Õigusakti eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsus Saadame Riigikogule teadmiseks, ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise kavatsuse. Palume kooskõlastus või arvamus esitada 8. septembriks 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Arvamuse avaldamiseks: Riigikogu Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Linnade ja Valdade Liit Keskkonnaamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Meie 08.08.2023 nr 8-3/5387-1

1

30.06.2023

Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine)

väljatöötamise kavatsus

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsus on seadnud energiakriisi olukorras eesmärgiks tõsta taastuvenergia osakaalu ja

kiirendada sellega seonduvat asjaajamist selleks, et Eesti saaks 2030. aastal toota sama palju

taastuvelektrit kui on Eesti aastase tarbimise kogumaht.1 Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023-20272 on seatud eesmärgiks,

et Eestist saaks taastuvenergiat eksportiv riik.

Samast eesmärgist lähtuvalt viidi 2022. aasta sügisel Riigikantselei juhtimisel läbi planeeringute,

keskkonnamõjude hindamise, lubade protsessi ja kohtumenetluse auditeerimine3, mille eesmärgiks oli

kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Üheks peamiseks takistuseks taastuvenergiasse ja

sellega seotud taristusse investeerimisel peetakse valminud auditi kohaselt pikki ja keerulisi

haldusmenetlusi.4 Kuna tuulepargi5 rajamiseks vajalikke otsuseid ja lubasid on palju (planeering,

hoonestusloa menetluse algatamine, hoonestusluba, ehitusluba, kasutusluba, veeluba), siis tuleb läbida

mitu haldusmenetlust ning protsessiga kaasneb rohkelt vaidlustamisvõimalusi. Vaidluste arvu

suurendab ka avar kaebeõigus planeeringute puhul. Seega tuleb tuulepargi rajamise protsessi

kogupikkuse hindamisel arvestada võimalikest kohtuvaidlustest tingitud seisakutega. Selline olukord ei

ole rahuldav riigile, ühiskonnale tervikuna ega taastuvenergiaparkide arendajatele. Kui

taastuvenergiaprojekte puudutavate menetluste arv ja nendega paratamatult kaasnev vaidluste arv

lähiaastatel oluliselt kasvab, siis muutub kiire ja tõhusa kohtumenetluse tagamine keerulisemaks.

Põhiseaduse §-dest 13–15 tuleneb lisaks õigusele pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ka

põhiõigus õiglasele ja tõhusale kohtumenetlusele. Kohtumenetlus ei tohi olla ebamõistlikult keeruline,

liiga aeganõudev ega kulukas. Ülemäära veniv kohtumenetlus rikub tõhusa õiguskaitse kohustust.

Seetõttu märgiti auditis lisaks loamenetlust puudutavatele ettepanekutele, et otsida tuleks võimalusi

kiiremaks kohtumenetluseks taastuvenergiaprojektidega seotud vaidlustes.

Vajadus menetlust, sh kohtumenetlust, kiirendada ja tõhustada tuleneb ka Euroopa Liidu õigusaktidest,

eelkõige Euroopa Parlamendi menetluses olevast Euroopa Liidu direktiivi eelnõust, millega muudetakse

direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta,

direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse

energiatõhusust.6 Viidatud direktiivi eelnõuga ei nähta liikmesriikidele ette kohustust olemasolevaid

kohtumenetlusi kiirendamise eesmärgil muuta, kuid direktiivi eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel

tagada, et taastuvenergiaga seotud projektide vaidlustamisel kohaldatakse kõige kiiremat asjaomasel

riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil olemas olevat haldus- ja kohtumenetlust.

Auditis toodud ettepanekute ellurakendamisel on võimalik tuuleparkide rajamist kiirendada. Hetkel on

eeskätt meretuuleparkide arendamisel ette nähtud mitmeid erinevaid otsuseid ning lube, millest igaüks

1 Energiamajanduse korralduse seaduses sätestatud riikliku taastuvenergia eesmärgi kohaselt peab aastaks 2030 taastuvenergia

moodustama 100 protsenti elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest (EnKS § 321). 2 Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe. 3 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-

tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine. 4 Samas, lk 1. 5 Termini „tuulepark“ all peetakse silmas ühte või mitut tuuleelektrijaama ning neid omavahale liitumispunktiga ühendavaid

seadmeid, ehitisi ja rajatisi. Termini „tuuleelektrijaam“ all peetakse silmas tuulikut, mis toodab tuuleenergiast elektrit. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seaduseelnõu põhialuste avalikule konsultatsioonile esitamine. EISi link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4fa173d4-c192-4068-baa3-1eb03b824f69. 6 COM(2022) 222 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001

taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0222&from=EN.

2

on eraldiseisvalt halduskohtus vaidlustatav. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks tehtavad

muudatused loamenetluses on koondatud ehitusseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõusse7,

millega luuakse uue loa liigina mereala tuulepargi hoonestusluba. Erinevate menetluste ühendamine

võimaldab vähendada nii taotlejate kui menetlejate koormust kui kiirendada protsessi. Loamenetluse

muutmise tulemusel väheneb eraldiseisvate kohtus vaidlustatavate haldusotsuste arv mereala

tuuleparkide loamenetluses, mis omakorda vähendab ka võimalikku kohtumenetluste arvu ja kiirendab

tuulepargi rajamise protsessi tervikuna. Küll aga võib vaidlus olla senisest mahukam ja keerulisem, kuna

kohtul tuleb kontrollida senise regulatsiooni kohaselt mitut erinevat etappi hõlmava haldusotsuse

õiguspärasust.

Tuuleparkide rajamise protsessis on halduskohtutel tähtis roll, kuna on äärmiselt oluline, et

kohtumenetlused, mis taastuvenergia ehitiste planeeringute ja loamenetlustega kaasnevad, oleksid

võimalikult kiired ja tõhusad. Auditi koostamise etapis pöördus Justiitsministeerium 2022. aasta

septembris kohtute poole muu hulgas küsimustega, kas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

HKMS) muutmisega oleks võimalik taastuvenergia projektide menetluste aega vähendada ja millistes

menetlusetappides oleks võimalik leida ajalist kokkuhoidu. Analüüsimist väärivate võimalustena pakkus

Riigikohtu halduskolleegium oma vastuses välja mitmeid lahendusi. Justiitsministeerium koostas neist

ettepanekutest lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi

VTK), kus pakutakse välja lahendusi kohtumenetluse tõhustamiseks. Tagasisidena käesolevale VTK-le

on oodatud arvamused kõigi pakutud lahenduste ja alternatiivide osas. Samuti võib esitada täiendavaid

ettepanekuid, mis võiksid kaasa aidata taastuvenergiaprojektidega seotud vaidluste tõhusamale

lahendamisele halduskohtus.

2. Lahendatava probleemi kirjeldus, selle põhjused ja oodatav eesmärk

Auditeerimise tulemusena toodi välja, et üheks probleemiks taastuvenergiaparkide rajamisel on

ebamõistlikult pikk kohtumenetlus.8 Siinjuures on oluline rõhutada, et kohtumenetluse kiirusele

haldusasjades üldiselt ei ole põhjust teha etteheiteid. Eesti kohtumenetlus on juba aastaid kuulunud

Euroopa kõige tõhusamate hulka ning kohtute sisese töökorraldusega on võimalik seda taset säilitada.

Õigusemõistmise võrdlustabelis „2023 EU Justice Scoreboard“9 paigutatakse Eesti kohtusüsteem

tõhususes ja menetluste kiiruses, sh haldusasjade lahendamiseks kuluva aja võrdluses, jätkuvalt

Euroopa Liidu riikide etteotsa.

2022. aastal sisuliselt lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg esimeses kohtuastmes oli 288

päeva (Tallinna Halduskohtus 256 päeva ja Tartu Halduskohtus 384 päeva) ja teises astmes 257 päeva

(Tallinna Ringkonnakohtus 238 päeva ja Tartu Ringkonnakohtus 301 päeva).10 VTK koostamise käigus

tuvastatud taastuvenergia arendamist puudutavate asjade keskmine kestus vaadeldud perioodil 2016-

2022 oli seevastu 550 päeva (mediaankestus 340 päeva).11 Võrdluseks, kõigi aastatel 2016-2022

lahendatud planeerimist ja ehitust puudutavate haldusasjade keskmine menetluse kestus oli 256 päeva

(mediaankestus 164 päeva, n=1073). Seega viitavad andmed sellele, et taastuvenergiat puudutavad

halduskohtumenetlused on keskmiselt oluliselt pikemad kui muud sarnast laadi halduskohtumenetlused.

Lisaks taastuvenergiaprojektidega seotud vaidluste puhul seni probleemiks olnud haldusmenetluste ja

vaidlustamisvõimaluste paljususele võib erinevaid kitsaskohti leida ka kohtumenetluse regulatsioonist.

Taastuvenergia projektide elluviimise venimist põhjustavaks probleemiks on see, et kaebuse

rahuldamine kohtu poolt ja vaidlustatud haldusotsuse tühistamine ei tähenda ilmtingimata

7 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2629cd48-7e7c-45eb-8ff7-d6e51ba6ff7c. 8 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit, lk 25. 9 2022. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabel (EU Justice Scoreboard 2022). Kättesaadav:

https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/eu-justice- scoreboard_en. 10 Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika koondandmed 2022. a jooksul saabunud asjade arv ja lahendatud asjade

arv ning keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus. Kättesaadav: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja- vormid/kohtute-menetlusstatistika. 11 Täpsed statistilised andmed ja metoodika kirjeldus mõjude peatükis.

3

vaidluse lõppemist menetlusosaliste jaoks. Vaidlustatud haldusotsuse tühistamine seetõttu, et selle

tingisid vead ärakuulamisel või kaalumisel, otsuse puudulik põhjendamine või asjaomase valdkonna

puhul ka nt puudulikud keskkonnauuringud ei tähenda tegelikkuses, et vaidlus oleks olnud kaebaja jaoks

tingimata edukas. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb kohtul kaebuse rahuldamise korral tühistada

haldusotsus, näiteks taastuvenergia vaidluste puhul tuulepargi rajamist puudutav planeering või

rajamiseks antud luba. Sellele järgneb aga taas haldusmenetlus haldusorganis ning võimalik, et ka uus

kohtumenetlus uue haldusotsuse üle. See tekitab omakorda taastuvenergiaparkide rajamise menetluste

ebamõistlikku pikale venimist, lisakulusid ja ühiskondlikku rahulolematust. Suurte taastuvenergia

arendamise projektide puhul tähendavad korduvad kohtumenetlused olulist ajakulu ning ka rahalist kulu

nii taastuvenergiaprojektide arendamisest huvitatud isikute kui haldusorganite jaoks. Selle asemel, et

kogu menetlust tervikuna korduvalt läbi teha võiks olla kohtul õigus anda haldusorganile võimalus

haldusmenetluses tehtud vea parandamiseks ja puuduse kõrvaldamiseks, et seejärel kohtulikku kontrolli

pooleliolevas kohtumenetluses jätkata. Seega on taastuvenergiaprojektide rajamist pidurdavaks

kohtumenetlusega seotud probleemiks esmalt see, et puudub paindlikum võimalus juba kohtumenetluse

ajal haldusotsuses tuvastatud puuduste parandamiseks.

Õiguslikult keeruliste kohtuvaidluste, sh taastuvenergiaga seotud vaidluste puhul on probleemiks ka

see, et asja lahendamist puudutavad põhimõttelised seisukohad Riigikohtult tulevad liiga hilja

ehk alles siis, kui kaebus on läbinud juba mitmed kohtuastmed ja kohtumenetlusele on kulunud pikk

aeg. Puudub võimalus saada Riigikohtult seaduse põhimõtteline tõlgendus juba kohtumenetluse

varasemas etapis.

