Vaideotsus

1

Mittetulundusühing Peipsi Ääre Selts

Põhja-Peipsi

Alajõe küla

Alutaguse vald

41001 Ida-Viru maakond

Registrikood: 80295587

VAIDEOTSUS

24.10.2024 nr 11.2-57/24/1349

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 24.10.2023

määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste

toetus õiglaseks üleminekuks““ (edaspidi meetme määrus) §-le 36 ning haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) §-le 73 ja 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vaide

lahendaja)

otsustab:

1) jätta Mittetulundusühingu Peipsi Ääre Selts 09.09.2024 esitatud vaie rahuldamata ja

Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.08.2024 otsus nr 11.2-57/24/972 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi

Mittetulundusühingu Peipsi Ääre Selts (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) esitatud vaide RTK

21.08.2024 otsusele nr 11.2-57/24/972 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud

otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.6.01.24-0356 „Pagari kogukonna kaasamiskeskus“ (edaspidi

projekt) rahastamiseks.

Vaide esitaja esitas 09.09.2024 RTK-le vaide, milles palub tunnistada vaidlustatud otsus täielikul

kehtetuks ning viia läbi uus ning objektiivne hindamine.

2

Samuti palub vaide esitaja kontrollida Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutuse, Lastekaitse Liidu ja

Sihtasutuse Aidu Veespordikeskus projektide vastavust meetme määrusele.

2. Asjaolud

Taotleja esitas RTK-le taotluse projekti rahastamiseks ning taotletava toetuse summa 519 216,72

euro järgi on tegemist suurprojektiga meetme määruse § 12 lg 1 p 3 tähenduses.

RTK kontrollis taotleja ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10 sätestatud nõuetele

ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele vastavaks.

Hindamiskomisjon hindas valikukriteeriumit 1 - kaalutud keskmisega 1,67, valikukriteeriumit 2 -

kaalutud keskmisega 3,33, valikukriteeriumit 3 - kaalutud keskmisega 1,67 ning valikukriteeriumit

4 - kaalutud keskmisega 3,67. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai taotlus koondhindeks

2,20. Meetme määruse § 22 lg 4 kohaselt pidi taotluse rahuldamiseks olema taotluse koondhinne

vähemalt 2,75 ja iga kriteeriumi hinne vähemalt 2.

Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 24 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” § 8 lg 2 p 4 alusel jättis

RTK taotluse rahuldamata.

3. Vaide põhjendused

Vaide asjaoludest nähtub, et vaide esitaja on seadnud kahtluse alla vaidlustatud otsuse kui

haldusakti õiguspärasuse, kuivõrd leiab, et RTK ei ole meetme määruse alusel projekti hinnanud.

Vaide esitaja leiab, et hindamiskomisjon ei ole vaide esitaja taotlust läbi lugenud. Vaide esitaja

seisukohalt on RTK-l õigus, kuid samas ka kohustust hinnata kõiki toetustaotluse asjaolusid

igakülgselt ja objektiivselt koostoimes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 5 ja 6 sätestatud

tõhususe põhimõttega ja uurimispõhimõttega. Teostatud ei ole uurimispõhimõtte kohast

hindamist. Vaide esitaja on seisukohal, et hindamiskomisjoni ei ole tutvunud projekti sisuga.

Lähtuvalt eelnevast leiab vaide esitaja, et toetuse taotlust on hinnatud ebaõigesti järgmistel

põhjustel:

Valikukriteeriumis 1 on vaide esitaja seisukohal, et taotlus vastab meetme määruse § 4 lg 1 ja lg 2

nõuetele. Vaide esitaja seisukohalt panustab projekt kliimaneutraalsele majandusele üleminekut,

pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu

üleminekuprotsessi mõtestada, samuti luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda. Projekt

on hõlmatud kõigis mõjuvaldkondades – sotsiaalne, tööhõivealane, majanduslik, kui ka

keskkonnaalane. Vaide esitaja seisukohalt on hindamiskomisjon valesti hinnanud, kuna taotluses ei

ole kuskil viidatud sellele, et vastava projekti raames rajatakse karavanipark. Seega on hindajad jätnud

tähelepanuta projekti keskse eesmärgi ja selle vastavuse määruse nõuetele, mistõttu hinnang ei ole

kohane.

