Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine

EELNÕU

15.08.2023

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse teadustaristu teekaardi koostamise alused ja riikliku tähtsusega taristu

toetuse andmise tingimused.

§ 2. Eesmärk

Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise eesmärk on tõsta riikliku tähtsusega teadustaristu

teaduspõhiste teenuste taset ja jätkusuutlikkust ning suurendada teadustaristu teenuste

kättesaadavust avalikule, era- ja kolmandale sektorile.

§ 3. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses.

1) Teadustaristu on vahendid, sealhulgas laborid, aparatuur, seadmed, teaduskollektsioonid,

arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks, ning nendega seotud tingimused,

oskusteave, inimressurss, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse uute

teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks nii avalikus,

era- kui ka kolmandas sektoris.

2) Riikliku tähtsusega teadustaristu on teadustaristu, mille olulisus Eesti teadussüsteemile,

ühiskonnale ja ettevõtlusele on märkimisväärne ning mille mastaap ja haare on piisavalt suur,

et sellist taristut on võimalikult laialdase mõju saavutamiseks mõistlik ja tõhus keskselt

planeerida, tähtsuse järjekorda seada ja riigi poolt täiendavalt rahastada.

3) Eesti teadustaristu teekaart (edaspidi teekaart) on riikliku tähtsusega teadustaristu

planeerimise vahend. Teekaart on riikliku tähtsusega teadustaristute nimekiri, mis näitab

riikliku tähtsusega teadustaristute hetkeseisu ja mis võetakse pikaajaliste strateegiliste otsuste

(sh toetuste eraldamise) aluseks. Teekaardil nimetatud teadustaristud võivad olla nii füüsilised

objektid, võrgustikstruktuurid kui ka liikmelisused rahvusvahelistes teadustaristutes või

teadustaristu organisatsioonides.

4) Riikliku tähtsusega teadustaristu omanik on asutus või partnerasutustest koosnev Eesti

konsortsium, mis vastutab riikliku tähtsusega teadustaristu eesmärkide täitmise ja

jätkusuutlikkuse eest. Teadustaristu omanikuks saab olla üks või mitu avaliku, era- või

2

kolmanda sektori asutust eeldusel, et omanikeringis on vähemalt üks positiivselt evalveeritud

teadus- ja arendusasutus.

5) Riikliku tähtsusega teadustaristu toetus (edaspidi toetus) on toetus, mis eraldatakse riikliku

tähtsusega teadustaristu tegevustoetuseks, investeeringuteks ja rahvusvaheliste teadustaristute

algatatud teaduskoostöös osalemiseks.

6) „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“

(edaspidi TAIE) fookusvaldkonnad on arengukava raames kinnitatud eelisarendatavad teadus-

ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline võimekus

lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid. Arengukava fookusvaldkondi on viis:

digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside

väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused; elujõuline Eesti ühiskond, keel ja

kultuuriruum. Esimesed neli fookusvaldkonda, välja arvatud elujõuline Eesti ühiskond, keel ja

kultuuriruum, on nutika spetsialiseerumise valdkonnad.

2. peatükk

JUHTIMINE

§ 4. Eesti Teadusagentuur

Eesti Teadusagentuuri ülesanded:

1) moodustada teadustaristu komisjon;

2) korraldada teekaardi uuendamist, sealhulgas koostada metoodika, ajakava, kord ja juhendid; 3) korraldada toetuste taotlemist, hindamist, määramist ja aruandlust.

§ 5. Teadustaristu komisjon

(1) Teadustaristu komisjon on riikliku teadustaristupoliitika nõuandev kogu, mis nõustab Eesti

Teadusagentuuri teekaardi uuendamisel ja toetuste andmisel.

(2) Teadustaristu komisjoni kuuluvad erinevate teadusvaldkondade asjatundjad, Haridus- ja

Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja erasektori esindajad

ning teiste asjaosaliste esindajad lähtuvalt teadustaristu eripärast.

(3) Teadustaristu komisjoni ülesanded:

1) hinnata teekaardi uuendamistaotlusi ning teha Eesti Teadusagentuurile teekaardi

uuendusettepanekuid;

2) kinnitada iga teadustaristu spetsiifilise tegevuse tulemuslikkuse võtmenäitajad;

3) hinnata toetuse taotlusi ja aruandeid ning teha Eesti Teadusagentuurile ettepanekuid

rahastamisotsuste asjus.

(4) Teadustaristu komisjon võib otsuste jaoks vajaliku ekspertiisi tegemiseks moodustada

ekspertkomisjone.

3. peatükk

EESTI TEADUSTARISTU TEEKAART

§ 6. Eesmärk

Teekaardi koostamise eesmärk on koondada kokku tervikpilt riigile esmatähtsatest töötavatest

ja loodavatest teadustaristutest. Teekaardile kuulumine on eeldus, et selles määruses seatud

tingimuste alusel toetust saada.

§ 7. Teekaardi struktuur

3

Teadustaristu teekaardile kuuluvad nii uued kui ka juba töötavad teadustaristu objektid.

Teekaardi teadustaristud on jagatud kahte alamkategooriasse.

1) Eesti teadustaristud – Eestis paiknevad ja Eesti asutuse või asutuste hallatavad teadustaristud,

mis võivad samal ajal täita ka hajusate rahvusvaheliste teadustaristute Eesti keskuste

ülesandeid.

2) Eesti osalus rahvusvahelistes teadustaristutes – rahvusvahelised teadustaristud või

teadustaristu organisatsioonid, kus Eesti on liikmesriik või kus liitumisprotsess on pooleli ning

taristud, kus Eesti ei ole liikmesriik, kuid mille kohta teadustaristu komisjon on teekaarti

uuendades teinud ettepaneku kanda vastav rahvusvaheline teadustaristu või teadustaristu

organisatsioon teekaardile.

§ 8. Teekaardi uuendamine

Teekaarti uuendatakse vähemalt iga viie aasta järel järgmiselt:

1) Teekaardi uuendamise algatab Haridus- ja Teadusministeerium, andes vastava korralduse

Eesti Teadusagentuurile.

2) Eesti Teadusagentuur koostab teekaardi uuendamise korra, vormid ja juhendid, mis

kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

3) Eesti Teadusagentuur kuulutab välja Eesti teadustaristu teekaardi taotluste esitamise tähtaja

ja korraldab teadustaristu komisjoni kaasabil taotluste hindamise.

4) Teadustaristu komisjon juhindub kehtiva teekaardi teadustaristute ja uute ettepanekute

hindamisel käesoleva määruse § 9 ja §10 toodud kriteeriumidest ja nõuetest.

5) Hindamise tulemusena teeb teadustaristu komisjon Eesti Teadusagentuurile teekaardi

uuendamise ettepaneku, esitades teadustaristute kaupa ettepanekud jätkata teadustaristu

teekaardil, lisada teekaardile uus teadustaristu, arvata teadustaristu teekaardilt välja ja/või

kujundada teadustaristu ümber.