Kuigi üheks võimaluseks kohtuvaidluse lahendamise kiirendamiseks on kohtuliku kompromissi

sõlmimine, siis praktikas toob esimese astme kohtunike kogemuste järgi ajamahukas kompromisside

otsimine taastuvenergia arendusi puudutavates kohtumenetlustes kaasa hoopis menetluse venimise.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kohtul kohustus teha kogu menetluse vältel kõik endast sõltuv, et asi

või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kohtupoolne kompromissile

suunamine ei ole siiski sageli tulemuslik. Oluline on see, et osapoolte suunamine kompromissile ja

kokkulepete pakkumine ei tohi olla üksnes formaalne, vaid kaalutletud ning peab vajadusel sisaldama

kohtu põhjendusi, miks on asja lahendamine kompromissiga tulemuslikum. Niisiis on kohtu aktiivsus

menetlusosaliste kompromissile suunamisel tähtis osa kohtuliku kompromissi saavutamisest. Samuti on

kohtuvaidluse kiiret lõpetamist takistada võivaks asjaoluks kohtuvaidluse poole pahauskne käitumine

kompromissi sõlmimisega venitamisel, mida võimendab kohtu vähene sekkumine ja

kompromissiläbirääkimisteks maksimaalse tähtaja puudumine. Selline olukord võib kokkuvõttes tuua

endaga kaasa kohtuasja menetluse olulise pikenemise, eelkõige siis, kui kompromissi sõlmimine luhtub

ja menetlus peab seejärel tavapäraselt jätkuma.

Kokkuvõttes on taastuvenergia arendamise kiirendamiseks lisaks loamenetluse muutmisele vajalik

otsida võimalusi senisest tõhusama ja kiirema kohtumenetluse saavutamiseks. Riiklike ja EL-i

eesmärkide saavutamiseks taastuvenergia arendamise kiirendamisel on vajalikud nii regulatiivsed kui

mitteregulatiivsed muudatused halduskohtumenetluses. Lähtudes eelkirjeldatud kohtumenetluse pikale

venimist põhjustavatest puudustest regulatsioonis ning auditile antud tagasisidest ja ettepanekutest,

pakutakse VTK-s välja regulatiivsed lahendused, mis võiksid kaasa aidata kohtusse jõudnud vaidluse

kiiremale ja tõhusamale lahendamisele.

Muudatuste üldine eesmärk on kiirendada uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõttu ja

suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu summaarses energia

lõpptarbimises. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmisel on võetud eesmärgiks muuta

olemasolevat regulatsiooni selliselt, et kohtul oleks võimalik kasutada meetmeid, mis aitaksid

esmajoones taastuvenergiaprojektidega seotud vaidlusi kiiremini ja tõhusamalt lahendada, kuid mis

aitaksid kaasa ka muude suure tähtsusega asjade kiiremale lahendamisele. Eesmärk on täidetud, kui

kohtumenetlus taastuvenergiaprojektidega seotud vaidlustes muutub tõhusamaks, mille peamiseks

mõõdetavaks ja regulaarselt jälgitavaks indikaatoriks on kohtumenetluse kiirus ja lõpplahendini

jõudmiseks kuluv menetlusaja pikkus.

4

3. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on kaalutud, kas kohtumenetluse pikkust mõjutavaid asjaolusid

saab lahendada ka halduskohtumenetluse seadust muutmata, kasutades kohtumenetluse

kiirendamiseks järgmisi mitteregulatiivseid meetmeid.

3.1. Kohtute rahastuse suurendamine

Kohtuasjade läbivaatamise kiirus sõltub esmajoones sellest, kas kohtusüsteemis on piisavalt kohtunikke

ja neid toetavaid kohtuteenistujaid. Asjakohaseks mitteregulatiivseks sekkumise viisiks kohtumenetluse

kiirendamisel on seega kohtute rahastuse suurendamine. Kohtusüsteem vajab suureneva koormuse

juures senisest tõhusama halduskohtumenetluse ja lühemate menetlusaegade saavutamiseks

lisaressurssi, et luua täiendavaid kohtuniku (haldus- ja ringkonnakohtutes) kui kohtuametnike (sh

kohtujuristid ja Riigikohtu nõunikud) kohti ning pakkuda koolitusvõimalusi valdkondlike teadmiste ja

kohtunike menetluse juhtimise oskuste parendamiseks. Keerukamate kohtuasjade lahendamiseks kuluv

aeg sõltub eelkõige kohtuniku pädevusest, kutsealasest asjatundlikkusest ja kogemusest. Ette tuleb

näha vahendid koolitusteks nii kohtunikele kui kohtuametnikele.

3.2. Kohtunike spetsialiseerumine keskkonna- ja planeerimisasjadele

Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis (kohtute seaduse

(KS) § 37 lg 1). Kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike

spetsialiseerumise põhimõtted, kehtestab kohtute haldamise nõukoda (KS § 41). Väärib kaalumist, kas

tööjaotusplaaniga tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine ka keskkonna- ja planeerimisasjadele.

Praktikas on halduskohtus juba spetsialiseerumine nendele valdkondadele olemas ja kohtute

seadusega kohustuse kehtestamise vajadus puudub. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et asjade kohtunike

vahel jaotamisel tuleb muu hulgas lähtuda juhuslikkuse põhimõttest ning asjade jaotamine peab tagama

kohtunike spetsialiseerumise. Tööjaotusplaani on võimalik lisada, et asjade jaotusel juhuslikkuse

põhimõttest on lubatud kõrvale kalduda keskkonnaasjades, suunates need kohtunikule, kes on

kohtusse saabunud uue asjaga seonduvat varem menetlenud. Sellise siduva juhise saab anda kohtute

haldamise nõukoda.

3.3. Töökoormusmetoodika üle vaatamine

Kohtutes on loodud töökoormusmetoodika. See tähendab, et erinevate kategooriate kohtuasjadele

vastab asja läbivaatamise ajakulule vastav töökoormuspunktide arv (mahukamad ja ajakulukamad

asjad annavad rohkem punkte, kergemad ja ajaliselt kiiremini lahendatavad asjad annavad

koormusesse vähem punkte). Kohtute seadus nõuab, et kohtunike töökoormus oleks võrdne.

Taastuvenergia ehitiste planeeringute ja loamenetluse asjadele on võimalik määrata rohkem

töökoormuspunkte, kui selliste asjade ajakulu selle tingib. Kui on selgunud, millised on pärast

taastuvenergia planeeringute ja loamenetluse muudatuste loomist kohtusse saabuvad kohtuasjad

sisuliselt, siis vaadatakse koostöös kohtutega üle kohtute töökoormusmetoodikas vastava kategooria

kohtuasjadele ettenähtud töökoormuspunktid. Selleks, et vältida spetsialiseeruvate kohtunike

ülekoormust, on oluline määrata valdkonna kohtuasjadele kohtuniku tegelikku koormust arvestavad

adekvaatsed töökoormuspunktid.

3.4. Järeldus mitteregulatiivsete lahenduste ebapiisavusest

Täiendavate kohtunikukohtade loomine ja kvalifitseeritud kohtuametnike arvu suurendamine aitab

kahtlemata keeruliste ja mahukate taastuvenergia valdkonna vaidluste arvu suurenemise korral

kohtumenetluste pikale venimist vältida, kuid tuleb arvestada, et rahastuse leidmine uute

kohtunikukohtade loomiseks ei pruugi olla võimalik ega probleemi tervikuna lahendamiseks piisav.

Lisaks tuleb arvestada, et ka muudes valdkondades võib vaidluste arv hüppeliselt suureneda (seda on

tõestanud nt COVID-19 levikust tulenenud tervisekriis) ning kohtunikukohtade lisamine üksinda ei pruugi

seetõttu vähendada taastuvenergia vaidluste lahendamisele kuluvat aega. Kohtunike arvu samaks

5

jäämise korral on kaheldav ka spetsialiseerumise kasutegur, kuna selle võrra suureneb muude

valdkondade vaidlustega tegelevate kohtunike töökoormus ja pikeneb üldine menetlusaeg.

Kokkuvõttes võib järeldada, et kuigi eelkirjeldatud mitteregulatiivsete meetmete kasutamisega on samuti

võimalik halduskohtumenetluse kiirust ja tõhusust taastuvenergia arendamisega seotud vaidluste puhul

mõjutada, siis lisaefekti kohtumenetluse tõhusamaks muutmisele saab anda kavandatava regulatsiooni

täiendamise ja kohtuasjade kiiremale lahendamisele kaasa aitavate meetmete kasutuselevõtu kaudu.

Kavandatavad regulatiivsed muudatused aitavad kaasa menetlusaja lühenemisele ja menetlusosaliste

õiguste tõhusamale kaitsele.

4. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

4.1. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid kirjeldatud probleemide lahendamiseks on

analüüsitud

Sarnaselt Eestile on arutelud kohtumenetluse kiirendamise üle toimumas ja toimunud ka teistes

Euroopa Liidu riikides. Seejuures on need mujalgi kantud eelkõige vajadusest suurte taristuprojektidega

seotud vaidlusi kiiremini ja tõhusamalt lahendada. Seetõttu on VTK koostamisel uuritud mitmes teises

riigis väljatöötatud lahendusi ja kiirendusmeetmete võtmisest saadud kogemusi.

VTK-s pakutakse ühe lahendusena välja lisada seadusesse võimalus teha kohtumenetluses vaheotsus,

millega haldusotsuses ilmnenud vead tuvastada ja anda haldusorganile võimalus kohtu tuvastatud

puudused kõrvaldada. Selle lahenduse regulatiivsete muudatuste väljatöötamisel on võimalik võtta

eeskuju Hollandi regulatsioonist.

Mitmetes teistes Euroopa riikides on halduskohtul võimalik küsida kõrgeimalt kohtult eelotsust või

õiguslikku arvamust. Enamasti kasutatakse seda võimalust siis, kui halduskohtul tuleb lahendada

keeruline õiguslik küsimus, mida ei ole varasemates kohtulahendites käsitletud. VTK koostamisel on

eeskujuks võetud Prantsuse halduskohtumenetluse seadustikus12 (Code de justice administrative,

CJA) sätestatud menetluskord.

Täpsemalt on välisriigi regulatsiooni kirjeldus esitatud vastava lahendusettepaneku juures. Edasine

analüüs on plaanis seaduseelnõu koostamise etapis.

4.2. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Kavas on välja töötada halduskohtumenetluse seadustiku muudatused, mis võimaldavad senisest

tõhusamalt lahendada õiguslikult ja/või faktiliselt keerulisi haldusasju, mille hulka kuuluvad ka vaidlused

taastuvenergiaprojektide üle. VTK-s kirjeldatakse halduskohtumenetluse tõhustamiseks nelja meedet,

millele soovitakse saada tagasisidet. Lahendused seisnevad järgnevas:

 anda kohtule võimalus teha vaheotsus, millega vaidlustatud haldusotsuses ilmnenud vead

tuvastada ja anda haldusorganile võimalus need puudused kõrvaldada, mille järel kohtumenetlus

jätkuks sealt, kus see pooleli jäi;

 suurendada kohtu rolli kompromissiläbirääkimistes ja läbirääkimisteks maksimaalse tähtaja

seadmine;

 esialgse õiguskaitse puhul erandkorras määruskaebeõiguse andmine ringkonnakohtu loal;

 võimaldada taotleda Riigikohtult õiguslikku arvamust.

Muudatuste eelnõu väljatöötamine algab pärast VTK-le saadud tagasiside analüüsimist.

4.2.1. Vaheotsuse tegemine haldusotsuse puuduste kõrvaldamiseks kohtumenetluse ajal

Vaidlustatud haldusotsuse tühistamine kohtu poolt ei tähenda menetlusosaliste jaoks ilmtingimata

vaidluse lõppemist. Haldusotsuse tühistamise järel on haldusorganil võimalik teha sisuliselt identne

12 Prantsuse Code de justice administrative. Kättesaadav:

https://www.legifrance.gouv.fr/codes/texte_lc/LEGITEXT000006070933/2023-04-25.

