Teade

_____________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841

Hiiumaa vald e-post: [email protected]

92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542

HIIUMAA VALD

PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS

Ametid, puudutatud isikud 29.12.2021 nr 8-4./23-1

ja asutused

Teade detailplaneeringu algatamise kohta (Heltermaa sadam)

Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 20 otsustati algatada Heltermaa külas Heltermaa

sadama kinnistute detailplaneering, mille eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi

funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uute kauba- ja

parvlaevakaide, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt

riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale

kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride

täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõttelise lahenduse andmine. Planeeringuala suurus on ca 9,4 ha. Sama

otsusega algatati Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine, kuna detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevust (maismaaga ühendatud kai püstitamine, mis teenindab 1350 tonni ületava

veeväljasurvega aluseid ja mere süvendamine üle 10 000 kuupmeetri pinnase mahus).

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pühalepa Osavalla Valitsus (aadress Tempa küla,

Hiiumaa vald, 92348) ja. kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a, Kärdla,

Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Pühalepa Osavalla Valitsuses aadressiga Vallamaja Tempa küla

Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-algatamine

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Eller

osavallavanem

Mai Julge 463 6845

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Rain Männikus

Lainemudel OÜ

[email protected]

Teie 11.01.2022

Meie 26.01.2022 nr 6-5/22/648-2

Vastus päringule Heltermaa sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise kohta

Austatud Rain Männikus

Esitasite Keskkonnaametile päringu seoses Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu

koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Soovisite teada, milline peaks

olema KSH, et vältida keskkonnaloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise (KMH)

algatamist.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 6 kohaselt

kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle

keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse

keskkonnamõju on juba KMH või KSH käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa

andmiseks piisavalt teavet.

Seega kui KSH-s on piisava põhjalikkusega hinnatud süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete

paigutamisega seotud mõjusid (KSH on selles osas KMH põhjalikkusega) ei ole eraldi KMH

eeldatavasti vajalik.

Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamine ja KSH algatati Hiiumaa Vallavolikogu

16.12.2021 otsusega nr 20. Detailplaneeringu eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi

funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uute kauba- ja

parvlaevakaide, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks,

kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks

kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala

piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu KSH algatati, sest detailplaneeringuga

kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust (maismaaga ühendatud kai

püstitamine, mis teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, mere süvendamine üle

10 000 kuupmeetri pinnase mahus ja tahkete ainete uputamine üle 10 000 kuupmeetri pinnase

mahus).

Planeeringu algatamise otsuse kohaselt on planeeringuala suurus on ca 9,4 ha ning see hõlmab

lisaks Heltermaa sadama (katastritunnus 63902:001:0645), Suuremaja-Sadama (katastritunnus

2 (5)

20501:001:1343), Anti (katastritunnus 63902:001:0050) ja Unga (katastritunnus

63902:001:0255) kinnistutele ka ca 1,8 ha suurust mereala.

Käesolevale päringule lisatud eskiisplaani kohaselt on kogu planeeringualasse haaratud

merealale kavas ehitada kaubakai ja parvlaeva seisukai (kogu planeeringualale jääva mereala

ulatuses toimub tahkete ainete merre paigutamine). Eskiisplaanile märgitud süvendusala jääb

aga väljapoole planeeringuala. Süvendatav ala on otseselt vajalik sadama ehitamiseks ja

funktsioneerimiseks ning ka see peaks olema käsitletud planeeringualana. Kuna planeeritav

kaubakai jääb osaliselt väljapoole Heltermaa sadama akvatooriumi, siis peaks planeeringu

üheks eesmärgiks olema ka sadama akvatooriumi uute piiride määramine (Heltermaa sadama

akvatooriumi piirid määratakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, kuid detailplaneering peaks

andma selleks vajaliku sisendi).

Natura alad

Planeeringualale jääv ja sellega piirnev mereala kuulub Väinamere hoiuala1 koosseisu. Hoiualal

on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi2.

Väinamere hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku3 Väinamere loodusalana4 ja Väinamere

linnualana5. Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi6 I lisas nimetatud

linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere loodusala on

moodustatud loodusdirektiivi7 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks.

Planeeringualal on tõenäosus Väinamere loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud

elupaigatüüpide veealuste liivamadalate (1110) ja liivased ja mudased pagurannad (1140)

esinemiseks. Planeeringu mõjupiirkonnas maismaal esinevad lisaks elupaigatüübid rannaniidud

(1630*) ja loopealsed (6280*).

Piirkonnas pesitsevad ja peatuvad mitmed Väinamere linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud

linnuliigid.

KSH raames tuleb läbi viia Natura hindamine, et kindlaks teha, kas planeeritav tegevus avaldab

tõenäolist mõju Natura 2000 alale, pidades silmas selle kaitse-eesmärke, ja kas avaldub või võib

avalduda ebasoodne mõju ala terviklikkusele. Natura hindamisel tuleb lähtuda viimasest

Euroopa Komisjoni poolt avalikustanud Natura hindamise juhendist8.

Kui lisaks planeeringualal ja sellega piirneval merealal teostatavale tegevusele toimub ka

süvendatud pinnase kaadamine Natura alal, tuleb Natura hindamise raames käsitleda ka selle

mõjusid.

1 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 157 „Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 233 “Hoiualade kaitse

alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmine“ 2 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 32 lg 2 3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” 4 Keskkonnaregistri kood RAH0000605 5 Keskkonnaregistri kood RAH0000133 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 7 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 8 Komisjoni teatis „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“, Brüssel, 28.9.2021.

https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/pdf/methodological-guidance_2021-10/ET.pdf

3 (5)

Kaitsealused taimeliigid

Planeeringualale ulatuvad kahe II kaitsekategooria taimeliigi (harilik muguljuur, madal

kadakkaer) ning seitsme III kaitsekategooria taimeliigi (kahkjaspunane sõrmkäpp, tui-tähtpea,

kaljukress, veripunane koldrohi, tumepunane neiuvaip, hall käpp, harilik käoraamat) elupaigad.

Looduskaitseseaduse kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas

korjamine ja hävitamine, keelatud9. III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest

korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas10.

KSH raames tuleb hinnata ka planeeritava tegevuse mõju kaitsealustele liikidele, sh vajadusel

kindlaks teha nende liikide esinemine planeeringualal ja selle mõjualal.

Ranna ehituskeeluvöönd

Planeeringuala jääb peaaegu kogu ulatuses ranna ehituskeeluvööndisse.

Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine üldjuhul keelatud11.

Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 4 on toodud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ja lõikes 5

need erandid, millele ehituskeeld ei laiene, kui need on kavandatud kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga. Muuhulgas ei laiene ehituskeeld

planeeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele12.

Planeeringus tuleb selgelt välja tuua, milliste planeeritavate ehitiste puhul on tegemist

ehitistega, mille ehitamine on looduskaitseseaduses sätestatust tulenevalt ehituskeeluvööndis

lubatud ning milliste ehitamine on lubatud üksnes siis, kui selleks saadakse Keskkonnaameti

nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks13. Juhul kui kavandatakse ehitisi, mis vajavad

Keskkonnaameti nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks, tuleb KSH raames hinnata

nende mõju ranna kaitse eesmärkidele, milleks on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine

ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine14.

KSH raames tuleb hinnata ka kavandatava tegevuse (ehitustegevus meres ja mere süvendamine)

võimalikku mõju rannikuprotsessidele ning selle kaudu muudele teguritele (sh kaitstavad mere-

ja rannikuelupaigatüübid, muud loodusväärtused, piirnevad kinnistud jne). Seejuures tuleb

arvestada ka sadama akvatooriumi regulaarse süvendusvajadusega tulevikus (protsesside

järjepidevusega ning kestvate mõjudega).

KSH raames tuleb kaaluda erinevaid alternatiive, sh erinevaid ajalisi alternatiive, teguviisi

alternatiive ja asukohaalternatiive. Ajaliste alternatiivide puhul tuleb lisaks ehitusaegsele

tegevusele ajaliste piirangute seadmisele kaaluda ka kasutusaegseid alternatiive – seda just

kaubalaevade osas.

9 LKS § 55 lg 7 10 LKS § 55 lg 8 11 LKS § 38 lg 3 12 LKS § 38 lg 5 p 2 13 LKS § 40 lg 3 14 LKS § 34

4 (5)

Vee erikasutus

Vee erikasutusest lähtuvalt on KSH raames vajalik käsitleda järgnevaid teemasid:

1) selgitada välja süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahud;

2) süvenduspinnase iseloom (koostis, saasteainete sisaldus);

3) heljumi levik süvendamisel ja kaadamisel – sh mõju kaladele ja kudealadele;

4) tegevuse mõju merepõhja elupaikadele (otsene elupaikade hävimine ning heljumi mõju);

5) tegevuse mõju lindudele (müra pesitsevatele lindudele, heljumi levik lindude

toitmistingimustele);

6) süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine (soovitame leida erinevaid

alternatiivseid asukohti, mille vahel valida), kaadamisele alternatiivsete võimaluste

kaalumine (täpsemalt käsitletud kirja järgnevas peatükis „Kaadamine“);

7) kas tahkete ainete paigutamisel rajatav rajatis muudab piirkonna veerežiimi - hoovuste

liikumisele ning rannaprotsessidele?;

8) tegevuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele

(täpsemalt käsitletud eelnevalt kirja peatükis „Natura alad“ ja „Kaitsealused taimeliigid“);

9) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus;

10) võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs;

11) parima võimaliku tehnika väljaselgitamine;

12) vajadusel seireprogrammi väljatöötamine;

13) kas süvendustööde käigus on vaja lõhkamistöid ning kuidas see mõjutab elustikku.

Eeldatavate lõhkamistööde aeg tuleb KSH käigus kindlaks määrata ning see ei tohi langeda

kevadisele kalade kudeajale ega ka sügisesse perioodi alates oktoobrist, sest piirkonnast

Sarve pool on teada siia kudealad.

Kaadamine

Heltermaa sadamale lähim kaadamisala on VormsiS kaadamisala, mis asub Väinamere hoiualal.

Kaadamisala on madal, läheduses asuvad siia ja kevadkuduräime kudealad, ala on tuhandete

hahkade sulgimispaik. Lisaks paikneb Vormsi maastikukaitseala Rumpo sihtkaitsevööndi

lähedal, kuhu setted võivad kanduda (ja kohalike elanike hinnangul on 1990-ndatel ka

kandunud). Seega ala pigem ei sobi suuremahuliseks kaadamisalaks. Seni on ala olnud

kasutuses väiksemate mahtude korral ning järgides kitsendusi (piirangutega tuulesuunale,

tugevusele, kaadamisajale ja täpsemale alale (süvendatud pinnase kaadamine on keelatud

kaadamisala kaguserva)). Suuremahulisteks töödeks peaks leidma sobiva kaadamisala, mis

võiks teenindada ka teisi piirkonna sadamaid (N: Rohuküla, Sviby, Rohuküla-Heltermaa

laevatee jne).

Kaadamisala valimisel tuleb arvesse võtta keskkonnaalaseid kaalutlusi ja ka majanduslikku ja

tegevuse otstarbekust. Asukoha valikul tuleks võtta eesmärgiks tagada, et süvendamisjääkide

ladestamine ei mõjutaks ega devalveeriks merekeskkonna seaduslikke ärilisi ja majanduslikke

kasutusviise ega tooks haavatavatele merelistele ökosüsteemidele kaasa soovimatuid mõjusid.

Kaadamise mõjude hindamiseks on vajalik järgnev teave:

1) merepõhja füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused (nt topograafia,

põhjasubstraat, merepõhja elupaigad, põhjaelustik, ala potentsiaal kalade kudealana/lindude

toitumisalana);

2) veesamba füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused (nt hüdrodünaamika,

lahustunud hapnik, pelaagilised liigid);

ning kaadamisala lähedus

3) looduskaunitele kohtadele või märkimisväärse kultuurilise või ajaloolise tähtsusega

paikadele;

5 (5)

4) kindla bioloogilise või teadusliku tähtsusega aladele;

5) turismialadele;

6) elatus-, ärilise ja sportliku kalastamise aladele;

7) kudemis-, kogunemis- ja noorkalade elualadele;

8) mereorganismide rändeteedele;

9) laevateedele;

10) sõjaliste õppuste aladele;

11) mere tehnilistele kasutuspaikadele, nt allveekaablitele, torustikele jne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Kai Ginter 5699 4373 (vee erikasutus)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik)

[email protected]

TINGMÄRGID (PROJEKTEERITAVAD)

PEEGELDAVA SEINAGA KAI

SUMMUTAVA SEINAGA KAI

-4,20 PA 1/LP 3

-2,30 PA 2/LP4

-2,00 PA 3/LP5

-1,50 PA 4

0,05 PA 5/LP 20

-1,20 LP 6

-3,00 PA 7/LP10

-3,50 PA 8/LP9

-3,80 PA 9/LP8

-3,90 PA 10/LP 2

-3,80 PA 11/LP 1

-2,10 PA 12/LP11

-3,30 PA 20/LP12

-4,00 PA 21/LP15

-2,90 PA 18/LP14

-2,60 PA 17/LP13

-3,80 PA 15/LP16

-3,60 PA 13/LP18

-3,70 PA 16/LP17

-5,90 PA 19/LP19

-4,50 PA 14

0,05 PA 22/LP22

-1,40 PA 6/LP21

-2,10 PA 4A

-2,10 LP 7

I

I'

VII

II III

VIII

IX X

IV

V

VI

II'

III'

VI'

IV' X'

V' IX'

VIII'

VII'

XI'

XI

-3,80 TK 1

7.1909

LAEV L=114 B=19,6 D=4

10,4

444950 E

445000 E

6525600 N

6525650 N

6525700 N

6

PARVLAEV

271 120x18

61

SÜVENDUSALA KONTUUR

PROJ. PAALIDE MUUL (KONST POLE MÄÄRATUD) PARVLAEVA SEISUKAI, TEISTE PARVLAEVADE KAITSEKS

PROJ. KAUBAKAI KONTUUR

Ø180

107 SÜVENDUSSÜGAVUS

-5.5...-6.0

LIITSIHT

PUURKAEVU PRK0012422 SANITAARTSOON

Ø1 00

PLANEERITAV KAARHALL

PLANEERITAV 1+1 SÕIDUTEE KINNISTU LÕUNPIIRIL L=~230 m

A1

Saarte Liinid

JUHISED 1. JOONISE ALUSPLAANINA ON KASUTATUD SAARTE LIINIDELT SAADUD

GEODEETILIST MÕÕDISTUST. 2. SÜGAVUSED ON SAADUD TRANSPORDI AMETI ANDMEBAASIST JA

KUJUNDATUD KÄESOLEVA ESKIISI KOOSTAJA POOLT. 3. KOORDINAADID L-EST 97 SÜSTEEMIS. 4. KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS. 5. NÄIDATUD ON OÜ REI GEOTEHNIKA TÖÖ NR 4837-21 PUURAUGUD JA

GEOPROFIILID. TEOSTATUD JUUNIS 2021.

Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021

otsuse nr 20

Lisa

Heltermaa sadama kinnistute planeeringuala

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 11.02.2022 e-kiri

Meie 18.03.2022 nr 7.2-1/22/3136-2

AS Saarte Liinid

[email protected]

Seisukohtade väljastamine Heltermaa

sadama detailplaneeringu koostamiseks

Hiiumaa Vallavalitsus teavitas Transpordiametit Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamise

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021

otsusega nr 20. AS Saarte Liinid saatis meile 11.02.2022 tutvumiseks planeeringu algatamise

taotluse juurde lisatud eskiislahenduse ja tehnilise kirjelduse detailplaneeringu koostamiseks.

Planeeringu eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine,

maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uute kauba- ja parvlaevakaide, laoplatside, hoonete ja

neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine

ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning

kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Planeeritav kaubakai hakkab teenindama aluseid, mille veeväljasurve ületab 1350 tonni ja

kaubakai rajamisega seotud süvendustööd ületavad 10 000 m³. Kuna planeeringuga kavandatakse

avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamine ning riigimaanteede ristmiku

kompleksne lahendamine, haaratakse planeeringualasse osaliselt ka mereala ning osaliselt 80

Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (katastritunnus 63902:001:3971) ja 12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla

tee (katastritunnus 63902:001:4010) katastriüksused.

Planeeringualale jääb osaliselt riigitee nr 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja km 0-0,04 (riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1108 autot) ja riigitee nr 12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla

(liiklussagedus 37 autot/ööp).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p. 7. Hinnata

arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse

mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus

tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat)

liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused. Näha ette ohutud

teeületused/ohutussaartega teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed

tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti

2 (3)

koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja

asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10),

kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Planeeritav ala paikneb riigiteede kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine.

Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- ja jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille

minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid)

tabelist 7.5.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg

2).

8. Planeeringu koostamise käigus tuleb hinnata olemasoleva sihi töövõimet tulevikus, vältimaks

sihimärkide (navigatsioonimärgid nr. 601 ja 602) muutumist mittekasutatavaks. Selleks tuleb

hinnata:

8.1. kas kaubakai äärde tulevad laevad hakkavad varjama sihimärke;

8.2. kas süvendatav kanal on optimaalne (näiteks jäävad eskiislahendusel toodud

süvendusalast kirde suunas 3…4 meetrise sügavusega alad, kuid praegused sihimärgid

hakkavad laevu juhatama just nendele aladele).

Probleemide tekkimise vältimiseks on võimalik kas ehitada uued sihimärgid uutesse

asukohtadesse või kasutada teistsugust või täiendavat navigatsioonimärgistust.

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil.

10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §

72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3 https://www.transpordiamet.ee/maanteed-

veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#projektide-vormistam soovitame mõõdistusala laiuseks

3 (3)

50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee

teljest.

14. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused

riigitee katte servast.

15. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid

ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute

mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud

müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata

joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee

omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

18. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju

hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.

