Kiri

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Eesti Geoloogiateenistus

[email protected] 22.10.2024 nr 1.1-7/2120

Kultuurimälestiseks tunnistamisest ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamisest

Muinsuskaitseamet on algatanud menetluse Tallinna linnas Haabersti linnaosas Veerme tn 1

(KÜ 78401:101:3349) katastriüksusel paikneva kivikirstkalme kultuurimälestiseks

tunnistamiseks ning samal kinnistul asuvate kivikirstkalmete (kultuurimälestiste registris nr-

tega 2632—2636) kultuurimälestiseks olemise lõpetamiseks.

Muinsuskaitseseaduse § 17 lg 1 ja § 20 lg 6 alusel saadame tutvumiseks õigusakti eelnõu.

Arvamuse palume esitada kirjalikult hiljemalt 5. novembril 2024. a e-posti aadressile

[email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.

Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud

või kui selguvad asjaolud, mille tõttu mälestiseks tunnistamine või mälestiseks olemise

lõpetamine ei ole põhjendatud, lõpetab menetluse. Kui eelnõud muudetakse oluliselt, saadab

amet selle uuesti tutvumiseks. Vastasel juhul edastab amet mälestiseks olemise muutmise

ettepaneku koos õigusakti eelnõuga kultuuriministrile otsuse tegemiseks orienteeruvalt

novembris 2024. a.

Küsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Greta-Krislin Lutter

Spetsialist (eelnõude koostamine)

[email protected]

Lisa: Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise eelnõu,

2632-2636_31034_kivikirstkalmed_eelnõu_22.10.2024.pdf

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet

Märge tehtud: 22.10.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 22.10.2029

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 2

Eelnõu 22.10.2024

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn {regDateTime} nr {regNumber}

Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Muinsuskaitseseaduse § 14 lg 1 ja lg 2, § 19 lg 1 ja lg 2, § 20 lg 1 p 7, lg 2 ja lg 6 alusel ning

kuulates ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha:

1. Tunnistan kultuurimälestiseks (kinnismälestiseks) Harju maakonnas Tallinna

linnas Haabersti linnaosas Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) katastriüksusel asuva

„Kivikirstkalme“ mälestise liigiga „arheoloogiamälestis“.

2. Kehtestan mälestise „Kivikirstkalme“ piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

3. Kehtestan mälestise „Kivikirstkalme“ kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja

lisas 2.

4. Lõpetan Tallinna linnas Haabersti linnaosas Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349)

katastriüksusel asuvate arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste

registris nr 2632), arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste

registris nr 2633), arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste

registris nr 2634), arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste

registris nr 2635) ja arheoloogiamälestise „Kivikirstkalme“ (kultuurimälestiste

registris nr 2636) kultuurimälestiseks olemise.

5. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 44—48.

Muinsuskaitseametil kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed ning mälestiseks olemise

lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,

esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

I. Asjaolud

1.1. Tallinna linnas Haabersti linnaosas Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) katastriüksusel

paiknevad kivikirstkalmed võeti kultuurimälestistena riikliku kaitse alla kultuuriministri

30.08.1996. a määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktidega 44—48.

Kivikirstkalmed on kantud kultuurimälestiste registrisse numbritega (edaspidi registri nr)

2632—2636.

1.2. Juunis, juulis ja septembris 2019. aastal viis arheoloog Gurly Vedru läbi arheoloogilised

uuringud1, et teha kindlaks, kas kaitsealused kivikirstkalmed registri nr-ga 2632—2636

on veel säilinud ning kus need maastikul tegelikult paiknevad, samuti taheti välja

selgitada, kas alal on veel avastamata muistiseid. Uuringute raames kaevati muuhulgas

prooviauke Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349), Mäeküla tn 7 (KÜ 78401:101:3351),

Mäeküla tn 9 (KÜ 78401:101:4780), Mäeküla tn 15 (KÜ 78401:101:3329) ja Härgmäe tn

25 (KÜ 78401:101:4540) kinnistutel, kus kontrolliti kõrgemaid künkaid, mis oleks

võinud olla kalmed või põllukivihunnikud. Uuringute käigus ei tuvastatud kaitsealuste

kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 asukohti. Küll aga avastati Härgmäe tn 25

ja Veerme tn 1 katastriüksustelt kaks säilinud kivikalmet, mis ei olnud seostatavad

kaitsealuste kivikirstkalmetega.