6

otsustus, kõrvaldades vaid varasema otsuse tühistamise aluseks olnud asjaolud. See omakorda

tähendab, et samasisulise haldusakti üle võib alata kohtumenetlus otsast peale. Seega on VTK-s välja

pakutava regulatsiooni eesmärgiks lahendada üks konkreetne kitsaskoht, nimelt menetluse pikale

venimine, mille põhjustab haldusotsuse tühistamine, mis lõppkokkuvõttes teistsuguse otsuseni viia ei

pruugi.

Samasuguse probleemiga seisti silmitsi Hollandis. Hollandi halduskohtumenetlust reguleerib üldine

haldusõiguse seadus (Algemene wet bestuursrecht13, edaspidi Awb), milles on 2010. aasta 1. jaanuarist

sätestatud, et halduskohtul on õigus teha vaheotsus (hollandi k tussenuitspraak), millega kohus

võimaldab haldusorganil halduskohtumenetluse kestel kõrvaldada puudus vaidlustatud haldusotsuses.

Kirjeldatud menetluslikku lahendust nimetatakse hollandi keeles bestuurlijke lus ehk eesti keelde

tõlgituna haldusotsuste ahel. Sellise instrumendi loomise põhjuseks Hollandis olid eelkõige raskused

suurte ja keeruliste, aga ka väiksemamahuliste taristu- ja ehitusprojektide elluviimisel, mis olid muu

hulgas tingitud puudustest halduskohtumenetluses.14 Eesmärgiks oli kohtumenetluse tõhustamine,

vältides uue meetme rakendamise kaudu olukorda, kus vaidlustatud haldusotsus tühistatakse ja

haldusorgan peab seejärel uue otsuse tegema, millele omakorda järgneks uus kohtumenetlus. Meetme

kohaldamisel jätkub peale haldusotsuses tuvastatud puuduste kõrvaldamist kohtumenetlus kohast, kus

see pooleli jäi. Halduskohtul on hollandi regulatsiooni kohaselt võimalus kirjeldatud instrumenti kasutada

olukorras, kus kohus on tuvastanud, et vaidlustatud otsus on puudusega, näiteks tehtud on menetluslik

viga või otsus ei ole piisavalt põhjendatud.15

Hollandi regulatsiooni kohaselt on halduskohtul esimeses astmes õigus anda haldusorganile võimalus

vaidlustatud otsuses tuvastatud puudus parandada (või lasta see parandada) kohtu määratud tähtaja

jooksul.16 Halduskohus peab sel juhul tegema vaheotsuse, milles osundab nii palju kui võimalik, kuidas

haldusorganil on puudust võimalik kõrvaldada.17 Vaheotsuses kirjeldab kohus tuvastatud puudust

(puuduseid) ja annab suuniseid sellise puuduse kõrvaldamiseks. Vaheotsuses määrab kohus tähtaja,

mille jooksul võib haldusorgan puuduse kõrvaldada. Määratud tähtaega saab pikendada. Haldusorganil

tuleb esimesel võimalusel kohut teavitada oma nõusolekust puudus kõrvaldada või lasta see

kõrvaldada. Kui haldusorgan puuduse kõrvaldab, siis tuleb sellest samuti kohut teavitada.18 Hollandi

Awb puhul on oluline rõhutada, et puuduse kõrvaldamise võimaldamist ei ole lubatud rakendada, kui

huvitatud isikud, kes ei ole kohtuasjas poolteks, võivad seeläbi sattuda ebaproportsionaalselt

ebasoodsasse olukorda (Awb artikkel 8:51a lg 1 teine lause).

Hollandis on seadusandja pidanud vajalikuks teha vahet meetme kohaldamisel esimeses kohtuastmes

ja kõrgemates kohtuastmetes. Kui esimeses kohtuastmes on ette nähtud, et kohus annab

haldusorganile võimaluse vaidlustatud haldusotsuses tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, siis

13 Hollandi Algemene wet bestuursrecht. Kättesaadav: https://wetten.overheid.nl/BWBR0005537/2023-01-01. 14 Ch. W., Backes jt. Evaluatie Bestuurlijke Lus Awb en internationale rechtsvergelijking. Ministerie van Veiligheid & Justitie, 2014.

lk 24. 15 Seminar organized by the Council of State of Italy and ACAEurope. “Techniques for the protection of private subjects in contrast

with public authorities: actions and remedies – liability and compliance”. Answers to questionnaire: the Netherlands. Kättesaadav: https://www.aca-europe.eu/seminars/2022_Rome/Netherlands.pdf, lk 12, 15. 16 Masintõlke abil eesti keelde tõlgitud Awb artikkel 8:51a:

1. Halduskohus võib anda haldusorganile võimaluse vaidlustatud otsuses puuduse kõrvaldamiseks või selle kõrvaldada laskmiseks. Eelmist lauset ei kohaldata, kui pooled, kes ei osale vaidluses, võivad sattuda ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda. 2. Halduskohus määrab tähtaja, mille jooksul haldusorgan võib puuduse kõrvaldada. Ta võib seda tähtaega pikendada. 17 Awb artikkel 8:80a vaheotsus

1. Kui halduskohus kohaldab artiklit 8:51a, teeb ta vaheotsuse. 2. Vaheotsuses kirjeldab kohus nii palju kui võimalik, kuidas puudust on võimalik kõrvaldada. 3. Artikli 8:72 lõike 4 teise lause sissejuhatavat lauset ja punkti a, artikleid 8:77, 8:78, 8:79 ja 8:119 kohaldatakse mutatis mutandis. 18 Awb artikkel 8:51b

1. Haldusorgan teatab halduskohtule niipea kui võimalik, kas ta kasutab võimalust puuduse parandamiseks või parandada laskmiseks. 2. Kui haldusorgan puuduse kõrvaldab, teatab ta esimesel võimalusel kirjalikult halduskohtule, kuidas puudus on kõrvaldatud. 3. Pooled võivad nelja nädala jooksul pärast lõikes 2 nimetatud teavitamist esitada kirjalikult oma seisukohad selle kohta, kuidas puudus on kõrvaldatud. Halduskohus võib seda tähtaega pikendada.

7

kõrgemas kohtuastmes saab kohus kohustada haldusorganit otsuse puuduseid kõrvaldama19. Praktikas

on see erinevus Hollandi kohtumenetluse puhul siiski osutunud suhteliseks, kuna kõrgema astme kohus

ei saa oma nõuet täitmisele pöörata ning haldusorgan ei pruugi olla nõus vaidlustatud haldusotsust

muutma.20 Kui haldusorgan oma otsust parandama ei nõustu, siis on tulemus sama ehk kohus tühistab

vaidlustatud otsuse tuvastatud puuduse tõttu.

Hollandi halduskohus võib vaheotsuses märkida, et asjas uue haldusotsuse tegemise korral ei pea selle

menetlus vastama või täielikult vastama haldusmenetluse reeglitele.21 Vaheotsusega tuvastatud

puuduse kõrvaldamise tulemusena võib haldusorgan teha uue haldusotsuse või vaidlustatud otsust

mingis osas täpsustada, näiteks esitada täiendava põhjenduse või ka lisada puuduva ekspertiisi.

Kohus annab seejärel teistele menetlusosalistele neli nädalat aega, et anda oma kirjalik seisukoht (Awb

artikkel 8:51b lg 3), ka seda tähtaega saab pikendada. Kohtul on kohustus teavitada menetlusosalisi

asja edasise menetluse käigust.22 Kui haldusorgan teeb puuduse kõrvaldamise tulemusena uue otsuse,

siis vaatab selle läbi sama kohus samas kohtumenetluses. See tähendab, et uue otsuse peale ei ole

vaja esitada uut kaebust ega taotlust selle läbivaatamiseks. Näiteks asjas juba esitatud tühistamisnõue

laieneb parandatud otsusele.

Hollandi justiitsministeeriumi tellimusel viidi Maastrichti Ülikooli teadlaste poolt 2014. aastal läbi

empiiriline uuring23, milles hinnati, kuidas on vaheotsuse tegemise instrument kohtupraktikas

rakendamist leidnud. Uuringu üldine järeldus oli, et vaheotsuse tegemine puudusega haldusotsuse

parandamise võimaldamiseks on sobiv vahend vaidluste kiiremaks lahendamiseks. Enamikel juhtudel

on meetme kohaldamine olnud edukas.24 Kohtul võib lõpliku otsuse tegemiseks kuluda küll rohkem

aega, aga vaidlus tervikuna lahendatakse kiiremini.25 Hollandi halduskohtumenetluses rakendatava

vaheotsuse mehhanismi suureks eeliseks on see, et andes võimaluse või korralduse puuduse

kõrvaldamiseks, on kohtul võimalik vaidlus lõplikult lahendada, kahjustamata seejuures haldusasutuse

kaalutlusõigust. Veel üks eelis on, et see säästab märkimisväärselt aega võrreldes olukorraga, kus

halduskohus vaidlustatud haldusotsuse kohtuotsusega tühistab. Viimane kehtib eriti juhul, kui

vaheotsuse tegemist kasutatakse kõrgemas kohtuastmes.

Viidatud uuringust selgub ka, et peamine kriteerium, mille alusel Hollandi halduskohus otsustab, kas

vaheotsuse tegemine on sobiv, on küsimus, kas alles jäävat vaidlust ja nõutavat puuduse kõrvaldamist

on võimalik kindlaks teha. Meetme kohaldamine on mõistlik vaid olukorras, kus kohtu hinnangul on

võimalik tuvastatud puudust kõrvaldada. Samas ei pea olema ootust, et peale puuduse kõrvaldamist

jääb vaidlustatud haldusotsus esialgsel kujul püsima või teeb haldusorgan uue samasuguse tulemusega

otsuse. Nt juhtumi korral, kus kohus tuvastab, et haldusorgan on jätnud õigusvastaselt kogumata

ekspertarvamuse ja puuduse kõrvaldamise tulemusena selline arvamus võetakse, on võimalik, et

arvamuse tulemusena tuleb haldusorganil teha uus vastupidine otsus. Sellisel juhul teeb haldusorgan

täiesti uue algsest erineva otsuse. Keerulistes olukordades või olukorras, kus ei ole teada, mis peale

vaheotsuse tegemist saab, kohtud seda ei kohalda. Samuti ei kuulu instrument kohaldamisele juhul, kui

selle tulemusena võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada menetlusväliseid huvitatud isikuid. Kohtud

19 Awb artikkel 8:51d

Kui halduskohus teeb otsuse kõrgeimas astmes, võib ta kohustada haldusorganit vaidlustatud otsuses puudus kõrvaldada või lasta see kõrvaldada. Kohaldub artiklite 8:51a lõike 1 teine lause ja lõige 2, artikli 8:51b lõiked 2 ja 3 ning artikli 8:51c preambul ja punktid b–d. 20 Ch. W., Backes jt., lk 98. 21 Awb artikli 8:80a lg 3 ja artikli 8:72 lg 4 punkt a. 22 Awb artikkel 8:51c

Halduskohus teavitab pooli kaebuse edasise menetlemise viisist nelja nädala jooksul pärast: a) haldusasutuselt teatise saamist selle kohta, et ta ei kasuta võimalust puudust kõrvaldada või kõrvaldada lasta; b) paragrahvi 8:51a lõikes 2 nimetatud tähtaja lõppemisest ilma, et puudust oleks kõrvaldatud; c) seisukohtade saamisest; või d) artikli 8:51b kolmandas lõigus osutatud tähtaja lõppemisest ilma, et seisukohti oleks esitatud. 23 Eelpool viidatud Ch. W., Backes jt. Evaluatie Bestuurlijke Lus Awb en internationale rechtsvergelijking. Ministerie van Veiligheid

& Justitie, 2014. 24 Ch. W., Backes jt., lk 143. 25 Ch. W., Backes jt., lk 94.

