Eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU

11.10.2024

Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise

konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni

artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seadus

§ 1. Ühineda lisatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni

fakultatiivprotokolliga, mis on vastu võetud ÜRO peaassamblee 1999. aasta 6. oktoobri

resolutsiooniga.

§ 2. Kiita heaks lisatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni

artikli 20 lõike 1 muudatus, mis on vastu võetud ÜRO peaassamblee 1995. aasta 22. detsembri

resolutsiooniga.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

11.10.2024

Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise

konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni

artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte Kavandatud seaduse vastuvõtmise korral ühineb Eesti Vabariik ÜRO naiste diskrimineerimise

kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (edaspidi ka konventsioon) fakultatiivprotokolliga

(edaspidi fakultatiivprotokoll või protokoll) ning kiidab heaks konventsiooni artikli 20 lõike 1

muudatuse.

Eesti ühines konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta

(Convention on the Elimination of Discrimination Against Women) Eesti Vabariigi

Ülemnõukogu 1991. aasta 26. septembri otsuse1 alusel ning see jõustus Eesti suhtes

20. novembril 1991. aastal. Konventsioonil on 13. mai 2024. aasta seisuga 189 osalisriiki ning

tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga.

Konventsiooni fakultatiivprotokoll võeti vastu ja avati allkirjastamiseks ÜRO peaassambleel

6. oktoobril 1999. aastal resolutsiooniga A/RES/54/4. Protokoll jõustus rahvusvaheliselt

22. detsembril 2000. aastal. 13. mai 2024. aasta seisuga on protokolli ratifitseerinud või sellega

ühinenud 115 riiki. Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on fakultatiivprotokoll jõus 25 riigis, välja

arvatud Lätis ja Eestis.

Fakultatiivprotokolli eesmärk on pakkuda täiendavat kaitset konventsioonis sätestatud

põhimõtete ja naiste õiguste efektiivsemaks tagamiseks. Fakultatiivprotokolliga ühinedes võtab

osalisriik kohustuse tagada üksikisikutele ja nende ühendustele võimalus esitada ÜRO naiste

diskrimineerimise likvideerimise komiteele (edaspidi ka komitee) kaebusi konventsiooniga

sätestatud õiguste rikkumiste kohta. Samuti annab see komiteele õiguse algatada omal

initsiatiivil uurimine naiste õiguste pideva rikkumise korral ning anda soovitusi osalisriikidele

konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks.

Fakultatiivprotokolliga ühinemine tõhustab konventsiooni eesmärkide saavutamist, suurendab

läbipaistvust konventsiooni nõuete täitmisel ning toetab soolise võrdsuse edendamist ja naiste

õiguste tegelikku rakendamist nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Naiste õiguste kaitse

on üks Eesti välispoliitika prioriteete ning fakultatiivprotokolliga ühinemine vastab seega Eesti

üldistele välispoliitilistele huvidele.

Lisaks fakultatiivprotokolliga ühinemisele kiidetakse kavandatud seaduse vastuvõtmisega

heaks konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatus, mis käsitleb konventsiooni täitmist jälgiva

naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee perioodiliste istungjärkude kestust.

Muudatusega kaotatakse piirang komitee istungjärkude kestusele, mis on seni olnud kuni kaks

nädalat aastas. Muudatus jõustub, kui konventsiooni osalisriikide kahekolmandikuline enamus

on selle heaks kiitnud.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/23988.

2

1.2. Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected],

tel 5914 3790). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]). Fakultatiivprotokolli on eesti keelde tõlkinud tõlkebüroo Dussan

vandetõlgid ([email protected], tel 551 2071). Välisministeeriumis vaatas eelnõu ja

seletuskirja läbi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Mai Hion

([email protected], tel 631 7413).

1.3. Märkused Eelnõu ettevalmistamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2

punkti 3 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on

välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega.

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi ega Vabariigi Valitsuses heakskiidetud riigi eelarvestrateegiaga. Eelnõu ei

ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Välislepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti õigusakte.

Välisleping tuleb ratifitseerida Riigikogus kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121

punktiga 5, mille kohaselt ratifitseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, milles

ratifitseerimine on ette nähtud. Välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 1 punkti 2 kohaselt ratifitseerib

Riigikogu välislepinguid ühinemise, heakskiitmise, ratifitseerimise või muu seaduse

vastuvõtmisega.

Välissuhtlemisseaduse § 25 lõike 1 kohaselt muudetakse välislepingut välislepingu

sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna konventsiooniga

ühines Eesti Vabariik tollase ülemnõukogu otsuse alusel, peab muudatuse heaks kiitma

Riigikogu.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PS-i § 73).

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on ühineda naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise

konventsiooni fakultatiivprotokolliga. Pärast ühinemise seaduse jõustumist antakse

ühinemiskiri hoiule ÜRO peasekretärile.

Fakultatiivprotokolliga ühinedes tunnistab Eesti komitee pädevust võtta vastu ja vaadata läbi

kaebusi isikutelt ja isikurühmadelt, kes leiavad, et Eesti on rikkunud nende

konventsioonikohaseid õigusi ning võimaliku pideva rikkumise korral alustada omal algatusel

uurimist. Fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on võimaldada Eesti isikutele juurdepääs

peale riigisiseste õiguskaitsemehhanismide ka rahvusvahelisele kaebuste lahendamise

menetlusele, mis aitab kaasa diskrimineerimise vähendamisele ning konventsioonist tulenevate

kohustuste tõhusale täitmisele Eesti riigi poolt.

3

Seaduse teine eesmärk on kiita heaks konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatus, mis käsitleb

konventsiooni täitmist jälgiva naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee perioodiliste

istungjärkude kestust. Muudatusega kaotatakse komitee istungjärkude kestusele seatud piirang

ning koosolekute kestus määratakse kindlaks konventsiooni osalisriikide koosolekul,

tingimusel et peaassamblee selle heaks kiidab. Muudatus jõustub, kui osalisriikide

kahekolmandikuline enamus on selle heaks kiitnud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 kohaselt ühineb Eesti konventsiooni fakultatiivprotokolliga. Fakultatiivprotokoll

koosneb preambulist ja 21 artiklist, mis keskenduvad komitee pädevusele võtta vastu

individuaalkaebuseid, algatada konventsiooni pideva rikkumise korral omal initsiatiivil

uurimine ning anda osalisriigile rikkumiste peatamiseks ja konventsiooni tõhusamaks

rakendamiseks soovitusi.

Fakultatiivprotokolli preambul on sissejuhatav selgitus, mis viitab rahvusvahelisel tasandil

vastuvõetud ja heakskiidetud soolise võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning

vajadusele kaitsta naiste õigusi efektiivsemalt ning täita konventsiooni.

Artikkel 1 sätestab, et fakultatiivprotokolliga ühinenud riik tunnistab naiste diskrimineerimise

likvideerimise komitee pädevust võtta vastu ja menetleda kaebusi, mis vastavad artiklis 2

esitatud nõuetele. Selleks et komitee saaks individuaalkaebusi vastu võtta, peab protokoll

osalisriigi suhtes jõustuma.

Artiklis 1 nimetatud kaebusi läbi vaatav komitee on moodustatud konventsiooni artikli 17 alusel

ja see koosneb osalisriikide neljaks aastaks valitud 23 erapooletust eksperdist, kes tegutsevad

enda nimel.

Komiteele pädevuse andmine on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 12 ja 13, kuna

tagab üksikisikutele parema kaitse diskrimineerimise vastu ning parandab võimalusi kaitsta

oma õigusi nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eesti seadusi ning muid õigusakte ei

ole seoses fakultatiivprotokolliga ühinemisega vaja muuta. Eestile toob komiteele pädevuse

andmine kaasa kohustuse vastata komitee järelepärimistele ning juhul, kui komitee tuvastab

konventsiooni rikkumise, peab riik rahvusvahelise tava kohaselt täitma komitee soovitusi ning

soovituste täitmise kohta aru andma. Aruandluskohustust kajastab lähemalt eelnõu mõjude

analüüs.

Artikkel 2 määrab kindlaks, kes tohivad komiteele kaebusi esitada. Õigus kaebuse esitamiseks

on osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatel üksikisikutel või üksikisikute rühmadel, kes

leiavad, et nende konventsiooniga tagatud õigusi on rikutud. Samuti on võimalik esitada kaebus

teise üksikisiku või üksikisikute rühma nimel, kuid selleks peab olema viimase nõusolek või

õigustatud põhjendus, miks tegutsetakse ilma nõusolekuta.

Artikkel 3 sätestab, millistele nõuetele peavad kaebused vastama. Kaebused peavad olema

kirjalikud ega tohi olla anonüümsed. Komiteel on pädevus vastu võtta ainult selliseid riike

käsitlevaid kaebusi, kes on fakultatiivprotokolliga ühinenud.

Artikli 4 lõikes 1 selgitatakse, et fakultatiivprotokollist tuleneva kaebeõiguse võimaluse

kasutamise eeldus on, et isikul ei ole juurdepääsu oma õiguste kaitsmisele riigisisesel tasandil

või on kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendatud. See tähendab, et komitee ei menetle

4

kaebust enne, kui on kindlaks tehtud, et õiguste kaitseks on esmalt kasutatud asjakohaseid

riigisiseseid õiguskaitsevahendeid. Erandina tuleb kõne alla olukord, kus riigisiseste

õiguskaitsevahendite kasutamine on ebamõistlikult veninud või on selge, et mingil põhjusel ei

annaks nende kasutamine tulemust.

ÜRO juhend individuaalkaebuste esitamise korra kohta selgitab, et sellisel juhul tuleb kaebajal

esitada kaebuses põhjused, miks selline erand peaks asjaomasel juhul kehtima ja komitee

pädevuses on hinnata, kas need põhjendused on veenvad või mitte. Pelgalt kahtlused asjakohase

õiguskaitsevahendi tõhususe kohta ei vabasta komitee arvates kohustusest seda ammendada.

Kui osalisriik leiab, et riigisisesed õiguskaitsevahendid pole ammendatud, on tal võimalus

esitada teave selle kohta, millised tõhusaid ja kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid on võimalik

kasutada.

Artikli 4 lõikes 2 loetletakse juhud, mil komitee kaebust vastu ei võta. Komitee ei võta kaebust

vastu, kui ta on varem juba sama küsimuse läbi vaadanud või kui sama küsimust on uuritud või

uuritakse juba mõnes muus rahvusvahelises menetluses. Komitee loeb kaebuse

vastuvõetamatuks ka siis, kui see on vastuolus konventsiooniga, põhjendamatu või ebapiisavalt

põhjendatud või kui on kuritarvitatud kaebuse esitamise õigust. Lisaks tuleb komiteel jälgida,

et riik on fakultatiivprotokolli osaline ning et kaebuses välja toodud rikkumiste esinemine jääb

protokolliga liitumise ajalistesse piiridesse. Kaebust ei võeta vastu ka juhul, kui selles toodud

asjaolud olid olemas juba enne, kui vastav riik oli fakultatiivprotokolliga ühinenud, välja

arvatud juhul, kui need asjaolud jätkusid ka pärast ühinemist.