19. Planeeringu seletuskirja lisada, et lähtudes sadamaseaduse § 16 lg 6 tuleb enne ehitustööde

algust kooskõlastada Transpordiametiga (sadamate järelevalve üksusega) sadamarajatise

turvalisuse detailid ja vajadusel muuta rajatise turvaplaani. Sadamarajatise turvaplaan tuleb

enne Transpordiametile esitamist kooskõlastada sadama pidajaga.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Planeeringuala.pdf

2. Eskiis_DPtaotlus.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Heitvee- ja suublaseire maakondades Harju-Järva- Rapla regioon 2012 aasta III kvartali lõpparuanne 1 (74)

vi

Eesti merealal asuvate

kaadamisalade

merepõhjasetete

füüsikaliste ja keemiliste

näitajate väljaselgitamine

Lõpparuanne

Tallinn 2014

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 2 (74)

Töö nimetus:

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste

näitajate väljaselgitamine

Töö tellija:

Keskkonnaministeerium

Töö teostaja:

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Marja 4D

Tallinn, 10617

Tel. 6112 900

Fax. 6112 901

[email protected]

www.klab.ee

Lepingu nr: 4-1.1/14/160

Töö valmimisaeg: 10. detsember 2014

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 3 (74)

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 4

2. Töö eesmärk .................................................................................................................................... 4

3. Materjal ja metoodika ..................................................................................................................... 5

3.1. Uuringus kasutatud proovivõtu- ja analüüsimeetodid ...................................................... 5

3.1.1. Proovivõtt ......................................................................................................................... 5

3.1.2. PAH setetes ..................................................................................................................... 5

3.1.3. Raskmetallide analüüs ICP/OES-ga ............................................................................... 6

3.1.4. Naftasaaduste (süsivesinikud C10 – C40) sisalduse määramine setetes ..................... 6

3.1.5. Pestitsiidid, klorobenseenid ja polüklooritud bifenüülid pinnases .................................... 7

3.1.6. Klorofenoolide määramine setetes .................................................................................. 8

3.1.7. Tinaorgaanika setetes ..................................................................................................... 9

3.1.8. Fenoolid setetes .............................................................................................................. 9

3.1.9. Setete teimimismeetodid ............................................................................................... 10

3.1.10 GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH analüüsimeetodid............................................. 11

4. Hüdrograafilised mõõdistustööd ............................................................................................ 11

5. Tulemused ............................................................................................................................. 11

5.1. Peitenina ......................................................................................................................... 12

5.2. Paljassaare ..................................................................................................................... 17

5.3. Vormsi NW...................................................................................................................... 22

5.4. Vormsi S ......................................................................................................................... 28

5.5. Aksi ................................................................................................................................. 33

5.6. Kärdla ............................................................................................................................. 38

5.7.Rukkirahu......................................................................................................................... 43

5.8. Munalaiu ......................................................................................................................... 48

5.9. Paldiski ........................................................................................................................... 53

5.10. Pärnu ............................................................................................................................ 58

5.11. Virtsu............................................................................................................................. 63

5.12. Suur Katel ..................................................................................................................... 68

6. Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 73

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 4 (74)

1. Sissejuhatus

Riigikogu 16.04.2013. aasta otsusega ühines Eesti Vabariik „Jäätmete ja muude ainete kaadamisest

põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga“ (edaspidi 1996.

aasta protokoll). 1996. aasta protokoll reguleerib jäätmete ning muude ainete kaadamist merel sh lubade

andmist, mis hõlmab ka kaadamiskoha valikut. Valiku tegemisel on muuhulgas vaja teada kaadamiskoha

merepõhja füüsikaliste ja keemilisi näitajaid.

Vastavalt merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ (MSRD) artikli 1 lõikele 1 tuleb tagadada vajalike

meetmete kasutusele võtmine hiljemalt aastaks 2020, et saavutada või säilitada mereakvatooriumis hea

keskkonnaseisund. MSRD artikli 1 lõige 2 paneb igale liikmesriigile kohustuse töötada välja ökosüsteemil

põhinevast lähenemisviisist lähtudes ja rakendada oma merealas merestrateegia, mille eesmärk on: a) kaitsta

ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada võimaluse korral

mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud; b) hoida ära ja vähendada heiteid

merekeskkonda, et järkjärgult kõrvaldada reostus, nagu on osutatud artikli 3 punktis 8, eesmärgiga tagada, et

see ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere elustiku mitmekesisust, mere ökosüsteeme, inimese tervist ega

mere õiguspäraseid kasutusviise.

Vastavalt veepoliitika raamdirektiivile 2000/60/EÜ (VRD) tuleb tagada pinnavee hea seisund aastaks 2015.

VRD eesmärk on veekeskkonna kaitse ja veekogumite seisundi parandamine, muuhulgas erimeetmete kaudu

prioriteetsete ainete vettejuhtimise, heidete ja kao järkjärguline vähendamine ning prioriteetsete ohtlike ainete

vettejuhtimise, heidete ja kao lõpetamine või järkjärguline kõrvaldamine.

2. Töö eesmärk

Keskkonnaministeerium sõlmis 25.juunil 2014.a Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-ga töövõtulepingu nr

4-1.1/14/160 „Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate

väljaselgitamine“.

Kaadamisalade valikul lähtus töö Tellija Riigikogu 16.04.2013. aasta otsusest, millisega ühines Eesti Vabariik

„Jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996.

aasta protokolliga“. Protokoll reguleerib jäätmete ning muude ainete kaadamist merel sh lubade andmist, mis

hõlmab ka kaadamiskoha valikut.

Tellija valikul on uuringu objektideks järgmised kaadamisalad: Aksi, Kärdla, Munalaiu, Paldiski, Paljassaare,

Peitenina, Pärnu, Rukkirahu, Suure Katel, Virtsu, Vormsi NW ja Vormsi S.

Töö eesmärgiks on välja selgitatada setete paiknemine 12 alal, igalt alalt võeti 5 üksikproovi, millest

analüüsiti iga üksikproovi füüsikalised näitajad ja keskmistatud proovi keemilised näitajad.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 5 (74)

3. Materjal ja metoodika

Proovivõtt toimus ajavahemikul august - oktoobrer 2014.a vastavalt rahvusvahelisele standardile EVS-EN ISO

5667-19.

Töö täitjal on kehtiv proovivõtja atesteerimistunnistus ja vastav proovivõtumeetod kuulub

akrediteerimisulatusse. Kaadamisaladelt võeti proovid punktproovidena. Punktproov on pisteliselt võetud

üksikproov, mis iseloomustab põhjasette kvaliteeti ainult proovivõtu ajal ja kohas. Iga kaadamisala kohta võeti

5 punktproovi.

Iga kaadamisala kohta segati keskmistatud proov (punktproovide segu kindlates proportsioonides) 5

punktproovist.

Proovide säilitamine ja transport viidi läbi vastavalt EVS-EN ISO 5667-15 kehtestatud nõuetele.

Proove analüüsiti kahes laboris:

1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ laboris (EAK poolt akrediteeritud katselabor

registreerimisnumbriga L008);

2. GBA Gesellschaft für Bioanalytik MBH Pinnebergi laboris (Dakks poolt akrediteeritud katselabor

registreerimisnumbriga DPL-14170-01-00 (www.dakks.de)).

3.1. Uuringus kasutatud proovivõtu- ja analüüsimeetodid

3.1.1. Proovivõtt

Proovid on võetud ja transporditud "Veeseaduse" § 121 lõike 3 alusel keskkonnaministri määrusega

kehtestatud nõuete kohaselt.

Proovivõtupunktid valiti Tellija poolt antud koordinaatide ulatuses lähtudes põhimõttest, et esindatud oleks ala

kõik sügavused iseloomustamaks kaadamisala. Proovivõtul fikseeriti proovivõtukoha koordinaadid GPS

seadme abil. Proovivõtuvahendite valik sõltub uuritavast alast.

Proovivõtuvahendina kasutati tragi-proovivõtuseade. Koosneb kahest anumast, mis on omavahel ketiga

ühendatud. Proovivõtuseade lohiseb mööda põhja ja kogub põhjas olevaid setteid. Töötamiseks kasutatakse

markeeritud trossi.

3.1.2. PAH setetes

Metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil ISO 18287 (Soil quality – Determination of polycyclic aromatic

hydrocarbons (PAH) – Gas chromatographic methods with mass spectrometric detection (GC-MS)).

Meetod sobib erinevatele tahketele materjalidele nagu pinnas, sete ja muda, väga erinevatel saastatuse

tasemete juures PAH-ide määramiseks. Standardi järgi määratakse kvantitatiivselt 16 polüaromaatset

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 6 (74)

ühendit, mis kuuluvad EPA (Environmental Protection Agency, Ameerika Ühendriigid) prioriteetsete ühendite

nimekirja. Nimekirja kuuluvad järgmised PAH ühendid: naftaleen, atsenaftüleen, atsenafteen, fluoreen,

fenantreen, antratseen, fluoranteen, püreen, krüseen, benso(a)antratseen, benso(k)fluoranteen,

benso(b)fluoranteen, benso(a)püreen, indeno(1,2,3-ed)püreen, dibenso(a,h)antratseen ja

benso(g,h,i)perüleen.

Proovid, mille kuivaiane sisaldus on alla 50% kuivatatakse eelnevalt 30 oC juures, suurema kuivaine sisalduse

juures kasutatakse märga proovi. Proovid ekstraheeritakse atsetooni ja n-heksaani seguga, millele lisatakse

deuteeritud PAH-ide sisestandadid. Ekstraktsioon viiakse läbi ultrahelivannis. Atsetoon ja teised polaarsed

ühendid eraldatakse ekstraktist selle veega pesemisel. Ekstrakt kuivatatakse keemiliselt naatriumsulfaadiga ja

kontsentreeritakse 40 oC juures 1 ml-ni rotatsioonaurustil. Seejärel ekstrakt puhastatakse silikageelikolonnis,

kontsentreeritakse uuesti ja analüüsitakse gaasikromatograaf-massispektromeetriliselt SIM (selected ion

monitoring) meetodil. Ühendid lahutatakse sobiva temperatuuriprogrammi abil 30-meetrisel (5% fenüül)-

metüülpolüsiloksaan statsionaarse faasiga kapillaarkolonnil. Ühendite identifitseerimiseks kasutatakse

ühenditele spetsiifilisi massi ja laengu suhteid (m/z). Tulemused arvutatakse läbi sisestandardiga

kalibreerimise, mis minimiseerib juhuslikud vead nagu ebaõnnestunud süstimine, kergemad proovimaatriksi

mõjud jm.

Tulemused esitatakse üksikkomponendile või PAH-ide summale mg/kg kuivaine kohta (mg/kg KA).

PAH-ide määramiseks kasutatakse Agilent Technologies gaasikromatograaf-massispektromeetril 6890N/

5975B MSD (kvadrupool massianalüsaator).

3.1.3. Raskmetallide analüüs ICP/OES-ga

Keskmistatud proovid minereliseeriti lämmastikhappega mikrolaine-mineralisaatoris temperatuuri 200 °C ja

rõhul 600 psi. Saadud filtraati analüüsiti induktiivsidestunud plasma aatomemissioonspektromeetriga

(ICP/OES) Analüüsimeetod põhineb aatomite emissioonkiirguse mõõtmisel optilise spektromeetri abil. Proov

pihustatakse ja saadud aerosool viiakse plasmasse, kus toimub aatomite ergastamine. Elementidele

iseloomulikud aatomemissioonspektrid saadakse raadiosagedusliku induktiivsidestunud plasma abil.

Kõrvalaine kiirgus eemaldatakse monokromaatori abil ja kiirguse intensiivsust mõõdetakse detektori abil.

Signaale töödeldakse ja jälgitakse kompuutri abil.

3.1.4. Naftasaaduste (süsivesinikud C10 – C40) sisalduse määramine setetes

Metoodika aluseks on rahvusvaheline standard (ISO 16703 – Soil Quality - Determination of content of

hydrocarbon in the range of C10 to C40 by gas chromatography).

Metoodika kirjeldab gaasikromatograafilist meetodit, mille abil analüüsitakse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt

pinnast saastavaid naftasaadusi. Naftasaaduste all mõistetakse üldisemalt mittepolaarseid süsivesinikke, mis

kuuluvad toorõli (nafta) ja sellest saadud toodete - bensiini, petrooleumi, diiselkütuse, kerge kütteõli ja raske

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 7 (74)

kütteõli ning määrdeõli koostisesse. Metoodika võimaldab analüüsida ka kütustena kasutatavate põlevkiviõli

fraktsioonide poolt põhjustatud mittepolaarset saastet.

Naftasaadusi on võimalik ekstraheerida süsivesinike või nende segude abil, mille keemispiirid on vahemikus

36-69oC ja mis ei adsorbeeru fluorisili pinnale ja on kromatograafiliselt analüüsitavad kasutades mittepolaarset

kapillaarkolonni. Retentsiooniajad kromatografeerimisel on n-dekaani (C10H22, keemistemperatuur 174 oC) ja

n-tetrakontaani (C40H82, keemistemperatuur 525 oC) vahel.

Pinnaseproov ekstraheeritakse atsetooni ja n-heksaani seguga. Ekstraktsioon viiakse läbi ultrahelivannis.

Atsetoon ja mõned teised polaarsed ühendid eraldatakse ekstraktist selle veega pesemisel. Ekstrakt

kuivatatakse keemiliselt naatriumsulfaadiga ja kontsentreeritakse 40 oC juures 1 ml-ni inertgaasivoos. Seejärel

ekstrakt puhastatakse florislili kolonnis (peab kinni polaarsed ühendid ja laseb läbi mittepolaarsed

süsivesinikud) ja analüüsitakse leekionisatsioondetektoriga ühendatud gaasikromatograafil. Ühendid

lahutatakse sobiva temperatuuriprogrammi abil 15-meetrisel 100% metüülpolüsiloksaan statsionaarse

faasiga kapillaarkolonnil. Naftasaaduste sisaldus arvutatakse välisstandardiga kalibreerimise kaudu. n-

Alkaanide keemispiiride järgi tehakse kindlaks reostuse põhjustanud naftasaaduse keemispiirid. Saadud

kromatogrammide võrdlemisel turustatavate naftasaaduste kromatogrammidega määratakse kindlaks kütuse

liik.

Naftasaadusete tulemused esitatakse mg/kg kuivaine kohta (mg/kg KA).

Naftasaaduste määramiseks kasutatakse Agilent Technologies gaasikromatograafi (GC/FID) 7890N.

3.1.5. Pestitsiidid, klorobenseenid ja polüklooritud bifenüülid pinnases

Setteproovide ettevalmistuse aluseks on EPA meetodid nr 3550C (Ultrasonic extraction) ja EPA 3660B (Sulfur

cleanup). Prooviettevalmistuse läbinud prooviekstrakti kromatograafiline analüüs põhineb standardmeetodil:

EVS-EN ISO 6468:1999 (Vee kvaliteet. Mõnede kloororgaaniliste insektitsiidide, polüklorobifenüülide ja

klorobeseenide sisalduse määramine. Gaasikromatograafiline meetod pärast vedelik-vedelik ekstraheerimist.

Meetod sobib erinevates tahketes materjalides nagu pinnas, sete, muda ja jäätmed, pestitsiidide, nende

laguproduktide, klorobenseenide ja polüklooritud bifenüülide määramiseks. Vastavalt katsemetoodikale

määratakse kvantitatiivselt 31 pestitsiidi ja 17 polüklooritud bifenüüli.

Nimekirja kuuluvad pestitsiidid või nende laguproduktid: 1,3,5-triklorobenseen, 1.2.4-triklorobenseen, 1,2,3-

triklorobenseen, 1,2,3,4-tetraklorobenseen, 1,2,3,5-tetraklorobenseen, 1,2,4,5-tetraklorobenseen,

pentaklorobenseen, heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen, diklobeniil, trifluraliin, -heksakloro-

tsükloheksaan, -heksakloro-tsükloheksaan, -heksakloro-tsükloheksaan, -heksakloro-tsükloheksaan,

kvintoseen, heptakloor, aldriin, endriin, isodriin, dieldriin, isobensaan, heptakloor eksoepoksiid, heptakloor

endoepoksiid, -endosulfaan, endosulfaansulfaat, p,p´-DDE, p,p´-DDD, p,p´-DDT, metoksükloor.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 8 (74)

Nimekirja kuuluvad polüklooritud bifenüülid (PCB): PCB 28, PCB 52, PCB 77, PCB 81, PCB 101, PCB 105,

PCB 114, PCB 118, PCB 123, PCB 126, PCB 138, PCB 153, PCB 156, PCB 157, PCB 167, PCB 169 ja PCB

180.

Proovid, mille kuivaiane sisaldus on alla 50% kuivatatakse eelnevalt 30 oC juures, suurema kuivaine sisalduse

juures kasutatakse märga proovi. Proovid ekstraheeritakse atsetooni ja n-heksaani seguga, millele lisatakse

sisestandardid ja saagise standard. Ekstraktsioon viiakse läbi ultrahelivannis. Atsetoon ja teised polaarsed

ühendid eraldatakse ekstraktist selle veega pesemisel. Ekstrakt kuivatatakse keemiliselt naatriumsulfaadiga ja

kontsentreeritakse 40 oC juures 1 ml-ni rotatsioonaurustil. Seejärel ekstrakt puhastatakse silikageelikolonnis,

kontsentreeritakse uuesti ja analüüsitakse gaasikromatograafil, mis on ühendatud kolmekordse kvadrupol-

massispektromeetrilise detektoriga (GC/MS/MS). Ühendid lahutatakse sobiva temperatuuriprogrammi abil

60-meetrisel (5% fenüül)-metüülpolüsiloksaan statsionaarse faasiga kapillaarkolonnil. Ühendite

identifitseerimiseks kasutatakse ühenditele spetsiifilisi massi ja laengu suhteid (m/z). Tulemused arvutatakse

läbi sisestandardiga kalibreerimise, mis minimiseerib juhuslikud vead nagu ebaõnnestunud süstimine,

kergemad proovimaatriksi mõjud jm.

Tulemused esitatakse üksikkomponendile mg/kg kuivaine kohta (mg/kg KA).

Pestitsiidide, klorobenseenide ja PCB-de määramiseks kasutatakse Agilent Technologies gaasikromatograaf-

tandem-massispektromeetrit 7000 MSD (kvadrupool/kvadrupool massianalüsaator).

3.1.6. Klorofenoolide määramine setetes

Klorofenoolid on ühendid, mis sisaldavad aromaatset tuuma hüdroksüülrühmaga ja ühe kuni viie kloori

aatomiga.

Standardtööjuhend sobib 19 klorofenooli (2-, 3- ja 4-klorofenooli, 2,3-, 2,4-, 2,5-, 2,6-, 3,4- ja 3,5-

diklorofenooli, 2,3,4-, 2,3,5-, 2,3,6-, 2,4,5-, 2,4,6- ja 3,4,5-triklorofenooli, 2,3,4,5-, 2,3,4,6- ja 2,3,5,6-

tetraklorofenooli ja pentaklorofenooli) määramiseks.

Klorofenoolid ekstraheeritakse pinnasest veega. Ekstraktsioon viiakse läbi ultrahelivannis. Proovis olevad

klorofenoolid derivatiseeritakse äädihappeanhüdriidiga nendele vastavateks atsetaatideks ja ekstraheeritakse

veest heksaaniga ning detekteeritakse gaaskromatograafiliselt kasutades massispektromeetrilist detektorit.

Ühendid lahutatakse sobiva temperatuuriprogrammi abil 60-meetrisel (5% fenüül)-metüülpolüsiloksaan

statsionaarse faasiga kapillaarkolonnil. Ühendite identifitseerimiseks kasutatakse ühenditele spetsiifilisi massi

ja laengu suhteid (m/z). Klorofenoolide sisaldused arvutatakse sisestandardiga kalibreerimise kaudu.

Klorofenoolide tulemused esitatakse üksikühendile mg/kg kuivaine kohta (mg/kg KA).

Klorofenoolide kasutatakse määramiseks Agilent Technologies gaasikromatograafi-massispektromeetrit

(GC/MS) 7890B/5977A.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 9 (74)

3.1.7. Tinaorgaanika setetes

Metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil EVS-EN ISO 23161:2011 Soil quality – Determination of

selected organotin compounds – Gas-chromatographic method (ISO 23161:2009).

Metoodikaga saab määrata tahkes aines erinevaid tinaorgaanilisi ühendeid: monobutüültina katioon (MBT),

dibutüültina katioon (DBT), Tributüültina katioon (TBT), tetrabutüültina katioon (TTBT), monooktüültina katioon

(MOT), dioktüültina katioon (DOT), Trifenüültina katioon (TPhT) ja Tritsükloheksüültina katioon (TcyT). Meetod

sobib pinnases, setetes, mudades, jäätmetes ja teistes tahketes materjalides tinaorgaanika määramiseks.