8

kaaluvad vaheotsuse tegemisel ühest küljest oodatavat kohtumenetluse kiirendust ja teisalt täiendavat

töö- ja ajakulu, mis sellega kaasneb.

Seega eelkirjeldatud Hollandi vaheotsuse tegemise mehhanismist eeskuju võttes on üheks

lahenduseks, mis aitaks kohtumenetlust oluliste taastuvenergiaprojektidega seotud vaidluste puhul

tõhustada, luua halduskohtumenetluses uus regulatsioon, mis annaks kohtule õiguse anda vastustajale

võimalus vaidlustatud haldusotsuses kohtu poolt tuvastatud puudus kõrvaldada. Vastustajal on võimalik

seejärel haldusmenetlus uuendada ning haldusotsuses tuvastatud puudus kohtumenetluse kestel

kõrvaldada. Erinevalt olukorrast, kus haldusorgan võib peale vaidlustatud haldusotsuse tühistamist

alustada uue haldusmenetluse ning teha uuesti kõik menetlustoimingud, on haldusorganil uue paindliku

lahenduse korral võimalus teha üksnes tuvastatud veaga seotud menetlustoimingud, jättes kordamata

muud puudusega mitte seotud menetlustoimingud. Puuduse kõrvaldamise järel jätkub kohtumenetlus

kaebaja soovil sealt, kust see pooleli jäi, st ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes.

Pakume VTK-s kaasa mõtlemiseks, tagasiside andmiseks ning eelistuse väljendamiseks välja kaks

alternatiivset lahendusviisi, kuidas võiks uut kavandatavat instrumenti halduskohtumenetluse

seadustikus reguleerida. Rõhutame, et VTK etapis oleme avatud erinevatele ettepanekutele ja mõtetele,

mis aitaksid edasisel analüüsimisel jõuda parima võimaliku regulatsioonini.

Ühena alternatiividest pakume välja, et olles tuvastanud vaidlustatud haldusotsuses puuduse, mille

kõrvaldamist peab kohus mõistliku aja jooksul võimalikuks, teeb kohus vaheotsuse. Vaheotsuses

tunnistab kohus vaidlustatud haldusotsuse tuvastatud puuduse tõttu õigusvastaseks. Kohus toob

vaheotsuses välja tuvastatud puuduse ning annab haldusorganile selged suunised puuduse

kõrvaldamiseks. Haldusorganil on võimalik kohtuga mittenõustumise korral vaheotsus vaidlustada

kõrgemas kohtuastmes. Kohtumenetluse tõhustamiseks on võimalik näha ette, et kõrgem kohtuaste

lahendab vaheotsusele esitatud kaebuse prioriteetsena. Selle alternatiivi puhul on haldusorganil

koheselt võimalik esitada vaheotsusele vastuväiteid ning kõrgem kohtuaste otsustab enne asjas sisulise

menetluse jätkumist, kas vaheotsus on õiguspärane. Vaheotsusega tuvastatud puuduse kõrvaldamisele

asumine vaheotsusega nõustumise korral või selle kehtima jäämisel kõrgemas astmes on haldusorgani

jaoks kõikides kohtuastmetes kohustuslik.

Vaheotsuses tuleb kohtul välja tuua, millised puudused on kohus vaidlustatud haldusotsuses tuvastanud

(nt puudulikud keskkonnauuringud, ärakuulamisvead, kaalumisvead, sh nt oluliste asjaolude

analüüsimata jätmine). Kohtul tuleb vaheotsuses anda ka võimalikult selged suunised, kuidas on

haldusorganil võimalik puudust kõrvaldada – näiteks, kas haldusorganil tuleb läbi viia täiendavaid

uuringuid või ekspertiise, arvestada kaalumisel seni käsitlemata asjaoludega, esitada (täiendavaid)

põhjendusi. Vaheotsuses tuvastatud puudus peab olema selline, mis võib kaasa tuua vaidlustatud

haldusotsuse tühistamise. Lisaks peab olema tuvastatud puudus kõrvaldatav mõistliku aja jooksul.

Olukorras, kus kohtul on kahtlused, et haldusotsuses esineva puuduse kõrvaldamine võtab kaua aega

või võib osutuda sootuks võimatuks, ei ole puuduse kõrvaldamiseks kohtumenetluses võimaluse

andmine põhjendatud. Kohus toob vaheotsuses välja kas ja milliseid huvitatud isikuid peab haldusorgan

puuduse kõrvaldamisel kaasama. Nii nagu Hollandis, tuleks ette näha, et vaheotsusega haldusotsuse

parandamist ei ole lubatud kohaldada, kui sellega võidakse ebaproportsionaalselt ebasoodsasse

olukorda asetada menetlusvälised isikud. Vaheotsuses annab kohus haldusorganile tähtaja, mille

jooksul haldusorganil on võimalik puudus kõrvaldada. Selleks, et mõju kohtumenetluse kiirendamisele

ja tõhustamisele oleks tegelik, peaks see tähtaeg olema võimalikult lühike. Kuna haldusotsuse

puudused võivad olla oma olemuselt väga erinevad, siis peab jääma kohtule võimalus määrata tähtaeg

vastavalt asja keerukusele ja tähtaega haldusorgani põhjendatud taotluse alusel pikendada.

Alternatiivsena eelkirjeldatud lahendusele võib kohus puuduse tuvastamise järel teha määruse, millega

esialgselt (mitte siduvalt, nagu vaheotsuse puhul) tuvastab haldusotsuse õigusvastasuse selles esineva

puuduse tõttu. Kohtumääruses tuleb kohtul nii nagu vaheotsusegi puhul välja tuua, milline on tuvastatud

puudus, kuidas saab seda kõrvaldada, selleks antud tähtajad jms. Puuduse kõrvaldamise ajaks peatab

kohus kohtumenetluse. Haldusorganil on võimalik eelnimetatud määrusele esitada määruskaebus.

9

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei peaks menetluse tõhustamise ja kiirendamise

eesmärki silmas pidades olema edasi kaevatav.

Õiguskindluse ja menetlusväliste isikute õiguste ja huvide tagamiseks on eelistatud, et haldusorgan

teeks kirjeldatud meetme kohaldamisel uue otsuse. Sellisel juhul on tagatud menetluses mitte osalenud

isikute õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Pärast vaheotsusega tuvastatud vea

parandamist jätkub menetlus kaebaja jaoks muudetud haldusotsuse üle samas kohtuastmes ja -

menetluses, kus see vaheotsuse (või määruse) tegemise järel pooleli jäi.

Kuna mõlema alternatiivi puhul on võimalik kohtu tehtud otsustust kõrgemas kohtuastmes vaidlustada,

siis võib tekkida olukord, kus halduskohtus tuleb arvestada kohtumenetluse venimisega

edasikaebamisest tulenevalt ning see ei pruugi kaasa tuua oodatavat menetluse kiirenemist. Seetõttu

võib olla põhjendatud anda täiendav kohtumenetluse tõhustamise meede üksnes apellatsiooni- ja

kassatsiooniastmele. Alternatiivselt on võimalik näha seaduses ette, et edasikaebe korras esitatud

apellatsiooni või määruskaebuse lahendab ringkonnakohus eelisjärjekorras. Ootame VTK-le selles

küsimuses arvamusi.

Seoses menetluskulude jaotamisega tuleb vaheotsuse mehhanismi kohaldamise korral ette näha, et

kaebaja ei peaks kandma kulusid, mis olid seotud algse haldusotsuse vaidlustamisega. Kohtukuludega

seoses peavad kaebaja õigused olema tasakaalustatud ning kaebaja jaoks peab olema kulude jaotus

kohtumenetluse lõpus õiglane.

Kavas on anda kohtule uue meetme kohaldamise õigus erandina oluliste ja kiireloomuliste vaidluste

puhul, esmajoones taastuvenergiaprojektidega seotud vaidluste lahendamise tõhustamiseks.

Arvestada tuleb, et taastuvenergiaparkide rajamisega on seotud ka muud suured taristuprojektid, mille

üle peetavad kohtuvaidlused võivad omakorda rajamist pidurdada. Seetõttu ei ole kiireloomuliste asjade

ringi määratlemine seaduses otstarbekas. Seadusesse tuleb jätta paindlikkus, et teatud tingimuste

korral on kohtul kaalumisruum otsustamaks asja olulisuse ja prioriteetsuse ning vaheotsuse tegemise

otstarbekuse üle. Samaaegselt jäetakse kohtule ka vastutus, et meetme kohaldamisel oleksid tagatud

menetluslikud õigused.

4.2.2. Kompromissiläbirääkimiste tõhustamine

Riigikohus tõi Justiitsministeeriumile esitatud arvamuses välja, et taastuvenergia arendusi puudutavate

kohtumenetluste pikkust mõjutab esimese astme kohtunike kogemuste järgi ajamahukas

kompromisside otsimine. Lahenduseks, mis sisaldaks nii regulatiivseid kui mitteregulatiivseid elemente,

on kohtuniku rolli suurendamine kompromissiläbirääkimistel ja kompromissiläbirääkimistele seaduses

maksimumtähtaja seadmine.

Menetlusosaliste vahel kompromissi sõlmimine on üks viis pikale veninud menetluste vähendamiseks.

HKMS § 122 lg 2 punktist 9 tulenevalt on kohtul kohustus teha eelmenetluses selgeks, kas asja on

võimalik lahendada kompromissiga. Sellist kohustust ei saa pidada kohtu poolt nõuetekohaselt

täidetuks, kui kohus on oma korraldavas määruses palunud menetlusosalistel muu hulgas teatada, kas

nad on nõus asja lahendamisega kompromissi teel või lepitusmenetluses.26 Kohtu poolt

menetlusosalistele kompromissi või muude kokkulepete pakkumine ei tohi olla üksnes formaalne, vaid

kaalutletud ning vajadusel sisaldama kohtu põhjendusi, miks on asja lahendamine nn rahumeelselt

tulemuslikum.27 Kohtul on kohustus teha kogu menetluse vältel kõik endast sõltuv, et asi või selle osa

lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik

(HKMS § 154 lg 4). Halduskohtumenetluse seadustikus on sätestatud ka kohtu õigus esitada

menetlusosalistele kompromissi projekte, kutsuda menetlusosalisi isiklikult kohtusse (HKMS § 127 lg 5)

ning teha ettepanekuid vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitusmenetluse läbiviimiseks

26 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Lk 440. 27 Samas.

10

(HKMS § 137 jj). Kohus peab hindama, kas kompromissi saavutamine on põhimõtteliselt võimalik ja

mõistlik ning kui see nii ei ole, siis ei ole põhjust viivitada asja sisulise läbivaatamisega.

Selleks, et kohtuvaidlus laheneks kiiremini, tuleks senisest enam soodustada, et menetlusosalised

jõuaksid omavahelise kokkuleppeni. Kohtuliku kompromissi saavutamisele suunamises on tähtis kohtu

võimalikult aktiivne roll ja kompetentsus. Menetlusosalistega läbirääkimistesse asumine ja neile

kompromissi eeliste selgitamine nõuab lisaks õigusteadmistele ka läbirääkimisoskust ja kogemusi.28

Oluline on tagada kohtunikele piisavad koolitusvõimalused, et kohtunike teadmised lepitusmenetlusest

ja kompromissiläbirääkimistele suunamisest kasvaksid. Samuti on õiguskirjanduses leitud, et kui kohtule

on pandud kohustus püüda vaidlust lahendada kompromissiga, oleks mõistlik täpsemalt ette näha nii

reeglid kui ka tegevuskava, kuidas pooli kokkuleppe sõlmimisele suunata.29 Tuleb leida mõistlik

tasakaal, et taastada kompromissi kaudu kiiremini pooltevaheline õigusrahu ning teisalt tagada pooltele

vajalik kohtulik kaitse.30

Kuigi halduskohtumenetluse seadustik võimaldab ka praegu kohtul esitada menetlusosalistele

kompromissi projekti, siis ei ole esialgse projekti olemasolu läbirääkimistele asumiseks ja läbirääkimiste

ajaks kohtumenetluse peatamise kaalumiseks vajalik. See võib ka olla üheks põhjuseks, miks

läbirääkimised venivad ja ebaõnnestuvad. Üheks võimaluseks on anda kohtule õigus nõuda

menetlusosalistelt kompromissiläbirääkimistele asudes esialgse kompromissiettepaneku esitamist.

