Taotlus





UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE


1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles)
Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes.

2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles)
Eesti on WHO liikmena allkirjastanud sektoritevahelise globaalse tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031 (ingl. IGAP – Intersectoral Global Action Plan on Epilepsy and other Neurological Disorders). Tegevuskava eesmärkide seas on, et vähemalt 80%-l epilepsiaga inimestest on juurdepääs sobivatele, taskukohastele ja ohututele epilepsia ravimitele ning vähemalt 70% epilepsiaga inimestest saavutavad raviga adekvaatse kontrolli hoogude üle. Selle plaani elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis. Täiskasvanute epilepsia epidemioloogiat Eestis uuris viimati dr. Andre Õun rohkem kui veerand sajandit tagasi (1994-1997). Selle pika aja jooksul on toimunud suured arengud nii epilepsia, kui üleüldiselt neuroloogiliste haiguste käsitluse praktikas.
Antud uuringu põhieesmärgiks on välja selgitada kaasaegsed aktiivse epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanutel ning võrrelda saadud andmeid 27 aastat tagasi dr. Õuna poolt tehtud epidemioloogilise uuringu tulemustega.
Selle uuringu andmete analüüs põhineb patsientide meditsiiniliste dokumentide (ambulatoorsed visiidid, haigla epikriisid) üksikasjalikul läbivaatamisel epilepsia spetsialisti poolt, mis on monotoonne ja aeganõudev protsess. Uuringu sekundaarseks eesmärgiks on leida masinõppel põhinevat meetodit, et seda protsessi automatiseerida. Seega tulevikus oleks võimalik monitoorida Eesti epilepsia epidemioloogilisi parameetreid dünaamikas, jälgida ajatrende.







3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed
Eesnimi: Aleksei
Perekonnanimi: Rakitin
Ametikoht: Teadur
Organisatsioon: Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Närvikliinik
Telefon: 7318 557
e-post: [email protected]
Skype:
4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu)
1. Eesnimi: Sulev
Perekonnanimi: Haldre
Ametikoht: Neuroloogia kaasprofessor
Organisatsioon: Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliinik

2. Eesnimi: Raivo
Perekonnanimi: Kolde
Ametikoht: terviseinformaatika kaasprofessor
Organisatsioon: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

3. Eesnimi: Sulev
Perekonnanimi: Reisberg
Ametikoht: terviseinformaatika teadur
Organisatsioon: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

4. Eesnimi: Sven
Perekonnanimi: Laur
Ametikoht: turvalise andmekaeve kaasprofessor
Organisatsioon: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut


5. Uuringu finantseerimine
Finantseerimise allikad
Hetkeseisuga kindlat finantseerimise allikat ei ole. On plaanis taotleda rahastamist Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondilt. Lisaks on hetkel hindamisfaasis vastava sisuga TemTa projekt.
Uuringu üldmaksumus (summa)
Prognoositav uuringu maksumus on 120 000 eurot
Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa)
Uuritavatele kompensatsiooni maksmine ei ole planeeritud.
Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis)
Uuritavate kindlustamine ei ole planeeritud.
6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega)
Juuni 2024 – Detsember 2030





7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides)
Ei ole teada.
8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk)
Aktiivse epilepsia levimus maailmas 1000 inimese kohta on 6.38 (1). Aktiivseks epilepsiaks loetakse regulaarset epilepsiaravimite kasutamist epilepsia diagnoosi juures või seda, kui viimane epileptiline hoog on esinenud viimase viie aasta jooksul (2). Eestis on seni tehtud kolm epilepsia epidemioloogilist uuringut. Esimene laste epilepsia epidemioloogiline uuring oli tehtud Anneli Beilmani poolt 1995-1997 aastal. Selles uuringus on leitud alla 19 aastastel lastel epilepsia levimus 3.6/1000 ja haigestumus 45/100 000 inimese kohta (3, 4). Kordusuuring lastel oli tehtud 14 aastat hiljem 2009-2011 aastal Kadi Veri poolt. Selles uuringus epilepsia haigestumis lastel oli peaaegu kaks korda suurem – 86.3/100 000. Seda seletati paranenud juhtumite kogumise ja arenenud diagnostika meetodite kasutamisega Eestis (5). Täiskasvanute epilepsia epidemiloogiat uuris Andre Õun 1994-1997 aastatel, ning epilepsia levimuse ja haigestumuse määrad olid vastavalt 35.4/100 000 ja 5.3/1000 inimese kohta (6, 7).
Viimaste aastate masinõppe meetodite arengu taustal on neid proovitud kasutada suurte tekst-andmebaaside analüüsimisel, kaasa arvatud epilepsia epidemioloogilistel uuringutel. Uurimisrühm Bostonist näitas, et on võimalik masinõppe meetodite kasutamisel õigesti identifitseerida epilepsiaga patsiente arstide meditsiinilistest sissekannetest, ICD koodidest ja epilepsiaravimite kasutamise ajaloost (8). Teine uurimisrühm Taanist näitas, et on isegi võimalik masinõppe meetodite kasutamisel eristada teksti dokumentidest, milline on patsiendi epilepsia liik, generaliseerunud või fokaalne (9).














9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Täiskasvanute epilepsia epidemioloogiat uuriti Eestis viimati 27 aastat tagasi (1994-1997)(6, 7). Tol ajal epilepsia levimus Tartu linna täiskasvanutel oli 35.4 (95% CI, 27.2-43.1) 100 000 inimaasta kohta ja haigestumus 5.3 (95% CI, 4.8-5.8)/1000.
Viimastel aastakümnetel on epilepsia käsitlus Eestis oluliselt arenenud: turule on ilmunud uued epilepsiaravimid, on arenenud patsientide diagnostika, kirurgilise ravi meetodid, ravimrefraktaarsetele patsientidele on nüüd võimalik epilepsia raviks pakkuda ka neuromodulatsioonil põhinevaid ravimeetodeid nagu VNS (n. vaguse ehk uitnärvi stimulatsioon).
Eesti on WHO liikmena allkirjastanud WHO sektoritevahelise globaalse tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031 (ingl. IGAP – Intersectoral Global Action Plan on Epilepsy and other Neurological Disorders) (https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624). Tegevuskava eesmärkide seas on, et 80%-l epilepsiaga inimestest on juurdepääs sobivatele, taskukohastele ja ohututele epilepsia ravimitele ning 70% epilepsiaga inimestest saavutavad raviga adekvaatse kontrolli hoogude üle.
Värsked aja trendide uuringud viitavad epilepsia levimuse võimalikule muutusele/tõusule viimastel aastakümnetel. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja neuroloogiliste haiguste üldise levimuse tõusuga. Epilepsiaga kaasnevate haiguste nagu Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus jt. struktuur on muutunud mõjutades ka epilepsia esinemissagedust. Hiljutised olulised edusammud insuldi ravis nagu trombolüüs või intraarteriaalne trombi eemaldamine võivad tähendada, et patsiendid, kes oleksid kunagi insulti surnud, jäävad nüüd ellu ning osadel neist, insuldi tüsistusena, areneb epilepsia. Samuti on leitud tõendid süsteemse vähi ja kõrge eluaegse epilepsia riski seoste kohta. Süsteemsete vähkkasvajatega patsientide elulemuse suurenemisega võib rohkematel patsientidel tekkida kesknärvisüsteemi haaratuse tagajärjel epilepsia (10).
IGAP plaani edukaks läbiviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis. Edukaks käsitluse strateegia kasutamiseks rahvatervise tasemel on vaja aru saada kas epilepsia esinemissagedus on tõusnud, kui on, siis mis on selle põhjused, kas epilepsia etioloogiline struktuur ja kasutatavad ravimeetodid on ka muutunud.
Epilepsia epidemioloogia uuringud põhinevad massiivsete tekst-andmebaaside analüüsimisel. Need andmebaasid sisaldavad patsientide haigla epikriise, ambulatoorseid arsti külastusi, kiirabi väljakutsete sissekandeid, epilepsiaravimite kasutamise ajalugu ja muud. Retrospektiivse uuringu kuldstandard on nende dokumentide põhjalik läbivaatlus epilepsia spetsialisti poolt, et välja selgitada, kellel on kindel diagnoos, milline on epilepsia etioloogia, milline epilepsiaravi, kas ravi on efektiivne jne. See on monotoonne ja aeganõudev protsess. Käsitsi seda saab teha suhteliselt väikestel kohortidel, näiteks Tartu linna epilepsia epidemioloogia. Kogu riigi andmeid analüüsida on sel moel sisuliselt võimatu. Pealegi, kui on vaja jälgida epidemioloogiliste parameetrite ajatrende, siis seda tööd tuleb teha korduvalt, erinevatel ajahetkedel. Selle protsessi automatiseerimiseks on mõistlik proovida kasutada kaasaegseid masinõppel põhinevaid algoritme.
Moodsad tehisintelliktipõhised meetodid võimaldavad efektiivselt klassifitseerida tekste (kas diagnoos on põhjendatud) ja eraldades nendest ka fakte (milline on ravi, kas ravi on efektiivne jne). Need mudelid õpitakse kahes etapis. Esmalt eeltreenitakse mudelit suurte tekstikorpuste peal keele üldist struktuuri mõistma ning annoteeritud tekstinäidete põhjal peenhäälestatakse konkreetset ülesannet täitma. Antud projekti raames käsitsi annoteeritud näited võimaldavad treenida mudelid samade näitajate eraldamiseks juba kogu Eestit katvatel andmetel. Lisaks võimaldaks automaatsete meetodite loomine korrata uuringut ka regulaarselt tulevikus.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on:
1. Selgitada aktiivse epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanud rahvastikus ning saada ülevaade epilepsia kliiniliste tunnuste jaotumisest ja epilepsiavastasest ravist.
2. Võrrelda saadud andmed 27 aastat tagasi (1994-1997) Tartus tehtud analoogse epidemioloogilise uuringuga ning kirjeldada toimunud muutusi epilepsia etioloogias ja ravis.
3. Välja töötada masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada tekst-andmete massiivist korduvate epilepsia epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks vajalikku informatsiooni ja potentsiaalselt hinnata haigestumus- ja levimusnäitajaid kogu Eesti täiskasvanud rahvastikus.
10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Definitsioonide, klassifikatsioonide ja etioloogiliste rühmade määratlemisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Epilepsiavastase Liiga epidemioloogiliste uuringute juhendi (11). Epilepsiaks loetakse seisundit, mida iseloomustavad korduvad (kaks või enam) mitteprovotseeritud epileptilist hoogu või üks mitteprovotseeritud hoog ja suurenenud risk (60%) järgnevateks epileptilisteks hoogudeks. Mitu hoogu, mis toimusid 24 tunni jooksul, loetakse üheks diagnostiliseks hooks. Aktiivseks epilepsiaks loetaks epilepsiajuhtu, mille korral inimesel oli esinenud vähemalt üks epileptiline hoog eelnenud viie aasta jooksul ja/või regulaarset epilepsiaravimite kasutamist epilepsia diagnoosi juures. Kui epileptilisi hoogusid polnud esinenud vähemalt viie aasta jooksul epilepsiavastase ravita, oli tegemist remissioonis epilepsiaga.
Uuring teostatakse retrospektiivselt.
Uuringu valimi moodustavad kõik Eesti Tervisekassa raviarvete andmekogus ja retseptikeskuses olevad isikud, kellel kehtivad kõik järgmised tingimused:
• on sündinud enne 01.01.2004; ja
• olid 01.01.2024 seisuga elus või surid vahemikus 01.01.2021-31.12.2023; ja
• kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:
◦ on retseptikeskuse andmeil ostnud kasvõi ühe korra elus ravimeid diagnoosiga „epilepsia“ (G40-G41); või
◦ on diagnoositud epilepsia (G40-G41), teadvusekaotus (R55) või vapluskrambid (R56).