1.3. 28.04.2023. a toimunud Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi eksperdinõukogu

koosolekul tehti Gurly Vedru eksperdihinnangule tuginedes ettepanek võtta

kultuurimälestisena kaitse alla kivikirstkalme ja lõpetada hävinud kivikirstkalmete

registri nr-tega 2632—2636 riiklik kaitse. Samuti leiti, et 2019. aastal toimunud uuringute

käigus Härgmäe tn 25 avastatud kivikalme kaitse alla võtmine ei ole asjakohane, kuna

kinnistul on pinnas aluspaeni tühjaks kooritud ning sellest tulenevalt ei ole kalme

säilinud.

1.4. 01.10.2024 otsustas Muinsuskaitseamet algatada Veerme tn 1 kinnistul paikneva

kivikirstkalme mälestiseks tunnistamise ja kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636

mälestiseks olemise lõpetamise menetluse, võttes arvesse 2019. aastal teostatud

arheoloogiliste uuringute tulemusi ning arheoloogiapärandi eksperdinõukogu

ettepanekut.

II. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Mälestise „Kivikirstkalme“ piir on määratud vastavalt väliuuringutel saadud

mõõdistamisandmetele. Mälestise 78,2 m² ala jääb eraomandis olevale Veerme tn 1 (KÜ

78401:101:3349) kinnistule.

2.2. Mälestiste registri nr-tega 2632—2636 riikliku kaitse lõpetamine hõlmab eelnevalt

nimetatud Veerme tn 1 kinnistut, millele jäävad mälestiseks olemise lõpetamisele

kuuluvad kivikirstkalmed (tähistatud Maa-ameti kaardirakenduses kultuurimälestiste

kihil punktsümbolitena).

III. Riikliku kaitse kriteeriumid

3.1. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et

kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat

osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille

säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.

1 Link 2019. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute aruandele on leitav kultuurimälestiste registris järgnevalt

lingilt: https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-22590_A-

leire&eelu_2019_VedruG_kivikalme-2632-2633-2634-2635-2636_Tln-VeermeTn1&H2rgm2eTn25jt.pdf

3.2. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud

kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale

kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

3.3. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 vastavust mälestise kriteeriumitele ei ole

võimalik hinnata, kuna on alust arvata, et need mälestised on hävinenud.

Üldised kriteeriumid

3.4. Riikliku kaitse üldisest kriteeriumitest vastab Veerme tn 1 kinnistul paiknev mälestis

„Kivikirstkalme“:

3.4.1. selektiivsuse kriteeriumile (määruse § 2 punkt 2). Iga säilinud kivikirstkalme

kaitsmine on oluline, sest nende uurimine annab väärtuslikku informatsiooni 1200—

400 eKr elanud inimeste eluolu, asustuse, ühiskondliku korralduse,

matmiskombestiku, laiema kultuurilise käitumise, geneetilise ajaloo jms kohta, mida

teistest allikatest saada ei ole võimalik. Kivikirstkalmeid on seejuures Eestis kokku

teada küll üle 800, kuid Tallinna linna piires on mälestiseks tunnistatud vaid üks,

osaliselt lõhutud kivikirstkalme registri nr-ga 2631, mis asub Veerme tee 1 kinnistul

terviklikult säilinud kivikirstkalmest umbes 170 m lääneloode suunas.

3.4.2. originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile (määruse § 2 punkt 3). Maastikul on

ümbritsevast kõrgema künkana säilinud ümmarguse põhiplaaniga paekividest rajatud

kivikalme, mille keskmises osas on looduses jälgitav kalme kesksele kirstule viitav

lohk. Lisaks kalme väliskujule tõendavad säilinud matusepaiga ja sellega seotud

arheoloogilise kultuurkihi olemasolu kivide vahelt leitud inimluude fragmendid ja

savinõu katke. Kuigi kalme on ümbritsetud igast küljest pinnasevallidega, mis on sinna

lükatud ümbruskonnast kooritud pinnaga alalt, on maa-alal säilinud nii kalme

algupärane kuju kui ka selle arheoloogiline materjal.

