Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik, Kesk tee 12a laohoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 404372

±0.00 = 44.25

44.20

44.10

44.05

44.00

43.90

43 .80

43.90

44.00

44.10

43.95

44.15

44.20

44.15

44.10

44.05

44.00

43.95

43.90

44.20

44.15

44.10

44.05

44.00

44.10 44.15

44.20 44.25

44.30

44.2044 .20

44 .25

44. 20

44. 25

44.25

44.20

44.20

44.20

44.15

44.20

44.20

44.20

44.20

44.15

44.15

44.15

44.15

44.10

44.10

43.85

43.80

43.75

43.85

43.80

43.95

43.90

43.85

1

1

A

A

2

2

3

3

4

4

5

5

6

6

7

7

8

8

9

9

10

10

11

11

12

12

13

13

B

B

C

C

D

D

E

E

F

F

G

G

H

H

6.00

6.00

6.00

6.00

6.00

6.00

6.00

6.6 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.6 0

42.60

78. 80

2.60

2.60

2.60

2.60

5.0 0

5.0 0

JALGRATTAD

VARIKATUS

2.60

2.60

5.0 0

5.0 0

5.00

5.0 0

5.0 0

2.60

2.60

LK

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W1

1W1

/

//

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.2

1W 1.2

1W 1.2

1W 1.2

1W 1.2 EAL2

EAL2P

1W1

1W1

1W1

1W 1

1W1

1W1

1W1

1W1

1W1

1W1

A

A

A

A

A

A

A A

A

A

A

A

A

A

Kr

Kr

Bet. pl

Kesk tee

Kes k t

ee

65301:003:0344 Kesk tee 14

65301:003:0341 Kesk tee 12

PE80Ø

PE 80

ØPE 80

Ø

65301:003:0317 Kesk tee 14b

12

3 4 5

12

3 4

1

12

1

1

23

20703

20703

20704

20708

E

S

W

PE Ø

Projekteeritud piirdeaed

Projekteeritud tugimüür

Projekteeritud sõidutee äärekivi 15x30x100(80)

Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkatte servajoon

Projekteeritud samakõrgusjoon dH=5cm

Projekteeritud nõlv, kalle max 1:1.5

Projekteeritud samakõrgusjoon dH=10cm

+ + + +

Olemasolevate kinnistute piirid

Projekteeritud hoone

Teede-ehituslike ja taastamistööde piirid (kinnistuväline)

Projekteeritud pääs hoonesse

Projekteeritud pääs kinnistule

Teekaitsevöönd

XX.X5

XX.X0

Tingmärgid (tee-ehituslik osa)

K11 Projekteeritud olmereovee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

V11 Projekteeritud veetoru (Kinnistu veevärgi toru)

Tingmärgid VVK:

V Olemasolev veetoru

K Olemasolev olmereovee kanalisatsioon

Olemasolev sidekanalisatsioon

G Olemasolev gaasitrass

Olemasolevad tehnovõrgud:

S

Olemasolev MP-kaabel

Olemasolev KP-kaabel

SK Olemasolev sademevee kanalisatsioon

K21 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

44.20 41.47

Toru-ühtlustu sm

ahuti D N1000<0.001

Toru-ühtlustu sm

ahuti D N1000<0.001

44.10 41.40

Sajuveepumpla Qmax=8.0 l/sek. Ankurdada. Peale kujundada koormustasandusplaat

K21

K21

I-klassi õli-bensiinipüüdur ENS 40LM koos liiva-mudapüüduriga. Ankurdada. Peale kujundada koormustasandusplaat

Märkused: 1) Täpsem lahendus antakse Põhiprojekti staadiumil. 2) Enne tööde algust määrata kindlaks ristuvate kommunikatsioonide sügavused (sidekanalisatsioon, gaasitrass) võrguvaldajate esindajate juuresolekul. Trasside kohal kaevata käsitsi! 3) Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus tähistada geodeedi poolt enne ehituse algust.

K21

V11

K11

Liitumispunkt (K) Ol-olev

Maa-kraan DN100 Liitumispunkt (V) Ol-olev

Veemõõdukaev Ø1200 Peaveemõõtja DN20

Veesisend PE PN10 DN32 (De40) 1.80 m sügavusel maa-pinnast

K11 De160>0.007

Tehn. ruum

44.30 42.93

44.20 43.05

K2S Projekteeritud sademevee survekanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

G3 G3 G3 Projekteeritud gaasitoru

Tingmärgid Gaas (DEM Projekt, töö nr 6745/ 24)

V2Tuletõrjeveemahuti V=60 m3 Ankurdada. Soojustada. Peale kujundada koormustasandusplaat. Luuk asub haljasalal.

TH-1

V2 Projekteeritud tuletõrjeveetorustik DN200 (Kinnistu tuletõrjeveevärgi toru)

TH-1 Projekteeritud maa-pealne kuivhüdrant

TIINGMÄRGID (ELEKTER/SIDE)

- PROJEKTEERITUD 0,4 kV LIITUMISLIIN - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL+ ANDMESIDEKAABEL ELEKTRIAUTO LAADIJALE - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL VÄLISVALGUSTUSELE - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL SADEVEEPUMPLALE - PROJEKTEERITUD TELEKOMMUNIKATSIOONIKAABLI KANALISATSIOON - PROJEKTEERITUD 0,4 kV PERSPEKTIIVSETE KAABLITE KANALISATSIOON - PROJEKTEERITUD KAABLITARISTU ELEKTRIAUTO LAADIJALE (75 mm+50 mm KAABLIKAITSETORUD) - PROJEKTEERITUD LIITUMISKILP - OLEMASOLEV SIDEKAEV - PROJEKTEERITUD LIPUMASTI VALGUSTI - PROJEKTEERITUD ELEKTRIAUTO LAADIJA - PERSPEKTIIVSE 2-KOHALISE LAADIJA PAIGALDUSKOHT

1W1 1W1 1W1 1W1

1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2

1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1

1W1.3 1W1.3 1W1.3 1W1.3

/ /

LK*

EAL2P

EAL2

PE PN10 DN200 (De225)

2.0 m sügavusel maa-pinnast

K2S

Projekt. sademevee kanalisatsiooni survetoru PE PN10 DN80 (De90) 1.80 m sügavusel maa-pinnast.

SVP

K21

K21

Toru-ühtlustu sm

ahuti D N600<0.0015

Toru-ühtlustu sm

ahuti D N600<0.0015

Proovivõtukaev

43.70 42.80

43.80 42.90

43.95 43.00

RK-1

RK-2

RK-3

T

T Projekteeritud õlipüüduri ja SV-pumpla tuulutustoru

44.10 42.30De200<0.005

De200<0.005

De200<0.00544.15 42.40

SK Likvideeritav sademevee kanalisatsioon

- Projekteeritud liitumiskilp kordusmaandusega

TINGMÄRGID:

- Projekteeritud kuni 1 kV maakaabelliinXW1 XW1 XW1

(x-kaablite arv) PVC kaitsetorus

- Projekteeritud maanduspaigaldis (potentsiaalitasandusrõngas)

- Projekteeritud kilbi reaalsuurus

- Projekteeritud kuni 1 kV maakaabelliinXW1 XW1 XW1

(x-kaablite arv) - Projekteeritud PVC reservkaitsetoru

PE PN10 DN200 (De225) 2.0 m sügavusel maa-pinnast

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

Kontrollkaev

Projekt. sademevee kanalisatsiooni survetoru PE PN10 DN80 (De90) 1.80 m sügavusel maa-pinnast.

K2S

K2S

Voolurahustuskaev

Töö nimetus

Asukoht

Joonise nimetus

Mõõtkava

Joonise nr

Töö nrTellija

Reaalprojekt OÜ, reg.nr.10765904 EG10765904-0001 Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 1100 www.reaalprojekt.ee

Mapri Ehitus OÜ

Kesk tee 12A

Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond G23154

Geodeetiline alusplaan

M 1:500

Asendiplaan_VVK

Mõõdistas V. Pullmann (Geodeet, tase 5) September 2023

Joonestas T. Semjonov (Geodeet, tase 5)September 2023

Kontrollis J. Puks (Geodeet, tase 6) September 2023

Märkused: Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piirid: Maa-amet september 2023.

Joonis: Asendiplaan vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkudega

Töö nr.

Staad. Leht:

Mõõt Köide Kuup.

MUUDATUSE KIRJELDUS PROJ.

84/23

Osa: Asendiplaan

06.05.24 a.

1:500

VVK-01PP Tellija: Covente OÜ

Objekt: Kesk tee 12a laohoone Kesk tee 12a, Jüri alevik, Harjumaa

Mark JasmanProjekt.

VKKordamedProjekt OÜ Registreeringu nr. 14860189

±0.00 = 44.25

44.20

44.10

44.05

44.00

43.90

43 .80

43.90

44.00

44.10

43.95

44.15

44.20

44.15

44.10

44.05

44.00

43.95

43.90

44.20

44.15

44.10

44.05

44.00

44.10 44.15

44.20 44.25

44.30

44.2044 .20

44 .25

44. 20

44. 25

44.25

44.20

44.20

44.20

44.15

44.20

44.20

44.20

44.20

44.15

44.15

44.15

44.15

44.10

44.10

43.85

43.80

43.75

43.85

43.80

43.95

43.90

43.85

1

1

A

A

2

2

3

3

4

4

5

5

6

6

7

7

8

8

9

9

10

10

11

11

12

12

13

13

B

B

C

C

D

D

E

E

F

F

G

G

H

H

6.00

6.00

6.00

6.00

6.00

6.00

6.00

6.6 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.5 0

6.6 0

42.60

78. 80

2.60

2.60

2.60

2.60

5.0 0

5.0 0

JALGRATTAD

VARIKATUS

2.60

2.60

5.0 0

5.0 0

5.00

5.0 0

5.0 0

2.60

2.60

LK

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W1

1W1

/

//

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.

1

1W 1.2

1W 1.2

1W 1.2

1W 1.2

1W 1.2 EAL2

EAL2P

1W1

1W1

1W1

1W 1

1W1

1W1

1W1

1W1

1W1

1W1

A

A

A

A

A

A

A A

A

A

A

A

A

A

Kr

Kr

Bet. pl

Kesk tee

Kes k t

ee

65301:003:0344 Kesk tee 14

65301:003:0341 Kesk tee 12

PE80Ø

PE 80

ØPE 80

Ø

65301:003:0317 Kesk tee 14b

12

3 4 5

12

3 4

1

12

1

1

23

20703

20703

20704

20708

E

S

W

PE Ø

Projekteeritud piirdeaed

Projekteeritud tugimüür

Projekteeritud sõidutee äärekivi 15x30x100(80)

Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkatte servajoon

Projekteeritud samakõrgusjoon dH=5cm

Projekteeritud nõlv, kalle max 1:1.5

Projekteeritud samakõrgusjoon dH=10cm

+ + + +

Olemasolevate kinnistute piirid

Projekteeritud hoone

Teede-ehituslike ja taastamistööde piirid (kinnistuväline)

Projekteeritud pääs hoonesse

Projekteeritud pääs kinnistule

Teekaitsevöönd

XX.X5

XX.X0

Tingmärgid (tee-ehituslik osa)

K11 Projekteeritud olmereovee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

V11 Projekteeritud veetoru (Kinnistu veevärgi toru)

Tingmärgid VVK:

V Olemasolev veetoru

K Olemasolev olmereovee kanalisatsioon

Olemasolev sidekanalisatsioon

G Olemasolev gaasitrass

Olemasolevad tehnovõrgud:

S

Olemasolev MP-kaabel

Olemasolev KP-kaabel

SK Olemasolev sademevee kanalisatsioon

K21 Projekteeritud sademevee kanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

44.20 41.47

Toru-ühtlustu sm

ahuti D N1000<0.001

Toru-ühtlustu sm

ahuti D N1000<0.001

44.10 41.40

Sajuveepumpla Qmax=8.0 l/sek. Ankurdada. Peale kujundada koormustasandusplaat

K21

K21

I-klassi õli-bensiinipüüdur ENS 40LM koos liiva-mudapüüduriga. Ankurdada. Peale kujundada koormustasandusplaat

Märkused: 1) Täpsem lahendus antakse Põhiprojekti staadiumil. 2) Enne tööde algust määrata kindlaks ristuvate kommunikatsioonide sügavused (sidekanalisatsioon, gaasitrass) võrguvaldajate esindajate juuresolekul. Trasside kohal kaevata käsitsi! 3) Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus tähistada geodeedi poolt enne ehituse algust.

K21

V11

K11

Liitumispunkt (K) Ol-olev

Maa-kraan DN100 Liitumispunkt (V) Ol-olev

Veemõõdukaev Ø1200 Peaveemõõtja DN20

Veesisend PE PN10 DN32 (De40) 1.80 m sügavusel maa-pinnast

K11 De160>0.007

Tehn. ruum

44.30 42.93

44.20 43.05

K2S Projekteeritud sademevee survekanalisatsioon (Kinnistu kanalisatsioonitoru)

G3 G3 G3 Projekteeritud gaasitoru

Tingmärgid Gaas (DEM Projekt, töö nr 6745/ 24)

V2Tuletõrjeveemahuti V=60 m3 Ankurdada. Soojustada. Peale kujundada koormustasandusplaat. Luuk asub haljasalal.