Artikkel 5 käsitleb komitee õigust taotleda kaebuse menetlusprotsessi vältel osalisriigilt

väidetava ohvri kaitseks ajutiste abinõude tarvitusele võtmist. Artikli 5 lõige 1 annab komiteele

õiguse igal ajal pärast kaebuse saamist ja enne selle sisulist läbivaatamist esitada osalisriigile

taotlus ajutiste meetmete kohaldamiseks, et kaitsta väidetavat ohvrit või ohvreid korvamatu

kahju tekke võimaluse eest. Lõike 2 kohaselt ei tähenda sellise taotluse esitamine, et komitee

on kaebuse menetlusse võtnud või selle sisu kohta otsuse teinud.

Artikkel 6 sätestab, kuidas komitee teavitab osalisriiki teda puudutavatest kaebustest.

Artikli 6 lõike 1 kohaselt teatab komitee osalisriigile konfidentsiaalselt, kui tema kohta on

esitatud kaebus konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise kohta. Selleks peab kaebuse esitaja

andma nõusoleku oma isiku avaldamiseks osalisriigile. Kui komitee kaebust menetlusse ei võta,

ei pea ta sellest asjaomast riiki teavitama.

Artikli 6 lõike 2 kohaselt on osalisriik kohustatud esitama kuue kuu jooksul kirjalikult

komiteele selgitused, milles selgitatakse küsimust ja võimalikke rakendatavaid

õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 7 sätestab, kuidas komitee kaebusi läbi vaatab. Artikli 7 lõike 1 järgi võtab komitee

arvesse kogu infot, mis on nii kaebuse esitajalt kui ka asjasse puutuvalt osalisriigilt kaebuse

asjaolude kohta saadud. Lõige 2 sätestab, et komitee arutab kaebusi konventsiooni võimalike

rikkumiste kohta kinnistel koosolekutel.

Artikli 7 lõike 3 kohaselt teavitab komitee pärast asja arutamist pooli oma seisukohtadest ja

võimalikest soovitustest ning lõike 4 järgi on osalisriigil, keda kaebus puudutab, kohustus kuue

kuu jooksul komiteed kirjalikult teavitada oma vastusest, milles ta annab ülevaate sellest,

milliseid abinõusid on riik komitee soovituste täitmiseks tarvitusele võtnud. Artikli 7 lõike 5

kohaselt võib komitee järeldustele ja soovitustele vastamiseks paluda riigil esitada lisateavet,

muu hulgas võib komitee ette näha, et riik kajastaks selliseid ülevaateid soovituste täitmisest

5

oma perioodilistes riigiaruannetes konventsiooni täitmise kohta. Perioodiliste riigiaruannete

esitamine on sätestatud konventsiooni artiklis 18.

Artikkel 8 käsitleb komitee õigust kutsuda osalisriigipoolse konventsiooni raske või pideva

rikkumise korral riiki üles koostööd tegema ja selliste rikkumiste kohta selgitusi andma ning

vajaduse korral õigust alustada konventsiooni pideva rikkumise kohta uurimismenetlust omal

algatusel.

Artikli 8 lõike 1 kohaselt on sellise protsessi eelduseks usaldusväärne teave konventsioonis

sätestatud õiguste pideva rikkumise kohta ning osalisriigilt oodatakse koostööd selle teabe

läbivaatamisel ja oma selgituste andmisel.

Artikli 8 lõike 2 kohaselt võib komitee, arvestades osalisriigi esitatud selgitusi ning talle

kättesaadavat usaldusväärset teavet, määrata ühe või mitu oma liiget uurimist tegema ja

komiteele sellest aru andma. Kui see on põhjendatud, võib uurimise käigus teha osalisriigi

nõusolekul visiidi selle riigi territooriumile.

Seejärel annab komitee osalisriigile uurimise tulemustest, järeldustest ja soovitustest teada

(lõige 3) ning osalisriik peab neile kuue kuu jooksul vastama (lõige 4).

Artikli 8 lõike 5 kohaselt on kogu protseduur konfidentsiaalne ja osalisriigilt oodatakse

koostöövalmidust.

Artiklis 8 ettenähtud pidevate rikkumiste uurimine on vajalik eelkõige selleks, et tagada

konventsiooni artiklis 2 sätestatud riigi hoolsuskohustuse täitmist. Konventsiooni rakendamise

üldsoovitus nr 28 (CEDAW/C/GC/28)2 osalisriikide konventsiooni artikli 2 kohaste

põhikohustuste kohta rõhutab, et riigi hoolsuskohustus on kogu konventsiooni läbiv põhimõte.

Osalisriik peab tagama asjakohased seadusandlikud ja poliitikameetmed ning

õiguskaitsemehhanismid, mis on vajalikud diskrimineerimise ärahoidmiseks. Konventsiooni

kohaselt peavad osalisriigid võtma kõik asjakohased meetmed, et kaotada naiste

diskrimineerimine mis tahes isiku, organisatsiooni või ettevõtja poolt. Seega on riigil kohustus

tagada, et ka riigivälised asjaosalised, sh eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud

hoiduks diskrimineerimisest. Komitee on oma konventsiooni rakendamise üldsoovituses nr 35

(CEDAW/C/GC/35)3, mis käsitleb naistevastast vägivalda, samuti rõhutanud, et riigid võivad

vastutada ka eraõiguslike tegude eest, kui nad ei tegutse vajaliku hoolsusega naistevastaste

vägivallategude ärahoidmisel, uurimisel, karistamisel ja hüvitamisel.

Artikliga 8 komiteele loodud võimalust algatada konventsiooni pideva rikkumise kohta omal

algatusel uurimine on seni rakendatud järgmiste osalisriikide puhul: Ühendkuningriik, Kanada,

Lõuna-Aafrika Vabariik, Mali, Kõrgõzstan, Filipiinid ja Mehhiko. Uurimised on puudutanud

konventsioonis sätestatud õiguste raskeid rikkumisi naisetapu, pruudiröövi, seksuaal- ja

reproduktiivtervise ning sellega seotud õiguste ning naistevastase vägivalla, sh

seksuaalvägivalla eest piisava kaitse tagamise küsimustes.

Pidevate rikkumiste korral on komitee tähelepanu tõsistele naiste õiguste kaitse konventsiooni

täitmise ebakõladele ja mittevastavusele enamasti juhtinud osalisriigi vabaühendused ning

naiste- ja inimõiguste kaitsega tegelevad organisatsioonid või nende ühendused.

2 Microsoft Word - UND_GEN_G1047260_DOCU_R.DOC. 3 n1723154.pdf (un.org).

6

Artikkel 9 sätestab, kuidas peab osalisriik komitee algatatud uurimise kohta aru andma.

Artikli 9 lõige 1 sätestab, et komitee võib teha osalisriigile ettepaneku lisada oma konventsiooni

artikli 18 alusel koostatavasse perioodilisse riigiaruandesse üksikasjad meetmete kohta, mis ta

on võtnud seoses fakultatiivprotokolli artikli 8 alusel tehtud uurimisega. Artikli 9 lõige 2 annab

komiteele õiguse paluda vajaduse korral artikli 8 lõikes 4 nimetatud kuue kuu möödumisel, et

asjaomane osalisriik teavitaks komiteed uurimise tulemusena võetud meetmetest.

Artikli 10 lõige 1 annab osalisriigile õiguse teha fakultatiivprotokollile alla kirjutades või seda

ratifitseerides või sellega ühinedes avalduse, et ta ei tunnista komitee pädevust artiklites 8 ja 9

nimetatud küsimustes. Artikli 10 lõike 2 kohaselt võib tehtud avalduse igal ajal tagasi võtta,

andes sellest teada ÜRO peasekretärile.

Kui osalisriik ei tunnista komitee pädevust fakultatiivprotokolli artiklitega 8 ja 9 seoses, siis ei

pea konventsiooni võimaliku pideva rikkumise korral tegema komiteega koostööd ega andma

selgitusi.

Fakultatiivprotokolli eesmärkidega täieliku kooskõla huvides on oluline, et Eesti tunnistab

sellega ühinedes komitee pädevust täies mahus ilma eranditeta. Seetõttu ei tee Eesti

fakultatiivprotokolliga ühinedes avaldust artiklite 8 ja 9 kohta, kuna see vähendaks

konventsiooni rakendamise efektiivsust. Fakultatiivprotokolli eesmärk on tõhustada

konventsiooni kontrollimehhanismi tööd. Avatus komiteega koostööle ja selgituste andmisele

aitab ennetada ja leevendada konventsiooni võimalikke raskeid rikkumisi ning tagada elanikele

diskrimineerimisvaba ühiskond.

Enamik konventsiooni osalisriikidest on ühinenud fakultatiivprotokolliga komitee pädevust

piiramata. Artiklis 10 ette nähtud avalduse tegemise võimalust on kasutanud 115 osalisriigist

viis riiki: Bangladesh, Belize, Colombia, Kuuba ja Tadžikistan.

Artikkel 11 sätestab, et osalisriik peab tagama, et isikuid, kes on oma õiguste kaitseks komitee

poole pöördunud, ei koheldaks halvasti ega hirmutataks.

Artikkel 12 käsitleb komitee aruandlust. Komitee annab ülevaate oma tegevuse kohta

fakultatiivprotokolli asjus iga-aastases raportis ÜRO peaassambleele ning ÜRO peasekretär

edastab komitee ettekanded teadmiseks naiste staatuse komisjonile (Commission on the Status

of Women (CSW)).

Artikkel 13 käsitleb osalisriikide teavitamiskohustust. Riik peab tagama, et teave

konventsiooni ja fakultatiivprotokolli kohta oleks inimestele laialdaselt kättesaadav ning et neil

oleks juurdepääs komitee seisukohtadele ja soovitustele. Seejuures tuleb pöörata erilist

tähelepanu, et soovitused ja seisukohad küsimustes, mis puudutavad osalisriiki, oleks avalikud

ja lihtsasti ligipääsetavad.

Artiklis 13 ettenähtu võib praktikas tähendada muu hulgas avalikkuse, kodanikuühiskonna

organisatsioonide ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise eest vastutavate institutsioonide

teavitamist fakultatiivprotokolliga ühinemisest ning sellega kaasnevatest õigustest ja

võimalustest, samuti ühinemisjärgset proaktiivset kommunikatsiooni protokolli alusel antud

komitee soovituste ja nende täitmise kohta ning vastava info avaldamist asjakohaste

valitsusasutuste (nt Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) ning

institutsioonide (õiguskantsler, soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise volinik, edaspidi volinik

vms) veebilehtedel.