6) Eesti Teadusagentuur esitab teekaardi uuendusettepaneku Haridus- ja

Teadusministeeriumile.

7) Teaduspoliitika komisjon ja innovatsioonipoliitika komisjon annavad hinnangu, kuidas

teekaart vastab käesoleva määruse § 6 nimetatud eesmärkidele.

8) Teekaart kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.

§ 9. Hindamiskriteeriumid

Teekaardi uuendamisel tuleb igal teadustaristul, mis on loetletud kehtival teekaardil või pürgib

teekaardile, läbida hindamine. Hindamiskriteeriumid on:

1) teaduslik tase, mida hinnatakse teadustaristuga seostatud kõrgetasemeliste publikatsioonide

alusel;

2) ulatus ja võimalik mõju – teadustaristu teenib ulatuslikult teadlaskonna, ühiskonna ja

ettevõtluse huve, mida näitab ka teadustaristu loomisest ja käigus olemisest huvitatud asutuste

arv;

3) asjakohasus – teadustaristu panustab oluliselt Eesti arenguvajaduste lahendamisesse ning

TAIE arengukava eesmärkide täitmisesse. Kui valdkonna ministeerium kinnitab teadustaristu

olulisust ministeeriumi poliitikaeesmärkide täitmisel, märgitakse koos kinnitusega ka reaalne

panus ja vastutus teadustaristu arendamisel ja käigus hoidmisel;

4) kasutatavus – teadustaristu spetsiifikat arvestavad kasutatavuse mõõdikud, kui on võimalik

eristada avaliku, era- ja kolmanda sektori kasutust;

5) jätkusuutlikkus – teadustaristu juhtimine tagab taristu jätkusuutlikkuse ja majandusliku

toimetuleku;

6) avatud teaduse eesmärkide toetamine – teadustaristu tegevused panustavad teadustööga

seotud protsesside ja väljundite avatud juurdepääsuks.

§ 10. Riikliku tähtsusega teadustaristutele rakenduvad nõuded

4

(1) Teadustaristu kohta avaldatakse Eesti Teadusinfosüsteemis järgmised andmed:

1) teadustaristu kirjeldus, teenuste nimekiri ja juurdepääsutingimused ning kontaktid;

2) teadustaristu tegevuse tulemlikkust kirjeldavad käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktis 2

nimetatud võtmenäitajad.

(2) Kui riikliku tähtsusega teadustaristu kuulub mitmele asutusele, sõlmitakse asutuste vahel

konsortsiumileping, milles lepitakse kokku osapoolte vastutus ja kohustused, teadustaristu

juhtimismehhanism ning juhtasutus.

(3) Strateegilisel tasandil juhib teadustaristut nõukogu, kuhu kuuluvad teadustaristu omanike,

sihtrühmade ja asjakohaste ministeeriumide esindajad. Nõukogu liikmed ei osale teadustaristu

operatiivjuhtimises.

(4) Operatiivset juhtimismehhanismi, sealhulgas teadustaristu juhti ja meeskonda puudutavad

kokkulepped on teadustaristu omaniku pädevuses.

4. peatükk

RIIKLIKU TÄHTSUSEGA TEADUSTARISTU

TOETUSE MÄÄRAMISE TINGIMUSED

§ 11. Toetuse eesmärk

Toetuse eesmärk on Eesti teaduse, ühiskonna ja majanduse arenguks vajalike riikliku

tähtsusega teadustaristute teenuste kättesaadavus nii avalikule, era- kui ka kolmandale sektorile.

§ 12. Toetatavad tegevused

(1) Riikliku tähtsusega teadustaristu tegevustoetus (edaspidi tegevustoetus) on toetus, mis

eraldatakse riikliku tähtsusega teadustaristu tegevuskulude toetamiseks. Toetust saab kasutada

vastavalt konkreetse teadustaristu eripärale ja rahastusmudelile.

(2) Riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringutoetus (edaspidi investeeringutoetus) on riigi

panus investeeringutesse, mis on vajalikud vastava teadustaristu uute teenuste loomiseks,

toimivate teenuste kvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks. Investeeringutoetuse abil toetatakse

investeeringuid maksumusega vähemalt 100 000 eurot. Investeeringutoetusega toetatakse

riigile olulise teadustaristu üksuste projekteerimist, soetamist, terviklikku väljaarendamist või

kaasajastamist, sealhulgas:

1) laboriseadmete ja -aparatuuri ning nende käitamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse

vara soetamist ja täiendamist;

2) teadustaristu projekteerimine, ehitamine või rekonstrueerimine ning käitamiseks vajaliku

materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine;

3) kollektsioonide ja arhiivide, andmebaaside ja muu struktureeritud teabe täiendamine ning

nende käitamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine;

4) Eesti osalusega rahvusvaheliste teadustaristute loomiseks ja nende töös osalemiseks

vajalikud investeeringud.

(3) Rahvusvahelise teadustaristu algatatud teaduskoostöös osalemise toetus (edaspidi

rahvusvahelise teaduskoostöö toetus) on toetus teadus- ja arenduskoostööks, mille on algatanud

rahvusvaheline teadustaristu või teadustaristu organisatsioon, millega Eesti on liitunud

Vabariigi Valitsuse korralduse või otsuse alusel või mille liikmelisus on ratifitseeritud

Riigikogus, ning mis on loetletud kehtival teekaardil. Rahvusvahelise teaduskoostöö toetusest

ei ole lubatud teha investeeringuid.

5

§ 13. Baasteenuste toetamine

(1) Enamiku riikliku tähtsusega teadustaristu teenuste aluseks ja eelduseks on

teadusvaldkondade ülene kvaliteetse akadeemilise andmesidevõrgu teenus ning kõrgjõudlusega

arvutusvõimsuse ja andmete salvestamise teenused. Neid teenuseid ja nendega seotud

investeeringuid toetab Haridus- ja Teadusministeerium otse Eesti Teadusarvutuste

Infrastruktuuri ja Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu kaudu ning vastav toetus ei ole

käesoleva määruse § 12 sätestatud toetuse objekt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud info teenuste ulatuse ja tingimuste kohta on riikliku

tähtsusega teadustaristutele avalikult kättesaadav enne teekaardi hindamise protsessi algust või

toetuse taotlusvooru avanemist.

(3) Käesoleva määruse § 12 lõike 2 toetuse raames ei toetata baasteenuste skoopi kuuluvaid

investeeringuid.

§ 14. Nõuded toetuse taotlusele ja taotlejale

(1) Taotlus esitatakse Eesti teadustaristu teekaardile kantud riikliku tähtsusega teadustaristu

toetuse saamiseks. Iga teadustaristu kohta võib esitada ühe taotluse, mis võib koosneda

tegevustoetuse ja investeeringutoetuse osast. Rahvusvahelise teadustaristu algatatud

teaduskoostöös osalemise toetuse osa saavad lisada käesoleva määruse § 12 lõikes 3 nimetatud

taristud.

(2) Toetuse taotleja on riikliku tähtsusega teadustaristu asutus, kes on taristu omanik,

konsortsiumi puhul juhtasutus.

