushuvide hulka kuuluvad muu hulgas sünnitusabivägivald, seksuaal- ja

reproduktiivõigused üleminekuaja õigluse kontekstis ning tervishoiutöötajate roll inimõiguste

kaitsel. Tal on pikaajaline õpetamis- ja koolitamiskogemus: ta on treeninud Eesti

rahvusmeeskonda väitluse maailmameistrivõistlusteks ning pidanud Tartu Ülikoolis riigiõiguse

loenguid. Viimastel aastatel on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias kursust „Inimõigused ja

disain“ ning korraldanud inimõigusi käsitlevaid töötube tervishoiutöötajatele. Liiri Oja oli 2022.

aastal Õiguskantsleri Kantselei eestvõttel ilmunud veebiraamatu „Inimõigused“

(www.inimõigusteraamat.ee) peatoimetaja.

14.30–15.00 Kohvipaus

15.00–16.45 Arutelu teemal „Inimõiguste kaitse Eestis: milleks meile rahvusvahelised

inimõiguste konventsioonid?“

Vestlusringis osalejad arutlevad rahvusvaheliste (sh regionaalsete) inimõiguste kaitse

dokumentide rolli ja mõju üle inimõiguste kaitsele Eestis. Milline oli rahvusvaheliste

inimõiguste konventsioonide roll 1990-ndatel ja milline on see Eestis praegu? Milliseid

positiivseid muutusi on toonud kaasa rahvusvahelised inimõiguste kaitse dokumendid

(lepingud, komiteede praktika, soovitused)? Mis takistab rahvusvahelistele allikatele viitamist

(teadlikkus, õigusharidus)? Kas ja kuidas on muutnud inimõiguste kaitset Eestis

rahvusvahelised raportid (ÜRO Universal Periodic Review, erikonventsioonide aruandlus)?

Miks on esitatud rahvusvahelistele komiteedele sedavõrd vähe individuaalkaebusi?

Osalejad toovad näiteid inimõiguste kaitse alavaldkondadest (laste õiguste kaitse, puuetega

inimeste õiguste kaitse, alavääristava kohtlemise ennetamine).

Arutelu juhib õiguskantsler Ülle Madise.

Vestlusringis osalevad Merilin Kiviorg, Minna-Liina Lind, Kristi Rekand, Kristi Paron, Käti Mägi-

Tammik ja Oliver Kask.

Dr Merilin Kiviorg on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse kaasprofessor.

Teadus- ja õppetöös keskendub ta rahvusvaheline õiguse, inimõiguste ja põhivabaduste

teemadele. Doktorikraadi omandas Merilin Kiviorg Oxfordi Ülikoolis, oma doktoritöös

analüüsis ta usu- ja veendumusvabadusega seotud praktikat Euroopa Inimõiguste Kohtus.

Alates 2016. aastast teeb ta kaasa Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni usu- ja

veendumusvabaduse eksperdirühma töös ning 2019. aastast on ta õiguskantsleri inimõiguste

nõukoja liige. Ta on olnud rahvusvahelise õiguse õppejõud Oxfordi Ülikoolis ja Max Weberi

programmi teadur Euroopa Ülikool-Instituudis. Merilin Kiviorg on avaldanud arvukalt

rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja usuvabaduse teemalisi kirjutisi nii Eesti kui ka välismaa

teadusväljaannetes ning nõustanud neis küsimustes ka Eesti riigiasutusi.

Minna-Liina Lind töötab Välisministeeriumis alates 2004. aastast, tal on pikaajaline juhtimis-

ja suurte rahvusvaheliste projektide korraldamise kogemus. Globaalsete küsimustega on ta

tegelenud Välisministeeriumis mitmel ametikohal. Minna-Liina Lind on tegelenud ÜRO

teemadega Välisministeeriumi poliitikaosakonnas ja ka Eesti esinduses ÜRO juures. Esinduse

asejuhina vastutas ta aastail 2014–2018 ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania eest. Aastail

2010–2014 oli Minna-Liina Lind Välisministeeriumi pressiesindaja. Ta on lõpetanud Tartu

Ülikooli õigusinstituudi ning saanud Heidelbergi ülikoolist magistrikraadi rahvusvahelises ja

Euroopa Liidu õiguses. Ta on lõpetanud ka Eesti Diplomaatide Kooli.