Tinaorgaaniliste ühendite katioonid on määratavad vastavalt standardile ainult peale derivatiseerimist, vaid

tetrabutüültina on alküülvormis ja seda saab määrata ilma derivatiseerimiseta.

Proovid kuivatatakse eelnevalt 30 oC juures vaakumahjus. Proovidele lisatakse sisestandardid ja

ekstraktsiooni lahustite segu (metanool:äädikhape:vesi). Ekstraktsioon viiakse läbi ultrahelivannis. Seejärel

viiakse lahuse pH 40% NaOH-ga 4,5-ni ja alküleeritakse tinaorgaanilised ühendid

naatriumtetraetüülboraadiga, derivaadid ekstraheeritakse heksaaniga. Ekstrakt kontsentreeritakse 30 oC

juures 1 ml-ni rotatsioonaurustil ja kuivatatakse keemiliselt naatriumsulfaadiga. Seejärel ekstrakt puhastatakse

silikageelikolonnis, kontsentreeritakse uuesti ja analüüsitakse gaasikromatograaf-massispektromeetriliselt

SIM (selected ion monitoring) meetodil. Ühendid lahutatakse sobiva temperatuuriprogrammi abil 30-meetrisel

(5% fenüül)-metüülpolüsiloksaan statsionaarse faasiga kapillaarkolonnil. Ühendite identifitseerimiseks

kasutatakse ühenditele spetsiifilisi massi ja laengu suhteid (m/z). Tulemused arvutatakse läbi sisestandardiga

kalibreerimise, mis minimiseerib juhuslikud vead nagu ebaõnnestunud süstimine, kergemad proovimaatriksi

mõjud jm.

Tulemused esitatakse üksikkomponendile µg/kg kuivaine kohta (µg/kg KA).

Tinaorgaaniliste ühendite määramiseks kasutatakse Agilent Technologies gaasikromatograaf-

massispektromeetril 6890N/ 5975B MSD (kvadrupool massianalüsaator).

3.1.8. Fenoolid setetes

Metoodika kirjeldab vedelikkromatograafilist meetodit, mille abil analüüsitakse kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt

pinnast saastavaid fenoolseid ühendeid. Detektorina kasutatakse elektrokeemilist detektorit ja lahutus toimub

mittepolaarse kolonniga.

Määratavad fenoolsed ühendid on fenool, m-kresool ja p-kresool, o-kresool, 2,3-dimetüülfenool, 2,6-

dimetüülfenool, 3,4-dimetüülfenool, 3,5-dimetüülfenool, resortsiin, 5-metüülresortsiin ning 2,5-

dimetüülresortsiin.

Pinnaseproov ekstraheeritakse deioniseeritud veega. Ekstraktsioon viiakse läbi orbitaalloksutil. Ekstraktist

eraldatakse uuritavad fenoolid mittepolaarse tahkefaas ekstraktsiooni padruniga. Padrunist pestakse

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 10 (74)

fenoolsed ühendid välja atsetonitriili, metanooli ja 1% äädikhappe seguga ning seejärel analüüstakse

ühendeid vedelikkromatograafil elektrokeemilise detektoriga. Fenoolsed ühendid lahutatakse Poroshell SB-

C18 kolonniga. Fenoolsete ühendite sisaldused arvutatakse välisstandardiga kalibreerimise kaudu ning

identifitseerimiseks kasutatakse retentsiooniaegade võrdlust referentsainetega.

Fenoolsete ühendite tulemused esitatakse mg/kg kuivaine kohta (mg/kg KA).

Kasutatakse fenoolsete ühendite määramiseks Agilent Technologies kõrgsurvevedelikkromatograafi 1290

Infinity ja elektrokeemilist detektorit Antec Decade II.

3.1.9. Setete teimimismeetodid

Proovide ettevalmistus

Proove hinnatakse visuaalselt, segatakse ühtlaseks, keskmiseks prooviks. Proovid kuivatatakse õhkkuivaks ja

peenendatakse. Üksikproovi iseloomustamiseks määratakse pinnase lõimis (granulomeetria), erimass,

orgaanilise aine sisaldus (kuumutuskadu), karbonaatide sisaldus ja savipinnasel plastsuspiirid (Atterbergi

piirid).

Looduslik veesisaldus (w%) - CEN ISO/TS 17892 – 1:2004

Kaalumeetod, proovi kuivatamine 105oC juures. Veesisaldus arvutatakse kaalukao protsendina pinnase

absoluutsest kuivkaalust.

Erimass (s g/cm3) CEN ISO/TS 17892-3:2004

Püknomeetermeetod, määramine destilleeritud vees. Määratakse fraktsioonist < 2 mm.

Lõimis (granulomeetria) – CEN ISO/TS 17892 – 12:2004

Sõelanalüüs (fraktsioonid >60 mm kuni < 0,06 mm) ja pipettanalüüs (4 fraktsiooni alates 0,06 mm kuni <

0,002 mm). Dispergaator 2 % naatriumheksametafosfaat Na6(PO3)6. Koostatakse lõimisekõver ning leitakse

d10, d30, d50 ja d60 ja lõimisetegur Cu.

Atterbergi piirid (plastsuspiirid) voolavuspiir wL S %; plastsuspiir wP %; plastsusarv IPS %; voolavusarv

IL% - CEN ISO/TS 17892 – 12:2004

Määratakse õhkkuivast peenendatud pinnasest – fraktsioonist <0,425 mm. Voolavuspiir määratakse rootsi

koonusega (600/60g) ja plastsuspiir rullimismeetodil. Plastsusarv arvutatakse valemi IP = wL s – wP ja

voolavusarv valemi IL = (wn – wP) / IP järgi.

Orgaanilise aine sisaldus (kuumutuskadu) – u % DIN 18128

Määratakse absoluutsest kuivpeenendatud pinnasest – fraktsioonist < 2 mm põletades pinnast 5500C juures.

Kuumutuskadu arvutatakse proovi kaalukao protsendina enne ja pärast põletamist.

Karbonaatide sisaldus – CaCO3 % DIN 18129

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 11 (74)

Määratakse kaltsimeetriga karbonaatide sisaldus fraktsioonis < 2 mm kasutades karbonaatide lahustamiseks

vesinikkloriidhapet (HCl).

3.1.10 GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH analüüsimeetodid

 Broomitud difenüületrid DIN EN ISO 22032

 Ftalaadid E DIN 19742 (2012-04)ª

 Polüklooritud dibensofuraanid (PCDF);, Dioksiinid (PCDD);VDI 3499 T.2/ DIN 38414-S24

 Klooritud parafiinid ISO 12010ª

 Perfluoroühendid DIN 38414-14ª

4. Hüdrograafilised mõõdistustööd

Hüdrograafilisi mõõdistustöid viis läbi OÜ Meremõõdukeskus. Mõõdistustööde aruandes on lisatud lisadena 1

-12 koos lisadega.

Lisa 1 – Peitenina hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 2 – Paljassaare hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 3 - Vormsi NW hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 4 – Vormsi S hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 5 – Aksi hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 6 – Kärdla hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 7 – Rukkirahu hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 8 – Munalaiu hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 9-Paldiski hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 10 – Pärnu hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 11 – Virtsu hüdrograafilised mõõdistustööd

Lisa 12 - Suur Katel hüdrograafilised mõõdistustööd

Uuringu tulemusena kaardistati 12 kaadamisala merepõhi ja selgitati välja setete paiknemine aladel valitud 5

proovipunktis.

5. Tulemused

Setete puhul on tinglikult võetud piirväärtused Keskkonnaministri 11.08.2010.a määrusest nr 38 „Ohtlike

ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Tulemused on esitatud ainetegruppide kaupa. Tekstis on viidatud

ühenditele mis ületasid määramispiiri

Ainele on lisatud sihtarv ja piirarv vastavalt Keskkonnaministri määrusele 38 „Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases“ vastu võetud 11.08.2010. Piirarv on aine väärtus, näitab ohtliku aine sellist sisaldust

pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks. Sihtarv näitab ohtliku aine sellist

sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.

Järgnevalt on käsitletud uuringu tulemusi kaadamisalade põhiselt.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 12 (74)

5.1. Peitenina

Peitenina proovivõtukohad

Koht

Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (P1) 6595535 704362

Proovivõtukoht (P2) 6594529 704643

Proovivõtukoht (P3) 6593734 703493

Proovivõtukoht (P4) 6593721 702621

Proovivõtukoht (P5) 6594759 703708

Proovid võeti 16.10.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

6⁰C, vahelduv pilvisus, sademeteta, tugev idakaare tuul, lainetus 1,5-2 m.

Setete lõimise kirjeldus on esitatud tabelis nr 1 ja pinnase omaduste iseloomustus tabelis nr 2.

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad Ba, Cd, Ni, Pb, Zn, Cu, Cr sisaldused. Cd sisaldus ületab KeM 11.08.2010

määruse nr 38 sihtarvu.

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 1)

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused näitavad, et ala on kaadamiseks sobilik ja ala on suure mahutavusega.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 13 (74)

Joonis 1 Peitenina proovivõtukohad

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 14 (74)

Lõimis

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

P1 138 keskplastne möllsavi 0 2,0 0,7 0,1 2,8 0,7 1,3 7,6 9,6 9,3 28,8 22,1 60,2 27,4 87,6 31,3 >4,6

P2 137 väheplastne rohke liivaga möllsavi 0 0,7 0,3 0,6 1,6 4,8 28,3 22,7 55,8 9,0 14,4 9,8 33,2 9,4 42,6 22,1 76,2

P3 136 jämeliiv 0 0 1,7 6,7 8,4 64,3 26,0 0,5 90,8 0,4 0,2 0,1 0,7 0,1 0,8 12,5 2,9

P4 135 väga plastne liivaga möllsavi 0 3,0 0,8 2,3 6,1 6,2 4,8 4,6 15,6 6,3 25,6 20,9 52,8 25,5 78,3 32,6 >6,0

P5 134 väga plastne möllsavi 0 0 0 0 0 0 0 2,7 2,7 14,9 35,6 22,6 73,1 24,2 97,3 24,9 >4,6

Pinnase omadused Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutus-

kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

P1 138 keskplastne möllsavi 32,8 34,1 33,5 38,7 21,2 17,5 0,70 2,73 1,4 2,3

P2 137 väheplastne rohke liivaga möllsavi 22,4 22,3 22,4 18,2 11,6 6,6 1,63 2,68 0,4 1,0

P3 136 jämeliiv 15,9 16,1 16,0 2,65 0 0,3

P4 135 väga plastne liivaga möllsavi 41,7 43,9 42,8 56,5 32,7 23,8 0,42 2,73 0,5 1,9

P5 134 väga plastne möllsavi 30,2 31,5 30,9 58,4 32,6 25,8 -0,07 2,75 0,1 1,8 vähese org. aine ja vähese karb.sisaldusega

Proov Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

Täpsustus

keskm. org. aine ja vähese karb.sisaldusega

vähese org. aine ja vähese karb.sisaldusega

jämeliiv

vähese org. aine ja vähese karb.sisaldusega

Tabel 1

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Kruus Veeris

Tabel 2

Proov

Veesisaldus

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 15 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % %

138 keskplastne möllsavi <0,002 0,0022 0,006 0,0091 >4,6 87,6 38,7 21,2

137 väheplastne rohke liivaga

möllsavi 0,0021 0,014 0,10 0,16 76,2 42,6 18,2 11,6

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 138 lõimisekõver

Proovivõtukoht

1

2

proovi

märgistus

Proovi 138 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 16 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

136 jämeliiv 0,34 0,63 0,85 1,00 2,9 0,8

135 väga plastne liivaga möllsavi <0,002 0,0025 0,007 0,012 >6,0 78,3 56,5 32,7 23,8

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi P3 lõimisekõver

Proovi P4 lõimisekõver

Proovivõtukoht

P3

P4

proovi

märgistus

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 17 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

134 väga plastne möllsavi <0,002 0,0026 0,0065 0,0091 >4,6 97,3 58,4 32,6 25,8

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi P5 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

P5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.2. Paljassaare

Paljassaare proovivõtukohad

Koht

Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (039) 6593561 536827

Proovivõtukoht (040) 6593383 537233

Proovivõtukoht (036) 6593609 537444

Proovivõtukoht (042) 6593970 537518

Proovivõtukoht (043) 6594238 537578

Proovid võeti 22.09.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

14⁰C, lõunatuul lainetusega 0,2-0,5 m, hoovihmadega.

Setete lõimise kirjeldus on esitatud tabelis nr 3 ja pinnase omaduste iseloomustus tabelis nr 4.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 18 (74)

Joonis 2 Paljassaare proovivõtukohad

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13.

Analüütilist määramispiiri ületavad naftaleeni, fenooli, 2-klorofenooli, TCyT, Ba, Ni, Pb, Zn, Ci, Cr sisaldused.

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 2)

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused näitavad, et alas on looduslik merepõhi kaetud kaadatud pinnasega.

Kaadamistööd teostatud süsteemitult. Ala kaadamiseks sobilik, kuid vajalik süsteemi loomine.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 19 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 039 väheplastne mölline peenliiv 0 0 0,6 1,3 1,9 5,0 27,8 47,9 80,7 8,5 4,3 2,2 15,0 2,4 17,4 13,8 7,8

2 040 keskliiv 0 0 1,8 1,7 3,5 21,5 70,2 3,7 95,4 0,5 0,2 0,1 0,8 0,3 1,1 27,3 2,2

3 036 väheplastne rohke kruusaga jämeliiv 0 0,8 7,7 17,8 26,3 49,3 7,4 12,5 69,2 2,3 1,0 0,5 3,8 0,7 4,5 15,6 14,5

36 möllikas jämeliiv 66,9 10,0 17,0 93,9 3,1 1,4 0,7 5,2 0,9 6,1 14,8

4 042 peenliiv 0 0 0,8 0,6 1,4 2,3 14,2 78,6 95,1 2,1 0,6 0,3 3,0 0,5 3,5 14,3 2,2

5 043 väheplastne möllikas peenliiv 0 0 1,3 0,9 2,2 0,7 4,1 85,1 89,9 5,1 1,2 0,5 6,8 1,1 7,9 13,9 2,0

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutu

s-kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

1 039 väheplastne mölline peenliiv 33,1 33,2 33,2 23,0 19,2 3,8 3,67 2,66 1,2 1,2

2 040 keskliiv 18,5 19,9 19,2 2,64 0,6 0,3

3 036 väheplastne rohke kruusaga jämeliiv 23,3 21,7 22,5 27,0 22,8 4,2 -0,07 2,63 1,8 0,8

4 042 peenliiv 22,0 21,7 21,9 2,67 0,9 0,3

5 043 väheplastne möllikas peenliiv 25,6 25,3 25,5 32,2 28,0 4,2 -0,61 2,62 1,5 0,5

Tabel 3Lõimis

Proov

Pinnase omadused Tabel 4

Kruus Veeris

Proov

Veesisaldus

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Liiv Möll

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

vähese karb. sisaldusega

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Täpsustus

vähese org. aine ja vähese karb. sisaldusega

vähese karb. sisaldusega

vähese karb. sisaldusega

vähese karb. sisaldusega

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 20 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

039 väheplastne mölline peenliiv 0,023 0,075 0,13 0,18 7,8 17,4 23,0 19,2 3,8

040 keskliiv 0,23 0,32 0,45 0,51 2,2 1,1

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

2

Proovi 039 lõimisekõver

Proovi 040 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 21 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

036 väheplastne rohke

kruusaga jämeliiv 0,11 0,79 1,30 1,60 14,5 4,5 27,0 22,6 4,4

042 peenliiv 0,065 0,09 0,13 0,14 2,2 3,5

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 036 lõimisekõver

Proovi 042 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 22 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S wP IP

S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

043 v äheplastne möllikas

peenliiv 0,061 0,079 0,099 0,12 2,0 7,9 32,2 28,0 4,2

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 043 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s c

o n

te n

t %

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.3. Vormsi NW Vormsi NW proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (2) 6552202 444341

Proovivõtukoht (402) 6552088 443931

Proovivõtukoht (293) 6551672 444103

Proovivõtukoht (405) 6551091 443947

Proovivõtukoht (414) 6551105 444458

Proovid võeti tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur 13⁰C,

päikesepaisteline, lõunatuul lainetusega 0,5-1,5 m.

Setete lõimise kirjeldus toodud tabelis 5 ja pinnase omadused tabelis 6

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad 2-klorofenooli, heptakloor endoepoksiidi, Ba, Pb, Zn, Cu, Cr sisaldused.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 23 (74)

Joonis 3 Vormsi NW proovivõtukohad

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 3.)

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused näitavad, et kaadamisproduktid on ühtlaselt jaotunud kogu ala peale.

Ala paikneb avamerel, lainetuse mõjul on kaadatud materjal uhutud suhtelisel laiali. Alas on näha

konkreetseid kaadamise jälgi. Kaadamistööd teostatud süsteemitult. Alas I maailmasõjaaegne kaubaauriku

„Linnea“ vrakk (lisatud joonis 4). Vrakk aastast 2007 võetud kultuurimälestisena arvele registri numbriga

27805, sellest tulenevalt laineb Muinsuskaitseseaduse §241, mis keelab kaadamise kaitsevööndisse, milleks

on 300 meetrit alates vraki väliskontuurist. Kaadamisalast tuleb „Linnea“ vraki ümbrus vastavalt seadusele

välja arvata, ülejäänud ala kaadamiseks sobilik.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 24 (74)

Joonis 4 „Linnea“ vraki asukoht kaadamisalas

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 25 (74)

Lõimis

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 2 väheplastne mölline peenliiv 0 0 0 0,1 0,1 0,4 3,4 78,6 82,4 11,0 2,8 1,6 15,4 2,1 17,5 12,0 4,8

2 402 väheplastne savine peenliiv 0 0 0,7 0,9 1,6 2,7 26,7 44,4 73,8 1,9 2,5 3,0 7,4 17,2 24,6 69,9 >85,0

3 293 väheplastne savine peenliiv 0 0 0 0,2 0,2 1,1 30,0 49,0 80,1 8,6 4,5 2,5 15,6 4,1 19,7 20,8 10,7

4 405 väheplastne savine peenliiv 0 0 0,2 0,2 0,4 1,0 22,7 44,5 68,2 8,0 3,4 5,3 16,7 14,7 31,4 46,8 >70,0

5 414 väheplastne savine keskliiv 0 0 0,9 2,3 3,2 5,3 34,9 31,1 71,3 3,9 2,7 4,2 10,8 14,7 25,5 57,6 >110

Pinnase omadused

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutu

s-kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

1 2 väheplastne mölline peenliiv 34,7 35,5 35,1 25,7 20,4 5,3 2,77 2,65 3,1 1,2

2 402 väheplastne savine peenliiv 46,2 47,2 46,7 26,5 16,6 9,9 3,04 2,68 1,7 1,2

3 293 väheplastne savine peenliiv 34,8 33,4 34,1 21,4 18,1 3,3 4,85 2,66 26,1 1,2

4 405 väheplastne savine peenliiv 36,5 39,1 37,8 23,3 15,7 7,6 2,91 2,68 21,5 1,1

5 414 väheplastne savine keskliiv 36,5 35,9 36,2 24,8 15,5 9,3 2,23 2,68 25,4 1,2

vähese org. aine ja rohke karb.sisaldusega

vähese org. aine ja rohke karb.sisaldusega

vähese org. aine ja rohke karb.sisaldusega

EVS 1997-1:2003

Tabel 5

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)Veesisaldus

vähese org. aine ja vähese karb.sisaldusega

vähese org. aine ja vähese karb.sisaldusega

Proov

Proov

Tabel 6

Kruus Veeris

Liiv Möll

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 26 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

2 väheplastne mölline peenliiv 0,027 0,073 0,11 0,13 4,8 17,5 25,7 20,4 5,3

402 väheplastne savine peenliiv <0,002 0,11 0,14 0,17 >85,0 24,6 26,5 16,6 9,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 402 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

2

Proovi 2 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 27 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

293 väheplastne savine peenliiv 0,015 0,098 0,14 0,16 10,7 19,7 21,4 18,1 3,3

405 väheplastne savine peenliiv <0,002 0,05 0,12 0,14 >70,0 31,4 23,3 15,7 7,6

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

4

Proovi 293 lõimisekõver

Proovi 405 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 28 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

414 väheplastne savine keskliiv <0,002 0,078 0,16 0,22 >110 25,5 24,8 15,5 9,3

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

Proovi 414 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

si sa

ld u

s c

o n

te n

t %

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.4. Vormsi S Vormsi S proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (205) 6532529 456541

Proovivõtukoht (330) 6531803 456716

Proovivõtukoht (331) 6531584 456208

Proovivõtukoht (332) 6531748 454966

Proovivõtukoht (334) 6532374 455172

Proovid võetud 02.08.2014 tuukri abil tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal:

õhutemperatuur 26⁰C, päikesepaisteline, lainetusega 0,1 m.