Sarnaste tingimustega päring on Tartu piirkonna kohta Eesti Tervisekassale tehtud (seisuga 1.01.2023) ning selgus, et potentsiaalsete isikute arv, mis vastaksid nendele tingimustele, võiks olla ~4000. Antud number on kindlasti suurem, kui epilepsiaga täiskasvanute elanike arv Tartus. Põhjuseks on ilmselt see, et Tartus on Eesti suurim epilepsiakeskus ja siin konsulteeritakse patsiente üle Eesti. Seega enamus nendest inimestest ei ole Tartu linna elanikud. Selleks, et neid käesoleva uuringu käsitsi osa analüüsist eemaldada, lingib Eesti Tervisekassa valimisse kuuluvate isikute andmed Rahvastikuregistriga, et selgeks teha, kas nad elasid Tartus.
Tervisekassa koostab valimisse kuuluvatele isikutele tagasipööramatu juhusliku unikaalse pseudonüümi. Tervisekassa loob valimisse kuuluvate isikute isikukood-pseudonüüm vastavustabeli ja krüpteerib selle TEHIK asutuse nimele (uurijad valimisse kuuluvate isikute isikukoode ega muid otseseid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ei näe). Tervisekassa ja TEHIK säilitavad vastavustabeli 10 aastaks (kuni 31.12.2034), et tulevikus oleks vastavate uuringute raames (koos vastavate eetikakomiteede lubadega) selle alusel võimalik hinnata Tartu epilepsiaga haigete suremust.
Tervisekassa väljastab vastutavale uurijale:
1. valimisse kuuluvate isikute tabeli, milles on isikute kohta järgmised andmed: pseudonüüm, sugu, sünniaasta ja sünnikuu, surma kuupäev (kui surnud), kas elukoht Tartus (jah/ei).
2. valimisse kuuluvate isikute kõik nende 01.01.2019-31.12.2023 väljakirjutatud ja väljaostetud digiretseptid, mille diagnoos on G40-G41.
3. valimisse kuuluvate isikute kohta nende elukoha info (teostades enne vastava Rahvastikuregistri päringu): pseudonüüm, kuupäev, kas elukoht Tartus (jah/ei). Kõigi isikute kohta on siin vähemalt üks rida kuupäevaga 01.01.2021, aga kui elukoht on enne 2024. a muutunud, siis nende kohta on mitu rida.

TEHIK väljastab vastutavale uurijale tervise infosüsteemist kõikide valimisse kuuluvate isikute meditsiinidokumendid, mille diagnoosiks on märgitud G40-G41, R55 või R56. Nendest dokumentidest on eemaldatud isikuandmete plokk, kuid on aru saada, millise pseudonüümiga milline dokument on seotud. Alates eelmise kümnendi algusest on kogu meditsiiniline dokumentatsioon Eestis registreeritud digitaalsel kujul, seega TEHIKult saadud digitaalsetes dokumentides peab olema kajastatud info parimal võimalikul kujul uuritavate epilepsia diagnoosist, kulust, etioloogiast, ravist.
Vastutavad uurijad vaatavad käsitsi läbi kõik Tartus elavate uuritavate tervisedokumendid ja koostavad tabeli epilepsiaga isikutest vastavalt eespool kirjeldatud kriteeritumidele. Prognoositav sobivate isikute arv Tartus on 500-600 ning kogu Eestis 6500-8000. Vastav kirjavahetus Eesti Tervisekassaga on lisatud (Lisa 1).
Käsitsi annoteeritud andmetel põhinevasse haigestumusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad. Üldhaigestumuse arvutamiseks kasutatakse aastate 2021, 2022 ja 2023 inimaastate arvu Tartus.
Käsitsi annoteeritud andmetel levimusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid. Üldlevimuse arvutamiseks kasutatakse Tartu 1. jaanuari 2024 rahvastikuarvu.
Koostöös Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudiga töötakse välja masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada terviseandmete põhjal epilepsiahaigeid patsiente automaatselt. See hõlbustab tulevikus dokumentide manuaalset läbivaatust, kuna kitsendab läbivaadatavate dokumentide/patsientide hulka, ja muudab potentsiaalselt võimalikuks hinnata epilepsia epidemioloogilisi parameetreid (levimus, haigestumus, suremus) kogu Eesti rahvastikus. Masinõppe algoritmide treenimiseks kasutatakse käesolevas uuringus käsitsi läbi vaadatud dokumente. Piisava täpsuse korral viiakse nende mudelite poolt eraldatud andmetel läbi haigestumus- ja levimusuuringud üle-eestiliselt, samadel põhimõtetel kui ülalpool kirjeldatud.
11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus.
Uuritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena.
Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu
Prognoositav isikute arv, kelle kohta on vaja saada pseudonüümitud meditsiinilised dokumendid, on kuni 27000. Kontrollgruppi ei ole. Levimuse ja haigestumuse arvutamiseks kasutatakse Tartu linna elaniku arvu. Prognoositav sobivate isikute arv, kes satuvad lõppanalüüsi, on 500-600 Tartus ja üle-Eestiliselt 6500-8000.
Esialgne valim, mida saadakse TEHIKult Eesti Tervisekassa andmebaasi põhjal (vastavad kriteeriumid on kirjeldatud punktis 10) on tõenäoliselt 3-4 korda suurem (kuni ~27000), kui lõppanalüüsi sattuvate isikute arv. Antud arvutuskäik on arutatud kirjavahetuses Eesti Tervisekassaga, mida meie saatsime EBINile koos antud taotlusega 25. märtsil. Seal on näha, et sarnase päringu puhul, uuringu kriteeriumide kasutamisel (epilepsia või teadvusekaotuse diagnoos) sobivate isikute arv Tartus oli ~4000, mis on kindlasti rohkem, kui reaalsete epilepsiahaigete arv Tartus. Uuringu mõte seisneb selles, et läbi töötada kõikide nende isikute med. dokumentatsiooni ja selle põhjal välja sõeluda reaalseid epilepsiahaigeid (keda ilmselt on mitu korda vähem), mitte kõiki, kelle dokumentides käib läbi G40, R55, R56 diagnoosikood. 

Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane)
Kasutatakse retrospektiivseid andmeid, uuritavaid ei värvata ja informeeritud nõusolekut ei võeta.
Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid?
Esialgne info potentsiaalsete patsientide kohta saadakse Eesti Tervisekassalt. Nende isikute meditsiinilised dokumendid vaadatakse läbi ning vastavalt eelnevalt kirjeldatud kriteeriumidele koostatakse valim uuringusse sobivatest isikutest.
Haigestumusuuringu kriteeriumid: Tartu Linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad.
Levimusuuringu kriteeriumid: Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid.
Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed)
Retrospektiivne meditsiiniliste dokumentide läbivaatamine ja analüüs.
Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms)
Uuritavatega ühendust ei võeta ja uuring toimub pseudonüümitud andmetel, seetõttu uuring uuritavaid ei koorma.

12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms)
Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse?
Pole asjakohane
Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse?
Pole asjakohane
Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)?
Pole asjakohane
Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)?
Pole asjakohane
13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk).
Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. (https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members).

vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf
13 a Inimesed
Abiküsimused
Ei
Jah
Kas uurimisobjektiks on inimesed?
jah
Vajadusel kirjeldada, kuidas tagatakse uuringus osalemise vabatahtlikkus ja välditakse uuringus osalejate mistahes lubamatut mõjutamist uuringus osalemiseks.
Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid?
jah
1) Enamusel uuritavatest on epilepsia haigus, mis on kesknärvisüsteemi haigus ja sellega võivad kaasneda psühholoogilised, sotsiaalsed ja muud riskid.
2) Meditsiinilise dokumentatsiooni läbivaatamiseks patsiendi informeeritud nõusolekut ei küsita
Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)?
jah
Teadliku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.
Kas uurimisobjektiks on alaealised?
ei
1) Esitada osalejate vanust puudutav info.
2) Kirjeldada alaealise vanematelt osalemisnõusoleku saamise protseduuri.

3) Kirjeldada, kuidas küsitakse alaealise nõusolekut või arvestatakse alaealise arvamust võrdeliselt tema ea ja küpsusastmega.


4) Kirjeldada, kuidas tagatakse alaealiste heaolu.

5) Selgitada, mis põhjusel kaasatakse uuringusse alaealisi.
Kas uurimisobjektiks on patsiendid?
jah
1) Selgitada, missugune haigus/seisund/puue on uuritavatel.

Enamusel patsientidest on epilepsia. Osadel patsientidest võib ka esineda kesknärvisüsteemi kahjustusega seotud defitsiit, nt. Halvatus

2) Kirjeldada värbamise, kaasamise ja väljajätmise kriteeriume ning informeeritud nõusoleku saamise protseduuri.

Teadliku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.

3) Kirjeldada, mida tehakse juhuleiu juhusliku tulemuse korral ja kuidas informeeritakse sellest uuritavaid.

Tegemist on retrospektiivse med. dokumentatsiooni analüüsimisega, mingeid analüüse või uuringuid ei planeerita, samuti on uurijate jaoks andmed tagasipöördumatult pseudonüümitud, seetõttu juhuleiust uuritavaid ei informeerita.
Kas uurimistöös kogutakse
inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki (https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki) või importida neid teisest riigist Eestisse?
Ei 
1) Kirjeldada, missuguseid proove kogutakse.
2) Kirjeldada proovide kogumiseks kasutatavaid protseduure sh kas kasutatakse varem kogutud proove.
3) Selgitada, kuidas tagatakse uuritavate õigused.
4) Selgitada, mida tehakse proovidega pärast uuringu lõppemist.
13 b Isikuandmed ja andmestikud

Ei
Jah
Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid?
Jah
1) Täpne andmete koosseis, mis on vajalik uuringu läbiviimiseks (võib esitada lisana).

Valimisse kuuluvate patsientide kohta kasutatakse uuringus järgmisi andmeid: patsiendi sugu, pseudonüüm, elukoht (kas Tartus linnas või mitte), kõik meditsiinilised dokumendid, mille diagnoosi kood on G40-G41 või R55-R56 (s.h retseptid)

2) Kinnitada, et informeeritud nõusolek on olemas või saadakse enne uuringu algust, kui uuring põhineb nõusolekul.

Teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.

3) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).

Et kindlaks teha, kas tegemist on epilepsiaga või mitte, mis on epilepsia liik (fokaalne/generaliseerunud), mis on epilepsia etioloogia, millal esinesid epileptilised hood, kas patsient võtab epilepsiaravimeid on vaja läbi vaadata iga patsiendi meditsiinilist dokumentatsiooni, s.t. ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, perearstide sissekandeid, kiirabi epikriisid.
Käesolev uuring töötleb andmeid § 6 lg 1 alusel, sest uurijatele edastatakse andmed pseudonüümitud kujul. Depseudonüümimisvõti säilitatakse küll kuni 31.12. 2030, kuid uurijatele seda kunagi ei väljastata ja see säilitatakse 7 aastaks üksnes tuleviku samalaadsete teadusuuringute tegemise võimaldamiseks vastavate eetikakomitee lubade olemasolul. Kuigi taotletav uuring toimub § 6 lg 1 alusel, ei saa välistada, et tervise infosüsteemist pärit tervisedokumentide tekstilised osad võivad mõningaid isikuandmeid sisaldada. Sellegipoolest on meie hinnangul täidetud ka § 6 lg 3 tingimused:
1. ilma tekstilisi osi vaatamata on võimatu adekvaatselt hinnata, kas patsiendil on ka tegelikult epilepsia või mitte. Samal põhjusel on võimatu ehitada masinõppemudelit, mis epilepsiat võimaldaks tekstiandmete põhjal ennustada.
2. meie hinnangul on selleks uuringuks ülekaalukas avalik huvi. Eesti rahva ja tervise uurimine on Tartu Ülikooli seadusest tulenev eesmärk (“Ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi”). Terviseandmete kasutatavuse hindamine, tark kasutamine ja uute lahenduste loomine on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) ühe fookusvaldkonna "Tervisetehnoloogiad ja -teenused" võtmetegevuseks (https://taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused). See on samuti kooskõlas WHO IGAP tegevuskavaga (sektoritevaheline globaalne tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031; Intersectoral global action plan on epilepsy and other neurological disorders https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624), mida on allakirjastanud ka Eesti ja mille edukaks elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis.
3. Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjektide kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil nende õigusi. Andmesubjektidega ühendust ei võeta ning pärast uuringu lõppu uurijate käsutuses olevad andmed kustutatakse.