Arheoloogiamälestise kriteeriumid

3.5. Arheoloogiamälestise kriteeriumitest vastab Veerme tn 1 paiknev mälestis

„Kivikirstkalme“:

3.5.1. vanuse ja asukoha kriteeriumile (määruse § 4 punkt 1). Kivikirstkalmeid rajati Eestis

keskmisest pronksiajast eelrooma rauaaja alguseni ehk ligikaudu 1200—400 aastat

eKr, tegu on vanima kivikalme vormiga, mida Eestis rajatud on. Samast perioodist

pärineb ka Veerme tn 1 kinnistul asuv kivikirstkalme. Kivikirstkalmete levikuareaal

jääb peamiselt Põhja-Eesti rannikulähedasse vööndisse ning vähesel määral saartele ja

Lääne-Eestisse, mida tõendab ka Haabersti linnaosas paiknev kivikirstkalme.

3.5.2. teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse kriteeriumile (määruse § 4 punkt 2), kuna

kalme struktuurid on osaliselt või terviklikult säilinud, sealhulgas on näha kalme

keskel olev põhja–lõunasuunaline lohk, mis markeerib keskse kirstu asukohta.

Kalmest on avastatud ka inimluude fragmente ja ühe käsitsi valmistatud savinõu kild,

mis otseselt tõendavad, et tegu on matmispaigaga. Seejuures esinevad kivikirstkalmed

sageli maastikul rühmiti, kuid Veerme tn 1 kinnistul on kunagisest suuremast rühmast

säilinud vaid üks kalme. See on seega ainuke olemasolev infoallikas kunagisest

pronksi- ja rauaaegsest kogukonnast, kes seal piirkonnas elas, selle matmispaiga rajas

ja seda kasutas.

3.5.3. silmapaistvuse ja erilisuse kriteeriumile (määruse § 4 punkt 3), kuna kivikirstkalme on

väljapaistev maastikuelement, paiknedes kõrgema kuhjatisena kooritud ala keskel.

Selle välised tunnused ja paiknemine maastikul on mälestise tüübile eriti

iseloomulikud ja ilmekad. Kivikalmel on olemas kivikirstkalmele omane ümar kuju

ning uuringute käigus täheldati ka kivikirstkalmetele iseloomuliku keskse kirstu

olemasolu. Lisaks rajati kivikirstkalmed tavaliselt avatud maastikele rannikulähedastel

aladel, mida säilinud kalme asukoht samuti peegeldab. Kivikirstkalme rajamise,

kasutamise ja hoidmise juures on olnud enamik või kogu omaaegne kogukond, kelle

jaoks see maa-ala oli tähenduslik ja oluline.

3.5.4. säilitatavuse kriteeriumile (määruse § 4 punkt 6), kuna kivikirstkalme on paari tuhande

aasta vältel säilinud samas kohas. Samuti ilmneb 2019. aastal teostatud arheoloogiliste

uuringute aruandest, et kalmele tehtud prooviauku ei kaevatud lõpuni, st kuni

loodusliku maapinnani, kuna kalmet ei tahetud lõhkuda. Seega on sellel alal endiselt

säilinud kalmega seotud inimsäilmed, hauapanused ja selle struktuurid, mistõttu on

oluline, et kivikirstkalme säiliks ka edaspidi oma algses asukohas.

3.6. Veerme tn 1 katastriüksusel asuv kivikirstkalme vastab nii riikliku kaitse üldistele kui ka

arheoloogiamälestise kriteeriumitele, mistõttu on põhjendatud maa-ala tunnistamine

kultuurimälestiseks liigiga „arheoloogiamälestis“. Selleks, et tagada kivikirstkalme

säilinud osade edasine säilivus, on vajalik maa-ala riikliku kaitse alla võtta. Kaitse alla

võtmine on kivikirstkalme tervikliku säilimise seisukohast määrava tähtsusega, kuna vaid

sel moel saab tagada kalmestruktuuride ja neis sisalduvate väärtuslike elementide ja teabe

alal hoidmise. Uute objektide kultuurimälestiseks tunnistamine on oluline, et kaitsta

unikaalseid objekte, mida hävimise korral ei ole võimalik taastada.