TH-1

V2 Projekteeritud tuletõrjeveetorustik DN200 (Kinnistu tuletõrjeveevärgi toru)

TH-1 Projekteeritud maa-pealne kuivhüdrant

TIINGMÄRGID (ELEKTER/SIDE)

- PROJEKTEERITUD 0,4 kV LIITUMISLIIN - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL+ ANDMESIDEKAABEL ELEKTRIAUTO LAADIJALE - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL VÄLISVALGUSTUSELE - PROJEKTEERITUD 0,4 kV KAABEL SADEVEEPUMPLALE - PROJEKTEERITUD TELEKOMMUNIKATSIOONIKAABLI KANALISATSIOON - PROJEKTEERITUD 0,4 kV PERSPEKTIIVSETE KAABLITE KANALISATSIOON - PROJEKTEERITUD KAABLITARISTU ELEKTRIAUTO LAADIJALE (75 mm+50 mm KAABLIKAITSETORUD) - PROJEKTEERITUD LIITUMISKILP - OLEMASOLEV SIDEKAEV - PROJEKTEERITUD LIPUMASTI VALGUSTI - PROJEKTEERITUD ELEKTRIAUTO LAADIJA - PERSPEKTIIVSE 2-KOHALISE LAADIJA PAIGALDUSKOHT

1W1 1W1 1W1 1W1

1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2 1W1.2

1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1

1W1.3 1W1.3 1W1.3 1W1.3

/ /

LK*

EAL2P

EAL2

PE PN10 DN200 (De225)

2.0 m sügavusel maa-pinnast

K2S

Projekt. sademevee kanalisatsiooni survetoru PE PN10 DN80 (De90) 1.80 m sügavusel maa-pinnast.

SVP

K21

K21

Toru-ühtlustu sm

ahuti D N600<0.0015

Toru-ühtlustu sm

ahuti D N600<0.0015

Proovivõtukaev

43.70 42.80

43.80 42.90

43.95 43.00

RK-1

RK-2

RK-3

T

T Projekteeritud õlipüüduri ja SV-pumpla tuulutustoru

44.10 42.30De200<0.005

De200<0.005

De200<0.00544.15 42.40

SK Likvideeritav sademevee kanalisatsioon

- Projekteeritud liitumiskilp kordusmaandusega

TINGMÄRGID:

- Projekteeritud kuni 1 kV maakaabelliinXW1 XW1 XW1

(x-kaablite arv) PVC kaitsetorus

- Projekteeritud maanduspaigaldis (potentsiaalitasandusrõngas)

- Projekteeritud kilbi reaalsuurus

- Projekteeritud kuni 1 kV maakaabelliinXW1 XW1 XW1

(x-kaablite arv) - Projekteeritud PVC reservkaitsetoru

PE PN10 DN200 (De225) 2.0 m sügavusel maa-pinnast

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

Kontrollkaev

Projekt. sademevee kanalisatsiooni survetoru PE PN10 DN80 (De90) 1.80 m sügavusel maa-pinnast.

K2S

K2S

Voolurahustuskaev

Töö nimetus

Asukoht

Joonise nimetus

Mõõtkava

Joonise nr

Töö nrTellija

Reaalprojekt OÜ, reg.nr.10765904 EG10765904-0001 Vabaduse pst 174b 10917 Tallinn Estonia tel +372 608 1100 www.reaalprojekt.ee

Mapri Ehitus OÜ

Kesk tee 12A

Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond G23154

Geodeetiline alusplaan

M 1:500

Asendiplaan_VVK

Mõõdistas V. Pullmann (Geodeet, tase 5) September 2023

Joonestas T. Semjonov (Geodeet, tase 5)September 2023

Kontrollis J. Puks (Geodeet, tase 6) September 2023

Märkused: Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piirid: Maa-amet september 2023.

Joonis: Asendiplaan vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkudega

Töö nr.

Staad. Leht:

Mõõt Köide Kuup.

MUUDATUSE KIRJELDUS PROJ.

84/23

Osa: Asendiplaan

06.05.24 a.

1:500

VVK-01PP Tellija: Covente OÜ

Objekt: Kesk tee 12a laohoone Kesk tee 12a, Jüri alevik, Harjumaa

Mark JasmanProjekt.

VKKordamedProjekt OÜ Registreeringu nr. 14860189

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 1

PROJEKTI KOOSSEIS

TEKSTILINE OSA

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1.Planeeringu koostamise eesmärk 1.2.Planeeringu koostamise alus 1.3.Vajalikud geodeetilised ja geoloogilised eeltööd 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG

2.1.Asend 2.2.Geoloogiline üldiseloomustus 2.3.Andmed maa kuuluvuse kohta 2.4.Hooned ja rajatised 2.5.Tehnovõrgud 2.6.Teed ja tänavad 2.7.Haljastus 2.8.Muinsuskaitse 2.9.Kehtivad piirangud 3. PLANEERINGU ETTEPANEK

31.Üldist 3.2.Kruntide moodustamise ettepanek 3.3.Hoonestuse ettepanek 3.4.Hekord ja haljastus 3.5.Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus 3.6.Tulekaitse 4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS

4.1.Teed ja tänavad 4.2.Parkimiskorraldus 5. SOOJUSVARUSTUS

6. VEEVARUSTUS 7. KANALISATSIOON 7.1 Sadevete kanalisatsioon, drenaaž

8. GAASIVARUSTUS

9. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 2

LISAD:

1. Korraldus detailplaneeringu algatamise kohta

2. Lähteülesanded koos lisadega

3. Dokumendid maa kuuluvuse kohta

4. Tehnilised tingimused

5. Kooskõlastused

GRAAFILINE OSA

1. Situatsiooniskeem leht 1 Mõõtkavata

2. Lähteplaan leht 2 M1:2000

3. Detailplaneeringu põhijoonis leht 3 M1:1000

4. Teed leht 4 M1:1000;1:2000

5. Tehnovarustuse koondplaan leht 5 M1:1000

PROJEKTI KOOSTAJAD:

Projektijuht – arh. Aleksander Skolimowski

Arhitektuurne osa – arh.Tiina Skolimowski

Liikluskorraldus – ins. Tiiu Ustaal, TÜ “Alis”

Tehnovarustus AS “Eesti Projekt”

Veevarustus,kanalisatsioon - ins. Kalju Saard

Soojavarustus- ins. Mati Noor

Elektri- ja sidevarustus – ins. Kaarel Roopalu

Gaasivarustus- ins. Arno Laidsalu

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 3

S E L E T U S K I R I

1. ÜLDOSA

1.1. Planeeringu koostamise eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala olulise liiklussõlme

ääres muuta atratiivseks äri- ja teeninduspindadega Jüri aleviku keskuseks ning

efektiivselt toimivaks büroo-, väiketootmis- ja ladudega keskkonnasõbralikuks

tootmispiirkonnaks (tehnopargiks).

Kavandada uus sisemine liiklusskeem, mis võimaldaks ohutut liiklemist raskeveokitele,

sõiduautodele, aga ka kergliiklusele (jalakäijatele ning jalgratturitele). Vältida

raskeveokite liikluse kasvu olemasolevas aleviku keskuses. Lisaks lähtetingimustes

esitatud ülesandele, tuleb teha ka põhimõtteline ettepanek Tallinna ringtee ja Jüri

liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja leida optimaalne lahendus ühendamaks

planeeritava ala liiklus uue liiklussõlmega.

1.2. Planeeringu koostamise alus

1. Rae Vallavolikogu korraldus nr. 1620, 04.12..2001 detailplaneeringu algatamise

kohta vastavalt algataja AS Kodu Grupp taotlusele.

2. Lähtetingimused kinnitatud Rae Vallavalitsuse korraldusega 04.12.2001

3. Rae valla üldplaneering 1992 a.

4. Jüri aleviku üldplaneeringu korrektuur 1992 a.

5. Jüri keskuse detailplaneering (1996, Kalle Rõõmus arhitektuuribüroo)

6. Jüri keskuse ja tehnopargi planeeringu eskiis (2001, OÜ ASE Projekteerimisbüroo)

1.3. Vajalikud geodeetilised ja geoloogilised eeltööd

Maa-alale on koostatud geodeetiline mõõdistus ( Töö nr. T-189-2002, O/Ü Geolander)

Maa-alale on koostatud geoloogilised uuringud ( Töö nr. 572, 2002 , AS ViaCon Eesti )

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 4

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG

2.1. Asend

Planeeritav ala (suurusega ca 54 ha) asub kirde-edela suunal, Harjumaal Rae vallas

Aaviku küla ja Jüri aleviku maadel. Ala on piiratud Tallinn-Tartu maantee, Tallinna

ringtee ja Aruküla teega, Aaviku tee ja planeeritava ala vahele jääva elamukvartaliga

ning põllumaaga Tartu suunal.

Juurdepääs planeeritavale alale on hetkel Aaviku ja Aruküla teelt.

2.2. Geoloogiline üldiseloomustus

Uuritud ala asub moreentasandikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused on 42.40-

46.10 m. Geoloogilise läbilõike moodustab 2,1…3,6 paksuselt saviliivmoreen. Moreeni

all lamab hall, keskkõva lubjakivi. Territooriumi lõunapoolsel osal katab moreeni 0,3 kuni

2,1 m paksuselt turvas. Turba ligikaudne leviku ulatus on geoloogilisel plaanil eraldi

välja toodud (vt. Töö nr. 572, 2002. AS Viacon Eesti).

Pinnasevee tase välitööde ajal ( jaanuar, 2002 a.) oli 0,2-1,7 m maapinnast. Uuritav ala

kannatab liigniiskuse all, mistõttu on sinna rajatud drenaaz.

Konkreetsete hoonete projekteerimiseks on vajalikud täiendavad uurimistööd. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata turba alale.

2.3. Andmed maa kuuluvuse kohta

Katastritunnusega 65301:003:0510 ja 30, 02 ha suurust maatulundusmaad kasutab AS

Kodu Grupp hoonestusõiguse alusel.

Munitsipaalomandis on alljärgnevad Jüri aleviku kinnistud: Valla I kinnistu

katastritunnusega 65301:003:0510 sotsiaalmaa, Tiigi tn.1 kinnistu 65301:003:2630

sotsiaalmaa, Tiigi tn.3 kinnistu 65301:003:2640 sotsiaalmaa, Tiigi tn.5 kinnistu

65301:003:2650 sotsiaalmaa. Katastritunnusega 65301:003:0111 krundil paikneva

alajaama omanik on Eesti Energia AS.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 5

Planeeritavale alale jääb kolm Jüri aleviku territooriumil paiknevat eraomandis olevat

kinnistut: Aruküla tee 1 kinnistu katastritunnusega 65301:003:1880 elamumaa,

Veskihoone-Tiigirehi I kinnistu katastritunnusega 65301:003:0380 ärimaa, Veskihoone-

Tiigirehi II kinnistu katastritunnusega 65301:003:0410 ärimaa. Planeeritava ala

piiridesse kuulub ka erastatud (kinnistamata krundiga) kaupluse hoone, omanik OÜ

Sompss.

2.4. Hooned ja rajatised

Planeeritav ala on valdavalt hoonestamata. Aleviku peaplatsi äärde jääb olemasolev

kaupluse 1-korruseline hoone. Aruküla tee 1 kinnistul paikneb elamuhoone, mille ruumid

on osaliselt kasutusel müügipindadena. Veskihoone-Tiigirehi II kinnistul paikneb tühjalt

seisev vana tootmishoone. Maa-alale jäävad veel mõningad lagunenud kõrvalhooned ja

enesealgatuslik majapidamine. Tehnorajatistest jäävad vaadeldavale alale alajaam ja

kahe-astmelise puurkaev-pumbamaja hoone.

2.5. Tehnovõrgud

Planeeritavat ala läbivad olemasolevad tehnovõrgud. Olulisemad nendest on piki

Tallinn-Tartu maanteed kulgevad sideliinid. Kaks paari sideliine kulgevad risti üle

planeeritavat ala maantee äärest olemasoleva eramute grupini. Planeeritava ala kirde

suunalt läbib maa-ala 10kV kõrgepinge õhuliin.

Olemasolevad kuivenduskraavid ääristavad AS Kodu Grupi kinnistu piiri ja selle kõrvale

jääva kohaliku juurdepääsu teed. Olemasolev pinnasevesi on juhitud kahes kohas

truupide abil Tallinn-Tartu maantee alt läbi teisele poole maanteed, kust nad juhitakse

looduslikesse veekogudesse.

2.6.Teed ja tänavad

Planeeritav ala paikneb kahe riigimaantee kategooriasse kuuluva maantee vahel:

põhimaantee (T-2) Tallinn-Tartu ning Jüri liiklussõlmest algava tugimaantee (T-11)

Tallinna ringtee vahel. Hetkel saab planeeritavale alale juurde Aruküla teelt, Tiigi

tänavalt ja Aaviku tänavalt. Planeeritava ala ida-piiril kulgeb ajutine juurdepääsu tee

olevatele tehnorajatistele.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 6

2.7. Haljastus

Planeeritaval alal märkimisväärne kõrghaljastus puudub. Täiesti ilma kõrghaljastuseta

on ala edela poolne osa, mis on valdavalt dreenitud endine maatulundusmaa. Puid ja

põõsaid on ümber olemasoleva elamu, tiigi ja Aruküla tee ja Tiigi tänava vahel.