Valikukriteeriumi 3 osas märgib vaide esitaja, et nimetatud hinnangut ei ole piisavalt põhjendatud või

ei vasta tegelikele faktilistele asjaoludele. Samuti ei ole võimalik aru saada hindamiskomisjoni

seiskohast, et projekti eesmärgipüstitus on üldiselt põhjendatud, sekkumisloogika arusaadav, kuid

seos õiglase ülemineku fondi (edaspidi ka ÕÜF) väljakutsetega nõrk. Vaide esitaja ei nõustu

hindamiskomisjoni seisukohaga, et taotluses ei ole piisavalt kirjeldatud või põhjendatud, mis on

see probleem, mida soovitakse projekti tegevustega lahendada. Vaide esitaja seisukohalt on

nimetatud seisukoht subjektiivne ja jääb arusaamatuks, millise standardi või objektiivselt

mõõdetava kriteeriumiga hindab komisjon seost ÕÜF-ga nõrgaks ja kirjeldust ebapiisavaks ning

milline peaks olema tugev seos ja piisav kirjeldus.

Vaide esitaja seisukohalt on projekti sekkumisloogika taotluses selgelt esitatud ja tugineb kohaliku

kogukonna vajaduse analüüsile. Projekti "Pagari kogukonna kaasamiskeskus" peamine eesmärk

on luua kogukonnakeskus, mis edendab majanduslikku elujõulisust, kultuuripärandi säilitamist ja

keskkonnateadlikkust. Kaugem siht on parandada kohalike elanike elukvaliteeti, suurendada

3

piirkonna atraktiivsust külastajatele ja investoritele ning toetada piirkonna jätkusuutlikku arengut.

Samuti ei pea iga projektiga lahendama üleriiklike probleeme, see ei ole meetme eesmärk.

4. RTK seisukohad

Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK selgitab, et

projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates

üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega,

vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse

õiguspärasuse kontrollis ei vii RTK läbi projekti uut hindamist.

Vaidest nähtuvalt vaidlustab vaide esitaja valikukriteeriumide 1 ja 3 hinnanguid, mistõttu käsitleb

RTK järgnevalt üksnes kõnealustes kriteeriumides antud hindeid ja põhjendusi.

Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus on

kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. RTK peab oluliseks

märkida, et projekte hindavad meetme määruse § 21 lg 1 ja 2 alusel hindamiskomisjoni liikmed.

Hindamiskomisjoni koosseisu on kooskõlastanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

komisjoni koosseis on tehtud avalikuks RTK veebilehel. Hindamiskomisjoni liikmetel peab olema

teadmisi ja kogemusi sihtpiirkonna arendamise kohta ning eelnev projektide hindamise kogemus.

Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige peab esindama Ida-Viru maakonnas tegutsevat

organisatsiooni. Hindamiskomisjon on RTK-st sõltumatu ning tuginevad oma tegevuses meetme

määrusele ja hindamisjuhendile. Seega hindas projekti hindamiskomisjon, mistõttu ei ole RTK-l

alust hindamiskomisjoni tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev

hindama hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti.

Eestis väljakujunenud õiguspraktika kohaselt ei saa vaide lahendaja kontrollida sisuliselt taotlust

hinnanud ekspertide põhjendusi, vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse

täitmist. Riigikohtu halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et

„sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste

otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad.

Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on

asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest“. Eelkirjeldatud kohtupraktikale tuginedes on

Riigikohus teinud 15.10.2020 otsuse haldusasjas nr 3-18-121, kus ütleb, et „kohus ei saa

kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha

üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta

ning kordab varasemat, et kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid

juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges

vastuolus. See tähendab sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi“.

Kuigi RTK ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud

koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas

hindamiskomisjon on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest ja

hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on

hindamiskomisjon oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja

kaalutlusvigadeta. RTK võib saata taotluse hindamiskomisjonile uuesti hindamiseks vaid juhul,

kui hindamiskomisjon ei ole lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses

esitatud andmetest või on jätnud ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest

madalamate hindepunktide andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne

või sisaldab kaalutlusvigu.

Meetme taotluste hindamisel lähtub hindamiskomisjon § 22 lg 2 alusel kinnitatud

valikumetoodikast. Valikumetoodikas on toodud valikukriteeriumide osakaalud, valikukriteeriumi

4

täpsem kirjeldus ning hindamine. Taotlusi hinnatakse 4 valikukriteeriumi alusel skaalal 0-4.