§ 15. Taotlemise ja hindamise korraldus ning aruandlus

(1) Toetuse taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse korraldab Eesti Teadusagentuur,

lähtudes järgmistest tingimustest:

1) Eesti Teadusagentuuril on õigus seada taotletava toetuse piirmäärad;

2) toetuse taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse korra ning juhendid, sealhulgas

abikõlbulike kulude loetelu koostab Eesti Teadusagentuur.

(2) Eesti Teadusagentuur kooskõlastab korra ja juhendid Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

(3) Teadustaristu komisjon:

1) hindab igal aastal toetuse taotlusi lähtudes taristu senise tegevuse edukusest ja järgmise aasta

planeeritavatest tegevustest ning taristu vastavusest käesoleva määruse § 9 kriteeriumidele ja

käesoleva määruse § 10 nõuetele;

2) teeb Eesti Teadusagentuurile iga taotluse puhul ettepaneku taotlus täielikult rahuldada,

rahuldada osaliselt või mitte rahuldada;

3) saab teha käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktis 2 nimetatud ettepaneku käesoleva määruse

§ 12 nimetatud toetuse osade lõikes;

4) saab põhjendatud juhul teha ettepaneku toetuse maksmine ennetähtaegselt lõpetada.

§ 16. Eelarve

(1) Taotluses esitatakse tegevuste eelarve ja selle jaotumine partnerite vahel.

(2) Toetuse määr on tegevustoetusel ja investeeringutoetusel kokku kuni 70% ning

rahvusvahelise teaduskoostöö toetusel kuni 95%.

6

(3) Eelarve võib tegevustoetuse ja rahvusvahelise teaduskoostöö toetuse puhul sisaldada

kaudseid kulusid kuni 15% ulatuses.

(4) Kui käesoleva määruse §-s 12 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni

määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

(edaspidi üldine grupierandi määrus), preambuli punktidest 48 ja 49 ning artiklist 26, ja sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

5. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 17. Teaduskollektsioonide toetuse taotlemine

Haridus- ja teadusministri 1. aprilli 2011. a määruse nr 11 „Teaduskollektsioonidele esitatavad

nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja

finantseerimise otsustamise tingimused ja kord“ alusel toimub viimane taotlusvoor 2023. a

sügisel, mille alusel teeb ekspertnõukogu ettepaneku teaduskollektsioonide rahastamiseks

2024. aastal. 2024. a toetuste maht liidetakse alates 2024. aastast vastavaid teaduskollektsioone

haldavate asutuste tegevustoetusesse või eraldatakse teadus- ja arendusasutus sihttoetusena.

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja teadusministri 1. aprilli 2011. a määrus nr 11 „Teaduskollektsioonidele esitatavad

nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja

finantseerimise otsustamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

16.08.2023 nr 8-2/23/3583

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik

tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium,

Kultuuriministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium, Välisministeeriumile, positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutused, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Sihtasutus

Eesti Teadusagentuur

Toivo Räim

735 0125

[email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käesolev määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Haridus- ja teadusministri määruse „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine“ kehtestamise

eesmärk on reguleerida Eesti teadustaristu teekaardi koostamist ja riikliku tähtsusega

teadustaristu toetuse määramise tingimusi.

Eesti teadustaristu teekaarti, kui investeeringute planeerimise ja prioritiseerimise vahendit, on

koostatud aastast 2010. Teekaardi alusel on riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid

toetatud alates aastast 2011 ja 24 teadustaristusse on investeeritud kahel möödunud

struktuurivahendite perioodil ligi 63,5 miljonit eurot. Lisaks on algselt institutsionaalse

uurimistoetuse ühe osana (2013–2020) ning perioodil 2021–2023 eraldi meetmena

teadustaristuid toetatud läbi tuumiktaristu toetusmeetme, mille fookuses on olnud taristu

avamine välistele kasutajatele. Tuumiktaristu meetme kaudu toetati teadustaristuid aastatel

2013–2023 kokku 7,5 miljonit euroga.

„Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi:

TAIE arengukava) seab eesmärgiks suurendada teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja

ettevõtluse koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust. TAIE arengukava üks

sambaid on teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine; teine tegevussuund seab eesmärgiks

kindlustada teadustaristu kättesaadavus ja kvaliteet ning toetada taristu avamist ühiskasutuseks.

Määrusega kehtestatavad tingimused panustavad tegevussuuna järgmistesse tegevustesse:

 riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid planeeritakse korrapäraselt uuendatava

tegevuskava alusel ja tagatakse juurdepääs riiklikult olulistele rahvusvahelistele

teadustaristutele;

 teadustaristu haldajatel aidatakse jätkusuutlikku majandamismudelit välja töötada ja

juurutada, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite

akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui ka avalikule

sektorile;

 soodustatakse teadustaristu ühisarendusi koostöös erasektoriga;

 töötatakse välja avatud teaduse ja kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse¹³ tagamise

põhimõtted ja tegevuskava, kindlustades vajalikud repositooriumid ja teenused.

Lisaks eelnevale annavad olulist tausta ja strateegilist suunda 2022. a I pooles koostatud

teadustaristu toetamise põhimõtted1, mille koostas teadustaristu süsteemi kujundamise

töörühm, kuhu olid kaasatud eri tüüpi teadus- ja arendusasutuste, erinevate teadusvaldkondade

ning riigi esindajad. Töörühm arutas teadustaristu teekaardi olemust, ülesehitust ja

hindamiskriteeriumeid ning teadustaristu rahastamisinstrumente. Detailsemaid soovitusi ja

põhimõtteid kogunes rohkem, kuid need koondusid kuue põhilise suunise alla:

1) Teadustaristu teekaart on riikliku tähtsusega teadustaristu strateegilise planeerimise ja

toetusmeetmete kese, mis katab taristu kogu elutsüklit.

2) Teekaardi objektide hindamiskriteeriumide ringi tuleb laiendada, pöörates täiendava

fookuse avatusele, jätkusuutlikkusele ja koostööle ettevõtlusega.

1 https://hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/teadustaristu#teadustaristu-teekaa

3) Teekaardi uuendamine ja hindamine keskendub senisest enam riigi ja asutuste

dialoogile.

4) Teekaarti juhitakse tulemuste kokkuleppimise ja mõistliku halduskoormusega seire

kaudu.

5) Rahastamismeetmed tuleb üksteisega võimalikult hästi joondada ja koondada nad ühtse

juhtimise alla.

6) Riigi huvi teadustaristu planeerimisel ja rahastamisel on kõrge taseme ja mõju

saavutamine võimalikult tõhusal moel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna teadustaristu valdkonna juht dr. Aile Tamm, Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Toivo Räim (7350

125, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusnõunik Sander Pelisaar (735 0261; [email protected]) ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann

Saaliste (735 0214; [email protected]).

Eelnõu koostamisel on Haridus- ja Teadusministeerium konsulteerinud Eesti

Teadusagentuuriga ning teadustaristu valdkonna ekspertidega Eesti teadus- ja arendusasutustes.