7

Artikkel 14 käsitleb komitee töökorraldust. Komiteel on õigus töötada välja oma töökord talle

fakultatiivprotokolliga määratud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 15 käsitleb protokolliga ühinemise, ratifitseerimise ja sellele allakirjutamise

korraldust. Protokoll on allakirjutamiseks või ühinemiseks avatud konventsiooni

osalisriikidele. Protokoll tuleb ratifitseerida. Ratifitseerimis- või ühinemiskirjad antakse hoiule

ÜRO peasekretärile.

Artikkel 16 määrab kindlaks protokolli jõustumise tähtajad. Kui riik ratifitseerib protokolli või

ühineb protokolliga pärast selle jõustumist, jõustub protokoll selle riigi suhtes kolm kuud pärast

tema ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmise kuupäeva.

Artikkel 17 keelab protokollile reservatsioonide tegemise.

Artikkel 18 käsitleb fakultatiivprotokolli muutmist, sätestades selleks vastava korra. Lõike 1

kohaselt võivad osalisriigid teha ettepanekuid fakultatiivprotokolli muutmiseks. Selleks tuleb

muudatusettepanekud edastada ÜRO peasekretärile. Peasekretär edastab seejärel ettepanekud

osalisriikidele, paludes neil teatada, kas nad pooldavad osalisriikide konverentsi

kokkukutsumist ettepaneku arutamiseks ja hääletamiseks. Kui vähemalt kolmandik

osalisriikidest seda pooldab, kutsub peasekretär konverentsi kokku. Konverentsil kohal olnud

ja hääletanud osalisriikide häälteenamusega vastu võetud muudatus esitatakse ÜRO

Peaassambleele heakskiitmiseks. Lõike 2 kohaselt jõustuvad muudatused, kui ÜRO

Peaassamblee on need heaks kiitnud ja kui protokolli osalisriigid on need kahekolmandikulise

häälteenamusega oma põhiseadusest tuleneva menetluse kohaselt heaks kiitnud. Lõike 3

kohaselt on muudatused jõustudes siduvad neile osalisriikidele, kes on need heaks kiitnud.

Teiste osalisriikide suhtes on endiselt siduvad fakultatiivprotokoll ja varasemad muudatused,

mille nad on heaks kiitnud.

Artikkel 19 käsitleb denonsseerimist ehk lepingu ülesütlemist. Artikli 19 lõige 1 annab

osalisriikidele õiguse igal hetkel leping üles öelda, teavitades sellest kirjalikult ÜRO

peasekretäri. Lepingu ülesütlemine jõustub kuue kuu möödudes alates teate kättesaamisest.

Artikli 19 lõike 2 kohaselt võib komitee juba esitatud kaebusi edasi menetleda ning algatatud

uurimismenetlusi jätkata kuni lepingu ülesütlemise jõustumiseni.

Artikkel 20 kirjeldab ÜRO teavitamiskohustust. ÜRO peab teavitama riike uutest

osalisriikidest, kes on fakultatiivprotokollile alla kirjutanud, selle ratifitseerinud või sellega

ühinenud. Samuti on ÜRO kohustatud osalisriike teavitama protokolli muudatustest ning

ülesütlemistest.

Artikkel 21 käsitleb protokolli hoiustamist ÜRO arhiivis ja selle ärakirjade saatmist

osalisriikidele.

Eelnõu § 2 kohaselt kiidab Eesti heaks konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse, mis sätestab

konventsiooni täitmist jälgiva naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee iga-aastaste

istungjärkude korra. Konventsiooni artikli 20 lõike 1 praegune sõnastus piirab istungjärkude

maksimaalse kestuse kahe nädalaga, sätestades: „Komitee korraldab igal aastal istungjärke, mis

üldjuhul ei kesta kauem kui kaks nädalat, et vaadata läbi aruandeid, mis on esitatud vastavalt

käesoleva konventsiooni 18. artiklile.“ Konventsiooni artikli 20 lõike 1 muutmise ettepaneku,

mille kohaselt komitee istungjärgu maksimumkestust ei määrata, tegid 1995. aastal toimunud

kaheksandal osalisriikide kohtumisel (CEDAW/SP/1995/2) Taani, Soome, Islandi, Norra ja

Rootsi valitsus ning Eesti toetas seda ettepanekut. Muudatus on põhjendatud, kuna

konventsiooni osalisriikide arv on aja jooksul kasvanud ning komitee töökoormus suurenenud.

8

Artikli 20 lõike 1 muudetud sõnastus on järgmine: „Komitee tuleb tavaliselt kokku kord aastas,

et vaadata läbi konventsiooni artikli 18 kohaselt esitatud aruanded. Komitee koosolekute kestus

määratakse kindlaks konventsiooni osalisriikide koosolekul, tingimusel et peaassamblee selle

heaks kiidab.“

Artikli 20 lõike 1 muudatus jõustub, kui osalisriikide kahekolmandikuline enamus on selle

heaks kiitnud. 31. mai 2024. aasta seisuga on artikli 20 lõike 1 muudatuse heaks kiitnud 81

osalisriiki. Et muudatus jõustuks, peab vähemalt 126 osalisriiki selle heaks kiitma.

Artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmisele on komitee tähelepanu juhtinud oma soovitustes

Eesti riigiaruannete kohta nii 2007. aastal (CEDAW/C/EST/CO4), 2016. aastal

(CEDAW/C/EST/CO5-6) kui ka 2024. aastal (CEDAW/C/EST/CO/7) ning kutsunud Eestit

üles esimesel võimalusel muudatust heaks kiitma Eesti ÜRO esindusele 6. juunil 2024. aastal

saadetud noodis.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ega protokollis ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide

tegevust välislepingutega ühinemisel.

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamiseks on hinnatud põhjalikumalt fakultatiivprotokolliga ühinemise eeldatavat

mõju järgmistes mõjuvaldkondades: (1) sotsiaalsed mõjud; (2) mõju riigikaitsele ja

välissuhetele; (3) mõju vabaühendustele; (4) mõju riigiasutuste korraldusele. Mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Mõjude hindamisel ei tuvastatud mõju elu- ja looduskeskkonnale, majandusele,

regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Eespool nimetatud mõjuvaldkondi analüüsides ei tuvastatud, et konventsiooni artikli 20 lõike 1

muudatuse heakskiitmisega, mis käsitleb komitee istungjärkude korraldust (eelnõu § 2),

kaasneks mõju.

Sotsiaalne mõju

Mõju soolisele võrdsusele

Konventsiooniga liitununa on Eesti võtnud kohustuse tagada kaitse soolise diskrimineerimise

eest ning edendada soolist võrdsust. Protokolliga ühinemine loob võimaluse komiteele

rikkumistest teada anda ning selle potentsiaalseks sihtrühmaks on kõik Eesti inimesed, kes

tunnevad, et nende konventsioonikohaseid õigusi on rikutud. Individuaalselt esitatud kaebused

ei pruugi aga mõjutada ainult inimest ennast, kes oma probleemiga komitee poole pöördub,

vaid muuta komitee otsuste ja soovituste kaudu ka riigi tavasid, praktikat ja poliitikat, aidates

seeläbi diskrimineerimist ennetada või heastada. Seda eesmärki täidab ka komitee õigus anda

riigile soovitusi pidevate rikkumiste korral, toetades seeläbi ühiskonnas struktuurse soolise

ebavõrdsuse vähendamist. Nii võivad soovitused aidata juhtida riigi tähelepanu konventsiooni

täitmiseks vajalikele tegevustele, mis võib avaldada positiivset ja ulatuslikku mõju soolise

võrdsuse saavutamisele ja konventsiooni sisulisele täitmisele.

9

Soolise ebavõrdsuse statistika viitab endiselt mitmele püsivale ebavõrdsuse näitajale, mille

kohaselt on naised paljudes ühiskonnaelu valdkondades haavatavamal või meestega võrreldes

ebasoodsamal positsioonil (nt sooline palgalõhe, lähisuhte- ja seksuaalvägivald, naiste vähene

osalus otsustamises ja juhtimises, sooline diskrimineerimine tööelus jms). Konventsiooni

täitmise tõhusam jälgimine aitab kaasa ebavõrdsuse vähendamisele.

Kokkuvõttes on muudatuse sihtrühm suur, mõjutades potentsiaalselt kogu elanikkonda, kuid

mõju soolisele võrdsusele ja sellise mõju sagedust võib pidada pigem väikeseks, sest tõhusaim

viis soolise võrdsuse edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks on riigisisese

õigusruumi ja poliitika kujundamine viisil, mis arvestab soolise võrdsuse põhimõtete ja

eesmärkidega ning tagab juurdepääsetava ja tõhusa õiguskaitse ning konventsiooni sisulise

täitmise. Protokolliga ühinemisel lisanduv võimalus ja õigus esitada kaebuseid on naiste õiguste

tagamise viimane abinõu. Kui riigisisene õiguskaitse pole toiminud, tekib lisavõimalus enda

ja/või teiste õigusi kaitsta – seega võib tekkida olukordi, kui muudatuse mõju naiste õiguste

tagamisele on siiski äärmiselt oluline. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Mõju inimeste õiguste kaitsele

Fakultatiivprotokolliga ühinemisel on positiivne mõju naiste õiguste kaitse tõhustamisele. See

annab inimestele ja organisatsioonidele lisaks riigisisestele õiguskaitsemehhanismidele ühe

võimaluse juurde juhtida tähelepanu võimalikele konventsioonis sätestatud õiguste

rikkumistele ning parandab võimalusi saada riigilt efektiivset kaitset. Protokolliga ühinemist

on korduvalt soovitanud ka õiguskantsler oma rahvusvahelistes aruannetes, sh 2020. aastal

üldise korralise inimõiguste olukorra ülevaatuse (Universal Periodic Review ehk UPR) raames

ja 2024. aastal naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni täitmise

aruandluse raames.

ÜRO andmetel on komitee alates fakultatiivprotokolli jõustumisest saanud osalisriikidelt artikli

2 alusel (s.o isiku või isikurühma kaebeõigus) 2024. aasta 31. mai seisuga 221 kaebust

konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise kohta. Neist 58 staatus on registreeritud/ootel, 99

on vastuvõetamatud või katkestatud, õiguste rikkumine on tuvastatud 55 kaebuse puhul ning

rikkumist pole tuvastatud 8 kaebuse puhul.

