Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus_soovitus

Katrin Vellet

Esimees

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

[email protected]

Teie nr

Meie 24.10.2024 nr 7-6/241237/2406214

Rivo Reitmann

Direktor

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

[email protected]

Usaldusisikuks kandideerija karistusandmete kohta karistusregistrile päringu tegemine ja

karistusandmete väljastamine

Lugupeetud esimees

Lugupeetud direktor

Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja kaebusega, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

küsis karistusregistrist tema karistusandmeid (sh kustutatud ja arhiivitud andmeid), kuigi ta ei

olnud esitanud taotlust enda kandmiseks usaldusisikute nimekirja.1 Avaldaja hinnangul ei

järginud ka karistusregistri töötleja õigusakte, sest väljastas kojale tema kustutatud ja arhiivitud

karistusandmed.

Tänan Registrite ja Infosüsteemide Keskust ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

selgituste eest.2 Ühtlasi tänan Registrite ja Infosüsteemide Keskust, et ta on menetluse käigus

juba jõudnud järeldusele, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal ei olnud õigust teha

karistusregistrile päringuid kustutatud ja arhiivitud karistusandmete kohta.

Leian, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tegi päringu karistusandmete (sh kustutatud ja

arhiivitud karistusandmete) kohta õigusvastaselt. Ka Registrite ja Infosüsteemide Keskus toimis

õigusvastaselt, sest edastas avaldaja kustutatud ja arhiivitud karistusandmed ilma õigusliku

aluseta Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale.

1 See mure võib puudutada ka teisi inimesi peale avaldaja. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 13.09.2024 kirja

kohaselt tegi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 09.05.2024 Registrite ja Infosüsteemide Keskusele päringu,

milles palus andmeid 20 usaldusisikuks kandideerija, sh avaldaja karistusandmete kohta. 2 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 13.09.2024 kiri. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda andis 17.09.2024

kirjas teada, et jääb avaldajale 03.07.2024 vastuses antud selgituste juurde, et avaldaja karistusandmete (sh

kustutatud ja arhiivitud karistusandmete) töötlemine oli õiguspärane.

2

Karistusandmete töötlemise õiguslik raamistik

1. Usaldusisik nõustab ja abistab füüsilist isikut maksejõuetusmenetluses. Usaldusisik aitab

võlgnikul muu hulgas välja selgitada tema majandusliku olukorra ja valida õige menetlusliigi

(pankroti-, kohustustest vabastamise või võlgade ümberkujundamise menetlus; vt füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 53). Usaldusisikuna tohib tegutseda ainult see inimene, kes on

kantud usaldusisikute nimekirja (FIMS § 58 lg 1).

2. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal (KPK) on põhimõtteliselt õigus teha usaldusisikuks

kandideerija kehtivate ja arhiivimata karistusandmete kohta päringuid karistusregistrile.

Karistusandmeid edastab Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) kui karistusregistri volitatud

töötleja. Nii KPK kui ka RIK peavad inimeste karistusandmete töötlemisel silmas pidama

isikuandmete kaitse üldmäärust3 (art 4 p-d 1, 2 ja 7, art-d 2 ja 3).

3. Isikuandmeid tuleb töödelda õiguslikul alusel ja sellega kooskõlas, järgides isikuandmete

töötlemise põhimõtteid. Seejuures tuleb riigisisest õigust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega (Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 22).

4. Tavaliste isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on sätestatud isikuandmete üldmääruse

artiklis 6. Ka süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuseid ja süütegusid või nendega seotud

turvameetmeid puudutavaid isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6

lõike 1 alusel. Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi on selliste andmete töötlemine võimalik

ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi

õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste

kaitseks (isikuandmete kaitse üldmääruse art 10).

5. Karistusandmete töötlemist reguleerib karistusregistri seadus (KarRS). KarRS-i järgi saab

igaüks teha päringuid karistusregistrile enda ja teiste inimeste karistusandmete kohta. Teiste

inimeste kohta andmete küsimisel tuleb päringus kinnitada, et karistusandmetega tutvumiseks on

olemas õiguslik alus (KarRS 15 lg 1). Registri arhiivis asuvaid andmeid väljastatakse päringu

põhjal, milles tuleb märkida andmete saamise õiguslik alus (KarRS § 20 lg 2). Registri arhiivi

andmeid väljastatakse KarRS-is sätestatud tingimustel ja korras (KarRS § 15 lg 3).

