Arvamus audiitortegevuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõule

1

Rahandusministeerium

[email protected]

Tallinn, 24.10.2024

Teie: 02.10.2024 nr 1.1-10.1/4373-1

Arvamus audiitortegevuse seaduse ja

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõule

Lugupeetud härra minister

Eesti Siseaudiitorite Ühing (ESAÜ) tänab võimaluse eest avaldada arvamust seaduse eelnõu

kohta ning tunnustame Rahandusministeeriumi (RM) pingutusi siseauditi valdkonda

reguleerivate õiguslike nõuete korrastamisel.

Oleme seisukohal, et siseauditi valdkonna regulatiivsed nõuded nii atesteeritud siseaudiitori

kui ka avaliku sektori siseaudiitori kutse osas on Eesti kontekstis põhjendatud ning siseaudiitori

kutse omamine annab organisatsiooni juhtidele ja veelgi enam avalikkusele kindlustunde, et

sisekontrollisüsteeme hindav siseaudiitor on usaldusväärne, hea mainega ning omab vajalikke

teadmisi ja oskusi kutsealal tegutsemiseks ning juhtkonna nõustamiseks.

Esitame eelnõu osas järgmised ettepanekud ja märkused:

I Audiitortegevuse seaduse (AudS) muutmise osas

1. Eelnõu kohaselt sätestab AudS-i § 1 p 5 kavandatud muudatuse tulemusena

siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori üksustes (varem ka avaliku

huvi üksustes), kuid mitte erasektoris. Teeme ettepaneku täiendada AudS-i § 1 punkti

5 viisil, mis hõlmaks ka erasektori siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused.

2. Eelnõu kohaselt sõnastatakse AudS-i § 36 lg 2 ümber ning selle kohaselt saab avaliku

sektori siseaudiitori kutset taotleda isik, kes viimase kolme aasta jooksul on täitnud

sama lõike punktis 1 või punktis 2 toodud nõuded. Eelnõukohasest sõnastusest ei ole

üheselt aru saada, kuidas viidatud ajaperioodi (viimased kolm aastat) arvestatakse ning

ka seletuskirjast ei selgu, millisest ajahetkest tuleb arvestust alustada. Teeme

ettepaneku lisada seletuskirja põhjendus perioodi pikkuse valiku osas ning juhised

perioodi täpseks arvestuseks.

2

3. Eelnõu kohaselt viitab AudS-i uuendatud § 36 lg 1 p 1 Siseaudiitorite Instituudile (IIA)

ning § 68 lg 2 viitab kutsetegevuseks kohustuslikele IIA kutsestandarditele. Vabariigi

Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 muudatustes viitab § 2 lg 5 IIA-le kui

Rahvusvahelisele Siseaudiitorite Instituudile ning § 2 lg 3 ülemaailmsetele siseauditi

standarditele. Selguse huvides soovitame seaduses ja määruses kasutada läbivalt

ühesuguseid mõisteid.

Lisaks juhime tähelepanu, et kavandatavate AudS-i muudatuste (§ 36, § 1854 lg 1) kohaselt

jääb avaliku sektori osas kehtima kolm erinevat kutset/kutsetaset: avaliku sektori üksuse

siseaudiitori kutsetase, avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase ning avaliku sektori

siseaudiitori kutse.

Selguse huvides soovitame kaaluda järgmisi võimalusi:

- Avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetaseme saanud siseaudiitoritele väljastada

avaliku sektori siseaudiitori kutse.

- Avaliku sektori ühingu siseaudiitoritel võimaldada riigi- ja haldusõiguse alamosa

eksami sooritamisel omandada avaliku sektori siseaudiitori kutse (vajadusel kehtestada

üleminekuperiood).

II Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) muutmise osas

1. Eelnõu kohaselt täiendatakse VVS § 921 lõikega 11, mis puudutab nõudeid

valitsusasutuses ja valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses toimivale tõhusale

juhtimissüsteemile. Eelnõu seletuskirjas esitatud juhtimissüsteemi definitsioon

sarnaneb osaliselt VVS § 92¹ lõikes 1 defineeritud sisekontrolli süsteemi olemusega.

ESAÜ on arvamusel, et sisekontrolli süsteemi paragrahvi all juhtimissüsteemi

käsitlemine võib tekitada segadust nii juhtides kui valdkonna asjatundjates.

Kutseühinguna usume, et seaduse tasandil juhtimisega seonduvate definitsioonide

määratlemine on üle reguleerimine ning seda on mõistlikum lahendada muul viisil.

2. Eelnõu kohaselt täiendatakse VVS § 922 lõiget 3 lausega, mis puudutavad asutuse juhi

tõendamiskohustust sisekontrollisüsteemi toimimise osas siseaudiitori või siseauditi

üksuse puudumise korral. Seletuskirjas märgitakse, et täpsemad nõuded on sätestatud

Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruses nr 79. Viidatud määrusest ja pakutud

muudatustest ei selgu tõendamise nõuded ning arusaamatuks jääb tõendamise eesmärk,

sest seletuskiri ei ava sätte eesmärki ega lahendatava probleemi olemust.

3. ESAÜ toetab eelnõus VVS § 923 lõikega 1 kavandatavat Rahandusministeeriumi rolli

muudatust siseauditi suunal, mille sisuks on edaspidi siseauditi metoodiline nõustamine

ja juhiste või soovituste andmine siseauditi paremaks korraldamiseks täidesaatva

riigivõimu asutustes ning sisekontrollisüsteemi rakendamiseks ja hindamiseks.

Selgusetuks jääb, miks seostatakse nõustamine ja juhendamine detailse aruandlusega

3

Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 alusel (plaan koguda infot igas

ministeeriumis läbiviidud siseauditite tähelepanekute ja tehtud soovituste arvu kohta).

Soovitame seletuskirja asjakohase selgitusega täiendada.

III Täiendavad soovitused

1. Sarnaselt erasektoris ja/või avalikus sektoris (riigi asutatud sihtasutused, avalik-

õiguslikud isikud) töötavate siseaudiitoritega juhinduvad kõik täidesaatva riigivõimu

asutuste siseaudiitorid IIA kutsetegevuse standardist ning AudS-ist, mistõttu Vabariigi

Valitsuse 04.10.2012 määrus nr 79 “Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise

üldeeskiri” ei ole siseauditi valdkonna reguleerimiseks otstarbekas. Soovitame kaaluda

üldeeskirja vajalikkust eraldiseisva õigusaktina.

2. Soovitame avaliku sektori siseaudiitori kutse väljastamiseks vajaliku riigi- ja

haldusõiguse alamosa eksami küsimused uuendada kooskõlas IIA väljastatava CIA

sertifikaadi I osa eksami materjalide uuendamise ajakavaga.

3. Soovitame kaaluda siseriiklikus tegevusaruandes akadeemiliste tundide arvestuse

asendamist IIA poolt rakendatava arvestusega. Hetkel tuleb siseaudiitoritel IIA-le

täiendõpe raporteerida põhimõttel 1 täiendõppe tund = 50 minutit ning

Rahandusministeeriumile 1 täiendõppe tund = 45 minutit (akadeemiline tund). Samuti

soovitame täiendusõppe arvestusse lisada ka muud erialast arengut toetavad tegevused

(sh lektorina ülesastumine, erialase kirjanduse tõlkimine, kutseühingu juhtimises

osalemine).