Selleks, et prognoosida Eesti kohta esitatavate võimalike kaebuste arvu ning nende

lahendamist, võib komitee tegevust võrrelda teiste samalaadsete ÜRO inimõigusi käsitlevate

konventsioonide täitmist toetavate mehhanismidega, mis võimaldavad pöörduda vastavate

komiteede poole konventsioonis sätestatud õiguste rikkumistest teatamiseks:

1) puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmist jälgivale puuetega inimeste õiguste

komiteele (CRPD) ei ole Eestist esitatud ühtegi kaebust, samuti ei ole Eesti suhtes

algatatud õiguste pideva rikkumise uurimisi;

2) rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelise konventsiooni

täitmist jälgivale rassilise diskrimineerimise likvideerimise komiteele (CERD) on

Eestist laekunud üks kaebus, mille komitee on tunnistanud vastuvõetamatuks;

3) kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti täitmist jälgivale ÜRO inimõiguste

komiteele (CCPR) on vahemikus 2004–2024 Eestist laekunud kuus kaebust, millest

kaks on tunnistatud vastuvõetamatuks ning nelja kohta on tehtud otsus, sh kolmel juhul

ei ole õiguste rikkumist tuvastatud.

Arvestades eelnimetatud ÜRO konventsioonide kaebuste esitamise mehhanismi sarnasust

naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni täitmist jälgivale

komiteele kaebuste esitamise mehhanismiga, nende alusel esitatud kaebuste statistikat ning

konventsiooni alusel teiste riikide vastu esitatud kaebuste hulka võib eeldada, et komiteele Eesti

10

kohta esitatavate kaebuste hulk ei ole väga suur. Eesti elanikud eelistavad rahvusvahelistest

kaebemehhanismidest selgelt Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud kaitsemehhanismi

ning avalduse esitamise võimalust Euroopa inimõiguste kohtule.

Kokkuvõttes võib muudatuste mõju inimeste õiguste kaitsele pidada keskmiseks, kuna need

võivad kaasa tuua muutusi sihtrühma käitumises, kuid mõju avaldumise sagedust võib pidada

pigem väikeseks, sest senine kaebuste esitamise statistika näitab vähest aktiivsust sarnaste ÜRO

komiteede õiguskaitsemehhanismi kasutamisel. Komiteele kaebuste esitamist piirab tingimus,

et riigisisesed õiguskaitsevahendid peavad olema ammendatud. Eestis on soolise

diskrimineerimise korral asjakohane pöörduda oma õiguste kaitseks eelkõige kohtu,

töövaidluskomisjoni, õiguskantsleri ja voliniku poole. Senine soolise diskrimineerimise

kaasuste arv on kõigis neis aga olnud läbi aastate pigem väike või väga väike. Muudatuste

sihtrühm on suur, kuna soolise võrdsuse edendamine ja tõhus diskrimineerimisvastane kaitse

avaldab mõju kogu elanikkonnale. Sihtrühmale avalduvaid ebasoovitavaid mõjusid ei

tuvastatud.

Mõju vabaühendustele

Protokolliga ühinemine tõhustab lisaks üksikisikute õiguste paremale kaitsele ka Eesti naiste

õiguste ja soolise võrdsuse eest seisvate huvikaitseorganisatsioonide tööd ning annab võimaluse

raskete või pidevate rikkumiste korral sellest komiteele teada anda ning oodata riigilt

tegutsemist konventsiooni täitmiseks. Protokolliga ühinemine suurendab seega ühiskonna

avatust, parandab konventsiooni sisulist täitmist ning aitab kaasa kodanikuühiskonna ja soolise

võrdsuse organisatsioonide huvikaitsele. Senine komitee algatatud pidevate rikkumiste

uurimise praktika näitab, et enamasti annavad osalisriikide ulatuslikest tegematajätmistest

konventsiooni täitmisel teada just huvikaitseorganisatsioonid või nende ühendused.

Vabaühenduste sihtrühm, kes on protokolliga ühinemisest enim mõjutatud, on eelkõige soolise

võrdsuse ja naiste õiguste tagamisele keskendunud huvikaitseorganisatsioonid. Kuigi need

organisatsioonid moodustavad vabaühendustest väikese osa, on nende tegevus Eesti soolise

võrdsuse olukorra seiramisel, parandamisel ning vastava poliitika suunamisel

huvikaitsetegevuse kaudu olulise tähtsuse ja mõjuga. Näiteks on huvikaitseorganisatsioonide

töö andnud olulise panuse poliitikamuudatustesse, millega Eesti riik on taganud konventsioonis

sätestatud õigusi, sh näiteks abiellumisvanuse tõstmine 18. eluaastale. Sellised

huvikaitseorganisatsioonid on osalenud aktiivselt ka konventsiooni täitmise jälgimise

protsessis, esitanud variraporteid riigi perioodilistele aruannetele konventsiooni täitmise kohta

ning osalenud komitee istungitel riigiaruannete kaitsmisel.

Muudatuste mõju vabaühendustele võib pidada väikeseks, kuna need puudutavad eeldatavasti

väikest osa kodanikuühiskonna organisatsioonidest. Muudatused mõjutavad positiivselt

inimõiguste, soolise võrdsuse ja naiste õiguste edendamisele pühendunud organisatsioonide

kaasatust ja võimalusi konventsioonis sätestatud õiguste tagamise kitsaskohtadele tähelepanu

juhtida. Muudatused loovad võimaluse huvikaitseorganisatsioonidel konventsiooni rasketest

või pidevatest rikkumistest komiteele teada anda, kuid eeldatavasti ei ole rikkumistest

teatamine sage. Sihtrühmale avalduvaid ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Fakultatiivprotokolliga ühinemine toob kaasa positiivse mõju välissuhtlusele. Eesti on esitanud

kandidatuuri Genfis tegutseva ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks saamiseks aastateks 2026–

2028 (valimine 2025. aastal). Fakultatiivprotokolliga ühinemine annab nii teistele

konventsiooni osalisriikidele kui ka rahvusvahelisele üldsusele märku, et Eesti seab

konventsiooni järgimisele rangemad nõuded ja seisab tõhusate õiguskaitsemehhanismide

tagamise eest. Komitee on nii 2007. aastal (CEDAW/C/EST/CO4), 2016. aastal

11

(CEDAW/C/EST/CO5-6) kui ka 2024. aastal (CEDAW/C/EST/CO/7) perioodiliste

riigiaruannete kohta esitatud soovitustes kutsunud Eestit üles fakultatiivprotokolliga

ühinema. Protokolliga ühinemist on soovitatud ÜRO inimõiguste nõukogus Eesti riigiaruande

perioodilisel ülevaatusel. Eesti ja Läti on Euroopa Liidu riikidest viimased, kes pole protokolli

jõustanud.

Mõju riigiasutuste korraldusele

Fakultatiivprotokolliga ühinemine võib tingida mõne riigiasutuse töökoormuse suurenemist.

Sellealane haldustöö hõlmab võimalike Eesti kohta esitatud kaebuste või õiguste pideva

rikkumise uurimise korral infovahetust, selgituste andmist ning aruandlust komitee soovituste

täitmise kohta. Komiteega kaebuste üle peetavat infovahetust hakkab koordineerima

Välisministeerium. Komiteele esitatud kaebustele sisuline vastamine kuulub Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse, mis teeb seda vajaduse korral koostöös teiste

pädevate asutustega. Seetõttu võib ametnike töökoormus mõningal määral suureneda.

Fakultatiivprotokolliga ühinemisega võib kaasneda ka komitee palve Eestile anda

konventsiooni võimalike rikkumiste ja sellega seotud menetluste kohta aru perioodilistes

riigiaruannetes. Komiteele konventsiooni täitmise kohta riigiaruannete esitamine on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne, kelle valitsemisalas on ministeeriumi

põhimääruse § 11 kohaselt soolise võrdõiguslikkuse poliitika kavandamine ja elluviimine.

SoVS-i § 22 alusel koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soolise

võrdõiguslikkuse edendamist ja sellealast tegevust ning avaldab aruandeid naiste ja meeste

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta. Komiteele aruannete koostamise ja esitamise

eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakond.

Vajaduse korral tuleb teistel riigiasutustel tegeleda komitee soovituste täitmise ja seotud

aruandlusesse panustamisega oma pädevuse kohaselt. Aruande mahtu fakultatiivprotokolliga

liitumine ei mõjuta.

Fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on anda inimestele võimalus pöörduda naiste

diskrimineerimise likvideerimise komitee poole, kui neile tundub, et riik rikub nende

konventsioonis sätestatud õigusi. Komitee saab juhtida riigi tähelepanu võimalikele naiste

õiguste tagamisega seotud probleemidele, andes soovitusi olukorra parandamiseks.

Komitee otsused ei ole küll rangelt võttes õiguslikult siduvad ning komiteel puudub eraldi

mehhanism, et sundida riiki neid otsuseid täitma, kuid kui riik on tunnistanud komitee pädevust

selliseid küsimusi lahendada, siis peab ta olema valmis komitee soovitusi täitma. Juhul kui

komitee tuvastab rikkumise, peab riik täitma komitee soovitusi, näiteks hüvitama kaebajale

tekitatud kahju või vastavalt asjaoludele võib see tähendada ka asjakohaste poliitikameetmete

kasutuselevõtmist või parandamist ning puudutada ka seaduste muutmist või muid sobilikke

meetmeid. Komitee kontrollib otsuse riigipoolset täitmist ning riik peab komiteele selgitama,

kuidas ta komitee otsust täidab.

Mõju riigiasutuste korraldusele võib pidada pigem väikseks ning mõju esinemise sagedust

harvaks. Enim mõjutatud sihtrühmad on Välisministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning vajaduse korral teised pädevad asutused.

7. Seaduse rakendamiseks vajalikud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Fakultatiivprotokolliga ühinemine toob Eesti kohta esitatud kaebuste või komitee omal

algatusel alustatud konventsiooni pideva rikkumise uurimise korral infovahetuse, selgituste

andmise ja soovituste täitmise aruandluse kohustuse. See hakkab toimuma senises

ministeeriumite tööjaotuse raamistikus ega vaja ümberkorraldusi. Infovahetust koordineerib

12

Välisministeerium ning sisulist aruandlust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

kaasates vajaduse korral teisi pädevaid asutusi. Infovahetus ja aruandlus võivad kaasa tuua

töökoormuse mõningase suurenemise, kuid selleks ei ole vaja planeerida lisaraha.

Seaduse rakendamisega kaasneb ka avalikkuse, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning

teiste peamiste siht- ja sidusrühmade protokolliga ühinemisest teavitamine. Selleks kasutatakse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna eelarvet ning selleks

ei ole vaja planeerida lisaraha.

Seaduse rakendamine ei too riigieelarvesse tulu. Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega kohe

otseseid kulusid. Komiteel ei ole õigust määrata trahve ega hüvitisi. Ei saa aga välistada, et

individuaalkaebuste menetluses tuvastatud rikkumiste heastamiseks ning eelkõige

konventsiooni pideva rikkumise korral võib tekkida vajadus ulatuslikumateks

ümberkorraldusteks või poliitikamuudatusteks, millega võib kaasneda lisaraha vajadus.