4) Kas andmesubjektid on tuvastatavad? Kui jah, siis kirjeldada, kuidas on täidetud järgmised tingimused:
a. pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;
b. teadus- või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;
c. töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

Ei, andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Isikuandmed eemaldatakse TEHIK ja Tervisekassa poolel ning asendatakse pseudonüümiga. Uurijatele otseseid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ei väljastata.

Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust?
jah
1) Selgitada, missuguseid meetodeid kasutatakse
uuritavate jälgimiseks, järelevalveks ja vaatlemiseks.

Pole asjakohane

2) Selgitada uuritavate profiili loomise meetodeid.

Pärast med. dokumentatsiooni läbivaatamist jagatakse patsiendid alagruppideks: kindel/tõenäoline epilepia/ei ole epilepsiat. Lisaks jagatakse patsiendid vastavalt sellele, kas epilepsia on fokaalne või generaliseerunud, milline on etioloogia, milliseid epilepsiaravimeid on kasutatud.

3) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua.

Teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.

4) Selgitada, kuidas toimub uuritavate profiili jaoks andmete kogumine ning nende teavitamine võimalikest tagajärgedest ja kaitsemeetmetest.

Ambulatoorsete ja statsionaarsete epikriiside läbivaatamine. Vastavalt eetika üldpõhimõttetele vastutav uurija, kes vaatab need dokumendid läbi, hoiab informatsiooni patsientide tervise kohta saladuses. Uuritavaid sellest protsessist ei teavitata. Patsientide otsest tuvastamist võimaldavaid isikuandmed uurijatele ei väljastata.
Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid?
jah

1 Selgitada, missugusest andmebaasist (registrist, andmekogust) või allikast andmed pärinevad.

Andmed pärinevad Tervisekassa raviarvete andmekogust, rahvastikuregistrist, retseptikeskusest ja tervise infosüsteemist, kuid on enne uurijatele väljastamist pseudonüümitud. Raviarvete andmed on vajalikud uuringu valimi koostamiseks. Tervise infosüsteemi andmed ja retseptikeskuse andmed, s.h epikriiside tekstilised andmed, on vajalikud, et hinnata, kas patsiendil esineb epilepsia, milline on epilepsia sündroom, etioloogia, milline on haiguse kulg, millised epilepsiaravimid on proovitud. Oma praktikast teame, et väga sageli diagnoosi kood ei vasta reaalselt sellele, milline on epilepsia liik, fokaalne või generaliseerunud. Rahvastikuregistri andmed on vajalikud selleks, et oleks võimalik tulemusi võrrelda varasema Tartu piirkonna uuringuga.


1) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua.
2) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).
3) Selgitada, miks ei ole võimalik uurida uurimisobjekte nii, et saadud andmed oleksid anonüümsed või pseudonüümsed (kui on asjakohane).
Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid?
jah
Selgitada, kas andmed on avalikult kättesaadavad (avatud andmete registrid ja andmekogud) ja neid võib uurimistöös vabalt kasutada.

Tartu elanike arv soo ja vanuse järgi 2021-2024 aastatel (Statistikaamet)
Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest (https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki)?
ei
1) Selgitada, missuguseid isikuandmeid eksporditakse
või imporditakse. Kui jah, siis millistesse ja millistest riikidest.
2) Selgitada, milliseid kaitsemeetmeid rakendatakse, millisetel alustel (leping vms) andmeid edastatakse ning kuidas tagatakse uuritavate õigused.
Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine?
jah
Kui analüüs põhineb jooksvalt andmesubjekte tuvastada võimaldaval kujul
1) kirjeldada, kuidas pärast uuringu läbiviimist ja eesmärkide saavutamist isikuandmed hävitatakse/ anonüümitakse;

Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil. Masinõppe algoritmide arendamiseks säilitatakse andmeid ka riikliku teadusarvutuste taristu ETAIS turvalisel uurimisplatvormil SAPU, kuhu on ligipääs üksnes uurimismeeskonna liikmetel, millel puudub ligipääs internetti ning mille kõiki tegevusi logitakse ja monitooritakse.

2) lisada hinnang, kuidas on välistatud andmesubjektide kaudne tuvastamine pärast isikut otseselt tuvastada võimaldavate andmete hävitamist.

Kuigi uurijatele isikukoode ja teisi isikute otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ei väljastata, säilib kaudne isikute tuvastamise oht, kui andmeid kõrvutatakse teiste isikustatud andmekogudega. Selle maandamiseks hoitakse uuringu andmeid teistest andmekogudest rangelt lahus, eraldi turvalises serveris, ja kõik uurijad on teadlikud teiste andmekogudega sidumise lubamatusest. Lisaks säilib võimalus, et mõnedes tervisedokumentides sisaldub tekstilistes osades isikuandmeid. Paraku ei ole võimalik seda riski täielikult maandada ja uuringut ei ole samas ilma tekstiliste andmeteta teostada. Riski aitab maandada asjaolu, et kõik uurijad on eelneva pikaaegse terviseuuringute läbiviimise kogemusega ning nende töölepingutes sisaldub konfidentsiaalsusklausel.

13 c Teised eetilised küsimused
Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske?
ei
Vajadusel selgitada eetilisi lisariske, mis võivad tuleneda asjaoludest nagu tehisintellekt, personaalmeditsiin, sõjaliste partnerite kaasamine, uued arengud neurobioloogias, geenitehnoloogias, nanotehnoloogias, inimese-masina suhtluses, androidide ja küborgide loomisel jne.
14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel.
Andmekogu ja/või andmeallika nimetus
1. Tervisekassa andmekogu (raviarved)
2. Tervise infosüsteem (epikriisid)

Isikuandmete töötlemise eesmärk

Teadusuuringu läbiviimine
Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana)
1. Tervisekassa andmekogu (raviarved):
a. Patsiendi Pseudonüüm
b. Sugu
c. Sünniaasta ja sünnikuu
d. Surma kuupäev
e. Kas elukoht Tartu linnas (jah/ei)
2. Retseptikeskus:
a. Patsiendi psedonüüm
b. Retsepti koostamise aeg
c. Diagnoosi kood ja nimetus
d. Välja kirjutatud ravimi toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
e. Realiseeritud toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
f. Välja kirjutatud ravimi ravimvormi kood ja seletus
g. Realiseeritud ravimi ravimvormi kood ja seletus
h. Toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
i. Realiseeritud toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
j. Välja kirjutatud ravimi ATC kood
k. Realiseeritud ravimi ATC kood
l. Välja kirjutatud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
m. Realiseeritud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
n. Välja kirjutatud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
o. Realiseeritud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
p. Annustamine (ravikuuri tüüp, ravikuuri pikkus päevades, tükkide arv, tükkide ühik, kordade arv ja kordade ühik, annustamisskeemi perioodi pikkus).
q. Retsepti staatuse kood ja nimetus
r. Annulleerimise põhjus (kood ja seletus)
s. Väljastaja info (müümise aeg, apteegi kood)
t. Ravimi välja ostmise kuupäev
3. Tervise infosüsteem:
a. Epikriisid, mille diagnooside hulgas on G40-G41 või R55-R56 (patsiendi isikuandmete plokk eemaldatud, lisatud patsiendi pseudonüüm)

15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk).
Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega.
Andmete kättesaamine, analüüsimine, üldistamine ja publitseerimine on pikk protsess, mis antud juhul võib kesta kuni 5-7 aastat. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil. Masinõppe algoritmide arendamiseks säilitatakse andmeid riikliku teadusarvutuste taristu ETAIS turvalisel uurimisplatvormil SAPU, kuhu on ligipääs üksnes uurimismeeskonna liikmetel, millel puudub ligipääs internetti ning mille kõiki tegevusi logitakse ja monitooritakse.


Andmed säilitatakse uuringu lõpuni. Andmete säilitamine uuringu lõpuni on vajalik nii uuringu sisuliseks läbiviimiseks kui ka uuringu käigus publitseeritud tulemuste korratavuse tagamiseks.

Tervisekassa ja TEHIK säilitavad isikukood-pseudonüüm vastavustabeli 7 aastaks (kuni 31.12.2030), et tulevikus oleks vastavate uuringute raames (koos vastavate eetikakomiteede lubadega) selle alusel võimalik hinnata Tartu epilepsiaga haigete suremust. See on vajalik selleks, et ei peaks käesolevas uuringus läbi viidud käsitsi annoteerimist hakkama siis uuesti läbi vaatama.
Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid.
Isikuandmed pseudonüümitakse andmeallikate vastutavate/volitatud töötlejate poolt. Pseudonüümid luuakse Tervisekassa poolt valimi loomisel, kasutades tagasipööramatut ja ainult neile teadaolevat võtit. Isikukood-pseudonüüm vastavustabel valimisse kuuluvate isikute kohta krüpteeritakse Tervisekassa poolt digidoc konteineris TEHIK asutuse nimele. Tervisekassa ja TEHIK asendavad oma andmetes isikukoodid pseudonüümidega enne andmete uuringumeeskonnale väljastamist.
Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida?
Ei
1) Täpsustada, mitme geenidoonori andmed depseudonüümitakse.
2) Selgitada, mis otstarbel andmed depseudonüümitakse.
Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus.
Tervisekassa ja TEHIK krüpteerivad andmed teineteisest sõltumatult, kasutades ainult neile teadaolevat parooli. Parool edastatakse juhtivuurijale digidoc konteineris, mis on krüpteeritud juhtivuurija isikukoodile. Krüpteeritud andmed edastatakse juhtivuurijatele Tervisekassa ja TEHIK tavapäraste andmeväljastuskanalite kaudu – täpne kanal lepitakse andmeandjatega eelnevalt kokku. Näiteks võib andmeallikas laadida väljastatavad andmed üles Tartu Ülikooli poolt hallatud turvalisse SFTP serverisse (igaühel oma ligipääs ja kaust, teiste andmeallikate andmeid ei näe).

Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest.
Juurdepääs arvutile ja TÜ Kliinikumi serverile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil. Andmete masinõppeline töötlus toimub spetsiaalsel tundlike andmete analüüsiplatvormil (SAPU, https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/) vaid selleks uuringuks üles seatud virtuaalserveril, mis piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ning võimaldab vastutavatel uurijatel jälgida kõigi kasutajate tegevust.

Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest.