2. Eelnõu sisu

Määruse eelnõu koosneb kuuest peatükist. Esimeses peatükis reguleeritakse üldsätted, teises

peatükis reguleeritakse Eesti riikliku tähtsusega teadustaristu süsteemi juhtimisstruktuur.

Kolmandas peatükis sätestatakse Eesti teadustaristu teekaardi eesmärk, struktuur, teekaardi

uuendamise protsess ning hindamiskriteeriumid, mis on aluseks nii teekaardi uuendamise kui

ka rahastamisotsuste puhul. Neljandas peatükis sätestatakse riikliku tähtsusega teadustaristu

toetuse määramise tingimused (hõlmab toetatavaid tegevusi, nõudeid taotlejale ja taotlusele,

taotlus- ja hindamisprotsessi kirjeldust ning taotluse eelarvele seatud tingimusi). Viiendas

peatükis sätestab rakendussäte teaduskollektsioonide toetusmeetme kehtetuks tunnistamise.

Eelnõu peatükk 1. Üldsätted

Eelnõu § 1 – reguleerimisala

Paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala. Kehtestatakse Eesti teadustaristu teekaardi

koostamise alused, protsessi etapid ja riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse andmise

tingimused.

Eelnõu § 2 – eesmärk

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse eesmärk. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise eesmärk

on tõsta Eesti teadustaristu teekaardile kantud teadustaristute ehk riikliku tähtsusega

teadustaristute teaduspõhiste teenuste taset ja jätkusuutlikkust ning suurendada teadustaristu

teenuste kättesaadavust paljudele sihtrühmadele.

Eelnõu § 3 – mõisted

Paragrahvis defineeritakse määruse kontekstis olulised mõisted. Mõistete defineerimisel on

lähtutud TAIE arengukavast ning teadustaristu toetamise põhimõtete koostamise käigus

asjakohaste osalistega eelnevalt valideeritud määratlustest.

Eelnõu peatükk 2. Juhtimine

Eelnõu § 4 – Eesti Teadusagentuur

Eelnõu §-s 4 sätestatakse Eesti Teadusagentuuri ülesanded Eesti teadustaristu süsteemi

elluviimisel. See hõlmab teadustaristu komisjoni moodustamist ja selle töö korraldamist; Eesti

teadustaristu teekaardi uuendamise korraldamist ning riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse

taotlemise korraldamist, sh vastavate tugiprotsesside ning vajalike juhendite ja kordade

kehtestamist.

Eelnõu § 5 – Teadustaristu komisjon

Eelnõu §-s 5 sätestatakse teadustaristu komisjoni kui Eesti teadustaristu valdkonna keskse

strateegilise nõuandva kogu roll. Komisjon nõustab Eesti Teadusagentuuri nii strateegilise

planeerimise tasandil kui toetusmeetme puhul – vastavalt Eesti teadustaristu teekaardi

uuendamisel ning riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse andmisel. Samuti kinnitab komisjon

iga teadustaristu spetsiifilise tegevuse tulemuslikkuse võtmenäitajad.

Komisjon koosneb paljudest osalistest. Riiki esindab kindlasti kaks TAIE arengukava eest

vastutavat ministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium; teised on eri valdkondade teadlased; erasektori vaatenurkade

esindajad ja muud asjaomased, teiste seas näiteks ministeeriumide teadusnõunikud.

Komisjoni ülesanded on mitmetahulised ning võivad vastavalt olukorrale eeldada erinevat

liikmeskonna koosseisu ja taset – seetõttu on komisjonil õigus luua spetsiifilisi tegevusliine või

ülesandeid silmas pidades ekspertkomisjone, kes kujundavad otsuse, mis esitatakse komisjoni

tervikkoosseisule. Näiteks on Eesti teadustaristu teekaarti uuendades mõistlik kaasata

kõrgetasemelisi strateegilisi eksperte, kelle osalus kord viie aasta jooksul on ootuspärane, kuid

kel ei ole komisjoni töövõime huvides mõistlik osaleda rahastusmeetme otsustusprotsessi iga-

aastases seires. Paralleeliks on siin Eesti teadusagentuuri hindamisnõukogu, kus samuti on

valdkondlikud eksperdikogud, kuhu kuuluvad nii hindamisnõukogu liikmed kui ka

väliseksperdid.

Eelnõu peatükk 3. Eesti teadustaristu teekaart

Eelnõu § 6 – Eesmärk

Eesti teadustaristu teekaarti koostatakse eesmärgiga koondada kokku tervikpilt riigi vaates

prioriteetsetest teadustaristutest. Paragrahv sätestab teekaardile kuulumise kui eelduse, et

kvalifitseeruda määruse raames kehtestatavale toetusele.

Eelnõu § 7 – Teekaardi struktuur

Eelnõu §-s 7 sätestatakse Eesti teadustaristu teekaardi struktuur. Teekaardile kuuluvad

teadustaristud, mis võivad olla elutsükli mõttes eri faasides või arenguetappides: alles

käivitatavad või juba tegutsevad teadustaristud. See tähendab, et kui varasemalt on teekaardi

roll olnud näidata suunda ülesehitamise ja käivitavate investeeringute prioriteetide seadmisel,

siis – lähtudes teadustaristu toetamise põhimõtetest – on edaspidi teekaardi ülesanne katta

teadustaristute elukaar tervikuna.

Teekaardil on kahte tüüpi teadustaristuid: Eesti teadustaristud ning Eesti osalemine

rahvusvahelistes teadustaristutes.

Eesti teadustaristud paiknevad Eestis ning on Eesti asutuse või asutuste konsortsiumi

hallatavad teadustaristud. Need teadustaristud võivad piirduda Eesti mõõtmega, aga võivad olla

ka Eesti kontaktpunktiks või keskuseks osalusele rahvusvahelises teadustaristus.

Osalemine rahvusvahelises teadustaristus tähendab osalust rahvusvahelises teadustaristus või

teadustaristu organisatsioonis, mille liikmelisus on eelduseks, et Eesti teadusasutused ja

ettevõtted saavad seda taristut kasutada ja ühiselt arendada. Seda tüüpi osalused võivad olla eri

küpsusastmes: Eesti juba on liitunud või on selleks ametliku käigu andnud; Eesti ei ole liige ja

teekaardi hindamisprotsessis saab liitumise idee hinnangu selle osaluse strateegilise vajalikkuse

kohta Eesti teadussüsteemi jaoks. Kui hinnang on positiivne, on see signaal alustada liitumist

ettevalmistavaid tegevusi.

Eelnõu § 8 – Teekaardi uuendamine

Eelnõu §-s 8 on esitatud teekaardi uuendamise protsess etappide kaupa. Eesti teadustaristu

teekaarti uuendatakse kord viie aasta jooksul. See algab Haridus- ja Teadusministeeriumi

korraldusega Eesti Teadusagentuurile algatada teekaardi uuendamine.

