Vastus Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Rahandusministeerium

E-post: [email protected]

Koopia: kõik osapooled

Teie: 18.09.2024 nr 1.1-10.1/4134-1

Meie: 24.10.2024

Vastuskiri Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edastamisele

Raha Hoiu-Laenuühistu TuÜ nõustub täielikult EHLÜL seisukohaga ja jääb samale arvamusele.

Täiendavalt lisame alljärgneva.

1) Viimasel kohtumisel hoiu-laenuühistutega pakkus hr Thomas Auväärt, et Eesti Panga

esindaja on välja toonud soovituse, et hoiu-laenuühistud asuksid „skeemitama“ ning

viiksid kõik hoiused üle osakapitali. Kõigi ühistute esindajad olid sellest hämmingus, kuna

selline soovitus ei ole kõlbeline. Juhime tähelepanu, et hr Thomas Auväärt on aastaid

teinud väljaütlemisi ning astunud samme, et eesti inimeste seaduslik ühistegevus

likvideerida. Väidetavalt kaitstakse eesti inimeste ehk ühistute osanike hoiuseid, kuid

ühistute viimist pankrotti kuue kuuga seaduseelnõus ettenähtud piirangute ja

regulatsioonide tagajärjel (nt reklaamikeeld, uute liikmete kaasamise keeld, ühistupanga

karmid nõuded, kapitali kaasamise keeld jne) ei saa pidada osanike kaitsmiseks. Seega

palume Rahandusministeeriumil läbi viia haldusmenetlus/järelevalvemenetlus ning

selgitada välja, kes (nt Thomas Auväärt) on saanud rahalist või mitterahalist kasu sellise

tulihingelise eestvedamise eest, mis viib järgmise kuue kuu jooksul (väike)ühistud

pankrotti nagu seaduseelnõus must-valgelt on kirjas.

2) 2023. aastal hoiu-laenuühistu eelnõu ettevalmistamisel kogusid hoiu-laenuühistud oma

osanikelt allkirju lõpetamaks eelnõu ettevalmistamine, millega ühistud sisuliselt

likvideeritakse/viiakse pankrotti, ning see ühispöördumine esitati Rahanduskomisjoni.

Sellega näidati, et liikmed ei soovi seaduse muudatust, nad on teadlikud ühistu

tegevuspõhimõtetest ega soovi ühistute likvideerimist. Seega jääb täiesti arusaamatuks,

keda soovitakse selle seaduseelnõuga kaitsta. Veelgi enam, tegemist ei ole osanike vara

kaitsmisega, kui 2025. aasta jooksul tuleb ühistutel pankrot välja kuulutada, kuna senist

tegevust ei ole võimalik aasta ajaga tavapärase majandamisega lõpetada.

3) Seadusesse lisatakse eraldi peatükk 81, mis hakkab käsitlema hoiu-laenuühistute

pankrotti (!). Seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ (lk 67 jj) tuuakse välja, et uus seadus

viib ühistud pankrotti/likvideerimiseni (toodud välja, et väiksemad ühistud on sunnitud

“tegevuse lõpetama“, kuna „nõuded on nende jaoks liiga koormavad“). Millal kavatseb

riik tahtlikult ja teadlikult tekitatud kahjud osanikele ja millises ulatuses? Rakendub

riigivastutus.

4) Lisatavasse pankroti peatükki tuleb eelnõu kirjutajal lisada, et ühistute juhtorganid

ei vastuta tulenevalt uue seaduse vastu võtmisest ühistu pankroti eest, kuna

juhtorganitel puudub igasugune objektiivne võimalus välistada väikese ühistu

pankrotti. Eelnõus on välja toodud, et § 471 lg-ga 3 nähakse ette, et 31. detsember

2025. a seisuga tuleb ühistul „sisuliselt teenuste pakkumine lõpetada“. Ühe aastaga

lõpetada ühistu senine tegevus ei ole reaalselt rakendatav. Üleminekuperiood peab olema

vähemalt viis aastat, et ühistu saaks tegevuse lõpetada oma tavapärase majandamise

tulemusena käesoleva seaduse raames. Hoiu-laenuühistu kui finantseerimisasutuse

tegevuse lõpetamine riigi poolt sunniga sisuliselt päeva pealt ning seejärel vastutuse

jätmine juhatusele, on riigi poolt halvas usus käitumine ja pahatahtlik tegevus.

5) Hoiu-laenuühistu seadusest tulenevalt tekib hoiu-laenuühistu vara tema liikmete

osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike

omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. Hoiu-laenuühistu

osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. See tähendab, et ühistu ei saa kaasata

raha nagu krediidiasutused, kellel puuduvad vara kaasamiseks igasugused piirangud.

Ühistu vara tekib üksnes tema liikmetelt saadust. Seaduseelnõuga keelustatakse

01.01.2025 reklaam ning 01.07.2025 uute liikmete vastu võtmine. See tähendab, et

sisuliselt järgmise kuue kuu jooksul tekibki ühistute pankrot, kuna tegevust pole võimalik

jätkata ega ühistut ühistupangaks ümber kujundada. Ühistupangaks ümber kujundamine

nõuab suurel hulgal uusi rahalisi vahendid, mida käesoleva eelnõu kontekstis ei ole

võimalik saavutada.

6) Tegemist on valeväitega, et ühistu kaasab raha avalikkuselt. Ühistu liige on ühistu osanik

(osamakse 30 eurot, mis annab ühe hääle) ning hoiuste kaasamine toimub ainult ühistu

osanikelt, mitte avalikkuselt. Sisuliselt luuakse seaduseelnõuga olukord, kus osanik

justkui ei tohi enam ühistut finantseerida. Sellisel juhul tuleks luua võrdsed tingimused ja

keelustada ka teiste äriühingute osanikel ilma Finantsinspektsiooni vastava loata oma

ettevõttesse investeerimine. Kuna käesoleval ajal kehtiv hoiu-laenuühistu seadus näeb

ette, et hoiuste kaasamine saab toimuda ainult liikmetelt (osanikelt), aga teiste äriühingute

osanikel puuduvad igasugused piirangud enda äriühingusse laenude andmisel, siis tuleks

muuta ka teisi seadusi, st sätestada, et osanik ei või äriühingusse raha paigutada, kui

puudub Finantsinspektsiooni tegevusluba.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Alar East Raha Hoiu-Laenuühistu TuÜ juhatuse esimees

Rahandusministeerium

E-post: [email protected]

Koopia: kõik osapooled

Teie: 18.09.2024 nr 1.1-10.1/4134-1

Meie: 24.10.2024

Vastuskiri Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edastamisele

Raha Hoiu-Laenuühistu TuÜ nõustub täielikult EHLÜL seisukohaga ja jääb samale arvamusele.

Täiendavalt lisame alljärgneva.

1) Viimasel kohtumisel hoiu-laenuühistutega pakkus hr Thomas Auväärt, et Eesti Panga

esindaja on välja toonud soovituse, et hoiu-laenuühistud asuksid „skeemitama“ ning

viiksid kõik hoiused üle osakapitali. Kõigi ühistute esindajad olid sellest hämmingus, kuna

selline soovitus ei ole kõlbeline. Juhime tähelepanu, et hr Thomas Auväärt on aastaid

teinud väljaütlemisi ning astunud samme, et eesti inimeste seaduslik ühistegevus

likvideerida. Väidetavalt kaitstakse eesti inimeste ehk ühistute osanike hoiuseid, kuid

ühistute viimist pankrotti kuue kuuga seaduseelnõus ettenähtud piirangute ja

regulatsioonide tagajärjel (nt reklaamikeeld, uute liikmete kaasamise keeld, ühistupanga

karmid nõuded, kapitali kaasamise keeld jne) ei saa pidada osanike kaitsmiseks. Seega

palume Rahandusministeeriumil läbi viia haldusmenetlus/järelevalvemenetlus ning

selgitada välja, kes (nt Thomas Auväärt) on saanud rahalist või mitterahalist kasu sellise

tulihingelise eestvedamise eest, mis viib järgmise kuue kuu jooksul (väike)ühistud

pankrotti nagu seaduseelnõus must-valgelt on kirjas.

2) 2023. aastal hoiu-laenuühistu eelnõu ettevalmistamisel kogusid hoiu-laenuühistud oma

osanikelt allkirju lõpetamaks eelnõu ettevalmistamine, millega ühistud sisuliselt

likvideeritakse/viiakse pankrotti, ning see ühispöördumine esitati Rahanduskomisjoni.