2.8. Muinsuskaitse

Planeeritavale alale, Jüri liiklussõlme ja Aruküla tee äärde, jäävad arheoloogiliselt

huvipakkuvad objektid – endine võimalik asulakoht ja kultusekivi. Objekt, registri

numbriga 18785, on asulakoht Lehmja külas ja paikneb planeeritaval alal kolme lahus

tükina. Sellel asulakohal on 1980.-ndate lõpus toimunud ka arheoloogilised uuringud,

kuid ainult teatud lõikudel, mis tuli läbi uurida seoses Tallinn-Tartu maantee

uuendamisega. Objektil endal puudub kaitsevöönd, aga tuleb silmas pidada, et väga

tiheda mälestiste esinemise tõttu on vajalikud arheoloogilised eeluuringud või järelvalve

mullatööde korral.

Aruküla tee äärde jäävale kultusekivile (registri numbriga 18743) on ette nähtud kaitse-

vöönd raadiusega 5 meetrit, mille piires on keelatud ehitus ja mullatööd.

2.9. Kehtivad piirangud

Lisaks muinsuskaitse objektidele on planeeritaval alal rida kehtivaid piiranguid, mis

tulenevad ümbritsevatest maanteedest. Tallinn-Tartu maanteele (T-2) ja Tallinna

ringteele (T-11) on märgitud neli erinevat vööndit: nähtavuspiir, maanteeäärne

kaitsevöönd, tehnoloogiline vöönd, sanitaarkaitse vöönd (vt. joonised 2,3,4). Nimetatud

piirangud vastavad nõuetele, mis tulenevad normdokumendist: “Tee projekteerimise

normid ja nõuded” (RTL 2000, 23, 303, p.1.8.1. (15); Tabel 1.25 ja 1.26).

Rekonstrueeritaval puurkaev-pumbamajal on kehtiv kaitsevöönd 50 m. Lähteülesandest

tuleneb piirang liikluskorralduse lahendamisel, kus tehnopargi väljaehitamisel tuleb

arvestada, et Aaviku tänaval ei tohi raskeveokite võrra liikluskoormus oluliselt

suureneda.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 7

3. PLANEERINGU ETTEPANEK

3.1.Üldist

Planeerimislahenduse kavandamisel on lähtutud Jüri asula jaoks loogilistest

arengusuundadest ja väiketootmise funktsionaalsetest nõuetest. Erinevate

sihtotstarvetega krundid on kavandatud lähtudes atraktiivsusest, külastatavusest ja

juurdepääsuteede vajalikkusest.

3.2. Kruntide moodustamise ettepanek

Vastavalt lähteülesandele ja valla ning kinnisvara arendajate soovidele, on

planeeritavale alale kavandatud valdavalt äri- ja tootmise sihtotstarbega krundid. Lisaks

olemasolevatele elamutele on ette nähtud ka lisa elamukrunte pere-, rida ja

korterelamutele. Vastavalt vajadusele on määratud krundid tehnorajatistele:

alajaamadele, gaasikatlamajadele, rekonstruueritavale puurkaev-pumbamajale.

Varemkavandatud sotsiaalobjektide paigutamine Tallinn-Tartu maantee vahetusse

lähedusse Jüri valla elanike tarbeks muutus küsitavaks peale esimest eskiisiettepaneku

avalikku arutelu Rae vallas.

Rae vallale kuuluvatele kinnistutele on kavandatud kaks suuremat ärikrunti keskmise

suurusega 1,5 ha. Kinnistutele Tiigi 1, Tiigi 3, Tiigi 5 on kavandatud kolm korterelamut.

Olemaoleva tiigi ümbrusesse on kavandatud üldkasutatav haljasmaa. Tiigi vahetusse

lähedusse jääb kaks väiksemat kinnistut Veskihoone-Tiigirehi I ja Veskihoone-Tiigirehi

II. Mõlema krundi sihtotstarbeks on ette nähtud ärimaa.

AS Kodu Grupp kinnisvara arendajale jäävale 30,02 ha suurusele alale on kavandatud

n.n. tehnopark. Nimetatud ala jääb olemasolevate Aaviku tänava äärsete elamukruntide

ja Tallinn-Tartu maantee vahele. Siia on kavandatud 36 korrapärase kujuga krunti,

suuruste vahemikus 2770...6100 m2. Keskmine krundi suurus on 5000 m2. Kruntide

tulevased kasutuse sihtotstarbed on äri- ja tootmismaa. Planeeringu põhimõttele

vastavalt on Tallinn-Tartu maantee vahetusse lähedusse kavandatud valdavalt

tootmismaa sihtotstarvega krundid (70% tootmismaad, 30% ärimaad). Mida lähemale

olemasolevatele elamutele, ärimaa sihtotstarve krundil suureneb ja protsentuaalne suhe

on ühe krundi ulatuses vastavalt 70% ärimaad, 30% tootmismaad. Maa-ala Tartu

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 8

poolsesse ossa on kavandatud krundid kauplusele, majutusasutusele, bensiinijaamale

ja suuremale veoautode parklale koos vastava teenindusega. Tehnopargi, Aaviku

tänava ja olemasolevate eramukruntide vahele on kavandatud täiendav väikeelamu

kvartal. Eramukruntide suurused on keskmiselt 1500 m2. Ridaelamutele on kavandatud

3500 m2 suurused krundid. Kruntide vahele on kavandatud ühiskasutusega puhke- ja

spordiotstarbeline üldmaa.

Kõik täpsed andmed moodustatud kruntide ja transpordimaade kohta on ära toodud

joonisel nr. 3, tabelis nr.1.

3.3.Hoonestuse ettepanek

Viimasel ajal on EV põhimaanteede äärne ehtitustegevus hoogustunud. Tänapäevase

arhitektuurse lahendusega hoonestus ja heakorrastatud krundid maantee ääres on

parim reklaam kogu piirkonnale ja igale firmale eraldi. Käesoleva hoonestuse

ettepaneku eduka rakendamise eelduseks on piirkonna suhteliselt üheaegne

väljaehitamine.

Tehnopargi alale esitatud hoonestuse ettepanek lähtub oma sisult etteantud

tingimustest, kuid hoonete väga täpset funktsiooni ei ole käesolevas etapis võimalik

määratleda. Kruntide hoonestamisel võiks järgida põhimõtet, kus hooned ise paikneksid

krundi tänava poolse küljega perimetraalselt. Nende vahele tekkinud siseõue jääb selle

võrra rohkem tehnoloogilist ruumi.

Kavandatud äri-, tootmis- ja laohooned on valdavalt 2-3 (maks. 5.) korruselised.

Kavandatavate hoonete kõrgused meetrites on pakutud valdavalt 15-18 m (aktsendina

20 m ).

Valla maale jäävad kaks suuremat äriotstarbelist krunti, mis on ette nähtud hoonestada

pilkupüüdvate ja kutsuvate hoonetega, milledele autodega juurdepääs on Tartu

maanteega paralleelselt kulgevalt veoteelt (parklad paiknevad Tartu maantee ja

kavandatava hoonestuse vahel). Aleviku rahvale on kergliiklusteedelt otsem juurdepääs

nii Aruküla tee suunalt kui Tiigi tänava pikenduselt.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 9

Eramud ja ridaelamud on ette nähtud 2-korruselised; korterelamud vastavalt 3-

korruselised.

3.4.Heakord ja haljastus

Planeeritava ala arhitektuursed ja maastiku kujundamise ettepanekud tulenevad soovist

ja tahtest luua uus, moodne ja hästi heakorrastatud töö-, elu- ja vaba aja veetmise

keskkond. Selleks on väga oluline anda järgmises projekteerimise etapis arhitektuursed

lahendused hoonetele, väikevormidele, kruntide piiretele ning üldkasutatavatele aladele

s.h. avalikule tee maa-alale, võimalikult komplekselt ja üheaegselt.

Planeeritav maa-ala on hetkel ilma kõrghaljastuseta. Kavandatud teede maad on

piisavalt laiad vaid vajalike tehnorajatiste ning ühepoolse kõnnitee paigutamiseks teede

äärde. Selle tõttu on detailplaneeringuga tehtud ettepanekud haljastada tänavate äärsed

alad. Samuti on soovitav juba hoonestama asumise alguses rajada kruntidele

kõrghaljastust nii palju, kui krundil toimuv tegevus seda võimaldab (ca 5% kogu krundi

pinnast).

Planeeritavale alale jääva tiigi ümbrus peaks kujunema piirkonna atraktiivseimaks

välisõhu objektiks. Olemasolev tiik on ette nähtud puhastada, süvendada, kaldaid

kindlustada ja kuju pisut muuta. Tiigi ja tiigi ümbruse korrastamiseks koostatakse eraldi

haljastuse ja heakorra projekt.

Lisaks haljastuselementide kavandamisele, on oluline läbi mõelda ka piirete paigutamise

süsteem; piirkonda reklaamivate ja tutvustavate väikevormide paigutus ja disain.

3.5. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus

Käesoleva töö raames on koostatakse planeeritava ala keskonnamõju hindamine. (vt.

lisa, eraldi kaust-Töö nr. 292/02, koostaja Hendrikson & Ko)

Planeeringu koostamisel on kinni peetud kehtivatest piirangutest. Kruntide jaotamisel ja

hoonestusõiguse määramisel on lähtutud põhimõttest, et kahjulikud mõjud, mis

tulenevad ohutekitajatest (maanteed ja tootmisettevõtted) jääksid elamualadest

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 10

võimalikult kaugele. Kavandatav tootmise – ja laomajandus peaks olema võimalikult

loodus- ja keskkonnasõbralik. Kui tootmise protsessi käigus siiski tekib keskkonda

mõjutavaid tegureid, peab kontrollima, et nende mõju ei ulatuks konkreetsest krundist

kaugemale. Suurematele asfaltpindadele: laoplatsidele ja parklatele tuleb rajada

sadevete lokaalsed puhastusseadmed (õlipüüdjad)

Jäätmekäitluse korraldamisel on lähtutud Rae valla jäätmehoolduseekirjast (määrus nr.

19, 30.05.2000). Vastavalt sellele on juriidilisest isikutest jäätmetekitajad kohustatud

korraldama oma jäätmete käitlust või andma need käesoleva eeskirjaga

kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele. Kõigil jäätmetekitajatel peavad

Rae vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise kogumisvahendi

kasutamise lepingud. Tiheasustusega aladel on jäätmetekitajatel kohustus ühineda

korraldatud jäätmeveoga. Ohtlikud jäätmed on jäätmetekitaja või territooriumi valdaja

kohustatud viima selleks Rae vallas ettenähtud kogumispunktidesse.

3.6. Tulekaitse

Hoonete paigutamisel on lähtutud tuleohutuse eeskirjast (ET-1 0109-0235), punkt 6,

tabel 8, mis määratleb hoonete vahelised kujad vastavalt tulepüsivusklassile.

Käesolevas planeeringus on pakutud hoonete vahelisteks kujadeks maksimaalselt

võimalik -10 m, mis võimaldab paigutada kruntidele erineva tulepüsivusklassiga

hoonestust (TP-1, TP-2 ja TP-3).

Samas on tehnopargi kruntide puhul lähtutud ka võimalusest, et tehnoloogilistel

kaalutlustel ehitatakse hooned erinevatel kruntidel krundi piiril kokku (n.n. kinnine

ehitusviis), mis eeldabhoonetel tulemüüri olemasolu .

Kogu planeeritav ala on varustatud tuletõrje vee süsteemiga, mis baseerub veevõrku

kavandatavatest hüdrantidest.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 11

4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS

4.1 Teed ja tänavad

Planeeritav maa-ala jääb põhimaanteede Tallinn-Tartu (T-2) ja Tallinna ringtee (T-11)

vahele. Problemaatiline on nendelt teedelt peale- ja mahasõidu organiseerimine.

Vastavalt Maanteeameti kirjale (vt. lisa nr. 7-1/419, 09.05.2001) ei saa lubada peale- ja

mahasõite Jüri eritasapinnalise ristmiku rampidelt. Maanteeametil on kavas ringtee Väo-

Jüri lõik ehitada 4-rajaliseks aastatel 2005-2006. Lähtudes sellest tühistab Maanteeamet

Jüri keskuse detailplaneeringule (koostatud 1994.-1995. aastal, Arh.-büroo Kalle

Rõõmus poolt) antud kooskõlastused Jüri sõlme rampidelt mahasõitude osas.

Lähtudes sellest kirjast ja lähteandmetes esitatud tingimustest on käesolevas töös

lahendatud üks ristumine põhimaanteega s.o. ringtee ja Jüri aleviku kahes tasapinnas

sõlmega (vt. joonised 3 ja 4). Selleks on ühendatud planeeritava ala keskne veotänav

Aleviku teega AS Alexela bensiinijaama sissesõidu tee kohal.

Planeeringus on jäetud teekoridor perspektiivsele veotänava trassile, mis kulgeks

kavandatava tehnopargi ja Tallinn-Tartu maantee vahel. Kavandatud trass on mõeldud

Tartu poolt mahasõiduks Patika ristmikult. Jõudnud planeeritavale alale teenindaks ta

ladude piirkonda ja võimaldaks suurtel veokitel sujuvamat liiklemist. Hiljem liituks see

tee käesolevas planeeringus kavandatud veotänavaga Aaviku küla ja Jüri aleviku piiril

Jüri sõlme kohal. Selle lõigu välja ehitamise otstarbekus selgub kaugemas perspektiivis,

kui Patika risti ja planeeritava ala vahelisel maa-alal hoogustub ehitustegevus.