8. Rakendusaktid

Eelnõu vastuvõtmisel seadusena ei tule kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada riigisiseseid

rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

Eesti suhtes jõustub fakultatiivprotokoll vastavalt protokolli artikli 16 lõikele 2 kolme kuu

möödumisel ÜRO peasekretärile ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast. Konventsiooni

artikli 20 lõike 1 muudatus jõustub, kui selle on heaks kiitnud kaks kolmandikku konventsiooni

osalisriikidest.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele

ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile, Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

SA-le Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Naisteühenduste Ümarlauale, Eesti Naisuurimus- ja

Teabekeskusele, MTÜ-le Oma Tuba, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidule ja

Vabaühenduste Liidule.

Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium,

Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, kuid esitas kooskõlastusel normitehnilisi

ja keelelisi märkusi, millega on arvestatud. Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega,

millega on arvestatud. Eelnõu kohta kooskõlastusringil esitatud märkustega arvestamise tabel

on esitatud seletuskirja lisas.

Eelnõu kohta esitasid arvamuse Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

kantselei, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, MTÜ Oma Tuba ja Vabaühenduste Liit, kes

rõhutasid fakultatiivprotokolliga ühinemise vajalikkust ning avaldasid eelnõule toetust.

Arvamuse avaldajad ei esitanud sisulisi ettepanekuid eelnõu ega seletuskirja täiendamiseks.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile.

C. N. 461.1995.TREATIES-1 (Annex)

Konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta artikli 20

lõike 1 muutmine

Vastu võetud osalisriikide kaheksandal kohtumisel 22. mail 1995. aastal

1. Tehti otsus asendada konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide

likvideerimise kohta artikli 20 lõige 1 järgmise tekstiga:

„Komitee tuleb tavaliselt kokku kord aastas, et vaadata läbi konventsiooni artikli 18

kohaselt esitatud aruanded. Komitee koosolekute kestus määratakse kindlaks

konventsiooni osalisriikide koosolekul, tingimusel et peaassamblee selle heaks kiidab.“;

DOCUMENT INFORMATION

FILE NAME : Ch_IV_8a

VOLUME : VOL-1

CHAPTER : Chapter IV. Human Rights

TITLE : 8. a). Amendment to article 20, paragraph 1 of the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women. New York, 22 December 1995

( I V . 8 ( a ) )

U N I T E D N A T I O N S utafiO N A T I O N S U N I E S

C.N.461.1995.TREATIES-6 (Depositary Notification)

CONVENTION ON THE ELIMINATION OF ALL FORMS OF DISCRIMINATION AGAINST WOMEN

ADOPTED BY THE GENERAL ASSEMBLY OF THE UNITED NATIONS ON 18 DECEMBER 1979

ADOPTION OF THE PROPOSED AMENDMENT TO ARTICLE 20, PARAGRAPH 1

TRANSMISSION OF CERTIFIED TRUE COBES

The Secretary-General of the United Nations, acting in his

capacity as depositary, and with reference to depositary notification

C.N.373.1994.TREATIES-8 of 23 January 1995, communicates the

following .-

It will be recalled that the States parties to the above

Convention, at their eighth meeting held on 22 May 1995, decided to

amend article 20, paragraph (1) of the above Convention.

The General Assembly having noted with approval the amendment,

at its fiftieth session by Resolution 50/202 of 22 December 1995, the

amendment, in accordance with its paragraph 3, will enter into force

when it is accepted by the two-thirds majority of states parties

which shall have so notified the Secretary-General.

The certified true copies of the adopted amendments are

submitted under cover of this notification to all States parties for

acceptance.

18 January 1996

Attention: Treaty Services of Ministries of Foreign Affairs and of international organizations concerned

IV. 8

U N I T E D N A T I O N S ШЁЭ N A T I O N S U N I E S

N E T E R E N C C C.N.461.1995.TREATIES-1 (Notification dépositaire!

CONVENTION SUR L'ELIMINATION DE TOUTES LES FORMES DE DISCRIMINATION A L'EGARD DES FEMMES

ADOPTEE PAR L'ASSEMBLEE GENERALE DES NATIONS UNIES LE 18 DECEMBRE 1979

ADOPTION DE LA PROPOSITION D'AMENDEMENT AU PREMIER PARAGRAPHE DE L'ARTICLE 20

TRANSMISSION DES EXPEMPLAIRES CERTIFIES CONFORMES

Le Secrétaire général de l'Organisation des Nations Unies,

agissant en sa qualité de dépositaire, et en référence à la

notification dépositaire C.N.373.1994.TREATIES-8 du 23 janvier 1995,

communique :

II est rappelé que les Etats parties à la Convention

susmentionnée, à leur huitième réunion tenue le 22 mai 1995, ont

décidé d'amender le paragraphe 1 de l'article 20 de la Convention

susmentionnée.

L'Assemblée générale ayant pris note en approuvant l'amendement

à sa cinquantième session par la Résolution 50/202 du 22 décembre

1995, celui-ci, confornement à son paragraphe 3, entrera en vigueur

lorsqu'il aura été accepté par la majorité des deux tiers des Etats

parties qui auront adressé une notification à cet effet au

Secrétaire général.

Les exemplaires certifiés conformes des amendements adoptés

sont, par la présente notification dépositaire, soumis à

l'acceptation de tous les Etats parties.

Le 18 janvier 1996

A l'attention des services des traités des ministères des affairesétrangères et des organisations internationales intéressées

C.N.461.199b.TREATIES-l (Annex)

2.

3.

С. N.461.1995.TREATIES-1 (Annex)

Amendment to article 20, paragraph (1) of the Convention on the Elimination

of All Forms of Discrimination Against Women Adopted at the eight meeting of the States parties on 22 May 1995

1. Decide to replace article 20, paragraph 1, of the Convention on the Elimination of Discrimination against Women with the following text:

"The Committee shall normally meet annually in order to consider the reports submitted in accordance with article 18 of the present Convention

The duration of the meetings of the Committee shall be determined by a meeting of the States parties to the present Convention, subject to the

approval of the General Assembly.";

2. Recommend that the General Assembly, at its fiftieth session, take note with approval of the amendment;

3. Decide that the amendment shall enter into force following consideration by the General Assembly and when it has been accepted by a two- thirds majority of States parties which shall have so notified the Secretary-

General as depositary of the Convention.

C.N.A61.1995.TREAT!ES-1 (Annexe)

Amendement au paragraphe 1 de l'article 20 de la Convention sur l'élimination de toutes les formes

de discrimination à l'égard des femmes adopté à la huitième réunion des Etats parties le 22 nai 1995

1. Décident de remplacer le paragraphe 1 de l'article 20 de la Convention sur l'élimination de toutes les formes de discrimination à l'égard des femmes par le texte suivant :

"Le Comité se réunit normalement chaque année pour examiner les rapports présentés en application de l'article 18 de la présente Convention. La durée des réunions du Comité est fixée par une réunion des États parties à la présente Convention, sous réserve de l'approbation de l'Assemblée

2. Recommandent à l'Assemblée générale de prendre note en l'approuvant de l'amendement à sa cinquantième session;

3. Décident que l'amendement entrera en vigueur lorsqu'il aura été examiné par l'Assemblée générale et que la majorité des deux tiers des États parties aura notifié au Secrétaire général, en sa qualité de dépositaire de la Convention, qu'elle l'accepte."

C.N.461.199b.TREATIES-l (Annex)

Поправка к статье 20 (1) Конвенции о ликвидации всех форм дискриминации в отношении женщин,

22 мая 1995 года на восьмом государств-участников

1. постановляют заменить текст пункта 1 статьи 20 Конвенции о всех форм дискриминации в отношении женщин

"Комитет, как правило, ежегодно проводит заседания с целью рассмотрения i, представленных в соответствии со статьей 18 настоящей Конвенции.

заседаний Комитета определяется на совещании государств - участников настоящей Конвенции и утверждается Генеральной Ассамблеей".

2. рекомендуют Генеральной Ассамблее на ее пятидесятой сессии с одобрением к сведению эту поправку;

3. постановляют, что поправка вступает в силу после рассмотрения Ассамблеей с момента ее принятия большинством в две трети государств-участников, которые уведомят об этом Генерального секретаря как депозитария Конвенции.

C.N.461.1995.TREATIES-1 (Annex)

Enmienda al párrafo 1 del artículo 20 de la Convención sobre la eliminación dé todas las formas de discriminación

contra la mujer adoptada a la octava reunión de los Estados partes

el 22 de mayo 1995

1. Deciden sustituir el párrafo 1 del articulo 20 de la Convención eobre la eliminación de todas las formas de discriminación contra la mujer por el siguiente texto:

"El Comité se reunirá normalmente todos los años para examinar los informée que ee le presenten de conformidad con el articulo 18 de la presente Convención. La duración de las reuniones del Comité será determinada por una reunión de los Estados partes en la presente Convención, y estará sujeta a la aprobación de la Asamblea General.";

2. Recomiendan que la Asamblea General, en su quincuagésimo periodo de sesiones, tome nota con aprobación de la revisión;

3. Deciden que la revisión entre en vigor después de haber sido examinada por la Asamblea General y aceptada por una mayoría de dos tercios de loe Estados partes que asi se lo hayan notificado al Secretario General como depositario de la Convención.

C.N.A61.199b.TREATIES-l (Annex)

JtiAÎ &** _

А Ï 4 " r I ^jjl

ГГ ,J

-e x̂fi jLi-iî ы̂»*. (Ĵ A #LÁÍÍI i-JLal л-, Y. ù-i >

>Ы1

X hereby certify that the Je certifie que le texte qui foregoing text is a true copy of the precede est la copie conforme de Amendment to article 20, paragraph ' l'Amendement au paragraphe 1 de (1) of the convention on the l'article 20 de la Convention eur Elimination of All Forms of l'élimination de toutes les formes de Discrimination Against Women, adopted discrimination à l'égard des femmes, at the eight meeting of the States adopté à la huitième réunion des parties, which was held in New York Etats parties, tenue à New YorX le on 22 May 1995, the original of which 22 mai 1995, dont l'original se is deposited with the Secretary- trouve déposé auprès du Secrétaire General of the United Nations. général de l'Organisation des Nations

Unies.

For the Secretary-General Pour le Secrétaire général The Legal Counsel Le Conseiller juridique

(Under-Secretary-Generai (Secrétaire général adjoint for legal Affairs) aux affaires juridiques)

Hans Corell

United Nations, New York Organisation des Nations Unies 12 January 1996 New York, le 12 janvier 1996

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

24.10.2024 nr 2-2/2683-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni

fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise

seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1. eelnõu;

2. seletuskiri;

3. fakultatiivprotokoll inglise keeles;

4. fakultatiivprotokolli tõlge eesti keelde;

5. konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatus inglise keeles;

6. konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse tõlge eesti keelde;

7. seletuskirja lisa (kooskõlastustabel).