Vastutava uurija allkiri
/digiallkiri/
Taotluse esitamise kuupäev:
25. Märts 2024

Taotluse EBIN ID
(täidab hindaja)


Lisadokumentide loetelu:
1. Vastutava uurija CV:
a. Raivo Kolde: https://www.etis.ee/CV/Raivo_Kolde/est/
b. Sven Laur: https://www.etis.ee/CV/Sven_Laur/est/
c. Sulev Reisberg: https://www.etis.ee/CV/Sulev_Reisberg/est/
d. Aleksei Rakitin https://www.etis.ee/CV/Aleksei_Rakitin/est/
e. Sulev Haldre https://www.etis.ee/CV/Sulev_Haldre/est/
2. Informeeritud nõusolek ja uuringu kutse ja kõik muud uuritava värbamiseks kasutatavad materjalid (kui on asjakohane)
3. Uuringu instrumendid, sh nt küsimustikud (kui on asjakohane)
4. Kindlustuspoliis (kui on asjakohane)
5. Andmekoosseis (kui on asjakohane)
6. Maksekorraldus, kui uuringu läbivaatamise eest on ette nähtud tasu


1. Fiest KM, Sauro KM, Wiebe S, Patten SB, Kwon CS, Dykeman J, et al. Prevalence and incidence of epilepsy: A systematic review and meta-analysis of international studies. Neurology. 2017;88(3):296-303.
2. Thurman DJ, Beghi E, Begley CE, Berg AT, Buchhalter JR, Ding D, et al. Standards for epidemiologic studies and surveillance of epilepsy. Epilepsia. 2011;52 Suppl 7:2-26.
3. Beilmann A, Napa A, Hämarik M, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Incidence of childhood epilepsy in Estonia. Brain Dev. 1999;21(3):166-74.
4. Beilmann A, Napa A, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Prevalence of childhood epilepsy in Estonia. Epilepsia. 1999;40(7):1011-9.
5. Veri K, Talvik I, Vaher U, Napa A, Ilves P, Uibo O, et al. Incidence of Childhood Epilepsy in Estonia. Journal of child neurology. 2018;33(9):587-92.
6. Oun A, Haldre S, Magi M. Prevalence of adult epilepsy in Estonia. Epilepsy research. 2003;52(3):233-42.
7. Oun A, Haldre S, Mägi M. Incidence of adult epilepsy in Estonia. Acta neurologica Scandinavica. 2003;108(4):245-51.
8. Fernandes M, Cardall A, Jing J, Ge W, Moura L, Jacobs C, et al. Identification of patients with epilepsy using automated electronic health records phenotyping. Epilepsia. 2023;64(6):1472-81.
9. Vulpius SA, Werge S, Jørgensen IF, Siggaard T, Hernansanz Biel J, Knudsen GM, et al. Text mining of electronic health records can validate a register-based diagnosis of epilepsy and subgroup into focal and generalized epilepsy. Epilepsia. 2023;64(10):2750-60.
10. Casotto V, Ranzato F, Girardi P, Fedeli U. Increasing epilepsy-related mortality: A multiple causes of death study in Northern Italy. Seizure : the journal of the British Epilepsy Association. 2022;94:1-6.
11. ILAE Commission Report. The epidemiology of the epilepsies: future directions. International League Against Epilepsy. Epilepsia. 1997;38(5):614-8.

Vastused EBINile:
1. IKS 6 on põhjendamata, milles seisneb uuringu õigustatud huvi? Ülekaalukas avalik huvi?
Vastus: Käesolev uuring töötleb andmeid § 6 lg 1 alusel, sest uurijatele edastatakse andmed pseudonüümitud kujul. Depseudonüümimisvõti säilitatakse küll kuni 31.12. 2030, kuid uurijatele seda kunagi ei väljastata ja see säilitatakse 7 aastaks üksnes tuleviku samalaadsete teadusuuringute tegemise võimaldamiseks vastavate eetikakomitee lubade olemasolul. Kuna käesoleva uuringu raames vaadatakse läbi ja annoteeritakse suur hulk tervisedokumente, ei ole mõistlik ega eetiline tehtud tööd n.ö “prügikasti visata”, vaid kasutada seda teadmist ka tulevikus, et siis ei oleks tarvis uuesti sama tööd tegema hakata.
Kuigi taotletav uuring toimub § 6 lg 1 alusel, ei saa välistada, et tervise infosüsteemist pärit tervisedokumentide tekstilised osad võivad mõningaid isikuandmeid sisaldada. Sellegipoolest on meie hinnangul täidetud ka § 6 lg 3 tingimused:
1. ilma tekstilisi osi vaatamata on võimatu adekvaatselt hinnata, kas patsiendil on ka tegelikult epilepsia või mitte. Samal põhjusel on võimatu ehitada masinõppemudelit, mis epilepsiat võimaldaks tekstiandmete põhjal ennustada.
2. meie hinnangul on selleks uuringuks ülekaalukas avalik huvi. Eesti rahva ja tervise uurimine on Tartu Ülikooli seadusest tulenev eesmärk (“Ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi”). Terviseandmete kasutatavuse hindamine, tark kasutamine ja uute lahenduste loomine on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) ühe fookusvaldkonna "Tervisetehnoloogiad ja -teenused" võtmetegevuseks (https://taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused). See on samuti kooskõlas WHO IGAP tegevuskavaga (sektoritevaheline globaalne tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031; Intersectoral global action plan on epilepsy and other neurological disorders https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624), mida on allakirjastanud ka Eesti ja mille edukaks elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis.
3. Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjektide kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil nende õigusi. Andmesubjektidega ühendust ei võeta ning pärast uuringu lõppu uurijate käsutuses olevad andmed kustutatakse.
2. Samuti on põhjendamata valimi suurus.
Oleme täpsustanud valimi suuruse põhjendust taotluses punktis 11. Lõplik Tartu valimi suurus on hinnanguliselt 500-600 inimest, selle põhjenduseks on uuringu eesmärk võrrelda epidemioloogilised andmed varem (1994-1997) tehtud sarnase epidemioloogilise uuringuga, mis oli teostatud ka Tartus. Üleriigilise valimi suurus (prognoositav epilepsiahaigete arv riigis) on hinnanguliselt 6500-8000. Selle põhjenduseks on see, et me soovime masinõpe algoritmi abil hinnata epilepsia epidemioloogilisi andmeid kogu Eestis. Samas, esialgne valim, mida saadakse TEHIKult Eesti Tervisekassa andmebaasi põhjal (vastavad kriteeriumid on kirjeldatud punktis 10) on tõenäoliselt 3-4 korda suurem (kuni ~27000), kui lõppanalüüsi sattuvate isikute arv. Selle põhjenduseks on eelnev kirjavahetus Eesti Tervisekassaga, mis puudutab sarnast päringut ja mida meie saatsime EBIN-ile 25. märtsil.
3. EBIN annab hinnangu ainult  tervise infosüsteemi andmetele. Tervisekassa ja registrid tuleks kooskõlastada vastavalt IKS § 6 lg 4 kas Tartu Ülikooli või Tervise Arengu Instituudi eetikakomiteedes.
Jah, oleme sellest teadlik. Tartu Ülikooli eetikakomitee poole on plaanis pöörduda niipea, kui EBIN annab tervise infosüsteemi andmete osas loa. Tegutseme selles järjekorras, et vältida sama taotluse paralleelset menetlemist (ja puuduste samaaegset väljatoomist).

4. Uuringu lõpuks märgitud 2029. Mille alusel võti säilib 10.a?
Muutsime nii uuringu kui ka depseudonüümimisvõti säilitamise kuupäeva, mis nüüd langevad kokku (detsember 2030). Depseudonüümimisvõti säilitatakse kuni 31.12. 2030, kuid uurijatele seda kunagi ei väljastata ja see säilitatakse 7 aastaks üksnes tuleviku samalaadsete teadusuuringute tegemise võimaldamiseks vastavate eetikakomitee lubade olemasolul. Kuna käesoleva uuringu raames vaadatakse läbi ja annoteeritakse suur hulk tervisedokumente, ei ole mõistlik ega eetiline tehtud tööd n.ö “prügikasti visata”, vaid kasutada seda teadmist ka tulevikus, et siis ei oleks tarvis uuesti sama tööd tegema hakata.
5. Taotluse p 11 - prognoositav isikute arv 27 000, lõppanalüüsi läheb 500 - 600; eespool kirjeldavad, et soovivad ainult Tartu elanike kohta andmeid, seega jääb arusaamatuks, kuidas valim on 27 000.
Lõppanalüüsi läheb Tartust meie esialgsel hinnangul 500-600 isikut ja üle-Eestiliselt 6500-8000 epilepsiaga isikut. Kuid need on pärast epikriiside töötlemist prognoositavad arvud. Esialgne valim, mida saadakse TEHIKult Eesti Tervisekassa andmebaasi põhjal (vastavad kriteeriumid on kirjeldatud punktis 10) on tõenäoliselt 3-4 korda suurem (kuni 27000). Antud arvutuskäik on arutatud kirjavahetuses Eesti Tervisekassaga, mida meie saatsime EBINile koos antud taotlusega 25. märtsil. Seal on näha, et sarnase päringu puhul, uuringu kriteeriumide kasutamisel (epilepsia või teadvusekaotuse diagnoos) sobivate isikute arv Tartus oli ~4000, mis on kindlasti rohkem, kui reaalsete epilepsiahaigete arv Tartus. Uuringu mõte seisnebki selles, et läbi töötada kõikide nende isikute med. dokumentatsiooni ja selle põhjal välja sõeluda reaalseid epilepsiahaigeid (keda ilmselt on mitu korda vähem), mitte kõiki, kelle dokumentides käib läbi G40, R55, R56 diagnoosikood. 
6. Taotluse lk 7 - /haigestumusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kes olid vähemalt 20.a. Miks juba kohe Tervisekassa ei arvesta selle kriteeriumiga valimit välja võttes?
Antud küsimus puudutab ilmset seda taotluse lõigu lk 7: 
“Käsitsi annoteeritud andmetel põhinevasse haigestumusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar  2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad. Üldhaigestumuse arvutamiseks kasutatakse aastate 2021, 2022 ja 2023 inimaastate arvu Tartus.”
Meie ei näe siin vastuolu. Asi on selles, et Tervisekassal puudub info indeks-epileptilise hoo kuupäeva kohta, ehk selle hoo kohta mille järgselt saab uuringu kriteeriumide alusel diagnoosida epilepsia haigust. Diagnoosikoodi G40 tekkimise kuupäev ei lange valdaval enamikul juhtudest reaalse epilepsia alguse kuupäevaga kokku. Seda infot saab kätte ainult epikriiside manuaalse töötlemise käigus. Enne seda peab neid epikriise kätte saama.
7. Andmeid säilitatakse uuringu lõpuni - kas on vajalik säilitada kõik epikriisid või on võimalik neid vähem aega säilitada? 

Epikriisid on vaja säilitada kuni uuringu lõpuni, kuna masinõpe analüüsi osa tuleb just uuringu lõpus. Sellele järgneb tulemuste analüüsi ja publitseerimise protsess, mis võib kesta kuid või aastaid ja mille käigus sageli on vaja andmeid korduvalt analüüsida, arvestades reviewerite kommentaare.

8. Uuringu maksumuseks on hinnatud 120'000, rahastusallikat veel ei ole. Kas on oht, et rahastust ei saada ja uuring võib ära jääda? 
Jah, see oht on olemas. Plaanime leida ka teisi rahastusallikaid, kuid seda on lihtsam teha, kui uuringule on põhimõtteline luba saadud.


UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT
1. UURIMISTÖÖ ANDMED
Uurimistöö täielik nimetus: eesti keeles (vajadusel inglise keeles)

Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes

Uurimistöö toimumiskoht: Tartu

2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED
2.1. Vastutav uurija
ees- ja perekonnanimi: Aleksei Rakitin
teaduslik kraad: PhD
amet: teadur
töökoht: Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Närvikliinik
töökoha aadress: L.Puusepa tn 8H
telefoninumber: 7318557
e-post:
allkiri:

2.2. Kaastöötajad
ees- ja perekonnanimi: Sulev Reisberg
teaduslik kraad: PhD
amet: Terviseinformaatika teadur
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Raivo Kolde
teaduslik kraad: PhD
amet: Terviseinformaatika kaasprofessor
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Sven Laur
teaduslik kraad: PhD
amet: Turvalise andmekaeve kaasprofessor
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Hendrik Šuvalov
teaduslik kraad: MSc
amet: Terviseinformaatika nooremteadur
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Marek Oja
teaduslik kraad: PhD
amet: Terviseinformaatika teadur
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Sulev Haldre
teaduslik kraad: dr. med.
amet: Neuroloogia kaasprofessor
töökoht: Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa tn 8H
telefoninumber: 7318507
e-post:
allkiri:

2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja
on uurimistöö korraldamisega nõus:
ees- ja perekonnanimi: Pille Taba
amet: Neuroloogia professor
töökoht: Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa tn 8H
kuupäev:
allkiri:

2.4. Uurimistöösse kaasatud muu asutuse kooskõlastus:
volitatud isiku ees- ja perekonnanimi:
amet:
töökoht:
töökoha aadress:
kuupäev:
allkiri:

3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE
Allikas: (grandi puhul täpsustada kas taotlemisel või saadud)
Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises ulatuses): Hetkeseisuga kindlat finantseerimise allikat ei ole. On plaanis taotleda rahastamist Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondilt. Lisaks on hetkel hindamisfaasis vastava sisuga TemTa projekt. Prognoositav uuringu maksumus on 120 000 eurot.

Uuritavatele kompensatsiooni maksmine (palume lisada siia ka mitterahaline hüvitamine, kui see on olemas): Uuritavatele kompensatsiooni maksmine ei ole planeeritud. Uuritavate kindlustamine ei ole planeeritud.

4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST
Aktiivse epilepsia levimus maailmas 1000 inimese kohta on 6.38 (1). Aktiivseks epilepsiaks loetakse regulaarset epilepsiaravimite kasutamist epilepsia diagnoosi juures või seda, kui viimane epileptiline hoog on esinenud viimase viie aasta jooksul (2). Eestis on seni tehtud kolm epilepsia epidemioloogilist uuringut. Esimene laste epilepsia epidemioloogiline uuring oli tehtud Anneli Beilmani poolt 1995-1997 aastal. Selles uuringus on leitud alla 19 aastastel lastel epilepsia levimus 3.6/1000 ja haigestumus 45/100 000 inimese kohta (3, 4). Kordusuuring lastel oli tehtud 14 aastat hiljem 2009-2011 aastal Kadi Veri poolt. Selles uuringus epilepsia haigestumis lastel oli peaaegu kaks korda suurem – 86.3/100 000. Seda seletati paranenud juhtumite kogumise ja arenenud diagnostika meetodite kasutamisega Eestis (5). Täiskasvanute epilepsia epidemiloogiat uuris Andre Õun 1994-1997 aastatel, ning epilepsia levimuse ja haigestumuse määrad olid vastavalt 35.4/100 000 ja 5.3/1000 inimese kohta (6, 7).
Viimaste aastate masinõppe meetodite arengu taustal on neid proovitud kasutada suurte tekst-andmebaaside analüüsimisel, kaasa arvatud epilepsia epidemioloogilistel uuringutel. Uurimisrühm Bostonist näitas, et on võimalik masinõppe meetodite kasutamisel õigesti identifitseerida epilepsiaga patsiente arstide meditsiinilistest sissekannetest, ICD koodidest ja epilepsiaravimite kasutamise ajaloost (8). Teine uurimisrühm Taanist näitas, et on isegi võimalik masinõppe meetodite kasutamisel eristada teksti dokumentidest, milline on patsiendi epilepsia liik, generaliseerunud või fokaalne (9).

5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS
Täiskasvanute epilepsia epidemioloogiat uuriti Eestis viimati 27 aastat tagasi (1994-1997)(6, 7). Tol ajal epilepsia levimus Tartu linna täiskasvanutel oli 35.4 (95% CI, 27.2-43.1) 100 000 inimaasta kohta ja haigestumus 5.3 (95% CI, 4.8-5.8)/1000.
Viimastel aastakümnetel on epilepsia käsitlus Eestis oluliselt arenenud: turule on ilmunud uued epilepsiaravimid, on arenenud patsientide diagnostika, kirurgilise ravi meetodid, ravimrefraktaarsetele patsientidele on nüüd võimalik epilepsia raviks pakkuda ka neuromodulatsioonil põhinevaid ravimeetodeid nagu VNS (n. vaguse ehk uitnärvi stimulatsioon).
Eesti on WHO liikmena allkirjastanud WHO sektoritevahelise globaalse tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031 (ingl. IGAP – Intersectoral Global Action Plan on Epilepsy and other Neurological Disorders) (https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624). Tegevuskava eesmärkide seas on, et 80%-l epilepsiaga inimestest on juurdepääs sobivatele, taskukohastele ja ohututele epilepsia ravimitele ning 70% epilepsiaga inimestest saavutavad raviga adekvaatse kontrolli hoogude üle.
Värsked aja trendide uuringud viitavad epilepsia levimuse võimalikule muutusele/tõusule viimastel aastakümnetel. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja neuroloogiliste haiguste üldise levimuse tõusuga. Epilepsiaga kaasnevate haiguste nagu Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus jt. struktuur on muutunud mõjutades ka epilepsia esinemissagedust. Hiljutised olulised edusammud insuldi ravis nagu trombolüüs või intraarteriaalne trombi eemaldamine võivad tähendada, et patsiendid, kes oleksid kunagi insulti surnud, jäävad nüüd ellu ning osadel neist, insuldi tüsistusena, areneb epilepsia. Samuti on leitud tõendid süsteemse vähi ja kõrge eluaegse epilepsia riski seoste kohta. Süsteemsete vähkkasvajatega patsientide elulemuse suurenemisega võib rohkematel patsientidel tekkida kesknärvisüsteemi haaratuse tagajärjel epilepsia (10).
IGAP plaani edukaks läbiviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis. Edukaks käsitluse strateegia kasutamiseks rahvatervise tasemel on vaja aru saada kas epilepsia esinemissagedus on tõusnud, kui on, siis mis on selle põhjused, kas epilepsia etioloogiline struktuur ja kasutatavad ravimeetodid on ka muutunud.
Epilepsia epidemioloogia uuringud põhinevad massiivsete tekst-andmebaaside analüüsimisel. Need andmebaasid sisaldavad patsientide haigla epikriise, ambulatoorseid arsti külastusi, kiirabi väljakutsete sissekandeid, epilepsiaravimite kasutamise ajalugu ja muud. Retrospektiivse uuringu kuldstandard on nende dokumentide põhjalik läbivaatlus epilepsia spetsialisti poolt, et välja selgitada, kellel on kindel diagnoos, milline on epilepsia etioloogia, milline epilepsiaravi, kas ravi on efektiivne jne. See on monotoonne ja aeganõudev protsess. Käsitsi seda saab teha suhteliselt väikestel kohortidel, näiteks Tartu linna epilepsia epidemioloogia. Kogu riigi andmeid analüüsida on sel moel sisuliselt võimatu. Pealegi, kui on vaja jälgida epidemioloogiliste parameetrite ajatrende, siis seda tööd tuleb teha korduvalt, erinevatel ajahetkedel. Selle protsessi automatiseerimiseks on mõistlik proovida kasutada kaasaegseid masinõppel põhinevaid algoritme.
Moodsad tehisintellektipõhised meetodid võimaldavad efektiivselt klassifitseerida tekste (kas diagnoos on põhjendatud) ja eraldades nendest ka fakte (milline on ravi, kas ravi on efektiivne jne). Need mudelid õpitakse kahes etapis. Esmalt eeltreenitakse mudelit suurte tekstikorpuste peal keele üldist struktuuri mõistma ning annoteeritud tekstinäidete põhjal peenhäälestatakse konkreetset ülesannet täitma. Antud projekti raames käsitsi annoteeritud näited võimaldavad treenida mudelid samade näitajate eraldamiseks juba kogu Eestit katvatel andmetel. Lisaks võimaldaks automaatsete meetodite loomine korrata uuringut ka regulaarselt tulevikus.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on:
1. Selgitada aktiivse epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanud rahvastikus ning saada ülevaade epilepsia kliiniliste tunnuste jaotumisest ja epilepsiavastasest ravist.
2. Võrrelda saadud andmed 27 aastat tagasi (1994-1997) Tartus tehtud analoogse epidemioloogilise uuringuga ning kirjeldada toimunud muutusi epilepsia etioloogias ja ravis.
Välja töötada masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada tekst-andmete massiivist korduvate epilepsia epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks vajalikku informatsiooni ja potentsiaalselt hinnata haigestumus- ja levimusnäitajaid kogu Eesti täiskasvanud rahvastikus.
6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG
(oktoober.2024-detsember.2030)
7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS
Prognoositav isikute arv, kelle kohta on vaja saada pseudonüümitud meditsiinilised dokumendid, on kuni 27000. Kontrollgruppi ei ole. Levimuse ja haigestumuse arvutamiseks kasutatakse Tartu linna elaniku arvu. Prognoositav sobivate isikute arv, kes satuvad lõppanalüüsi, on 500-600 Tartus ja üle-Eestiliselt 6500-8000.
Esialgne valim, mida saadakse TEHIKult Eesti Tervisekassa andmebaasi põhjal (vastavad kriteeriumid on kirjeldatud punktis 10) on tõenäoliselt 3-4 korda suurem (kuni ~27000), kui lõppanalüüsi sattuvate isikute arv. Antud arvutuskäik on arutatud kirjavahetuses Eesti Tervisekassaga, mida meie saatsime EBINile koos antud taotlusega 25. märtsil. Seal on näha, et sarnase päringu puhul, uuringu kriteeriumide kasutamisel (epilepsia või teadvusekaotuse diagnoos) sobivate isikute arv Tartus oli ~4000, mis on kindlasti rohkem, kui reaalsete epilepsiahaigete arv Tartus. Uuringu mõte seisneb selles, et läbi töötada kõikide nende isikute med. dokumentatsiooni ja selle põhjal välja sõeluda reaalseid epilepsiahaigeid (keda ilmselt on mitu korda vähem), mitte kõiki, kelle dokumentides käib läbi G40, R55, R56 diagnoosikood. Kasutatakse retrospektiivseid andmeid, uuritavaid ei värvata ja informeeritud nõusolekut ei võeta.
Esialgne info potentsiaalsete patsientide kohta saadakse Eesti Tervisekassalt. Nende isikute meditsiinilised dokumendid vaadatakse läbi ning vastavalt eelnevalt kirjeldatud kriteeriumidele koostatakse valim uuringusse sobivatest isikutest.
Haigestumusuuringu kriteeriumid: Tartu Linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad.
Levimusuuringu kriteeriumid: Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid.
Uuritavatega ühendust ei võeta ja uuring toimub pseudonüümitud andmetel, seetõttu uuring uuritavaid ei koorma.
Et kindlaks teha, kas tegemist on epilepsiaga või mitte, mis on epilepsia liik (fokaalne/generaliseerunud), mis on epilepsia etioloogia, millal esinesid epileptilised hood, kas patsient võtab epilepsiaravimeid on vaja läbi vaadata iga patsiendi meditsiinilist dokumentatsiooni, s.t. ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, perearstide sissekandeid, kiirabi epikriisid.
Käesolev uuring töötleb andmeid § 6 lg 1 alusel, sest uurijatele edastatakse andmed pseudonüümitud kujul. Depseudonüümimisvõti säilitatakse küll kuni 31.12.2034, kuid uurijatele seda kunagi ei väljastata ja see säilitatakse 10 aastaks üksnes tuleviku samalaadsete teadusuuringute tegemise võimaldamiseks vastavate eetikakomitee lubade olemasolul. Kuigi taotletav uuring toimub § 6 lg 1 alusel, ei saa välistada, et tervise infosüsteemist pärit tervisedokumentide tekstilised osad võivad mõningaid isikuandmeid sisaldada. Sellegipoolest on meie hinnangul täidetud ka § 6 lg 3 tingimused:
1. ilma tekstilisi osi vaatamata on võimatu adekvaatselt hinnata, kas patsiendil on ka tegelikult epilepsia või mitte. Samal põhjusel on võimatu ehitada masinõppemudelit, mis epilepsiat võimaldaks tekstiandmete põhjal ennustada.
2. meie hinnangul on selleks uuringuks ülekaalukas avalik huvi. Eesti rahva ja tervise uurimine on Tartu Ülikooli seadusest tulenev eesmärk (“Ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi”). Terviseandmete kasutatavuse hindamine, tark kasutamine ja uute lahenduste loomine on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) ühe fookusvaldkonna "Tervisetehnoloogiad ja -teenused" võtmetegevuseks (https://taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused). See on samuti kooskõlas WHO IGAP tegevuskavaga (sektoritevaheline globaalne tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031; Intersectoral global action plan on epilepsy and other neurological disorders https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624), mida on allakirjastanud ka Eesti ja mille edukaks elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis.
3. Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjektide kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil nende õigusi. Andmesubjektidega ühendust ei võeta ning pärast uuringu lõppu uurijate käsutuses olevad andmed kustutatakse.