Planeeritava ala sisemine liiklusskeem on üles ehitatud täisnurksele tänavate

süsteemile. Tallinn-Tartu maanteega paralleeselt kulgeb tehnoparki teenindav keskne

veotänav. Selle teega ristuvad veo- ja kõrvaltänavad tagamaks juurdepääsu ülejäänud

kruntidele. Elamukavartali ja tehnopargi vahel kulgeb kõrvaltänav, mis hakkab

teenindama elamuid, kontori- ja büroohooneid ning ühendab Jüri aleviku olemasolevat

teedevõrku (Aruküla ja Aaviku tänavaid). Tänava maa-alasse, sõiduteest põhjapoole

kavandatakse jalakäijate ja jalgrataste tee.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 12

Tartu maantee-äärse kahe tootmis- ja ladude kvartali kahele tagumisele krundile

veotänavale pääsuks on kavandatud servituut, mis kruntide sissepääsude ees laieneb

12x12 m.

Veotänava ja kolme ristsuunalise tänava ristmikutele on kavandatud ringliiklus ringi

läbimõõduga 16m. Raskeveokite pääs elamukvartali ja tehnopargi vahelisele

kõrvaltänavale tuleb tõkestada liiklusmärgiga 341 Massi piirang.

Kahele Rae vallale kuuluvale äriotstarbelisele krundile Jüri aleviku territooriumil toimub

kavandatud veotänava kaudu Jüri liiklussõlme poolt. Samasse piirkonda jäävad kaks

eraomndis olevat ärimaad saavad autodega juurdepääsu tupikteena eelpool nimetatud

veotänavalt. Jalkäijatele ja jalgratturitele on tagatud kergliiklustee otse Jüri aleviku

peaplatsilt alla ärikomplekside juurde. Sama tee pealt on juurdepääs ka kahele poole

kergliiklusteed jäävatele üldkasutatavatele haljasaladele.

Vajadusel tuleks Rae Vallavalitsuse ees lõppevat bussiliini pikendada tehnopargi alale.

Joonistele (nr.3 ja 4) on kantud Aruküla tee/Aaviku tee projektlahendus, mis on

koostatud Projektbüroo “K & H Tallinn” ( ins. I.Püü) poolt.

4.2.Parkimiskorraldus

Sõiduautode parkimine on lahendatud kruntidel. Parkimiskohtade arv krundil on loetav

joonisel nr. 3 ja on arvutatud vastavalt igale krundile kavandatud vastavalt hoone

võimalikule suletud brutopinnale. Parkimisnormatiivid on võetud ET-1 0315-0218 tabel

7.2. Normatiivid kehtivad äärelinna kohta. Äripindade puhul on arvestatud 1 sõiduauto

parkimise koht 50 m2 suletud brutopinna kohta. Tööstusettevõtete puhul on arvestatud

vastavalt normiga -1/250 ja ladude puhul- 1/200.

Planeeritava ala lõunaossa on kavandatud eraldiseisev parkla veoautodele (15 kohta).

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 13

5.SOOJUSVARUSTUS

Planeeritavale alale rajatavate hoonete arvutuslik soojavajadus kütteks, ventilatsiooniks

ja soojaveevarustuseks moodustab orienteeruvalt 18,8 MW (vt. tabel 1).

Nimetatud soojavajaduse rahuldamiseks nähakse planeeringuga ette rajada

vaadeldavale maa-alale 2 gaasiküttel töötavat tsentraalkatlamaja a 9÷10 MW.

Vastavalt AS ELVESO poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 03.04.2002.a. nr. 432

on AS ELVESO nõus andma oma kaugküttevõrgust soojusenergiat võimsusega kuni 3,8

MW.

Olemasolev AS ELVESO katlamaja töötab parameetritel 120/70 °C, rõhkudega

kaugküttetorudes vastavalt 8 bar (andvas) ja 4 bar (tagastavas).

Uute katlamajade projekteerimisel arvestada võimalusega töötada ühtsesse

soojusvõrku.

Planeeritav soojusvõrk tuleb projekteerida signaaljuhtmetega eelisoleeritud

terastorudest kahetorusüsteemina 2DN 150 alates Aaviku tee 3 ja Aaviku tee 5 elamute

vahelisest olemasolevast soojustrassi kaevust, sulgeseadmetega ühenduskohal.

Planeeritavate katlamajade vahele tuleb projekteerida soojusvõrk 2DN 200 samuti

signaaljuhtmetega eelisoleeritud terastorudest, milline kulgeb planeeritava ala keskel

asuva tänava all. Selle torustikuga ühendatakse ka olemasolevast soojustrassist

planeeritav soojustrass 2DN 150, millisele paigaldatakse sulgeseadmed enne 2DN 200

trassiga ühendamist. See võimaldab lähemaid hooneid varustada soojusenergiaga nii

olemasolevast katlamajast kui uutest katlamajadest.

Hargnevate soojusmagistraalide läbimõõdud kuuluvad täpsustamisele vastavalt

ühendatavate hoonete projektijärgsetele soojuskoormustele. Kõigile objektidele nähakse

ette ka ühendus gaasitorustikuga, mis võimaldab nende soojavajadused

alternatiivvariandina rahuldada lokaalsete täisautomaatsete gaasikatlamajade või

individuaalsete gaasikütteseadmete abil maagaasi baasil. Igal objekti hoonestajal on

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 14

võimalik peale tehnilis-majanduslike arvutuste koostamist teha valik majanduslikult

soodsama variandi kasuks.

Kõik rajatavad soojusvõrgud nähakse ette signaaljuhtmetega eelisoleeritud torudest, 2.

isolat-siooniklassiga. Soojuskandja parameetrid on : maksimaalne rõhk soojusvõrgus

katsetuste ajal 1,6 MPa, temperatuurigraafik 120-70° C (sooja tarbevee soojusvaheti

valikul võtta suvine minimaalne temperatuur 65° C).

Soojustarbijate ühendusskeem on sõltumatu läbi täisautomaatse soojussõlme.

Soojussõlme seadmete valikul arvestada perspektiivse rõhkude vahega primaarpoolel 1

bar.

Igal soojustrassi hargnemisel on sulgearmatuur, samuti iga tarbija haruühendusel.

Kõigi tarbijate sulgearmatuuri teenindamine toimub väljaspool kinnistu piire. Kõigile

torusti-kele on planeeritud tühjendus- või õhutusarmatuur vastavalt vajadusele,

tulenevalt profiili kõrgusmärkidest.

Läbitavatel kruntidel tuleb ette näha servituudialad ja sõlmida vastavad lepingud.

Tulenevalt energiaseadusest tuleb soojusvõrgule ette näha kaitsevöönd, millisele ei tohi

rajada hooneid ega muid rajatisi, ega tohi istutada puid ega põõsaid.

Soojusvõrgu kaitsevööndis tuleb kindlustada vaba juurdepääs masinatele ja

mehhanismidele remondiks ja teenindamiseks.

Iga konkreetse objekti soojusvarustuse projekteerimiseks tsentraalkütte baasil tuleb

tellijal taotleda AS ELVESO konkreetsed tehnilised tingimused.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 15

Planeeritavale alale rajatavate objektide võimalik soojatarve Tabel 1

Jrk. nr

objekti nr. suletud

brutopind

m²

soojatarve kW

küte ja

ventilatsio on

soe vesi kokku kõik

kokku

1 1, 3; 13; 4000 260x3 60x3 320x3 960

2 2; 6; 3400 220x2 52x2 272x2 544

3 4; 4800 310 74 384 384

4 5; 2600 170 38 208 208

5 7, 8; 9; 10; 11; 3500 220x5 60x5 280x5 1400

6 12; 32300 200 56 256 253

7 14;15;16;17;18;19;20; 4400 282x7 70x7 352x7 2464

8 21; 28; 4500 290x2 70x2 360x2 720

9 22;23;24;25;26,27 4900 321x6 80x6 392x6 2352

10 29;37; 5500 350x2 90x2 440x2 880

11 30;31;32;33;34;35; 6000 380x6 100x6 480x6 2880

12 36; 5700 365 91 456 456

13 38; 5000 320 80 400 400

14 39; 40; 62; 63; 2000 130x4 30x4 160x4 640

15 41;42;43;44, 3000 160x4 35x4 195x4 780

16 45, 46; 47; 48; 49; 400 20x5 6x5 26x5 130

17 51; 2000 100 30 130 130

18 52; 53; 1800 95x2 22x2 117x2 234

19 55; 15000 1050 150 1200 1200

20 56; 14000 1000 120 1120 1120

21 59;60; 61; 1200 60x3 18x3 78x3 234

22 64; 2500 160 40 200 200

23 65; 3000 190 50 240 240

Kokku : 18812

6. VEEVARUSTUS

Veevarustuse lahenduse aluseks on Rae Valla tellimusel valminud OÜ VK

Inseneribüroo töö nr.01044 ”Rae Valla alevike ja külade veevarustus kuni aastani 2015”

Planeeritava ala kogu veevajadus on hinnanguliselt 430 m³/d; 15 l/s.

Tuletõrjevee vajadus – 20 l/s, mis saadakse tänavatorustikust tuletõrjehüdrantide kaudu.

Vee allikaks on planeeritud olemasolev puurkaev-pumpla, mis on vaja rekonstrueerida

(puuri-da uus sügavam puurkaev jne.).

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 16

Tänavatorustikena on planeeritud kasutada plastmass veevarustuse torusid Ø 160 .....

Ø 63, tuletõrjevee hüdrantidena – soojustatud maapealseid hüdrante. Sulgearmatuurina

on planeeri-tud kasutada maasiibreid ja -kraane koos spindlipikenduse ning kapega..

7. KANALISATSIOON

Olmeveed (reoveed) kruntidelt juhitakse tänavatorustiku kaudu planeeritud

kanalisatsiooni-pumplatesse (2 pumplat a' 7 ..... 8 l/s).

I ehitusjärjekorra pumplast pumbatakse reovesi survetoru kaudu olemasolevasse

kanalisatsioonisüsteemi (olemasoleva kanalisatsioonipumpla ette) Aaviku tee

piirkonnas.

II ehitusjärjekorra pumplast suunatakse reovesi survetoru kaudu I eh.jrk. kanalisatsiooni

süs-teemi.

7.1 Sadevete kanalisatsioon, drenaaž

Krunte 1, 2, 55, 56, 57 ja 58 läbivad magistraalkraavid on planeeritud asendada

torustikega trasseerides need läbi tiikide veevahetuse tiikides.

Ülevooluga hoitakse tiikides vajalik veetase.

Magistraalkraav kruntide 6, 7, 8, 9, 10, 11, 54, 57 ja 63 kõrval oleva tee ääres jääb alles.

Samuti jääb alles kruntide 39,40 kõrval olev kraav.

Planeeritud kruntidelt drenaaž- ja vihmaveed juhitakse tänavatorustiku kaudu

olemasoleva-tesse kraavidesse (või paigaldatud torusse) ja sealt olemasolevatesse

vihmavete äravooludesse.

Planeeritaval alal on olemasolev drenaažisüsteem .

Projekteerimise järgmistes staadiumides ja ehituse käigus tuleb sellega arvestada –

olemas-olev drenaaž ühendada rajatavaga.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 17

8. GAASIVARUSTUS

Planeeritava ala hoonete soojavajaduste rahuldamiseks maagaasi baasil nähakse ette

rajada kesksurve gaasitorustik (DN 250; PN kuni 5 bar) rajamisele tuleva Kalev AS uue

tootmishoo-ne gaasikatlamaja tarbeks ehitatava gaasitorustiku jätkuna.

Enne planeeritavale territooriumile sisenemist paigaldada gaasitorustikule pika spindliga

maa-alune sulgeseade.

Planeeringuga nähakse ette võimaliku variandina rajada territooriumile 2 gaasiküttel

töötavat tsentraalkatlamaja, kumbki võimsusega 9,0 ÷ 10,0 MW.

Eespoolnimetatud gaasitorustik nähakse ette rajada maantee kaitsetsoonis kuni

planeeritava ala keskele rajatava teeni, mida mööda kulgeb torustik väljaspool sõiduala

kuni Tallinna poolse katlamajani. Peale esimese katlamaja gaasisisendust minnakse

edasi sama teed mööda toruga (DN 200; PN kuni 5 bar) kuni Tartu poolse katlamajani.

Katlamajade gaasisisendus-torustikele nähakse ette maa-alused pika spindliga

teraskuulkraanid väljaspool kinnistu ja sõiduala piire.

Enne esimese katlamaja sisendustorustikku nähakse ette väljund objektidele 52, 53, 59,

60, 61, 62, 63 ja 64 ning enne teise katlamajja sisenemist nähakse ette väljund

objektidele 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49 ja 51.

Mõlemale hargnevale jaotustorustikule nähakse ette peale hargnemist paigaldada maa-

alune pika spindliga sulgeseade. Mõlemal juhul nähakse ette enne tarbijaid

gaasirõhureguleerjaamad – GRJ (PN 5 bar/0,1 bar), millised paigaldatakse väljaspool

sõiduala. Nii GRJ-de sisendtorustikele kui neist väljuvatele madalsurve torustikele

paigaldatakse samuti pika spindliga maa-alused teraskuulkraanid. Madalsurve

jaotustorustikelt nähakse ette tarnetorustikud iga eespoolnimetatud objektini, kusjuures

igale sisendustorustikule nähakse ette pika spindliga teraskuulkraan väljaspool kinnistu

piiri.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 18

Ka madalsurve jaotustorustikel tuleb suurematel hargnemistel ette näha maa-alused

sulgeseadmed.