Lee Maripuu

5914 3790 [email protected]

TÕLGE INGLISE KEELEST

ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON

A

Peaassamblee Distr.

ÜLDOSA

A/RES/54/4

15. oktoober 1999

Viiekümne neljas istungjärk

Päevakorrapunkt 109

PEAASSAMBLEE VASTUVÕETUD RESOLUTSIOON

[ilma viiteta põhikomiteele (A/54/L.4)]

54/4. Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni

fakultatiivprotokoll

Peaassamblee,

kinnitades veel kord Viini deklaratsiooni ja tegevusprogrammi1 ning Pekingi

deklaratsiooni2 ja tegevusprogrammi3;

meenutades, et Pekingi tegevusprogramm toetas Viini deklaratsiooni ja

tegevusprogrammi kohaselt naiste staatuse komisjoni algatatud protsessi, mille eesmärk on

töötada välja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni4

fakultatiivprotokolli eelnõu, mis võiks jõustuda võimalikult kiiresti petitsiooniõiguse alusel;

1 A/CONF.157/24 (I osa), III ptk. 2 Pekingis 4.–15. septembril 1995 toimunud neljanda naiste maailmakonverentsi aruanne

(Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni väljaanne, müüginumber E.96.IV.13), I peatükk,

resolutsioon 1, lisa I. 3 Samas, II lisa. 4 Resolutsioon 34/180, lisa.

99-77473

nentides, et Pekingi tegevusprogrammis kutsuti ka kõiki riike, kes ei ole veel

konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud, üles seda võimalikult kiiresti tegema, et

saavutada konventsiooni ülemaailmne ratifitseerimine aastaks 2000;

1) võtab vastu ja avab allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks ja ühinemiseks

konventsiooni fakultatiivprotokolli, mille tekst on lisatud resolutsioonile;

2) kutsub kõiki konventsioonile allkirjutanud, selle ratifitseerinud või sellega

ühinenud riike võimalikult kiiresti protokollile alla kirjutama ja selle ratifitseerima või sellega

ühinema;

3) rõhutab, et protokolli osalisriigid peaksid kohustuma järgima protokollis

toodud õigusi ja menetluskordi ning tegema koostööd naiste diskrimineerimise likvideerimise

komiteega protokolli kohaste menetluste kõigis etappides;

4) rõhutab samuti, et komitee peaks oma volitusi ja protokollist tulenevaid

ülesandeid täites ka edaspidi lähtuma mitteselektiivsuse, erapooletuse ja objektiivsuse

põhimõtetest;

5) palub komiteel korraldada koosolekuid, et täita oma protokollikohaseid

ülesandeid pärast selle jõustumist lisaks konventsiooni artikli 20 alusel toimuvatele

koosolekutele; selliste koosolekute kestus määratakse kindlaks ja vajaduse korral vaadatakse

läbi protokolli osalisriikide koosolekul, tingimusel et peaassamblee selle heaks kiidab;

6) palub peasekretäril tagada töötajad ja vahendid, mis on vajalikud komitee

protokollikohaste ülesannete tõhusaks täitmiseks protokolli alusel pärast selle jõustumist;

7 palub veel, et peasekretär lisaks peaassambleele konventsiooni staatuse kohta

esitatavatesse regulaarsetesse aruannetesse teabe protokolli staatuse kohta.

28. plenaaristung

6. oktoober 1999

LISA

Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni

fakultatiivprotokoll

Protokolli osalisriigid,

nentides, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas kinnitatakse veel kord

usku põhilistesse inimõigustesse, inimese väärikusse ja väärtustesse ning meeste ja naiste

võrdsetesse õigustesse;

nentides samuti, et inimõiguste ülddeklaratsioonis5 kuulutatakse, et kõik inimesed

sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt ning et igaühel on õigus kõigile

selles sätestatud õigustele ja vabadustele ilma vahetegemiseta, sealhulgas soopõhise

vahetegemiseta;

meenutades, et inimõiguste rahvusvahelised paktid6 ja muud rahvusvahelised

inimõigusi käsitlevad õigusaktid keelavad soolise diskrimineerimise;

meenutades veel naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise

konventsiooni4 (edaspidi konventsioon), milles selle osalisriigid mõistavad hukka naiste

diskrimineerimise kõik vormid ja lepivad kokku, et järgivad kõigi asjakohaste vahenditega ja

viivitamata naiste diskrimineerimise likvideerimise poliitikat;

kinnitades veel kord oma valmisolekut tagada naistele kõigi inimõiguste ja

põhivabaduste täielik ja võrdne kasutamine ning võtta tõhusaid meetmeid nende õiguste ja

vabaduste rikkumise vältimiseks,

on kokku leppinud järgmises.

Artikkel 1

Protokolli osalisriik (edaspidi osalisriik) tunnustab naiste diskrimineerimise

likvideerimise komitee (edaspidi komitee) pädevust võtta vastu ja vaadata läbi artikli 2

kohaselt esitatud kaebused.

Artikkel 2

Kaebusi võidakse esitada selliste osalisriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate üksikisikute

või üksikisikute rühmade poolt või nende nimel, kes väidavad, et nad on konventsiooni

osalisriigi poolse konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise ohvrid. Kui kaebus esitatakse

üksikisikute või üksikisikute rühmade nimel, peab see toimuma nende nõusolekul, välja

arvatud siis, kui kaebuse esitaja suudab põhjendada nende nimel tegutsemist ilma sellise

nõusolekuta.

Artikkel 3

Kaebused on kirjalikud ja ei ole anonüümsed. Komitee ei võta kaebust vastu, kui see

käsitleb konventsiooni osalisriiki, kes ei ole protokolliosaline.

Artikkel 4

1. Komitee vaatab kaebuse läbi alles siis, kui ta on kindlaks teinud, et kõik olemasolevad

riigisisesed õiguskaitsevahendid on ammendatud, välja arvatud juhul, kui selliste

õiguskaitsevahendite kohaldamine on põhjendamatult pikaajaline või tõenäoliselt ebatõhus.

5 Resolutsioon 217 A (III). 6 Resolutsioon 2200 A (XXI), lisa.

2. Komitee tunnistab kaebuse vastuvõetamatuks, kui:

a) komitee on sama küsimust juba uurinud või seda on uuritud või uuritakse muu

rahvusvahelise uurimis- või lahendamismenetluse raames;

b) see on konventsiooniga vastuolus;

c) see on ilmselgelt põhjendamatu või ei ole piisavalt põhjendatud;

d) tegemist on kaebuse esitamise õiguse kuritarvitamisega;

e) kaebuse aluseks olevad asjaolud toimusid enne protokolli jõustumist

asjaomase osalisriigi suhtes, välja arvatud kui need asjaolud jätkusid pärast

seda kuupäeva.

Artikkel 5

1. Komitee võib igal ajal pärast kaebuse saamist ja enne selle põhjendatuse üle

otsustamist edastada asjaomasele osalisriigile kiireloomuliseks arutamiseks taotluse, et

osalisriik võtaks vajalikud ajutised meetmed, mis võivad olla vajalikud, et vältida väidetava

rikkumise ohvrile või ohvritele võimaliku korvamatu kahju tekitamist.

2. Kui komitee kasutab artikli lõike 1 alusel oma kaalutlusõigust, ei tähenda see otsust

kaebuse vastuvõetavuse või põhjendatuse kohta.

Artikkel 6

1. Kui komitee ei pea kaebust vastuvõetamatuks ilma asjaomasele osalisriigile viitamata

ja tingimusel, et üksikisik või üksikisikud nõustuvad oma isiku avaldamisega sellele

osalisriigile, juhib komitee konfidentsiaalselt asjaomase osalisriigi tähelepanu protokolli

alusel esitatud kaebusele.

2. Asjaomane osalisriik esitab kuue kuu jooksul komiteele kirjalikud selgitused või

avaldused, milles selgitatakse küsimust ja võimalikke õiguskaitsevahendeid, mida kõnealune

osalisriik on rakendanud.

Artikkel 7

1. Komitee vaatab läbi protokolli alusel saadud kaebused, võttes arvesse kogu teavet,

mis on talle kättesaadavaks tehtud üksikisikute või üksikisikute rühmade poolt või nende

nimel ja asjaomase osalisriigi poolt, tingimusel et teave edastatakse asjaomastele pooltele.

2. Komitee vaatab protokolli alusel esitatud kaebused läbi kinnistel koosolekutel.

3. Pärast kaebuse läbivaatamist edastab komitee oma seisukohad kaebuse kohta koos

võimalike soovitustega asjaomastele pooltele.

4. Osalisriik võtab nõuetekohaselt arvesse komitee seisukohti ja võimalikke soovitusi

ning esitab komiteele kuue kuu jooksul kirjaliku vastuse, mis sisaldab teavet komitee

seisukohtade ja soovituste alusel võetud meetmete kohta.

5. Komitee võib kutsuda osalisriiki üles esitama lisateavet meetmete kohta, mida

osalisriik on võtnud komitee seisukohtade või soovituste alusel, sealhulgas, kui komitee peab

seda vajalikuks, osalisriigi järgmistes konventsiooni artikli 18 kohastes aruannetes.

Artikkel 8

1. Kui komitee saab usaldusväärset teavet, mis viitab konventsioonis sätestatud õiguste

raskele või pidevale rikkumisele osalisriigi poolt, kutsub komitee seda osalisriiki üles tegema

koostööd teabe läbivaatamisel ja esitama sel eesmärgil asjaomase teabe kohta märkusi.

2. Võttes arvesse kõiki asjaomase osalisriigi esitatud tähelepanekuid ja muud talle

kättesaadavat usaldusväärset teavet, võib komitee määrata ühe või mitu oma liiget uurimist

tegema ja komiteele selle tulemustest kiiresti aru andma. Põhjendatud juhtudel ja osalisriigi

nõusolekul võib uurimine hõlmata käiku tema territooriumile.

3. Pärast sellise uurimise tulemuste läbivaatamist edastab komitee need tulemused koos

märkuste ja soovitustega viivitamata asjaomasele osalisriigile.

4. Asjaomane osalisriik esitab komiteele oma tähelepanekud kuue kuu jooksul pärast

komitee edastatud uurimistulemuste, märkuste ja soovituste saamist.

5. Uurimine tehakse konfidentsiaalselt ja menetluse kõigis etappides taotletakse

osalisriigi koostööd.

Artikkel 9

1. Komitee võib paluda asjaomasel osalisriigil kirjeldada konventsiooni artikli 18

kohases aruandes üksikasjalikult, milliseid meetmeid ta on võtnud protokolli artikli 8 alusel

tehtud uurimise tulemusel.