Kristi Rekand on omandanud magistrikraadi õigusteaduses ja sotsiaaltöös. Ta on tegelenud

erivajadustega ning majanduslikes raskustes olevate inimeste õiguste kaitse ja edendamisega

ning inimeste esindamisega enam kui 15 aastat. Praegu töötab ta Eesti Puuetega Inimeste Koja

juristina. Inimõiguste teemadega on ta tegelenud nii erialases kui ka vabatahtlikus töös (sh

teovõime ja valimisõiguse piiramine, õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele ning

võrdsele kohtlemisele, diskrimineerimise keeld jm teemad). Oluline on olnud inimõiguste

kaitse eestkoste seadmise ja kinnisesse asutusse paigutamise menetlustes.

Käti Mägi-Tammik liitus Õiguskantsleri Kantseleiga üle kümne aasta tagasi. 2018. aastast

töötab ta õiguskantsleri nõunikuna kontrollkäikude osakonnas ning tegeleb peamiselt Politsei-

ja Piirivalveameti kinnipidamiskohtade ja kinniste lasteasutustega seotud teemadega. Ta

külastab regulaarselt ka teisi kinnipidamiskohti: arestimajasid, vanglaid, psühhiaatriahaiglaid

ja hooldekodusid. Kinnipidamiskohtade kontrollimise eesmärk on koguda teavet, kuidas on

kaitstud sealolevate inimeste inimõigused. Käti Mägi-Tammik on töötanud ka

Välisministeeriumi juriidilises osakonnas, kus ta koostas materjale, mis puudutasid Eesti

esindamist Euroopa Inimõiguste Kohtus ning Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Kohtu

menetlustes. Ta on omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi cum laude.

Kristi Paron (PhD) on olnud Õiguskantsleri Kantseleis laste ja noorte õiguste osakonna nõunik

üle kümne aasta. Tal on ka pikaajaline advokaaditöö kogemus, ta on töötanud Eesti ühes

suurimas advokaadibüroos Ellex Raidla. Kristi Paron omandas laste õiguste magistrikraadi

Genfi Ülikoolis ning doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Oma doktoritöös uuris ta lapspatsiendi

autonoomiat, käsitledes eeskätt lapse, lapsevanema ja tervishoiutöötaja omavahelist suhet.

Lapspatsiendi õiguste edendamine on Kristi Paroni südameasi: sel teemal teeb ta ettekandeid

ja koolitusi ning peab külalislektorina loenguid Tartu Ülikooli arstiteaduse ja õigusteaduse

üliõpilastele. Ta koolitanud lastekaitsetöötajaid, kohtunikke, advokaate ja teisi spetsialiste ka

laste õiguste ja lastesõbraliku menetluse valdkonnas.

Oliver Kask on Riigikohtu kohtunik. Enne riigikohtunikuks saamist oli ta Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik. Oliver Kask on töötanud Justiitsministeeriumi

õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhatajana ning alates 2020. aastast on ta olnud

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Ta on olnud ka kohtunike koolitusnõukogu liige, Euroopa

Nõukogu nn Veneetsia komisjoni liige, Euroopa Nõukogu demokraatlike valimiste nõukogu

esimees ja NATO-ga liitumisläbirääkimiste pidamiseks moodustatud Eesti delegatsiooni liige.

Aastatel 2010–2016 oli Oliver Kask Euroopa Inimõiguste Kohtu ad hoc-kohtunik. Ta on andnud

loenguid riigiõigusest ja põhiõigustest Sisekaitseakadeemias, riigiõigusest Tallinna Ülikoolis ja

õiguse entsüklopeediast Tartu Ülikoolis.

Rahvusvahelise inimõiguste päeva tähistamine

10. detsembril 2024 Õiguskantsleri Kantseleis (Kohtu 8, Tallinn)

Üritus on tasuta. Osavõtuks palume registreeruda aadressil:

https://www.oiguskantsler.ee/et/rahvusvahelise-inimoiguste-paeva-tahistamine

Ajakava

12.30–13.00 Saabumine, registreerimine

13.00–14.30 Lühiseminar „Kuidas õpetada inimõigusi?“

Praktilisel lühiseminaril antakse näpunäiteid, kuidas korraldada koolitust, töötuba või seminari

inimõiguste valdkonna teemal (sh teemadel, mis nõuavad hoiakute ja tegutsemistavade

muutmist) ja eelarvamuslike hoiakutega kuulajatele (sh skeptilised osalejad, kes ei ole valmis

vastu võtma tagasisidet, uusi arusaamu).