Eesti Teadusagentuuri etapis teeb peamise sisulise hindamistöö teadustaristu komisjon, kes

lähtub oma hinnangutes määruse §-s 9 sätestatud hindamiskriteeriumidest ning nõuetest §-s 10.

Komisjon esitab Eesti Teadusagentuurile ettepaneku, kus iga hindamiseks esitatud teadustaristu

taotluse kohta tehakse soovitus see kas teekaardile jätta, teekaardile arvata või teekaardilt välja

arvata. Samuti on komisjonil õigus teha ettepanek teadustaristu ümber korraldada, sh liita eri

taristuid.

Eesti Teadusagentuur esitab oma ettepaneku teekaardi uuendamise asjus Haridus- ja

Teadusministeeriumile, kes omakorda suunab selle teaduspoliitika komisjonile ja

innovatsioonipoliitika komisjonile, kelle roll on hinnata, kas teekaardi ettepanek vastab §-s 6

sätestatud eesmärgile. Teekaart kinnitatakse Vabariigi Valitsus korraldusega.

Eelnõu § 9 – Hindamiskriteeriumid

Eelnõu §-s 9 sätestatakse hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse nii teekaardi

uuendamisel esitatud taotlusi kui ka riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse taotlusi.

 Teaduslikku taset vaadatakse läbi kõrgetasemelist publikatsioonide – st mis on

indekseeritud Web of Science’is või Scopuses –, mille tulemusteni on jõutud läbi

vastava teadustaristu kasutamise või mis uue taristu taotluse korral näitavad taristu

vajadust.

 Ulatus ja potentsiaalne mõju iseloomustab taristu riiklikku mõõdet ja seda, et huvid ja

vajadus, mida esindatakse, on nii teadussüsteemi kui taristuväliste kasutajate vaates

laialdased. Teekaardi hindamisel või meetmest rahastuse taotlemisel peab olema

võimalik taristu loomisest ja käigus olemisest huvitatud asutuste tahet taasesitataval

moel ära näidata.

 Asjakohasust märgib teadustaristu panus TAIE arengukava eesmärkide täitmisse, mis

hõlmab eri tasandi seoseid, sh panustamist TAIE fookusvaldkondade eesmärkidesse.

Asjakohasuse juures käsitletakse ka panust riigi eri valdkondade poliitikaeesmärkide

saavutamisel. Juhul kui valdkondlik ministeerium kinnitab, et vastav teadustaristu on

oluline ministeeriumi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse või laiemate

valdkondlike eesmärkide saavutmiseks, kaasneb sellega ka ootus ja eeldus, et vastav

ministeerium panustab teadustaristu jätkusuutlikusse ning osaleb selle arengute

suunamisel.

 Kasutatavus on oluline võtmenäitaja, mis väljendab väga selgelt teadustaristu

vajalikkust. Teekaardi teadustaristud on väga eripalgelised, mistõttu ei saa eeldada, et

kasutatavuse jälgimiseks oleks võimalik välja töötada üks universaalne metoodika.

Seepärast on igal teadustaristul kohustus kasutatavust seirata läbipaistva metoodikaga

ning valdkonna spetsiifikat arvesse võttes.

 Jätkusuutlikkus on seotud peamiselt juhtimisega ning tähendab, et taristul on mõistlik

strateegilise juhtimise struktuur ja mitmeaastane majandusliku toimetuleku plaan.

 Avatud teaduse eesmärkide toetamine väljendub teadustaristute puhul erinevalt ja

märgib panust teadustöö protsesside ja tulemuste laiemasse avalikustamisse.

Era- ja kolmanda sektori vajadused ja hõlmatus ei ole esitatud eraldi kriteeriumina, vaid need

andmed moodustavad osa mitmest eri kriteeriumist (nt ulatus ja potentsiaalne mõju,

asjakohasus ning kasutatavus).

Eelnõu § 10 – Riikliku tähtsusega teadustaristutele rakenduvad nõuded

Kui eelnõu §-s 9 sätestatud hindamiskriteeriumid tulenevad teadustaristu toetamise

põhimõtetest, siis paragrahv 10 seab riikliku tähtsusega teadustaristutele mõned praktilist laadi

nõuded, sealhulgas ka nõude avalikustada taristu tegevuse tulemlikkust kirjeldavad

võtmenäitajad, mis teekaardi uuendamisel lepitakse kokku taristukomisjoniga. Need

võtmenäitajad võimaldavad teha Eesti Teadusagentuuril riiklikult tähtsate taristute tulemlikkuse

seiret ja anda taristukomisjonile täiendavat sisendi, et rahastamistaotlusi hinnata.

Eesti Teadusinfosüsteem on Eesti teadussüsteemi iseloomustav terviklik andmekogu; kogu

riikliku tähtsusega teadustaristut puudutav info asub seal. See on oluline nii taristute hindamisel

kui ka taotlemisel. Eesti teadusinfosüsteemist kui andmeallikast pärib teadustaristute teenuste

kohta infot näiteks ADAPTER-i keskkond.

Riikliku tähtsusega teadustaristu puhul on oluline, et selle valitsemine ning õigused ja

kohustused oleksid konsortsiumi partnerite vahel kokku lepitud – seetõttu peavad

konsortsiumis osalevad asutused sõlmima konsortsiumilepingu.

Paragrahvis sätestatakse riigi roll riikliku tähtsusega teadustaristu juhtimises: ministeerium(id)

on esindatud nõukogus, mille ülesanne on strateegiline juhtimine. Samuti on nõukogus

esindatud teadustaristu omanikud ja huvipoolte esindajad. Et välistada rolli- ja huvide konflikt

ei osale nõukogu liikmed taristu operatiivjuhtimises – nõukogu roll on sõnastada strateegilised

sihid ning hinnata nende täitmist. Operatiivjuhtimise tasandi korraldus ja meeskonna

komplekteerimine on taristu omanike otsustada.

Eelnõu peatükk 4. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetuse määramise tingimused

Eelnõu § 11 – Toetuse eesmärk

Eelnõu §-s 11 sõnastatakse toetuse eesmärk – Eesti teaduse, ühiskonna ja majanduse arenguks

vajalike teadustaristu teaduspõhiste teenuste kättesaadavus erinevatele sihtrühmadele.

Eelnõu § 12 – Toetatavad tegevused

Riikliku tähtsusega teadustaristu toetus on tervik, mis koosneb kolmest osast: riikliku

tähtsusega teadustaristu tegevustoetus, riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringutoetus

ning rahvusvahelise teadustaristu algatatud teaduskoostöös osalemise toetus. Et toetust küsida,

saab esitada ühe taotluse. Komisjon hindab seda tervikuna, kuid toetusmeetme elluviimise

paindlikkuse ja finantsplaneerimise seisukohast on mõistlik, et komisjonil on õigus esitada

Eesti Teadusagentuurile rahastamisettepanek iga taotluse puhul kolme toetuse osa jaoks eraldi.

See võimaldab vajadusel näiteks investeeringuid mitmeaastases plaanis ajatada ning teha

terviktaotluses osade suhtes positiivseid ja negatiivseid rahastamisotsuseid.