IV. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

4.1. Muinsuskaitseamet saatis 22.10.2024 mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise

lõpetamise eelnõu Tallinna linnavalitsusele, puudutatud kinnistu eraomanikele, Maa-

ametile, Keskkonnaametile ja Eesti Geoloogiateenistusele tutvumiseks ning arvamuse

avaldamiseks.

V. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

Mälestiste kultuuriväärtus

5.1. MuKS § 11 lg 3 ütleb, et arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum

ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad

teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta

looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht.

5.2. Kivikirstkalmed registri nr-tega 2632—2636 avastas arheoloog Mati Mandel 1974.

aastal.

5.3. 2005. aastal teostas arheoloog Vladimir Sokolovski piirkonnas uuringud eesmärgiga

lokaliseerida kaitsealused kivikirstkalmed registri nr-tega 2632—2636. Uuringute

tulemusel kalmete täpset asukohta ei tuvastatud, kuid klindiastangult leiti seitse kuhjatist,

mida peeti kivikirstkalmete jäänuseks. Oletati, et mõned neist kuhjatistest võisid olla

varem kaitse alla võetud kalmed. Samuti tõdeti, et kalmete avastamisest möödunud ligi

30 aasta jooksul oli kogu maa-ala maastikuliselt muudetud kaevetööde, pinnase

koorimise ja ehitusprahi ning autorehvide ladestamise läbi, mistõttu oli kalmete

ülesleidmine raskendatud.

5.4. 2011. aastal käis kivikirstkalmeid registri nr-tega 2632—2636 inspekteerimas toonane

Tallinna kultuuriväärtuste ameti linnaarheoloog Toomas Tamla koos arheoloogide Mati

Mandeli ja Ants Krautiga. Sellest ajast on pärit ka koordinaadid, mille alusel on kalmete

asukohad kantud punktsümbolitena kultuurimälestiste registri kaardile.

5.5. 2019. aastal viis arheoloog Gurly Vedru läbi arheoloogilised uuringud tegemaks kindlaks

kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 säilivuse ja täpsed asukohad. Uuringute

käigus nimetatud kivikirstkalmeid ei tuvastatud2.

5.6. Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav

alus arvata, et mälestis ei ole säilinud (MuKS § 20 lg 1 p 7).

5.7. Kivikirstkalmed registri nr-tega 2632—2636 on 2019. aastal teostatud arheoloogiliste

uuringute tulemuste põhjal hävinud ehk nende olemasolevat kultuuriväärtust enam

hinnata ei saa, mistõttu nende riiklik kaitse kultuurimälestistena lõpetatakse.

5.8. Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) katastriüksusel asuva kivikirstkalme avastas

arheoloog Gurly Vedru 2019. aastal arheoloogiliste uuringute käigus. Kalmele kaevati

prooviauk, milles ilmnesid paekivide tihe ladu ja arheoloogilised leiud (käsitsi

valmistatud savinõu kild ja inimluude fragmendid). Šurfi ei kaevatud seejuures lõpuni,

kuna ei tahetud kalmet lõhkuda. Kivikirstkalmel esinevad kivikalmetele iseloomulikud

struktuurid, inimluud ja hauapanused ehk teaduslikku informatsiooni sisaldav

kultuurkiht. Seega on tegemist suure kultuuriväärtusega objektiga.

Avalik huvi

5.9. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub

ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma

osa hoidmine ja kaitse.

5.10. Veerme tn 1 asuva kivikirstkalme kaitse alla võtmine on oluline, andes ülevaate Põhja-

Eesti matusekultuurist arengust I aastatuhandel eKr ja ka toonaste asukate elust. See on

oluline informatsioon, et mõista ja mõtestada minevikus toimunut. Arvestades eeltoodut,

seisneb kivikirstkalme kaitse alla võtmise avalik huvi ühiskonna vajaduses säilitada

kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

5.11. Kuna kivikirstkalmed registri nr-tega 2632—2636 ei ole leitavad ega tuvastatavad ehk on

piisav alus arvata, et mälestised ei ole säilinud, ei esine sellest tulenevalt avalikku huvi,

et säilitada nende suhtes riiklikku kaitset.