6. KPK ülesanne on pidada usaldusisikute nimekirja (kohtutäituri seaduse § 78 p 4). KPK

kutsekogu otsustab, kas usaldusisikuks kandideerija saab kanda usaldusisikute nimekirja (FIMS

§ 58 lg 4 lause 2). KPK ei saa kanda usaldusisikute nimekirja inimest, kellel on karistatus

tahtlikult toimepandud kuriteo eest (FIMS § 58 lg 5 p 1). Kõnealusel juhul vastab isikuandmete

töötlemise alus isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p-le e (isikuandmete töötlemine on

vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks).

7. RIK on karistusregistri volitatud töötleja (KarRS § 4). Registri andmed väljastatakse

registriteatena, milleks on registri väljavõte, teatis, et inimest ei ole registrisse kantud, või teatis,

et inimesel puudub kehtiv karistus, kui tema kohta on registris üksnes registri arhiivi andmed

(KarRS § 18 lg 1). RIK peab hindama, kas päringu tegijal on õiguslik alus andmeid saada, sest ta

vastutab ilma õigusliku aluseta andmete väljastamise või neile juurdepääsu andmise eest. RIK

puhul vastab isikuandmete töötlemise alus isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg p-dele c ja e

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

3

(isikuandmete töötlemine on vajalik seadusjärgse kohustuse täitmiseks ja avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks).

8. Isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete

töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku

alusega ka kooskõlas. Teisisõnu, lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest,

samuti isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud töötlemise põhimõtetest (vt

Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 24; 21.06.2024 otsus nr 3-22-2022, p 23).

9. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, eesmärgipärane ja minimaalne (isikuandmete

kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-d a, b ja c). Samuti tuleb tagada, et andmed oleksid õiged ja

ajakohased (isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 p d) (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse

põhjendus nr 39).

Usaldusisikuks kandideerija kohta karistusregistrile päringu tegemine

10. Seaduses on sätestatud nõuded usaldusisikuks kandideerija teovõimelisusele, haridusele,

keeleoskusele, aususele ja kõlbelisusele. Usaldusisikuks saamiseks tuleb inimesel sooritada ka

usaldusisiku eksam, millel kontrollitakse inimese erialateadmisi ja isiksuseomaduste sobivust.

Peale selle peab ta läbima individuaalse esmase koolituse (FIMS § 58 lg 2, §-d 59 ja 60). Ühe

aasta jooksul pärast eksami sooritamist ja esmase koolituskava läbimist esitab inimene kojale

taotluse kanda ta usaldusisikute nimekirja (FIMS § 58 lg 4 esimene lause). FIMS § 58 lõikes 5

on sätestatud, millisel juhul inimest usaldusisikute nimekirja ei kanta. Näiteks ei kanta

usaldusisikute nimekirja inimest, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest (FIMS

§ 58 lg 5 p 1).

11. Seega võib seaduse ülesehitusest ja sätete järjestusest järeldada, et usaldusisikuks

kandideerija peab esmalt täitma FIMS § 58 lõikes 2 sätestatud nõuded (sh haridusenõue ning

läbima eksami ja koolituse) ning seejärel saab ta taotleda enda usaldusisikute nimekirja

kandmist. Seadusest võib ka järeldada, et usaldusisikuks kandideeriva isiku vastavust FIMS § 58

lõikes 5 sätestatud nõuetele tuleb kojal kontrollida pärast seda, kui inimene on sooritanud eksami

ja läbinud koolituse ning esitanud nimekirja kandmise taotluse.

12. Usaldusisikuks kandideerija karistatuse kontrollimise kohta enne taotluse esitamist pole

sätestatud sõnaselget õiguslikku alust. Isikuandmeid saab koguda üksnes täpselt ja selgelt

kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Koguda tohib ainult selliseid andmeid ja nii

palju, kui on otseselt vaja eesmärgi saavutamiseks. KPK saab usaldusisikuks kandideerija

karistusandmeid kontrollida selleks, et saaks teha usaldusisikute nimekirja kandmise otsuse.