2. Vajaduse korral võib komitee pärast artikli 8 lõikes 4 nimetatud kuuekuulise tähtaja

möödumist paluda asjaomasel osalisriigil teavitada teda uurimise tulemusel võetud

meetmetest.

Artikkel 10

1. Osalisriik võib konventsioonile alla kirjutades või seda ratifitseerides või sellega

ühinedes deklareerida, et ta ei tunnista komitee pädevust teha artiklites 8 ja 9 sätestatud

toiminguid.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohase deklaratsiooni teinud osalisriik võib selle

deklaratsiooni igal ajal tagasi võtta, teatades sellest peasekretärile.

Artikkel 11

Osalisriik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid

üksikisikuid ei väärkohelda ega hirmutata protokollikohase suhtlemise tõttu komiteega.

Artikkel 12

Komitee lisab konventsiooni artikli 21 kohasesse aastaaruandesse kokkuvõtte oma

protokollikohasest tegevusest.

Artikkel 13

Osalisriik kohustub tegema konventsiooni ja protokolli laialdaselt teatavaks ja need

avalikustama ning hõlbustama juurdepääsu teabele komitee seisukohtade ja soovituste kohta,

eelkõige selle osalisriigiga seotud küsimustes.

Artikkel 14

Komitee töötab välja oma töökorra, mida ta peab talle protokolliga antud ülesandeid täites

järgima.

Artikkel 15

1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud riikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud,

selle ratifitseerinud või sellega ühinenud.

2. Protokolli peavad ratifitseerima riigid, kes on konventsiooni ratifitseerinud või sellega

ühinenud. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

peasekretärile.

3. Protokoll on ühinemiseks avatud riikidele, kes on konventsiooni ratifitseerinud või

sellega ühinenud.

4. Ühinemine toimub ühinemiskirja hoiuleandmisega Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni peasekretärile.

Artikkel 16

1. Protokoll jõustub kolm kuud pärast päeva, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

peasekretärile antakse hoiule kümnes ratifitseerimis- või ühinemiskiri.

2. Kui riik ratifitseerib protokolli või ühineb protokolliga pärast selle jõustumist, jõustub

protokoll selle riigi suhtes kolm kuud pärast tema ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi

hoiuleandmise kuupäeva.

Artikkel 17

Protokolli suhtes ei ole lubatud teha reservatsioone.

Artikkel 18

1. Osalisriik võib teha ettepaneku protokolli muuta ja esitada selle Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär edastab muudatusettepanekud seejärel

osalisriikidele, paludes neil talle teatada, kas nad pooldavad osalisriikide konverentsi

kokkukutsumist, et arutada ja hääletada ettepaneku üle. Kui vähemalt kolmandik

osalisriikidest konverentsi pooldab, kutsub peasekretär konverentsi kokku Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni egiidi all. Konverentsil kohalolevate ja hääletavate osalisriikide

häälteenamusega vastu võetud muudatused esitatakse heakskiitmiseks Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni Peaassambleele.

2. Muudatused jõustuvad, kui need on heaks kiitnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

Peaassamblee ja protokolli osalisriigid kahekolmandikulise häälteenamusega kooskõlas oma

põhiseaduslike menetlustega.

3. Kui muudatused jõustuvad, on need siduvad nende osalisriikide suhtes, kes on need

heaks kiitnud, teiste osalisriikide suhtes on endiselt siduvad protokoll ja varasemad

muudatused, mille nad on heaks kiitnud.

Artikkel 19

1. Osalisriik võib protokolli alati denonsseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. Denonsseerimine jõustub pärast kuue kuu

möödumist päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

2. Denonsseerimine ei piira protokolli jätkuvat kohaldamist enne denonsseerimise

jõustumiskuupäeva artikli 2 alusel esitatud kaebuste või artikli 8 alusel algatatud uurimise

suhtes.

Artikkel 20

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teavitab riike:

a) protokollikohasest allakirjutamisest, ratifitseerimisest ja ühinemisest;

b) protokolli ja artikli 18 kohaste muudatuste jõustumise kuupäevast;

c) artikli 19 kohasest denonsseerimisest.

Artikkel 21

1. Protokoll, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on

võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arhiivi.

2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab protokolli kinnitatud

ärakirjad konventsiooni artiklis 25 osutatud riikidele.

1 A/CONF.157/24 (Part I), chap. III.

2 Report of the Fourth World Conference on Women, Beijing, 4–15 September 1995 (United Nations publication, Sales No. E.96.IV.13), chap. I, resolution 1, annex I.

3 Ibid., annex II.

4 Resolution 34/180, annex.

99-77473 /...

UNITED A NATIONS

General Assembly

Distr. GENERAL

A/RES/54/4 15 October 1999

Fifty-fourth session Agenda item 109

RESOLUTION ADOPTED BY THE GENERAL ASSEMBLY

[without reference to a Main Committee (A/54/L.4)]

54/4. Optional Protocol to the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women

The General Assembly,

Reaffirming the Vienna Declaration and Programme of Action1 and the Beijing Declaration 2 and Platform for Action,3

Recalling that the Beijing Platform for Action, pursuant to the Vienna Declaration and Programme of Action, supported the process initiated by the Commission on the Status of Women with a view to elaborating a draft optional protocol to the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women4

that could enter into force as soon as possible on a right-to-petition procedure,

A/RES/54/4 Page 2

/...

Noting that the Beijing Platform for Action also called on all States that have not yet ratified or acceded to the Convention to do so as soon as possible so that universal ratification of the Convention can be achieved by the year 2000,

1. Adopts and opens for signature, ratification and accession the Optional Protocol to the Convention, the text of which is annexed to the present resolution;

2. Calls upon all States that have signed, ratified or acceded to the Convention to sign and ratify or to accede to the Protocol as soon as possible;

3. Stresses that States parties to the Protocol should undertake to respect the rights and procedures provided by the Protocol and cooperate with the Committee on the Elimination of Discrimination against Women at all stages of its proceedings under the Protocol;

4. Stresses also that in the fulfilment of its mandate as well as its functions under the Protocol, the Committee should continue to be guided by the principles of non-selectivity, impartiality and objectivity;

5. Requests the Committee to hold meetings to exercise its functions under the Protocol after its entry into force, in addition to its meetings held under article 20 of the Convention; the duration of such meetings shall be determined and, if necessary, reviewed by a meeting of the States parties to the Protocol, subject to the approval of the General Assembly;

6. Requests the Secretary-General to provide the staff and facilities necessary for the effective performance of the functions of the Committee under the Protocol after its entry into force;

7. Also requests the Secretary-General to include information on the status of the Protocol in her or his regular reports submitted to the General Assembly on the status of the Convention.

28th plenary meeting 6 October 1999

ANNEX

Optional Protocol to the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women

The States Parties to the present Protocol,

Noting that the Charter of the United Nations reaffirms faith in fundamental human rights, in the dignity and worth of the human person and in the equal rights of men and women,

A/RES/54/4 Page 3

5 Resolution 217 A (III).

6 Resolution 2200 A (XXI), annex.

/...

Also noting that the Universal Declaration of Human Rights5 proclaims that all human beings are born free and equal in dignity and rights and that everyone is entitled to all the rights and freedoms set forth therein, without distinction of any kind, including distinction based on sex,

Recalling that the International Covenants on Human Rights6 and other international human rights instruments prohibit discrimination on the basis of sex,

Also recalling the Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination against Women4 (“the Convention”), in which the States Parties thereto condemn discrimination against women in all its forms and agree to pursue by all appropriate means and without delay a policy of eliminating discrimination against women,

Reaffirming their determination to ensure the full and equal enjoyment by women of all human rights and fundamental freedoms and to take effective action to prevent violations of these rights and freedoms,

Have agreed as follows:

Article 1

A State Party to the present Protocol (“State Party”) recognizes the competence of the Committee on the Elimination of Discrimination against Women (“the Committee”) to receive and consider communications submitted in accordance with article 2.

Article 2

Communications may be submitted by or on behalf of individuals or groups of individuals, under the jurisdiction of a State Party, claiming to be victims of a violation of any of the rights set forth in the Convention by that State Party. Where a communication is submitted on behalf of individuals or groups of individuals, this shall be with their consent unless the author can justify acting on their behalf without such consent.

Article 3

Communications shall be in writing and shall not be anonymous. No communication shall be received by the Committee if it concerns a State Party to the Convention that is not a party to the present Protocol.

Article 4

1. The Committee shall not consider a communication unless it has ascertained that all available domestic remedies have been exhausted unless the application of such remedies is unreasonably prolonged or unlikely to bring effective relief.

A/RES/54/4 Page 4

/...

2. The Committee shall declare a communication inadmissible where:

(a) The same matter has already been examined by the Committee or has been or is being examined under another procedure of international investigation or settlement;

(b) It is incompatible with the provisions of the Convention;

(c) It is manifestly ill-founded or not sufficiently substantiated;

(d) It is an abuse of the right to submit a communication;

(e) The facts that are the subject of the communication occurred prior to the entry into force of the present Protocol for the State Party concerned unless those facts continued after that date.

Article 5

1. At any time after the receipt of a communication and before a determination on the merits has been reached, the Committee may transmit to the State Party concerned for its urgent consideration a request that the State Party take such interim measures as may be necessary to avoid possible irreparable damage to the victim or victims of the alleged violation.

2. Where the Committee exercises its discretion under paragraph 1 of the present article, this does not imply a determination on admissibility or on the merits of the communication.

Article 6

1. Unless the Committee considers a communication inadmissible without reference to the State Party concerned, and provided that the individual or individuals consent to the disclosure of their identity to that State Party, the Committee shall bring any communication submitted to it under the present Protocol confidentially to the attention of the State Party concerned.

2. Within six months, the receiving State Party shall submit to the Committee written explanations or statements clarifying the matter and the remedy, if any, that may have been provided by that State Party.

Article 7

1. The Committee shall consider communications received under the present Protocol in the light of all information made available to it by or on behalf of individuals or groups of individuals and by the State Party concerned, provided that this information is transmitted to the parties concerned.

2. The Committee shall hold closed meetings when examining communications under the present Protocol.

3. After examining a communication, the Committee shall transmit its views on the communication, together with its recommendations, if any, to the parties concerned.

A/RES/54/4 Page 5

/...

4. The State Party shall give due consideration to the views of the Committee, together with its recommendations, if any, and shall submit to the Committee, within six months, a written response, including information on any action taken in the light of the views and recommendations of the Committee.

5. The Committee may invite the State Party to submit further information about any measures the State Party has taken in response to its views or recommendations, if any, including as deemed appropriate by the Committee, in the State Party’s subsequent reports under article 18 of the Convention.