8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS
Definitsioonide, klassifikatsioonide ja etioloogiliste rühmade määratlemisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Epilepsiavastase Liiga epidemioloogiliste uuringute juhendi (11). Epilepsiaks loetakse seisundit, mida iseloomustavad korduvad (kaks või enam) mitteprovotseeritud epileptilist hoogu või üks mitteprovotseeritud hoog ja suurenenud risk (60%) järgnevateks epileptilisteks hoogudeks. Mitu hoogu, mis toimusid 24 tunni jooksul, loetakse üheks diagnostiliseks hooks. Aktiivseks epilepsiaks loetaks epilepsiajuhtu, mille korral inimesel oli esinenud vähemalt üks epileptiline hoog eelnenud viie aasta jooksul ja/või regulaarset epilepsiaravimite kasutamist epilepsia diagnoosi juures. Kui epileptilisi hoogusid polnud esinenud vähemalt viie aasta jooksul epilepsiavastase ravita, oli tegemist remissioonis epilepsiaga.
Uuring teostatakse retrospektiivselt.
Uuringu valimi moodustavad kõik Eesti Tervisekassa raviarvete andmekogus ja retseptikeskuses olevad isikud, kellel kehtivad kõik järgmised tingimused:
• on sündinud enne 01.01.2004; ja
• olid 01.01.2024 seisuga elus või surid vahemikus 01.01.2021-31.12.2023; ja
• kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:
◦ on retseptikeskuse andmeil ostnud kasvõi ühe korra elus ravimeid diagnoosiga „epilepsia“ (G40-G41 koos alamkoodidega); või
◦ on raviarvetel diagnoositud kas põhi- või kaasuva haigusena epilepsia (G40-G41), teadvusekaotus (R55), vapluskrambid (R56), karotiidsiinussünkoop (G90), kramp ja spasm (R25.2) või kuumasünkoop (süvaminestus) (T67.1). Nimetatud diagnoosid võivad olla antud ka alamkoodidena.

Sarnaste tingimustega päring on Tartu piirkonna kohta Eesti Tervisekassale tehtud (seisuga 1.01.2023) ning selgus, et potentsiaalsete isikute arv, mis vastaksid nendele tingimustele, võiks olla ~4000. Antud number on kindlasti suurem, kui epilepsiaga täiskasvanute elanike arv Tartus. Põhjuseks on ilmselt see, et Tartus on Eesti suurim epilepsiakeskus ja siin konsulteeritakse patsiente üle Eesti. Seega enamus nendest inimestest ei ole Tartu linna elanikud. Selleks, et neid käesoleva uuringu käsitsi osa analüüsist eemaldada, lingitakse valimisse kuuluvate isikute andmed Rahvastikuregistriga, et selgeks teha, kas nad elasid Tartus.
Tervisekassa koostab valimisse kuuluvatele isikutele tagasipööramatu juhusliku unikaalse pseudonüümi. Tervisekassa loob valimisse kuuluvate isikute isikukood-pseudonüüm vastavustabeli ja krüpteerib selle TEHIK ja Rahvastikuregistri nimele (uurijad valimisse kuuluvate isikute isikukoode ega muid otseseid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ei näe). Tervisekassa ja TEHIK säilitavad vastavustabeli 10 aastaks (kuni 31.12.2034), et tulevikus oleks vastavate uuringute raames (koos vastavate eetikakomiteede lubadega) selle alusel võimalik hinnata Tartu epilepsiaga haigete suremust. Rahvastikuregister kustutab vastavustabeli pärast uurijatele andmete väljastamist.
Tervisekassa väljastab vastutavale uurijale:
1. valimisse kuuluvate isikute tabeli, milles on isikute kohta järgmised andmed: pseudonüüm, sugu, sünniaasta ja sünnikuu, surma kuupäev (kui surnud), kas elukoht Tartus (jah/ei).
2. valimisse kuuluvate isikute kõik nende 01.01.2019-31.12.2023 väljakirjutatud ja väljaostetud digiretseptid, mille diagnoos on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega):
a. Patsiendi pseudonüüm
b. Retsepti koostamise aeg
c. Diagnoosi kood ja nimetus
d. Välja kirjutatud ravimi toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
e. Realiseeritud toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
f. Välja kirjutatud ravimi ravimvormi kood ja seletus
g. Realiseeritud ravimi ravimvormi kood ja seletus
h. Toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
i. Realiseeritud toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
j. Välja kirjutatud ravimi ATC kood
k. Realiseeritud ravimi ATC kood
l. Välja kirjutatud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
m. Realiseeritud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
n. Välja kirjutatud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
o. Realiseeritud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
p. Annustamine (ravikuuri tüüp, ravikuuri pikkus päevades, tükkide arv, tükkide ühik, kordade arv ja kordade ühik, annustamisskeemi perioodi pikkus).
q. Retsepti staatuse kood ja nimetus
r. Annulleerimise põhjus (kood ja seletus)
s. Väljastaja info (müümise aeg, apteegi kood)
t. Ravimi välja ostmise kuupäev
Tervise infosüsteem (TEHIK) väljastab vastutavale uurijale:
1. valimisse kuuluvate isikute kõik med. dokumendid mille diagnooside hulgas on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega) või R55-R56 (koos alamdiagnoosi koodidega), karotiidsiinussünkoop G90 koos alamdiagnoosi koodidega, kramp ja spasm R25.2 või kuumasünkoop (süvaminestus) T67.1. Nendest dokumentidest on eemaldatud isikuandmete plokk, kuid on aru saada, millise pseudonüümiga milline dokument on seotud. Alates eelmise kümnendi algusest on kogu meditsiiniline dokumentatsioon Eestis registreeritud digitaalsel kujul, seega TEHIKult saadud digitaalsetes dokumentides peab olema kajastatud info parimal võimalikul kujul uuritavate epilepsia diagnoosist, kulust, etioloogiast, ravist.
Rahvastikuregister:
1. valimisse kuuluvate isikute kohta nende elukoha info: pseudonüüm, kuupäev, kas elukoht Tartus (jah/ei). Kõigi isikute kohta on siin vähemalt üks rida kuupäevaga 01.01.2021, aga kui elukoht on enne 2024. a muutunud, siis nende kohta on mitu rida.

Vastutavad uurijad vaatavad käsitsi läbi kõik Tartus elavate uuritavate tervisedokumendid ja koostavad tabeli epilepsiaga isikutest vastavalt eespool kirjeldatud kriteeritumidele. Prognoositav sobivate isikute arv Tartus on 500-600 ning kogu Eestis 6500-8000. Vastav kirjavahetus Eesti Tervisekassaga on lisatud (Lisa 1).
Käsitsi annoteeritud andmetel põhinevasse haigestumusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad. Üldhaigestumuse arvutamiseks kasutatakse aastate 2021, 2022 ja 2023 inimaastate arvu Tartus.
Käsitsi annoteeritud andmetel levimusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid. Üldlevimuse arvutamiseks kasutatakse Tartu 1. jaanuari 2024 rahvastikuarvu.
Koostöös Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudiga töötakse välja masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada terviseandmete põhjal epilepsiahaigeid patsiente automaatselt. See hõlbustab tulevikus dokumentide manuaalset läbivaatust, kuna kitsendab läbivaadatavate dokumentide/patsientide hulka, ja muudab potentsiaalselt võimalikuks hinnata epilepsia epidemioloogilisi parameetreid (levimus, haigestumus, suremus) kogu Eesti rahvastikus. Masinõppe algoritmide treenimiseks kasutatakse käesolevas uuringus käsitsi läbi vaadatud dokumente. Piisava täpsuse korral viiakse nende mudelite poolt eraldatud andmetel läbi haigestumus- ja levimusuuringud üle-eestiliselt, samadel põhimõtetel kui ülalpool kirjeldatud.
9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS
Tegemist on retrospektiivse med. dokumentatsiooni analüüsimisega, mingeid analüüse või uuringuid ei planeerita, samuti on uurijate jaoks andmed tagasipöördumatult pseudonüümitud, seetõttu võimalikust juhuleiust uuritavaid ei informeerita. Teadliku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.
Käesoleva uuringu andmete vastutav töötleja on Tartu Ülikool. Andmeid Tartu Ülikooli Kliinikumile ei jagata. Andmeid hoitakse spetsiaalselt selle uuringu tarbeks loodud privaatserveris Tartu Ülikooli sensitiivsete andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU). Andmed jagatakse uurijatele andmeandjate poolt krüpteeritult SFTP kaudu, milleks on andmeväljastajale spetsiaalselt avatud ligipääs. Sealt liiguvad need otse SAPUsse. SAPU keskkonna funktsioneerimise põhimõtted on põhjalikult kirjeldatud käesoleva avaldusega seotud andmekaitsealases mõjuhinnangus. Uuringumeeskonnal on juurdepääs uuringuandmetele, mis on turvatud serveril (SAPU) isikliku parooli alusel. Kõiki SAPU tegevusi logitakse ja monitooritakse (m.h ekraanivaate video salvestus)
Kuigi uurijatele isikukoode ja teisi isikute otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ei väljastata, säilib kaudne isikute tuvastamise oht, kui andmeid kõrvutatakse teiste isikustatud andmekogudega. Selle maandamiseks hoitakse uuringu andmeid teistest andmekogudest rangelt lahus, eraldi turvalises serveris, ja kõik uurijad on teadlikud teiste andmekogudega sidumise lubamatusest. Lisaks säilib võimalus, et mõnedes tervisedokumentides sisaldub tekstilistes osades isikuandmeid. Paraku ei ole võimalik seda riski täielikult maandada ja uuringut ei ole samas ilma tekstiliste andmeteta teostada. Esimeseks meie tegevuseks andmete SAPU serverisse saabumisel on andmete töötlemine automaatse anonümiseerimisrakendusega, et eemaldada andmete vabatekstilistest osadest võimalikud nimed, telefoninumbrid, isikukoodid, aadressid. Riski aitab maandada ka asjaolu, et kõik uurijad on eelneva pikaaegse terviseuuringute läbiviimise kogemusega ning nende töölepingutes sisaldub konfidentsiaalsusklausel. Pärast koodivõtme hävitamist kohe hävitatakse ka kõik patsientidega seotud andmed. Kui töö ajal (enne 31.12.2034) tekib vajadus andmeandjatelt saadud pseudonüümitud andmeid säilitada, esitame eetikakomiteele lisataotluse.


10. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST HINDAMISTEST VÕI KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL
Antud projekt on hinnatud ja heaks kiidetud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) poolt (vastavad dokumendid on lisatud). Põhjus, miks meie saatsime seda hindamiseks ka TÜ Eetikakomiteele seisneb selles, et EBIN on spetsiifiliselt määratud kahe andmekogu väljastusi hindama – IGUS ja TIS. Seetõttu ei ole EBINi luba aluseks Tervisekassa andmekogu andmeväljastuseks. Tervisekassa andmekogust isikustatud andmete väljastamiseks oleme kohustatud taotlema TÜ inimuuringute eetikakomitee luba. Võrreldes EBIN taotlusega on käesolevas taotluses lisatud väljastus ka rahvastikuregistrist, kuna EBIN taotluses küsisime elukoha andmeid Tervisekassast, kuid nüüd on selgunud, et ajaloolisi elukoha andmeid neil ei ole.


11. LISADE NIMEKIRI (lisad on esitatud eraldi dokumentidena):
EBINi luba uuringu läbi viimiseks (20.08.2024); Andmekaitsealane mõjuhinnang

11.1 Uuringu läbiviija(te) CV(d)
a. Raivo Kolde: https://www.etis.ee/CV/Raivo_Kolde/est/
b. Sven Laur: https://www.etis.ee/CV/Sven_Laur/est/
c. Sulev Reisberg: https://www.etis.ee/CV/Sulev_Reisberg/est/
d. Aleksei Rakitin https://www.etis.ee/CV/Aleksei_Rakitin/est/
e. Sulev Haldre https://www.etis.ee/CV/Sulev_Haldre/est/
f. Hendrik Šuvalov https://www.etis.ee/CV/Hendrik_Šuvalov/est/
g. Marek Oja https://www.etis.ee/CV/Marek_Oja/est/

11.2 Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm
Pole asjakohane


11.3 Teised uuritavale või uuritava eeskostjale esitatavad dokumendid


Kasutatud kirjandus:

1. Fiest KM, Sauro KM, Wiebe S, Patten SB, Kwon CS, Dykeman J, et al. Prevalence and incidence of epilepsy: A systematic review and meta-analysis of international studies. Neurology. 2017;88(3):296-303.
2. Thurman DJ, Beghi E, Begley CE, Berg AT, Buchhalter JR, Ding D, et al. Standards for epidemiologic studies and surveillance of epilepsy. Epilepsia. 2011;52 Suppl 7:2-26.
3. Beilmann A, Napa A, Hämarik M, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Incidence of childhood epilepsy in Estonia. Brain Dev. 1999;21(3):166-74.
4. Beilmann A, Napa A, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Prevalence of childhood epilepsy in Estonia. Epilepsia. 1999;40(7):1011-9.
5. Veri K, Talvik I, Vaher U, Napa A, Ilves P, Uibo O, et al. Incidence of Childhood Epilepsy in Estonia. Journal of child neurology. 2018;33(9):587-92.
1. Fiest KM, Sauro KM, Wiebe S, Patten SB, Kwon CS, Dykeman J, et al. Prevalence and incidence of epilepsy: A systematic review and meta-analysis of international studies. Neurology. 2017;88(3):296-303.
2. Thurman DJ, Beghi E, Begley CE, Berg AT, Buchhalter JR, Ding D, et al. Standards for epidemiologic studies and surveillance of epilepsy. Epilepsia. 2011;52 Suppl 7:2-26.
3. Beilmann A, Napa A, Hämarik M, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Incidence of childhood epilepsy in Estonia. Brain Dev. 1999;21(3):166-74.
4. Beilmann A, Napa A, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Prevalence of childhood epilepsy in Estonia. Epilepsia. 1999;40(7):1011-9.
5. Veri K, Talvik I, Vaher U, Napa A, Ilves P, Uibo O, et al. Incidence of Childhood Epilepsy in Estonia. Journal of child neurology. 2018;33(9):587-92.
6. Oun A, Haldre S, Magi M. Prevalence of adult epilepsy in Estonia. Epilepsy research. 2003;52(3):233-42.
7. Oun A, Haldre S, Mägi M. Incidence of adult epilepsy in Estonia. Acta neurologica Scandinavica. 2003;108(4):245-51.
8. Fernandes M, Cardall A, Jing J, Ge W, Moura L, Jacobs C, et al. Identification of patients with epilepsy using automated electronic health records phenotyping. Epilepsia. 2023;64(6):1472-81.
9. Vulpius SA, Werge S, Jørgensen IF, Siggaard T, Hernansanz Biel J, Knudsen GM, et al. Text mining of electronic health records can validate a register-based diagnosis of epilepsy and subgroup into focal and generalized epilepsy. Epilepsia. 2023;64(10):2750-60.
10. Casotto V, Ranzato F, Girardi P, Fedeli U. Increasing epilepsy-related mortality: A multiple causes of death study in Northern Italy. Seizure : the journal of the British Epilepsy Association. 2022;94:1-6.
11. ILAE Commission Report. The epidemiology of the epilepsies: future directions. International League Against Epilepsy. Epilepsia. 1997;38(5):614-8.

Uuringu andmekaitsealane mõjuhinnang
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on tehtud põhjusel, et Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679, edaspidi GDPR) artikkel 35 lõiked 1 ja 3 nõuab enne ulatuslikku eriliiki isikuandmete (terviseandmeid) töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju hindamist isikuandmete kaitsele.
Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud uurimisprojekti „Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes“ kohta. Uurimisprojekt hõlmab riiklikest andmekogudest pärit terviseandmete töötlemist teaduslikuks kasutuseks.
Andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikus 20.08.2024 – 02.10.2024 ning kehtib kuni uurimisprojektis kasutatud andmete hävitamiseni. Juhul, kui muutuvad mõjuhinnangu aluseks olnud asjaolud, siis mõjuhinnangut täiendatakse vastavalt.
Kokkuvõttes leiavad mõjuhinnangu koostajad, et uurimisprojektis on kasutusel tõhusad riskimaandamise mehhanismid ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.
Mõjuhinnang on kooskõlastatud Tartu Ülikooli andmekaitse peaspetsialistiga.
Sissejuhatus
Tartu Ülikool (TÜ) on avalik-õiguslik ning vanim ja suurim Eesti ülikool. Tartu Ülikooli üheks peamiseks eesmärgiks on edendada teadust, kuid spetsiifilisemalt ka edendada Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust.
Tartu Ülikooli neljast valdkonnast on konkreetselt meditsiinile keskendunud meditsiiniteaduste valdkond. Samas on tervisevaldkond muutumas järjest interdistsiplinaarsemaks ning meditsiiniga on tihedalt seotud ka loodusteaduste valdkond ja arvutiteaduse instituut arendab terviseandmetel rakendamiseks andmeteaduse meetodeid, s.h masinõpet.
Käesolevas mõjuhinnang käsitleb andmete töötlemist „Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes“ uuringu raames, mis on kooskõlas WHO IGAP tegevuskavaga (sektoritevaheline globaalne tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031; Intersectoral lobaal action plan on epilepsy and other neurological disorders https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624), mida on allkirjastanud ka Eesti ja mille edukaks elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta Eesti riigis. Täiskasvanute epilepsia epidemioloogiat Eestis uuris viimati dr. Andre Õun rohkem kui veerand sajandit tagasi (1994-1997). Selle pika aja jooksul on toimunud suured arengud nii epilepsia, kui üleüldiselt neuroloogiliste haiguste käsitluse praktikas.
Antud uuringu põhieesmärgiks on välja selgitada kaasaegsed aktiivse epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanutel ning võrrelda saadud andmeid 27 aastat tagasi dr. Andre Õuna poolt tehtud epidemioloogilise uuringu tulemustega.
Haigestumusuuringu kriteeriumid: Tartu Linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad.
Levimusuuringu kriteeriumid: Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid.
Lisaks on eesmärk välja töötada masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada tekst-andmete massiivist korduvate epilepsia epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks vajalikku informatsiooni ja hinnata haigestumus- ja levimusnäitajaid kogu Eesti täiskasvanud rahvastikus samal perioodil.
Mõjuhinnangu läbiviimisest
Läbiviimise aeg
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul 20.08.2024 – 02.10.2024.
Mõjuhinnangu ulatus
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud uuringus „Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes“ kasutatavate andmete elutsükli kohta Tartu Ülikoolis.
Metoodika
Käesoleva andmekaitsealase mõjuhinnangu loomisel on kasutatud riskide identifitseerimisel ja hindamisel põhinevat metoodikat. Mõjude hindamisel võetakse arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Riskid on leitud ja kirjeldatud andmetöötluse ohustsenaariumite hindamisest lähtuvalt. Riskide hindamisel on hinnatud skaalal (0-väga madal; 4-väga kõrge) kahte tegurit:
• riski realiseerumise tõenäosus;
• riski realiseerumise mõju.

Üldine riski tase leitakse kahe skaala ristumispunktis vastavalt alltoodud joonisele ja tabelile. Näiteks kui tõenäosus on 3 ja mõju 2, siis riski tase on 5 ehk keskmine.


Riski tase
Tulemus
Kirjeldus
6-8
Kõrge
3-5
Keskmine
0-2
Madal

Projektipõhise infosüsteemi kirjeldus
Uuringu andmestikku hoitakse ja kõik teisendused/analüüsid teostatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavas sensitiivsete andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU). Projekti käigus kasutatakse eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud teiste SAPU keskkondadega. Detailne info Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) koht on leitav aadressil https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles).
Kasutajate haldus
Projekti käigus kasutatavasse SAPU keskkonda (andmepuur) luuakse spetsiaalsed ja eraldiseisvad kasutajakontod ainult projektijuhi taotlusel ja heakskiidul vastavalt vajadusele (nt Uurimisgruppi lisandub uusi uurijaid). SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda.