Setete lõimise kirjeldus tabelis 7 ja pinnase omadused tabelis 8

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad antratseeni, Benso(b)fluoranteeni, Benso(k)fluoranteeni, Fluoranteeni,

Benso(a)püreeni, Benso(g,h,i)perüleeni, Atsenafteeni, Fenantreeni, Benso(a)antratseeni, Krüseeni,

Püreeni, fenooli, 2-klorofenooli, TCyT, naftasaaduste, Ba, Cd, Ni, Pb, Zn, Cu, Cr sisaldused. Cd sisaldus

ületab KeM 11.08.2010 määruse nr 38 sihtarvu.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 29 (74)

Joonis 5 Vormsi S proovivõtukohad

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 4)

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused näitavad, et kaadamisalasse on kaadamise tulemusel tekkinud madalik

(Proovi 331 vahetus läheduses), sellest tulenevalt on vajalik ala kaadamispiirkonnad täpsustada vältimaks

kaadatava materjali kaadamist väljaspoole kaadamisala.Kaadamisala kunstlikult tekitatud madalikule on

edaspidine kaadamine ohtlik ning piirkond kaadamiseks ebasobiv. Kaadamisala teised piirkonnad on

kaadamiseks sobilikud.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 30 (74)

Lõimis

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 205 väga plastne kruusaga ja rohke liivaga savi

0 8,2 1,4 0,6 10,2 7,5 13,5 9,2 30,2 3,5 4,4 11,6 19,5 40,1 59,6 67,3 >30,5

" " rohke liivaga savi 8,4 15,0 10,2 33,6 3,9 4,9 12,9 21,7 44,7 66,4 67,3

2 330 väga plastne kruusaga savi 0 13,2 1,7 1,4 16,3 1,2 1,3 4,1 6,6 2,3 8,2 19,0 29,5 47,6 77,1 61,7 >2,1

" " savi 1,4 1,6 4,9 7,9 2,7 9,8 22,7 35,2 56,9 92,1 61,8

3 331 keskplastne kruusaga ja rohke liivaga savi

0 15,4 1,5 1,4 18,3 4,9 8,9 12,3 26,1 6,3 9,0 9,9 25,2 30,4 55,6 54,7 >41,5

" " rohke liivaga savi 6,0 10,9 15,1 32,0 7,7 11,0 12,1 30,8 37,2 68,0 54,7

4 332 väga plastne savi 0 0 0 0,1 0,1 0,9 1,3 3,7 5,9 1,8 7,6 15,0 24,4 69,6 94,0 74,0 >1,0

5 334 keskplastne kruusaga savine peenliiv

0 13,8 3,4 2,3 19,5 6,9 8,0 29,3 44,2 5,0 3,4 6,3 14,7 21,6 36,3 59,5 >80,0

" " rohke liivaga savi 8,6 9,9 36,4 54,9 6,2 4,2 7,8 18,2 26,9 45,1 59,6

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutu

s-kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

1 205 väga plastne kruusaga ja rohke liivaga savi

63,8 63,7 63,8 54,4 28,4 26,0 1,36 2,74 2,7 2,9

2 330 väga plastne kruusaga savi 76,1 76,1 76,1 56,2 28,0 28,2 1,71 2,74 10,8 3,9

3 331 keskplastne kruusaga ja rohke liivaga savi 49,3 50,4 49,9 43,7 21,5 22,2 1,28 2,72 10,5 3,2

4 332 väga plastne savi 83,1 84,7 83,9 70,0 32,0 38,0 1,37 2,76 4,8 4,2

5 334 keskplastne kruusaga savine peenliiv 50,6 49,4 50,0 35,3 21,1 14,2 2,04 2,70 5,5 2,5

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Kruus Veeris

Liiv Möll

Tabel 8

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

Pinnase omadused

Veesisaldus

Proov

Tabel 7

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Proov

Täpsustus

keskm. org. aine ja vähese karb.sisaldusega

keskm. org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

keskm. org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

keskm. org. aine ja vähese karb.sisaldusega

keskm. org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 31 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

205 väga plastne kruusaga ja

rohke liivaga savi <0,002 <0,002 0,005 0,061 >30,5 59,6 54,4 28,4 26,0

330 väga plastne kruusaga savi <0,002 <0,002 0,0022 0,0041 >2,1 77,1 56,2 28,0 28,2

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

2

Proovi 205 lõimisekõver

Proovi 330 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 32 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

331 keskplastne kruusaga ja

rohke liivaga savi <0,002 0,002 0,021 0,083 >41,5 55,6 43,7 21,5 22,2

332 väga plastne savi <0,002 <0,002 <0,002 <0,002 >1,0 94,0 70,0 32,0 38,0

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 332 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

4

Proovi 331 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 33 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

334 keskplastne kruusaga

savine peenliiv <0,002 0,013 0,11 0,16 >80,0 36,3 35,3 21,1 14,2

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

Proovi 334 lõimimiskõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.5. Aksi Aksi proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (410) 6607937 562789

Proovivõtukoht (404) 6608506 562352

Proovivõtukoht (266) 6609236 562895

Proovivõtukoht (407) 6608349 563338

Proovivõtukoht (395) 6607735 563373

Proovid võeti 24.09.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

14⁰C, pilves, hoovihmad, läänetuul lainetusega 1 -2,5 m,

Setete lõimise kirjeldus tabelis nr 9 ja pinnase omadused tabelis nr 10

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 34 (74)

Joonis 6 Aksi proovivõtukohad

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad naftaleeni, fenooli, 2-klorofenooli, TCyT, Ba, Ni, Pb, Zn, Ci, Cr sisaldused.

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 5)

Suur ja sügav kaadamisala, mis asub avamerel. Kaadamisjälgi mõõdistustööde käigus ei tuvastatud

Ala kaadamiseks sobilik.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 35 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 410 väheplastne möllikas peenliiv 0 0 0 0,1 0,1 0,6 7,3 78,7 86,6 9,0 2,0 0,7 11,7 1,6 13,3 12,0 3,0

2 404 väheplastne mölline peenliiv 0 0,6 0,4 0,2 1,2 1,3 5,4 65,0 71,7 15,8 6,1 4,0 25,9 1,2 27,1 4,4 6,5

3 266 keskplastne rohke liivaga jämemöll 0 0 0 0,1 0,1 1,1 3,7 34,4 39,2 36,4 15,5 5,2 57,1 3,6 60,7 5,9 9,5

4 407 väheplastne rohke liivaga savimöll 0 0 0 0,1 0,1 1,4 9,0 46,9 57,3 18,8 10,2 6,3 35,3 7,3 42,6 17,1 27,0

5 395 väheplastne mölline peenliiv 0 0 0 0 0 0,1 2,2 80,3 82,6 13,1 2,3 1,0 16,4 1,0 17,4 5,7 3,0

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutu

s-kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

1 410 väheplastne möllikas peenliiv 32,1 31,9 32,0 28,8 24,8 4,0 1,80 2,65 0,1 0,8

2 404 väheplastne mölline peenliiv 34,0 33,6 33,8 30,7 24,9 5,8 1,53 2,67 0,2 1,0

3 266 keskplastne rohke liivaga jämemöll 99,4 96,4 97,9 39,2 27,4 11,8 5,97 2,65 0,9 2,1

4 407 väheplastne rohke liivaga savimöll 44,3 44,4 44,4 25,7 18,3 7,4 3,52 2,68 0,9 1,3

5 395 väheplastne mölline peenliiv 35,1 35,0 35,1 30,3 24,4 5,9 1,81 2,65 0,4 0,5 vähese karb.sisaldusega

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

Proov

Täpsustus

vähese karb.sisaldusega

vähese org. aine ja vähese karb.sisaldusega

keskm. org. aine ja vähese karb.sisaldusega

vähese org. aine ja vähese karb.sisaldusega

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Proov

Lõimis Tabel 9

Tabel 10Pinnase omadused

Veesisaldus

Kruus Veeris

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 36 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

410 väheplastne möllikas

peenliiv 0,04 0,074 0,10 0,12 3,0 13,3 28,8 24,8 4,0

404 väheplastne mölline peenliiv 0,014 0,061 0,081 0,091 6,5 27,1 30,7 29,9 0,8

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 404 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

2

Proovi 410 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 37 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

266 keskplastne rohke liivaga

jämemöll 0,0062 0,023 0,042 0,059 9,5 60,7 39,2 27,4 11,8

407 väheplastne rohke liivaga

savimöll 0,003 0,029 0,07 0,081 27,0 42,6 25,7 18,3 7,4

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 266 lõimisekõver

Proovi 266 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 38 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

395 väheplastne mölline

peenliiv 0,031 0,069 0,082 0,092 3,0 17,4 30,3 24,4 5,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

Proovi 395 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.6. Kärdla Kärdla proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (411) 6546795 427837

Proovivõtukoht (398) 6546659 428241

Proovivõtukoht (392) 6546276 427940

Proovivõtukoht (0) 6546551 427531

Proovivõtukoht (22) 6546397 427552

Proovid võeti 02.10.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

13⁰C,sademeteta ja selge, lõunakaare tuulega, nõrga lainetusega 0,5 - 1 m.

Setete lõimise kirjeldus tabelis 11 ja pinnase omadused tabelis 12

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 39 (74)

joonis 7 Kärdla proovivõtukohad

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad klorofenoooli, Ba, Ni, Zn, Cu, Cr sisaldused.

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 6)

Kaadamisala kagunurgas asub looduslik madalik (navigatsioonikõlbmatu). Hüdrograafilistel mõõdistustel ei

tuvastatud kaadatud pinnast. Vajalik kaadamisala uus piiritlemine. Ala paikneb kaadmiseks sobilikus kohas.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 40 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 411 peenliiv 0 0 0 0 0 0,3 24,3 74,8 99,4 0,2 0,2 0,1 0,5 0,1 0,6 16,7 1,5

2 398 väheplastne möllikas peenliiv 0 0 0,1 1,3 1,4 2,2 17,8 71,0 91,0 4,0 1,6 0,9 6,5 1,1 7,6 14,5 2,4

3 392 väheplastne savikas keskliiv 0 0 0,7 1,6 2,3 17,9 45,7 23,5 87,1 1,4 2,3 2,4 6,1 4,5 10,6 42,5 10,0

4 0 keskliiv 0 0 1,9 1,6 3,5 14,6 65,0 16,3 95,9 0,2 0,2 0,1 0,5 0,1 0,6 16,7 2,7

5 22 keskliiv 0 0 0,6 1,2 1,8 14,7 69,0 14,0 97,7 0,2 0,1 0,1 0,4 0,1 0,5 20,0 2,7

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutu

s-kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

1 411 peenliiv 21,5 22,1 21,8 2,66 0,4 0,2

2 398 väheplastne möllikas peenliiv 30,3 31,5 30,9 25,7 22,2 3,5 2,49 2,66 0,9 1,1

3 392 väheplastne savikas keskliiv 22,0 21,0 21,5 19,1 16,9 2,2 2,09 2,65 2,3 0,6

4 0 keskliiv 20,0 19,3 19,7 2,64 0,2 0,1

5 22 keskliiv 18,3 18,2 18,3 2,66 0,1 0,2

vähese org. aine ja vähese karb.sisaldusega

vähese karb.sisaldusega

vähese karb.sisaldusega

vähese karb.sisaldusega

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

Proov

Veesisaldus

Täpsustus

vähese karb.sisaldusega

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Kruus Veeris

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Proov

Lõimis Tabel 11

Pinnase omadused Tabel 12

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 41 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

411 peenliiv 0,11 0,12 0,15 0,17 1,5 0,6

398 väheplastne möllikas peenliiv 0,062 0,096 0,13 0,15 2,4 7,6 25,7 22,2 3,5

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

2

Proovi 411 lõimisekõver

Proovi 398 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 42 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

392 väheplastne savikas keskliiv 0,04 0,17 0,30 0,40 10,0 10,6 19,1 16,9 2,2

0 keskliiv 0,14 0,24 0,32 0,38 2,7 0,6

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 392 lõimisekõver

Proovi 0 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 43 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

22 keskliiv 0,15 0,25 0,34 0,40 2,7 0,5

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 22 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.7.Rukkirahu

Rukkirahu proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (335) 6527701 462129

Proovivõtukoht (336) 6528028 462144

Proovivõtukoht (337) 6527481 462251

Proovivõtukoht (338) 6527423 462458

Proovivõtukoht (339) 6527201 462753

Proovid võeti 02.08.2014 tuukri abiga tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal:

õhutemperatuur 26⁰C, sademeteta ja selge, nõrga lainetusega 0,1-0,2 m,

Setete lõimise kirjeldus tabelis 13 ja pinnase omadus tabelis 14.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 44 (74)

Joonis 8 Rukkirahu proovivõtukohad

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad fenantreeni, 2-klorofenooli, As, Ba, Ni, Pb, Zn, Cd, Cu. Cr sisaldused. Cd

sisaldus ületab KeM 11.08.2010 määruse nr 38 sihtarvu.

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 7)

Hüdrograafiliste mõõdistuste tulemused näitavad, et ala on kaadamisalaks sobimatu. Ala asukoht sobimatu,

juurdepääs alale on raskesti ligipääsetav, alas looduslikud madalikud ja kiviahelikud. Tuvastati väheseid

kaadamisjälgi. Kaadamiseks ebasobilik ala.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 45 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 335 üliplastne kruusaga savi 0 24,9 0 0 24,9 0,1 0,3 2,8 3,2 0,2 4,2 8,5 12,9 59,0 71,9 82,1 >1,1

335 savi 0,1 0,4 3,7 4,2 0,3 5,6 11,3 17,2 78,6 95,8 82,0

2 336 väga plastne liivaga savi 0 0 0,6 0,3 0,9 1,7 8,3 5,6 15,6 5,0 5,5 13,9 24,4 59,1 83,5 70,8 >1,1

3 337 väga plastne liivaga savi 0 0 0,4 0,1 0,5 1,9 16,2 4,3 22,4 3,5 4,9 11,8 20,2 56,9 77,1 73,8 >1,3

4 338 väheplastne kruusaga ja rohke liivaga möllsavi 0 7,4 4,8 4,5 16,7 7,3 22,2 12,0 41,5 6,9 9,9 10,2 27,0 14,8 41,8 35,4 >130

338 rohke liivaga möllsavi 8,8 26,7 14,4 49,9 8,3 11,9 12,2 32,4 17,7 50,1 35,3

5 339 väheplastne kruusaga ja liivaga möllsavi 0 5,3 7,2 1,8 14,3 1,5 8,1 7,9 17,5 17,7 22,3 8,0 48,0 20,2 68,2 29,6 >17,5

339 liivaga möllsavi 1,8 9,5 9,2 20,5 20,7 26,0 9,3 56,0 23,5 79,5 29,6

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutu

s-kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL S

wP IP S

IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003

% % % % % % g/cm 3

% %

1 335 üliplastne kruusaga savi 102,9 102,9 102,9 77,6 35,2 42,4 1,60 2,81 4,7 3,4

2 336 väga plastne liivaga savi 72,8 72,6 72,7 61,0 28,7 32,3 1,36 2,79 5,7 2,3

3 337 väga plastne liivaga savi 69,6 69,9 69,8 67,7 31,4 36,3 1,06 2,79 6,0 2,0

4 338 väheplastne kruusaga ja rohke liivaga möllsavi 34,2 34,3 34,3 26,5 15,6 10,9 1,71 2,74 15,6 1,9

5 339 väheplastne kruusaga ja liivaga möllsavi 35,2 37,1 36,2 29,7 17,0 12,7 1,51 2,73 22,0 1,9

keskm. org. aine ja keskm. karb. sisaldusega

vähese org. aine ja keskm. karb. sisaldusega

vähese org. aine ja rohke karb. sisaldusega

Proov

Tabel 13Lõimis

Tabel 14

EVS 1997-1:2003

keskm. org. aine ja vähese karb.sisaldusega

keskm. org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

Pinnase omadused

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Kruus Veeris

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

Proov

Veesisaldus

< 0

,0 6

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 46 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

335 üliplastne kruusaga savi <0,002 <0,002 <0,002 0,0022 >1,1 71,9 77,6 35,2 42,4

336 väga plastne liivaga savi <0,002 <0,002 <0,002 0,0021 >1,1 83,5 61,0 28,7 32,3

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 335 lõimisekõver

Proovi 336 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 47 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

337 väga plastne liivaga savi <0,002 <0,002 <0,002 0,0026 >1,3 77,1 67,7 31,4 36,3

338 väheplastne kruusaga ja

rohke liivaga möllsavi <0,002 0,011 0,15 0,26 >130 41,8 26,5 15,6 10,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 338 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

4

Proovi 337 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 48 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

339 väheplastne kruusaga ja

liivaga möllsavi <0,002 0,0065 0,019 0,035 >17,5 68,2 29,7 17,0 12,7

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovivõtukoht

5

Proovi 339 lõimisekõver

proovi

märgistus

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.8. Munalaiu Munalaiu proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (370) 6455696 502948

Proovivõtukoht (369) 6455238 502748

Proovivõtukoht (368) 6455196 503107

Proovivõtukoht (202) 6455514 502466

Proovivõtukoht (201) 6455000 502633

Proovid võeti 29.09.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

14⁰C, sademeteta ja selge, tugeva läänekaare tuulega lainetusega 1,5-2,5 m.