Article 8

1. If the Committee receives reliable information indicating grave or systematic violations by a State Party of rights set forth in the Convention, the Committee shall invite that State Party to cooperate in the examination of the information and to this end to submit observations with regard to the information concerned.

2. Taking into account any observations that may have been submitted by the State Party concerned as well as any other reliable information available to it, the Committee may designate one or more of its members to conduct an inquiry and to report urgently to the Committee. Where warranted and with the consent of the State Party, the inquiry may include a visit to its territory.

3. After examining the findings of such an inquiry, the Committee shall transmit these findings to the State Party concerned together with any comments and recommendations.

4. The State Party concerned shall, within six months of receiving the findings, comments and recommendations transmitted by the Committee, submit its observations to the Committee.

5. Such an inquiry shall be conducted confidentially and the cooperation of the State Party shall be sought at all stages of the proceedings.

Article 9

1. The Committee may invite the State Party concerned to include in its report under article 18 of the Convention details of any measures taken in response to an inquiry conducted under article 8 of the present Protocol.

2. The Committee may, if necessary, after the end of the period of six months referred to in article 8.4, invite the State Party concerned to inform it of the measures taken in response to such an inquiry.

Article 10

1. Each State Party may, at the time of signature or ratification of the present Protocol or accession thereto, declare that it does not recognize the competence of the Committee provided for in articles 8 and 9.

A/RES/54/4 Page 6

/...

2. Any State Party having made a declaration in accordance with paragraph 1 of the present article may, at any time, withdraw this declaration by notification to the Secretary-General.

Article 11

A State Party shall take all appropriate steps to ensure that individuals under its jurisdiction are not subjected to ill treatment or intimidation as a consequence of communicating with the Committee pursuant to the present Protocol.

Article 12

The Committee shall include in its annual report under article 21 of the Convention a summary of its activities under the present Protocol.

Article 13

Each State Party undertakes to make widely known and to give publicity to the Convention and the present Protocol and to facilitate access to information about the views and recommendations of the Committee, in particular, on matters involving that State Party.

Article 14

The Committee shall develop its own rules of procedure to be followed when exercising the functions conferred on it by the present Protocol.

Article 15

1. The present Protocol shall be open for signature by any State that has signed, ratified or acceded to the Convention.

2. The present Protocol shall be subject to ratification by any State that has ratified or acceded to the Convention. Instruments of ratification shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.

3. The present Protocol shall be open to accession by any State that has ratified or acceded to the Convention.

4. Accession shall be effected by the deposit of an instrument of accession with the Secretary-General of the United Nations.

Article 16

1. The present Protocol shall enter into force three months after the date of the deposit with the Secretary- General of the United Nations of the tenth instrument of ratification or accession.

A/RES/54/4 Page 7

/...

2. For each State ratifying the present Protocol or acceding to it after its entry into force, the present Protocol shall enter into force three months after the date of the deposit of its own instrument of ratification or accession.

Article 17

No reservations to the present Protocol shall be permitted.

Article 18

1. Any State Party may propose an amendment to the present Protocol and file it with the Secretary-General of the United Nations. The Secretary-General shall thereupon communicate any proposed amendments to the States Parties with a request that they notify her or him whether they favour a conference of States Parties for the purpose of considering and voting on the proposal. In the event that at least one third of the States Parties favour such a conference, the Secretary-General shall convene the conference under the auspices of the United Nations. Any amendment adopted by a majority of the States Parties present and voting at the conference shall be submitted to the General Assembly of the United Nations for approval.

2. Amendments shall come into force when they have been approved by the General Assembly of the United Nations and accepted by a two-thirds majority of the States Parties to the present Protocol in accordance with their respective constitutional processes.

3. When amendments come into force, they shall be binding on those States Parties that have accepted them, other States Parties still being bound by the provisions of the present Protocol and any earlier amendments that they have accepted.

Article 19

1. Any State Party may denounce the present Protocol at any time by written notification addressed to the Secretary-General of the United Nations. Denunciation shall take effect six months after the date of receipt of the notification by the Secretary-General.

2. Denunciation shall be without prejudice to the continued application of the provisions of the present Protocol to any communication submitted under article 2 or any inquiry initiated under article 8 before the effective date of denunciation.

Article 20

The Secretary-General of the United Nations shall inform all States of:

(a) Signatures, ratifications and accessions under the present Protocol;

(b) The date of entry into force of the present Protocol and of any amendment under article 18;

(c) Any denunciation under article 19.

A/RES/54/4 Page 8

Article 21

1. The present Protocol, of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited in the archives of the United Nations.

2. The Secretary-General of the United Nations shall transmit certified copies of the present Protocol to all States referred to in article 25 of the Convention.

Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise

konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni

artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Märkus/Ettepanek Vastus

JUSTIITSMINISTEERIUM

1.

Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu. Kirja lisades esitatud

eelnõu ja seletuskirja failides on jäljega tehtud normitehnilised ja

keelemärkused.

Arvestatud. Normitehnilised

ja keelemärkused

eelnõusse ja

seletuskirja sisse

viidud.

VÄLISMINISTEERIUM

2. Välisministeerium palub seletuskirja 1.3 märkuste osa täpsustada

ning lisada viide, et vastavalt välissuhtlemisseaduse § 25 lõike 1

kohaselt muudetakse välislepingut välislepingu sõlmimisega samas

korras. Kuna konventsiooniga ühines Eesti Vabariik ülemnõukogu

otsuse alusel, siis peab ka muudatuse heaks kiitma Riigikogu.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

3. Seaduse mõjude all (lk 10), kus antakse ülevaade ÜRO komiteede

praktikast individuaalkaebuste menetlemisel, võiks välja tuua, et

senise praktika kohaselt on võimalikud kaebuse esitajad eelistanud

Euroopa inimõiguste kohtu süsteemis kaebuste esitamise võimalust

ÜRO komiteedele.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

4. Seaduse jõustumise juures (lk 13) võiks lisada artikli 20 lõike 1

muudatuste jõustumise tingimused. Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

5. Tehnilised märkused eelnõule ja seletuskirjale edastab

Välisministeerium e-kirjaga. Arvestatud. Tehnilised

märkused

eelnõusse ja

seletuskirja sisse

viidud.

SOOLISE VÕRDSUSE JA VÕRDSE KOHTLEMISE VOLINIK

6.

1. Toetame ühinemist naiste diskrimineerimise kõigi vormide

likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga (ÜRO

06.10.1999).

Eesti ühines konventsiooniga naiste diskrimineerimise kõigi vormide

likvideerimise kohta juba aastal 1991. Kuigi oleme teinud naiste

õiguste vallas suuri edusamme, on soolise võrdõiguslikkuse jätkuv

edendamine ja kaitsmine lähtuvalt meie oma vajadustest ja

rahvusvahelisest väärtuspoliitikast ülioluline. Euroopa Soolise

Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolist ebavõrdsust võrdlevas

indeksis on Eesti näitaja Euroopa Liidu viimaste seas. Paraku peame

ka tõdema, et ajavahemikus 2010-2021 oleme oma näitajatega EL

keskmisest veelgi maha jäänud. Ka naistevastane vägivald on Eestis

endiselt laialdaselt levinud. Üks viiest (20%) kõigist lähisuhtes olnud

naistest on Eestis kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning

50% naistest psühholoogilist vägivalda. Üle poole naistest on Eestis

kogenud seksuaalset ahistamist. Mitmed naistevastast vägivalda

käsitlevad rahvusvahelised lepped, millega Eesti ka liitunud on,

rõhutavad, et naistevastane vägivald on soolise ebavõrdsuse

väljendus ning kutsuvad osalisriikidel üles edendama sisulist soolist

Teadmiseks

võetud. Täname!

võrdõiguslikkust. Seetõttu on oluline, et Eestis endas oleks tugev

soolist võrdõiguslikkust toetav institutsionaalne raamistik, mis

vastab ka eelpoolnimetatud konventsiooni Artiklile 2. Kuivõrd

ühiskonna kestlikkus sõltub riigi võimest luua oma inimeste - naiste

ja meeste - arenguks ja tegutsemiseks parimad võimalused, peab

ühiskond, sh eelkõige poliitikakujundajad, püsivalt tegutsema selle

nimel, et edendada soolist võrdõiguslikkust kaotada naiste

diskrimineerimise kõik erinevad vormid. See peab saama

poliitikakujundamise protsessi igapäevaseks osaks.

2. Toetame naiste diskrimineerimise kõigi vormide

likvideerimise konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatust, mille

on vastu võtnud ÜRO peaassamblee 1995. aasta 22. detsembri

resolutsiooniga.

VABAÜHENDUSTE LIIT

7. Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise

konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemine on vabaühenduste

seisukohalt samm edasi soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja

naiste õiguste kaitsmisel. Ettepaneku sisu parandab võimalusi

juhtida tähelepanu diskrimineerimise juhtumitele ning pakub

kaitsemehhanismi, mis täiendab senist riigisisest õiguskaitset. Eriti

oluline on, et protokoll võimaldab vabaühendustel ja teistel

organisatsioonidel raskete või pidevate rikkumiste korral pöörduda

rahvusvahelise komitee poole, suurendades seeläbi nende rolli

õiguste tagamisel ja ühiskonna teadlikkuse tõstmisel. Toetame

eelnõus kirjeldatud muutusi, nähes selles potentsiaalset võimalust

kaitsta naiste õigusi Eestis senisest veelgi tõhusamalt.

Teadmiseks

võetud. Täname!

MTÜ OMA TUBA

8. Toetame ettepanekut võimaldada Eesti inimõiguste ja soolise

võrdsuse edendamisele pühendunud huvikaitse organisatsioonidel

esitada ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele

kaebusi konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta.

Soovime enda toetusavalduses rõhutada, et plaanitav ühinemine

fakultatiivprotokolliga annab võimaluse nimetatud

organisatsioonidel paremini kaitsta naiste õigusi, kui kõik

riigisisesed vahendid on ammendatud. Ühinemine on meie

hinnangul oluline meede just süsteemse ebaõigluse likvideerimiseks

olukorras, kus pelgalt riigisisene alternatiiv oleks aastaid oodata

poliitiliste jõuvahekordade muutumist, nagu seda oli Eestis kohtu

loal alates 15. aastaste laste abielude lubamine kuni 2022. aastani.

Usume, et kui aastaid tagasi oleks võimalus nimetatud komiteele

esitada kaebusi olnud olemas, oleks konventsiooniga keelatud

alaealiste abielud ka Eestis keelustatud juba varem. Eelnõu § 2

toodud muudatuste osas puuduvad vastuväited.

Teadmiseks

võetud. Täname!

EESTI NAISUURIMUS- JA TEABEKESKUS

9. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus kooskõlastab eelnõu.

Teadmiseks

võetud. Täname!