Arvamus hoiu-laenühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn

eie 20.09.2024 *

Meie 24.10.2024 nr 2-2/23/0010/1187

Arvamus hoiu-laenühistu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Austatud Jürgen Ligi

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on tutvunud hoiu-laenuühistu seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. TTJA tänab võimaluse

eest arvamust avaldada.

1. TTJA peab põhjendatuks ja toetab eelnõu peamist eesmärki, milleks on tagada ühistulise

finantstegevuse suurem läbipaistvus. Eesmärgi saavutamiseks on eelnõuga ette nähtud muu

hulgas hoiu-laenuühistu seaduse ja reklaamiseaduse seaduse muudatused.

2. TTJA peab oluliseks avaldada arvamust tarbijakrediidi regulatsiooni kohaldumise osas

hoiu-laenuühistu (HLÜ) ja tema liikme vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral.

2.1.Käesoleva eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 3

lõike 1 sõnastust selliselt, et „tehingute tegemine“ oleks asendatud „finantsteenuste

osutamisega“, mis peaks korrektsemalt väljendama HLÜ tegevuse põhieesmärki (s.t.

oma liikmetele teenuste osutamist. Muudatuse põhjendamisel on märgitud, et kui HLÜ

teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või

kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õiguse alusel

käsitleda tarbijana, ning selle kaudu on täpsem nimetada HLÜ tegevust „teenuse

osutamiseks“. Eelnevaga seoses täpsustakse eelnõu § 1 punktiga 9 ka HLÜS §-i 6,

milles täpsustakse, et varasemate HLÜ tehingute asemel määratletakse HLÜ tegevust

kui oma liikmetele finantsteenuste osutamist.

2.2.Ülaltoodust tulenevalt jääb TTJA jaoks arusaamatuks see, miks kohaldatakse HLÜ ja

tema liikme vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral tarbijakaitsealaseid sätteid

ainult osaliselt.

2.3.Nimelt, eelnõu §-ga 2 muudetakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 2

lõiget 6, millest tulenevalt ei kohaldata KAVS-i HLÜ-le juhul, kui mitte ühegi tema

sõlmitava või vahendatava krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. See tähendab, et kui HLÜ

sõlmib krediidilepingu füüsilisest isikust liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel

majandus- või kutsetegevuses ning lepinguga ettenähtud krediidi kulukuse määr on

2 (2)

(kasvõi 0,1%) madalam, kui eelnõu §-ga 2 kavandatavas KAVS § 2 lõikes 6 märgitud,

siis on asjaoludest lähtuvalt tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuid tarbijakaitsealased

sätted kohalduvad ainult osaliselt. Eelnõuga pannakse hoiu-laenuühistule laenude

väljastamisel küll lisakohustusi seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisega, kuid näiteks laenumaksete viibimisel tekkiva viivitusintressi ja muude

lisatasude eest tarbija kaitstud ei ole.

2.4.Täpsemalt on eelnõu § 1 punktis 36 sätestatud HLÜS § 28 täiendamine lõikega 11,

mille kohaselt peab HLÜ füüsilisest isikust liikmele, kes taotleb laenu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, kohaldama laenu andmisel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4031 lõikes 1, § 4033 lõigetes 1 ja 2, § 4041 lõikes 1 ning §-

des 411, 412, 4141 ja 416 sätestatut. Arusaamatul põhjusel on kõrvale jäetud olulise

mõjuga sätted, nagu näiteks VÕS § 409, mis annab tarbijale järelemõtlemisaja kestel

võimaluse finantskohustuse võtmise otsusest taganeda ning VÕS § 415, mis kaitseb

tarbijat ülemäärase viivise maksmise kohustuse eest. Tarbijakrediidi regulatsiooni

eesmärk on kaitsta tarbija, kui tehingu nõrgema osapoole huve ning TTJA hinnangul ei

muuda asjaolu, et tarbija on HLÜ liige, teda nö „tavatarbijaga“ võrreldes kuidagi

tugevamasse positsiooni. Selle tõttu ei peaks üksnes liikmelisuse aspekt

tarbijakaitsesätete kohaldumist mõjutama. Sama seisukohta on eelnõu koostajad

väljendanud ka seletuskirjas: „Kuivõrd laenu taotlemisel tuleb liiget käsitleda kui

tavalist tarbijat, peab taotlejale laiendama samu tarbijaõiguslikke põhimõtteid, nagu

mitte liikmetest tarbijatele“ [seletuskirja p 3.1 (eelnõu § 1) p 38].

2.5.TTJA on seisukohal, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon peaks HLÜ ja tema

liikme vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingus kohalduma eranditult. Siinkohal

tugineme ka hetkel kehtivale uuele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL)

2023/2225, 18. oktoober 2023, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ, mille eesmärk on saavutada

tarbijakrediidi regulatsiooni suurem harmoneerimine, et tagada tarbijate ühtlane

kaitsetase liidus. TTJA hinnangul ei ole käesoleva eelnõuga kavandatavad kitsendused

tarbijakrediidi regulatsiooni kohaldatavuse osas eelnimetatud direktiivi eesmärgiga

kooskõlas.

3. Kokkuvõtvalt palub TTJA eelnõu koostajatel planeeritav eelnõu § 2 ehk KAVS-i § 2

lg 6 muudatus sellises sõnastuses tervenisti kõrvale jätta. Ühtlasi teeb TTJA ettepaneku

hinnata kogu planeeritava eelnõu kooskõla direktiivi (EL) 2023/2225 eesmärkide ja sisuga.

4. Lõpetuseks tänab TTJA, et arvestati TTJA varasema sõnastusettepanekuga

reklaamiseaduse § 29 lõike 37 osas (eelnõu § 6 punkt 1).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Dain Maano Muru

[email protected]