Setete lõimise kirjeldus tabelis 15 ja pinnase omadused tabelis 16

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 49 (74)

Joonis 9 Munalaiu proovovõtukohad

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad Benso(b)fluoranteeni, Benso(a)püreeni, Indeno(1,2,3-cd)püreeni,

Krüseeni, 2-klorofenooli, Ba, Ni, Pb, Zn, Cu, Cr sisaldused.

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 8)

Hüdrograafiliste mõõdistuste tulemused näitavad, et alale on jõudnud vähe kaadamismaterjale. Kaadatud on

ala lõuna servale ja teekonnale sadama ning kaadamisala vahele.

Ala kaadamiseks sobilik, kuid vajab kaadamise süstematiseerimist.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 50 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 370 kruusaga keskliiv 0 1,7 3,8 10,0 15,5 28,5 44,5 10,5 83,5 0,7 0,1 0,1 0,9 0,1 1,0 10,0 4,4

370 keskliiv 33,7 52,7 12,4 98,8 0,8 0,1 0,1 1,0 0,2 1,2 16,7

4 202 väheplastne keskliiv 0 1,1 6,5 3,0 10,6 2,6 62,7 20,4 85,7 2,4 0,4 0,5 3,3 0,4 3,7 10,8 3,5

202 keskliiv 2,9 70,1 22,8 95,8 2,7 0,4 0,6 3,7 0,5 4,2 11,9

2 369 väheplastne kruusaga möllikas peenliiv 0 21,6 3,1 9,9 34,6 2,9 24,8 29,5 57,2 5,7 1,1 0,8 7,6 0,6 8,2 7,3 6,5

369 möllikas peenliiv 4,4 37,9 45,1 87,4 8,7 1,7 1,2 11,6 1,0 12,6 7,9

3 368 väheplastne keskliiv 0 0 1,7 4,2 5,9 19,5 40,3 31,7 91,5 0,9 0,4 0,4 1,7 0,9 2,6 34,6 2,8

5 201 väheplastne kruusaga möllikas peenliiv 0 0 5,2 15,2 20,4 5,0 30,3 35,2 70,5 6,2 1,5 0,5 8,2 0,9 9,1 9,9 5,1

201 möllikas peenliiv 6,3 38,1 44,2 88,6 7,8 1,9 0,6 10,3 1,1 11,4 9,6

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutus-

kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL S

wP IP S

IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

1 370 kruusaga keskliiv 17,9 18,1 18,0 2,66 2,6 0,4

2 202 väheplastne keskliiv 18,5 17,3 17,9 22,2 18,3 3,9 -0,10 2,65 4,9 0,6

3 369 väheplastne kruusaga möllikas peenliiv 21,8 22,6 22,2 23,8 20,9 2,9 0,45 2,68 13,4 1,3

4 368 väheplastne keskliiv 19,9 19,0 19,5 22,5 19,5 3,0 -0,02 2,67 6,6 0,6

5 201 väheplastne kruusaga möllikas peenliiv 22,2 22,3 22,3 25,3 20,4 4,9 0,38 2,71 14,6 1,0

Lõimis Tabel 15

Pinnase omadused Tabel 16

Proov

Täpsustus

vähese karb.sisaldusega

vähese karb.sisaldusega

vähese org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

keskm. karb.sisaldusega

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

vähese org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

Kruus Veeris

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

Proov

Veesisaldus

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 51 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

370 kruusaga keskliiv 0,16 0,41 0,55 0,70 4,4 1,0

202 väheplastne keskliiv 0,10 0,22 0,31 0,35 3,5 3,7 22,2 18,3 3,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 370 lõimisekõver

Proovi 202 lõimisekõver

Proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 52 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

369 väheplastne kruusaga

möllikas peenliiv 0,063 0,15 0,30 0,41 6,5 8,2 23,8 20,9 2,9

368 väheplastne keskliiv 0,12 0,18 0,28 0,33 2,8 2,6 22,5 19,5 3,0

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

3

Proovi 369 lõimisekõver

Proovi 368 lõimisekõver

EKUK-i proovi

märgistus Proovivõtukoht

2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 53 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

201 väheplastne kruusaga

möllikas peenliiv 0,061 0,14 0,23 0,31 5,1 9,1 25,3 20,4 4,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

Proovi 201 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.9. Paldiski Paldiski proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (1) 6587887 498260

Proovivõtukoht (2) 6586488 499504

Proovivõtukoht (3) 6585167 498187

Proovivõtukoht (45) 6586559 498090

Proovivõtukoht (44) 6586576 496853

Proovid võeti 20.09.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

17⁰C, sademeteta, lõunatuulega, nõrk lainetus 0,3-0,6 m.

Setete lõimise kirjeldus tabelis 17 ja pinnase omadused tabelis 18

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 54 (74)

Joonis 10 Paldiski proovivõtukohad

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad Naftaleeni, Benso(b)fluoranteeni, Benso(k)fluoranteeni, Fluoranteeni,

Benso(a)püreeni, Indeno(1,2,3-cd)püreeni, Benso(g,h,i)perüleeni, Fenantreeni, Benso(a)antratseeni,

Krüseeni, Püreeni, DEHP, 2-klorofenooli, TCyT, 2,3,7,8-TCDF, 2,3,4,7,8-PeCDF, 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF,

OCDF, As, Ba, Cd, Ni, Pb, Zn, Cu, Cr sisaldused. Cd sisaldus ületab KeM 11.08.2010 määruse nr 38

sihtarvu.

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 9)

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemusel on ala sobilik kaadamiseks, tegemist suure ja sügava alaga.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 55 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 1 üliplastne möllsavi 0 0 0 0 0 1,3 1,3 5,1 7,7 21,4 21,4 19,1 61,9 30,4 92,3 32,9 >5,5

2 2 üliplastne savi 0 0 0 0 0 0,3 0,4 1,3 2,0 10,1 23,6 24,4 58,1 39,9 98,0 40,7 >2,5

3 3 väga plastne rohke liivaga möllsavi 0 0 0 0 0 0,3 0,5 34,3 35,1 32,9 11,5 6,0 50,4 14,5 64,9 22,3 >25,5

4 45 üliplastne möllsavi 0 0 0 0 0 0,4 0,6 3,4 4,4 31,0 18,4 17,5 66,9 28,7 95,6 30,0 >7,0

5 44 üliplastne möllsavi 0 0 0 0 0 0,9 0,8 5,6 7,3 27,3 20,2 16,2 63,7 29,0 92,7 31,3 >70,0

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutu

s-kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL S

wP IP S

IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

1 1 üliplastne möllsavi 248,9 249,6 249,3 108,6 48,3 60,3 3,33 2,63 6,9 11,0

2 2 üliplastne savi 307,1 304,1 305,6 138,4 60,4 78,0 3,14 2,60 7,0 11,9

3 3 väga plastne rohke liivaga möllsavi 109,4 106,7 108,1 58,0 28,7 29,3 2,71 2,64 5,7 4,2

4 45 üliplastne möllsavi 184,7 185,8 185,3 94,6 41,7 52,9 2,71 2,60 8,8 8,8

5 44 üliplastne möllsavi 212,5 203,2 207,9 103,8 43,6 60,2 2,73 2,62 8,1 9,0

keskm. org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

rohke org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

rohke org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

Proov

Lõimis Tabel 17

Pinnase omadused Tabel 18

Kruus Veeris

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

Proov

Veesisaldus

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Täpsustus

rohke org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

rohke org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 56 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

1 üliplastne möllsavi <0,002 <0,002 0,0061 0,011 >5,5 92,3 108,6 48,3 60,3

2 üliplastne savi <0,002 <0,002 0,0031 0,005 >2,5 98,0 138,4 60,4 78,0

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi Frost susceptibility groups according to ISSMFE TC 8

1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 1 lõimisekõver

Proovi 2 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 57 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

3 väga plastne rohke liivaga

möllsavi <0,002 0,015 0,035 0,051 >25,5 64,9 58,0 28,7 29,3

45 üliplastne möllsavi <0,002 0,0021 0,0075 0,014 >7,0 95,6 94,6 41,7 52,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 3 lõimisekõver

Proovi 45 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 58 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

44 üliplastne möllsavi <0,002 0,0021 0,008 0,014 >70,0 92,7 103,8 43,6 60,2

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

EKUK-i proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.10. Pärnu Pärnu proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (412) 6461203 527714

Proovivõtukoht (425) 6462455 527627

Proovivõtukoht (422) 6462460 528378

Proovivõtukoht (416) 6461645 528521

Proovivõtukoht (419) 6461068 528756

Proovid võeti 26.09.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

14⁰C, vahelduva pilvisuse ja vihmahoogudega, läänekaaretuulega, lainetus 1-2,5 m,

Setete lõimise kirjeldus tabelis 19 ja pinnase omadus tabelis 20

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad 2-klorofenooli, Ba, Ni, Pb, Zn, Cu, Cr sisaldused.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 59 (74)

Joonis 11 Pärnu proovivõtukohad

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 10)

Hüdrograafiliste mõõdistustööde käigus tuvastati, et alasse on kaadamistulemusena tekkinud ohtlikud

madalikud. Ala kaadamiseks sobilik, kuid vajalik tõhustada järelevalvet kaadamistöödele.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 60 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

5 412 keskliiv 0 0 0 0,7 0,7 4,0 74,3 19,4 97,7 1,2 0,1 0,1 1,4 0,2 1,6 12,5 2,4

4 425 keskliiv 0 0 0 0,2 0,2 0,8 21,2 77,0 99,0 0,1 0,2 0,1 0,4 0,4 0,8 50,0 2,1

3 422 jämeliiv 0 0 0,2 1,9 2,1 55,7 31,1 7,4 94,2 1,1 1,1 0,7 2,9 0,8 3,7 21,6 4,5

2 416 väheplastne möllikas peenliiv 0 0 0 0,1 0,1 1,0 1,5 86,9 89,4 5,9 0,6 2,2 8,7 1,8 10,5 17,1 1,6

1 419 väga plastne rohke liivaga savi 0 0 0 0,5 0,5 10,4 19,5 10,0 39,9 4,2 2,7 5,2 12,1 47,5 59,6 79,7 >30,5

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutus-

kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

5 412 keskliiv 18,1 17,7 17,9 2,64 0,7 0,4

4 425 keskliiv 20,9 20,9 20,9 2,67 2,0 0,4

3 422 jämeliiv 17,8 18,9 18,4 2,67 1,3 0,6

2 416 väheplastne möllikas peenliiv 29,9 29,9 29,9 27,5 24,1 3,4 1,71 2,68 7,2 1,1

1 419 väga plastne rohke liivaga savi 73,1 75,2 74,2 60,5 24,2 36,3 1,38 2,72 2,7 2,4

vähese karb.sisaldusega

vähese karb.sisaldusega

vähese org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

keskm. org. aine ja vähese karb.sisaldusega

Proov

Lõimis Tabel 19

Pinnase omadused Tabel 20

Täpsustus

Kruus Veeris

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

Proov

Veesisaldus

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

vähese karb.sisaldusega

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 61 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

412 keskliiv 0,13 0,21 0,28 0,31 2,4 1,6

425 keskliiv 0,07 0,10 0,13 0,15 2,1 0,8

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

4

Proovi 412 lõimisekõver

Proovi 425 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 62 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

422 jämeliiv 0,18 0,43 0,71 0,81 4,5 3,7

416 väheplastne möllikas

peenliiv 0,051 0,069 0,08 0,084 1,6 10,5 27,5 24,1 3,4

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 422 lõimisekõver

Proovi 416 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

2

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 63 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

419 väga plastne rohke liivaga

savi <0002 <0,002 0,0032 0,061 >30,5 59,6 60,5 24,2 36,3

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

Proovi 419 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.11. Virtsu Virtsu proovivõtukohad

Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

Proovivõtukoht (291) 6484876 469103

Proovivõtukoht (294) 6484261 469195

Proovivõtukoht (282) 6484516 469414

Proovivõtukoht (295) 6484928 469619

Proovivõtukoht (399) 6484360 469642

Proovid võeti 30.09.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

15⁰C, tugev põhjatuulega, lainetus 1-2 m,

Setete lõimise kirjeldustabelis 21 ja pinnase omadused tabelis 22

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 64 (74)

Joonis 12 Virtsu proovivõtukohad

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad Naftaleeni, Benso(b)fluoranteeni, Fluoranteeni, Benso(a)püreeni,

Indeno(1,2,3-cd)püreeni, Benso(g,h,i)perüleeni, Püreeni, 2-klorofenooli, Ba, Ni, Pb, Zn, Cu, Cr sisaldused.

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 11)

Kaadamisalaase on kaadatud sügavamatesse aladesse ja teekonnale kaadamisalasse.

Ala kaadamiseks sobilik.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 65 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6

0

6 0

.. .2

0

2 0 … 6

6 … 2

k o

k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o

k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6

.. .0

,0 0

2

k o

k k u

< 0

.0 0

2

d 6

0 /

d 1

0

1 291 väheplastne mölline peenliiv 0 2,2 3,7 2,4 8,3 2,1 29,4 33,7 65,2 16,0 5,1 2,4 23,5 3,0 26,5 11,3 10,6

2 294 väheplastne mölline peenliiv 0 0 0,3 0,5 0,8 3,9 21,6 57,4 82,9 9,1 4,3 1,0 14,4 1,9 16,3 11,7 5,8

3 282 väheplastne mölline peenliiv 0 3,6 1,5 3,0 8,1 4,6 4,9 56,9 66,4 14,7 5,1 2,9 22,7 2,8 25,5 11,0 6,1

4 295 väheplastne möllikas keskliiv 0 1,8 2,3 1,2 5,3 10,2 58,2 17,9 86,3 5,0 1,3 1,3 7,6 0,8 8,4 9,5 4,9

5 399

väheplastne rohke liivaga savikas

jämekruus 0 20,7 11,1 13,4 45,2 13,4 17,3 11,9 42,6 2,4 0,3 4,1 6,8 5,4 12,2 44,3 200

399 savine keskliiv 24,5 31,6 21,7 77,8 4,4 0,5 7,5 12,4 9,8 22,2 44,1

Eri-

mass

Karbo-

naat-sus

Kuumut

us-kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm 3

% %

1 291 väheplastne mölline peenliiv 44,6 43,2 43,9 28,2 21,5 6,7 3,34 2,70 10,8 2,6

2 294 väheplastne mölline peenliiv 45,5 45,2 45,4 28,3 21,4 6,9 3,47 2,68 10,5 2,1

3 282 väheplastne mölline peenliiv 30,2 30,1 30,2 25,1 21,2 3,9 2,29 2,66 14,4 1,2

4 295 väheplastne möllikas keskliiv 24,3 24,2 24,3 22,1 19,2 2,9 1,74 2,66 12,7 0,9

5 399 väheplastne rohke liivaga savikas

jämekruus 18,9 25,7 22,3 24,4 14,3 10,1 0,79 2,70 17,0 1,2

Proov

Veesisaldus

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Tabel 21

vähese org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

Kruus Veeris

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)

keskm. karb.sisaldusega

Proov

Tabel 22

Lõimis

Pinnase omadused

Täpsustus

keskm. org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

keskm. org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

vähese org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

< 0

,0 6

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 66 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

291 väheplastne mölline peenliiv 0,018 0,065 0,13 0,19 10,6 26,5 28,2 21,5 6,7

294 väheplastne mölline peenliiv 0,026 0,075 0,12 0,15 5,8 16,3 28,3 21,4 6,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

2

Proovi 291 lõimisekõver

Proovi 294 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 67 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

282 väheplastne mölline peenliiv 0,015 0,062 0,08 0,091 6,1 25,5 25,1 21,2 3,9

295 väheplastne möllikas keskliiv 0,07 0,21 0,29 0,34 4,9 8,4 22,1 19,2 2,9

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

4

Proovi 282 lõimisekõver

Proovi 295 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 68 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

399 väheplastne rohke liivaga

savikas jämekruus 0,015 0,30 1,40 3,00 200 12,2 24,4 14,3 10,1

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

Proovi 399 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

1L

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

5.12. Suur Katel Suur Katel proovivõtukohad

Proovivõtu aeg Koht Proovivõtukoha

koordinaadid

X Y

01.10.2014 kell 14.00-16.00 Proovivõtukoht (263) 6442496 408369

Proovivõtukoht (251) 6442235 408249

Proovivõtukoht (260) 6441714 407662

Proovivõtukoht (257) 6442222 406790

Proovivõtukoht (254) 6442989 407169

Proovid võeti 01.10.2014 tragi-proovivõtuseadmega. Ilmastiku tingimused proovivõtu ajal: õhutemperatuur

14⁰C, kuiv sademeteta päikseline, põhjatuulega, lainetus 1-2 m,

Setete lõimise kirjeldus tabelis 23 ja pinnase omadused tabelis 24.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 69 (74)

Joonis 13 Suur Katel proovivõtukohad

Keskmistatud proovi keemilise analüüsi tulemused on esitatud tabelis 25 lisas 13

Analüütilist määramispiiri ületavad 2-klorofenooli, p,p´-DDD, Ba, Ni, Pb, Zn, Cu, Cr sisaldused

Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused (lisas 12)

Ala looduslike settetega, sügav ja suur, märgatavaid kaadamisjälgi ei tuvastatud. Ala kaadamiseks sobilik.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 70 (74)

Sau Cu

koht märgis- Pinnas Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen Jäme Kesk Peen

tus EVS 1997-1:2003

> 6 0

6 0 ..

.2 0

2 0 … 6

6 … 2

k o k k u

2 … 0 ,6

0 ,6 … 0 ,2

0 ,2 … 0 ,0 6

k o k k u

0 ,0

6 ..

.0 ,0

2

0 ,0

2 ..

.0 ,0

0 6

0 ,0

0 6 ..