Hindamisel valitakse hinne, mille kirjelduses enamik aspekte vastab projektis esinevatele

asjaoludele. Hinne 3 valitakse juhul kui projektis kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 4

kirjelduses toodud aspektide ja hinde 2 kirjelduses toodud aspektide vahele. Hinne 1 valitakse

juhul kui projektis kirjeldatud asjaolud sobituvad sisult hinde 2 kirjelduses toodud aspektide ja

hinde 0 kirjelduses toodud aspektide vahele.

RTK kontrollis koondhinnangus valikukriteeriumile nr 1 ja nr 3 hindamiskomisjoni poolt antud

hindepunkte ning selle vastavust valikumetoodikale. Analüüsides taotluse sisu, vaides toodud

põhjendusi valikukriteeriumile nr 1 ja nr 3 kohta ning nimetatud punkti hindamiskomisjoni antud

hinnangut, on RTK seisukohal, et hindamiskomisjon on, andes oma hinded taotlusele, lähtunud

taotluses esitatud andmetest ja valikumetoodikast. Samuti on maksimum hindepunktidest

madalama hindepunkti andmisel hindamiskomisjon oma sellist hinnangut põhjendanud ning

toodud põhjendused on RTK hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta.

RTK hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et

taotlust hinnanud hindamiskomisjoni poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti

sobimatud või et need on ilmses vastuolus taotluses toodu teabega, kuivõrd tuginedes eelpool

kirjeldatud kohtupraktikale, saaks ainult sellisel juhul hindamiskomisjoni hindamist

õigusvastaseks lugeda. Otsusele lisatud väljavõttes on hindamiskomisjon toonud välja

põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas valikukriteeriumis selline lävend anti.

Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja

valikumetoodikas sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. RTK rõhutab tuginedes

24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud motivatsioon

ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustest tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja

arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning viide

koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks ja

millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

Meetme määruse § 22 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi nr 1 all projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele. Meetme määruse § 22 lg 2 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse

kriteeriumis 1 seda, kuivõrd toetust taotletav projekt on kooskõlas meetme eesmärkidega

„parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele

ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise

kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda“.

Samuti hinnatakse seda, kuivõrd projekt panustab sihtpiirkonna võimesse tegeleda

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonna mõjudega ning kuivõrd ta panustab meetme määruses sätestatud näitajate

RTK nõustub, et projektis on esile toodud, et projekt keskendub kogukonnakeskuse loomisele.

Projekti taotluses alapunktis „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ on

kirjeldatud, et "Pagari kogukonna kaasamiskeskuse" (edaspidi ka Keskus) on loodud eesmärgiga

aidata lahendada piirkonna sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme ning säilitada ja arendada

kohalikku kultuuripärandit. Keskus loob kohalikke töökohti ja toetab sotsiaalset ettevõtlust ning

turismi arengut. Keskus pakub kohalikele ettevõtjatele võimalust arendada oma oskusi ja luua

jätkusuutlikke ettevõtteid. Pagari mõisakompleksi renoveerimine ja kultuuripärandi säilitamine

tugevdavad piirkonna identiteeti ja edendavad turismi, tuues kaasa suuremat huvi ja külastajate

arvu.

5

Samuti on projekti taotluses märgitud, et projekti raames rajatakse kaasaegne taristu, mis toetab

turismi arengut ja loob piirkonnas uusi ettevõtlusvõimalusi, näiteks karavanipark ja grillimaja, mis

meelitavad külastajaid ja pakuvad kohalikele uusi teenimisvõimalusi. Projekti käigus

renoveeritakse ja säilitatakse Pagari mõisakompleks ning teised olulised kultuurimälestised, mis

aitavad säilitada piirkonna ajaloolist ja kultuurilist identiteeti. Projekti raames rajatakse

turismiobjekte ja infrastruktuuri, sealhulgas park kus saab peatuda ka karavanidega ja grillimaja,

mis muudavad Pagari küla atraktiivseks sihtkohaks nii sise- kui välisturistidele.

Projekti taotluse eelarve lehel on projekti tegevusteks märgitud

1. päikesepargi ja salvestite ning elektri liitumine;

2. ehitusjärelevalve, ja projekteerimine;

3. Pagari kogukonna kaasamiskeskuse ehitus (Expertline OÜ);

4. kodulehe valmistamine, ettevalmistavad tööd, projektijuhtimine, kaudsed kulud.