Madalsurvegaasi viimine eespoolnimetatud objektideni võimaldab rahuldada viimaste

soojavajadus lokaalsete täisautomaatsete gaasikatlamajade või individuaalsete

gaasikütte-seadmete abil maagaasi baasil. Samuti tarbida elamutes soovi korral

majapidamisgaasi.

Soojusvarustuse alternatiivvariandina planeeritakse iga hoonetekompleksini ühendused

planeeritavalt kesksurve gaasitorustikult lokaalsete täisautomaatsete katlamajade

gaasiga varustamiseks.

Nähes rajatavatele torustikele peale hargnemist ette maa-alused sulgeseadmed. Samuti

tuleb sulgeseadmed paigaldada ka enne kinnistu piiri. Ka tuleb läbitavatel kruntidel näha

ette servi-tuudialad ja sõlmida vastavad lepingud.

Nii kesk- kui ka madalsurve gaasitorustikud projekteeritakse plasttorudest.

Hargnevate kesksurve jaotustorustike, samuti madalsurve-gaasitorustike läbimõõdud

määratakse tööprojektide koostamisel, kui on täpsustunud konkreetsed gaasitarbed.

Kõik gaasitorustikud rajatakse tänavate alla väljaspool sõiduala. Torustikele nähakse

ette kaitsevöönd vähemalt 1 m mõlemale poole gaasitoru telge.

Gaasirõhuregulaatorpunkti kaitse-vööndi ulatus on 2 m igas suunas.

Vajalik gaasikogus planeeritavate hoonete soojavarustuse teostamiseks moodustab

~ 2260 nm³/h.

Enne tööprojektide koostamisele asumist tuleb gaasitarbijail sõlmida AS Eesti Gaas või

moodustava võrguettevõttega kokkulepe gaasi tarnimiseks. Samuti taotleda viimaselt

tehnili-sed tingimused.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 19

9. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS

9.1 Üldist

Elektri- ja sidevarustuse osas on määratud Harjumaa Rae valla Jüri aleviku keskuse

lähiümb-ruse ja tehnopargi perspektiivne elektri- ja sidevajadus ning antud elektri- ja

sidevarustuse põhimõtteline lahendus.

Reserveeritud on maa-alad elektri- ja sidevõrkude ehitamiseks, määratud servituudialad

nende võrkude ekspluateerimiseks.

Elektrivarustuse osa koostamisel on arvestatud Eesti Energia AS Jaotusvõrgu tehniliste

tingimustega N° 22500; 25.07.02; sidevarustuse osas aga AS Eesti Telefon

Televõrkude tehniliste tingimustega N° G1–8–41145–7/017, 08.02.02.

9.2 Arvutuslik elektrikoormus

Arvutuslik elektrikoormus on määratud kruntide kaupa, lähtudes krundi maksimaalselt

lubatud ehitusmahust (suletud brutopinnast).

Elektrikoormuste arvutus on küllaltki ligikaudne, kuna pole teada tootmis-ärikruntide

oma-vaheline jaotus ning tootmispindade struktuur (iseloom).

Korruselamutes pole arvestatud elekterkütte ega elektrilise soojavee varustusega,

väikeelamutes ja ridaelamutes on arvestatud elektrilise soojaveevarustuse ja

elektrikeristega.

Arvestatud on ka kanalisatsiooni- ja veepumbajaamade ning välisvalgustuse

elektrikoormuse-ga, kuigi nende osa üldises arvutuslikus elektrikoormuses on väga

väike.

Planeeritava ala arvutuslik elektrikoormus eelöeldud tingimustel on ligikaudu 6000 kW.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 20

9.3 Elektrivarustuse süsteem

Planeeritaval alal asuvad üksikud elektrienergia tarbijad, neid toitvad trafoalajaamad ja

10 kV ning 0,4 kV liinid.

Planeeritaval alal asuv Rohujahu alajaam likvideeritakse ning temast toite saav

vesivarustuse pumbajaam viiakse üle Aiandi alajaama toitele.

Olemasolevad 10 kV õhuliinid, millised läbivad moodustatavaid krunte ja takistavad

ehitustegevust, asendatakse kas 10 kV kaabelliinidega või 10 kV õhuliinidega uues

trassis.

Uute tarbijate elektrivarustuseks ehitatakse 9 trafoalajaama.

Trafoalajaamad N° 2 ÷ N° 6 on kahetrafosed komplekttrafoalajaamad trafodega

kuni

2x1000 kVA.

Trafoalajaamad N° 1 ja N° 7 on kas ühe- või kahetrafosed komplektalajaamad trafo(de)

võimsusega kuni 630 kVA.

Trafoalajaamad N° 8 ja N° 9 on hoone mahus püstitatavad kahetrafosed alajaamad

trafode võimsusega kuni 1000 kVA.

Kõigi eraldiseisvate trafoalajaamade ehitamiseks on neile reserveeritud krunt suurusega

60m².

Aiandi alajaama lähedusse ehitatavad korterelamud jäävad Aiandi alajaama toitele.

Aiandi alajaama olemasolevad trafod asendatakse suuremate vastu.

Uute trafoalajaamade toiteks ehitatakse esialgu üks 10 kV kaabelliin Jüri 110/10 kV

alajaamast paigaldades liini kaitseks alajaama I sektsiooni ühe väljuva liini kapi.

Esimeses ehitusjärjekorras ühendatakse Jüri alajaamast väljuv 10 kV toiteliin läbi

planeerita-vate alajaamade olemasoleva 10 kV võrguga, mille üks võimalikest

variantidest on näidatud tehnovõrkude koondplaanil.

Kui planeeritavast alast on valmis ehitatud üle poole ja reaalsed elektrikoormused

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 21

vastavad prognoositule, tuleb Jüri 110/10 kV alajaamast ehitada teine 10 kV toiteliin ja

paigaldada liini

kaitseks II sektsiooni ühe väljuva liini kapi.

Trafoalajaamade toiteskeem on normaalselt avatud ringliin, perspektiivselt on võimalik

vastutusrikkaid tarbijaid toitvad trafoalajaamad ühendada nn kahe kiire skeemis.

Madalpingeliinid ehitatakse kaabelliinidena.

Tehnovõrkude koondplaanil on näidatud ainult elamuid toitvate transiitkilpide

orienteeruvad asukohad. Tootmis- ja ärikruntide transiitkilpide asukohad määratakse

konkreetsel projekteerimisel.

Liitumiskilpide asukohad määratakse konkreetsel projekteerimisel. Tehnilistes

tingimustes

N° 22500 pakutud liitumispunkt – Jüri 110/10 kV alajaam vaadatakse üle enne

elektrivõrgu ja tarbija vahelise liitumislepingu sõlmimist.

9.4 Välisvalgustus

Ehitatavad teed ja tänavad valgustatakse. Valgustamiseks kasutatakse kõrgsurve Na-

lampidega valgusteid, millised paigaldatakse 8÷10 m kõrguste terasmastide külge.

Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena.

9.5 Sidevarustus

Telefoniabonentide arvu määramisel on arvestatud alljärgnevaga :

- eramus või ridaelamu boksis 1,25 abonenti

- korterelamu korteris 1,0 abonenti

- äri- ja tootmisiseloomuga kruntidel 5,0 abonenti

Telefoniabonentide arv eelöeldud tingimustel on 365.

Telefoniabonendi all on mõeldud kas “puhast” telefoni või andmesideliini.

Abonentide sidevarustus baseerub Jüri digitaaltelefonijaamal.

Telefonijaamast või magistraalkapist kuni planeeritavate piiritlus-jaotuskappideni

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 22

paigaldab sideliinid üldjuhul AS Eesti Telefon, piiritlus-jaotuskapist või ainult

jaotuskapist kuni abonendini aga kas kinnisvaraarendaja või krundi omanik.

Piiritlus-jaotuskappide asukohad, mis sõltuvad mitmest faktorist, määratakse edasisel

projekteerimisel AS Eesti Telefoni konkreetsetes tehnilistes tingimustes.

Planeeritaval alal on otstarbekas sideliinid ehitada 1-3 avalises sidekanalisatsioonis.

Sideliinide paigaldamine sidekanalisatsiooni võimaldab oluliselt vähendada kaevetöid

ning paigaldada sidekaablid siis, kui see on vajalik.

Planeeritavat ala läbivad AS Eesti Telefon kaugsidekaablid.

Nende kaugsidekaablite säilimine pole võimalik, seega tulevad nad asendada

kaabelliinidega sidekanalisatsioonis. Ümbertõstetavate kaablite mahud selguvad

konkreetsel projekteerimisel.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 23

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 1

PROJEKTI KOOSSEIS

TEKSTILINE OSA

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1.Planeeringu koostamise eesmärk 1.2.Planeeringu koostamise alus 1.3.Vajalikud geodeetilised ja geoloogilised eeltööd 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG

2.1.Asend 2.2.Geoloogiline üldiseloomustus 2.3.Andmed maa kuuluvuse kohta 2.4.Hooned ja rajatised 2.5.Tehnovõrgud 2.6.Teed ja tänavad 2.7.Haljastus 2.8.Muinsuskaitse 2.9.Kehtivad piirangud 3. PLANEERINGU ETTEPANEK

31.Üldist 3.2.Kruntide moodustamise ettepanek 3.3.Hoonestuse ettepanek 3.4.Hekord ja haljastus 3.5.Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus 3.6.Tulekaitse 4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS

4.1.Teed ja tänavad 4.2.Parkimiskorraldus 5. SOOJUSVARUSTUS

6. VEEVARUSTUS 7. KANALISATSIOON 7.1 Sadevete kanalisatsioon, drenaaž

8. GAASIVARUSTUS

9. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 2

LISAD:

1. Korraldus detailplaneeringu algatamise kohta

2. Lähteülesanded koos lisadega

3. Dokumendid maa kuuluvuse kohta

4. Tehnilised tingimused

5. Kooskõlastused

GRAAFILINE OSA

1. Situatsiooniskeem leht 1 Mõõtkavata

2. Lähteplaan leht 2 M1:2000

3. Detailplaneeringu põhijoonis leht 3 M1:1000

4. Teed leht 4 M1:1000;1:2000

5. Tehnovarustuse koondplaan leht 5 M1:1000

PROJEKTI KOOSTAJAD:

Projektijuht – arh. Aleksander Skolimowski

Arhitektuurne osa – arh.Tiina Skolimowski

Liikluskorraldus – ins. Tiiu Ustaal, TÜ “Alis”

Tehnovarustus AS “Eesti Projekt”

Veevarustus,kanalisatsioon - ins. Kalju Saard

Soojavarustus- ins. Mati Noor

Elektri- ja sidevarustus – ins. Kaarel Roopalu

Gaasivarustus- ins. Arno Laidsalu

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 3

S E L E T U S K I R I

1. ÜLDOSA

1.1. Planeeringu koostamise eesmärk

Planeeringu koostamise eesmärgiks on seni hoonestamata maa-ala olulise liiklussõlme

ääres muuta atratiivseks äri- ja teeninduspindadega Jüri aleviku keskuseks ning

efektiivselt toimivaks büroo-, väiketootmis- ja ladudega keskkonnasõbralikuks

tootmispiirkonnaks (tehnopargiks).

Kavandada uus sisemine liiklusskeem, mis võimaldaks ohutut liiklemist raskeveokitele,

sõiduautodele, aga ka kergliiklusele (jalakäijatele ning jalgratturitele). Vältida

raskeveokite liikluse kasvu olemasolevas aleviku keskuses. Lisaks lähtetingimustes

esitatud ülesandele, tuleb teha ka põhimõtteline ettepanek Tallinna ringtee ja Jüri

liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja leida optimaalne lahendus ühendamaks

planeeritava ala liiklus uue liiklussõlmega.

1.2. Planeeringu koostamise alus

1. Rae Vallavolikogu korraldus nr. 1620, 04.12..2001 detailplaneeringu algatamise

kohta vastavalt algataja AS Kodu Grupp taotlusele.

2. Lähtetingimused kinnitatud Rae Vallavalitsuse korraldusega 04.12.2001

3. Rae valla üldplaneering 1992 a.

4. Jüri aleviku üldplaneeringu korrektuur 1992 a.

5. Jüri keskuse detailplaneering (1996, Kalle Rõõmus arhitektuuribüroo)

6. Jüri keskuse ja tehnopargi planeeringu eskiis (2001, OÜ ASE Projekteerimisbüroo)

1.3. Vajalikud geodeetilised ja geoloogilised eeltööd

Maa-alale on koostatud geodeetiline mõõdistus ( Töö nr. T-189-2002, O/Ü Geolander)

Maa-alale on koostatud geoloogilised uuringud ( Töö nr. 572, 2002 , AS ViaCon Eesti )

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 4

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG

2.1. Asend

Planeeritav ala (suurusega ca 54 ha) asub kirde-edela suunal, Harjumaal Rae vallas

Aaviku küla ja Jüri aleviku maadel. Ala on piiratud Tallinn-Tartu maantee, Tallinna

ringtee ja Aruküla teega, Aaviku tee ja planeeritava ala vahele jääva elamukvartaliga

ning põllumaaga Tartu suunal.

Juurdepääs planeeritavale alale on hetkel Aaviku ja Aruküla teelt.