.0 ,0

0 2

k o k k u

< 0 .0

0 2

d 6 0 /

d 1 0

1 263 väheplastne möllikas peenliiv 0 1,1 1,1 1,5 3,7 3,0 39,3 41,2 83,5 5,4 3,7 1,9 11,0 1,8 12,8 14,1 7,2

3 251 väheplastne kruusaga möllikas keskliiv 0 1,3 3,6 6,8 11,7 22,1 35,5 17,0 74,6 6,3 3,1 2,3 11,7 2,0 13,7 14,6 14,2

251 mölline keskliiv 25,0 40,2 19,3 84,5 7,1 3,5 2,6 13,2 2,3 15,5 14,8

4 260 väheplastne savikas keskliiv 0 0 0 0,3 0,3 2,4 71,5 17,9 91,8 3,2 0,8 2,7 6,7 1,2 7,9 15,2 3,2

2 257 väheplastne kruusaga möllikas keskliiv 0 16,0 4,2 4,7 24,9 15,8 29,7 16,5 62,0 4,9 3,0 3,5 11,4 1,7 13,1 13,0 21,7

257 mölline keskliiv 21,0 39,5 22,0 82,5 6,5 4,0 4,7 15,2 2,3 17,5 13,1

5 254 väheplastne kruusaga möllikas keskliiv 0 6,5 3,7 7,1 17,3 9,5 51,6 15,0 76,1 3,4 1,5 1,2 6,1 0,5 6,6 7,6 3,7

254 möllikas keskliiv 11,5 62,4 18,1 92,0 4,1 1,8 1,5 7,4 0,6 8,0 7,5

Eri-

mass

Karbo-

naatsus

Kuumutus-

kadu

koht märgis- Pinnas wn wn wn wL

S wP IP

S IL

**

s

**

CaCO3

**

u

tus EVS 1997-1:2003 % % % % % % g/cm

3 % %

1 263 väheplastne möllikas peenliiv 38,0 36,4 37,2 23,7 20,3 3,4 4,97 2,65 4,7 1,3

3 251 väheplastne kruusaga möllikas keskliiv 25,8 25,6 25,7 21,3 16,9 4,4 2,00 2,68 8,4 1,7

4 260 väheplastne savikas keskliiv 27,4 28,0 27,7 21,2 17,4 3,8 2,71 2,70 3,6 0,9

2 257 väheplastne kruusaga möllikas keskliiv 23,8 23,3 23,6 21,6 16,1 5,5 1,35 2,64 6,6 0,7

5 254 väheplastne kruusaga möllikas keskliiv 25,6 25,7 25,7 21,0 17,7 3,3 2,41 2,65 4,9 13,4

vähese karb.sisaldusega

keskm. karb.sisaldusega

rohke org. aine ja vähese karb.sisaldusega

Tabel 24Pinnase omadused

Proov

Veesisaldus

Täpsustus

vähese org. aine ja vähese. karb.sisaldusega

vähese org. aine ja keskm. karb.sisaldusega

Kruus Veeris

Fraktsiooni läbimõõt mm, sisaldus %

Liiv Möll

Plastsuspiirid (Rootsi koonus)Proov

Tabel 23Lõimis

< 0

,0 6

< 0

,0 0

2 /

< 0

,0 6

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 71 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

263 väheplastne möllikas peenliiv 0,032 0,13 0,18 0,23 7,2 12,8 23,7 20,3 3,4

251 väheplastne kruusaga

möllikas keskliiv 0,031 0,19 0,32 0,44 14,2 13,7 21,3 16,9 4,4

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 263 lõimisekõver

Proovi 251 lõimisekõver

proovi

märgistus Proovivõtukoht

1

3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

läbimõõt diameter mm

s is

a ld

u s

c o

n te

n t

%

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Sau

Clay

Möll

Silt

Liiv

Sand

Kruus

Gravel

Veeris

Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 72 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

260 väheplastne savikas keskliiv 0,10 0,21 0,28 0,32 3,2 7,9 21,2 17,4 3,8

257 väheplastne kruusaga

möllikas keskliiv 0,03 0,20 0,38 0,65 21,7 13,1 21,6 16,1 5,5

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

proovi

märgistus Proovivõtukoht

4

Proovi 260 lõimisekõver

2

Proovi 257 lõimisekõver

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

s is

a ld

u s c

o n

te n

t %

läbimõõt diameter mm

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

s is

a ld

u s

c

o n

te n

t %

läbimõõt diameter mm

1L

1L

1 2 3 4

1 2 3 4

Sau Clay

Möll Silt

Liiv Sand

Kruus Gravel

Veeris Cobble

Sau Clay

Möll Silt

Liiv Sand

Kruus Gravel

Veeris Cobble

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 73 (74)

Pinnas Soil d10 d30 d50 d60 Cu <0,06 wL S

wP IP S

EVS 1997-1:2003 mm mm mm mm % % % %

254 väheplastne kruusaga

möllikas keskliiv 0,11 0,22 0,34 0,41 3,7 6,6 21,0 17,7 3,3

Külmaohtlikkuse piirid ISSMFE TC 8 järgi 1; 2 - külmaohtlik 1L; 3; 4 - ei ole külmaohtlik

Proovi 254 lõimisekõver

EKUK-i proovi

märgistus Proovivõtukoht

5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,001 0,01 0,1 1 10 100

s is

a ld

u s c

o n

te n

t %

läbimõõt diameter mm

1L

1 2 3 4

Sau Clay

Möll Silt

Liiv Sand

Kruus Gravel

Veeris Cobble

6. Kokkuvõte

Töö tulemusena mõõdistati Tellija poolt valitud 12 kaadamisala. Alaldelt võeti 5 üksikproovi, millest määrati

pinnase füüsikalised omadused ja iga ala keskmistatud proovist määrati keemilised näitajad.

Pinnaseproovid on võetud 30 cm sügavuselt merepõhjast. Alade loodusliku fooni ja kaadatud pinnase

keemiliste ning füüsikaliste omaduste kohta andmed puuduvad, mistõttu ei olnud võimalik selle töö raames

läbi viia uuringut milline pinnasetüüp on vastuvõtlik ja tundlik kaadamisproduktidele ning milline pinnasetüüp

seob kõige rohkem kaadamisprodukte.

Praktikast on teada, et liivpinnas on hästi vett läbilaskev (filtratsioonimoodul k = > 0,1 m /ööp) ja lahusena

sinna kogunenud ained võivad kiiresti edasi kanduda. Savipinnase filtratsioonimoodul on väike ( k = < 0,01

m/ööp) ja lahusena sinna kogunenud ained võivad jääda paikseks. Arvestama peab, et nn puhast tüüpilist

pinnast ei ole, kõik pinnased on heterogeensed, kihitatud, erinevate omadustega, erineva tihedusega ja

erineva võimega aineid siduda. Millised ained kogunevad, millised ained lagunevad, lahustuvad ja edasi

kanduvad on vajalik edaspidiste põhjalike uuringute tulemusena välja selgitada.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine 74 (74)

Keemiliste näitajate puhul on tinglikult võetud piirväärtused Keskkonnaministri 11.08.2010 a määrusest nr 38

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Määruses kehtestatud sihtarvu ületasid kaadmiumi

sisalduse osas:Peitenina, Vormsi S, Rukkirahu ja Paldiski kaadamisalade keskmistatud proovid. Põhjusel, et

puuduvad uuringud ning põhjasetetele ei ole kehtestatud piirnorme on teiste määratavate näitajate puhul

viidatud vaid analüüsimeetodite analüütilist määramispiiri ületavatele väärtustele.

Tööd teostati vastavalt Majandus-ja kommunikatsiooniministri 06.012.2002.a määruse nr 27 „Hüdrograafiliste

mõõdistustööde tegemise kord“ nõuetele. Mõõdistuste tulemused esitati Veeteede Ametile.

Soovitused alade kasutamise kohta:

1. Kaadamisalad on suured, ettepanek on moodustada kaadamisaladesse ruudustikud.

Keskkonalubade väljastamisel kaadamisalaldele kaadajatele määrata piirkond kuhu loa saaja

kaadab. Süstematiseerimine aitab lihtsustada ja tõhustada järelevalvet kaadamistööde osas.

2. Siiani on toimund kaadamistööd juhuslikkuse printsiibil, millest tõttu on tekkinud olukord, kus osad

kaadamisalade piirkonnad on muutunud navigatsiooniohtlikeks. Ettepanek on fikseerida minimaalne

sügavus kaadatavale materjalile.

Hüdrograafiliste mõõdistuste tulemusena sobivad kaadamiseks 8 kaadamisala. Kolmel kaadamisalal on

vajalik koheselt teostada järelevalvet kaadamistöödele ( Pärnu, Vormsi S ja Munalaiu). Kaadamisalade

nimekirjast tuleks välja arvata Rukkirahu, kui kaadamiseks mitte sobiv ala.

Ettepanekud kaadamisalade paremaks kasutamiseks:

1. Kaadamistööde alustamisel eelnevalt kaadamiseks ettenähtud materjali uuring, selgitamaks välja

millise materjaliga on tegu ja milliseid ained pinnas sisaldab.

2. Konkreetse kaadamisala piirkonna loodusliku fooni ja põhjasetete füüsikaliste ja keemiliste omaduste

väljaselgitamine.

3. Teostada eeluuring kaadatava materjali sobivuse kohta ette antud kaadamisala piirkonnas, viies läbi

teadusuuringu kaadamismaterjali siduvuse kohta olemasoleva loodusliku või juba kaadatud

pinnasega.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Piret Toonpere

Lemma OÜ

[email protected]

Teie 14.02.2023

Meie 08.03.2023 nr 6-5/23/3109-2

Vastus võimaliku kaadamisala küsimusele

Soovisite informatsiooni, kas Keskkonnaametil on teada Vormsi S kaadamisala käesolevaks ajaks

järelejäänud mahtuvus. Samuti soovisite teada, kas Keskkonnaamet peab põhimõtteliselt võimalikuks

Väinamere linnu- ja loodusalale uue kaadamisala rajamist (eeldusel, et kaadamisala jääks väljaspoole

kaitse-eesmärgiks olevate mereelupaikade esinemisala). Kui jah, siis palusite välja tuua ka see, kas

Keskkonnaametil on omapoolseid kaadamisala asukoha alternatiivi ettepanekuid.

Vajate eelnimetatud küsimustele vastust, kuna olete konsulteerimas Heltermaa sadama detailplaneeringu

KSH koostamist ning sadama laiendusega kaasneb süvendamine ja vajadus materjal merre kaadata.

Vormsi S kaadamisala mahtuvusest ja kaadamisala asukoha alternatiividest

Vormsi S kaadamisala on ajalooline kaadamisala, millele ei ole määratud maksimaalset mahtuvust.

2014. a Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) töös „Eesti merealal asuvate kaadamisalade

merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate väljaselgitamine“ (töö on lisatud käesolevale kirjale)

on toodud välja järgnev: „Hüdrograafiliste mõõtmiste tulemused näitavad, et kaadamisalasse on

kaadamise tulemusel tekkinud madalik (Proovi 331 vahetus läheduses), sellest tulenevalt on vajalik ala

kaadamispiirkonnad täpsustada vältimaks kaadatava materjali kaadamist väljaspoole kaadamisala.

Kaadamisala kunstlikult tekitatud madalikule on edaspidine kaadamine ohtlik ning piirkond

kaadamiseks ebasobiv. Kaadamisala teised piirkonnad on kaadamiseks sobilikud“.

Siiski looduskaitselistest piirangutest tulenevalt ei oleks lubatud kaadata kaadamisala kaguserva, kuna

see paikneb Vormsi maastikukaitseala Rumpo sihtkaitsevööndi lähedal, kuhu setted võivad kanduda (ja

kohalike elanike hinnangul on 1990-ndatel ka kandunud).

Kuna Vormsi S kaadamisala on madal, ei saa praeguste andmete kohaselt välistada selliste

suuremahuliste tööde raames kaadamisest tulenevat ohtu keskkonnale. See on aga alus veeloa andmisest

keeldumiseks (veeseadus § 192 lg 3 p 10). Seega on vajalik uue sobivama koha leidmine.

Eesti mereplaneering ei välista kaadamisala loomist hoiualale, kuna seal on kirjutatud järgnevat: „Uute

kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatava tegevuse

elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju.“

Kaadamisala valimisel tuleb arvesse võtta keskkonnaalaseid kaalutlusi ja ka majanduslikku ja tegevuse

otstarbekust.

Hea kaadamisala on selline, kus materjali edasikandumise risk on madal:

 põhja tüüp – settekivimid;

 batümeetria – ümbritsevast alast sügavam;

2 (3)

 keskmised hoovuse kiirused, suunad ja põhja kalle – resuspendeeritud setted liiguvad hoovuse ja

põhja klade suunas, keskmine hoovuse kiirus <5 cm/s, maksimaalne <10 cm/s;

 sügavus > 10 m.

Looduskaitselised piirangud ning võimaliku kaadamisala asukoha alternatiivid

Heltermaa sadamaga piirnev ja selle lähiümbrusesse jääv mereala kuulub Väinamere hoiuala1 koosseisu.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi2.

Väinamere hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku3 Väinamere loodusalana ja Väinamere

linnualana. Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi4 I lisas nimetatud linnuliikide ja I

lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere loodusala on moodustatud

loodusdirektiivi5 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks.

Väinamere loodusalal kaitstavad mereelupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160) ja karid (1170).

Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskavas6 on nende elupaigatüüpide leviku ja seisundi

hindamisel lähtutud aastatel 2006-2008 TÜ Eesti Mereinstituudi poolt tehtud Väinamere merepõhja

elustiku inventuurist (inventuur viidi läbi EL LIFE projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas”

raames). Selle inventuuri tulemuste kohaselt ületavad elupaigatüüpide veealused liivamadalad, karid

ning liivased ja mudased pagurannad pindalad suuresti Natura alade määramisel seatud eesmärke.

Samas laiad madalad lahed ning rannikulõukad ei anna pindalaliselt kokku eesmärgiks seatud pindala.

Lisaks viidatud inventuurile on teostatud mereelupaigatüüpide modelleerimine, mis annab

mereelupaigatüüpide esinemise tõenäosuse mingis rannikumere piirkonnas. Seejuures on mitmete

mereelupaigatüüpide tõenäoline esinemine rannikumeres, sh Väinamere hoiualal ja loodusalal oluliselt

laiem võrreldes varasemate inventuuridega.

Heltermaa sadama piirkonnas ja sellest võimalikus kaadamiseks sobivas raadiuses on kaitstavatest

elupaigatüüpidest tõenäoline veealuste liivamadalate, liivaste ja mudaste pagurandade ning karide

esinemine.

Väinamere hoiuala mereosa kaitsekorralduskava peab oluliseks keelata ehitus-, süvendus- ning

kaadamistööd veealuste liivamadalate elupaigatüübil Kassari lahe ning Väinamere keskosa piirkonnas

ning selle lähialadel, kuna see rikuks mereala veerežiimi. Samas mujal vajavad merepõhja morfoloogia

muutmisega seotud tegevused kaitsekorralduskava kohaselt keskkonnamõjude hindamist.

Liivaste ja mudaste pagurandade ning karide puhul on nimetatud kaitsekorralduskava leidnud, et vajadus

aktiivse kaitse järele on väike, oluline on vältida elupaika kahjustavat ehitustegevust ning elupaigas

planeeritava ehitustegevuse puhul on eelnevalt vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

Väinamere linnuala kaitse-eesmärkideks seatud rändlinde ohustavad eelkõige õlireostus,

eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja häirimine, samuti on potentsiaalseks väga oluliseks

ohuks erinevad ehitusprojektid meres (sillad, tuulepargid). Haudelinnustiku seisukohalt on suurimateks

ohtudeks õlireostus, häirimine ning toidubaasi muutused.

1 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 157 „Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 233

“Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmine“ 2 Looduskaitseseadus § 32 lg 2 3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 5 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 6 Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade

(osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022;

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-1050029001

3 (3)

Arvestades, et Heltermaa ja Rohuküla vahele jääval merealal on piirkondi, kus mereelupaigatüüpide

esinemise tõenäosus on väga väike või neid ei esine eeldatavalt üldse, siis on Keskkonnaameti hinnangul

tõenäoliselt võimalik leida uus kaadamisala, mille mõju Väinamere hoiuala, loodusala ja linnuala kaitse-

eesmärkidele on väiksem kui Vormsi S kaadamisala puhul.

Keskkonnaamet ei saa välja pakkuda asukoha alternatiive, kuid üldjuhul on kaadamise mõju

kaitstavatele elupaigatüüpidele ja liikidele väiksem neis piirkondades, mis jäävad sügavamatesse mere

osadesse ning rannikust ja laidudest kaugemale.

Uue kaadamisala leidmiseks tuleb teostada keskkonnamõju hindamine (sh Natura hindamine) ning selle

raames kindlasti ka mereelupaigatüüpide uuring.

Vee-elustikust ja kaadamisala alternatiivide valikust

Vee-elustiku seisukohast on võimalik leida uus kaadamisala, mis ei mõjutaks elustikku nii suurel määral

kui Vormsi S ala. Uue ala väljapakkumisel peavad olema alternatiivid ja enne tuleb teostada

mereelupaikade uuring ning kalastiku seire. Samuti tuleb teha sette ja hõljumi liikumise analüüs

kaadamise korral (arvestades erinevaid tuulesuundasid ja tugevusi). Kõik ohutegurid tuleb kaardistada.

Parim alternatiiv vee-elustiku seisukohast on Heinlaiust idas, kus sügavamates kohtades on veesügavus

7-8 meetrit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Eesti merealal asuvate kaadamisalade merepõhjasetete füüsikaliste ja keemiliste näitajate

väljaselgitamine.pdf

Kai Ginter 5699 4373 (meri)

[email protected]

Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)

[email protected]

Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik)

[email protected]

Ester Pindmaa 5696 6409

[email protected]

___________________________________________________________________________ Vallamaja tel: 463 6840 Tempa küla 463 6841

Hiiumaa vald e-post: [email protected]

92348 HIIUMAA http://vald.hiiumaa.ee/ Reg nr 77000542

HIIUMAA VALD

PÜHALEPA OSAVALLA VALITSUS

Ametid, puudutatud isikud kuupäev digiallkirjas nr 8-4./23-2

ja asutused

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

ettepanekute küsimine (Heltermaa sadam, Heltermaa k)

Hiiumaa Vallavolikogu algatas 16.12.2023 otsusega nr 20 Heltermaa sadama detailplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH).

Detailplaneeringu eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine,

maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja

neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine

ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning

kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine. Planeeringusse

haaratud merealale on kavas ehitada kaubakai ja parvlaeva seisukai. Lisaks võib kaasneda ka

lainemurdjate/muulide kavandamise vajadus. Kogu algatamise otsuse kohasele planeeringualale

jääva mereala ulatuses toimub tahkete ainete merre paigutamine). Süvendusala jääb aga

väljapoole planeeringu algatamisotsuse kohast planeeringuala.

Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa Vallavalitsus koostöös

planeerimiskonsultandiga K-Projekt Aktsiaselts ning KSH eksperdiga Lemma OÜ. Koostöös

konsultantidega on täpsustatud esialgsed detailplaneeringu lähteseisukohad ning koostatud KSH

programm.

Tuginedes planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 ja § 124 lõikele 9 küsime nende kohta ettepanekuid

planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt.