Kohtul on seejärel võimalik esitatud projekti erapooletult hinnata ja kaaluda kompromissiläbirääkimiste

eduväljavaateid. Samuti annab esialgse projekti olemasolu kohtule võimaluse hinnata, kui pika aja

jooksul võiksid pooled kokkuleppe saavutada. Esialgse kompromissiettepaneku esitamine annab

kohtule ka võimaluse esitada pooltele kohtupoolseid suuniseid kompromissiläbirääkimisteks.

Selgitamaks, kas vaidluse kompromissiga lahendamine on võimalik, võib kohus avaldada oma

seisukoha teatud vaidlusküsimuste osas ka enne asja otsustamist.31

Kui menetlusosalistel kompromissiettepanekut kohtule esitamiseks ei ole, siis võib kohus anda tähtaja

sellise ettepaneku esitamiseks või pakkuda pooltele välja omapoolse erapooletu ja asjatundliku

ettepaneku, mis oleks kohtu hinnangul tasakaalustatud. Kompromissiläbirääkimistel oleks sellisel juhul

olemas esialgne kava, mille pinnalt arutada läbi detailsemaid küsimusi. Kohtu aktiivsem roll

kompromissiläbirääkimiste alustamisel tagab nende tõenäolisema õnnestumise.

Üheks kohtuvaidluse kiiret lõpetamist takistada võivaks asjaoluks on ka kohtuvaidluse poole pahauskne

käitumine kompromissi sõlmimisega venitamisel. Selline olukord võib tuua kaasa kohtuasja menetluse

olulise pikenemise, eriti kui kompromissi sõlmimine luhtub ja menetlus peab seejärel tavapäraselt

jätkuma. Kuigi kohtud annavad menetluses korraldava määrusega või kohtuistungil enda äranägemisel

tähtaja kompromissiläbirääkimisteks, siis seadusest ei tulene, kui pikk võib selline tähtaeg

maksimaalselt olla ning millised on poole võimalused neile antud tähtaega pikendada. Seetõttu on

põhjendatud näha halduskohtumenetluse seadustikus ette maksimaalne tähtaeg, mille jooksul

kompromissiläbirääkimisi on võimalik pidada. Tähtaeg kompromissiläbirääkimisteks ei tohi olla

ebamõistlikult pikk ega venitada asjatult kohtumenetlust. Kuigi universaalset tähtaega on vaidluste

asjaolude erinevuse tõttu keeruline määrata, siis teeme VTK-s ettepaneku sätestada seaduses

kompromissiläbirääkimisteks tähtaeg kolm kuud, mida objektiivsete põhjenduste esinemisel

menetlusosaliste taotluse alusel on võimalik pikendada. Alternatiivsena saab jätta tähtaja üle

otsustamise õiguse kohtule ning sätestada seaduses, et kohus annab kompromissiläbirääkimiste

pidamiseks mõistliku tähtaja. Mõlemal juhul oleks paremini tagatud, et kompromiss tuleb leida mõistliku

aja jooksul kohtu poolt vastava ettepaneku tegemisest pooltele või poolte vastavast taotlusest kohtule.

Seaduses tähtaja sätestamine tagaks paremini selle, et menetlus ei oleks kompromissiläbirääkimiste

pidamise tõttu peatatud ebamõistlikult pikaks ajaks. Kui seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja

28 K. Tarros. Kompromiss Eesti kohtupraktikas: olemus ja probleemistik. Juridica 10/2008. 29 Samas. 30 TsMS § 430 komm 3.2.4a, lk 956-957. 31 K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Lk 515.

11

jooksul läbirääkimistel kompromissi sõlmimiseni ei jõuta, siis ei ole menetluse edasine peatamine

läbirääkimiste pidamiseks põhjendatud ning kohtumenetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

Kompromissiläbirääkimisi puudutavad muudatused on kavandatud kohalduma kõigile vaidlustele

olenemata nende sisust.

4.2.3. Esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse lahendanud

ringkonnakohtu õigus lubada erandkorras määruskaebuse esitamist Riigikohtule

Kehtiv HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib

menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Sama sätte teine lause seab

piirangu, mille kohaselt määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. See

tähendab, et asja lahendamist puudutavad põhimõttelised seisukohad ja õiguslikud hinnangud annab

Riigikohus alles kassatsiooniastmes kui kohtumenetlusele on kulunud juba pikk aeg. Ühe võimaliku

lahendusena sellele probleemile pakutakse VTK-s, et halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse

peale esitatud määruskaebuse lahendanud ringkonnakohtule antakse õigus lubada erandkorras

määruskaebuse esitamist Riigikohtule.

Võimalus esimese astme kohtul apellatsioonkaebuse esitamiseks erandkorras luba anda on sätestatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 ja § 637 lg-s 21. TsMS § 442 lg 10 kohaselt võib

maakohus lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1 tähenduses) tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu

arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa

andmist ei pea otsuses põhjendama. TsMS § 637 lg 21 sõnastuse kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebus muu hulgas menetlusse siis, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes selgitatakse, et

edasikaebamise loa andmist peaks maakohus kaaluma eelkõige siis, kui ringkonnakohtu lahend on

maakohtu hinnangul vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Seega peaks

maakohus kaaluma apellatsioonkaebuse esitamise loa andmist siis, kui tegemist on sellise õigusliku

küsimusega, mille osas veel kohtupraktikat ei ole, eeldusel et tegemist ei ole üheselt mõistetava

õigusnormiga.32 Riigikohus on korduvalt osutanud, et lihtmenetluse asjades valdkonnas, mille

materiaalõiguse normide kohaldamise kohta ei ole Riigikohtu praktikat, oleks maakohtul otstarbekas

anda edasikaebamise luba.33 Kolleegium on eeltoodud tsiviilkohtumenetluse norme selgitades

märkinud, et kuigi kõrgema astme kohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on

kohustuslikud üksnes sama asja uuesti läbi vaatavale madalama astme kohtule, saab tõhusama

õigusemõistmise huvidest lähtudes pidada ka ringkonnakohtute üheks funktsiooniks maakohtute

praktika suunamist ja ühtlustamist laiemas tähenduses.34

Võimaldades ringkonnakohtul erandina anda esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud

määruskaebuse lahendis luba esitada edasikaebus Riigikohtule, on Riigikohtul võimalik anda juba

menetluse varases etapis vaidlusküsimustele enda esialgne hinnang. Selline kõrgema astme kohtu

esmane hinnang võib hõlbustada edasist menetlust halduskohtus ning aidata ära hoida ajamahuka

olukorra, kus asi saadetakse madalama astme kohtusse tagasi. Seetõttu võiks sellise võimaluse

lisamine halduskohtumenetluse seadustikku aidata saavutada menetlusökonoomia ja kohtumenetluse

kiirendamise eesmärki. Esialgse õiguskaitse määruskaebuse lahendamise ajal kohtu kõrgemas astmes

ei ole takistatud sisulise kohtumenetlusega jätkamine halduskohtus ning kohtumenetluses seega

viivitust ei kaasneks.

Samas tuleb arvestada, et igas õiguslikult keerulises vaidluses ei tõusetu esialgse õiguskaitse küsimust

ning seetõttu ei teki alati ka võimalust Riigikohtult esialgse õiguskaitse menetluses seisukohta saada.

32 TsMS § 637 komm 3.4 f, lk 1048. 33 Riigikohtu 14.06.2017 määrus nr 3-2-1-69-17, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika. 34 Riigikohtu 15.01.2014 määrus nr 3-2-1-170-13, p 11.

12

Samuti tuleb silmas pidada, et esialgse õiguskaitse määruskaebuse lahendamine eeldab kiiret

otsustamist ning selle käigus põhimõtteliste seisukohtade ja hinnangute andmine ei pruugi olla võimalik.

4.2.4. Õigusliku arvamuse küsimine Riigikohtult

Võimalus teatud juhtudel Riigikohtult õiguslikku arvamust taotleda aitab keerukaid õigusküsimusi

kiiremini lahendada ja saada õiguse kohaldamisele ühtse tõlgenduse. Selline meede on kohtumenetluse

kiirendamise vaatest eriti tõhus, kui seaduse või õiguspõhimõtte tõlgendamise osas on ebakindlus või

lahkarvamused. Keeruliste õigusküsimuste lahendamine juba kohtumenetluse varases staadiumis aitab

vältida kohtuvaidluse venimist seetõttu, et põhimõtteline seisukoht tuleb Riigikohtult juba enne teiste

kohtuastmete läbimist. Arvamuse taotlemine Riigikohtult aitab ka ühtlustada kohtupraktikat

haldusasjades ning vältida sarnastes asjades vastuolulisi lahendeid.

Selline eelotsuse küsimise võimalus kõrgeimalt kohtuastmelt on kasutusel mitmes teises Euroopa Liidu

riigis. Näiteks Prantsuse CJA artikli L113-1 kohaselt võib halduskohus või apellatsioonikohus küsida

Riiginõukogult (Conseil d’Etat) arvamust kohaldatava õigusega seotud küsimuses. Norm võimaldab

küsida arvamust, kui tegemist on uue (st esmakordse), väga keerulise või korduva (arvukalt vaidlusi

samas küsimuses) vaidlusega. Riiginõukogu annab oma arvamuse kolme kuu jooksul küsimuse

saamisest. Seadus näeb ka ette, et madalama astme kohtu otsus Riiginõukogult arvamust küsida ei ole

edasikaevatav ning asja sisuline menetlemine peatatakse kuni Riiginõukogu arvamuse andmiseni või

selle puudumisel kuni kolmekuulise tähtaja möödumiseni. Riiginõukogu arvamus ei ole otsuse

iseloomuga, see on küll juhiseks kõikides sarnast probleemi käsitlevates asjades, kuid see ei ole

arvamust küsinud kohtule otsustamisel siduv. Sellest hoolimata moodustavad need tavaliselt osa

Riiginõukogu enda kohtupraktikast asjaomases küsimuses, samas kui madalama astme kohtud ja

haldusasutused pigem järgivad neid täpselt.35 Prantsuse regulatsiooni puhul on välja toodud, et isegi

kui madalama astme kohtud ei pruugi ise pidada põhjendatuks õigusliku arvamuse küsimist

Riiginõukogult, siis on menetlusosalistel võimalik seda taotleda ja kohtuid tungivalt julgustada arvamust

küsima.36 Näiteks 2016. aastal andis Riiginõukogu 25 õiguslikku arvamust ja 2018. aastal sai

Riiginõukogu 30 taotlust arvamuse küsimiseks.37 Riiginõukogult arvamuse küsimise menetlus

võimaldab kiiresti kujundada kohtupraktika uues õigusküsimuses, mis kerkib esile arvukate vaidluste

käigus neid menetlevates kohtutes.

Eeltoodust tulenevalt pakume VTK-s välja lahenduse, mille kohaselt oleks halduskohtul ja

ringkonnakohtul võimalik taotleda oma menetluses olevas haldusasjas Riigikohtult arvamust õiguse

tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelises küsimuses, mis esineb kohtupraktikas

esmakordselt, on õiguslikult keeruline, või puudutab arvukalt samasisulisi vaidlusi (sh nii juba

menetluses olevad kui ka peatselt saabuvad). See tähendab, et kui kohtu hinnangul on vaja saada

kohtupraktika ühtlustamiseks tavapärasest kiiremini põhimõtteline seisukoht või seaduse tõlgendus, siis

on kohtul võimalik küsida arvamust Riigikohtult. Sellist arvamust saaks küsida kitsalt ainult seaduse

tõlgendamise aspektist nii nagu Euroopa Kohtu eelotsuse puhul. Selle alla ei sobiks näiteks olukord,

kus Riigikohtult saab küsida seisukohta mingite konkreetsete asjaolude kohta menetletavas kohtuasjas.