Seminari juhendaja on Liiri Oja (PhD). Liiri Oja on Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste

valdkonna (National Human Rights Institution ehk NHRI) juht. Ta toetab õiguskantsleri tööd

inimõigushariduse, rahvusvaheliste aruannete koostamise ja võrdse kohtlemise vallas. Ta on

omandanud doktorikraadi Firenzes Euroopa Ülikool-Instituudis. Oma doktoritöös analüüsis ta

seksuaal- ja reproduktiivõigust puudutavat rahvusvahelist kohtupraktikat. Liiri Oja

teadushuvide hulka kuuluvad muu hulgas sünnitusabivägivald, seksuaal- ja

reproduktiivõigused üleminekuaja õigluse kontekstis ning tervishoiutöötajate roll inimõiguste

kaitsel. Tal on pikaajaline õpetamis- ja koolitamiskogemus: ta on treeninud Eesti

rahvusmeeskonda väitluse maailmameistrivõistlusteks ning pidanud Tartu Ülikoolis riigiõiguse

loenguid. Viimastel aastatel on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias kursust „Inimõigused ja

disain“ ning korraldanud inimõigusi käsitlevaid töötube tervishoiutöötajatele. Liiri Oja oli 2022.

aastal Õiguskantsleri Kantselei eestvõttel ilmunud veebiraamatu „Inimõigused“

(www.inimõigusteraamat.ee) peatoimetaja.

14.30–15.00 Kohvipaus

15.00–16.45 Arutelu teemal „Inimõiguste kaitse Eestis: milleks meile rahvusvahelised

inimõiguste konventsioonid?“

Vestlusringis osalejad arutlevad rahvusvaheliste (sh regionaalsete) inimõiguste kaitse

dokumentide rolli ja mõju üle inimõiguste kaitsele Eestis. Milline oli rahvusvaheliste

inimõiguste konventsioonide roll 1990-ndatel ja milline on see Eestis praegu? Milliseid

positiivseid muutusi on toonud kaasa rahvusvahelised inimõiguste kaitse dokumendid

(lepingud, komiteede praktika, soovitused)? Mis takistab rahvusvahelistele allikatele viitamist

(teadlikkus, õigusharidus)? Kas ja kuidas on muutnud inimõiguste kaitset Eestis

rahvusvahelised raportid (ÜRO Universal Periodic Review, erikonventsioonide aruandlus)?

Miks on esitatud rahvusvahelistele komiteedele sedavõrd vähe individuaalkaebusi?

Osalejad toovad näiteid inimõiguste kaitse alavaldkondadest (laste õiguste kaitse, puuetega

inimeste õiguste kaitse, alavääristava kohtlemise ennetamine).

Arutelu juhib õiguskantsler Ülle Madise.

Vestlusringis osalevad Merilin Kiviorg, Minna-Liina Lind, Kristi Rekand, Kristi Paron, Käti Mägi-

Tammik ja Oliver Kask.

Dr Merilin Kiviorg on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse kaasprofessor.

Teadus- ja õppetöös keskendub ta rahvusvaheline õiguse, inimõiguste ja põhivabaduste

teemadele. Doktorikraadi omandas Merilin Kiviorg Oxfordi Ülikoolis, oma doktoritöös

analüüsis ta usu- ja veendumusvabadusega seotud praktikat Euroopa Inimõiguste Kohtus.

Alates 2016. aastast teeb ta kaasa Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni usu- ja

veendumusvabaduse eksperdirühma töös ning 2019. aastast on ta õiguskantsleri inimõiguste

nõukoja liige. Ta on olnud rahvusvahelise õiguse õppejõud Oxfordi Ülikoolis ja Max Weberi

programmi teadur Euroopa Ülikool-Instituudis. Merilin Kiviorg on avaldanud arvukalt

rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja usuvabaduse teemalisi kirjutisi nii Eesti kui ka välismaa

teadusväljaannetes ning nõustanud neis küsimustes ka Eesti riigiasutusi.