Hinnakalkulatsioonides, millest nelja faili nimes viidatakse, et tegemist on Pagari mõisa

karavanipargile tehtud hinnapakkumisega.

Expertline OÜ poolt 02.02.2024 tehtud hinnapakkumine objektile Pagari mõisa karavani parkla,

mis on aluseks eelarve lehel märgitud Pagari kogukonna kaasamiskeskuse ehitusena.

Hinnapakkumises on kuludena välja toodud karavanide elektrivarustus, tualettide maja, vee – ja

kanalisatsioonirajatised, grillimaja ning grilliala ja parkimiskohad koos teedega ning

valgusteeviidad summas 301 960.00 eurot.

VILprojekt OÜ poolt 19.12.2023 esitatud hinnapakkumises Pagari mõisa karavaniparkla

projekteerimistööd on märgitud, et need tehakse abihoonele (WC ja dušid) ja varjualune/grillimaja

summas 75 884,00 eurot.

Toetudes esitatud eelarve infole ja hinnapakkumiste sisule, esitatud piltidele on RTK seisukohalt

hindamiskomisjoni järeldus, et toetuse taotluse kuludest on võimalik tuletada, et projekti raames

rajatakse karavanipark, WC-d, grillimaja ning parkla õige. Ekslik ja vasturääkiv on vaide esitaja

seisukoht, et hindajate hinnang põhineb ebatäpsel eeldusel, kuna projektis ei ole karavanipargi

rajamisega seotud tegevusi. Experline OÜ hinnapakkumises ei selgu, kuidas nimetatud kuluread

on seotud Keskuse ehitusega. Kuludena on välja toodud kulud karavanide elektrivarustusele,

tualettide maja koos kanalisatsiooni ja veetrassiga, grillimaja ning grilliala koos parkimiskohtade

ja teedega. Vaide esitaja ei ole esitanud täiendavad seisukohti ja tõendeid, kuidas on eelarves välja

toodud kulud seotud avalikkusele suunatud Keskuse loomisega. Samuti ei ole aru saada, milline

seos on nimetatud kuludel Keskuse rajamisega, kus pakutakse kohalikele elanikele ja ettevõtjatele

erinevaid teenuseid nagu haridusprogrammid, noorsootöö, koolitused ja mentorlus.

Lähtuvalt eelnevast on hindamiskomisjon välja toonud, et hinnakalkulatsioonides kuludena välja

toodud investeeringute tõttu (seal hulgas karavanide elektrivarustus, tualettide maja vee- ja

kanalisatsioonirajatised, grillimaja, grilliala ja parkimiskohad koos teedega ning valgustusega) ei

ole aru saada, kuidas on antud ala võimalik kasutada projektis kirjeldatud Keskuse tegevuste

elluviimiseks.

RTK seisukohalt on oluline rõhutada, et projekti eesmärgiks ei ole eelnimetatud investeeringu

elluviimine, vaid toetuse abil loodud Keskuse tegevused, mis aitaksid parandada Ida-Virumaa

elanikkonna sotsiaalset sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku

kontekstis. Samuti hinnatakse projekti eesmärkidena, kas Keskuse tegevus panustab sotsiaalsesse,

tööhõive, majanduslikku või keskkonna mõjuvaldkonda.

Projekti tulemuseks oleks Keskuse loomine, mis pakub kohalikele elanikele ja ettevõtjatele

erinevaid teenuseid ja võimalusi, sealhulgas haridusprogramme, noorsootööd, koolitusi ja

mentorlust. Taotluse kohaselt parandab Keskus kohalike elanike elukvaliteeti, suurendab

6

piirkonna atraktiivsust külastajatele ning toetab piirkonna jätkusuutlikku arengut ja majanduslikku

elavnemist. Nimetatud tegevused on üldsõnalised ja lahti selgitamata. Taotluses puudub info,

milliseid tegevusi täpsemalt planeeritakse läbi viia ning milline on nimetatud tegevuste täpsem

eesmärk. Puudu on info Keskuse sisulisest tööst ja töötajatest. Keskuse tegevustest osavõtjate

kaasamine ei ole taotluses piisavalt põhjalikult läbi mõeldud, osavõtjate eesmärgi saavutamine ei

ole selge ja planeeritud mahus on kaheldav.

Samuti hinnatakse, milline on projekti panus meetme väljundnäitaja „osalevate organisatsioonide

arv“ saavutamisse. Hindamistulemuses on kajastatud, et kaasatud on KOV rahastajana, kuid

taotluses ei ole partnereid otseselt kirjeldatud. Projekti taotluses on üldsõnaliselt kirjeldatud, et

kasusaajad on Ida-Virumaa elanikud (sh on esile toodud noored ja lapsed, kohalikud ettevõtjad ja

teenusepakkujad, jne), samuti on tõendamata, milles seisneb Keskuse tegevusest saadav kasu

kohalikule kogukonnale läbi majandusliku- sotsiaalse- kui keskkonnakasu aspekti.

Meetme määruse § 22 lg 1 p 3 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 3 all projekti põhjendatust ja

kuluefektiivsust. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse selle kriteeriumi lõikes, kas projektiga

ettenähtud tegevused ja lahendused on efektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks, kas eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas ajakava realistlik, arvestades mh

tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis 3

hindeks 1,67 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et: „ Projekti eesmärgipüstitus on üldiselt põhjendatud, sekkumisloogika arusaadav, kuid seos ÕÜ

väljakutsetega nõrk. Taotluses ei ole piisavalt kirjeldatud või põhjendatud, mis on see probleem, mida

soovitakse tegevustega lahendada. Probleemi olemus ei ole maakondliku ega üleriigilise tähtsusega,

samuti mitte kogu omavalitsuse ülese tähtsusega. Projekti käigus ei renoveerita olemasolevat

mõisahoonet vaid rajatakse uusi rajatisi ning infrastruktuuri, seega pole ka pärandi säilitamise ja

keskkonnasäästliku ehitamise osa täidetud (vana renoveerimine on alati väiksema elukaare põhise

keskkonnamõjuga kui uue ehitamine). Mõisamaja jääb endiselt lagunema.

Arusaamatuks jääb, millise sihtrühma vajadustega on arvestatud. Küsimusi tekitab, kas projekt on

suunatud pigem kogukonnale või turistidele. Esineb suuri küsitavusi, kas projekti tegevused on

optimaalsed, võimalikest alternatiividest mõjusaimad, kooskõlas sihtgrupi, vajaduste ning ootustega.

Tegevuste valik on põhjendatud. Projektis on kirjeldatud iga projekti osa planeerimisel alternatiivide

kaalumist ning valitud optimaalsed lahendused.

Projekti kavandatud eelarve seotus projektiga on ebaselge või põhjendamata või ei võimalda taotluses

sisalduvad andmed hinnata eelarve põhjendatust. Ebaproportsionaalselt suur osa projekti eelarvest

on seotud tegevustega, mille mõju projekti eesmärkidele on väike. Projekti esitaja on MTÜ (registris

alates 2009), aasta käibega ca 14 000 eurot. Oluline panustaja projekti on vald. Hinnapakkumised on

võetud karavnipargi rajamiseks. Projekti tegevuste ajakava on realistlik ning arvestatud on enamuse riskidega.“

Meetme määruse seletuskirjas on välja toodud, et õiglase ülemineku fondi (edaspidi ka ÕÜF)

vahenditest toetatakse lisaks majanduse ja tööjõu ümberkujundamisele ka kogukonna

rohujuuretasandi algatusi. Meetme eesmärgiks on parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja

toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna

elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele

positiivset tähendust ning selles osaleda.

RTK ei nõustu vaide esitaja väitega, et otsuses sisalduv hinnang, et seos ÕÜF on nõrk peab olema

põhjendatud standardite ja objektiivselt mõõdetavate kriteeriumitega. ,Riigikohus on haldusasjas

nr 3-3-1-77-12 märkinud, et hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel

ulatuslik hindamisruum ning sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud

põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on sellise menetluse eripära arvestades

põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline

7

põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks (p 18). Tallinna

Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas 3-10-3066 leidnud järgmist: „Nagu kohtuotsuseski,

ei ole ka haldusaktis võimalik ega ka vajalik kirja panna kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe

või teise otsustuseni jõuti. Esitada tuleb vaid olulised, otsuse tegemiseks määravad väited.“ Seda

on RTK ka teinud.