Halduskohtul ja ringkonnakohtul oleks kavandatava regulatsiooni kohaselt õigus esitada Riigikohtule

kirjalik taotlus, milles tuleb esitada täpne kirjeldus õigusküsimusest ja selle seosest haldusasjaga.

Lahenduse tõhususe tõstmiseks tuleks ka menetlusosalistele anda võimalus arvamuse küsimist

halduskohtult ja ringkonnakohtult taotleda, kuna asja menetleva kohtu jaoks ei pruugi olla alati äratuntav,

kus paradigma muutus Riigikohtu suuniste kaudu võiks vajalik olla. Kui menetlusosalisel on soov saada

35 P. A. Davies, F. Fages. Conseil d’Etat Issues Advisory Opinion on Environmental Permits Challenged Before Administrative

Courts. Kättesaadav: https://www.lexology.com/library/detail.aspx?g=4d592119-e2e4-4201-9d54-2847ed8b53af 36 D. Garreau, M. N’Guyen, S. Merard. La saisine pour avis des juridictions suprêmes. 12.07.2018. Kättesaadav:

https://www.seban-associes.avocat.fr/la-saisine-pour-avis-des-juridictions-supremes/. 37 K. Gilberg. Joint Project on Improving the Effectiveness of the Administrative Judciary and Strenghtening the Institutional

Capacity of the Council of State. Reforms in the French Administrative Justice System and Alternative Dispute Resolution (ADR) Methods. Detsember 2020, Ankara. Kättesaadav: https://rm.coe.int/en-french-adr-report-16-dec-2020/1680a0e996

13

asjas kiiremini põhimõtteline selgus, siis on tal võimalik vastava regulatsiooni olemasolu korral

Riigikohtu arvamuse küsimist kohtult taotleda.

Selleks, et vältida olukorda, kus madalama astme kohus saaks küsida seisukohta ka asjades, milles

tegelikult õigusliku arvamuse küsimise vajadus puudub, ning tagada kavandatava mehhanismi

erandlikkus, nähakse seaduses ette ranged tingimused sellise taotluse vastuvõetavusele. Kui

Riigikohus leiab, et tingimused arvamuse küsimiseks ei ole täidetud, siis asja arvamuse andmiseks

menetlusse ei võeta. Arvamuse küsimise taotlus tuleb lahendada kiiresti ja prioriteetselt, seega

seaduses tuleb sätestada mõistlik tähtaeg, mille jooksul tuleb Riigikohtul taotletud arvamus anda.

Riigikohtu õiguslik arvamus peaks oma olemuselt olema nõuandev ning see ei oleks madalama astme

kohtule siduv.

Kuna olulised õiguslikud küsimused, mille kohta oleks vaja küsida Riigikohtult hinnangut, ei ole omased

üksnes kitsalt taastuvenergia valdkonnale, siis oleks kavandatav lahendus kohaldatav kõikides

haldusvaidlustes. See tähendaks, et taotluse esitamisele seatavad tingimused peavad tagama, et

arvamust saaks küsida erandlikul juhul. Näiteks olukorras, kus mingit liiki samasisulisi kohtuasju on palju

ning vaja on pilootasjale põhimõttelise seisukoha andmist. Samuti oleks lahendus asjakohane olukorras,

kus asjas esineb suur avalik huvi. Kokkuvõttes peaks arvamuse küsimine olema erandlik ning kasutatav

olukorras, kus Riigikohtu tavapäraseks reageerimise ajaks on seisukoha saamine juba hilinenud ning

sellest ei tulene asjas reaalset kasu.

Lisaks eelpool nimetatud kohtumenetluse kiirendamise eesmärgile kaasa aitamisele on halduskohtu ja

ringkonnakohtu õigus küsida Riigikohtult õiguslikku arvamust ka oluliseks mehhanismiks, et tagada

järjepidevus ja sidusus õiguse kohaldamisel kohtusüsteemi erinevatel astmetel.

5. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ja Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

määratud raamid

PS § 15 esimene lause sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. PS § 24 lg 5 näeb ette igaühele õiguse tema kohta tehtud kohtulahendi peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 15 ja § 24 lg-s 5 sätestatud

põhiõigusega seondub ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 6

lg 1, mis näeb ette igaühe õiguse oma kohtuasja õiglasele ja avalikule arutamisele mõistliku aja jooksul

sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusmõistmise volitusega institutsioonis.

Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine, sh kaebeõiguse rakendamisele sisuliste

ja vormiliste piirangute kehtestamine.

Kavandatud halduskohtumenetluse seadustiku muudatustest on kõige intensiivsema toimega

vaheotsuse tegemine, teiste meetmete puhul on eeldatav riive vähem intensiivne ja seetõttu neid VTK-

s põhjalikumalt ei analüüsita. Vaheotsuse tegemise võimaluse lisamine võib riivata eelnimetatud

normides sätestatud põhiõigusi. Kavandatav muudatus, millega soovitakse anda kohtule võimalus

vaheotsuse tegemiseks ja parandatud haldusotsuse üle kohtumenetluse jätkamiseks samas

kohtuastmes, on eelnimetatud normidega seega otseses puutumuses. Edasikaebeõiguse riivet on

taastuvenergia projektidega seotud vaidluste puhul võimalik õigustada kaalukate avalike huvide ja

tõhusa õiguskaitse põhimõttega.

Samuti tuleb regulatsiooni väljatöötamisel jälgida, et oleks tagatud võimude lahusus (PS § 4).

Vaheotsuse tegemisel ei tohi kohus sekkuda halduse kaalutlusõigusesse, mis tähendab, et kohtu

ülesanne ei saa olla haldusorganile detailsete juhiste andmine. Halduskohus saab kontrollida, kas

haldusorgan on otsustamisel järginud haldusmenetluse põhimõtteid ja nõudeid, austades sealjuures

halduspoliitikat ja haldusorgani kaalutlusõigust. Seega kaalumist vajab, milline peaks olema halduse ja

halduskohtu menetluslik suhe ning halduskohtu volitused ja roll kohtumenetluses.

VTK-s kavandatud vaheotsuse tegemise mehhanismi kasutusele võtmisel tuleb tähelepanu pöörata ka

kohtu sõltumatuse (PS § 146) ja erapooletuse tagamisele. Meede võib häirida tasakaalu kohtu volituste

ja isikute õiguste kaitse vahel. Kohtule antakse volitus kasutada instrumenti, mis aitab küll kaasa

14

vaidluse kiiremale ja tõhusamale lahendamisele, kuid võib jätta ka mulje, et haldusorgan seatakse

soodsamasse olukorda võrreldes isikute õiguste kaitsega. Vältida tuleb olukorda, kust halduskohtust

saab haldusotsuste remonditöökoda, kus kohtu abil leitakse võimalusi õigusvastase haldusotsuse

parandamiseks tühistamise asemel. Selline mulje võib tekkida, kui kehtestatakse mehhanismid

haldusotsuste tühistamise vältimiseks ja kohtutel on õigus sekkuda haldusotsuste vastuvõtmisesse ja

haldust otsustamisel juhendada.38 Vaheotsuse mehhanismi kohaldamisest ei tohi jääda muljet kui

haldusorgani abistamisest. Kui kohus kirjeldab detailselt, mida haldusorgan peaks puudusega otsuses

parandama, siis võib see kahjustada kohtulikku erapooletust. Kuigi, mida täpsemad on kohtu suunised,

seda tõenäolisemalt on vaheotsuse tegemisel mõte ja tulemus. Näiteks Hollandi Awb artikkel 8:80a lg

2 näeb ette, et kohus kirjeldab vaheotsuses nii palju kui võimalik, kuidas on võimalik puudust kõrvaldada.

Hollandi justiitsministeeriumi tellitud uuringus jõuti järeldusele, et sätet on võimalik sellises sõnastuses

tõlgendada kooskõlas EIÕK artikliga 6.39

Tagatud peab olema ka huvitatud isikute õiguste ja huvide kaitse. Kohtumenetluse kiirendamisel on

oluline austada põhiseaduslikke piire ning leida tasakaal kohtumenetluse tõhususe ja põhiõiguste kaitse

vahel. Kuigi kiirem otsuste tegemine ja vaidluste lahendamine on oluline eesmärk, tuleb selle käigus

tagada isikute menetluslike õiguste kaitsmine. Lisaks haldusotsuse adressaatidele ja menetluses

osalevatele pooltele vajavad tähelepanu ka teised huvitatud isikud ja nende menetlusõigused. Nende

isikute võime oma õigusi kaitsta ei tohiks saada kohtumenetluse uuenduste käigus kahjustatud.

Olukorras, kus haldusotsuse puudus kõrvaldatakse kohtumenetluse kestel ilma otsust muutmata, ei ole

huvitatud isikutel, kes ei ole asjas menetlusosalised, võimalik oma õigusi enam kohtus kaitsta. Seda

probleemi on võimalik lahendada selliselt, et haldusorgan peab iga kord vormistama uue otsuse, mille

peale on huvitatud isikul õigus esitada eraldiseisev kaebus.40

6. Sihtrühm ja regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs

6.1. Sihtrühm

Kõige otsesemalt mõjutab probleem ja kavandatud lahendused menetlusosalisi, nii füüsilisi kui juriidilisi

isikuid, taastuvenergia arendamisest huvitatud isikuid ja haldusorganeid, ning halduskohtunikke (I

astmes 25, II astmes 11 ja III astmes 5 haldusasjadega tegelevat kohtunikku)41 ja kohtujuriste ning

Riigikohtu nõunikke.

6.2. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Väljatöötamiskavatsuses pakutakse välja neli muudatust, mille ühine eesmärk on tõhustada

halduskohtumenetlust taastuvenergiat puudutavates vaidlustes ning vähendada kohtumenetlusele

kuluvat aega42. Selle kaudu soovitakse kiirendada taastuvenergiale üleminekut, aidates kaasa tuule- ja

päikeseenergia tootmise arendamisele. Lisaks ühisele eesmärgile mõjutavad kavandatud muudatused

ka samu sihtrühmi – kohtuid ja menetlusosalisi. Seetõttu on mõistlik vaadelda ka kaasnevat mõju

tervikuna kõigi muudatuste kohta.

Kavandatud muudatused:

38 S. Jansen, M. Eliantonio. The Modernisation of the Rules of Administrative Judicial Procedure Under Scrutiny: The Rulings of

the Belgian Consitutional Court on the „Administrative Loop“ in a Comparative Perspective - Concluding Remarks. Maastricht Faculty of Law Working Paper 2017-7, lk 10. 39 Ch. W., Backes jt., lk 72. 40 S. Jansen. The Dutch Administrative Loop under Scrutiny: How the Dutch (Do Not) Deal With Fundamental Procedural Rights.

Maastricht Faculty of Law Working Paper 2017-3, lk 9. 41 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade

vahel“, www.kohus.ee, www.riigikohus.ee 42 Taastuvenergia kiirendamise auditis on ühe probleemina välja toodud kohtumenetluste ebamõistlik pikkus, probleemile on

viidanud ka Riigikohtu halduskolleegium enda auditile antud tagasisides (auditiga seotud materjalid on kättesaadavad https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia- arendamine?view_instance=0&current_page=1).