Minna-Liina Lind töötab Välisministeeriumis alates 2004. aastast, tal on pikaajaline juhtimis-

ja suurte rahvusvaheliste projektide korraldamise kogemus. Globaalsete küsimustega on ta

tegelenud Välisministeeriumis mitmel ametikohal. Minna-Liina Lind on tegelenud ÜRO

teemadega Välisministeeriumi poliitikaosakonnas ja ka Eesti esinduses ÜRO juures. Esinduse

asejuhina vastutas ta aastail 2014–2018 ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania eest. Aastail

2010–2014 oli Minna-Liina Lind Välisministeeriumi pressiesindaja. Ta on lõpetanud Tartu

Ülikooli õigusinstituudi ning saanud Heidelbergi ülikoolist magistrikraadi rahvusvahelises ja

Euroopa Liidu õiguses. Ta on lõpetanud ka Eesti Diplomaatide Kooli.

Kristi Rekand on omandanud magistrikraadi õigusteaduses ja sotsiaaltöös. Ta on tegelenud

erivajadustega ning majanduslikes raskustes olevate inimeste õiguste kaitse ja edendamisega

ning inimeste esindamisega enam kui 15 aastat. Praegu töötab ta Eesti Puuetega Inimeste Koja

juristina. Inimõiguste teemadega on ta tegelenud nii erialases kui ka vabatahtlikus töös (sh

teovõime ja valimisõiguse piiramine, õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele ning

võrdsele kohtlemisele, diskrimineerimise keeld jm teemad). Oluline on olnud inimõiguste

kaitse eestkoste seadmise ja kinnisesse asutusse paigutamise menetlustes.

Käti Mägi-Tammik liitus Õiguskantsleri Kantseleiga üle kümne aasta tagasi. 2018. aastast

töötab ta õiguskantsleri nõunikuna kontrollkäikude osakonnas ning tegeleb peamiselt Politsei-

ja Piirivalveameti kinnipidamiskohtade ja kinniste lasteasutustega seotud teemadega. Ta

külastab regulaarselt ka teisi kinnipidamiskohti: arestimajasid, vanglaid, psühhiaatriahaiglaid

ja hooldekodusid. Kinnipidamiskohtade kontrollimise eesmärk on koguda teavet, kuidas on

kaitstud sealolevate inimeste inimõigused. Käti Mägi-Tammik on töötanud ka

Välisministeeriumi juriidilises osakonnas, kus ta koostas materjale, mis puudutasid Eesti

esindamist Euroopa Inimõiguste Kohtus ning Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Kohtu

menetlustes. Ta on omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi cum laude.

Kristi Paron (PhD) on olnud Õiguskantsleri Kantseleis laste ja noorte õiguste osakonna nõunik

üle kümne aasta. Tal on ka pikaajaline advokaaditöö kogemus, ta on töötanud Eesti ühes

suurimas advokaadibüroos Ellex Raidla. Kristi Paron omandas laste õiguste magistrikraadi

Genfi Ülikoolis ning doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Oma doktoritöös uuris ta lapspatsiendi

autonoomiat, käsitledes eeskätt lapse, lapsevanema ja tervishoiutöötaja omavahelist suhet.

Lapspatsiendi õiguste edendamine on Kristi Paroni südameasi: sel teemal teeb ta ettekandeid

ja koolitusi ning peab külalislektorina loenguid Tartu Ülikooli arstiteaduse ja õigusteaduse

üliõpilastele. Ta koolitanud lastekaitsetöötajaid, kohtunikke, advokaate ja teisi spetsialiste ka

laste õiguste ja lastesõbraliku menetluse valdkonnas.

Oliver Kask on Riigikohtu kohtunik. Enne riigikohtunikuks saamist oli ta Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunik. Oliver Kask on töötanud Justiitsministeeriumi

õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhatajana ning alates 2020. aastast on ta olnud

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Ta on olnud ka kohtunike koolitusnõukogu liige, Euroopa

Nõukogu nn Veneetsia komisjoni liige, Euroopa Nõukogu demokraatlike valimiste nõukogu

esimees ja NATO-ga liitumisläbirääkimiste pidamiseks moodustatud Eesti delegatsiooni liige.

Aastatel 2010–2016 oli Oliver Kask Euroopa Inimõiguste Kohtu ad hoc-kohtunik. Ta on andnud

loenguid riigiõigusest ja põhiõigustest Sisekaitseakadeemias, riigiõigusest Tallinna Ülikoolis ja

õiguse entsüklopeediast Tartu Ülikoolis.