Kaasatud isikute huvid

5.12. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 kultuurimälestiseks olemise lõpetamine on

maa-ala omaniku huvides, kuna mälestiseks olemise lõpetamisega ei kohaldu edaspidi

muinsuskaitseseadusest tulenevad mälestise ja kaitsevööndi suhtes kehtivad kitsendused.

2 Uuringute kirjeldus ja viide aruandele on esitatud selle käskkirja punktis 1.2.

5.13. Veerme tn 1 asuva kivikirstkalme mälestiseks tunnistamine koos kivikirstkalmete registri

nr-tega 2632—2636 mälestiseks olemise lõpetamisega on samuti asja omaniku huvides.

Kui menetluse käigus oleks käsitletud ainult kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636

mälestiseks olemise lõpetamist, võinuks tekkida väärarusaam, et omanikule kuuluval

maa-alal arheoloogiapärandit ei paikne, mis oleks omakorda tähendanud riski

kivikirstkalme ja selle kultuuriväärtuse säilimisele.

Kaitsevöönd

5.14. MuKS § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi,

kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

5.15. Veerme tn 1 asuvale kivikirstkalmele kehtestatakse 15 meetri laiune kaitsevöönd

mälestise välispiirist, mille eesmärgid on:

5.15.1. kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lõige 2 punkt

1), et kaitsevööndisse ei rajataks sellist haljastust või maastikuarhitektuurilisi

elemente, mis vähendaksid kivikirstkalme kui ajaloolise maamärgi tajumist

maastikul.

5.15.2. kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine

(MuKS § 14 lõige 2 punkt 2). Seetõttu ulatub kaitsevöönd edelaküljel peaaegu

Veerme tänavani, et tagada mälestise vaadatavus sõiduteelt.

5.15.3. kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS § 14 lõige 2

punkt 3), kuivõrd seda ümbritseb kooritud pinnasega ala, kust pärinev pinnas on

lükatud kivikirstkalme ümber. Ei pruugi olla välistatud, et säilinud kalme ümber on

kokku lükatud mõni teine kalme, mille kultuurkiht võib olla jäänud kivikirstkalme

kaitsevööndisse.

5.16. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab

Veerme tn 1 (KÜ 78401:101:3349) ja Paldiski mnt 241c (KÜ 78401:101:3258)

kinnistuid, millele ulatuvad nende mälestiste kaitsevööndid.

Leevendused

5.17. Mälestiseks tunnistamise käskkirjas märgitakse leevendused MuKS § 52 lõigetes 1–3 ja

§ 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning § 58 lõigetes 1–3 ja §-s 66

sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid tehakse.

5.18. Mälestise „Kivikirstkalme“ alal leevendusi loakohustusest ei tehta, sest nii kõrghaljastuse

rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd kui ka

maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses mõjutavad otseselt mälestise

säilimist.

5.19. Mälestise „Kivikirstkalme“ kaitsevööndis leevendusi teavituskohustusest ei tehta, kuna

nii ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või

juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses

mõjutavad otseselt mälestise vaadeldavust ja seda ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi

säilimist.

Mõjud

5.20. Mälestise „Kivikirstkalme“ ala ja kaitsevöönd jäävad täies ulatuses Veerme tn 1 (KÜ

78401:101:3349) katastriüksusele, mis on märgitud kui sihtotstarbeta maa. Maa-alal

kehtivad 20.04.2017 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneering, 16.04.2009

kehtestatud kõrghoonete paiknemine Tallinnas teemaplaneering ja 11.01.2001

kehtestatud Tallinna linna üldplaneering. Samuti kehtib maa-alal 21.08.2014. a

kehtestatud detailplaneering nr-ga DP008240 „Paldiski mnt 241, 241d ja 243a kinnistute

ja lähiala detailplaneering“, mille eesmärk on Haabersti linnaosas asuvate Paldiski mnt

241, 241d, 243a kinnistute ja riigi reservmaale Paldiski mnt 243d ehitusõiguse määramine

15 kuni 4-korruselise ärihoone ning 63 kuni 4- korruselise äri- ja tootmishoone

ehitamiseks.