2.2. Geoloogiline üldiseloomustus

Uuritud ala asub moreentasandikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused on 42.40-

46.10 m. Geoloogilise läbilõike moodustab 2,1…3,6 paksuselt saviliivmoreen. Moreeni

all lamab hall, keskkõva lubjakivi. Territooriumi lõunapoolsel osal katab moreeni 0,3 kuni

2,1 m paksuselt turvas. Turba ligikaudne leviku ulatus on geoloogilisel plaanil eraldi

välja toodud (vt. Töö nr. 572, 2002. AS Viacon Eesti).

Pinnasevee tase välitööde ajal ( jaanuar, 2002 a.) oli 0,2-1,7 m maapinnast. Uuritav ala

kannatab liigniiskuse all, mistõttu on sinna rajatud drenaaz.

Konkreetsete hoonete projekteerimiseks on vajalikud täiendavad uurimistööd. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata turba alale.

2.3. Andmed maa kuuluvuse kohta

Katastritunnusega 65301:003:0510 ja 30, 02 ha suurust maatulundusmaad kasutab AS

Kodu Grupp hoonestusõiguse alusel.

Munitsipaalomandis on alljärgnevad Jüri aleviku kinnistud: Valla I kinnistu

katastritunnusega 65301:003:0510 sotsiaalmaa, Tiigi tn.1 kinnistu 65301:003:2630

sotsiaalmaa, Tiigi tn.3 kinnistu 65301:003:2640 sotsiaalmaa, Tiigi tn.5 kinnistu

65301:003:2650 sotsiaalmaa. Katastritunnusega 65301:003:0111 krundil paikneva

alajaama omanik on Eesti Energia AS.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 5

Planeeritavale alale jääb kolm Jüri aleviku territooriumil paiknevat eraomandis olevat

kinnistut: Aruküla tee 1 kinnistu katastritunnusega 65301:003:1880 elamumaa,

Veskihoone-Tiigirehi I kinnistu katastritunnusega 65301:003:0380 ärimaa, Veskihoone-

Tiigirehi II kinnistu katastritunnusega 65301:003:0410 ärimaa. Planeeritava ala

piiridesse kuulub ka erastatud (kinnistamata krundiga) kaupluse hoone, omanik OÜ

Sompss.

2.4. Hooned ja rajatised

Planeeritav ala on valdavalt hoonestamata. Aleviku peaplatsi äärde jääb olemasolev

kaupluse 1-korruseline hoone. Aruküla tee 1 kinnistul paikneb elamuhoone, mille ruumid

on osaliselt kasutusel müügipindadena. Veskihoone-Tiigirehi II kinnistul paikneb tühjalt

seisev vana tootmishoone. Maa-alale jäävad veel mõningad lagunenud kõrvalhooned ja

enesealgatuslik majapidamine. Tehnorajatistest jäävad vaadeldavale alale alajaam ja

kahe-astmelise puurkaev-pumbamaja hoone.

2.5. Tehnovõrgud

Planeeritavat ala läbivad olemasolevad tehnovõrgud. Olulisemad nendest on piki

Tallinn-Tartu maanteed kulgevad sideliinid. Kaks paari sideliine kulgevad risti üle

planeeritavat ala maantee äärest olemasoleva eramute grupini. Planeeritava ala kirde

suunalt läbib maa-ala 10kV kõrgepinge õhuliin.

Olemasolevad kuivenduskraavid ääristavad AS Kodu Grupi kinnistu piiri ja selle kõrvale

jääva kohaliku juurdepääsu teed. Olemasolev pinnasevesi on juhitud kahes kohas

truupide abil Tallinn-Tartu maantee alt läbi teisele poole maanteed, kust nad juhitakse

looduslikesse veekogudesse.

2.6.Teed ja tänavad

Planeeritav ala paikneb kahe riigimaantee kategooriasse kuuluva maantee vahel:

põhimaantee (T-2) Tallinn-Tartu ning Jüri liiklussõlmest algava tugimaantee (T-11)

Tallinna ringtee vahel. Hetkel saab planeeritavale alale juurde Aruküla teelt, Tiigi

tänavalt ja Aaviku tänavalt. Planeeritava ala ida-piiril kulgeb ajutine juurdepääsu tee

olevatele tehnorajatistele.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 6

2.7. Haljastus

Planeeritaval alal märkimisväärne kõrghaljastus puudub. Täiesti ilma kõrghaljastuseta

on ala edela poolne osa, mis on valdavalt dreenitud endine maatulundusmaa. Puid ja

põõsaid on ümber olemasoleva elamu, tiigi ja Aruküla tee ja Tiigi tänava vahel.

2.8. Muinsuskaitse

Planeeritavale alale, Jüri liiklussõlme ja Aruküla tee äärde, jäävad arheoloogiliselt

huvipakkuvad objektid – endine võimalik asulakoht ja kultusekivi. Objekt, registri

numbriga 18785, on asulakoht Lehmja külas ja paikneb planeeritaval alal kolme lahus

tükina. Sellel asulakohal on 1980.-ndate lõpus toimunud ka arheoloogilised uuringud,

kuid ainult teatud lõikudel, mis tuli läbi uurida seoses Tallinn-Tartu maantee

uuendamisega. Objektil endal puudub kaitsevöönd, aga tuleb silmas pidada, et väga

tiheda mälestiste esinemise tõttu on vajalikud arheoloogilised eeluuringud või järelvalve

mullatööde korral.

Aruküla tee äärde jäävale kultusekivile (registri numbriga 18743) on ette nähtud kaitse-

vöönd raadiusega 5 meetrit, mille piires on keelatud ehitus ja mullatööd.

2.9. Kehtivad piirangud

Lisaks muinsuskaitse objektidele on planeeritaval alal rida kehtivaid piiranguid, mis

tulenevad ümbritsevatest maanteedest. Tallinn-Tartu maanteele (T-2) ja Tallinna

ringteele (T-11) on märgitud neli erinevat vööndit: nähtavuspiir, maanteeäärne

kaitsevöönd, tehnoloogiline vöönd, sanitaarkaitse vöönd (vt. joonised 2,3,4). Nimetatud

piirangud vastavad nõuetele, mis tulenevad normdokumendist: “Tee projekteerimise

normid ja nõuded” (RTL 2000, 23, 303, p.1.8.1. (15); Tabel 1.25 ja 1.26).

Rekonstrueeritaval puurkaev-pumbamajal on kehtiv kaitsevöönd 50 m. Lähteülesandest

tuleneb piirang liikluskorralduse lahendamisel, kus tehnopargi väljaehitamisel tuleb

arvestada, et Aaviku tänaval ei tohi raskeveokite võrra liikluskoormus oluliselt

suureneda.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 7

3. PLANEERINGU ETTEPANEK

3.1.Üldist

Planeerimislahenduse kavandamisel on lähtutud Jüri asula jaoks loogilistest

arengusuundadest ja väiketootmise funktsionaalsetest nõuetest. Erinevate

sihtotstarvetega krundid on kavandatud lähtudes atraktiivsusest, külastatavusest ja

juurdepääsuteede vajalikkusest.

3.2. Kruntide moodustamise ettepanek

Vastavalt lähteülesandele ja valla ning kinnisvara arendajate soovidele, on

planeeritavale alale kavandatud valdavalt äri- ja tootmise sihtotstarbega krundid. Lisaks

olemasolevatele elamutele on ette nähtud ka lisa elamukrunte pere-, rida ja

korterelamutele. Vastavalt vajadusele on määratud krundid tehnorajatistele:

alajaamadele, gaasikatlamajadele, rekonstruueritavale puurkaev-pumbamajale.

Varemkavandatud sotsiaalobjektide paigutamine Tallinn-Tartu maantee vahetusse

lähedusse Jüri valla elanike tarbeks muutus küsitavaks peale esimest eskiisiettepaneku

avalikku arutelu Rae vallas.

Rae vallale kuuluvatele kinnistutele on kavandatud kaks suuremat ärikrunti keskmise

suurusega 1,5 ha. Kinnistutele Tiigi 1, Tiigi 3, Tiigi 5 on kavandatud kolm korterelamut.

Olemaoleva tiigi ümbrusesse on kavandatud üldkasutatav haljasmaa. Tiigi vahetusse

lähedusse jääb kaks väiksemat kinnistut Veskihoone-Tiigirehi I ja Veskihoone-Tiigirehi

II. Mõlema krundi sihtotstarbeks on ette nähtud ärimaa.

AS Kodu Grupp kinnisvara arendajale jäävale 30,02 ha suurusele alale on kavandatud

n.n. tehnopark. Nimetatud ala jääb olemasolevate Aaviku tänava äärsete elamukruntide

ja Tallinn-Tartu maantee vahele. Siia on kavandatud 36 korrapärase kujuga krunti,

suuruste vahemikus 2770...6100 m2. Keskmine krundi suurus on 5000 m2. Kruntide

tulevased kasutuse sihtotstarbed on äri- ja tootmismaa. Planeeringu põhimõttele

vastavalt on Tallinn-Tartu maantee vahetusse lähedusse kavandatud valdavalt

tootmismaa sihtotstarvega krundid (70% tootmismaad, 30% ärimaad). Mida lähemale

olemasolevatele elamutele, ärimaa sihtotstarve krundil suureneb ja protsentuaalne suhe

on ühe krundi ulatuses vastavalt 70% ärimaad, 30% tootmismaad. Maa-ala Tartu

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 8

poolsesse ossa on kavandatud krundid kauplusele, majutusasutusele, bensiinijaamale

ja suuremale veoautode parklale koos vastava teenindusega. Tehnopargi, Aaviku

tänava ja olemasolevate eramukruntide vahele on kavandatud täiendav väikeelamu

kvartal. Eramukruntide suurused on keskmiselt 1500 m2. Ridaelamutele on kavandatud

3500 m2 suurused krundid. Kruntide vahele on kavandatud ühiskasutusega puhke- ja

spordiotstarbeline üldmaa.

Kõik täpsed andmed moodustatud kruntide ja transpordimaade kohta on ära toodud

joonisel nr. 3, tabelis nr.1.

3.3.Hoonestuse ettepanek

Viimasel ajal on EV põhimaanteede äärne ehtitustegevus hoogustunud. Tänapäevase

arhitektuurse lahendusega hoonestus ja heakorrastatud krundid maantee ääres on

parim reklaam kogu piirkonnale ja igale firmale eraldi. Käesoleva hoonestuse

ettepaneku eduka rakendamise eelduseks on piirkonna suhteliselt üheaegne

väljaehitamine.

Tehnopargi alale esitatud hoonestuse ettepanek lähtub oma sisult etteantud

tingimustest, kuid hoonete väga täpset funktsiooni ei ole käesolevas etapis võimalik

määratleda. Kruntide hoonestamisel võiks järgida põhimõtet, kus hooned ise paikneksid

krundi tänava poolse küljega perimetraalselt. Nende vahele tekkinud siseõue jääb selle

võrra rohkem tehnoloogilist ruumi.

Kavandatud äri-, tootmis- ja laohooned on valdavalt 2-3 (maks. 5.) korruselised.

Kavandatavate hoonete kõrgused meetrites on pakutud valdavalt 15-18 m (aktsendina

20 m ).

Valla maale jäävad kaks suuremat äriotstarbelist krunti, mis on ette nähtud hoonestada

pilkupüüdvate ja kutsuvate hoonetega, milledele autodega juurdepääs on Tartu

maanteega paralleelselt kulgevalt veoteelt (parklad paiknevad Tartu maantee ja

kavandatava hoonestuse vahel). Aleviku rahvale on kergliiklusteedelt otsem juurdepääs

nii Aruküla tee suunalt kui Tiigi tänava pikenduselt.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 9

Eramud ja ridaelamud on ette nähtud 2-korruselised; korterelamud vastavalt 3-

korruselised.

3.4.Heakord ja haljastus

Planeeritava ala arhitektuursed ja maastiku kujundamise ettepanekud tulenevad soovist

ja tahtest luua uus, moodne ja hästi heakorrastatud töö-, elu- ja vaba aja veetmise

keskkond. Selleks on väga oluline anda järgmises projekteerimise etapis arhitektuursed

lahendused hoonetele, väikevormidele, kruntide piiretele ning üldkasutatavatele aladele

s.h. avalikule tee maa-alale, võimalikult komplekselt ja üheaegselt.

Planeeritav maa-ala on hetkel ilma kõrghaljastuseta. Kavandatud teede maad on

piisavalt laiad vaid vajalike tehnorajatiste ning ühepoolse kõnnitee paigutamiseks teede

äärde. Selle tõttu on detailplaneeringuga tehtud ettepanekud haljastada tänavate äärsed

alad. Samuti on soovitav juba hoonestama asumise alguses rajada kruntidele

kõrghaljastust nii palju, kui krundil toimuv tegevus seda võimaldab (ca 5% kogu krundi

pinnast).

Planeeritavale alale jääva tiigi ümbrus peaks kujunema piirkonna atraktiivseimaks

välisõhu objektiks. Olemasolev tiik on ette nähtud puhastada, süvendada, kaldaid

kindlustada ja kuju pisut muuta. Tiigi ja tiigi ümbruse korrastamiseks koostatakse eraldi

haljastuse ja heakorra projekt.

Lisaks haljastuselementide kavandamisele, on oluline läbi mõelda ka piirete paigutamise

süsteem; piirkonda reklaamivate ja tutvustavate väikevormide paigutus ja disain.

