Ettepanek seaduse ja määruse muutmiseks

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus
Vastu võetud 11.06.1997
RT I 1997, 51, 824
jõustumine 17.07.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib naise kunstlikku viljastamist mehe seemnerakuga, kehaväliselt loodud embrüo siirdamist ja kehaväliselt loodud embrüo kaitset ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemist.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) Sugurakkude hankimist ja embrüo loomist ning sugurakkude ja embrüo kodeerimist, märgistamist, uurimist, säilitamist, töötlemist, pakendamist, ladustamist, vabastamist ja väljastamist reguleerib rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

§ 2. Kunstlik viljastamine
Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil sooritatavaid toiminguid, mille käigus kantakse naisele üle mehe seemnerakud või kehaväliselt loodud embrüo.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

§ 3. Embrüo
Embrüo on varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, mõeldakse käesolevas seaduses embrüo all inimembrüot.

§ 31. Kunstliku viljastamise doonor
Kunstliku viljastamise doonor (edaspidi doonor) on anonüümne doonor, mittepartnerist doonor või partnerannetaja, kes loovutab vabatahtlikult oma sugurakke kunstlikuks viljastamiseks. Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, loetakse nii munaraku- kui ka spermadoonor doonoriks.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 32. Partnerannetus, mittepartnerannetus ja anonüümne annetus
(1) Partnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kus doonori isik on retsipiendile teada ning doonor avaldab, et laps loetakse põlvnevaks doonorist.

Parandusettepanek: Patnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus partnerite vahel

Põhjendus: Juhul kui samasoolise abielu või kooselu korral on meditsiiniliselt näidustatud doonormunarakkude kasutamine, siis võib sobivuse korral olla sugurakkude doonoriks naisele ka tema naissoost partner, kelle sugurakkude kasutamiseks ja sellest tulenevate õiguslike järelduste kohta vormistatakse käesolevas seaduses sätestatud korras kirjalik nõusolek. Samuti tagab see võrdse kohtlemise ja seda sõltumata last ühiselt saava paari partnerite soolisest kuuluvusest. Samasoolise naispaari puhul on munaraku annetamine partnerile seadusega lubatud näiteks Hispaanias https://www.invitra.com/en/regulations-governing-egg-and-sperm-donation-in-spain/
(Aktoz F, Loreti S, Darici E, Leunens L, Tournaye H, De Munck N, Blockeel C, Roelens C, Mackens S. IVF with reception of oocytes from partner in lesbian couples: a systematic review and SWOT analysis. Reprod Biomed Online. 2024 Jan;48(1):103411. doi: 10.1016/j.rbmo.2023.103411. Epub 2023 Sep 12. PMID: 37925228.)


(2) Mittepartnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus, kus doonori isik on retsipiendile teada, kuid doonor avaldab, et last ei loeta põlvnevaks doonorist.

(3) Anonüümne annetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus, kus doonori isik ei ole retsipiendile teada ning doonor avaldab, et last ei loeta põlvnevaks doonorist.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

2. peatükk
KUNSTLIKU VILJASTAMISE KORD JA TINGIMUSED
§ 4. Kunstliku viljastamise vabatahtlikkus
(1) Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist nooremat kui 51-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) Naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks peab olema vormistatud käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud korras.

(3) Naisel on õigus kunstlikust viljastamisest loobuda kuni selle teostamiseni ning kuulutada oma nõusolek kehtetuks.

§ 5. Kunstliku viljastamise näidustused
(1) Naise kunstlik viljastamine on lubatud doonorsugurakkude või võõrast munarakust loodud embrüoga sõltumata tema perekonnaseisust:
1) meditsiinilistel näidustustel või
2) sobiva meespartneri puudumisel.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) [Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(3) Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel.
[RT I, 03.03.2011, 1 - jõust. 13.03.2011]

§ 6. Kunstliku viljastamise näidustuste tuvastamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud näidustused tuvastab pädev eriarstiabi osutaja, kellel on õigus suunata patsient vajaduse korral kunstlikku viljastamist korraldava eriarstiabi osutaja juurde. Kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja kontrollib talle edastatud dokumentide põhjal kunstliku viljastamise näidustatust, sealhulgas on tal õigus nõuda täiendavaid andmeid patsiendi tervise seisundi kohta eriarstiabi osutajalt, kes patsiendi tema juurde suunas, ning teeb vajaduse korral täiendavaid uuringuid.

(2) Kunstliku viljastamise näidustatuse uurimine dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis, mis peab sisaldama järelduse kunstliku viljastamise meditsiiniliste näidustuste ja vastunäidustuste kohta.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 7. Arsti ainuõigus teostada kunstlikku viljastamist
(1) Kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustab arst, lähtudes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides kehtestatud korrast.

(2) Ainult arst võib teostada kunstlikku viljastamist ja kanda naisele üle embrüo. Kunstliku viljastamise toimingutes võivad osaleda selleks väljaõppe saanud muud tervishoiutöötajad.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

§ 8. Meditsiiniliste toimingute vabatahtlikkus
(1) Arsti või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada teostama käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud toiminguid ega neist osa võtma.

(2) Kui arst on alustanud kunstlikku viljastamist, võib ta selle katkestada meditsiiniliste vastunäidustuste korral.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 9. Kunstliku viljastamise korraldamine
Kunstlikku viljastamist võib korraldada eriarstiabi osutaja, kellele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel väljastatud tegevusluba annab õiguse kunstlikuks viljastamiseks.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 10. Meditsiiniline ja õiguslik nõustamine
(1) Kunstlikku viljastamist soovivale naisele ja mehele, kes kunstliku viljastamise raames annetab oma seemnerakke mittepartnerist doonorina või partnerannetajana, peab kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja enne kunstlikku viljastamist ning pärast käesoleva seaduse §-s 5 ettenähtud näidustuste tuvastamist selgitama kunstliku viljastamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seotud võimalikke riske.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(11) Kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja ei vastuta kunstliku viljastamise õiguslike aluste ja kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemisega seotud õiguslike tagajärgede alase nõustamise sisu eest. Kunstliku viljastamise õiguslike aluste ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemisega seotud õiguslike tagajärgede alase nõustamise sisu, vormi ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise kohta koostatakse kahes eksemplaris nõustamisprotokoll. Nõustamisprotokolli üks eksemplar antakse nõustatud isiku(te)le, teine eksemplar jääb nõustamist korraldanud eriarstiabi osutajale.

(3) Nõustamisprotokoll peab sisaldama:
1) nõustamise aega ja kohta;
2) nõustamist korraldava eriarstiabi osutaja nime, tegevusloa numbrit, aadressi ja sidevahendite numbreid;
3) nõustava arsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötaja registreerimiskoodi;
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
4) nõustatava(te) isiku(te) ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, aadressi ja sidevahendite numbreid;
5) nõustamise eesmärki ja sisu;
6) nõustava arsti ning nõustatud isiku(te) allkirju.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 11. Kunstliku viljastamise vahendamise keeld
Kunstliku viljastamise tervishoiusüsteemiväline vahendamine on keelatud ning vahendamise teel saavutatud kokkulepped kehtetud.
[RT I 2008, 15, 108 - jõust. 01.11.2008]

§ 12. Naise viljastamine ainult ühe mehe seemnerakkudega
Naise kunstlikul viljastamisel võib igal kunstliku viljastamise juhul kasutada ainult ühe mehe seemnerakke.

§ 13. Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt saadavate laste arv
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

Parandusettepanek: Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse kunstlikuks eostamiseks Eestis.

Põhjendus:. Arvestades, et on naisi ja mehi, kellel on üle kuue biolooogilise lapse, siis on mõistlik kuue lapse piirmäär kehtestada vaid kunstliku viljastamise läbi sündivate laste osas ja seda võrdselt nii anonüümsete kui mittepartneritest doonorite puhul. Samuti aitab see sõnastusparandus tagada selge ja ühese arusaamise.

§ 14. Kunstliku viljastamise dokumenteerimine
Kunstliku viljastamise kohta koostab selleks ettenähtud dokumendid kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Kunstliku viljastamise loo vormi ja dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 15. Kunstlikku viljastamist käsitlevate andmete avaldamine
(1) Kunstlikku viljastamist käsitlevaid isikuandmeid ei avaldata, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 ettenähtud juhul.

(2) Kunstlikku viljastamist puudutavates teaduslikes käsitlustes tuleb andmete avaldamisel arvestada käesolevas seaduses ettenähtud piiranguid.

3. peatükk
KUNSTLIKUS VILJASTAMISES OSALEVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 16. Naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks
(1) Naise kunstlik viljastamine toimub ainult käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 ettenähtud tingimustel ning tema kirjalikul nõusolekul.

(2) Naise kirjalikust nõusolekust peab ilmnema, et ta on nõus:
1) viljastamisega anonüümse või mittepartnerist doonori seemnerakkudega või viljastamisega partnerannetusena;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
2) munaraku kehavälise viljastamisega;
3) rasestamisega võõra munarakust pärineva embrüoga;
4) embrüote külmutamisega.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

(3) Kui käesoleva seaduse § 6 alusel teostatud uuringute tulemusena ilmneb riskifaktoreid kinnitav leid, mis ei välista kunstlikku viljastamist, peab nõusolekus olema eraldi ära näidatud, et naine on kunstliku viljastamisega nõus ka nimetatud riski olemasolu korral.

(4) Kunstlikku viljastamist saab teostada pärast seda, kui käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud nõustamisest on möödunud vähemalt üks kuu.

(5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 17. Mehe nõusolek abikaasa kunstlikuks viljastamiseks
[Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
§ 171. Mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks
(1) Mees võib anda kirjaliku nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga või partnerannetusena. Mehe sugurakke võib kasutada naise kunstlikuks viljastamiseks juhul, kui selleks on tema kirjalik nõusolek. Mehe nõusolek peab olema kooskõlas naise nõusolekuga, mille naine on andnud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

(2) Kui naine viljastatakse selle mehe seemnerakkudega, kes on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena, peab nõusolekust ilmnema, kas ta nõustub naise kunstliku viljastamisega enda seemnerakkudega ka pärast enda surma.