Usaldusisikuks kandideerija karistatuse kontrollimine enne eksami või koolituse läbimist ning

enne taotluse esitamist ei ole eesmärgipärane. Selline andmete kogumine ei vasta ka

minimaalsuse põhimõttele. Usaldusisikuks kandideerija ei pruugi eksamit või koolitust läbida

ega esitada taotlust usaldusisikute nimekirja kandmiseks. Peale selle ei pruugi enne

usaldusisikuks kandideerija taotluse esitamist olla tema andmed õiged ja ajakohased. Tuleb

arvestada, et usaldusisikuks kandideerijal on võimalik taotlus esitada aasta jooksul pärast eksami

ja koolituskava läbimist, kuid selle aja jooksul võidakse tema karistusandmed (mis võivad

välistada tema kandmise usaldusisikute nimekirja) kustutada ja arhiivi kanda.4

13. Seega oli KPK tehtud päring avaldaja kehtivate ja arhiivimata karistusandmete kohta enne

avaldaja taotluse esitamist õigusvastane.

4 Vt ka Justiitsministeeriumi 11.09.2024 kiri nr 2-6/24-5988-2, p 1.

4

Usaldusisikuks kandideerija kustutatud ja arhiivitud karistusandmete kohta

karistusregistrile päringu tegemine ja selliste andmete väljastamine

14. Usaldusisikute nimekirja ei kanta inimest, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo

eest (FIMS § 58 lg 5 p 1). Kuriteo eest karistatud inimestel on keelatud tegutseda veel mitmel

elualal. Üldjuhul on see põhjendatud. Valdavalt kehtestatakse sellised piirangud karistuse

kehtivuse ajaks. Sellisel juhul on seaduses tavaliselt kasutatud sõnastust „kellel on karistatus“ või

„keda on karistatud“ või „karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse

kohaselt kustutatud“.5

15. Seadus sätestab põhimõtte, et karistusregistrisse kantud karistusandmetel on õiguslik

tähendus inimese karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni (KarRS § 5 lg 1). See

tähendab, et kustutatud karistusandmetel puudub õiguslik tähendus ja need ei mõjuta inimese

õigusi või kohustusi. See, millal karistusandmed arhiivi kantakse, on sätestatud KarRS §-s 24.

16. Riigikohtu selgituste kohaselt kaotavad kustutatud karistusandmed õigusliku tähenduse ja

neid ei saa arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui seadus näeb selgesõnaliselt ette, et varasemat

karistatust tuleb arvestada (Riigikohtu 15.02.2023 määrus nr 1-15-1446, p 11).6 Riigikohus

märkis, et mitmed seadused piiravad kriminaalkorras karistatud inimeste õigusi. Näiteks ei anta

saneerimisnõustajana tegutsemise õigust inimesele, kellel on karistatus tahtlikult toime pandud

kuriteo eest (saneerimisseaduse § 151 lg 5 p 1)7. Advokatuuri liikmeks ei tohi võtta inimest, keda

on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest jne (advokatuuriseaduse § 27

lg 1 p 3). Riigikohus toonitas, et neil juhtudel peab olema tegu veel arhiivimata karistusega, kuna

see on normis ette nähtud õigusliku tagajärje kohustuslik eeldus.

17. KarRS § 5 lõikes 2 on sätestatud kindlad eluvaldkonnad, milles tegutsevate inimeste

töölevõtmisel peab arvestama kustutatud ja arhiivitud karistusandmeid. Näiteks peab seaduses

sätestatud juhtudel kontrollima, kas alaealistega tegelevat inimest on karistatud kuriteo eest

(KarRS § 5 lg 2 p 2) või kas prokuröriks kandideerijal on varasemaid karistusi (KarRS § 5 lg 2

p 4). KarRS §-s 20 annab mitmel juhul veel täiendava juurdepääsu arhiivitud karistusandmetele.

Nii võib uurimisasutus saada arhiivitud andmeid kohtueelse menetluse jaoks (KarRS § 20 lg 1

p 3) ning prokuratuur kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja jälitustoimingu planeerimiseks

(KarRS § 20 lg 1 p 7).

18. KarRS § 5 lõike 2 ja § 20 eesmärk on kaitsta kustutatud ja arhiivitud karistusandmeid ning

piirata neile juurdepääsu. Erandid, mis lubavad juurdepääsu sellistele andmetele, peavad olema

sõnaselgelt sätestatud seaduses ning need peavad olema põhjendatud avaliku huvi või konkreetse

õiguspärase eesmärgiga.

5 Vt avaliku teenistuse seaduse § 15 p 1: „Teenistusse ei või võtta isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud

kuriteo eest“. Kohtutäituri seaduse § 17 lg 2 p 1: „Kohtutäituriks ei või nimetada isikut, keda on kriminaalkorras

karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest“. Krediidiasutuste seaduse § 15 lg 1 p 8: „Finantsinspektsioon keeldub

krediidiasutuse tegevusloa taotlejale tegevusloa andmisest, kui taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase,

ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.“ Teatud juhtudel – eeskätt politsei- ja vanglaametnike ning

õigusemõistmisega seotud tegevusaladel – on aga tegemist eluaegse piiranguga. Eluaegsete ametikeelude kohta vt

õiguskantsleri 29.04.2016 ettepanekut Riigikogule. 6 Selle lahendiga otsustas Riigikohus muuta oma varasemat praktikat, lubades kuriteos kahtlustatavate vahistamisel

ja süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamisel arvestada ka nende arhiivitud karistusi. 7 Sama sõnastus nagu FIMS § 58 lg 5 punktis 1.

5

19. Usaldusisikuid pole märgitud KarRS 5 lõikes 2 ega §-s 20.8 Sellest saab järeldada, et

usaldusisikute kohta ei ole seaduses ette nähtud erandeid, mis lubaksid KPK-le juurdepääsu

usaldusisikuks kandideerija kustutatud ja arhiivitud karistusandmetele.9

20. Õiguskantsler ei jaga KPK seisukohta, et seadus on KPK suhtes lünklik ja KPK-l on õigus

saada usaldusisikuks kandideerija kustutatud ja arhiivitud karistusandmeid.10 KPK viidatud

õiguskantsleri 29.04.2016 ettepanekus (p 57) on otsesõnu öeldud, et „koostoimes KarRS § 5

lõikega 1 on võimalik nende sätete [kohtutäituri seaduse § 17 lg 2 p 1] puhul juhinduda

tõlgendusest, et karistusega seotud piirang kehtib vaid kehtivate karistuste puhul.“.

21. Karistuse kehtivuse ajal on inimese süütegu ühiskondlikult taunitav ja tema õigusi võib

põhjendatud juhtudel seadusega mõnevõrra laiemalt piirata (usaldusisikuks kandideerija õigusi

FIMS § 58 lg 5 p 1 alusel). Kui inimese karistusandmed on kustutatud, kaalub õigus eraelu

puutumatusele üles ühiskondliku hukkamõistu ja häbimärgistamise. Karistusandmete

kustutamine kannab seega ühiskonnaellu tagasi aitamise eesmärki (võimalust alustada n-ö

puhtalt lehelt), mistõttu ei tohi inimese õigusi ja vabadusi varasema karistatuse tõttu üldjuhul

piirata.

22. Ilma õigusliku aluseta isikuandmete töötlemineei ole seaduslikning on seega vastuolus ka

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis a nimetatud seaduslikkuse põhimõttega.

KPK-l ei olnud õiguslikku alust teha karistusregistrile päringut usaldusisikuks kandideerija

kustutatud ja arhiivitud karistusandmete kohta ning KPK selline tegevus oli õigusvastane. Kuna

KPK-l puudub õiguslik alus selliste andmete saamiseks, oli õigusvastane ka nende

karistusandmete väljastamine RIK poolt.

23. Kui KPK otsustab inimese usaldusisikute nimekirja kandmise üle, ei saa KPK arvestada

kustutatud ja arhiivitud karistusandmeid ka sel juhul, kui ta soovib prognoosida inimese edasist

käitumist või temast lähtuvat ohtu või hinnata, kas inimene on aus ja kõlbeline (FIMS § 58 lg 2

p 2). Karistusregistrisse kantud karistusandmetel on õiguslik tähendus ainult kuni andmete

kustutamiseni.11

24. Palun andke teada, milliseid meetmeid on KPK ja RIK võtnud või kavatsevad võtta, et

edaspidi tehtaks karistusregistrile päringuid ja karistusregistrist väljastataks andmeid

õiguspäraselt. Ootan teie vastust ühe kuu jooksul.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Justiitsministeerium, [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon, [email protected]

Kristel Lekko 693 8443, [email protected]

8 Samuti pole märgitud kohtutäitureid, pankrotihaldureid, kohtutäiturite abisid ega saneerimisnõustajaid jt. 9 Vt ka Justiitsministeeriumi 11.09.2024 kiri nr 2-6/24-5988-2, p-d 3 ja 5. 10 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 03.07.2024 vastus. 11 Vt ka Justiitsministeeriumi 11.09.2024 kiri nr 2-6/24-5988-2, p 4.