3.5. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus

Käesoleva töö raames on koostatakse planeeritava ala keskonnamõju hindamine. (vt.

lisa, eraldi kaust-Töö nr. 292/02, koostaja Hendrikson & Ko)

Planeeringu koostamisel on kinni peetud kehtivatest piirangutest. Kruntide jaotamisel ja

hoonestusõiguse määramisel on lähtutud põhimõttest, et kahjulikud mõjud, mis

tulenevad ohutekitajatest (maanteed ja tootmisettevõtted) jääksid elamualadest

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 10

võimalikult kaugele. Kavandatav tootmise – ja laomajandus peaks olema võimalikult

loodus- ja keskkonnasõbralik. Kui tootmise protsessi käigus siiski tekib keskkonda

mõjutavaid tegureid, peab kontrollima, et nende mõju ei ulatuks konkreetsest krundist

kaugemale. Suurematele asfaltpindadele: laoplatsidele ja parklatele tuleb rajada

sadevete lokaalsed puhastusseadmed (õlipüüdjad)

Jäätmekäitluse korraldamisel on lähtutud Rae valla jäätmehoolduseekirjast (määrus nr.

19, 30.05.2000). Vastavalt sellele on juriidilisest isikutest jäätmetekitajad kohustatud

korraldama oma jäätmete käitlust või andma need käesoleva eeskirjaga

kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele. Kõigil jäätmetekitajatel peavad

Rae vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise kogumisvahendi

kasutamise lepingud. Tiheasustusega aladel on jäätmetekitajatel kohustus ühineda

korraldatud jäätmeveoga. Ohtlikud jäätmed on jäätmetekitaja või territooriumi valdaja

kohustatud viima selleks Rae vallas ettenähtud kogumispunktidesse.

3.6. Tulekaitse

Hoonete paigutamisel on lähtutud tuleohutuse eeskirjast (ET-1 0109-0235), punkt 6,

tabel 8, mis määratleb hoonete vahelised kujad vastavalt tulepüsivusklassile.

Käesolevas planeeringus on pakutud hoonete vahelisteks kujadeks maksimaalselt

võimalik -10 m, mis võimaldab paigutada kruntidele erineva tulepüsivusklassiga

hoonestust (TP-1, TP-2 ja TP-3).

Samas on tehnopargi kruntide puhul lähtutud ka võimalusest, et tehnoloogilistel

kaalutlustel ehitatakse hooned erinevatel kruntidel krundi piiril kokku (n.n. kinnine

ehitusviis), mis eeldabhoonetel tulemüüri olemasolu .

Kogu planeeritav ala on varustatud tuletõrje vee süsteemiga, mis baseerub veevõrku

kavandatavatest hüdrantidest.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 11

4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUS

4.1 Teed ja tänavad

Planeeritav maa-ala jääb põhimaanteede Tallinn-Tartu (T-2) ja Tallinna ringtee (T-11)

vahele. Problemaatiline on nendelt teedelt peale- ja mahasõidu organiseerimine.

Vastavalt Maanteeameti kirjale (vt. lisa nr. 7-1/419, 09.05.2001) ei saa lubada peale- ja

mahasõite Jüri eritasapinnalise ristmiku rampidelt. Maanteeametil on kavas ringtee Väo-

Jüri lõik ehitada 4-rajaliseks aastatel 2005-2006. Lähtudes sellest tühistab Maanteeamet

Jüri keskuse detailplaneeringule (koostatud 1994.-1995. aastal, Arh.-büroo Kalle

Rõõmus poolt) antud kooskõlastused Jüri sõlme rampidelt mahasõitude osas.

Lähtudes sellest kirjast ja lähteandmetes esitatud tingimustest on käesolevas töös

lahendatud üks ristumine põhimaanteega s.o. ringtee ja Jüri aleviku kahes tasapinnas

sõlmega (vt. joonised 3 ja 4). Selleks on ühendatud planeeritava ala keskne veotänav

Aleviku teega AS Alexela bensiinijaama sissesõidu tee kohal.

Planeeringus on jäetud teekoridor perspektiivsele veotänava trassile, mis kulgeks

kavandatava tehnopargi ja Tallinn-Tartu maantee vahel. Kavandatud trass on mõeldud

Tartu poolt mahasõiduks Patika ristmikult. Jõudnud planeeritavale alale teenindaks ta

ladude piirkonda ja võimaldaks suurtel veokitel sujuvamat liiklemist. Hiljem liituks see

tee käesolevas planeeringus kavandatud veotänavaga Aaviku küla ja Jüri aleviku piiril

Jüri sõlme kohal. Selle lõigu välja ehitamise otstarbekus selgub kaugemas perspektiivis,

kui Patika risti ja planeeritava ala vahelisel maa-alal hoogustub ehitustegevus.

Planeeritava ala sisemine liiklusskeem on üles ehitatud täisnurksele tänavate

süsteemile. Tallinn-Tartu maanteega paralleeselt kulgeb tehnoparki teenindav keskne

veotänav. Selle teega ristuvad veo- ja kõrvaltänavad tagamaks juurdepääsu ülejäänud

kruntidele. Elamukavartali ja tehnopargi vahel kulgeb kõrvaltänav, mis hakkab

teenindama elamuid, kontori- ja büroohooneid ning ühendab Jüri aleviku olemasolevat

teedevõrku (Aruküla ja Aaviku tänavaid). Tänava maa-alasse, sõiduteest põhjapoole

kavandatakse jalakäijate ja jalgrataste tee.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 12

Tartu maantee-äärse kahe tootmis- ja ladude kvartali kahele tagumisele krundile

veotänavale pääsuks on kavandatud servituut, mis kruntide sissepääsude ees laieneb

12x12 m.

Veotänava ja kolme ristsuunalise tänava ristmikutele on kavandatud ringliiklus ringi

läbimõõduga 16m. Raskeveokite pääs elamukvartali ja tehnopargi vahelisele

kõrvaltänavale tuleb tõkestada liiklusmärgiga 341 Massi piirang.

Kahele Rae vallale kuuluvale äriotstarbelisele krundile Jüri aleviku territooriumil toimub

kavandatud veotänava kaudu Jüri liiklussõlme poolt. Samasse piirkonda jäävad kaks

eraomndis olevat ärimaad saavad autodega juurdepääsu tupikteena eelpool nimetatud

veotänavalt. Jalkäijatele ja jalgratturitele on tagatud kergliiklustee otse Jüri aleviku

peaplatsilt alla ärikomplekside juurde. Sama tee pealt on juurdepääs ka kahele poole

kergliiklusteed jäävatele üldkasutatavatele haljasaladele.

Vajadusel tuleks Rae Vallavalitsuse ees lõppevat bussiliini pikendada tehnopargi alale.

Joonistele (nr.3 ja 4) on kantud Aruküla tee/Aaviku tee projektlahendus, mis on

koostatud Projektbüroo “K & H Tallinn” ( ins. I.Püü) poolt.

4.2.Parkimiskorraldus

Sõiduautode parkimine on lahendatud kruntidel. Parkimiskohtade arv krundil on loetav

joonisel nr. 3 ja on arvutatud vastavalt igale krundile kavandatud vastavalt hoone

võimalikule suletud brutopinnale. Parkimisnormatiivid on võetud ET-1 0315-0218 tabel

7.2. Normatiivid kehtivad äärelinna kohta. Äripindade puhul on arvestatud 1 sõiduauto

parkimise koht 50 m2 suletud brutopinna kohta. Tööstusettevõtete puhul on arvestatud

vastavalt normiga -1/250 ja ladude puhul- 1/200.

Planeeritava ala lõunaossa on kavandatud eraldiseisev parkla veoautodele (15 kohta).

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 13

5.SOOJUSVARUSTUS

Planeeritavale alale rajatavate hoonete arvutuslik soojavajadus kütteks, ventilatsiooniks

ja soojaveevarustuseks moodustab orienteeruvalt 18,8 MW (vt. tabel 1).

Nimetatud soojavajaduse rahuldamiseks nähakse planeeringuga ette rajada

vaadeldavale maa-alale 2 gaasiküttel töötavat tsentraalkatlamaja a 9÷10 MW.

Vastavalt AS ELVESO poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 03.04.2002.a. nr. 432

on AS ELVESO nõus andma oma kaugküttevõrgust soojusenergiat võimsusega kuni 3,8

MW.

Olemasolev AS ELVESO katlamaja töötab parameetritel 120/70 °C, rõhkudega

kaugküttetorudes vastavalt 8 bar (andvas) ja 4 bar (tagastavas).

Uute katlamajade projekteerimisel arvestada võimalusega töötada ühtsesse

soojusvõrku.

Planeeritav soojusvõrk tuleb projekteerida signaaljuhtmetega eelisoleeritud

terastorudest kahetorusüsteemina 2DN 150 alates Aaviku tee 3 ja Aaviku tee 5 elamute

vahelisest olemasolevast soojustrassi kaevust, sulgeseadmetega ühenduskohal.

Planeeritavate katlamajade vahele tuleb projekteerida soojusvõrk 2DN 200 samuti

signaaljuhtmetega eelisoleeritud terastorudest, milline kulgeb planeeritava ala keskel

asuva tänava all. Selle torustikuga ühendatakse ka olemasolevast soojustrassist

planeeritav soojustrass 2DN 150, millisele paigaldatakse sulgeseadmed enne 2DN 200

trassiga ühendamist. See võimaldab lähemaid hooneid varustada soojusenergiaga nii

olemasolevast katlamajast kui uutest katlamajadest.

Hargnevate soojusmagistraalide läbimõõdud kuuluvad täpsustamisele vastavalt

ühendatavate hoonete projektijärgsetele soojuskoormustele. Kõigile objektidele nähakse

ette ka ühendus gaasitorustikuga, mis võimaldab nende soojavajadused

alternatiivvariandina rahuldada lokaalsete täisautomaatsete gaasikatlamajade või

individuaalsete gaasikütteseadmete abil maagaasi baasil. Igal objekti hoonestajal on

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 14

võimalik peale tehnilis-majanduslike arvutuste koostamist teha valik majanduslikult

soodsama variandi kasuks.

Kõik rajatavad soojusvõrgud nähakse ette signaaljuhtmetega eelisoleeritud torudest, 2.

isolat-siooniklassiga. Soojuskandja parameetrid on : maksimaalne rõhk soojusvõrgus

katsetuste ajal 1,6 MPa, temperatuurigraafik 120-70° C (sooja tarbevee soojusvaheti

valikul võtta suvine minimaalne temperatuur 65° C).

Soojustarbijate ühendusskeem on sõltumatu läbi täisautomaatse soojussõlme.

Soojussõlme seadmete valikul arvestada perspektiivse rõhkude vahega primaarpoolel 1

bar.

Igal soojustrassi hargnemisel on sulgearmatuur, samuti iga tarbija haruühendusel.

Kõigi tarbijate sulgearmatuuri teenindamine toimub väljaspool kinnistu piire. Kõigile

torusti-kele on planeeritud tühjendus- või õhutusarmatuur vastavalt vajadusele,

tulenevalt profiili kõrgusmärkidest.

Läbitavatel kruntidel tuleb ette näha servituudialad ja sõlmida vastavad lepingud.

Tulenevalt energiaseadusest tuleb soojusvõrgule ette näha kaitsevöönd, millisele ei tohi

rajada hooneid ega muid rajatisi, ega tohi istutada puid ega põõsaid.

Soojusvõrgu kaitsevööndis tuleb kindlustada vaba juurdepääs masinatele ja

mehhanismidele remondiks ja teenindamiseks.

Iga konkreetse objekti soojusvarustuse projekteerimiseks tsentraalkütte baasil tuleb

tellijal taotleda AS ELVESO konkreetsed tehnilised tingimused.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 15

Planeeritavale alale rajatavate objektide võimalik soojatarve Tabel 1

Jrk. nr

objekti nr. suletud

brutopind

m²

soojatarve kW

küte ja

ventilatsio on

soe vesi kokku kõik

kokku

1 1, 3; 13; 4000 260x3 60x3 320x3 960

2 2; 6; 3400 220x2 52x2 272x2 544

3 4; 4800 310 74 384 384

4 5; 2600 170 38 208 208

5 7, 8; 9; 10; 11; 3500 220x5 60x5 280x5 1400

6 12; 32300 200 56 256 253

7 14;15;16;17;18;19;20; 4400 282x7 70x7 352x7 2464

8 21; 28; 4500 290x2 70x2 360x2 720

9 22;23;24;25;26,27 4900 321x6 80x6 392x6 2352

10 29;37; 5500 350x2 90x2 440x2 880

11 30;31;32;33;34;35; 6000 380x6 100x6 480x6 2880

12 36; 5700 365 91 456 456

13 38; 5000 320 80 400 400

14 39; 40; 62; 63; 2000 130x4 30x4 160x4 640

15 41;42;43;44, 3000 160x4 35x4 195x4 780

16 45, 46; 47; 48; 49; 400 20x5 6x5 26x5 130

17 51; 2000 100 30 130 130

18 52; 53; 1800 95x2 22x2 117x2 234

19 55; 15000 1050 150 1200 1200

20 56; 14000 1000 120 1120 1120

21 59;60; 61; 1200 60x3 18x3 78x3 234

22 64; 2500 160 40 200 200

23 65; 3000 190 50 240 240

Kokku : 18812

6. VEEVARUSTUS

Veevarustuse lahenduse aluseks on Rae Valla tellimusel valminud OÜ VK

Inseneribüroo töö nr.01044 ”Rae Valla alevike ja külade veevarustus kuni aastani 2015”

Planeeritava ala kogu veevajadus on hinnanguliselt 430 m³/d; 15 l/s.