15

 anda kohtule võimalus teha vaheotsus, millega vaidlustatud haldusotsuses ilmnenud vead

tuvastada ja anda haldusorganile võimalus need puudused kõrvaldada, mille järel kohtumenetlus

jätkuks sealt, kus see pooleli jäi;

 suurendada kohtu rolli kompromissiläbirääkimistes ja läbirääkimisteks maksimaalse tähtaja

seadmine;

 esialgse õiguskaitse puhul määruskaebeõiguse andmine ringkonnakohtu loal;

 võimaldada taotleda Riigikohtult õiguslikku arvamust.

6.2.1. Kohtulahendite statistika

Mõju kirjeldamiseks tuli esmalt tuvastada, kui palju taastuvenergiat puudutavaid asju on halduskohtud

menetlenud. Seejärel vaadati, milles on vaidlused seisnenud, kui pikaks on menetlused kujunenud ning

kes on olnud menetlusosalised (eelkõige kaebajad ja vastustajad). Ühest küljest aitab see ilmestada

probleemi, mida soovitakse muudatustega lahendada, teisest küljest aga hinnata kaasnevat mõju, sh

sihtrühmade suurust ja kohtute töökoormust. Analüüsi fookuses on tuule- ja päikeseenergia tootmisega

seotud menetlused, nii et muid taastuvenergia liike, näiteks hüdro- või bioenergiat, puudutavaid

menetlusi ei analüüsitud. Arvuliselt on neid ka oluliselt vähem võrreldes tuule- ja päikeseenergiaga.

Aastatel 2016-2022 lahendati halduskohtutes kokku umbes 19 000 haldusasja (tabel 1).

Väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus õnnestus nende hulgast tuvastada vähemalt 44 lahendit,

mis puudutasid taastuvenergia arendamist43. Enamasti liigitatakse taastuvenergia asjad planeerimise ja

ehituse kategooria alla, kuna vaidluse esemeks on ehitus- või kasutusluba või mõnda liiki planeering.

Tabel 1. Tallinna ja Tartu halduskohtutes aastatel 2016-2022 lahendatud haldusasjad.

Aasta Lahendatud haldusasjad Sh planeerimise ja ehituse valdkonnas

Taastuvenergiat puudutanud asjad44

2016 3 123 143 4

2017 2 967 160 6

2018 2 477 164 3

2019 2 388 158 8

2020 2 531 194 8

2021 2 795 187 7

2022 2 736 183 8

Kokku 19 017 1 189 44

Allikas: kohtute menetlusstatistika, Justiitsministeerium, autorite analüüs.

Menetluste keskmine kestus45 tuvastatud taastuvenergia asjades oli 550 päeva (mediaankestus 340

päeva). Võrdluseks, kõigi aastatel 2016-2022 lahendatud planeerimist ja ehitust puudutavate

haldusasjade keskmine menetluse kestus oli 256 päeva (mediaankestus 164 päeva, n=1073). Seega

viitavad andmed tõesti sellele, et taastuvenergiat puudutavad halduskohtumenetlused on keskmiselt

oluliselt pikemad kui muud sarnast laadi halduskohtumenetlused46.

Taastuvenergia asjad puudutavad enamasti tuuleenergia arendamist (44-st tuvastatud menetlusest 40),

seejuures rohkem maismaa- kui meretuuleparke. Vähem on vaidlusi seoses päikeseparkide või muud

liiki taastuvenergiaga. Kaebuste näol on sageli tegemist ettevõtja ehk energiapargi arendaja kaebusega

haldusorgani – enamasti kohaliku omavalitsuse üksuse – haldusakti või tegevuse suhtes. Näiteks

vaidlustati haldusakte, millega vald keeldus väljastamast projekteerimistingimusi või ehituslube. Samuti

43 Kohtustatistika ei võimalda taastuvenergia menetluste automaatset eristamist ning menetluste tuvastamiseks kasutati

märksõnaotsingut menetluse aluseks olnud failidest (otsitud märksõnad olid näiteks tuulepar%, tuuleele%, tuulikupar%, päikesepa% jm). Seetõttu on tegelik menetluste arv tõenäoliselt veidi suurem. 44 Taastuvenergiat puudutavad asjad sisaldavad üksnes tuule- ja päikeseenergia tootmisega seotud vaidlusi. 45 Menetluse kestus on aeg menetluse registreerimise kuupäevast kuni lahendamise kuupäevani. Keskmise kestuse arvutamisel on arvesse võetud kõik registreeritud menetlused, ka need kaebused, mis ei jõudnud sisulise arutamiseni (kaebus tagastati või jäeti läbi vaatamata). 46 Keskmiste erinevus püsib umbes sama ka ülemiste ja alumiste detsiilide eemaldamisel ehk et väga pikad ja väga lühikesed menetlused ei mõjuta keskmiste erinevust.

16

puudutasid mitmed arendajate kaebused ruumilisi planeeringuid, näiteks valla üld- või eriplaneeringut

või teemaplaneeringut. Eraisikute esitatud kaebusi tuvastati 16, millest enamik tulenes vastuseisust

taastuvenergia ehitiste planeerimisele või rajamisele nende elukoha lähedusse.

Kaebuse esitajaid kui ühte peamist sihtrühma aitab ilmestada järgnev joonis.

Joonis 1. Kaebajate arv aastatel 2016-2022 lahendatud halduskohtumenetlustes, mis puudutasid

taastuvenergia arendamist (n=44, sisaldab korduvaid isikuid)47.

Vastustajad on valdavalt kohaliku omavalitsuse üksused, aga ka valitsusasutused, näiteks

ministeeriumid või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Väärib rõhutamist, et tuuleparkide arendamisega seotud mõjud, sealhulgas ka osas, mis puudutab

kohtuvaidlusi, on piirkondlikult erinevad. Ehk teisisõnu, muudatuste mõju ei ole kõigis Eesti piirkondades

ja kohaliku omavalitsuse üksustes ühesugune. Seda eelkõige põhjusel, et tuuleparkide rajamine ei ole

riigikaitselistest piirangutest tulenevalt suures osas Eestist üldse võimalikki48, mistõttu puutub osa

kohaliku omavalitsuse üksustest taastuvenergia kohtumenetlustega kokku äärmiselt harva või üldse

mitte. Neis piirkondades, mis on tuuleparkide arendamiseks aga sobivad (eelkõige rannikualad), on ka

kohtumenetlused tõenäolisemad ning muudatuste mõju kohalikule omavalitsusele suurem.

Regionaalse mõju ilmestamiseks on alljärgneval joonisel markeeritud kohaliku omavalitsuse üksused,

kes olid vastustajad mõnes analüüsi käigus tuvastatud taastuvenergia vaidluses.

47 Üks isik võis olla kaebaja mitmes menetluses. Samuti võivad mitu kaebajat esitada ühise kaebuse. Andmed põhinevad üksnes nendel menetlustel, mis õnnestus märksõnaotsingu abil tuvastada. 48 Taastuvenergia kiirendamise auditis (lk 13-14) on visualiseeritud kohalike omavalitsuste territooriumid kuhu saab ning kuhu on KOV-i üld- või eriplaneeringuga kavandatud alasid tuuleparkide rajamiseks.

Ettevõtja 29

Eraisik 34

MTÜ 2

Haldusorgan 2

17

Joonis 2. Kohaliku omavalitsuse üksused, kes osalesid vastustajana aastatel 2016-2022 lahendatud

taastuvenergiat puudutavates kohtuvaidlustes (tumedalt on märgitud korduvad menetlused)49.

Omavalitsuste piirid: Maa-amet 01.11.2020

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et taastuvenergiat puudutavaid kohtumenetlusi on vähe (hinnanguliselt 0,2-

0,5% kõigist halduskohtumenetlustest), kuid nende kestus on keskmiselt oluliselt pikem võrreldes teiste

sarnaste asjadega. Enamasti on kaebuse esitajad taastuvenergia projekti arendavad või arendada

soovivad ettevõtjad. Ligikaudu kolmandiku menetluste puhul oli kaebaja eraisik või eraisikud.

Vastustajana puutuvad kohtumenetlustega rohkem kokku rannikualadel, sh saartel, asuvad kohaliku

omavalitsuse üksused. Samas on paljudes kohalikes omavalitsustes tuuleparkide kavandamine üld- või

eriplaneeringuga alles käimas50 ning kohtuvaidlused tõenäoliselt tulevikus alles ees.

Üldise taustainfo kõrval tuleb aga vaadata ka seda, milline on konkreetsete muudatuste mõju

sihtrühmadele. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmisest mõjutatud sihtrühma võib jagada kaheks

– kohus ja menetlusosalised. Järgnevalt on välja toodud peamised sihtrühmad ning kirjeldatud neile

avalduvat mõju.

6.2.2. Mõju kohtutele ja kohtupidamisele

Kõigi VTK-s käsitletud muudatustega kaasneb mõju kolme kohtuastme kohtunikele ja

kohtuteenistujatele. Eestis on kaks halduskohut – Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus – kokku

nelja kohtumajaga. Tallinna Halduskohtus on 17 ja Tartu Halduskohtus kaheksa kohtuniku ametikohta.

Enamik taastuvenergiat puudutavaid asju menetletakse Tallinna Halduskohtus. Kavandatud

muudatused mõjutavad ka ringkonnakohtute ja Riigikohtu halduskolleegiume. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi kuulub seitse ning Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi neli kohtunikku.

Riigikohtu halduskolleegiumis on viis Riigikohtu liiget. Sihtrühma kuuluvad ka haldusasjadega tegelevad

kohtuteenistujad – kohtujuristid ja nõunikud. Seega on otseselt või kaudselt muudatustest mõjutatud

100-150 kohtutes töötavat inimest.

49 Tumeda tooniga on märgitud omavalitsused, kes osalesid kohtumenetlustes korduvalt. Tulenevalt haldusterritoriaalse

korralduse muutumisest haldusreformi käigus on kaardile märgitud need KOV üksused, kelle koosseisu menetluses osalenud KOV pärast liitumist kuulub (näiteks kajastub Mustjala vald vastustajana Saaremaa valla hulgas). 50 Taastuvenergia kiirendamise auditis (lk 13-14) on visualiseeritud tuulikuparkide kavandamine kohalike omavalitsuste üld- ja

eriplaneeringutes, sh planeeringu staadium.

18

Ühe mitteregulatiivse võimalusena pakutakse VTK-s välja kohtunike suurem spetsialiseerumine

keskkonna- ja planeerimisasjadele. Nagu juba eespool öeldud, siis spetsialiseerumine nendele

valdkondadele toimub praktikas tööjaotusplaani alusel juba praegu. Kui lisada tööjaotusplaani, et asjade

juhuslikkuse põhimõttest on keskkonnaasjades lubatud kõrvale kalduda, suunates need kohtunikele,

kes on kohtusse saabunud uue asjaga seonduvat juba varem menetlenud, siis tõuseb seeläbi vastavale

valdkonnale spetsialiseerunud kohtunike töökoormus. Selle tasakaalustamiseks on ette nähtud

töökoormusarvestus, mis välistab kohtunikule uute asjade määramise, kui tema koormusarvestus seda

ei võimalda. Suurem spetsialiseerumine ehk veelgi suurem keskendumine taastuvenergia vaidlustele

toob kohtunikele kaasa ka suurema enesetäiendamise vajaduse selles valdkonnas. Suurem

spetsialiseerumine ning täiendkoolituste pakkumine omab sihtrühmale positiivset mõju, kuna

taastuvenergia valdkonna vaidlusi lahendavad selleks spetsiaalselt valmistunud ja teadmisi omavad

kohtunikud ning see tasakaalustab üldist töökoormust ja tagab asjade kiirema lahendamise.

Kavandatud regulatiivsed muudatused avaldavad sihtrühmale tervikuna positiivset mõju, kuna kohtutele

antakse kasutada instrumendid, mis muudavad kohtumenetluse paindlikumaks, võimaldavad

kohtumenetluse varases etapis saada Riigikohtult arvamus õiguse tõlgendamisel ning soodustavad

vaidluste lahendamist kompromissiga. Muudatuste rakendamisel kaasneb kõikides kohtuastmetes

halduskohtunikele ja neid abistavatele kohtujuristidele ja nõunikele töökorralduslik mõju.