(3) Mehel on õigus kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks kirjalikult tagasi võtta.

(4) Kui naise kunstlik viljastamine toimub anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga, ei loeta last põlvnevaks sellest doonorist. Anonüümne või mittepartnerist doonor ei saa nõuda endast põlvnemise kindlakstegemist ning kolmandad isikud ei saa nõuda neist põlvnemise kindlakstegemist.

(5) Kui mees on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga või partnerannetusena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ega ole enda nõusolekut tagasi võtnud, loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mehest. Naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mees ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mehest.

(6) Kui mees, kes andis nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, võtab enda nõusoleku tagasi, ei loeta last mehest põlvnevaks kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu. Lapse põlvnemine mehest tehakse kindlaks perekonnaseaduses sätestatud korras.

(7) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku sisu ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 172. Naissoost abikaasa nõusolek enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks
Parandusettepanek: Naissoost abikaasa või naispartneri nõusolek enda naissoost abikaasa või partneri kunstlikuks viljastamiseks
Põhjendus: kunstliku viljastamise kasutamine peab olema lubatud nii abielus, koosolelus või vabaabieluse olevatele naispaaridele, sarnaselt heteroseksuaalsetele paaridele, et tagada võrdne kohtlemine.
Sellest tulenevalt tuleb muuta ka käesoleva paragrahvi järgnevaid lõike.
(1) Naissoost abikaasa võib anda kirjaliku nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga. Naissoost abikaasa nõusolek peab olema kooskõlas enda naissoost abikaasa nõusolekuga, mis on antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

(2) Naissoost abikaasal on õigus kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni kirjalikult enda nõusolek tagasi võtta.

(3) Kui naissoost abikaasa kunstlik viljastamine toimub anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga, ei loeta last põlvnevaks anonüümsest või mittepartnerist doonorist. Anonüümne või mittepartnerist doonor ei saa nõuda endast põlvnemise kindlakstegemist ning kolmandad isikud ei saa nõuda neist põlvnemise kindlakstegemist.

(4) Kui naissoost abikaasa on andnud nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ega ole enda nõusolekut tagasi võtnud, siis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasa ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast.

(5) Kui naissoost abikaasa võtab nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks tagasi, siis ei loeta last temast põlvnevaks. Lapse põlvnemine tehakse kindlaks perekonnaseaduses sätestatud korras.

(6) Kui naissoost abikaasa on andnud nõusoleku enda kunstlikuks viljastamiseks mehe seemnerakkudega partnerannetusena, mees on andnud nõusoleku vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikele 1 ning mees ei ole enda nõusolekut tagasi võtnud, loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks partnerannetusena seemnerakud andnud mehest. Naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena nõusoleku andnud mees ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena nõusoleku andnud mehest.

(7) Kui mees, kes andis nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikele 1, võtab enda nõusoleku tagasi, siis ei loeta last mehest põlvnevaks kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu.

(8) Kui naissoost abikaasa annab nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks pärast seda, kui partnerannetusena kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mees on enda nõusoleku tagasi võtnud, siis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasa ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Muul juhul tehakse lapse põlvnemine mehest kindlaks perekonnaseaduses sätestatud korras.

(9) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku sisu ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 18. Naise kunstlik viljastamine pärast abielu
(1) Abielu lahutamisega loetakse mehe nõusolek enda seemnerakkude kasutamiseks, samuti abikaasa nõusolek kunstlikuks viljastamiseks tagasi võetuks.

(2) Naise saab kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa seemnerakkudega, kui mees annab selleks uue kirjaliku nõusoleku vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikele 1.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 19. [Kehtetu - RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]
§ 20. Naise kunstlik viljastamine pärast mehe surma
Naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast partnerannetuses osalenud mehe surma, kellelt pärinevad seemnerakud, on keelatud.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
§ 21. Vallalise naise kunstlik viljastamine konkreetse mehe seemnerakkudega
[Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
§ 22. Vallalise naise kunstlik viljastamine doonori seemnerakkudega
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]
(1) [Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) [Kehtetu - RT I 2009, 60, 395 - jõust. 01.07.2010]

§ 23. Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele
(1) Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele on lubatud, kui naise viljastamine muul viisil ei ole võimalik.

(2) Doonor, kellelt pärineb munarakk, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toiminguks andma kirjaliku nõusoleku. Nõusoleku andmise eelselt tuleb doonorit teavitada doonorlusega seotud riskidest tervisele. Doonori nõustamise kohta koostatakse nõustamisprotokoll, järgides § 10 lõigetes 2 ja 3 toodud nõudeid. Doonor võib nõusoleku igal ajal kuni munaraku eemaldamise protseduuri alguseni tagasi võtta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud alusel tohib teisele naisele üle kanda kuni 35-aastaselt naiselt pärinevast munarakust loodud embrüo. Kunstlikku viljastamist sooviva naise nõusolekul, kui doonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane, võib munarakudoonor olla vanem kui 35 aastat.

(4) Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine on lubatud pärast külmutamist ja kuuekuulist säilitamist, välja arvatud juhul, kui naine soovib embrüo siirdamist varem, olles eelnevalt teavitatud sellega kaasnevatest riskidest.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 24. Lapse põlvnemine võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmise korral
Käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse §-le 83 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Lapse põlvnemine isast või teisest vanemast tehakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 171 ja 172.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 25. Sugurakkude doonorlus
(1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane (välja arvatud § 23 lõikes 3 sätestatud juhul) vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]
Parandusettepanek: (1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane (välja arvatud § 23 lõikes 3 sätestatud juhul) vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu. Vanuseline piirang ei rakendu partnerannetusena antud sugurakudoonorluse korral.
Põhjendus: Last ühiselt saada soovivate partnerite puhul on määravaks käesolevas seaduses toodud naise vanusekriteerium, milleni on lubatud kunstliku viljastamise kasutamine ja vastastikkusel nõusolekul on meditsiiniliselt ka vanemate kui 35 aastaste naiste munarakkude ning vanemate kui 40 aastaste meeste seemnerakkude kasutamine kunstlikuks viljastamiseks efektiivne ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud lähenemine ja praktika. Samuti ei rakendatud sellist vanusepiirangut varasema KVEKS redaktsiooni kohaselt partnerannetuse korral. Doonorite valikut käsitlevad nii RKESS kui selle alusel kehtestatud doonori valiku määrus (Tervise- ja tööminister m 12, 18.03.2015). Nimetatud määruse § 3 lg 3 kohaselt ei rakendata doonori valimise kriteeriume autoloogsetele doonoritele ja partnerannetuse korral. Seega võiks ka KVEKS selle erisuse selgelt määratleda, et vältida võimalikku vale tõlgendust.

See tähendab, et partnerannetuse puhul seadusest tulenevaid doonori valiku nõudeid ei rakendata ja partnerannetuse puhul ei ole ei ole ka sperma annetusel vanuselist ülempiiri.

(2) [Kehtetu - RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

(3) Sugurakke ei ole lubatud kasutada kunstlikuks viljastamiseks, kui doonor ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, enne igakordset sugurakkude loovutamist läbinud nõutavat tervisekontrolli või spermadoonoril on sperma loovutamisest möödunud vähem kui kuus kuud.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

(4) Sugurakkude doonori valimise nõuded, annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord on sätestatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 26. Anonüümse ja mittepartnerist doonori õigused ja kohustused
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(1) Anonüümsel doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) anonüümseks doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.

(2) Anonüümne ja mittepartnerist doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.

(3) Anonüümsel doonoril ei ole õigust seada enda loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.

(4) Anonüümsel ja mittepartnerist doonoril ei ole õigust nõuda ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.

(5) Anonüümsel ja mittepartnerist doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 27. Anonüümse doonori isikuandmete avaldamine
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata anonüümse doonori isikuandmeid.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada anonüümse doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 28. Lapse õigus saada teada oma kunstlikku eostatust
(1) Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul on õigus pöörduda perekonnaseisuasutusse, et saada andmeid oma kunstliku eostatuse kohta.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on sündinud anonüümse doonori sugurakkudega eostatult, avaldatakse talle andmed anonüümse doonori kohta vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõikele 2.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

4. peatükk
KEHAVÄLISELT LOODUD EMBRÜO KAITSE
§ 29. Munaraku kehavälise viljastamise eesmärk
Kehaväliselt on lubatud viljastada munarakku üksnes eesmärgiga see naisele üle kanda.

§ 30. Embrüo külmutamine
(1) Kehaväliselt loodud embrüot võib külmutada ja säilitada külmutatuna kuni seitse aastat.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]
Parnadusettepanek: kehaväliselt loodud embrüot võib külmutada ja säilitada külmutatuna kuni naise 51. aastaseks saamiseni.
Põhjendus: Arvestades, et käesolevas seaduses toodud sätte kohaselt on kunstlikult lubatud viljastada kuni 51-aastast teovõimelist naist tema enda soovil, siis võib ka embrüote säilitamine kesta kuni mainitud vanuseni, arvestades, et külmutatud embrüo kvaliteeti külmutatud staadiumis möödunud aastate arv ei mõjuta. Samuti on nooremas eas naisel saadud embrüod potentsiaalselt parema raseduse ja elussünni saavutamise tõenäousega ja kui naisel oli meditsiiniliselt näidustatud kunstliku viljastamise kasutamine ning naine soovib saada lapsi rohkem kui üks, siis on ka nooremas eas saadud embrüote säilitamine edaspidiseks igati mõistlik ning ka kulutõhusam. Seaduse praegune sõnastus on kehtinud aastast 2008 ning vahepealse enam kui 10 aasta jooksul on oluliselt täiustunud embrüote külmutamise metoodika ning lähtudes rahvusvahelistest teadusuuringutest, siis ei mõjuta embrüote külmsäilitamise kestus kunstliku viljastamise tulemuslikkust. (Ma Y, Liu X, Shi G, Liu Y, Zhou S, Hou W, Xu Y. Storage Time of Cryopreserved Embryos and Pregnancy Outcomes: A Dose-Response Meta-Analysis. Geburtshilfe Frauenheilkd. 2021 Mar;81(3):311-320. doi: 10.1055/a-1326-1830. Epub 2021 Mar 5. PMID: 33692592; PMCID: PMC7938942.)