Tuletõrjevee vajadus – 20 l/s, mis saadakse tänavatorustikust tuletõrjehüdrantide kaudu.

Vee allikaks on planeeritud olemasolev puurkaev-pumpla, mis on vaja rekonstrueerida

(puuri-da uus sügavam puurkaev jne.).

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 16

Tänavatorustikena on planeeritud kasutada plastmass veevarustuse torusid Ø 160 .....

Ø 63, tuletõrjevee hüdrantidena – soojustatud maapealseid hüdrante. Sulgearmatuurina

on planeeri-tud kasutada maasiibreid ja -kraane koos spindlipikenduse ning kapega..

7. KANALISATSIOON

Olmeveed (reoveed) kruntidelt juhitakse tänavatorustiku kaudu planeeritud

kanalisatsiooni-pumplatesse (2 pumplat a' 7 ..... 8 l/s).

I ehitusjärjekorra pumplast pumbatakse reovesi survetoru kaudu olemasolevasse

kanalisatsioonisüsteemi (olemasoleva kanalisatsioonipumpla ette) Aaviku tee

piirkonnas.

II ehitusjärjekorra pumplast suunatakse reovesi survetoru kaudu I eh.jrk. kanalisatsiooni

süs-teemi.

7.1 Sadevete kanalisatsioon, drenaaž

Krunte 1, 2, 55, 56, 57 ja 58 läbivad magistraalkraavid on planeeritud asendada

torustikega trasseerides need läbi tiikide veevahetuse tiikides.

Ülevooluga hoitakse tiikides vajalik veetase.

Magistraalkraav kruntide 6, 7, 8, 9, 10, 11, 54, 57 ja 63 kõrval oleva tee ääres jääb alles.

Samuti jääb alles kruntide 39,40 kõrval olev kraav.

Planeeritud kruntidelt drenaaž- ja vihmaveed juhitakse tänavatorustiku kaudu

olemasoleva-tesse kraavidesse (või paigaldatud torusse) ja sealt olemasolevatesse

vihmavete äravooludesse.

Planeeritaval alal on olemasolev drenaažisüsteem .

Projekteerimise järgmistes staadiumides ja ehituse käigus tuleb sellega arvestada –

olemas-olev drenaaž ühendada rajatavaga.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 17

8. GAASIVARUSTUS

Planeeritava ala hoonete soojavajaduste rahuldamiseks maagaasi baasil nähakse ette

rajada kesksurve gaasitorustik (DN 250; PN kuni 5 bar) rajamisele tuleva Kalev AS uue

tootmishoo-ne gaasikatlamaja tarbeks ehitatava gaasitorustiku jätkuna.

Enne planeeritavale territooriumile sisenemist paigaldada gaasitorustikule pika spindliga

maa-alune sulgeseade.

Planeeringuga nähakse ette võimaliku variandina rajada territooriumile 2 gaasiküttel

töötavat tsentraalkatlamaja, kumbki võimsusega 9,0 ÷ 10,0 MW.

Eespoolnimetatud gaasitorustik nähakse ette rajada maantee kaitsetsoonis kuni

planeeritava ala keskele rajatava teeni, mida mööda kulgeb torustik väljaspool sõiduala

kuni Tallinna poolse katlamajani. Peale esimese katlamaja gaasisisendust minnakse

edasi sama teed mööda toruga (DN 200; PN kuni 5 bar) kuni Tartu poolse katlamajani.

Katlamajade gaasisisendus-torustikele nähakse ette maa-alused pika spindliga

teraskuulkraanid väljaspool kinnistu ja sõiduala piire.

Enne esimese katlamaja sisendustorustikku nähakse ette väljund objektidele 52, 53, 59,

60, 61, 62, 63 ja 64 ning enne teise katlamajja sisenemist nähakse ette väljund

objektidele 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49 ja 51.

Mõlemale hargnevale jaotustorustikule nähakse ette peale hargnemist paigaldada maa-

alune pika spindliga sulgeseade. Mõlemal juhul nähakse ette enne tarbijaid

gaasirõhureguleerjaamad – GRJ (PN 5 bar/0,1 bar), millised paigaldatakse väljaspool

sõiduala. Nii GRJ-de sisendtorustikele kui neist väljuvatele madalsurve torustikele

paigaldatakse samuti pika spindliga maa-alused teraskuulkraanid. Madalsurve

jaotustorustikelt nähakse ette tarnetorustikud iga eespoolnimetatud objektini, kusjuures

igale sisendustorustikule nähakse ette pika spindliga teraskuulkraan väljaspool kinnistu

piiri.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 18

Ka madalsurve jaotustorustikel tuleb suurematel hargnemistel ette näha maa-alused

sulgeseadmed.

Madalsurvegaasi viimine eespoolnimetatud objektideni võimaldab rahuldada viimaste

soojavajadus lokaalsete täisautomaatsete gaasikatlamajade või individuaalsete

gaasikütte-seadmete abil maagaasi baasil. Samuti tarbida elamutes soovi korral

majapidamisgaasi.

Soojusvarustuse alternatiivvariandina planeeritakse iga hoonetekompleksini ühendused

planeeritavalt kesksurve gaasitorustikult lokaalsete täisautomaatsete katlamajade

gaasiga varustamiseks.

Nähes rajatavatele torustikele peale hargnemist ette maa-alused sulgeseadmed. Samuti

tuleb sulgeseadmed paigaldada ka enne kinnistu piiri. Ka tuleb läbitavatel kruntidel näha

ette servi-tuudialad ja sõlmida vastavad lepingud.

Nii kesk- kui ka madalsurve gaasitorustikud projekteeritakse plasttorudest.

Hargnevate kesksurve jaotustorustike, samuti madalsurve-gaasitorustike läbimõõdud

määratakse tööprojektide koostamisel, kui on täpsustunud konkreetsed gaasitarbed.

Kõik gaasitorustikud rajatakse tänavate alla väljaspool sõiduala. Torustikele nähakse

ette kaitsevöönd vähemalt 1 m mõlemale poole gaasitoru telge.

Gaasirõhuregulaatorpunkti kaitse-vööndi ulatus on 2 m igas suunas.

Vajalik gaasikogus planeeritavate hoonete soojavarustuse teostamiseks moodustab

~ 2260 nm³/h.

Enne tööprojektide koostamisele asumist tuleb gaasitarbijail sõlmida AS Eesti Gaas või

moodustava võrguettevõttega kokkulepe gaasi tarnimiseks. Samuti taotleda viimaselt

tehnili-sed tingimused.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 19

9. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS

9.1 Üldist

Elektri- ja sidevarustuse osas on määratud Harjumaa Rae valla Jüri aleviku keskuse

lähiümb-ruse ja tehnopargi perspektiivne elektri- ja sidevajadus ning antud elektri- ja

sidevarustuse põhimõtteline lahendus.

Reserveeritud on maa-alad elektri- ja sidevõrkude ehitamiseks, määratud servituudialad

nende võrkude ekspluateerimiseks.

Elektrivarustuse osa koostamisel on arvestatud Eesti Energia AS Jaotusvõrgu tehniliste

tingimustega N° 22500; 25.07.02; sidevarustuse osas aga AS Eesti Telefon

Televõrkude tehniliste tingimustega N° G1–8–41145–7/017, 08.02.02.

9.2 Arvutuslik elektrikoormus

Arvutuslik elektrikoormus on määratud kruntide kaupa, lähtudes krundi maksimaalselt

lubatud ehitusmahust (suletud brutopinnast).

Elektrikoormuste arvutus on küllaltki ligikaudne, kuna pole teada tootmis-ärikruntide

oma-vaheline jaotus ning tootmispindade struktuur (iseloom).

Korruselamutes pole arvestatud elekterkütte ega elektrilise soojavee varustusega,

väikeelamutes ja ridaelamutes on arvestatud elektrilise soojaveevarustuse ja

elektrikeristega.

Arvestatud on ka kanalisatsiooni- ja veepumbajaamade ning välisvalgustuse

elektrikoormuse-ga, kuigi nende osa üldises arvutuslikus elektrikoormuses on väga

väike.

Planeeritava ala arvutuslik elektrikoormus eelöeldud tingimustel on ligikaudu 6000 kW.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 20

9.3 Elektrivarustuse süsteem

Planeeritaval alal asuvad üksikud elektrienergia tarbijad, neid toitvad trafoalajaamad ja

10 kV ning 0,4 kV liinid.

Planeeritaval alal asuv Rohujahu alajaam likvideeritakse ning temast toite saav

vesivarustuse pumbajaam viiakse üle Aiandi alajaama toitele.

Olemasolevad 10 kV õhuliinid, millised läbivad moodustatavaid krunte ja takistavad

ehitustegevust, asendatakse kas 10 kV kaabelliinidega või 10 kV õhuliinidega uues

trassis.

Uute tarbijate elektrivarustuseks ehitatakse 9 trafoalajaama.

Trafoalajaamad N° 2 ÷ N° 6 on kahetrafosed komplekttrafoalajaamad trafodega

kuni

2x1000 kVA.

Trafoalajaamad N° 1 ja N° 7 on kas ühe- või kahetrafosed komplektalajaamad trafo(de)

võimsusega kuni 630 kVA.

Trafoalajaamad N° 8 ja N° 9 on hoone mahus püstitatavad kahetrafosed alajaamad

trafode võimsusega kuni 1000 kVA.

Kõigi eraldiseisvate trafoalajaamade ehitamiseks on neile reserveeritud krunt suurusega

60m².

Aiandi alajaama lähedusse ehitatavad korterelamud jäävad Aiandi alajaama toitele.

Aiandi alajaama olemasolevad trafod asendatakse suuremate vastu.

Uute trafoalajaamade toiteks ehitatakse esialgu üks 10 kV kaabelliin Jüri 110/10 kV

alajaamast paigaldades liini kaitseks alajaama I sektsiooni ühe väljuva liini kapi.

Esimeses ehitusjärjekorras ühendatakse Jüri alajaamast väljuv 10 kV toiteliin läbi

planeerita-vate alajaamade olemasoleva 10 kV võrguga, mille üks võimalikest

variantidest on näidatud tehnovõrkude koondplaanil.

Kui planeeritavast alast on valmis ehitatud üle poole ja reaalsed elektrikoormused

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 21

vastavad prognoositule, tuleb Jüri 110/10 kV alajaamast ehitada teine 10 kV toiteliin ja

paigaldada liini

kaitseks II sektsiooni ühe väljuva liini kapi.

Trafoalajaamade toiteskeem on normaalselt avatud ringliin, perspektiivselt on võimalik

vastutusrikkaid tarbijaid toitvad trafoalajaamad ühendada nn kahe kiire skeemis.

Madalpingeliinid ehitatakse kaabelliinidena.

Tehnovõrkude koondplaanil on näidatud ainult elamuid toitvate transiitkilpide

orienteeruvad asukohad. Tootmis- ja ärikruntide transiitkilpide asukohad määratakse

konkreetsel projekteerimisel.

Liitumiskilpide asukohad määratakse konkreetsel projekteerimisel. Tehnilistes

tingimustes

N° 22500 pakutud liitumispunkt – Jüri 110/10 kV alajaam vaadatakse üle enne

elektrivõrgu ja tarbija vahelise liitumislepingu sõlmimist.

9.4 Välisvalgustus

Ehitatavad teed ja tänavad valgustatakse. Valgustamiseks kasutatakse kõrgsurve Na-

lampidega valgusteid, millised paigaldatakse 8÷10 m kõrguste terasmastide külge.

Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena.

9.5 Sidevarustus

Telefoniabonentide arvu määramisel on arvestatud alljärgnevaga :

- eramus või ridaelamu boksis 1,25 abonenti

- korterelamu korteris 1,0 abonenti

- äri- ja tootmisiseloomuga kruntidel 5,0 abonenti

Telefoniabonentide arv eelöeldud tingimustel on 365.

Telefoniabonendi all on mõeldud kas “puhast” telefoni või andmesideliini.

Abonentide sidevarustus baseerub Jüri digitaaltelefonijaamal.

Telefonijaamast või magistraalkapist kuni planeeritavate piiritlus-jaotuskappideni

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 22

paigaldab sideliinid üldjuhul AS Eesti Telefon, piiritlus-jaotuskapist või ainult

jaotuskapist kuni abonendini aga kas kinnisvaraarendaja või krundi omanik.

Piiritlus-jaotuskappide asukohad, mis sõltuvad mitmest faktorist, määratakse edasisel

projekteerimisel AS Eesti Telefoni konkreetsetes tehnilistes tingimustes.

Planeeritaval alal on otstarbekas sideliinid ehitada 1-3 avalises sidekanalisatsioonis.

Sideliinide paigaldamine sidekanalisatsiooni võimaldab oluliselt vähendada kaevetöid

ning paigaldada sidekaablid siis, kui see on vajalik.

Planeeritavat ala läbivad AS Eesti Telefon kaugsidekaablid.

Nende kaugsidekaablite säilimine pole võimalik, seega tulevad nad asendada

kaabelliinidega sidekanalisatsioonis. Ümbertõstetavate kaablite mahud selguvad

konkreetsel projekteerimisel.

Harjumaal Rae vallas, Jüri aleviku keskuse osa ja tehnopargi detailplaneering 23