Halduskohtumenetluse tõhusust parandavatest meetmetest on suurima mõjuga kohtutele antav õigus

teha asjas vaheotsus ja võimaldada haldusorganil kõrvaldada vaheotsuses tuvastatud vead vastavalt

kohtu antud suunistele. Regulatsiooni rakendumisel on võimalik taastuvenergia asjades

kohtumenetlusele tervikuna kuluvat aega märkimisväärselt lühendada. Töökorralduslikult kaasneb

muudatusega kohtule vaheotsuse tegemisega töökoormuse muutus, kuna kohus peab tegema juba

menetluse keskel vigade tuvastamise kohta põhjendatud otsustuse. Kui vaheotsus tehakse esimeses

või teises kohtuastmes, siis kaasneb selle vaidlustamise korral täiendav töökoormus ka kõrgemale

kohtuastmele. Seega ühelt poolt tõstab uue instrumendi rakendamine praktikas kohtute töökoormust,

kuna lisanduvad täiendavad menetluslikud etapid. Teisalt lõppastmes toob vaheotsuse tegemine ja

meetme edukas kohaldamine kaasa vaidluse kiirema lõpplahenduse ja muudab kohtupidamise

tõhusamaks. Tõhusam kohtumenetlus taastuvenergia asjades tähendab ka vabanevat ressurssi, mille

saab suunata muude asjade lahendamiseks.

Regulatiivse lahendusena pakutakse välja kohtuniku rolli suurendamine kompromissiläbirääkimistel ja

läbirääkimistele maksimaalse tähtaja seadmine, mis aitab vältida menetluste venimist tulenevalt

põhjendamatult pikkadest läbirääkimistest menetlusosaliste vahel. Vaadates analüüsi käigus tuvastatud

taastuvenergia vaidlusi, siis 44-st lahendatud menetlusest viie puhul lõpetati menetlus seoses

kompromissi kinnitamisega. Seega taastuvenergia vaidluste puhul võib eeldada, et praktikas on

muudatuse mõju kohtutele pigem harv. Kohtu aktiivsem roll kompromissiläbirääkimistel eeldab kohtu

suuremat panust ja seeläbi ajakulu, kuid tagab ka suurema tõenäosusega kompromissini jõudmise, sest

kohtul on võimalik varakult hinnata, kas kompromiss on saavutatav. Kohtuniku rolli suurendamiseks

kompromissiläbirääkimistel on oluline tõsta kohtunike teadlikkust ja oskuseid kokkuleppe sõlmimise

suunamisel, mis tähendab, et kohtunikele kaasnevad täiendavad koolitused selliste oskuste

arendamiseks. Kompromissiläbirääkimiste õnnestumine ja nende ajaline piiratus hoiab kokku

kohtumenetlusele kuluvat aega ja vähendab töökoormust võrreldes asja lahendamisega sisuliselt.

19

Joonis 3. Menetluste tulemus esimeses kohtuastmes aastatel 2016-2022 lahendatud taastuvenergia

vaidlustes (n=44).

Riigikohtu töökorraldust ja -koormust mõjutab eelkõige muudatus, mis annab halduskohtule ja

ringkonnakohtule õiguse küsida õiguse tõlgendamisel Riigikohtult arvamust. Kuivõrd tegemist on väga

erandliku olukorraga ning arvamuse küsimiseks nähakse ette ranged kriteeriumid, siis on mõju praktikas

pigem harv ja Riigikohtu töökoormusele ilmselt pigem väike. Küll aga on kohtumenetluse varases etapis

Riigikohtu õigusliku tõlgenduse saamisel oluline roll selles, et menetluses olev kohtuasi saaks kiiremini

lõpplahendi. Sellega kaasneb omakorda kohtu üldise töökoormuse vähenemine ja vaidluste

lahendamise efektiivsuse suurenemine.

Oluline on rõhutada, et ükski VTK-s pakutud meetmetest ei ole kohtule rakendamiseks kohustuslik.

Kohtule jääb õigus ja vabadus kaaluda ja vajadusel uusi meetmeid kasutada, kui kohus leiab, et nende

kasutamisega on võimalik vaidlus kiiremini ja tõhusamalt lahendada.

Väljatöötamiskavatsuse koostamise etapis on raske hinnata, milliseks kujuneb kohtute töökoormus

seoses taastuvenergia vaidlustega. Ühest küljest suurendab uute energiaparkide kavandamine ja

rajamine ka kohtuvaidluste arvu, teisest küljest on aga valitsuses ettevalmistamisel eelviidatud eelnõu,

millega koondatakse mereala tuulepargi rajamiseks vajalikud loamenetlused üheks menetluseks, mis

omakorda peaks vähendama lubadega seotud haldusmenetluste arvu. Samuti soodustavad kavandatud

muudatused kohtuasjade kiiremat ja tõhusamat lahendamist.

6.2.3. Mõju menetlusosalistele

Sihtrühm: ettevõtjad

Kavandatud muudatuste üks peamine sihtrühm on tuule- ja päikeseparke arendavad ettevõtjad.

Kohtustatistikast nähtub, et suurema osa taastuvenergia arendamist puudutavatest kaebustest on

esitanud justnimelt arendajad.

Sihtrühma suurust on raske hinnata, kuid näiteks Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kui peamisesse

valdkonna erialaliitu kuulub väljatöötamiskavatsuse koostamise ajal 30 ettevõtjat51. Kuigi

päikeseenergia tootmisega tegelevate ettevõtjate arv on oluliselt suurem, siis kohtumenetlustest

moodustavad need vaidlused vaid väikse osa.

Arendajate vaatest muutuvad kohtumenetlused kiiremaks ja paindlikumaks, näiteks tänu vaheotsuse

tegemisele ja Riigikohtult arvamuse küsimise võimaldamisele ning kohtu aktiivsuse suurendamisele

kompromissiläbirääkimistel. Kiirem ja tõhusam (st lõplik lahend asjas saavutatakse kiiremini ja

51 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koduleht, https://tuuleenergia.ee/right-sidebar/.

Menetlus lõpetati 15 (34%)

Kaebus jäeti rahuldamata

14 (32%)

Kaebus rahuldati, sh osaliselt

7 (16%)

Kaebus tagastati 3 (7%)

Muu lahend/info puudub 5 (11%)

20

ressursiefektiivsemalt) kohtumenetlus aitab hoida kokku menetlusega seotud kulusid ja jõuda lahendini

kiiremini, mis omakorda tähendab, et taastuvenergiaparkide rajamiseks kuluv aeg lüheneb. Sellega

kaasneb ka positiivne majanduslik mõju ettevõtete tegevusele.

Sihtrühm: haldusorganid

Menetlusosalisteks olevatele haldusorganitele kaasnev mõju on peamiselt töökorralduslik.

Kohtumenetlusse paindlikkuse lisamisega ehk vaheotsuse tegemisega kaasneb haldusorganile juba

kohtumenetluse kestel kohustus vaidlustatud otsus ümber vaadata või sellega mitte nõustumisel

vaheotsus vaidlustada. Muudatusega kaasneva mõju ulatus sihtrühmale on väike. Muudatus puudutab

vaid neid haldusorganeid, kelle suhtes kohtuvaidluses tehakse vaheotsus. Pidades silmas, et selle

meetme kasutamist kavandatakse üksnes olulise tähtsusega asjades ning selle kohaldamine eeldab

igakordselt kohtu põhjendatud otsustust, siis võib ka mõju avaldumist haldusorganitele pigem pidada

väikseks. Muudatus võib taastuvenergia projektidega seotud vaidluste puhul puudutada eelkõige

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, kohaliku omavalitsuse üksusi ja Keskkonnaametit.

Ebasoovitavaid mõjusid haldusorganitele ei kaasne. Positiivse mõjuna saab välja tuua, et vaheotsuse

mehhanismi edukal kohaldamisel saavutatakse kiiremini lõplik õigusrahu. See tähendab omakorda, et

haldusorganitele kaasneb ressursisääst mitmete kohtumenetluste vältimisest.

Riigikohtult arvamuse küsimise mõju sihtrühmale võib ulatuselt ja avaldumise sageduselt samuti pidada

väikseks. Ebasoovitava mõju riski ei kaasne, kuid sihtrühmale positiivsena saab välja tuua, et

menetlusosalise jaoks on soodsam kui kohtumenetlus võtab vähem aega ning lõppeb tänu varases

etapis õigusliku tõlgenduse saamisele juba kohtu esimeses või teises astmes.

Sihtrühm: elanikkond

Sihtrühm taastuvenergia asjade puhul on väike, VTK koostajate analüüsitud menetlustes oli kaebajate

hulgas 34 füüsilist isikut. Juhul, kui tänu kavandatavatele muudatustele menetlusajad vähenevad,

muutub õigusemõistmine isikute jaoks kiiremaks ja lihtsamaks. Isikutele annab vaheotsuse tegemine ja

vaidlustatud otsuse juba kohtumenetluse kestel parandamine võimaluse lahendada vaidlus ühe

kohtumenetlusega ning saavutada kiiremini õigusrahu. See muudab kohtumenetluse isikute jaoks ka

ressursisäästlikumaks, kuna vältida saab uusi kohtuvaidlusi samades küsimustes.

Üldine positiivne mõju elanikkonnale taastuvenergia arendamise vaatest on see, et

taastuvenergiajaamade rajamine toimub sellega kaasnevate kohtumenetluste tõhusamaks

muutumisest tulenevalt kiiremini, mis omakorda võimaldab üle minna soodsamale energiatootmisele.

6.3. Järeldus mõju olulisuse kohta

Kõigi kavandatud muudatuste puhul on sihtrühm võrreldes üldkogumiga väike. Kuigi sihtrühm on

tervikuna väike, siis ei tohi regulatsioon rikkuda isikute põhiõigusi, sh edasikaebeõigust.

Kavandatud muudatustel on oluline roll taastuvenergia vaidluste puhul halduskohtumenetluse

tõhustamisel. Põhimõttelised muudatused halduskohtumenetluses tõhustavad kohtupidamist

haldusasjades ka tervikuna. Eelkõige võimaldavad muudatused lahendada tõhusamalt keerulisi

kohtuvaidlusi ning jätavad seeläbi kohtule rohkem ressurssi muude vaidluste lahendamiseks. Kuigi

kavandatud muudatused ei too sihtrühmadele kaasa olulisi kohanemisraskusi, siis kaasneb meetmete

kohaldamisega töökorralduslik muudatus eelkõige kohtute ja mõningal määral haldusorganite jaoks.

Kohtute ja haldusorganite töökoormusele kaasneb kohtumenetluse tõhusamaks muutumisega

positiivne mõju.

Kokkuvõttes võib järeldada, et kuigi halduskohtumenetluse tõhustamise vaatest on tegemist väga

oluliste ja põhimõtteliste muudatustega, siis nende mõju eelkirjeldatud sihtrühmadele ei saa lugeda

oluliseks. Esmase mõjuanalüüsi käigus ei tuvastatud ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid.

Edasise mõjude hindamise vajalikkus selgub pärast kohtutelt ja teistelt asjassepuutuvatelt

huvirühmadelt VTK-le tagasiside ja arvamuse saamist.

21

7. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

7.1. Valitav lahendus ja muudetav õigusakt

Muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku, muudatuste kavandatav sisu on toodud VTK punktis

4.

7.2. Kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

VTK saadetakse teadmiseks Riigikogu Kantseleile, kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse

avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Tallinna

Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Tuuleenergia

Assotsiatsioonile.

7.3. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

Eelnõu on kavas esitada kooskõlastamisele 2023. aasta IV kvartalis.

7.4. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Ivika Nõukas, [email protected]

Kristi Kool, [email protected]

Pilleriin Lindsalu [email protected]