Kõik ettepanekud ja tähelepanekud, mida soovite esitada edasise planeeringu koostamise ja KSH

juures arvestamiseks, palume saata hiljemalt 5. mail 2023 aadressil [email protected] või

kirjaga aadressil Vallamaja Tempa küla, 92348 Hiiumaa vald.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmiga on võimalik tutvuda aadressil

Vallamaja Tempa küla Hiiumaa vald.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Eller

osavallavanem

Lisa: Heltermaa sadama detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm

Mai Julge 463 6845; [email protected]

Tallinn 2023

Heltermaa sadama detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

2

Nimetus: Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Tellija: Hiiumaa Vallavalitsus Reg nr 77000424

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Keskväljak 5a, 92413 Tel 463 6082 E-post [email protected]

DP koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Reg nr 12203754 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 6a, 10151 Tel +372 6264100 E-post [email protected]

DP juhtivkonsultant: Ülle Kadak (Ruumilise keskkonna planeerija tase 7)

KSH teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Huvitatud isik: Aktsiaselts Saarte Liinid Reg nr 10216057

Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819 Tel +372 453 0140 E-post [email protected]

Töö versioon: 16.03.2023

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

3

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 5

2 Detailplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6

2.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded ................................................................................................. 6

2.2 Planeeringu koostamistingimused ........................................................................................... 7

2.3 Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus .......................................................................... 9

2.4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega ............................................................. 10

2.4.1 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 ............................................................. 10

2.4.2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ............................................. 10

2.4.3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................... 11

2.4.4 Hiiumaa valla arengukava 2035+ .................................................................................... 11

2.4.5 Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering ................................... 11

2.4.6 Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering8 ................. 11

3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm .................................................................... 12

3.1 Eesmärk .................................................................................................................................. 12

3.2 Võimalike kaadamisalade kaardistamine ............................................................................... 12

3.3 Alternatiivid ............................................................................................................................ 15

3.3.1 0-alternatiiv ..................................................................................................................... 15

3.3.2 I-alternatiiv ...................................................................................................................... 15

3.3.3 Kaadamisala alternatiivid ................................................................................................ 17

3.3.4 Muud alternatiivid .......................................................................................................... 17

3.4 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus .................................................................. 18

3.4.1 Heltermaa sadam ............................................................................................................ 18

3.4.2 Looduskaitselised objektid ja alad .................................................................................. 19

3.4.3 Kultuuripärand ................................................................................................................ 20

3.5 Asjakohaste mõjude selgitamine............................................................................................ 22

3.5.1 Mõju Natura aladele ehk Natura eelhindamine ............................................................. 22

3.5.2 Mõju merekeskkonnale .................................................................................................. 29

3.5.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................................................... 30

3.5.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ja lõhn ........................................................................... 30

3.5.5 Mõju taristule.................................................................................................................. 31

3.5.6 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele ................................................................ 31

3.5.7 Mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus ......................................................................... 31

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

4

3.5.8 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale 31

3.5.9 Jäätmeteke ...................................................................................................................... 31

3.5.10 Mõju kultuuripärandile ................................................................................................... 31

3.5.11 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .......................................................... 32

3.5.12 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega 32

3.5.13 Mõju hädaolukordadest ja mõju laevaliikluse ohutusele ............................................... 32

3.6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud ............................................................................. 32

4 Osapooled ja KSH ekspertgrupp ................................................................................................... 35

5 Ajakava ......................................................................................................................................... 38

Lisad ..................................................................................................................................................... 39

Lisa 1 Detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise otsus .......................................................... 39

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

5

Sissejuhatus

Aktsiaselts Saarte Liinid (edaspidi Arendaja) esitas 07.10.2021. a taotluse detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamiseks. Heltermaa sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Hiiumaa Vallavolikogu 16.12.2021. a otsusega nr 20.

Hiiumaa Vallavalitsus algatas KSH planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lg-te 5, 7 ja 10, § 125 lg 2, § 77 lg-te 1 ja 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p-de 16 ja 17, § 33 lg 1 p 3, § 35 lg-te 2, 5 ja 6 alusel.

KSH on algatatud, sest DP-ga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 16 kohaselt on maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, ja KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.

Arendaja esitatud DP taotluse kohaselt on DP ala suurus 9,4 ha ja sellel asuvad kuus kinnistut tervikuna, kaks riigitee alust kinnistut osaliselt ja seotud mereala. Võimalik on vajadus laiendada planeeringuala planeeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu alal asub funktsioneeriv sadam, mis teenindab reisiparvlaevu liinil Heltermaa– Rohuküla, kauba- ja kalalaevu ning väikelaevu. Tulenevalt suurenenud reisijate- ja kaubaveo mahtudest on tekkinud vajadus vabastada avaliku liiniveo teenindamiseks kasutatav sadamaala kaubavedudest koos selleks vajalike laoplatside ja universaalkai ehitamisega. Samuti on tekkinud vajadus täiendava kai rajamiseks reisiparvlaevadele.

Planeeritav kaubakai hakkab teenindama aluseid, mille veeväljasurve ületab 1350 tonni. Kaubakai rajamisel uputatakse merre tahkeid aineid mahuga üle 10 000 m3 ja tuleb teostada süvendustöid mahuga üle 10 000 m3. Uue kaubakai valmimisega Heltermaa sadama olemasolev kaubamaht lähiaastatel ei suurene ja jääb aastas 150 000 tonni piiresse.

Keskkonnamõju strateegiline hindamise koostamine on oma olemuselt kaheetapiline protsess. Esimeses etapis koostatakse KSH programm ehk lähteülesanne hindamiseks ning teises etapis KSH aruanne ehk hindamistulemusi kokkuvõttev dokument. Käesoleva dokumendi näol on tegu KSH programmiga, millega pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

6

2 Detailplaneeringu lähteseisukohad

2.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Planeeringusse haaratud merealale on kavas ehitada kaubakai ja parvlaeva seisukai. Lisaks võib kaasneda ka lainemurdjate/muulide kavandamise vajadus. Kogu planeeringualale jääva mereala ulatuses toimub tahkete ainete merre paigutamine). Eskiisplaanile (Joonis 3) märgitud süvendusala jääb aga väljapoole planeeringu algatamisotsuse kohast planeeringuala.

KSH objektiks oleva DP ala suurus on u 9,4 ha (Joonis 1) ja sellel asuvad kuus kinnistut tervikuna, kaks riigitee alust kinnistut osaliselt ja seotud mereala:

− Heltermaa sadam (kü 63902:001:0645, tootmismaa 70%, ärimaa 20% ja ühiskondlike ehitiste maa 10%) pindalaga 6,49 ha;

− Anti (kü 63902:001:0050, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%) pindalaga 5598 m2;

− Heltermaa alajaam (kü 63902:001:2230, tootmismaa 100%) pindalaga 48 m2;

− Unga (kü 63902:001:0255, tootmismaa 80% ja ärimaa 20%) pindalaga 2712 m2;

− Suuremaja-Sadama (kü 20501:001:1343, maatulundusmaa 100%) pindalaga 3071 m2;

− Elisa mast (kü 63902:001:0620, ärimaa 100%) pindalaga 77 m2;

− 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee (kü 63902:001:3971, transpordimaa 100%) pindalaga 16,30 ha;

− 12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla tee (kü 63902:001:4010, transpordimaa 100%) pindalaga 13,87 ha;

− lisaks mereala, mis hõlmab ka akvatooriumis asuvat võimalikku süvendusala ning täiendavaid lainemurdjaid/muule.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

7

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Planeeringuala võib hõlmata lisaks mereala, mis hõlmab ka akvatooriumis asuvat võimalikku süvendusala ning täiendavaid lainemurdjaid/muule, mis jäävad sadama akvatooriumisse.

2.2 Planeeringu koostamistingimused

Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga liidetakse AS Saarte Liinidele kuuluvad katastriüksused üheks krundiks.

Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Planeeringuga määratakse planeeringualal hoonestusala ja ehitusõigus peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Täpsustada tuleb kaldaala täitmise ulatus seoses uue kaubakai ja reisiparvlaevakai rajamisega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga.

Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete hoonete projekteerimiseks, mis vastaksid tänapäevastele nõuetele. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et:

− ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest;

− hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale;

− suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

8

Liikluskorralduse määramine

Detailplaneeringu koostamisel tuleb lahendada riigimaanteede ristmiku liikluskorraldus, et tagada ohutu juurdepääs reisiparvlaevade kassadele ja ootealale, kavandatavale kaubasadamale ning Sarve küla suunas liiklejatele. Lahenduse koostamisel tuleb arvestada sadama suurema läbilaskevõime vajadusega ning analüüsida võimalusi reisiparvlaevade sadamaala suurendamiseks (täiendavate kassapääslate ja ooteala radade rajamiseks või olemasolevate pikendamiseks). Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine.

Samuti tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu, analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele ning teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega.

Sel eesmärgil haaratakse planeeringualasse lisaks sadama territooriumile osaliselt ka riigimaantee nr. 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja (katastritunnus 63902:001:3971, pindala 16,30 ha, sihtotstarve transpordimaa 100%) ja riigimaantee nr. 12101 Heltermaa-Sarve-Aruküla (katastritunnus 63902:001:4010, pindala 14,01 ha, sihtotstarve transpordimaa 100%) katastriüksused.

Kaasaegsel tasemel on vajalik lahendada mootorsõidukite, jalakäijate ja kergliiklejate liiklus sadamaalale sisse- ja väljapääsudel ning sadamaalal. Sadama territooriumil on oluline eraldada parvlaevapiletiga jalakäijad muust jalakäijate liiklusest. Näha ette lihtne ja arusaadav teekond piletita sõidukitele, millega transporditakse parvlaevadele kaupa või tullakse vastu jalgsi reisijatele. Kavandada uus juurdepääsutee planeeritavale kaubakaile planeeringuala lõunaosas. Samuti on detailplaneeringu koostamisel vajalik analüüsida sõidukite ja jalgrataste parkimisalade laiendamise vajadust ning nende varustamist laadimistaristuga.

Kaubasadama juurde on vajalik kavandada kaasaegsetele nõuetele vastav tollitsoon ja tagada turvanõuded sadamateenuse osutamisel, mis tulenevad rahvusvahelisest konventsioonist inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelisest laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksist (ISPS koodeks), samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta.

Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritsevat looduskeskkonda ja hoonestust. Reisijatele mõeldud sadamaala, jalgteed ja puhkekohad tuleb kavandada avaliku väljaku ja pargi põhimõtteid järgides. Kõva kattega alade vahele on vajalik luua haljastatud alasid, mis aitavad immutada liigset sadevett ning vähendada suviste kuumasaarte tekkimist. Jalgteede äärde ja puhkealadele kavandada istumiskohti, mis võimaldavad vajadusel varjuda päikese ja/või tuule eest (nt puuvõrad ja/või varjualused).

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. Jäätmekäitlus sadama territooriumil toimub vastavalt Sadamaseaduses toodud nõuetele.

Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalikud rajatised, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldatakse üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatise planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus lahendatakse planeeringualal olemasoleva puurkaevu baasil säilitades väljaehitatud veevarustus Kiviranniku ja Suuremaja kinnistutele. Kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt. Täpsem

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

9

kanalisatsiooni lahendus selgub planeeringu koostamisel. Sadama territooriumil on olemasolev bioloogiline puhasti (PUH0390220).

Määrata tingimused roheenergia tootmise seadmete (energiatuulikud, täiendavad päikesepaneelid) paigutamiseks planeeringualale.

Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonna reguleerivatest dokumentidest ja normidest.

Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadus ja nende ulatus.

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

Keskkonnatingimused

Kavandatud lahendused peavad viima keskkonnariskid miinimumini.

2.3 Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

− seletuskiri;

− joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised) Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon, sademevesi) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, haljastus;

− ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

− lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

Detailplaneeringu kooskõlastamine

− Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt või paberkandjal (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] või pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).

− Detailplaneering tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Keskkonnaameti, Maa-ameti, Päästeameti, Transpordiameti ja tehnovõrkude valdajatega.

− Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab riigihalduse minister.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

10

Detailplaneeringu vastuvõtmine

− Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavolikogule vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile Vallamaja, Tempa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa).

Detailplaneeringu kehtestamine

− Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

2.4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega

2.4.1 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–20351

Arengukavaga soovitakse muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Arengukavaga soovitakse arendada keskkonnasäästlike rajatisi ja teenuseid sadamates.

Arengukava kohasel on enamik Eesti sadamaid avatud või poolavatud veealade/akvatooriumidega. Arvestades kliimamuutusi, amortiseeruvad sadamarajatised kiiremini. Et kliimamuutuste mõjudega kohaneda, tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja otstarbeliste projektide rahastamiseks.

Arengukavas on üheks arenguobjektiks merendus. Merenduses soovitakse arendada välja toimiv väikesadamavõrgustik koos nüüdisaegsete teenustega. Uute väikesadamate arendamisel on kesksel kohal ohutuse tagamine, sadamakoha loodustingimuste sobivus ning juurdepääsuteede võrgustiku rajamine. Laienev väikesadamavõrgustik suurendab ka väikelaevade ja nende juhtide arvu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas arengukavaga.

2.4.2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering2

Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114.

Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine.

Sadamate osas rõhutab planeering mitmeotstarbelise kasutuse vajadust. Heltermaa puhul nähakse vajadust merepääste kasutusviisi lisandumiseks.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega, aidates kaasa sadama mitmeotstarbelise kasutuse arendamisele.

1 https://valitsus.ee/media/4015/download 2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

11

2.4.3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 3

Hiiu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/65.

Hiiu maakonnaplaneeringus tuuakse välja olulise arengupotentsiaaliga sadamad. Ühenduste parendamisel on oluline reisi- ja kaubasadama funktsioonide mitmekesistamise ning teenuse kvaliteedi parendamise seisukohalt reisisadam Heltermaa. Seoses uute laevade tulekuga vajab sadam rekonstrueerimist ning reisijate teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamist. Samuti on Heltermaa sadama rekonstrueerimine vajalik kaubaveo arendamiseks ja turismi arenguks.

Planeeringuga kavandatav on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega.

2.4.4 Hiiumaa valla arengukava 2035+4

Tuginedes Hiiumaa valla arengukavale, siis on Heltermaa poolel ülioluline kauba- ja reisijakai eraldamine. Arengukava seab eesmärgiks ka, et Heltermaa sadama piirkonna liikluskorraldus muudetakse ohutuks. Samuti on vajalik parvlaevaliikluse elektrifitseerimiseks vajaliku taristu väljaarendamine Heltermaa sadamas.

Arengukava tegevuskava näeb ette Heltermaa ja Rohuküla sadamatesse lisa sildumisvõimaluse loomise vajadust ja lainemurdja ehitamist liinilaevu teenindava akvatooriumiosa kaitseks ja eraldiseisva kaubakai ehitamist Heltermaa sadamasse.

Detailplaneering on kooskõlas valla arengukavaga.

2.4.5 Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering5

Pühalepa valla Hagaste–Heltermaa piirkonna osaüldplaneering on kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 20.12.2005. a otsusega nr 33.

Planeeringuala paikneb osaliselt (vähesel määral ala loode nurgas) üldplaneeringu alal. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu kohases kehtestatud detailplaneeringu alal.

Üldplaneering ei sea piiranguid planeeringualale.

2.4.6 Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering5

Pühalepa valla Heltermaa–Sarve–Salinõmme piirkonna osaüldplaneering on kehtestatud Pühalepa Vallavolikogu 29.12.2008. a otsusega nr 334.

Planeeringuala paikneb osaliselt üldplaneeringu kohasel sadama maal ja osaliselt Väinamere hoiualal.

Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale võib sadamates ja lautrikohtadel rajada ainult merega või kalapüügiga seotud hooneid ja rajatisi.

Üldplaneering ei sea piiranguid planeeringualale.

3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-maakonnaplaneering-2030/ 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/428092022007 5 https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

12

3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

3.1 Eesmärk

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

3.2 Võimalike kaadamisalade kaardistamine

Lähtuvalt riigihanke 253113 tehnilisest kirjeldusest ja Keskkonnaameti 26.01.2022 kirjast nr 6- 5/22/648-2 tuleb Heltermaa sadama detailplaneeringu KSH käigus käsitleda süvendatava materjali kaadamisega kaasnevaid mõjusid, sh tuleb leida sobilik kaadamisala.

Veeseaduse alusel tuleb kaadamiskoha määramisel arvesse võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele.

Heltermaa sadamale lähim kaadamisala on Vormsi S kaadamisala, mis asub Väinamere hoiualal. Kaadamisala on madal, läheduses asuvad siia ja kevadkuduräime kudealad, ala on tuhandete hahkade sulgimispaik. Lisaks paikneb Vormsi maastikukaitseala Rumpo sihtkaitsevööndi lähedal, kuhu setted võivad kanduda (ja kohalike elanike hinnangul on 1990ndatel ka kandunud). Seega ala pigem ei sobi suuremahuliseks kaadamisalaks6. Seni on ala olnud kasutuses väiksemate mahtude korral ning järgides kitsendusi (piirangutega tuulesuunale, tugevusele, kaadamisajale ja täpsemale alale (süvendatud pinnase kaadamine on keelatud kaadamisala kaguserva)). Suuremahulisteks töödeks peaks leidma sobiva kaadamisala, mis võiks teenindada ka teisi piirkonna sadamaid (N: Rohuküla, Sviby, Rohuküla Heltermaa laevatee jne).

Kaadamisala valimisel tuleb arvesse võtta keskkonnaalaseid kaalutlusi ja ka majanduslikku ja tegevuse otstarbekust. Asukoha valikul tuleks võtta eesmärgiks tagada, et süvendamisjääkide ladestamine ei mõjutaks ega devalveeriks merekeskkonna seaduslikke ärilisi ja majanduslikke kasutusviise ega tooks haavatavatele merelistele ökosüsteemidele kaasa soovimatuid mõjusid.

Sadama pidaja hinnangul ei ole majanduslikult mõistlik kasutada kaadamiskohta, mis jääks veeteed mööda rohkem kui 30 km (st linnulennult u 25 km) kaugusele sadamast.

Eesti mereala planeering7 esitab kaadamiskohtade valikul suunised ja tingimused.

Suunised:

− Uute kaadamisalade määramisel vältida võimalusel väga madalaid merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja erosiooni rannikupiirkonnas.

6 Keskkonnaameti kiri 26.01.2022 nr 6-5/22/648-2 7 Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

13

− Üldpõhimõttena tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil (nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-majanduslikult võimalik.

Tingimused:

− Seni kasutatud kaadamisalade edasine kasutamine ja uute kasutusele võtmine täpsustatakse veekogu süvendamise kaadamise loa menetlemise käigus. Kaadamisel lähtutakse keskkonnaloas määratletud tingimustest.

− Uute kaadamisalade loomisel eelistada alasid väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb hinnata kaasnevaid võimalikke mõjusid ja välistada ebasoodne mõju.

− Kaadamiskoha (sh sügavus), -aja (nt väljaspool kalade kudemisaegasid ja noorjärkude kriitilist perioodi) ja tehnoloogia (nt heljumi teket ja levikut piiravad meetmed) valikul tuleb arvestada mõju mereelustikule laiemalt, ent kitsamalt tuleb arvestada mõju kaladele ja seeläbi kalandusele koos selle sotsiaal-majandusliku aspektiga.

− Kaadamisaladele ei kavandata vesiviljeluse arendusala.

− Uute kaadamisalade kasutusele võtmisel tuleb arvestada mõjuga kasutatavatele supluskohtadele. Kaadamishõljum ei tohi halvendada suplusvee kvaliteeti.

− Uute kaadamisalade kavandamisel tuleb teostada seni avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandi allveearheoloogiline uuring.

− Uute kaadamisalade kasutusele võtmisel tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas.

− Uute kaadamisalade kasutuselevõtmisel tuleb tegevus kooskõlastada Transpordiametiga ja Keskkonnaametiga.

Võimalike kaadamiskohtade leidmiseks teostati kaardianalüüs. Kaadamiskoha potentsiaalseks kauguseks võeti 25 km Heltermaa sadamast. Kaadamiskoha asukohana välistati esmases kaardianalüüsis:

− Kaitsealused alad;

− Veeliiklusalad;

− Riigikaitselised alad;

− Kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid ning allveeleidude uputusalad;

− Maardlad;

− Hiiu mereala planeeringus määratud vesiviljelusalad,

− Alad mille suhtes on esitatud hoonestusloa taotlus.