Sisutühi on vaide esitaja väide, et RTK on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud tähelepanuta.

Samuti on sisutühi vaide esitaja väide, et RTK on omistanud asjas tähtsust omavatele asjaoludele

ebaõige tähenduse. Projektis välja toodud „Pagari kogukonna kaasamiskeskuse“ sihtrühmana on

märgitud nii kohalikke elanikke, kui ka ettevõtjaid. Samas on arusaamatu, millised tegevused on

plaanis, et toetada piirkonna jätkusuutlikku arengut ja majanduslikku elavnemist. Projektiga

planeeritakse rajada elektripark ning sellega demonstreerida päikesepargi kasutamise praktilisi

eeliseid. Projekti taotluses ei ole täpsemalt selgitatud, millised on need päikesepargi kõrval

pakutavad keskkonnaharidust ja praktiliste töötubade sisu ning kas need on kooskõlas sihtgruppi

vajaduste ning ootustega. Finantsanalüüsis on tuludena märgitud karavanikohtade rent,

telkimiskohtade rent, kauplemispäevad, loodusmatkad ja ürituste korraldamine. Seega projektis

planeeritud investeeringu kulud ja projektis planeeritud tegevuste elluviimine ning eesmärkide

saavutamine on nõrk. RTK rõhutab veelkord, et projekti eesmärk ei ole põhivarainvesteeringu ellu

viimine vaid toetuse abil rajatud Keskuse tegevused. RTK ei saa lähtuda üksnes taotleja enda

määratlusest, et Keksus edendab majanduslikku elujõulisust, kultuuripärandi säilimist ja

keskkonnateadlikkust, vaid peab taotluse hindamisel arvestama kogu taotlusega esitatud

informatsiooni. Samuti andma hinnangu, kas projektiga ettenähtud tegevused ja lahendused on

efektiivsed planeeritud väljundite ja tulemiuste saavutamiseks.

Projekti taotlusest ei selgu ja on tõendamata, kuidas tagatakse projekti edukus. Projektis ei

selgitada sisuliselt, millised on need täpsed Keskuse tegevused ja nende finantseerimise allikad.

Esitatud ei ole taotluses viidatud detailset eelarvet, mis hõlmaks kõiki Keskuse sisulise tegevuse

elluviimiseks vajalikke kulusid. Projektis on mainitud, et projekti esialgne rahastamine on

kindlustaud Euroopa Liidu fondidest, riiklikest toetustest ja kohalike omavalitsuse

kaasrahastusest. Millised on Keskuse täpsed sisulised tegevused ja maksumus, ei ole tõendatud.

Taotluses ei ole selgitatud päikesepargist toodetava elektri kasutamist muul viisil, kui sellega

demonstreeritakse taastuvusenergia kasutamise eeliseid, mis julgustavad kohalikke elanikke ning

ettevõtteid võtma kasutusele keskkonnasäästlikke praktikaid.

Projekti eelarve seotus Keskusega on ebaselge ja ka põhjendamata osas, mis puudutab kulusid,

mis ei ole otseselt vajalikud Keskuse tööks või ei võimalda hinnata, kas nimetatud kulud aitaks

Keskuse eesmärke saavutada. Näiteks kulud grillialale ja karavanide elektrivarustusele jne.

Lisaks on vaide esitaja palunud kontrollida Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutuse, Lastekaitse Liidu

ja Sihtasutuse Aidu Veespordikeskus projektide vastavust meetme määrusele ning hindamise

objektiivsust. Vaide esitaja seisukohalt eksisteerib oluline kahtlus, et nimetatud projektid ei vasta

nõuetele.

Haldusmenetluse seaduse § 85 sätestab haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel ning mitte

ükski seal ammendavast loetelust ei võimalda rahuldada vaide esitaja taotlust kontrollida

nimetatud projekte. Samuti ei näe haldusmenetluse seadus § 71 lg 1 ette võimalust, et väidet võiks

esitada isik, keda haldusakt ei puuduta, s.t vaiet ei ole võimalik esitada kellegi kolmanda isiku

huvides või lihtsalt objektiivse õiguspärasuse kaitsmiseks õiguskorras.

8

Eeltoodust tulenevalt on RTK seisukohal, et otsus on HMS § 54 mõttes õiguspärane ning jätab

eeltoodud põhjendusel vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

663 1864

[email protected]