Toetusel on kolm osa.

1) Riikliku tähtsusega teadustaristu tegevustoetus on riigipoolne panus teadustaristu

strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuskulude katmiseks. Need kulud

on eri teadustaristutel väga erinevad, mistõttu määruses ei seata rangeid kitsendusi, vaid

võimaldatakse taotluses põhjendada, kuidas konkreetsed kulud on seotud taristu eripära

ja rahastamismudeliga.

2) Riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringutoetus on riigipoolne panus

investeeringutesse, mis on vajalikud vastava teadustaristu uute teenuste loomiseks ning

toimivate teenuste kvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks. Investeeringutoetuse puhul on

oluline paindlikkus ja seetõttu on kirjeldatud erinevad tegevused, mis meetmesse

sobituvad. Need kattuvad suuresti tegevustega, mis olid abikõlbulikud lõppenud

struktuurivahendite perioodi riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringutele

suunatud meetmest. Investeeringutoetuse puhul peab teadustaristu

investeeringuettepanek moodustama sisulise terviku ning olema kogumaksumusega

vähemalt 100 000 eurot.

3) Rahvusvahelise teadustaristu algatatud teaduskoostöös osalemise toetus on toetus

teadus- ja arenduskoostööks, mille on algatanud rahvusvaheline teadustaristu või

teadustaristu organisatsioon, millega Eesti on liitunud Vabariigi Valitsuse korralduse

või otsuse alusel või mille liikmelisus on ratifitseeritud Riigikogus, ning mis on

loetletud kehtival teekaardil. Eesti strateegiline huvi on liikmestaatusega kaasnevaid

teaduskoostöö võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Eelnõu § 13 – Baasteenuse toetamine

Kõik teadusvaldkonnad sõltuvad üha enam võimekusest töötada andmemassiividega: suuri

andmemahte on vaja salvestada, suure läbilaskevõimega akadeemilise andmesidevõrgu2 kaudu

liigutada ning uute teadustulemusteni jõudmiseks tuleb kasutada arvutamisel kõrgjõudlusega

arvutusvõimsust3. Teadustaristu vaatest sõltuvad ka Eesti riikliku tähtsusega teadustaristud oma

valdkonnaspetsiifiliste andmehaldusteenuste osutamisel ja arendamisel suuresti kvaliteetse

füüsilise andmetaristu olemasolust.

Et Eesti teadustaristu süsteemis osalejate rollijaotus oleks selgem ning koostöö ja

investeeringud tõhusamad, käsitletakse teadusvaldkondade ülese kvaliteetse akadeemilise

andmesidevõrgu teenust ning kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse ja andmete salvestamise teenust

baasteenusena, mida Haridus- ja Teadusministeerium toetab otse Eesti Teadusarvutuste

Infrastruktuuri ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu kaudu, mitte määruses

sätestatud toetuse määramise tingimustel. Kvaliteedi hindamise vajadus seejuures ei kao ja

mõlemad teadustaristud peavad ka edaspidi läbima teekaardi uuendamise.

Baasteenuse kaudu toetatavad teenused on valdkonnaülese ja universaalse iseloomuga –

tagatud on füüsiline taristu, mis lubab salvestada, liigutada ja arvutada iga teadusvaldkonna

andmeid. Teisisõnu: baasteenuse kaudu toetatakse horisontaalset teenust, mis on kriitiline Eesti

teadussüsteemile tervikuna. Eesmärk on tsentraliseerida baasteenusega seotud investeeringud

ja tegevused, et teadustaristud ei dubleeriks ebamõistlikult. Seejuures ei lõhu baasteenus häid

tavasid, mis kuuluvad olemuslikult mõne teadustaristu töövoo juurde. Näiteks kui osalus

rahvusvahelises teadustaristus eeldab, et andmete säilitamine on lahendatud ühiselt

rahvusvahelises mõõtmes, ei ole see baasteenuse vaatest probleem.

Oluline on rõhutada, et baasteenuse skoop lõpeb valdkonnaülesel taristuinvesteeringute ja

tegevuste tasemel ega sekku valdkonnaspetsiifiliste teadustaristute andmehalduse teenustesse,

mille fookus on juba konkreetse teadusvaldkonna andmestruktuuril jm. Need

valdkonnaspetsiifilised teadustaristud saavad oma tegevusteks taotleda selle meetmest toetust.

Baasteenust pakkuvad teadustaristud peavad avalikustama oma teenuste ulatuse ja tingimused

ülejäänud teadustaristutele, kel on vaja selle infoga arvestada teekaardi uuendamisel või toetuse

taotluse koostamisel. Riikliku tähtsusega teadustaristutel on mõistlik enne taotluse esitamist

koordineerida Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri ning Eesti Hariduse ja Teaduse

Andmesidevõrguga investeeringud taristusse, mille ülesanne on andmete salvestamine,

liigutamine ja arvutamine.

Eelnõu § 14 – Nõuded toetusetaotlusele ja taotlejale

Eelnõu § 14 sätestab nõuded toetusetaotlusele. Taotlusi saab esitada ainult Eesti teadustaristu

teekaardile kantud riikliku tähtsusega teadustaristu kohta. Iga teadustaristu kohta võib esitada

ühe taotluse, mis võib koosneda tegevustoetuse ja investeeringutoetuse osast. Rahvusvahelise

teadustaristu algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse osa saavad esitada taristud, millega

Eesti on liitunud Vabariigi Valitsuse korralduse või otsuse alusel või mille liikmelisus on

ratifitseeritud Riigikogus, ning mis on loetletud kehtival teekaardil. Toetust võib taotleda Eesti

teadustaristu teekaardil oleva riikliku tähtsusega teadustaristu omanik. Kui omanikuks on

mitme asutuse konsortsium, siis esitab taotluse konsortsiumilepingus kokku lepitud juhtasutus.

2 Riiklik teaduse ja hariduse andmesidevõrk e National Research and Education Network (NREN) 3 Kõrgjõudlusega arvutusvõimsus e High Performance Computing (HPC)

Eelnõu § 15 – Taotlemise ja hindamise korraldus ning aruandlus

Eelnõu §-s 15 sätestatakse tingimused, millest Eesti Teadusagentuur toetuse taotlemisega

seotud toimingute korraldamisel lähtub. Taotluste hindaja on teadustaristu komisjon, mille

töökorraldust avab täpsemalt määruse § 5. Toetuse taotlemise, hindamise ja aruandlusega

seotud korra ja kõik juhendmaterjalid valmistab ette Eesti Teadusagentuur.

Eesti Teadusagentuuril on õigus (aga mitte kohustus) seada toetusetaotlusele piirmäärad. Kui

vaja, võib ta koostada spetsiifiliste teadustaristute jaoks täpsustavad taotlemise korrad. Need

erijuhtumid võivad tekkida, kui näiteks on tarvis arvestada rahvusvahelise teaduskoostööga

seotud rahvusvaheliste organisatsioonide olemust ja eritingimusi.