Kaardianalüüsi tulemusena ilmnes, et sellistel alustel välistatult ei esine lähipiirkonnas sobilikke kaadamisalasid. Arvestades Väinamere hoiuala ulatust, siis kogu Heltermaa sadamast 25 km raadiusesse jääv mereala on kaitsealune ala. Seega konsulteeriti Keskkonnaametiga ning jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeering ja Väinamere hoiuala (ühtlasi Väinamere linnu- ja loodusala) kaitse eesmärgid ei välista otseselt uue kaadamisala rajamist hoiualale kui selle käigus ei kahjustata kaitse-eemärke. Arvestades, et Heltermaa ja Rohuküla vahele jääval merealal on piirkondi, kus mereelupaigatüüpide esinemise tõenäosus on väga väike või neid ei esine eeldatavalt üldse, siis on Keskkonnaameti hinnangul tõenäoliselt võimalik leida uus kaadamisala, mille mõju Väinamere hoiuala, loodusala ja linnuala kaitse eesmärkidele on väike.

Hea kaadamisala oleks selline, kus materjali edasikandumise risk on madal:

− põhja tüüp – settekivimid;

− batümeetria – ümbritsevast alast sügavam;

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

14

− keskmised hoovuse kiirused, suunad ja põhja kalle – resuspendeeritud setted liiguvad hoovuse ja põhja kalde suunas, keskmine hoovuse kiirus <5 cm/s, maksimaalne <10 cm/s;

− sügavus > 10 m;

− ei esine loodusdirektiivi mereelupaigatüüpe (eeskätt veealuste liivamadalate elupaigatüüpi, millele kaadamine kehtiva kaitsekorralduskava kohaselt Väinameres ei ole lubatud);

Kuna Heltermaa sadamat ümbritsev mereala on väga madal, siis reaalselt ei esine piirkondi, kus mere sügavus oleks üle 10 m. Suurimad sügavused küündivad 8 meetrini. Reaalselt esineb merealal üks piirkond, kus merepõhja sügavused on suuremad kui ümbritsev ala ning alal loodusdirektiivi mereelupaigatüüpide esinemise tõenäosus on väga madal8. Ala paikneb Heinlaiust idas. Olemasolevate andmete alusel on ala põhjasubstraadiks liiv9, sügavus 7-8 m10, inventeeritud ja modelleeritud mereelupaikadega kattuvus puudub ning ala paikneb väljaspool laevateid, riigikaitselisi alasid, maardlaid, kultuurimälestiste kaitsevööndeid, vesiviljelusalasid ja hoonestusloa taotluse alasid.

Joonis 2. Potentsiaalse kaadamisala piirkond – joonisel määratud lilla ala sees otsitakse KSH raames sobilik kaadamisala (ehk kaalutakse erinevaid asendialternatiive). Rohelisega näidatud teadaolev veealuste liivamadalate esinemisala.

8 PlanWise4Blue projekti raames avaldatud Loodusdirektiivi mereelupaikade potentsiaalsete esinemisalade modelleeringu alusel https://gis.sea.ee/planwise4blue 9 https://emodnet.ec.europa.eu/geoviewer/ 10 https://gis.vta.ee/nutimeri/

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

15

3.3 Alternatiivid

3.3.1 0-alternatiiv

Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KSH metoodikast lähtudes võrdluses 0-alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk Heltermaa sadama territooriumil ei tehta mingeid muudatusi, merealale ei rajata kaubakaid ega parvlaeva seisukaid ehk ei toimu merre tahkete ainete uputamist. Heltermaa sadama territooriumil säilib praegune olukord.

3.3.2 I-alternatiiv

Käesoleva KSH raames käsitletakse kavandatava tegevuse ehk I-alternatiivina kavandatava tegevuse elluviimist lähtuvalt detailplaneeringus püsitatud eesmärgile.

Detailplaneeringu alal asub funktsioneeriv sadam, mis teenindab reisiparvlaevu liinil Heltermaa–Rohuküla, kauba- ja kalalaevu ning väikelaevu. Tulenevalt suurenenud reisijate- ja kaubaveo mahtudest on tekkinud vajadus vabastada avaliku liiniveo teenindamiseks kasutatav sadamaala kaubavedudest koos selleks vajalike laoplatside ja universaalkai ehitamisega. Samuti on tekkinud vajadus täiendava kai rajamiseks reisiparvlaevadele.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uue kauba- ja parvlaevakai, laoplatside, hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Detailplaneeringu eskiisplaani (Joonis 3) kohaselt on kogu planeeringualasse haaratud merealale kavas ehitada kaubakai, parvlaeva seisukai, põhja- ja lõunamuul. Kaide ja muulide rajamisel toimub tahkete ainete merre paigutamine. Samuti nähakse ette sadama akvatooriumi süvendamist.

Kaubasadama juurde on vajalik kavandada kaasaegsetele nõuetele vastav tollitsoon ja tagada turvanõuded sadamateenuse osutamisel.

Planeeritav kaubakai hakkab teenindama aluseid, mille veeväljasurve ületab 1350 tonni. Kaubakai rajamisel uputatakse merre tahkeid aineid mahuga üle 10 000 m3 ja tuleb teostada süvendustöid mahuga üle 10 000 m3. Täpsemad mahud leitakse KSH käigus. Esialgsel hinnangul on süvendatava materjali maht u 210 000 m3.

Uue kaubakai valmimisega Heltermaa sadama olemasolev kaubamaht lähiaastatel ei suurene ja jääb 150 000 tonni piiresse aastases arvestuses.

Detailplaneeringu eesmärk on muuhulgas määrata tingimused roheenergia tootmise seadmete (energiatuulikud, täiendavad päikesepaneelid) paigutamiseks planeeringualale. Huvitatud isik on huvitatud sadama territooriumile tuulegeneraatori paigaldamisest. DP ja KSH käigus selgitatakse välja selle tehniline võimalikkus (sh kõrguspiirang) ning kui osutub, et tuulegeneraatori rajamine on tehnilistest piirangutest tulenevalt võimalik, siis määratakse keskkonnatingimused tuuliku kavandamiseks, sh vajalike uuringute teostamise vajadus.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

16

Joonis 3. Kaide ja muulide paiknemise esialgne eskiis.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

17

3.3.3 Kaadamisala alternatiivid

HELCOMI suuniste kohaselt tuleks süvendamisel saadud materjalide võimalikku ressursiväärtust arvestades kaaluda, kas seda oleks võimalik kasutada otstarbekamalt maismaal. Materjali kasutusvõimalused on:

a) tööstuslik kasutamine – pinnase täitmine ja maaparandus, kalda taastamine, avameretammid, katte- ja täitematerjal;

b) põllumajanduslik ja tootev kasutamine – veemajandus, ehitusmaterjalid, vooderdised ja c) keskkonnaseisundi parandamine – märgalade, maismaaelupaikade, pesitsussaarte ja

püügikohtade taastamine ja rajamine.

Süvendataval alal teostatud ehitusgeoloogiliste uuringute alusel on süvendatav materjal suures osas saviliiv, muda ning voolav liivsavi, mille kasutus materjalina on raskendatud (nõudlus puudub). Sügavamad süvendatavad kihid koosnevad saviliivmoreenist ja jämepurdmoreenist11 – neid materjale on võimalik kasutada kaubakai ehitusel täitepinnasena.

Kuna süvendamisel tekkivat materjali ei ole lähtuvalt selle omadustest võimalik otstarbekamalt kasutada, siis tuleb see kaadata. Keskkonnaameti seisukoha alusel ei ole Heltermaa sadamale lähimat kaadamisala (Vormsi S) võimalik kavandatavatel sadama süvendustöödel tekkiva materjali kaadamiseks kasutada.

Käesoleva dokumendi koostamisel on viidud läbi esialgne kaardianalüüs leidmaks võimalikke kaadamisalasid (vt ptk 3.2). KSH aruandes käsitletakse määratud potentsiaalselt sobiliku kaadamispiirkonna siseselt kaadamisala asendialternatiive.

Potentsiaalselt sobilik kaaadamispiirkond paikneb:

23,2163E; 58,8741N

23,2693E; 58,8748N

23,2707E; 58,8547N

23,2181E; 58,8546N

3.3.4 Muud alternatiivid

Keskkonnaameti12 seisukoha kohaselt tuleb KSH käigus kaaluda erinevaid ajalisi alternatiive, teguviisi alternatiive ja asukohaalternatiive. Ajaliste alternatiivide puhul tuleb lisaks ehitusaegsele tegevusele ajaliste piirangute seadmisele kaaluda ka kasutusaegseid alternatiive seda just kaubalaevade osas.

Kuna KSH objektiks on detailplaneering, mille planeeringuala on määratletud, siis ei ole võimalik KSH käigus käsitleda asukohaalternatiive ehk vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala (va kaadamisala osas lähtuvalt ptk 3.3.3 kirjeldatule). KSH raames võib esineda vajadus hinnata nö alamalternatiividena hoonete ja rajatiste paigutuslikke lahendusi planeeringuala sees.

Ehitusaegseid ja kasutusaegseid piiranguid ja kitsendusi nt ehitustegevuse tehnoloogiatele käsitletakse KSH aruandes kui leevendavaid meetmeid, juhul kui selleks vajadus ilmneb, mitte kui eraldiseisvaid alternatiive.

11 OÜ REI Geotehnika. 2010. Heltermaa sadama kaid nr 3 ja 4. Ehitusgeoloogia aruanne. 12 Keskkonnaameti kiri 26.01.2022 nr 6-5/22/648-2

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

18

3.4 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus

3.4.1 Heltermaa sadam

Heltermaa sadam asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Heltermaa külas, jäädes Kärdlast u 25 km kaugusele. Sadamas on käesoleval hetkel seitse kaid (Joonis 3). Info kaide kohta on leitav Tabel 1-st.

Joonis 4. Heltermaa sadama-ala ja kaide asetus13.

Tabel 1. Heltermaa sadama kaid14.

Kai nimetus Liik Sügavus kai ääres (m), EH2000

Pikkus (m)

Kai nr 1 (rambiga) Statsionaarne kai 4,5 86,0

Kai nr 2 Statsionaarne kai 3,9 21,0

Kai nr 3 (rambiga) Statsionaarne kai 5,0 117,0

Kai nr 4 (rambiga) Statsionaarne kai 4,8 101,0

Kai nr 5 (tankla) Statsionaarne kai 2,8 50,0

Kai nr 6 (ujuvkai) Ujuvkai 2,5 50,0

Kai nr 7 (ujuvkai) Ujuvkai 2,2 50,0

Tuginedes sadamaregistri andmetele14, siis osutatakse Heltermaa sadamas sadamateenuseid sõltumata veesõiduki suurusest . Veesõiduki suurim pikkus on 118 m, laius 20 m ja suurim süvis 4,8 m. Sadama sissesõidutee väikseim laius on 60 m ja väikseim sügavus 5,2 m (EH2000). Sadamas on

13 https://saarteliinid.ee/heltermaa/ 14 https://www.sadamaregister.ee/sadam/154

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

19

põhilisteks teenuseosutajateks aktsiaselts Saarte Liinid (veesõiduki lastimine ja lossimine, veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, veesõiduki sildumise võimaldamine), TS Laevad OÜ (reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine) ja AKTSIASELTS JETOIL (veesõiduki punkerdamine).

3.4.2 Looduskaitselised objektid ja alad

Planeeringualale ulatuvad kahe II kaitsekategooria taimeliigi (harilik muguljuur (Herminium monorchis, KLO9305974) ja madal kadakkaer (Cerastium pumilum, KLO9305657)) ning seitsme III kaitsekategooria taimeliigi (kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, KLO9303900), tui tähtpea (Scabiosa columbaria, KLO9309809), kaljukress (Hornungia petraea, KLO9309770), veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea, KLO9310606), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens, KLO9309787), hall käpp (Orchis militaris, KLO9309852), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea, KLO9309823)) kasvukohad. (Joonis 5, tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad joonisel andmed II kategooria taimeliikide kohta)

Planeeringualale jääv ja sellega piirnev mereala kuulub Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340, Joonis 5) koosseisu. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide – soopardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata), piilpardi (Anas crecca), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), rääkspardi (Anas strepera), suur-laukhane (Anser albifrons), hallhane (Anser anser), väike-laukhane (Anser erythropus), rabahane (Anser fabalis), hallhaigru (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), soorätsa (Asio flammeus), punapea-vardi (Aythya ferina), tuttvardi (Aythya fuligula), merivardi (Aythya marila), hüübi (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtka (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketülli (Charadrius dubius), liivatülli (Charadrius hiaticula), mustviirese (Chlidonis niger), valge-toonekure (Ciconia ciconia), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), auli (Clangula hyemalis), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige (Cygnus columbianus bewickii), laululuige (Cygnus cygnus), kühmnokk-luige (Cygnus olor), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laugu (Fulica atra), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus), merikotka (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajaka (Larus canus), tõmmukajaka (Larus fuscus), naerukajaka (Larus ridibundus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaera (Melanitta fusca), mustvaera (Melanitta nigra), väikekoskla (Mergus albellus), jääkoskla (Mergus merganser), rohukoskla (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), tutka (Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpüti (Podiceps cristatus), väikehuigu (Porzana parva), täpikhuigu (Porzana porzana), naaskelnoka (Recurvirostra avosetta), haha (Somateria molissima), väiketiiru (Sterna albifrons), räusktiiru (Sterna caspia), jõgitiiru (Sterna hirundo), randtiiru (Sterna paradisaea), tutt-tiiru (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalinnu (Sylvia nisoria), tumetildri (Tringa erythropus), mudatildri (Tringa glareola), heletildri (Tringa nebularia), punajalg-tildri (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaikade kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

20

ning II lisas nimetatud liikide – hallhülge (Halichoerus grypus), saarma (Lutra lutra), viigerhülge (Phoca hispida botnica), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lamptera fluviatilis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), madala unilooga (Sisymbrium supinum) ja könttanuka (Encalypta mutica) elupaikade kaitse.

Väinamere hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodusalana (EE0040002, Joonis 5) ja Väinamere linnualana (EE0040001, Joonis 5).

KSH aruandes käsitletav potentsiaalne kaadamisala kattub Väinamere hoiualaga.

3.4.3 Kultuuripärand

Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi. Maa-ameti geoportaali andmetel paikneb planeeringualale lähim kultuurimälestis 120 m kaugusel lääne suunas (ajaloomälestis II maailmasõjas hukkunute ühishaud, registrinumber 30).

Planeeringualale ei jää pärandkultuuriobjekte. Lähim pärandkultuuriobjekt jääb planeeringualast u 50 m kaugusele lääne suunda (Heltermaa piirivalvekordon; kood 205:MMS:001; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50–90%).

Piirkonna üheks ajaloopärandiks on ka vahetult planeeringuala piiri ääres asuv Soonlepa mõisale kuulunud kõrts-teemaja, mille säilinud talliosas tegutseb täna Heltermaa Käsitöömaja.

Potentsiaalses kaadamispiirkonnas või selle lähialal kultuurimälestisi ei paikne.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

21

Joonis 5. Planeeringuala ja sellega seotud looduskaitselised kitsendused (andmed EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur seisuga 02.01.2023. a).

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

22

3.5 Asjakohaste mõjude selgitamine

3.5.1 Mõju Natura aladele ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad15.

Natura hindamine on kavade ja projektidega kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi (hõlmab ka linnudirektiivi) alusel moodustatud Natura 2000 võrgustiku alale. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele ja hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud juhendmaterjalist16 ja Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhenditest17.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada ja tuvastada projekti või kava võimalik mõju Natura alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga. Eelhindamisel saab olla kolm väljundit:

1) Ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud ja tegevusloa võib väljastada või kava kehtestada;

2) Ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks;

3) Tõenäoliselt kaasneb ebasoodne mõju Natura ala kaitse eesmärkidele

Juhul kui eelhindamisel selgub, et ebasoodne mõju on tõenäoline või on selle avaldumine ebaselge, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp, milleks on nn asjakohane hindamine. Eestis viiakse Natura asjakohane hindamine läbi KSH aruande osana.

3.5.1.1 Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

3.5.1.2 Mõjuala ulatuse määratlemine

Käesoleva Natura eelhindamise ulatus hõlmab planeeringuala ja perspektiivse kaadamisala mõjualasse jäävaid Natura-alasid.

15 https://www.envir.ee/et/natura-2000 16 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 17 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (Brüssel, 21.11.2018; C(2018) 7621 final

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

23

3.5.1.3 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on Väinamere loodus- (RAH0000605) ja linnualaga (RAH0000133) (Joonis 6) kattuval detailplaneeringualal Heltermaa sadama laiendamine. Täpsemalt on kavandatavat tegevust kirjeldatud käesoleva KSH programmi peatükis 2 ning siinkohal seda ei korrata.

3.5.1.4 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatava tegevuse ala kattub kahe Natura 2000 alaga: Väinamere loodus- (RAH0000605) ja linnualaga (RAH0000133) (Joonis 6). Samad Natura 2000 alad jäävad ka potentsiaalse kaadamisalaga kattuvaks.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

24

Joonis 6. Planeeringuala paiknemine Natura 2000 loodus- ja linnualade suhtes (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur seisuga 04.01.2023).

Natura alasid on kirjeldatud Tabel 2-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

25

Tabel 2. Natura alad Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

EE0040002 Väinamere loodusala

253958,9 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),

liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170),

esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised

muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad

(1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba

ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad

madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid

(8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised

metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-

lodumetsad (*91E0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite

elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus),

saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

Väinamere loodusala asub Lääne-Eestis. Väinamere loodusalale jäävad paljud kaitstavad loodusobjektid, millest olulisemad on Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala, Vormsi maastikukaitseala, Väinamere hoiuala, Selgrahu, Pujuderahu, Kadakalaiu hallhülge püsielupaik, Vahtrepa maastikukaitseala, Sarve maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kesselaiu maastikukaitseala, Puhtu-Laelatu looduskaitseala, Nehatu looduskaitseala, Varbla laidude maastikukaitseala. Loodusala on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab enda alla osaliselt Lääne-Eesti maismaa rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealse mereala. Tegemist on rändlindude Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub tuhandeid veelinde. Looduse elurikkus on loodusalal tihedalt seotud traditsioonilise maakasutusega, eriti poollooduslike rohumaade niitmise ja karjatamisega. Loodusala esinduslikumaks osaks on rahvusvahelise tähtsusega Matsalu rahvuspark, mis on moodustatud lindude rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade ja Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere kaitseks. Lisaks ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala (Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning Haapsalu-Noarootsi ala).

Traditsioonilise maakasutuse vähenemine.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

26

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk

(Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp.

arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride),

könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis

loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-

linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal

(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas

aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii)

ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri)

EE0040001

Väinamere

linnuala

273217 liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris

Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealset mereala. Väinameri on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa. Tegemist on Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub, pesitseb, toitub ja sulgib tuhandeid veelinde. Väinameres leidub üle 600 saare, millest enamuse pindala on alla 0,1 km². Maatõusu tagajärjel tekib merest aegamööda uusi saari juurde ning kasvab olemasolevate pindala ja kõrgus. Seetõttu on nad vägagi erineva ilmega, pakkudes mitmekesiseid elupaiku ja soodustades rikkaliku elustiku kujunemist. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari

Peamiseks ohuks on pool-looduslike koosluste kinnikasvamine traditsioonilise majandamise lakkamisel.

Heltermaa sadama kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 16.03.2023

27

Natura ala nr ja nimi

Pindala (ha)

Kaitse-eesmärk (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Kirjeldus (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

Ohutegurid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel)

canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja- loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).