5.21. Veerme tn 1 katastriüksusel paiknev kivikirstkalme jääb III kategooria kaitsealuste liikide

Bombus pascuorum (põldkimalane), Bombus hortorum (aedkimalane), Bombus schrencki

(Schrencki kimalane), Bombus lapidarius (kivikimalane), Bombus terrestris

(karukimalane), Bombus soroensis (sorokimalane), Bombus sylvarum (metsakimalane),

Bombus hypnorum (talukimalane), Bombus ruderarius (tume kimalane) ja Bombus

lucorum (maakimalane) leiukoha maa-alale. Samuti asub mälestis Harjumaa maavarade

teemaplaneeringu uuringuruumi alal (üldgeoloogilise uurimistöö luba nr YGUL/519590,

Maa-ameti kitsenduste infosüsteemi väline ID U1552).

5.22. MuKS § 3 lõike 4 ettevaatuspõhimõtte üks osa on lahendus, kus juhul, kui ei piisa üldisest

igaühe kohustusest kaitsta kultuuripärandit ja hoiduda seda ohustada võivatest

toimingutest, tuleb Muinsuskaitseametit teavitada teatud tüüpi tööde tegemisest või

taotleda nendeks luba.

5.23. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama selle

hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Ära tuleb hoida olukord, kus tööde tegija

võib tahtmatult rikkuda või hävitada märkimisväärse osa kultuuripärandist enne kui

märkab tööd peatada ja Muinsuskaitseametit teavitada.

5.24. Käskkirja kehtestamine ei välista kehtestatud planeeringute elluviimist, kuid

ehitustegevuse puhul on vajalik ennetavalt kaaluda võimalusi arheoloogilise kultuurkihi

säilitamiseks ning arvestada arheoloogilise uuringu tegemise kohustusega. MuKS § 31

lõige 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside

rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja

kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata kujul ning viivitamata teavitama

sellest ametit. Seega, kultuurkihi ilmnemisel tuleb ehitus- ja arendustegevus peatada,

sõltumata sellest, kas piirkond on riikliku kaitse all või mitte. Tööde peatamine, et välja

selgitada võimaliku arheoloogilise uuringu vajadus, võib osutuda tööde teostajale ja maa-

ala omanikule ressursikulukaks.

5.25. Mälestis „Kivikirstkalme“ on kinnismälestis ning kinnismälestisel tuleb tööde tegemisel

järgida MuKS §-d 52, 54 ja 58 nõudeid. Viidatud sätete kohaselt tuleb

Muinsuskaitseametile esitada tööde tegemise loa taotlus mälestise alal järgmiste tehtavate

tööde puhul: kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või

juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses.

Lisaks tuleb kooskõlastada ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise

mälestisel ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise arheoloogiamälestisel.

5.26. Lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust on ametil õigus kinnismälestisel määrata tööde

tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust, kuid samuti keelduda teatud tööde

lubamisest. Just need otsused määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja kohustavad

leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse huvi ja omaniku huvi vahel. Teavitamisel

või loa taotlemisel selgub ja määratakse kindlaks, kas mingeid täiendavaid

muinsuskaitselisi kohustusi üldse ei kaasne või on vaja kindlaks määrata need nõuded,

mis samal ajal kaitsevad kultuuriväärtust ja võimaldavad omanikul kasutada oma omandit

sellisel eesmärgil, nagu ta soovib. Loa taotlemine või või teatise esitamise kohustus ise ei

ole omaniku jaoks ülemäärane nõue. Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsustuse

võimalikult kiiresti ja omanikku menetlusse kaasates.

5.27. Mälestise piiri kehtestamine ega selle alal või kaitsevööndis loa taotlemise või

teavitamise kohustus ei ole omandiõiguse oluline riive, vaid selleks võivad olla

konkreetsel alal leitud arheoloogiaväärtusest tulenevad kohustused töödele.

5.28. Kivikirstkalme mälestiseks tunnistamisega kaasnevaid MuKS-st tulenevaid

omandipõhiõiguste kitsendusi tasakaalustab omaniku õigus taotleda toetust ja ameti

määratud uuringute hüvitamist MuKS § 48 ettenähtud viisil.