Teadustaristu komisjon hindab igal aastal toetusetaotlusi, analüüsides senise tegevuse edukust

ja järgmiseks aastaks kavandatud tegevusi ning arvestades taristu vastavust määruse §-s 9

nimetatud kriteeriumidele ja §-s 10 esitatud nõuetele. Komisjon teeb Eesti Teadusagentuurile

ettepaneku rahuldada taotlus kas täielikult või osaliselt või jätta see rahuldamata, andes eraldi

hinnangu igale toetuse osale (tegevustoetus, investeeringutoetus ja rahvusvahelise

teaduskoostöö toetus(. Kui toetuse kasutamisel ilmnevad kaalukad asjaolud, mis seda tingivad,

võib komisjon teha ettepaneku toetuse maksmine enne tähtaega lõpetada.

Eelnõu § 16 – Eelarve

Taotlus on konsortsiumi kohta üks tervik. Toetuse kolm alamosa ning nende tegevused ja

eelarve jaotumine partnerite vahel lepitakse konsortsiumi tasemel eelnevalt kokku.

Tegevustoetuse ning investeeringutoetuse ühine keskmine toetuse määr on kuni 70% taotluses

esitatud tegevuste mahust. See tähendab, et vastavalt riikliku tähtsusega teadustaristu

konsortsiumi struktuurile ja finantstaustale jääb (võrreldes toetuse liigi suhtes fikseeritud

toetuse määraga) teatav lisapaindlikkus: eri asutustel võib olla erinev suutlikkus panustada kas

tegevustoetusse või investeeringutesse, samuti võivad erineda eri teadustaristute vajadused

saada kumbagi toetuse osa. Siin on võimalik kombineerida riigi toetust ja asutuste sisemisi

teadustaristu toetamise meetmeid.

Toetuse määr rahvusvahelise teaduskoostöö toetuse puhul on kuni 95%, sest vähemalt osaliselt

on tegemist juba 2023. a I pooles alustatud tegevuste ülekandmisega selle määrusega

kehtestatud meetmesse ning nende tegevuste toetuse määr on 95%. Ühtlasi on rahvusvahelise

teaduskoostöö toetuse näol tegemist pigem grandi tüüpi tegevusega, kus väike omavastutuse

määr on asjakohane.

Teadustaristu omanikult oodatav panus – tegevustoetuse ning investeeringutoetuse puhul kokku

vähemalt 30% ja rahvusvahelise teaduskoostöö toetuse puhul vähemalt 5% – ei ole surutud

liigsetesse raamidesse. Lubatud on kõikide selliste vahendite kasutamine, mille puhul rahastaja

ei ole seadnud piiranguid nende vahendite näitamisele omafinantseeringuna (nt

baasfinantseerimine, asutuse teenitud omatulu, mõne ministeeriumi toetus teadustaristule jm).

Kuigi asutustelt oodatava panuse määr võib esmapilgul (võrreldes lõppenud ja käivituva

perioodi struktuurivahendite meetmete või tuumiktaristu toetusmeetmega) tunduda suur, tuleb

siin arvestada, et määruse alusel eraldatava riigipoolse toetuse skoop on varasemate

meetmetega võrreldes terviklikum ja laiem: toetuse üks osa on tegevustoetus, mis on seni olnud

asutuste kui teadustaristute omanike vastutada ja kanda. TAIE arengukava teadustaristule

pühendatud tegevussuunas ja teadustaristu toetamise põhimõtetes on olulisel kohal jätkusuutlik

majandamismudel, mille vundament on asutuse seatud prioriteetide ja võetud vastutuse ning

riigipoolse täiendava rahastamise kombinatsioon. Riikliku tähtsusega teadustaristu tõhus

toimimine on omaniku ja riigi ühine pingutus.

Tegevuste eelarve mahust kuni 15% võivad moodustada kaudsed kulud.

Siin on viidatud konkurentsiseadusele ja üldisele grupierandi määrusele. Konkurentsiseaduse §

342 kohaselt on toetuse andjal kohustus teavitada toetuse saajat, et antav abi on riigiabi; samuti

peab ta teavitama toetuse saajat grupierandi määruses sätestatud üldpõhimõtetest abi saajale

antava abi puhul, sealhulgas antava toetuse määrast. Vastavalt üldise grupierandi määrusele ei

tohi riigiabina teadusuuringu taristule antava abi määr ületada 50% abikõlblikest kuludest. Abi

andjal on kohustus esitada hiljemalt 10 tööpäeva enne kavandatava individuaalse riigiabi

andmist või abikava rakendamist Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastav grupierandiga

hõlmatud riigiabi andmise kokkuvõtlik teabeleht (edaspidi: grupierandi teatis) kirjalikult ja

Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt

Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks.

Eelnõu peatükk 5. Rakendussätted

Eelnõu § 17– Teaduskollektsioonide toetuse taotlemine

Eelnõu §-s 19 sätestatakse tingimused, mis puudutavad teaduskollektsioone, mida toetatakse

haridus- ja teadusministri 1. aprilli 2011. a määruse nr 11 „Teaduskollektsioonidele esitatavad

nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja

finantseerimise otsustamise tingimused ja kord“ alusel. Teaduskollektsioonide toetusmeede ei

ole riikliku tähtsusega teadustaristu toetusmeetme kõrval paralleelse instrumendina asjakohane

ja seetõttu meede lõpetatakse. Senised toetused eraldatakse teaduskollektsioone haldavatele

asutustele samadel tingimustel, kuid seda juba teadus- ja arendusasutuse tegevustoetuse osana

või teadus- ja arendusasutuse sihttoetusena.

Eelnõu § 18 – Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja teadusministri 1. aprilli 2011. a määrus nr 11 „Teaduskollektsioonidele esitatavad

nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja

finantseerimise otsustamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

3. Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav keelatud riigiabi ettevõtjatele. Riigiabi reguleerivad EL-i

õigusaktid, riigi tasandil aga konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt EL-i

toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi või tema ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu – niivõrd, kuivõrd

see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustades, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

2) abi antakse ettevõtjale;

3) abimeetmel on valikuline iseloom;

4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust

Euroopa Liidu riikide vahel.

Üksnes siis, kui abi vastab kõikidele kriteeriumidele, on tegemist riigiabiga.

1) Abi antakse riigi sekkudes või riigi ressurssidest

Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otse või kaudselt riigi ressurssidest.

Käesoleva määruse alusel rahastatakse riikliku tähtsusega teadustaristuid riigieelarve

vahenditest.

2) Abi antakse ettevõtjale

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjaks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeldakse majandustegevusega.

Toetust võivad taotleda asutused, kes on riikliku tähtsusega teadustaristu omanikud. Kuigi

suurem osa meetmest toetuse saajaid ei ole äriühingud, on praegu oluline see, kas toetust saanud

asutused tegelevad majandustegevusega või mitte. Ka enamik teadus- ja arendusasutustest

tegeleb suuremal või vähemal määral majandustegevusega.

Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus

sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule

riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu muu kui majandustegevuse

(nt õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine,

teadmussiirdega seotud tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu

mittemajandustegevusse) rahastamisega; kui teadusasutust või teadusuuringute taristut

kasutatakse peaaegu täielikult muuks kui majandustegevuseks ja majandustegevus on vaid

kõrvaltegevus (mitte üle 20% üldisest aasta tegevusmahust); kui tegemist on teadusasutuste või

teadusuuringute taristu majandustegevusega (nt lepingulised teadusuuringud või

teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel.

Ülikoolidel ning teadus- ja arendusasutustel on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse

seadusele kohustus hoida raamatupidamises majandustegevus ja muu kui majandustegevus

lahus; samuti on teadus- ja arendusasutustel kohustus investeerida põhitegevuste ja

põhitegevustega kaasnevate tegevuste tulemustest saadav kasum teadus- ja arendustegevusse,

selle tulemuste levitamisse või õpetamisse. Avalik-õiguslike ja riigi teadus- ja arendusasutuste

majandustegevuse maht jääb üldiselt alla 20% asutuse tegevuse kogumahust, seega on

majandustegevus nendes asutustes vaid kõrvaltegevus. Kui tegemist on majandustegevust

toetava teadustaristu rajamise või uuendamisega, tuleb majandustegevuse ja muu kui

majandustegevuse rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi, samuti peab taristu toimimise

või kasutamise eest võetav tasu vastama turuhindadele. Juurdepääs taristule peab olema avatud

mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv.

Riikliku tähtsusega teadustaristu meetmest toetatakse teadustaristu tegevuskulusid,

investeeringuid ning rahvusvahelise teadustaristu või teadustaristu organisatsiooni algatatud

teaduskoostööga seotud kulusid. Konkreetsed kulud sõltuvad teadustaristu spetsiifikast ja

vajadustest, kuid fookuses peab olema teadustaristu kui teadus- ja arendustegevust toetava

tugistruktuuri ja -teenuste kompleksi arendamine. Seega ei toetata antud meetmest üldiselt

asutuste majandusliku iseloomuga tegevusi.

3) Abimeetmel on valikuline iseloom

Riikliku tähtsusega teadustaristu rahastamiseks korraldatakse taotlusvoor, millel osalejad

peavad vastama teatud tingimustele, sh kuuluma Eesti teadustaristu teekaardile. Rahastatakse

vaid hindamisel parimaid tulemusi saanud taotlusi. Eespool nimetatut arvestades võib öelda, et

antud meetmel on valikuline iseloom.

4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise

Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise, sest see võib panna aluse uute

rakenduste ja teenuste väljatöötamisele, mida suure tõenäosusega turul ei ole ning mille järele

on või tekib vajadus. Et aga toetuse saamise eeldus on teadustaristu teenuste avamine laiemale

avalikkusele kui vaid taristu omanikering, on ka võimalike kasusaajate ring laiem ega piirdu

toetuse saajatega.

5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust

Euroopa Liidu riikide vahel

Antud meetme raames antava toetuse puhul on raske näha konkurentsi moonutamist või

kaubanduse kahjustamist EL-i riikide vahel.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning

toetuse saajatel on majandusliku eelise saamine pigem vähetõenäoline, ei ole antav abi riigiabi.

Toetuse andja analüüsib toetust määrates, kas tegemist on majandustegevust toetava

teadusuuringute taristuga ning rakendab vastavat toetuse määra. Analüüs viiakse läbi

analüüsitakse ka siis, kui toetuse saaja on äriühing.

4. Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõul ei ole

puutumust Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus – riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine

Muudatus

Muudatusega korrastatakse Eesti teadustaristu teekaardi koostamise ja riikliku tähtsusega

teadustaristu toetamise tingimusi. Meetme kaudu toetatakse ulatuslikult Eesti teadlaskonna,

erasektori ja ühiskonna vajadusi arvestavate teadustaristute jätkusuutlikkust ja arengut, mille

tulemusel on Eesti teadlastel paremad tehnilised tingimused tippteadust teha ning ettevõtetel

tugevam baas luua uusi ja teadmusmahukaid tooteid ja teenuseid.

Sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele, mõju loodus- ja elukeskkonnale, mõju regionaalarengule

Muudatusega kaasnevat sotsiaalset, majanduslikku, loodust ja elukeskkonda puudutavat mõju

on raske ette hinnata. Mõju ulatus oleneb konkreetse toetust saanud riikliku tähtsusega

teadustaristu tegevusvaldkonnast ja selle kaudu mõjutatavatest teadussuundadest. Muudatus

kajastub kõikjal eeldatavasti positiivselt, sest tegevuse üks eesmärk on panustada Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse või TAIE arengukava

fookusvaldkondade arendamisse.

Muudatus panustab tõenäoliselt nii kaudselt kui ka otseselt Eesti regionaalarengusse.

Praegustest riigile olulistest teadustaristutest paiknevad näiteks Keskkonnaobservatooriumi

mõõtmisjaamad ja baasid mitmel pool üle Eesti ning Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika

teadustaristu (SCC) teaduslaborid tegutsevad Kuressaares.

Teadustaristu kasutamises tulemused avaldavad eeldatavalt mõju kogu Eesti majanduse ja

ühiskonna arengule ja seetõttu parandavad nii elukeskkonda kui majandustegevust kõigis Eesti

piirkondades. Muudatus avaldab positiivset mõju teadmispõhise ühiskonna arengule ning

panustab ühtlasi teaduspõhisesse kõrgharidusõppesse.

Mõju avaliku sektori rahastamisele, sh kuludele ja tuludele

Muudatusega kaasnevad Eesti riigieelarvele täiendavad kulud. Varem on riikliku tähtsusega

teadustaristu investeeringuid rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Uue perioodi

struktuurivahendite tingimused ei luba teadustaristu investeeringuid, ent teadussüsteemi arengu

seisukohast on teadustaristusse investeerimine pikaajaline protsess ja vajadus. Seetõttu

rahastatakse riikliku tähtsusega teadustaristut (sh varem struktuurivahenditest toetatud

investeeringuid) edaspidi terviktoetusena riigieelarve vahenditest. Riikliku tähtsusega

teadustaristu toetuse mahuks on (alates 2024. aastast) kavandatud 5,5 mln eurot aastas.

Toetusmeetme taotlusvooru korraldamiseks ja riikliku tähtsusega teadustaristu toetamiseks

vajaminevad vahendid on planeeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse.

Sihtrühm

Muudatuse sihtrühm on riikliku tähtsusega teadustaristu omanikud.

Mõju esinemise ulatus ja sagedus

Mõju ulatus ja sagedus on keskmine: riikliku tähtsusega teadustaristu toetusmeetme planeeritud

eelarve moodustab Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika

valdkonna kogueelarvest alla 3,5%, kuid tegemist on pikaajalise kohustusega.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavad mõjud puuduvad.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega lisatulusid ei kavandata. Määruse rakendamiseks vajalikud rahalised

vahendid on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile, positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutustele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale ja Eesti

Teadusagentuurile.

Katrin Pihor

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja