Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE) menetlemine Riigikogus

Austatud koostööpartner

Vabariigi Valitsus algatas Riigikogus tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE) ja eelnõu juhtivkomisjoniks on majanduskomisjon.

Eelnõu tutvustus: Eelnõuga lahendatakse tolliseaduse rakendamisel praktikas ilmnenud kitsaskohti. Tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses kehtinud muutumatuna 2001. aastast alates. Trahvimäärad viiakse kooskõlla karistusseadustikus sätestatud määradega. Tollialaste õigusaktide rikkumiste eest määratavad rahatrahvid peavad olema proportsionaalsed, hoiatavad ja tõhusad. Selleks, et maksu- ja tolliameti kaalutlusruum oleks rahvusvahelise kaubandusega tegelevate ettevõtete rikkumistele reageerimisel suurem, tõstetakse näiteks tänane 3200 euro suurune trahvimäär 100 000 euroni. Rahvusvahelise kaubanduse ja kütuseäri käibed ja kasumid on suured ja maksudest hoidumisel on ka riigi kahju suur. Trahvid peavad kajastama õigusrikkumise ulatust ja võimaldama ära võtta sellest saadud kasu.

Eelnõuga muudetakse riigikaitse- ja julgeolekuotstarbelise kauba ning välislepingu alusel maksudest vabastatud kauba tolliformaalsuste regulatsiooni ja ühtlustatakse see Euroopa Liidu tolliõigusega. Kuna sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba tollitoimingute kord on sätestatud liidu otsekohalduvas määruses, tuleb tolliseadusest ja rahandusministri valdkondlikust määrusest sätted välja jätta.

Tolliseadus sätestab välislepingu alusel antud maksuvabastuse puhul tollimaksu tasumise kohustuse, kui maksuvabalt imporditud kaup kolme aasta jooksul võõrandatakse ning seda ei kasutata enam maksuvabastuse eelduseks seatud tingimustel. Impordijärgne kolme aasta pikkune järelevalveperiood ei ole välislepingute alusel kohustuslik. Muudatuse eesmärk on ühtlustada tolliseaduse ja käibemaksuseaduse reeglid nende kaupade impordijärgse kontrolli puhul, kus impordimaksuvabastus on kokku lepitud rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepinguga. Kuna käibemaksureeglid sarnast spetsiifilist kolme aasta pikkust perioodi ette ei näe, ei ole tollimaksu puhul erireegli seaduses hoidmine põhjendatud ning see säte tunnistatakse kehtetuks.

Maksu- ja tolliamet teeb tollieeskirjade täitmise üle riiklikku järelevalvet ning viib läbi kuritegude kohtueelset uurimist. Praktikas on uurijatel tekkinud vajadus kasutada oma töös erivahendeid, mille kasutamist tolliseadus ette ei näe. Uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu ja lisatakse loetelusse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Lisaks antakse maksu- ja tolliameti vormiriietuse kandmise õigus ka maksu- ja tolliameti peadirektorile ning sisekaitseakadeemia töötajatele. Tänase regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda Sisekaitseakadeemia Finantskolledži üliõpilased, aga mitte töötajad.

Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 23. oktoobril 2024. aastal.

Kogu eelnõu menetlusega seonduv teave, samuti teave komisjonile eelnõuga seoses laekunud arvamuste ja ettepanekute ning vastutava Riigikogu liikme ja ametniku ning kaasatud isikute kohta on leitav eelnõu kaardilt parlamendi veebilehel.

Teavitatud huvirühmad ja organisatsioonid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Tarbijakaitse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit, Kaitsepolitseiamet, Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet,  Päästeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Siseministeerium, Sisekaitseakadeemia, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Välisluureamet ning Välisministeerium.

Lugupidamisega

Kaido Rosin

Riigikogu majanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

T: +372 631 6433

M: +372 5349 6433

Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.

www.riigikogu.ee