Pöördumine

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Riina Sikkut

Terviseminister Meie: 16.10.2024 a nr 1-9/68

Sotsiaalministeerium

Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkus

Austatud minister

Eesti Ametiühingute Keskliit on tõsiselt mures Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkuse pärast.

Puudujääk Tervisekassa eelarve prognoosides ei ole uudne küsimus, kuid tavapäraselt on vähemalt

jooksval aastal suudetud kulud ja tulud hoida tasakaalus. Käesoleva aasta esimese poolaasta negatiivne

tulem on väga suur ohu märk ning viitab olukorrale, mis vajab kiires korras suuri otsuseid. Võib täie

kindlusega öelda, et meie tervishoid on alarahastatud. See toob kaasa olukorra, kus arstiabi võib jääda

kättesaamatuks ning inimeste tervisemured jäävad õigel ajal lahendamata. Pikas perspektiivis suurendab

see Tervisekassa koormust, sest õigeaegselt abi saamata jäämine võib suurendada krooniliste haiguste

hulka, mille ravi on märgatavalt kulukam.

Möödunud kuul jõudis meieni eelnõu, millega suurendatakse patsientide omaosalust tervishoiukuludes.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituste kohaselt peaks inimese omaosalus olema 15%. Eestis oli

omaosaluse suuruseks 2022. aastal 23,1% ning visiidi- ja voodipäevatasu jm tasude tõstmiseega

suureneb omaosaluse määr veelgi. Visiiditasu 200% ja voodipäevatasu tõus mõjutavad väga suurt hulka

inimesi ja kahjuks kõige enam siiski neid, kellel on tõsised terviseprobleemid. Inimesed, kellel on väike

sissetulek, võivad loobuda arsti juurde minekust, mistõttu nende tervis halveneb ja tervishoiutöötaja

juurde jõutakse alles siis, kui ravi on muutunud väga kulukaks nii patsiendile endale kui ka Tervisekassale.

Meie nägemusel oleks mõistlikum tõsta omaosaluse määra väiksemate sammudega ning samas välja

töötada toetusmehhanismid vähekindlustatud elanikele, et nende võimalus õigel ajal abi saada säiliks.

Tervisekassal on küll võimalik võtta kasutusele reserve puudujäägi katmiseks, kuid meie nägemusel saab

see olla vaid erakorraline ja ajutine lahendus. Pikas perspektiivis reservide kasutamine olemasolevat

süsteemi jätkusuutlikumaks ei tee.

Oleme seisukohal, et kindlasti on vajalik Tervisekassa maksubaasi suurendamine. Üheks selliseks

võimaluseks on ravikindlustuse maksete tasumine alla 18- aastaste laste eest riigi eelarvest.

Teiseks toetame kogu tervishoiusüsteemi analüüsi, et leida võimalikke kokkuhoiu kohti. Näiteks tuleks

lõpetada korduvate uuringute tegemine erinevate meditsiiniasutuste poolt. Pole harvad olukorrad, kus

perearst teeb vajalikud uuringud ära ja saadab patsiendi eriarsti juurde, kes omakorda teeb samad

uuringud.

Kolmandaks tahaks juhtida tähelepanu sellele, et seoses töövõimetuslehe esimeste päevade eest

hüvitiste maksmise lõpetamisega on praegu vähenenud töövõimetuslehtede arv. Samasugune oli

olukord ka siis, kui töövõimetuslehtede esimeste päevade eest hüvitiste maksmine lõpetati aastal 2009.

Algselt oli tulemus sarnane – töövõimetuslehtede arv vähenes. Järgnevatel aastatel tuli aga tõdeda, et

haigusjuhtumid muutusid pikemaks ja kulud ravimisele suuremaks. Lühiajaline kulude kokkuhoid tõi

kaasa kahjuks suuremad kulud nii Tervisekassale kui ka majandusele tervikuna. Eestis kahjuks veel ei

tööta vabatahtlikkusel põhinev töövõimetuslehe hüvitamine tööandjate poolt. Selleks, et kulud

Tervisekassale oleksid tulevikus väiksemad, on vaja taastada töövõimetuslehtede hüvitamine alates

teisest haiguspäevast.

Lõpetuseks palume Tervisekassal ja Tervisekassa nõukogul tõsiselt hinnata muude kulutuste, sh

reklaami, kolimise jmt asjakohasust ja maksumust ning leida ka nende hulgast kokkuhoiu kohti. Erinevad

väikesed kulutused võivad lõppkokkuvõttes anda suure kogukulu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

Esimees

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Inimväärse elu nimel!

Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee

Riina Sikkut

Terviseminister Meie: 16.10.2024 a nr 1-9/68

Sotsiaalministeerium

Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkus

Austatud minister

Eesti Ametiühingute Keskliit on tõsiselt mures Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkuse pärast.

Puudujääk Tervisekassa eelarve prognoosides ei ole uudne küsimus, kuid tavapäraselt on vähemalt

jooksval aastal suudetud kulud ja tulud hoida tasakaalus. Käesoleva aasta esimese poolaasta negatiivne

tulem on väga suur ohu märk ning viitab olukorrale, mis vajab kiires korras suuri otsuseid. Võib täie

kindlusega öelda, et meie tervishoid on alarahastatud. See toob kaasa olukorra, kus arstiabi võib jääda

kättesaamatuks ning inimeste tervisemured jäävad õigel ajal lahendamata. Pikas perspektiivis suurendab

see Tervisekassa koormust, sest õigeaegselt abi saamata jäämine võib suurendada krooniliste haiguste

hulka, mille ravi on märgatavalt kulukam.

Möödunud kuul jõudis meieni eelnõu, millega suurendatakse patsientide omaosalust tervishoiukuludes.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituste kohaselt peaks inimese omaosalus olema 15%. Eestis oli

omaosaluse suuruseks 2022. aastal 23,1% ning visiidi- ja voodipäevatasu jm tasude tõstmiseega

suureneb omaosaluse määr veelgi. Visiiditasu 200% ja voodipäevatasu tõus mõjutavad väga suurt hulka

inimesi ja kahjuks kõige enam siiski neid, kellel on tõsised terviseprobleemid. Inimesed, kellel on väike

sissetulek, võivad loobuda arsti juurde minekust, mistõttu nende tervis halveneb ja tervishoiutöötaja

juurde jõutakse alles siis, kui ravi on muutunud väga kulukaks nii patsiendile endale kui ka Tervisekassale.

Meie nägemusel oleks mõistlikum tõsta omaosaluse määra väiksemate sammudega ning samas välja

töötada toetusmehhanismid vähekindlustatud elanikele, et nende võimalus õigel ajal abi saada säiliks.

Tervisekassal on küll võimalik võtta kasutusele reserve puudujäägi katmiseks, kuid meie nägemusel saab

see olla vaid erakorraline ja ajutine lahendus. Pikas perspektiivis reservide kasutamine olemasolevat

süsteemi jätkusuutlikumaks ei tee.

Oleme seisukohal, et kindlasti on vajalik Tervisekassa maksubaasi suurendamine. Üheks selliseks

võimaluseks on ravikindlustuse maksete tasumine alla 18- aastaste laste eest riigi eelarvest.

Teiseks toetame kogu tervishoiusüsteemi analüüsi, et leida võimalikke kokkuhoiu kohti. Näiteks tuleks

lõpetada korduvate uuringute tegemine erinevate meditsiiniasutuste poolt. Pole harvad olukorrad, kus

perearst teeb vajalikud uuringud ära ja saadab patsiendi eriarsti juurde, kes omakorda teeb samad

uuringud.

Kolmandaks tahaks juhtida tähelepanu sellele, et seoses töövõimetuslehe esimeste päevade eest

hüvitiste maksmise lõpetamisega on praegu vähenenud töövõimetuslehtede arv. Samasugune oli

olukord ka siis, kui töövõimetuslehtede esimeste päevade eest hüvitiste maksmine lõpetati aastal 2009.

Algselt oli tulemus sarnane – töövõimetuslehtede arv vähenes. Järgnevatel aastatel tuli aga tõdeda, et

haigusjuhtumid muutusid pikemaks ja kulud ravimisele suuremaks. Lühiajaline kulude kokkuhoid tõi

kaasa kahjuks suuremad kulud nii Tervisekassale kui ka majandusele tervikuna. Eestis kahjuks veel ei

tööta vabatahtlikkusel põhinev töövõimetuslehe hüvitamine tööandjate poolt. Selleks, et kulud

Tervisekassale oleksid tulevikus väiksemad, on vaja taastada töövõimetuslehtede hüvitamine alates

teisest haiguspäevast.

Lõpetuseks palume Tervisekassal ja Tervisekassa nõukogul tõsiselt hinnata muude kulutuste, sh

reklaami, kolimise jmt asjakohasust ja maksumust ning leida ka nende hulgast kokkuhoiu kohti. Erinevad

väikesed kulutused võivad lõppkokkuvõttes anda suure kogukulu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaia Vask

Esimees

Eesti Ametiühingute Keskliit