Sellega näidati, et liikmed ei soovi seaduse muudatust, nad on teadlikud ühistu

tegevuspõhimõtetest ega soovi ühistute likvideerimist. Seega jääb täiesti arusaamatuks,

keda soovitakse selle seaduseelnõuga kaitsta. Veelgi enam, tegemist ei ole osanike vara

kaitsmisega, kui 2025. aasta jooksul tuleb ühistutel pankrot välja kuulutada, kuna senist

tegevust ei ole võimalik aasta ajaga tavapärase majandamisega lõpetada.

3) Seadusesse lisatakse eraldi peatükk 81, mis hakkab käsitlema hoiu-laenuühistute

pankrotti (!). Seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ (lk 67 jj) tuuakse välja, et uus seadus

viib ühistud pankrotti/likvideerimiseni (toodud välja, et väiksemad ühistud on sunnitud

“tegevuse lõpetama“, kuna „nõuded on nende jaoks liiga koormavad“). Millal kavatseb

riik tahtlikult ja teadlikult tekitatud kahjud osanikele ja millises ulatuses? Rakendub

riigivastutus.

4) Lisatavasse pankroti peatükki tuleb eelnõu kirjutajal lisada, et ühistute juhtorganid

ei vastuta tulenevalt uue seaduse vastu võtmisest ühistu pankroti eest, kuna

juhtorganitel puudub igasugune objektiivne võimalus välistada väikese ühistu

pankrotti. Eelnõus on välja toodud, et § 471 lg-ga 3 nähakse ette, et 31. detsember

2025. a seisuga tuleb ühistul „sisuliselt teenuste pakkumine lõpetada“. Ühe aastaga

lõpetada ühistu senine tegevus ei ole reaalselt rakendatav. Üleminekuperiood peab olema

vähemalt viis aastat, et ühistu saaks tegevuse lõpetada oma tavapärase majandamise

tulemusena käesoleva seaduse raames. Hoiu-laenuühistu kui finantseerimisasutuse

tegevuse lõpetamine riigi poolt sunniga sisuliselt päeva pealt ning seejärel vastutuse

jätmine juhatusele, on riigi poolt halvas usus käitumine ja pahatahtlik tegevus.

5) Hoiu-laenuühistu seadusest tulenevalt tekib hoiu-laenuühistu vara tema liikmete

osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike

omavalitsuste majandusabist, annetustest ja muudest laekumistest. Hoiu-laenuühistu

osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. See tähendab, et ühistu ei saa kaasata

raha nagu krediidiasutused, kellel puuduvad vara kaasamiseks igasugused piirangud.

Ühistu vara tekib üksnes tema liikmetelt saadust. Seaduseelnõuga keelustatakse

01.01.2025 reklaam ning 01.07.2025 uute liikmete vastu võtmine. See tähendab, et

sisuliselt järgmise kuue kuu jooksul tekibki ühistute pankrot, kuna tegevust pole võimalik

jätkata ega ühistut ühistupangaks ümber kujundada. Ühistupangaks ümber kujundamine

nõuab suurel hulgal uusi rahalisi vahendid, mida käesoleva eelnõu kontekstis ei ole

võimalik saavutada.

6) Tegemist on valeväitega, et ühistu kaasab raha avalikkuselt. Ühistu liige on ühistu osanik

(osamakse 30 eurot, mis annab ühe hääle) ning hoiuste kaasamine toimub ainult ühistu

osanikelt, mitte avalikkuselt. Sisuliselt luuakse seaduseelnõuga olukord, kus osanik

justkui ei tohi enam ühistut finantseerida. Sellisel juhul tuleks luua võrdsed tingimused ja

keelustada ka teiste äriühingute osanikel ilma Finantsinspektsiooni vastava loata oma

ettevõttesse investeerimine. Kuna käesoleval ajal kehtiv hoiu-laenuühistu seadus näeb

ette, et hoiuste kaasamine saab toimuda ainult liikmetelt (osanikelt), aga teiste äriühingute

osanikel puuduvad igasugused piirangud enda äriühingusse laenude andmisel, siis tuleks

muuta ka teisi seadusi, st sätestada, et osanik ei või äriühingusse raha paigutada, kui

puudub Finantsinspektsiooni tegevusluba.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Alar East Raha Hoiu-Laenuühistu TuÜ juhatuse esimees