Loodame jätkuvalt avatud aruteludele ning igakülgsele koostööle, et ühiselt leida siseauditi

kutseala arenguteks sobivaid viise ja lahendusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lantin CGAP

ESAÜ juhatuse esimees

[email protected]

Hedy Hoomatalu 52 27690

[email protected]

1

Rahandusministeerium

[email protected]

Tallinn, 24.10.2024

Teie: 02.10.2024 nr 1.1-10.1/4373-1

Arvamus audiitortegevuse seaduse ja

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise

seaduse eelnõule

Lugupeetud härra minister

Eesti Siseaudiitorite Ühing (ESAÜ) tänab võimaluse eest avaldada arvamust seaduse eelnõu

kohta ning tunnustame Rahandusministeeriumi (RM) pingutusi siseauditi valdkonda

reguleerivate õiguslike nõuete korrastamisel.

Oleme seisukohal, et siseauditi valdkonna regulatiivsed nõuded nii atesteeritud siseaudiitori

kui ka avaliku sektori siseaudiitori kutse osas on Eesti kontekstis põhjendatud ning siseaudiitori

kutse omamine annab organisatsiooni juhtidele ja veelgi enam avalikkusele kindlustunde, et

sisekontrollisüsteeme hindav siseaudiitor on usaldusväärne, hea mainega ning omab vajalikke

teadmisi ja oskusi kutsealal tegutsemiseks ning juhtkonna nõustamiseks.

Esitame eelnõu osas järgmised ettepanekud ja märkused:

I Audiitortegevuse seaduse (AudS) muutmise osas

1. Eelnõu kohaselt sätestab AudS-i § 1 p 5 kavandatud muudatuse tulemusena

siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori üksustes (varem ka avaliku

huvi üksustes), kuid mitte erasektoris. Teeme ettepaneku täiendada AudS-i § 1 punkti

5 viisil, mis hõlmaks ka erasektori siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused.

2. Eelnõu kohaselt sõnastatakse AudS-i § 36 lg 2 ümber ning selle kohaselt saab avaliku

sektori siseaudiitori kutset taotleda isik, kes viimase kolme aasta jooksul on täitnud

sama lõike punktis 1 või punktis 2 toodud nõuded. Eelnõukohasest sõnastusest ei ole

üheselt aru saada, kuidas viidatud ajaperioodi (viimased kolm aastat) arvestatakse ning

ka seletuskirjast ei selgu, millisest ajahetkest tuleb arvestust alustada. Teeme

ettepaneku lisada seletuskirja põhjendus perioodi pikkuse valiku osas ning juhised

perioodi täpseks arvestuseks.

2

3. Eelnõu kohaselt viitab AudS-i uuendatud § 36 lg 1 p 1 Siseaudiitorite Instituudile (IIA)

ning § 68 lg 2 viitab kutsetegevuseks kohustuslikele IIA kutsestandarditele. Vabariigi

Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 muudatustes viitab § 2 lg 5 IIA-le kui

Rahvusvahelisele Siseaudiitorite Instituudile ning § 2 lg 3 ülemaailmsetele siseauditi

standarditele. Selguse huvides soovitame seaduses ja määruses kasutada läbivalt

ühesuguseid mõisteid.

Lisaks juhime tähelepanu, et kavandatavate AudS-i muudatuste (§ 36, § 1854 lg 1) kohaselt

jääb avaliku sektori osas kehtima kolm erinevat kutset/kutsetaset: avaliku sektori üksuse

siseaudiitori kutsetase, avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase ning avaliku sektori

siseaudiitori kutse.

Selguse huvides soovitame kaaluda järgmisi võimalusi:

- Avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetaseme saanud siseaudiitoritele väljastada

avaliku sektori siseaudiitori kutse.

- Avaliku sektori ühingu siseaudiitoritel võimaldada riigi- ja haldusõiguse alamosa

eksami sooritamisel omandada avaliku sektori siseaudiitori kutse (vajadusel kehtestada

üleminekuperiood).

II Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) muutmise osas

1. Eelnõu kohaselt täiendatakse VVS § 921 lõikega 11, mis puudutab nõudeid

valitsusasutuses ja valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses toimivale tõhusale

juhtimissüsteemile. Eelnõu seletuskirjas esitatud juhtimissüsteemi definitsioon

sarnaneb osaliselt VVS § 92¹ lõikes 1 defineeritud sisekontrolli süsteemi olemusega.

ESAÜ on arvamusel, et sisekontrolli süsteemi paragrahvi all juhtimissüsteemi

käsitlemine võib tekitada segadust nii juhtides kui valdkonna asjatundjates.

Kutseühinguna usume, et seaduse tasandil juhtimisega seonduvate definitsioonide

määratlemine on üle reguleerimine ning seda on mõistlikum lahendada muul viisil.

2. Eelnõu kohaselt täiendatakse VVS § 922 lõiget 3 lausega, mis puudutavad asutuse juhi

tõendamiskohustust sisekontrollisüsteemi toimimise osas siseaudiitori või siseauditi

üksuse puudumise korral. Seletuskirjas märgitakse, et täpsemad nõuded on sätestatud

Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruses nr 79. Viidatud määrusest ja pakutud

muudatustest ei selgu tõendamise nõuded ning arusaamatuks jääb tõendamise eesmärk,

sest seletuskiri ei ava sätte eesmärki ega lahendatava probleemi olemust.

3. ESAÜ toetab eelnõus VVS § 923 lõikega 1 kavandatavat Rahandusministeeriumi rolli

muudatust siseauditi suunal, mille sisuks on edaspidi siseauditi metoodiline nõustamine

ja juhiste või soovituste andmine siseauditi paremaks korraldamiseks täidesaatva

riigivõimu asutustes ning sisekontrollisüsteemi rakendamiseks ja hindamiseks.

Selgusetuks jääb, miks seostatakse nõustamine ja juhendamine detailse aruandlusega

3

Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 alusel (plaan koguda infot igas

ministeeriumis läbiviidud siseauditite tähelepanekute ja tehtud soovituste arvu kohta).

Soovitame seletuskirja asjakohase selgitusega täiendada.

III Täiendavad soovitused

1. Sarnaselt erasektoris ja/või avalikus sektoris (riigi asutatud sihtasutused, avalik-

õiguslikud isikud) töötavate siseaudiitoritega juhinduvad kõik täidesaatva riigivõimu

asutuste siseaudiitorid IIA kutsetegevuse standardist ning AudS-ist, mistõttu Vabariigi

Valitsuse 04.10.2012 määrus nr 79 “Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise

üldeeskiri” ei ole siseauditi valdkonna reguleerimiseks otstarbekas. Soovitame kaaluda

üldeeskirja vajalikkust eraldiseisva õigusaktina.

2. Soovitame avaliku sektori siseaudiitori kutse väljastamiseks vajaliku riigi- ja

haldusõiguse alamosa eksami küsimused uuendada kooskõlas IIA väljastatava CIA

sertifikaadi I osa eksami materjalide uuendamise ajakavaga.

3. Soovitame kaaluda siseriiklikus tegevusaruandes akadeemiliste tundide arvestuse

asendamist IIA poolt rakendatava arvestusega. Hetkel tuleb siseaudiitoritel IIA-le

täiendõpe raporteerida põhimõttel 1 täiendõppe tund = 50 minutit ning

Rahandusministeeriumile 1 täiendõppe tund = 45 minutit (akadeemiline tund). Samuti

soovitame täiendusõppe arvestusse lisada ka muud erialast arengut toetavad tegevused

(sh lektorina ülesastumine, erialase kirjanduse tõlkimine, kutseühingu juhtimises

osalemine).

Loodame jätkuvalt avatud aruteludele ning igakülgsele koostööle, et ühiselt leida siseauditi

kutseala arenguteks sobivaid viise ja lahendusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lantin CGAP

ESAÜ juhatuse esimees

[email protected]

Hedy Hoomatalu 52 27690

[email protected]