(2) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja möödumist ei ole embrüo naisele üle kantud, kasutatakse seda teaduslikuks uurimistööks või hävitatakse.

§ 31. Embrüo kasutamine
(1) Kehaväliselt säilitatavat embrüot võib kasutada:
1) naisele ülekandmiseks käesolevas seaduses ettenähtud korras;
2) teaduslikuks uurimistööks käesoleva seaduse §-s 32 ettenähtud tingimustel.

(2) Naisele võib ühe kunstliku viljastamise jooksul üle kanda kuni kolm embrüot, mis on loodud samadelt isikutelt pärinevatest sugurakkudest.

(3) Tehingud embrüoga on keelatud.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 32. Embrüo kasutamine teaduslikuks uurimistööks
(1) Teaduslikuks uurimistööks võib kasutada embrüot, mida ei ole kunstliku viljastamise edukuse nimel või lapse ja ema tervise huvides naisele üle kantud, samuti embrüot, mis on osutunud liigseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 või § 30 lõikes 2 nimetatud asjaoludel.

(2) Embrüo kasutamiseks teaduslikuks uurimistööks peab olema isikute nõusolek, kellelt sugurakud pärinevad.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 33. Teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo ülekandmise keeld
Teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo ülekandmine naisele on keelatud.

§ 34. Embrüo hoidmise või kasutamise tähtaeg
Käesoleva seaduse §-des 31 ja 32 ettenähtud alustel võib embrüot hoida või kasutada kuni 14 päeva jooksul pärast munaraku viljastumist. Embrüote säilitamine või kasutamine pärast nimetatud aja möödumist on keelatud. Nimetatud tähtaja hulka ei loeta aega, mil embrüo oli vastavalt käesoleva seaduse §-le 30 külmutatud.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 35. Keelatud toimingud embrüoga
Naise kunstliku viljastamisega seoses on keelatud:
1) viljastada munarakk kunstlikult sellise seemnerakuga, mis on välja valitud selles sisalduva sugukromosoomi järgi, välja arvatud juhud, mil sugurakk on välja valitud, hoidmaks ära lapse haigestumist raskesse soolisse pärilikku haigusesse;
2) luua viljastatud munaraku tuuma asendamise teel mõne teise embrüo, loote, elava või surnud inimese keharakuga selle embrüo, loote, elava või surnud inimesega samase päriliku informatsiooniga embrüo;
3) liita üheks rakuühenduseks erineva päriliku informatsiooniga embrüod, millest vähemalt üks on inimembrüo, või liita inimembrüoga rakk, mis sisaldab teistsugust pärilikku informatsiooni kui embrüo rakud ja mis võib koos sellega edasi areneda;
4) luua arenemisvõimeline embrüo inimese munaraku viljastamisega looma seemnerakuga või looma munaraku viljastamisega inimese seemnerakuga.

41. peatükk
KEHAVÄLISE VILJASTAMISE HÜVITIS
§ 351. Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste ja nendega seonduvate ravimikulude hüvitamine
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 05.07.2008]
Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused ning nendega seonduvad ravimikulud hüvitatakse ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 36. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 37. Paragrahvi 10 rakendamine
Käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud registreerimistõendi numbri asemel võib kuni arsti tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras registreerimiseni kasutada arstikoodi.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 38. Rakendussätted
(1) Käesoleva seaduse § 351 kohaldatakse alates 2006. aasta 1. jaanuarist.

(2) 2006. aasta kohta taotletud kehavälise viljastamise hüvitisi makstakse välja alates 2007. aasta 1. veebruarist kuni 2007. aasta 1. aprillini.
[RT I 2006, 32, 245 - jõust. 01.09.2006]

Riigi Teat
Väljaandja:
Tervise- ja tööminister
Akti liik:
määrus
Teksti liik:
terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:
24.01.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:
RT I, 21.01.2022, 13
aja
Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord
Vastu võetud 18.03.2015 nr 12
RT I, 20.03.2015, 3
jõustumine 23.03.2015
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Määrus kehtestatakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel.
§ 1.   Reguleerimisala
  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse raku-, koe- ja elundidoonorite valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonoritele ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord.
  (2) Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid kohaldatakse sugurakudoonorite valimisele, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud juhul.
§ 2.   Mõisted
  (1) Allogeenne doonor on käesoleva määruse tähendus isik, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks teisele isikule.
[RT I, 21.01.2022, 2 - jõust. 24.01.2022]
  (2) Autoloogne doonor on käesoleva määruse tähenduses isik, kellelt eemaldatud rakke ja kudesid kasutatakse siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks talle endale.
[RT I, 21.01.2022, 2 - jõust. 24.01.2022]
  (3) Partnerannetus on käesoleva määruse tähenduses sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kes avaldavad, et neil on intiimsuhe.
Muudatusettepanek: annetus mehe ja naise vahel asendada sõnastusega: annetus partnerite vahel.
Põhjendus: Naispaari puhul võib olla meditsiiniline vajadus kasutada naise kunstlikuks viljastamiseks naise naispartneri või naissoost abikaasa munarakke. KVEKS uue redaktsiooni parandusettepanek võimaldab sugurakuannetust ka naispaari puhul.
  (4) Otsene kasutamine on käesoleva määruse tähenduses olukord, kus rakud või koed annetatakse ning neid kasutatakse siirdamiseks ilma neid säilitamata.
  (5) Mitteotsene kasutamine on käesoleva määruse tähenduses olukord, kus rakud või koed annetatakse ning neid säilitatakse enne siirdamist.
  (6) Siirik on käesoleva määruse tähenduses siirdamiseks ettenähtud rakud, koed või elund.
§ 3.   Doonori valimise põhikriteeriumid
  (1) Doonori valimisel tuleb dokumenteeritult hinnata asjaolusid, mis võivad ohustada doonori ja retsipiendi tervist ning annetatavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti ja ohutust.
  (2) Isiku sobivus doonoriks tehakse kindlaks isiku täidetud ankeedi, läbiviidava intervjuu, isiku füüsilise läbivaatuse, anamneesi, varasema riskikäitumise, laboratoorsete uuringute, surnud isiku puhul surmajärgse läbivaatuse ja mis tahes muu asjakohase uuringu kaudu. Surnud doonori puhul viiakse võimaluse korral läbi intervjuu rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 17 lõikes 3 ja § 18 lõikes 1 nimetatud isikutega.
  (3) Doonori valimise kriteeriume ei rakendata autoloogsetele doonoritele ja partnerannetuse korral. Kui eemaldatud rakud ja koed kuuluvad säilitamisele või töötlemisele, tuleb teha käesoleva määruse §-s 7 nimetatud uuringud välja arvatud geneetilised uuringud.

  (4) Autoloogse doonori rakkude või kudede ja partnerannetuse sugurakkude käitlemisel tuleb teha laboratoorsed uuringud nakkustekitajate markerite tuvastamiseks informatiivsel eesmärgil, et vältida ristsaastumise ohtu ja ohtu käitleja personalile. Positiivsed uuringutulemused ei takista kudede või rakkude või nendest saadud toodete säilitamist, töötlemist ja siirdamist, kui on välja töötatud ja olemas eraldi säilitamissüsteem, milles on tagatud teiste siirikutega ristsaastumise ohu puudumine, lisaainetega saastumise ja segiajamise ohu puudumine.

  (5) Sõltuvalt annetatavatest rakkudest, kudedest või elunditest ning isiku füüsilisest ja tervislikust seisundist loetakse isik doonoriks, kui on saadud isiku nõusolek või on välja selgitatud isiku eeldatav tahe ning puuduvad käesoleva määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid.
  (6) Konkreetsel juhtumil võib pädeva isiku tehtud dokumenteeritud riskianalüüsi alusel kalduda kõrvale määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumitest.
§ 4.   Surnud isiku rakkude ja kudede annetamist välistavate kriteeriumite loetelu
  Surnud isik arvatakse rakkude ja kudede doonorlusest välja, kui lahkamine ei anna teavet surma põhjuse kohta ja surma põhjus on teadmata või kehtib üks alljärgnevatest kriteeriumitest:
  1) teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine;
  2) pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine, välja arvatud esmane basaalrakk-kartsinoom, emakakaela in situ kartsinoom ja mõned kesknärvisüsteemi esmased kasvajad, mida tuleb hinnata vastavalt teaduslikele tõendusmaterjalidele. Pahaloomulise kasvajaga doonoreid võib hinnata ja kaaluda sarvkesta annetuseks, välja arvatud need, kellel on võrkkestakasvaja, hematoloogiline kasvaja või silma eesmise osa pahaloomuline kasvaja;
  3) prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht. Sellises ohus on:
a) inimesed, kellel on diagnoositud Creutzfeldt-Jakobi tõbi või Creutzfeldt-Jacobi tõve variant või kelle perekonnas on esinenud mitteiatrogeenset Creutzfeldt-Jakobi tõbe;
b) inimesed, kellel on esinenud kiiresti arenevat dementsust või närvisüsteemi degenereerivat haigust, sealhulgas teadmata päritoluga haigust;
c) inimese ajuripatsist pärinevate hormoonide retsipiendid, sarvkesta, skleera ja kõvakesta siirde retsipiendid ning inimesed, kellele on tehtud neurokirurgilisi operatsioone, kus kasutati kõvakesta;
  4) süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all, sealhulgas bakteriaalsed haigused, süsteemsed viirus-, seen- või parasiitnakkused või märkimisväärne paikne infektsioon annetatavates rakkudes, kudes ja elundites. Bakteriaalse septitseemiaga doonoreid võib hinnata ja kaaluda silmakudede ja -rakkude annetuseks, kuid ainult juhul, kui sarvkesta säilitamine toimub orgaanilises kultuuris, et oleks võimalik tuvastada koe võimalikku bakteriaalset saastatust;
  5) HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused või laboratoorsete tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise oht või riskifaktorite ilmnemine;
  6) kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla kahjulik mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile;
  7) käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele vastava vereproovi puudumine;
  8) ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või elundite annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva;
  9) doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad nakkushaiguste ülekandumise ohule;
  10) kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib retsipiendile edasi kanduda tervist ohustada võivas annuses;
  11) hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse edasikandumisohuga;
  12) siirdamine, mille puhul on kasutatud ksenotransplantaate.
§ 5.   Elusdoonori rakkude, kudede ja elundite doonorlust välistavad kriteeriumid
  (1) Elusdoonor välja arvamisel rakkude, kudede või elundite doonorlusest kohaldatakse käesoleva määruse §-s 4 sätestatud surnud isiku rakkude ja kudede annetamist välistavaid kriteeriume.
  (2) Sõltuvalt annetatavatest rakkudest, kudedest või elunditest võib käitleja kehtestada täiendavaid elusdoonorlusest väljaarvamise kriteeriume.
§ 6.   Isiku sugurakkude doonorlust välistavate kriteeriumite loetelu
  (1) Isik arvatakse sugurakkude doonorlusest välja, kui tal esineb üks alljärgnevatest:
  1) HIV;
  2) äge või krooniline B-hepatiit, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul;
  3) C-hepatiit;
  4) süüfilis;
  5) klamüdioos;
  6) HTLV I/II;
  7) tsüstiline fibroos ja teised autosoom-retsessiivsed haigused;
  8) fragiilse X-i sündroom ja teised X-liitelised retsessiivsed haigused;
  9) muu geneetiline haigus;
  10) multifaktoraalne arengurike või sündroom;
  11) kromosoomimuutused, mis võivad põhjustada suure tõenäosusega tasakaalustamata kromosoomimuutusi.
  (2) Sugurakudoonoril tuleb teha doonori perekonnas teadaolevate pärilike haiguste või doonori etnilisest taustast tulenevate pärilikke haigusi põhjustavate autosoom-retsessiivsete geenide geneetiline sõeluuring haiguste edasikandumise ohu hindamiseks. Retsipiendile tuleb edastada kogu teave pärilike haigustega seonduvate ohtude ning ohtude vältimiseks rakendatavate meetmete kohta.
§ 7.   Doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu
(1) Miinimumnõudena tuleb doonorile teha laboratoorsed uuringud järgmiste nakkustekitajate markerite tuvastamiseks:
  1) HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehad;
  2) B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc antikehad;
  3) C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehad;
  4) aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema pallidum’i antikehad;
  5) HTLV I/II tuvastamiseks antikehade uuring doonoritele, kes ise või kelle seksuaalpartnerid elavad või pärinevad suure levimusega piirkonnast või kui doonori vanemad pärinevad nimetatud piirkondadest.
(2) Sugurakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringutele teha uuringud Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis’e ja Chlamydia trachomatis’e esinemise tuvastamiseks, perifeerse vere kromosomaalne uuring ning molekulaargeneetiline testimine tsüstilise fibroosi suhtes. Hankimise eest vastutava või pädeva isiku dokumenteeritud hinnangu alusel võib Trichomonas vaginalis’e uuringut mitte nõuda, kui sugurakud tuuakse sisse riigist, kus selle testimist ei nõuta.

Muudatusettepanek: Sugurakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringutele teha uuringud Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis’e ja Chlamydia trachomatis’e esinemise tuvastamiseks. Anonüümsele ja mittepartner annetajast sugurakudoonorile tuleb lisaks teha perifeerse vere kromosomaalne uuring ning molekulaargeneetiline testimine tsüstilise fibroosi suhtes. Hankimise eest vastutava või pädeva isiku dokumenteeritud hinnangu alusel võib Trichomonas vaginalis’e uuringut mitte nõuda, kui sugurakud tuuakse sisse riigist, kus selle testimist ei nõuta.
Põhjendus Sõnastus käsitleb selgemalt doonorite käsitluse erisusi.

(3) Munarakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud uuringutele teha uuringud fragiilse X-i sündroomi suhtes.
Muudatusettepanek: Anonüümsele ja mittepartner annetajast munarakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud uuringutele teha uuringud fragiilse X-i sündroomi suhtes.
Põhjendus: Sõnastus käsitleb selgemalt doonorite käsitluse erisusi.
  (4) Kui HBc antikehad on positiivsed ja HBs antigeen on negatiivne, on vajalikud edasised uuringud koos riskianalüüsiga, et määrata kindlaks rakkude, kudede või elundite vastavus kliinilise kasutamise nõuetele.
  (5) Sõltuvalt riskianalüüsist võib käitleja sugurakudoonorile teha täiendavaid laboratoorseid uuringuid üle kanduda võivate nakkustekitajate ja geneetiliste haiguste suhtes.
§ 8.   Laboratoorsete uuringute tegemise tingimused ja kord
  (1) Kui doonor on kaotanud verd ja talle on 48 tunni jooksul enne vereproovi võtmist kantud üle verd, verekomponente või kolloide või tunni aja jooksul enne vereproovi võtmist kantud üle kristalloide, võib vereproov olla verelahjenduse tõttu kehtetu. Sellisel juhul tuleb hinnata vereproovide lahjendusastet. Käitleja võib aktsepteerida rakke, kudesid ja elundeid rohkem kui 50% plasmalahjendusega doonorilt ainult juhul, kui kasutatav uuringumeetod on plasmalahjenduse jaoks valideeritud või kui on olemas enne ülekande tegemist võetud proov.
  (2) Surnud doonori puhul peab vereproov olema võetud vahetult enne surma või hiljemalt 24 tundi pärast isiku surma.
  (3) Elusdoonorilt, välja arvatud luuüdi tüvirakkude ja perifeersete vereloome tüvirakkude doonorilt, tuleb proovid laboratoorseteks uuringuteks võtta hankimise ajal või seitsme päeva jooksul pärast hankimist. Kui elusdoonori rakke ja kudesid on võimalik säilitada pikka aega, on nõutavad kordusproov ja -uuring 180 päeva möödumisel. Kui vereproovi uuritakse täiendavalt nukleiinhappe amplifikatsiooni tehnika abil HIV, HBV ja HCV suhtes, võib kordusuuringu ära jätta. Kordusuuringu võib ära jätta ka siis, kui käitlemine hõlmab nimetatud viiruste jaoks valideeritud inaktiveerimisetappi.
[RT I, 27.10.2015, 9 - jõust. 30.10.2015]
  (4) Luuüdi ja perifeersete vereloome tüvirakkude kogumise korral tuleb vereproov uurimiseks võtta 30 päeva jooksul enne nende hankimist.
  (5) Sugurakkude annetamisel tuleb vereproov välja arvatud geneetilisteks uuringuteks võtta annetuse ajal, välja arvatud partnerannetuse korral.
  (6) Partnerannetuse puhul (mitteotsene kasutamine) tuleb vereproovid võtta kolme kuu jooksul enne esimest annetust. Sama doonori järgmiste annetuste puhul tuleb vereproovid võtta mitte hiljem kui 24 kuud pärast eelmise proovi võtmist.
  (7) Seemnerakkude annetused, välja arvatud partnerannetused, pannakse karantiini vähemalt 180 päevaks, misjärel on nõutav kordusuuring. Kui vereproovi uuritakse täiendavalt nukleiinhappe amplifikatsiooni tehnika abil HIV, HBV ja HCV suhtes, võib kordusuuringu ära jätta. Kordusuuringu võib ära jätta ka siis, kui käitlemine hõlmab nimetatud viiruste jaoks valideeritud inaktiveerimisetappi.
[RT I, 27.10.2015, 9 - jõust. 30.10.2015]
  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud vereproovi uuringud tehakse doonori seerumist või plasmast ja neid ei tohi asendada teistest vedelikest või eritistest tehtavate uuringutega, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt kliiniliselt põhjendatud ja kasutatakse sellise vedeliku jaoks valideeritud laboratoorset uuringut.
  (9) Doonormunarakkudest loodud embrüote siirdamine on lubatud ilma eelneva karantiinita, kui selleks on retsipiendi kirjalik nõusolek.

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus
Vastu võetud 11.06.1997
RT I 1997, 51, 824
jõustumine 17.07.1997

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib naise kunstlikku viljastamist mehe seemnerakuga, kehaväliselt loodud embrüo siirdamist ja kehaväliselt loodud embrüo kaitset ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemist.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) Sugurakkude hankimist ja embrüo loomist ning sugurakkude ja embrüo kodeerimist, märgistamist, uurimist, säilitamist, töötlemist, pakendamist, ladustamist, vabastamist ja väljastamist reguleerib rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]

§ 2. Kunstlik viljastamine
Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil sooritatavaid toiminguid, mille käigus kantakse naisele üle mehe seemnerakud või kehaväliselt loodud embrüo.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

§ 3. Embrüo
Embrüo on varajases arenemisjärgus olev loode, alates munaraku viljastumisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, mõeldakse käesolevas seaduses embrüo all inimembrüot.

§ 31. Kunstliku viljastamise doonor
Kunstliku viljastamise doonor (edaspidi doonor) on anonüümne doonor, mittepartnerist doonor või partnerannetaja, kes loovutab vabatahtlikult oma sugurakke kunstlikuks viljastamiseks. Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, loetakse nii munaraku- kui ka spermadoonor doonoriks.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 32. Partnerannetus, mittepartnerannetus ja anonüümne annetus
(1) Partnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kus doonori isik on retsipiendile teada ning doonor avaldab, et laps loetakse põlvnevaks doonorist.

Parandusettepanek: Patnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus partnerite vahel

Põhjendus: Juhul kui samasoolise abielu või kooselu korral on meditsiiniliselt näidustatud doonormunarakkude kasutamine, siis võib sobivuse korral olla sugurakkude doonoriks naisele ka tema naissoost partner, kelle sugurakkude kasutamiseks ja sellest tulenevate õiguslike järelduste kohta vormistatakse käesolevas seaduses sätestatud korras kirjalik nõusolek. Samuti tagab see võrdse kohtlemise ja seda sõltumata last ühiselt saava paari partnerite soolisest kuuluvusest. Samasoolise naispaari puhul on munaraku annetamine partnerile seadusega lubatud näiteks Hispaanias https://www.invitra.com/en/regulations-governing-egg-and-sperm-donation-in-spain/
(Aktoz F, Loreti S, Darici E, Leunens L, Tournaye H, De Munck N, Blockeel C, Roelens C, Mackens S. IVF with reception of oocytes from partner in lesbian couples: a systematic review and SWOT analysis. Reprod Biomed Online. 2024 Jan;48(1):103411. doi: 10.1016/j.rbmo.2023.103411. Epub 2023 Sep 12. PMID: 37925228.)


(2) Mittepartnerannetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus, kus doonori isik on retsipiendile teada, kuid doonor avaldab, et last ei loeta põlvnevaks doonorist.

(3) Anonüümne annetus käesoleva seaduse tähenduses on sugurakkude annetus, kus doonori isik ei ole retsipiendile teada ning doonor avaldab, et last ei loeta põlvnevaks doonorist.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

2. peatükk
KUNSTLIKU VILJASTAMISE KORD JA TINGIMUSED
§ 4. Kunstliku viljastamise vabatahtlikkus
(1) Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist nooremat kui 51-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) Naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks peab olema vormistatud käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud korras.

(3) Naisel on õigus kunstlikust viljastamisest loobuda kuni selle teostamiseni ning kuulutada oma nõusolek kehtetuks.

§ 5. Kunstliku viljastamise näidustused
(1) Naise kunstlik viljastamine on lubatud doonorsugurakkude või võõrast munarakust loodud embrüoga sõltumata tema perekonnaseisust:
1) meditsiinilistel näidustustel või
2) sobiva meespartneri puudumisel.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) [Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(3) Naise kunstlik viljastamine on keelatud, kui rasedus või sünnitamine ohustab naise või lapse elu või tervist, samuti muudel meditsiinilistel vastunäidustustel.
[RT I, 03.03.2011, 1 - jõust. 13.03.2011]

§ 6. Kunstliku viljastamise näidustuste tuvastamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud näidustused tuvastab pädev eriarstiabi osutaja, kellel on õigus suunata patsient vajaduse korral kunstlikku viljastamist korraldava eriarstiabi osutaja juurde. Kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja kontrollib talle edastatud dokumentide põhjal kunstliku viljastamise näidustatust, sealhulgas on tal õigus nõuda täiendavaid andmeid patsiendi tervise seisundi kohta eriarstiabi osutajalt, kes patsiendi tema juurde suunas, ning teeb vajaduse korral täiendavaid uuringuid.

(2) Kunstliku viljastamise näidustatuse uurimine dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis, mis peab sisaldama järelduse kunstliku viljastamise meditsiiniliste näidustuste ja vastunäidustuste kohta.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 7. Arsti ainuõigus teostada kunstlikku viljastamist
(1) Kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustab arst, lähtudes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides kehtestatud korrast.

(2) Ainult arst võib teostada kunstlikku viljastamist ja kanda naisele üle embrüo. Kunstliku viljastamise toimingutes võivad osaleda selleks väljaõppe saanud muud tervishoiutöötajad.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

§ 8. Meditsiiniliste toimingute vabatahtlikkus
(1) Arsti või muud tervishoiutöötajat ei saa kohustada teostama käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud toiminguid ega neist osa võtma.

(2) Kui arst on alustanud kunstlikku viljastamist, võib ta selle katkestada meditsiiniliste vastunäidustuste korral.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 9. Kunstliku viljastamise korraldamine
Kunstlikku viljastamist võib korraldada eriarstiabi osutaja, kellele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel väljastatud tegevusluba annab õiguse kunstlikuks viljastamiseks.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 10. Meditsiiniline ja õiguslik nõustamine
(1) Kunstlikku viljastamist soovivale naisele ja mehele, kes kunstliku viljastamise raames annetab oma seemnerakke mittepartnerist doonorina või partnerannetajana, peab kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja enne kunstlikku viljastamist ning pärast käesoleva seaduse §-s 5 ettenähtud näidustuste tuvastamist selgitama kunstliku viljastamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seotud võimalikke riske.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(11) Kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja ei vastuta kunstliku viljastamise õiguslike aluste ja kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemisega seotud õiguslike tagajärgede alase nõustamise sisu eest. Kunstliku viljastamise õiguslike aluste ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemisega seotud õiguslike tagajärgede alase nõustamise sisu, vormi ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõustamise kohta koostatakse kahes eksemplaris nõustamisprotokoll. Nõustamisprotokolli üks eksemplar antakse nõustatud isiku(te)le, teine eksemplar jääb nõustamist korraldanud eriarstiabi osutajale.

(3) Nõustamisprotokoll peab sisaldama:
1) nõustamise aega ja kohta;
2) nõustamist korraldava eriarstiabi osutaja nime, tegevusloa numbrit, aadressi ja sidevahendite numbreid;
3) nõustava arsti ees- ja perekonnanime ning tervishoiutöötaja registreerimiskoodi;
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
4) nõustatava(te) isiku(te) ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, aadressi ja sidevahendite numbreid;
5) nõustamise eesmärki ja sisu;
6) nõustava arsti ning nõustatud isiku(te) allkirju.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 11. Kunstliku viljastamise vahendamise keeld
Kunstliku viljastamise tervishoiusüsteemiväline vahendamine on keelatud ning vahendamise teel saavutatud kokkulepped kehtetud.
[RT I 2008, 15, 108 - jõust. 01.11.2008]

§ 12. Naise viljastamine ainult ühe mehe seemnerakkudega
Naise kunstlikul viljastamisel võib igal kunstliku viljastamise juhul kasutada ainult ühe mehe seemnerakke.

§ 13. Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt saadavate laste arv
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

Parandusettepanek: Ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse kunstlikuks eostamiseks Eestis.

Põhjendus:. Arvestades, et on naisi ja mehi, kellel on üle kuue biolooogilise lapse, siis on mõistlik kuue lapse piirmäär kehtestada vaid kunstliku viljastamise läbi sündivate laste osas ja seda võrdselt nii anonüümsete kui mittepartneritest doonorite puhul. Samuti aitab see sõnastusparandus tagada selge ja ühese arusaamise.

§ 14. Kunstliku viljastamise dokumenteerimine
Kunstliku viljastamise kohta koostab selleks ettenähtud dokumendid kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Kunstliku viljastamise loo vormi ja dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 15. Kunstlikku viljastamist käsitlevate andmete avaldamine
(1) Kunstlikku viljastamist käsitlevaid isikuandmeid ei avaldata, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 ettenähtud juhul.

(2) Kunstlikku viljastamist puudutavates teaduslikes käsitlustes tuleb andmete avaldamisel arvestada käesolevas seaduses ettenähtud piiranguid.

3. peatükk
KUNSTLIKUS VILJASTAMISES OSALEVATE ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 16. Naise nõusolek kunstlikuks viljastamiseks
(1) Naise kunstlik viljastamine toimub ainult käesoleva seaduse §-des 4 ja 5 ettenähtud tingimustel ning tema kirjalikul nõusolekul.

(2) Naise kirjalikust nõusolekust peab ilmnema, et ta on nõus:
1) viljastamisega anonüümse või mittepartnerist doonori seemnerakkudega või viljastamisega partnerannetusena;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
2) munaraku kehavälise viljastamisega;
3) rasestamisega võõra munarakust pärineva embrüoga;
4) embrüote külmutamisega.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

(3) Kui käesoleva seaduse § 6 alusel teostatud uuringute tulemusena ilmneb riskifaktoreid kinnitav leid, mis ei välista kunstlikku viljastamist, peab nõusolekus olema eraldi ära näidatud, et naine on kunstliku viljastamisega nõus ka nimetatud riski olemasolu korral.

(4) Kunstlikku viljastamist saab teostada pärast seda, kui käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud nõustamisest on möödunud vähemalt üks kuu.

(5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 17. Mehe nõusolek abikaasa kunstlikuks viljastamiseks
[Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
§ 171. Mehe nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks
(1) Mees võib anda kirjaliku nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga või partnerannetusena. Mehe sugurakke võib kasutada naise kunstlikuks viljastamiseks juhul, kui selleks on tema kirjalik nõusolek. Mehe nõusolek peab olema kooskõlas naise nõusolekuga, mille naine on andnud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

(2) Kui naine viljastatakse selle mehe seemnerakkudega, kes on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena, peab nõusolekust ilmnema, kas ta nõustub naise kunstliku viljastamisega enda seemnerakkudega ka pärast enda surma.

(3) Mehel on õigus kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni nõusolek naise kunstlikuks viljastamiseks kirjalikult tagasi võtta.

(4) Kui naise kunstlik viljastamine toimub anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga, ei loeta last põlvnevaks sellest doonorist. Anonüümne või mittepartnerist doonor ei saa nõuda endast põlvnemise kindlakstegemist ning kolmandad isikud ei saa nõuda neist põlvnemise kindlakstegemist.

(5) Kui mees on andnud nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga või partnerannetusena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ega ole enda nõusolekut tagasi võtnud, loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mehest. Naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mees ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mehest.

(6) Kui mees, kes andis nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, võtab enda nõusoleku tagasi, ei loeta last mehest põlvnevaks kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu. Lapse põlvnemine mehest tehakse kindlaks perekonnaseaduses sätestatud korras.

(7) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku sisu ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 172. Naissoost abikaasa nõusolek enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks
Parandusettepanek: Naissoost abikaasa või naispartneri nõusolek enda naissoost abikaasa või partneri kunstlikuks viljastamiseks
Põhjendus: kunstliku viljastamise kasutamine peab olema lubatud nii abielus, koosolelus või vabaabieluse olevatele naispaaridele, sarnaselt heteroseksuaalsetele paaridele, et tagada võrdne kohtlemine.
Sellest tulenevalt tuleb muuta ka käesoleva paragrahvi järgnevaid lõike.
(1) Naissoost abikaasa võib anda kirjaliku nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga. Naissoost abikaasa nõusolek peab olema kooskõlas enda naissoost abikaasa nõusolekuga, mis on antud vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.

(2) Naissoost abikaasal on õigus kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni kirjalikult enda nõusolek tagasi võtta.

(3) Kui naissoost abikaasa kunstlik viljastamine toimub anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga, ei loeta last põlvnevaks anonüümsest või mittepartnerist doonorist. Anonüümne või mittepartnerist doonor ei saa nõuda endast põlvnemise kindlakstegemist ning kolmandad isikud ei saa nõuda neist põlvnemise kindlakstegemist.

(4) Kui naissoost abikaasa on andnud nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ega ole enda nõusolekut tagasi võtnud, siis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasa ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast.

(5) Kui naissoost abikaasa võtab nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks tagasi, siis ei loeta last temast põlvnevaks. Lapse põlvnemine tehakse kindlaks perekonnaseaduses sätestatud korras.

(6) Kui naissoost abikaasa on andnud nõusoleku enda kunstlikuks viljastamiseks mehe seemnerakkudega partnerannetusena, mees on andnud nõusoleku vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikele 1 ning mees ei ole enda nõusolekut tagasi võtnud, loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks partnerannetusena seemnerakud andnud mehest. Naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena nõusoleku andnud mees ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naise kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena nõusoleku andnud mehest.

(7) Kui mees, kes andis nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks partnerannetusena vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikele 1, võtab enda nõusoleku tagasi, siis ei loeta last mehest põlvnevaks kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu.

(8) Kui naissoost abikaasa annab nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks pärast seda, kui partnerannetusena kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mees on enda nõusoleku tagasi võtnud, siis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasa ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada. Kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Muul juhul tehakse lapse põlvnemine mehest kindlaks perekonnaseaduses sätestatud korras.

(9) Käesolevas paragrahvis ettenähtud kirjaliku nõusoleku sisu ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 18. Naise kunstlik viljastamine pärast abielu
(1) Abielu lahutamisega loetakse mehe nõusolek enda seemnerakkude kasutamiseks, samuti abikaasa nõusolek kunstlikuks viljastamiseks tagasi võetuks.

(2) Naise saab kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa seemnerakkudega, kui mees annab selleks uue kirjaliku nõusoleku vastavalt käesoleva seaduse § 171 lõikele 1.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 19. [Kehtetu - RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]
§ 20. Naise kunstlik viljastamine pärast mehe surma
Naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast partnerannetuses osalenud mehe surma, kellelt pärinevad seemnerakud, on keelatud.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
§ 21. Vallalise naise kunstlik viljastamine konkreetse mehe seemnerakkudega
[Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
§ 22. Vallalise naise kunstlik viljastamine doonori seemnerakkudega
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]
(1) [Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) [Kehtetu - RT I 2009, 60, 395 - jõust. 01.07.2010]

§ 23. Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele
(1) Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele on lubatud, kui naise viljastamine muul viisil ei ole võimalik.

(2) Doonor, kellelt pärineb munarakk, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toiminguks andma kirjaliku nõusoleku. Nõusoleku andmise eelselt tuleb doonorit teavitada doonorlusega seotud riskidest tervisele. Doonori nõustamise kohta koostatakse nõustamisprotokoll, järgides § 10 lõigetes 2 ja 3 toodud nõudeid. Doonor võib nõusoleku igal ajal kuni munaraku eemaldamise protseduuri alguseni tagasi võtta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud alusel tohib teisele naisele üle kanda kuni 35-aastaselt naiselt pärinevast munarakust loodud embrüo. Kunstlikku viljastamist sooviva naise nõusolekul, kui doonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane, võib munarakudoonor olla vanem kui 35 aastat.

(4) Võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine on lubatud pärast külmutamist ja kuuekuulist säilitamist, välja arvatud juhul, kui naine soovib embrüo siirdamist varem, olles eelnevalt teavitatud sellega kaasnevatest riskidest.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 24. Lapse põlvnemine võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmise korral
Käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse §-le 83 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Lapse põlvnemine isast või teisest vanemast tehakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 171 ja 172.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 25. Sugurakkude doonorlus
(1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane (välja arvatud § 23 lõikes 3 sätestatud juhul) vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]
Parandusettepanek: (1) Spermadoonor võib olla iga täisealine kuni 40-aastane ja munarakudoonor iga täisealine kuni 35-aastane (välja arvatud § 23 lõikes 3 sätestatud juhul) vaimselt ja füüsiliselt terve isik, kes on andnud nõusoleku oma sugurakkude loovutamiseks kunstliku viljastamise tarvis ning sõlminud selleks kirjaliku lepingu. Vanuseline piirang ei rakendu partnerannetusena antud sugurakudoonorluse korral.
Põhjendus: Last ühiselt saada soovivate partnerite puhul on määravaks käesolevas seaduses toodud naise vanusekriteerium, milleni on lubatud kunstliku viljastamise kasutamine ja vastastikkusel nõusolekul on meditsiiniliselt ka vanemate kui 35 aastaste naiste munarakkude ning vanemate kui 40 aastaste meeste seemnerakkude kasutamine kunstlikuks viljastamiseks efektiivne ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud lähenemine ja praktika. Samuti ei rakendatud sellist vanusepiirangut varasema KVEKS redaktsiooni kohaselt partnerannetuse korral. Doonorite valikut käsitlevad nii RKESS kui selle alusel kehtestatud doonori valiku määrus (Tervise- ja tööminister m 12, 18.03.2015). Nimetatud määruse § 3 lg 3 kohaselt ei rakendata doonori valimise kriteeriume autoloogsetele doonoritele ja partnerannetuse korral. Seega võiks ka KVEKS selle erisuse selgelt määratleda, et vältida võimalikku vale tõlgendust.

See tähendab, et partnerannetuse puhul seadusest tulenevaid doonori valiku nõudeid ei rakendata ja partnerannetuse puhul ei ole ei ole ka sperma annetusel vanuselist ülempiiri.

(2) [Kehtetu - RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]

(3) Sugurakke ei ole lubatud kasutada kunstlikuks viljastamiseks, kui doonor ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut, enne igakordset sugurakkude loovutamist läbinud nõutavat tervisekontrolli või spermadoonoril on sperma loovutamisest möödunud vähem kui kuus kuud.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

(4) Sugurakkude doonori valimise nõuded, annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord on sätestatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 26. Anonüümse ja mittepartnerist doonori õigused ja kohustused
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(1) Anonüümsel doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) anonüümseks doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.

(2) Anonüümne ja mittepartnerist doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.

(3) Anonüümsel doonoril ei ole õigust seada enda loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.

(4) Anonüümsel ja mittepartnerist doonoril ei ole õigust nõuda ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.

(5) Anonüümsel ja mittepartnerist doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

§ 27. Anonüümse doonori isikuandmete avaldamine
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata anonüümse doonori isikuandmeid.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada anonüümse doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 28. Lapse õigus saada teada oma kunstlikku eostatust
(1) Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul on õigus pöörduda perekonnaseisuasutusse, et saada andmeid oma kunstliku eostatuse kohta.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on sündinud anonüümse doonori sugurakkudega eostatult, avaldatakse talle andmed anonüümse doonori kohta vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõikele 2.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

4. peatükk
KEHAVÄLISELT LOODUD EMBRÜO KAITSE
§ 29. Munaraku kehavälise viljastamise eesmärk
Kehaväliselt on lubatud viljastada munarakku üksnes eesmärgiga see naisele üle kanda.

§ 30. Embrüo külmutamine
(1) Kehaväliselt loodud embrüot võib külmutada ja säilitada külmutatuna kuni seitse aastat.
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 01.01.2009]
Parnadusettepanek: kehaväliselt loodud embrüot võib külmutada ja säilitada külmutatuna kuni naise 51. aastaseks saamiseni.
Põhjendus: Arvestades, et käesolevas seaduses toodud sätte kohaselt on kunstlikult lubatud viljastada kuni 51-aastast teovõimelist naist tema enda soovil, siis võib ka embrüote säilitamine kesta kuni mainitud vanuseni, arvestades, et külmutatud embrüo kvaliteeti külmutatud staadiumis möödunud aastate arv ei mõjuta. Samuti on nooremas eas naisel saadud embrüod potentsiaalselt parema raseduse ja elussünni saavutamise tõenäousega ja kui naisel oli meditsiiniliselt näidustatud kunstliku viljastamise kasutamine ning naine soovib saada lapsi rohkem kui üks, siis on ka nooremas eas saadud embrüote säilitamine edaspidiseks igati mõistlik ning ka kulutõhusam. Seaduse praegune sõnastus on kehtinud aastast 2008 ning vahepealse enam kui 10 aasta jooksul on oluliselt täiustunud embrüote külmutamise metoodika ning lähtudes rahvusvahelistest teadusuuringutest, siis ei mõjuta embrüote külmsäilitamise kestus kunstliku viljastamise tulemuslikkust. (Ma Y, Liu X, Shi G, Liu Y, Zhou S, Hou W, Xu Y. Storage Time of Cryopreserved Embryos and Pregnancy Outcomes: A Dose-Response Meta-Analysis. Geburtshilfe Frauenheilkd. 2021 Mar;81(3):311-320. doi: 10.1055/a-1326-1830. Epub 2021 Mar 5. PMID: 33692592; PMCID: PMC7938942.)

(2) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja möödumist ei ole embrüo naisele üle kantud, kasutatakse seda teaduslikuks uurimistööks või hävitatakse.

§ 31. Embrüo kasutamine
(1) Kehaväliselt säilitatavat embrüot võib kasutada:
1) naisele ülekandmiseks käesolevas seaduses ettenähtud korras;
2) teaduslikuks uurimistööks käesoleva seaduse §-s 32 ettenähtud tingimustel.

(2) Naisele võib ühe kunstliku viljastamise jooksul üle kanda kuni kolm embrüot, mis on loodud samadelt isikutelt pärinevatest sugurakkudest.

(3) Tehingud embrüoga on keelatud.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 32. Embrüo kasutamine teaduslikuks uurimistööks
(1) Teaduslikuks uurimistööks võib kasutada embrüot, mida ei ole kunstliku viljastamise edukuse nimel või lapse ja ema tervise huvides naisele üle kantud, samuti embrüot, mis on osutunud liigseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 või § 30 lõikes 2 nimetatud asjaoludel.

(2) Embrüo kasutamiseks teaduslikuks uurimistööks peab olema isikute nõusolek, kellelt sugurakud pärinevad.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 33. Teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo ülekandmise keeld
Teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo ülekandmine naisele on keelatud.

§ 34. Embrüo hoidmise või kasutamise tähtaeg
Käesoleva seaduse §-des 31 ja 32 ettenähtud alustel võib embrüot hoida või kasutada kuni 14 päeva jooksul pärast munaraku viljastumist. Embrüote säilitamine või kasutamine pärast nimetatud aja möödumist on keelatud. Nimetatud tähtaja hulka ei loeta aega, mil embrüo oli vastavalt käesoleva seaduse §-le 30 külmutatud.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 35. Keelatud toimingud embrüoga
Naise kunstliku viljastamisega seoses on keelatud:
1) viljastada munarakk kunstlikult sellise seemnerakuga, mis on välja valitud selles sisalduva sugukromosoomi järgi, välja arvatud juhud, mil sugurakk on välja valitud, hoidmaks ära lapse haigestumist raskesse soolisse pärilikku haigusesse;
2) luua viljastatud munaraku tuuma asendamise teel mõne teise embrüo, loote, elava või surnud inimese keharakuga selle embrüo, loote, elava või surnud inimesega samase päriliku informatsiooniga embrüo;
3) liita üheks rakuühenduseks erineva päriliku informatsiooniga embrüod, millest vähemalt üks on inimembrüo, või liita inimembrüoga rakk, mis sisaldab teistsugust pärilikku informatsiooni kui embrüo rakud ja mis võib koos sellega edasi areneda;
4) luua arenemisvõimeline embrüo inimese munaraku viljastamisega looma seemnerakuga või looma munaraku viljastamisega inimese seemnerakuga.

41. peatükk
KEHAVÄLISE VILJASTAMISE HÜVITIS
§ 351. Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste ja nendega seonduvate ravimikulude hüvitamine
[RT I 2008, 25, 163 - jõust. 05.07.2008]
Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused ning nendega seonduvad ravimikulud hüvitatakse ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

5. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 36. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 37. Paragrahvi 10 rakendamine
Käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud registreerimistõendi numbri asemel võib kuni arsti tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras registreerimiseni kasutada arstikoodi.
[RT I 2003, 18, 102 - jõust. 07.03.2003]

§ 38. Rakendussätted
(1) Käesoleva seaduse § 351 kohaldatakse alates 2006. aasta 1. jaanuarist.

(2) 2006. aasta kohta taotletud kehavälise viljastamise hüvitisi makstakse välja alates 2007. aasta 1. veebruarist kuni 2007. aasta 1. aprillini.
[RT I 2006, 32, 245 - jõust. 01.09.2006]

Riigi Teat
Väljaandja:
Tervise- ja tööminister
Akti liik:
määrus
Teksti liik:
terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:
24.01.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:
RT I, 21.01.2022, 13
aja
Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord
Vastu võetud 18.03.2015 nr 12
RT I, 20.03.2015, 3
jõustumine 23.03.2015
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Määrus kehtestatakse rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel.
§ 1.   Reguleerimisala
  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse raku-, koe- ja elundidoonorite valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonoritele ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord.
  (2) Käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid kohaldatakse sugurakudoonorite valimisele, välja arvatud käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud juhul.
§ 2.   Mõisted
  (1) Allogeenne doonor on käesoleva määruse tähendus isik, kellelt eemaldatakse rakud, koed või elund siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks teisele isikule.
[RT I, 21.01.2022, 2 - jõust. 24.01.2022]
  (2) Autoloogne doonor on käesoleva määruse tähenduses isik, kellelt eemaldatud rakke ja kudesid kasutatakse siirdamiseks, uudse ravimi tootmiseks või haiglaerandi ravimi valmistamiseks talle endale.
[RT I, 21.01.2022, 2 - jõust. 24.01.2022]
  (3) Partnerannetus on käesoleva määruse tähenduses sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kes avaldavad, et neil on intiimsuhe.
Muudatusettepanek: annetus mehe ja naise vahel asendada sõnastusega: annetus partnerite vahel.
Põhjendus: Naispaari puhul võib olla meditsiiniline vajadus kasutada naise kunstlikuks viljastamiseks naise naispartneri või naissoost abikaasa munarakke. KVEKS uue redaktsiooni parandusettepanek võimaldab sugurakuannetust ka naispaari puhul.
  (4) Otsene kasutamine on käesoleva määruse tähenduses olukord, kus rakud või koed annetatakse ning neid kasutatakse siirdamiseks ilma neid säilitamata.
  (5) Mitteotsene kasutamine on käesoleva määruse tähenduses olukord, kus rakud või koed annetatakse ning neid säilitatakse enne siirdamist.
  (6) Siirik on käesoleva määruse tähenduses siirdamiseks ettenähtud rakud, koed või elund.
§ 3.   Doonori valimise põhikriteeriumid
  (1) Doonori valimisel tuleb dokumenteeritult hinnata asjaolusid, mis võivad ohustada doonori ja retsipiendi tervist ning annetatavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti ja ohutust.
  (2) Isiku sobivus doonoriks tehakse kindlaks isiku täidetud ankeedi, läbiviidava intervjuu, isiku füüsilise läbivaatuse, anamneesi, varasema riskikäitumise, laboratoorsete uuringute, surnud isiku puhul surmajärgse läbivaatuse ja mis tahes muu asjakohase uuringu kaudu. Surnud doonori puhul viiakse võimaluse korral läbi intervjuu rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 17 lõikes 3 ja § 18 lõikes 1 nimetatud isikutega.
  (3) Doonori valimise kriteeriume ei rakendata autoloogsetele doonoritele ja partnerannetuse korral. Kui eemaldatud rakud ja koed kuuluvad säilitamisele või töötlemisele, tuleb teha käesoleva määruse §-s 7 nimetatud uuringud välja arvatud geneetilised uuringud.

  (4) Autoloogse doonori rakkude või kudede ja partnerannetuse sugurakkude käitlemisel tuleb teha laboratoorsed uuringud nakkustekitajate markerite tuvastamiseks informatiivsel eesmärgil, et vältida ristsaastumise ohtu ja ohtu käitleja personalile. Positiivsed uuringutulemused ei takista kudede või rakkude või nendest saadud toodete säilitamist, töötlemist ja siirdamist, kui on välja töötatud ja olemas eraldi säilitamissüsteem, milles on tagatud teiste siirikutega ristsaastumise ohu puudumine, lisaainetega saastumise ja segiajamise ohu puudumine.

  (5) Sõltuvalt annetatavatest rakkudest, kudedest või elunditest ning isiku füüsilisest ja tervislikust seisundist loetakse isik doonoriks, kui on saadud isiku nõusolek või on välja selgitatud isiku eeldatav tahe ning puuduvad käesoleva määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumid.
  (6) Konkreetsel juhtumil võib pädeva isiku tehtud dokumenteeritud riskianalüüsi alusel kalduda kõrvale määruse §-des 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumitest.
§ 4.   Surnud isiku rakkude ja kudede annetamist välistavate kriteeriumite loetelu
  Surnud isik arvatakse rakkude ja kudede doonorlusest välja, kui lahkamine ei anna teavet surma põhjuse kohta ja surma põhjus on teadmata või kehtib üks alljärgnevatest kriteeriumitest:
  1) teadmata põhjusega haiguse kunagine esinemine;
  2) pahaloomulise kasvaja olemasolu või varasem esinemine, välja arvatud esmane basaalrakk-kartsinoom, emakakaela in situ kartsinoom ja mõned kesknärvisüsteemi esmased kasvajad, mida tuleb hinnata vastavalt teaduslikele tõendusmaterjalidele. Pahaloomulise kasvajaga doonoreid võib hinnata ja kaaluda sarvkesta annetuseks, välja arvatud need, kellel on võrkkestakasvaja, hematoloogiline kasvaja või silma eesmise osa pahaloomuline kasvaja;
  3) prioonide põhjustatud haiguste edasikandumise oht. Sellises ohus on:
a) inimesed, kellel on diagnoositud Creutzfeldt-Jakobi tõbi või Creutzfeldt-Jacobi tõve variant või kelle perekonnas on esinenud mitteiatrogeenset Creutzfeldt-Jakobi tõbe;
b) inimesed, kellel on esinenud kiiresti arenevat dementsust või närvisüsteemi degenereerivat haigust, sealhulgas teadmata päritoluga haigust;
c) inimese ajuripatsist pärinevate hormoonide retsipiendid, sarvkesta, skleera ja kõvakesta siirde retsipiendid ning inimesed, kellele on tehtud neurokirurgilisi operatsioone, kus kasutati kõvakesta;
  4) süsteemne nakkus, mis annetamise ajal ei ole kontrolli all, sealhulgas bakteriaalsed haigused, süsteemsed viirus-, seen- või parasiitnakkused või märkimisväärne paikne infektsioon annetatavates rakkudes, kudes ja elundites. Bakteriaalse septitseemiaga doonoreid võib hinnata ja kaaluda silmakudede ja -rakkude annetuseks, kuid ainult juhul, kui sarvkesta säilitamine toimub orgaanilises kultuuris, et oleks võimalik tuvastada koe võimalikku bakteriaalset saastatust;
  5) HIVi, ägeda või kroonilise B-hepatiidi, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul, C-hepatiidi ja HTLV I/II varasem esinemine, kliinilised tunnused või laboratoorsete tõendite olemasolu, nimetatud nakkushaiguste edasikandumise oht või riskifaktorite ilmnemine;
  6) kroonilise, süsteemse autoimmuunhaiguse varasem esinemine, millel võib olla kahjulik mõju võetavate rakkude, kudede või elundite kvaliteedile;
  7) käesoleva määruse §-s 8 sätestatud tingimustele vastava vereproovi puudumine;
  8) ravi immuunsupressiivsete ainetega, kui ravi lõpust on rakkude, kudede või elundite annetamise hetkel möödas vähem kui 90 kalendripäeva;
  9) doonori keha läbivaatuse käigus tuvastatud füüsilised märgid, mis viitavad nakkushaiguste ülekandumise ohule;
  10) kokkupuude tsüaniidi, plii, elavhõbeda, kulla või muu ainega, mis võib retsipiendile edasi kanduda tervist ohustada võivas annuses;
  11) hiljutine nõrgestatud elusviirusega vaktsineerimine, mille puhul arvestatakse edasikandumisohuga;
  12) siirdamine, mille puhul on kasutatud ksenotransplantaate.
§ 5.   Elusdoonori rakkude, kudede ja elundite doonorlust välistavad kriteeriumid
  (1) Elusdoonor välja arvamisel rakkude, kudede või elundite doonorlusest kohaldatakse käesoleva määruse §-s 4 sätestatud surnud isiku rakkude ja kudede annetamist välistavaid kriteeriume.
  (2) Sõltuvalt annetatavatest rakkudest, kudedest või elunditest võib käitleja kehtestada täiendavaid elusdoonorlusest väljaarvamise kriteeriume.
§ 6.   Isiku sugurakkude doonorlust välistavate kriteeriumite loetelu
  (1) Isik arvatakse sugurakkude doonorlusest välja, kui tal esineb üks alljärgnevatest:
  1) HIV;
  2) äge või krooniline B-hepatiit, välja arvatud tuvastatud immuunsusega isikute puhul;
  3) C-hepatiit;
  4) süüfilis;
  5) klamüdioos;
  6) HTLV I/II;
  7) tsüstiline fibroos ja teised autosoom-retsessiivsed haigused;
  8) fragiilse X-i sündroom ja teised X-liitelised retsessiivsed haigused;
  9) muu geneetiline haigus;
  10) multifaktoraalne arengurike või sündroom;
  11) kromosoomimuutused, mis võivad põhjustada suure tõenäosusega tasakaalustamata kromosoomimuutusi.
  (2) Sugurakudoonoril tuleb teha doonori perekonnas teadaolevate pärilike haiguste või doonori etnilisest taustast tulenevate pärilikke haigusi põhjustavate autosoom-retsessiivsete geenide geneetiline sõeluuring haiguste edasikandumise ohu hindamiseks. Retsipiendile tuleb edastada kogu teave pärilike haigustega seonduvate ohtude ning ohtude vältimiseks rakendatavate meetmete kohta.
§ 7.   Doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu
(1) Miinimumnõudena tuleb doonorile teha laboratoorsed uuringud järgmiste nakkustekitajate markerite tuvastamiseks:
  1) HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehad;
  2) B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc antikehad;
  3) C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehad;
  4) aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema pallidum’i antikehad;
  5) HTLV I/II tuvastamiseks antikehade uuring doonoritele, kes ise või kelle seksuaalpartnerid elavad või pärinevad suure levimusega piirkonnast või kui doonori vanemad pärinevad nimetatud piirkondadest.
(2) Sugurakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringutele teha uuringud Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis’e ja Chlamydia trachomatis’e esinemise tuvastamiseks, perifeerse vere kromosomaalne uuring ning molekulaargeneetiline testimine tsüstilise fibroosi suhtes. Hankimise eest vastutava või pädeva isiku dokumenteeritud hinnangu alusel võib Trichomonas vaginalis’e uuringut mitte nõuda, kui sugurakud tuuakse sisse riigist, kus selle testimist ei nõuta.

Muudatusettepanek: Sugurakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringutele teha uuringud Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis’e ja Chlamydia trachomatis’e esinemise tuvastamiseks. Anonüümsele ja mittepartner annetajast sugurakudoonorile tuleb lisaks teha perifeerse vere kromosomaalne uuring ning molekulaargeneetiline testimine tsüstilise fibroosi suhtes. Hankimise eest vastutava või pädeva isiku dokumenteeritud hinnangu alusel võib Trichomonas vaginalis’e uuringut mitte nõuda, kui sugurakud tuuakse sisse riigist, kus selle testimist ei nõuta.
Põhjendus Sõnastus käsitleb selgemalt doonorite käsitluse erisusi.

(3) Munarakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud uuringutele teha uuringud fragiilse X-i sündroomi suhtes.
Muudatusettepanek: Anonüümsele ja mittepartner annetajast munarakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud uuringutele teha uuringud fragiilse X-i sündroomi suhtes.
Põhjendus: Sõnastus käsitleb selgemalt doonorite käsitluse erisusi.
  (4) Kui HBc antikehad on positiivsed ja HBs antigeen on negatiivne, on vajalikud edasised uuringud koos riskianalüüsiga, et määrata kindlaks rakkude, kudede või elundite vastavus kliinilise kasutamise nõuetele.
  (5) Sõltuvalt riskianalüüsist võib käitleja sugurakudoonorile teha täiendavaid laboratoorseid uuringuid üle kanduda võivate nakkustekitajate ja geneetiliste haiguste suhtes.
§ 8.   Laboratoorsete uuringute tegemise tingimused ja kord
  (1) Kui doonor on kaotanud verd ja talle on 48 tunni jooksul enne vereproovi võtmist kantud üle verd, verekomponente või kolloide või tunni aja jooksul enne vereproovi võtmist kantud üle kristalloide, võib vereproov olla verelahjenduse tõttu kehtetu. Sellisel juhul tuleb hinnata vereproovide lahjendusastet. Käitleja võib aktsepteerida rakke, kudesid ja elundeid rohkem kui 50% plasmalahjendusega doonorilt ainult juhul, kui kasutatav uuringumeetod on plasmalahjenduse jaoks valideeritud või kui on olemas enne ülekande tegemist võetud proov.
  (2) Surnud doonori puhul peab vereproov olema võetud vahetult enne surma või hiljemalt 24 tundi pärast isiku surma.
  (3) Elusdoonorilt, välja arvatud luuüdi tüvirakkude ja perifeersete vereloome tüvirakkude doonorilt, tuleb proovid laboratoorseteks uuringuteks võtta hankimise ajal või seitsme päeva jooksul pärast hankimist. Kui elusdoonori rakke ja kudesid on võimalik säilitada pikka aega, on nõutavad kordusproov ja -uuring 180 päeva möödumisel. Kui vereproovi uuritakse täiendavalt nukleiinhappe amplifikatsiooni tehnika abil HIV, HBV ja HCV suhtes, võib kordusuuringu ära jätta. Kordusuuringu võib ära jätta ka siis, kui käitlemine hõlmab nimetatud viiruste jaoks valideeritud inaktiveerimisetappi.
[RT I, 27.10.2015, 9 - jõust. 30.10.2015]
  (4) Luuüdi ja perifeersete vereloome tüvirakkude kogumise korral tuleb vereproov uurimiseks võtta 30 päeva jooksul enne nende hankimist.
  (5) Sugurakkude annetamisel tuleb vereproov välja arvatud geneetilisteks uuringuteks võtta annetuse ajal, välja arvatud partnerannetuse korral.
  (6) Partnerannetuse puhul (mitteotsene kasutamine) tuleb vereproovid võtta kolme kuu jooksul enne esimest annetust. Sama doonori järgmiste annetuste puhul tuleb vereproovid võtta mitte hiljem kui 24 kuud pärast eelmise proovi võtmist.
  (7) Seemnerakkude annetused, välja arvatud partnerannetused, pannakse karantiini vähemalt 180 päevaks, misjärel on nõutav kordusuuring. Kui vereproovi uuritakse täiendavalt nukleiinhappe amplifikatsiooni tehnika abil HIV, HBV ja HCV suhtes, võib kordusuuringu ära jätta. Kordusuuringu võib ära jätta ka siis, kui käitlemine hõlmab nimetatud viiruste jaoks valideeritud inaktiveerimisetappi.
[RT I, 27.10.2015, 9 - jõust. 30.10.2015]
  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud vereproovi uuringud tehakse doonori seerumist või plasmast ja neid ei tohi asendada teistest vedelikest või eritistest tehtavate uuringutega, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt kliiniliselt põhjendatud ja kasutatakse sellise vedeliku jaoks valideeritud laboratoorset uuringut.
  (9) Doonormunarakkudest loodud embrüote siirdamine on lubatud ilma eelneva karantiinita, kui selleks on retsipiendi kirjalik nõusolek.