Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-9/1679-1 |
Registreeritud | 24.10.2024 |
Sünkroonitud | 25.10.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-9 Juhtimisalased dokumendid (AV) |
Toimik | 1-9 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu |
Vastutaja | Henry Timberg (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 23.10.2024 / 2-2/15-659; Riigikantselei / 23.10.2024 / 7-1.1/24-01650
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine siseministrile (AP 659)
Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 09.12.2024
Lisainfo: Kuue Riigikogu liikme arupärimine petukõnede olukorra kohta Eestis. Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.10.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
.
Hr Lauri Läänemets Siseminister
2 1.10.2024
ARUPARIMINE
Olukorrast petukonedega Eestis
Lugupeetud siseminister
Käesoleva aasta 16. oktoobril vastasite RNgikogu infotunnis Keskerakonna fraktsiooni INkmete kusimustele petukOnede teemal. On kahetsusväarne, kul suureks probleemiks on muutunud petukOned meie rHgis. Teie enda sonad: ,,Jarjest rohkem ja rohkem nad levivad. Eestis eelmisel aastal kaotas 524 inimest ligi 3 miljonit eurot labi petukönede. Sellel aastal on kannatanuid 270 ja kogukahju on hetkel 1,5 miljonit eurot. Arvatavasti need numbrid on oluliselt suuremad, sest koik inimesed vahejuhtumist teada ei anna.”
Need numbrid teevad toesti sOnatuks. Ning kOige rohkem häirib mitte petukOnede olemasolu vOl nende rohkus, vaid asjaolu, et Eesti inimesed on nende ees peaaegu kaitsetud. Kurjategijad samal ajal jäävad reeglina karistuseta, kuna — jällegi teie enda sonade kohaselt — petukonesid tehakse enamasti väljastpoolt Eestit ja need kOnekeskused asuvad teistes rNkides: ,,Nendes kOnekeskustes toötavad inimesed teavad, mida nad teevad. Nad on kabjuks väga tihti nendes riikides, kus meil puuduvad rNklikud Oigusabilepingud uhel vOl teisel pOhjusel. Nendeni jOudmine on oluliselt keerulisem olnud.”
Vaadates tekkinud olukorrale otsa vOib nentida, et isegi kui politsei teeb koike endast oleneva olemasoleva ressursi pNres, et koik taolisi kuritegusid ennetada ja riske maandada, ei ole see kaugeltki pUsav. Me teame väga hàsti, et politsei ressurss on väga püratud, PPA on tugevalt alamehitatud ja valitsus samal ajal loobub teist aastat järjest politseinike palkade suurendamisest. Seega lootus, et olukord selles valdkonnas Iäheb paremaks, on OhkOrn.
Lisaks ei paista Eestis tegutsevatel pankadel ning sideoperaatoritel olevat enlist soovi voitlusesse telefonipetturitega aktNvselt sekkuda, mis omakorda teeb kunjategijate tabamise veelgi keerulisemaks. Probleemiks on ka puudulik inimeste teavitamine — reeglina saavad Eesti elanikud igasugustest petuskeemidest teada ainult ajakirjanduse kaudu, kus kirjutatakse juba toimunud järjekordsetest kannatanutega juhtumitest, vastav rNklik teavitamis- ehk ennetamiskampaania aga puudub. See kindlasti el tosta inimeste teadvust ega aita kaasa kannatanute arvu vähendamisele.
Eelloodust tulenevalt palume Tell vastavalt Riigikogu too- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele kusimustele:
1. Millised sammud on Siseministeeniumi ja selle allasutuste poolt tehtud, et petuskeemide ohvrite arvu vähendada?
2. Kuidas on viimaste aastatega (näiteks alates 2020. aastast) muutunud olukord petukOnedega? Kas politseil on Onnestunud olukorda parandada, kas kannatanute arv kasvab vOi väheneb?
3. Kas rhk on mOelnud selle peale, et rohkem kaasata vOitlusesse petukonede ja petturitega ka pankasid ja sideoperaatoreid? Vol on selline koostOO juba olemas? Kas Teie arvates oleks vajalik muuta olemasolevat seadusandlust, et panna pangad ja sideoperaatorid rohkem
rupa.nnt.ne
ioDQ
osalema selles voitluses? Kokkuvottes kannatab (kui mitte otse, süs kaudselt ikka) petukonede ja nende tagajargede pãrast nil pankade kui ka sideoperaatorite maine.
4. MOned rhgid on arutanud voimalust (moned on seda ka kehtestanud) kehtestada seadusandlus, kus petturite tegevuse tulemusel kannavad kahju finantsasutused (enamasti pangad), mis kaitsevad inimeste holuseid ja sellega pannakse just finantsasutused rohkem tähelepanu pöörama oma klientide arvete turvalisusele, kuna vastasel juhul kaotavad raha mitte inimesed, vaid finantsasutused ise. Kas rHk on nilsuguse seadusandluse kehtestamise peale moelnud?
5. Pauudes rHkides (naiteks USAs, Suurbritannias, Austraalias) on kehtestatud ranged reeglid sideoperaatoritele, et kaitsta inimesi petukOnede eest. Milline on vastav olukord Eestis? Kas sideoperaatorid on üldse kohustatud midagi tegema seoses vOitlusega petukonede ja petturitega vOi pNrdub nende osatemine selles vabatahtlike sammudega? Kas riik on mOelnud nHsuguse seadusandluse kehtestamise peale, mis kehtestaks rangemad reegiid just sideoperaatoritele? Klientide turvalisusja heaolu on otseselt nende ettevOtete huvides.
Lugupidamisega
RHgikogu INkmed:
• /
/1 /
—
I
Taimar Peterkop
Riigikantselei
.10.2024 nr 2-2/15-659
Arupärimise edastamine
Austatud riigisekretär
Edastan Teile kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil
vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Kivimägi
Lisa: arupärimine kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332, [email protected]