5.29. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 kultuurimälestiseks olemise lõpetamise

tulemusena korrastatakse kultuurimälestiste nimekiri, mille tulemusel esineb vähem

eksitavat infot kaitse all olevate, kuid sinna mitte kuuluma pidavate objektide kohta.

5.30. Kivikirstkalmete registri nr-tega 2632—2636 kultuurimälestiseks olemise lõpetamisega

väheneb nii Muinsuskaitseameti, kohaliku omavalitsuse kui ka maaomaniku

halduskoormus, kuna selle tulemusel ei ole vaja tegeleda erinevateks toiminguteks

vajalike taotluste ja kooskõlastustega.

VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Enne kultuurimälestiseks tunnistamist ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamist

kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht.

……………

Kultuuriminister

Lisa 1. Mälestise „Kivikirstkalme“ asukoht, piir ja selle koordinaadid.

Lisa 2. Mälestise „Kivikirstkalme“ kaitsevöönd ja selle koordinaadid.

Lisa 1

Kultuuriministri 2024. a käskkirja nr …

„Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ juurde

Kaart 1. Mälestise „Kivikirstkalme“ asukoht.

Kaart 2. Mälestise „Kivikirstkalme“ piir.

Tabel 1. Mälestise „Kivikirstkalme“ piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6584656,218 534728,938

2 6584654,73 534728,455

3 6584653,464 534727,536

4 6584652,545 534726,27

5 6584652,062 534724,782

6 6584652,062 534723,218

7 6584652,545 534721,73

8 6584653,464 534720,464

9 6584654,73 534719,545

10 6584656,218 534719,062

Nr X Y

11 6584657,782 534719,062

12 6584659,27 534719,545

13 6584660,536 534720,464

14 6584661,455 534721,73

15 6584661,938 534723,218

16 6584661,938 534724,782

17 6584661,455 534726,27

18 6584660,536 534727,536

19 6584659,27 534728,455

20 6584657,782 534728,938

Lisa 2

Kultuuriministri 2024. a käskkirja nr …

„Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ juurde

Kaart 1. Mälestise „Kivikirstkalme“ kaitsevöönd.

Tabel 1. Mälestise „Kivikirstkalme“ kaitsevööndi koordinaadid.

Nr X Y

1 6584657 534744

2 6584653,871 534743,754

3 6584650,82 534743,021

4 6584647,92 534741,82

5 6584645,244 534740,18

6 6584642,858 534738,142

7 6584640,82 534735,756

8 6584639,18 534733,08

9 6584637,979 534730,18

10 6584637,246 534727,129

11 6584637 534724

12 6584637,246 534720,871

13 6584637,979 534717,82

14 6584639,18 534714,92

15 6584640,82 534712,244

16 6584642,858 534709,858

17 6584645,244 534707,82

18 6584647,92 534706,18

19 6584650,82 534704,979

20 6584653,871 534704,246

21 6584657 534704

22 6584660,129 534704,246

23 6584663,18 534704,979

24 6584666,08 534706,18

25 6584668,756 534707,82

26 6584671,142 534709,858

27 6584673,18 534712,244

28 6584674,82 534714,92

29 6584676,021 534717,82

30 6584676,754 534720,871

Nr X Y

31 6584677 534724

32 6584676,754 534727,129

33 6584676,021 534730,18

34 6584674,82 534733,08

35 6584673,18 534735,756

36 6584671,142 534738,142

37 6584668,756 534740,18

38 6584666,08 534741,82

39 6584663,18 534743,021

40 6584660,129 534743,754

41 6584657 534729

42 6584658,545 534728,755

43 6584659,939 534728,045

44 6584661,045 534726,939

45 6584661,755 534725,545

46 6584662 534724

47 6584661,755 534722,455

48 6584661,045 534721,061

49 6584659,939 534719,955

50 6584658,545 534719,245

51 6584657 534719

52 6584655,455 534719,245

53 6584654,061 534719,955

54 6584652,955 534721,061

55 6584652,245 534722,455

56 6584652 534724

57 6584652,245 534725,545

58 6584652,955 534726,939

59 6584654,061 534728,045

60 6584655,455 534728,755