SAPU keskkonnas eristatakse nelja erinevat kasutajarolli:
• Cloud operator (administraatori õigused) - SAPU tehniline administraator, seda rolli täidab TÜ teadusarvutuste keskus - hoolitseb turvalisuse, monitoorimise ülesannete eest, vastutab, et server töötab.
• Data owner (otsene ligipääs masinale ja monitoorimisele) - toovad andmed SAPU masinasse sisse ning peavad heaks kiitma kõik andmete välja liigutamised SAPU masinast.
• Data custodian (otsene ligipääs masinale ja monitoorimisele) - andmeomaniku tehniline esindaja - tegeleb peaasjalikult tehniliste küsimustega ja vajadusel aitab pilve operaatorit.
• Data analyst (ligipääs üksnes läbi virtuaalse töölaua) - analüütik, töötleb andmeid.
Teadaolevad turvameetmed
• Andmete edastus andmeandjate poolt toimub krüpteeritult läbi turvalise SFTP serveri, mis on üles seatud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt või kasutades andmeallikate tavapäraseid andmete väljastamise viise vastavalt nende sisemistele protseduurireeglitele (enamasti konkreetsele juhtivuurijale parooliga ligipääsetav kataloog andmeallika serveris, andmefail on krüpteeritud).
• Analüüsiks kasutatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavat sensitiivsete andmete privaatset uurimiskeskkonda (SAPU), millele on piiratud ligipääs vaid eetikaloal loetletud uurijatele.
• Kasutusel on füüsilise ja infotehnoloogilised turvameetmed, mida on täpsemalt kirjeldatud mõjuhinnangu lõpus.
Süsteemi kasutusotstarve
Sensitiivsete andmete privaatne uurimiskeskkond (SAPU) on Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt spetsiaalselt loodud ja pakutav andmetöötluskeskkond, kus analüütikud saavad töötada tundlike andmete kallal, vähendades võimalikku andmete volitamata kopeerimist, ülekandmist või masinatest välja võtmist, pakkudes kõrgemat turvaklassi kui tavaline suure jõudlusega arvutusklaster.
SAPU kõrgetasemeline arhitektuur

SAPU andmevärav
Kuna analüütikud vajavad võimalust SAPU masinasse viia andmeid, skripte ja muud teavet ning samuti on vajalik SAPU masinast andmeid välja viia, siis on kasutusele võetud S3 Object Storage põhised eeskirjad, mis on kujutatud järgmisel joonisel:


Graafiline kasutajaliides
RDP või masina avalikustamine internetis kätkeb endas mitmeid infoturbe riske ja nende maandamiseks on kasutusele võetud puhverserver. Kasutatakse avatud lähtekoodiga tehnoloogiat Apache Guacamole.


Autentimine ja autoriseerimine
SAPU’l on eraldiseisev LDAP server, millega luuakse ühendus identiteedi ja juurdepääsu haldamiseks.



Andmestiku elutsükkel
Andmestiku elutsükkel on järgmine:
1. Andmeandjad edastavad oma infosüsteemidest vajalikud andmed Tartu Ülikooli uurijale.
2. Uurimisgrupi uurija tõstab andmed SAPU-sse.
3. Uurimisgrupi liikmed töötlevad SAPU-s olevaid andmeid uurimisprojekti tarbeks.
4. Vajadusel toimub tulemuste väljastamine SAPU-st.
5. Uuringu lõppedes SAPU koos andmetega kustutatakse. Kustutatakse ka kõik SAPU ja andmete varukoopiad.
Isikuandmete töötlemise toimingud
Isikuandmete kogumine
Käesolevas uuringus uusi isikuandmeid ei koguta ja andmesubjektidega ühendust ei võeta. Kasutatakse juba olemasolevaid terviseandmeid teadusuuringute läbiviimise eesmärgil. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele § 6 lg 1 võib teadusuuringu vajaduseks isikuandmeid töödelda andmesubjekti nõusolekuta, kui need on pseudonüümitud. Andmed pseudonüümitakse käesolevas uuringus enne Uurimisgrupini jõudmist andmeallikate poolt.
Vaatamata sellele, et andmed on pseudonüümitud ega sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid tunnuseid, käsitletakse uuringu andmeid järgmistes peatükkides tulenevalt nende tundlikust iseloomust ning üldmäärusest sätestatust kui isikuandmeid.
Isikuandmete pseudonüümimine ja edastamine
Valimi moodustamine ja pseudonüümide moodustamine
Valim moodustatakse Tervisekassa andmete põhjal. Andmesubjektideks on kõik Eesti elanikud kes:
• on sündinud enne 01.01.2004; ja
• olid 01.01.2024 seisuga elus või surid vahemikus 01.01.2021-31.12.2023; ja
• kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:
◦ on retseptikeskuse andmeil ostnud kasvõi ühe korra elus ravimeid diagnoosiga „epilepsia“ (G40-G41 koos alamkoodidega); või
◦ on raviarvetel diagnoositud kas põhi- või kaasuva haigusena epilepsia (G40-G41), teadvusekaotus (R55), vapluskrambid (R56), karotiidsiinussünkoop (G90), kramp ja spasm (R25.2) või kuumasünkoop (süvaminestus) (T67.1). Nimetatud diagnoosid võivad olla antud ka alamkoodidena.
Pseudonüümide moodustamine ja andmeallikatega jagamine
Tervisekassa koostab valimisse kuuluvatele isikutele tagasipööramatu juhusliku unikaalse pseudonüümi. Tervisekassa loob valimisse kuuluvate isikute isikukood-pseudonüüm vastavustabeli ja krüpteerib selle TEHIK ja Rahvastikuregistri nimele (uurijad valimisse kuuluvate isikute isikukoode ega muid otseseid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ei saa). Tervisekassa ja TEHIK säilitavad vastavustabeli 10 aastaks (kuni 31.12.2034), et tulevikus oleks vastavate uuringute raames (koos vastavate eetikakomiteede lubadega) selle alusel võimalik hinnata Tartu epilepsiaga haigete suremust. Rahvastikuregister kustutab vastavustabeli pärast uurijatele andmete väljastamist.
Andmete töötlus enne Uurimisgrupile väljastamist
Andmeallikad väljastavad üksnes valimisse kuuluvate isikute pseudonüümitud andmed.
Nende isikute kohta väljastatakse uurimisgrupile andmed järgmistest andmekogudest:
Tervisekassast:
1. valimisse kuuluvate isikute tabeli, milles on isikute kohta järgmised andmed: pseudonüüm, sugu, sünniaasta ja sünnikuu, surma kuupäev (kui surnud), kas elukoht Tartus (jah/ei).
2. valimisse kuuluvate isikute kõik nende 01.01.2019-31.12.2023 väljakirjutatud ja väljaostetud digiretseptid, mille diagnoos on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega):
a. Patsiendi pseudonüüm
b. Retsepti koostamise aeg
c. Diagnoosi kood ja nimetus
d. Välja kirjutatud ravimi toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
e. Realiseeritud toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
f. Välja kirjutatud ravimi ravimvormi kood ja seletus
g. Realiseeritud ravimi ravimvormi kood ja seletus
h. Toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
i. Realiseeritud toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
j. Välja kirjutatud ravimi ATC kood
k. Realiseeritud ravimi ATC kood
l. Välja kirjutatud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
m. Realiseeritud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
n. Välja kirjutatud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
o. Realiseeritud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
p. Annustamine (ravikuuri tüüp, ravikuuri pikkus päevades, tükkide arv, tükkide ühik, kordade arv ja kordade ühik, annustamisskeemi perioodi pikkus).
q. Retsepti staatuse kood ja nimetus
r. Annulleerimise põhjus (kood ja seletus)
s. Väljastaja info (müümise aeg, apteegi kood)
t. Ravimi välja ostmise kuupäev
Tervise infosüsteemist:
1. valimisse kuuluvate isikute kõik med. dokumendid mille diagnooside hulgas on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega) või R55-R56 (koos alamdiagnoosi koodidega), karotiidsiinussünkoop G90 koos alamdiagnoosi koodidega, kramp ja spasm R25.2 või kuumasünkoop (süvaminestus) T67.1. Nendest dokumentidest on eemaldatud isikuandmete plokk, kuid on aru saada, millise pseudonüümiga milline dokument on seotud. Alates eelmise kümnendi algusest on kogu meditsiiniline dokumentatsioon Eestis registreeritud digitaalsel kujul, seega TEHIKult saadud digitaalsetes dokumentides peab olema kajastatud info parimal võimalikul kujul uuritavate epilepsia diagnoosist, kulust, etioloogiast, ravist.
Rahvastikuregister:
1. valimisse kuuluvate isikute kohta nende elukoha info: pseudonüüm, kuupäev, kas elukoht Tartus (jah/ei). Kõigi isikute kohta on siin vähemalt üks rida kuupäevaga 01.01.2021, aga kui elukoht on enne 2024. a muutunud, siis nende kohta on mitu rida.

Andmete üleandmine Uurimisgrupile
Andmete edastus toimub krüpteeritult läbi turvalise SFTP serveri, mis on üles seatud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt või kasutades andmeandjate tavapäraseid andmete väljastamise viise vastavalt nende sisemistele protseduurireeglitele (enamasti konkreetsele juhtivuurijale parooliga ligipääsetav kataloog andmeallika serveris koos krüpteeritud andmefailiga).
Andmete uuendamine
Andmestiku andmeid ei uuendata.
Andmete säilitamine
Kõik andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses vastavas projekti põhises privaatses SAPU privaatserveris, millele on juurdepääs vaid eetikaloal mainitud isikutel. Vajadusel säilitatakse andmed krüpteeritud kujul.
Andmeallikatelt saadud algandmed paigaldatakse SAPU-s spetsiaalselt kirjutuskaitstud kausta, et vältida andmete juhuslikku hävimist või kahjustumist. Kuigi uuringumeeskonnale ei väljastata patsientide isikuandmeid (andmed on pseudonüümitud), võib dokumentide vabateksti osades isikuandmeid siiski sisalduda. Seetõttu kasutatakse andmetel esimese tegevusena TÜ poolt arendatud anonüümimisrakendust, mis tuvastab ja asendab algandmete vabatekstilistest dokumendiosadest isikunimed, aadressid, telefoninumbrid, isikukoodid, kui neid seal peaks leiduma. Edasine töötlus käib ainult nende andmete pealt ning algselt saadud algandmetele pääsevad ligi üksnes juhtivuurijad ja data custodian rollis (vt allpool) olev kasutaja, et anonümiseerimisrakendust vajadusel uuesti kasutada.
SAPU-st tehakse regulaarselt krüpteeritud varukoopiaid Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (andmekeskuses).
Säilitamise tähtajad
Andmeid säilitatakse kuni projekti eesmärkide täitmiseni, kuid maksimaalselt kuni uuringuprojekti lõpuni: 31.12.2034.
Kui uuringu käigus tekib põhjendatud vajadus andmeid säilitada kauem, esitatakse enne uuringu lõppu eetikakomiteele vastavasisuline taotlus.
Hoiustamisel kasutatavad turvameetmed
Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus järgib infrastruktuuri haldamisel ISKE M taseme nõudeid. Andmeid ja vaheandmeid hävitatakse vajadusel vastavalt ISKE H turbeastmega andmete hävitamise nõuetele. Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus käsitleb kõiki teenuse pakkumise käigus teatavaks saavaid/käsitletavaid andmeid konfidentsiaalsetena.
Seoses 2022. aasta lõpus kehtima hakanud „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ määruse ja „Eesti infoturbestandard“ määrusega on Tartu Ülikool ja ka Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus kohustatud järgima Eesti Infoturbestandardit ning regulaarselt läbi viima Eesti infoturbestandardi järgimise auditeid. Tartu Ülikool peab esimese auditi läbima vähemalt 3 aasta jooksul (ehk enne 2025. a lõppu) ning käesoleval hetkel selle nimel ka tegutsetakse.
Kuidas välditakse andmete juhuslikku hävimist või kahjustumist?
• Andmetest tehakse regulaarseid krüpteeritud varukoopiaid.
• Regulaarselt teostatakse serverite turvatestimist, uuendamist ja monitoorimist.
• Serverid on varustatud katkematu toiteallikaga (UPS).
• Kasutusel on füüsilised ja organisatoorsed turvameetmed, mis takistavad selleks volitamata isikute füüsilist juurdepääsu serveritele.
• Kasutajal puudub SAPU keskkonnast juurdepääs internetile.
• Kasutajal puudub SAPU keskkonnas õigus installeerida programme.
• SAPU keskkonda saavad siseneda ainult selleks vastavaid õigusi omavad kasutajad.
• Kasutajaid juhendatakse ja koolitatakse SAPU keskkonna kasutamise osas.
Logid, turvakoopiad
Andmete töötlus toimub SAPU keskkonnas, mis rangelt piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ning võimaldab vastutavatel uurijatel jälgida kõikide kasutajate tegevusi. Logitakse kõik kasutaja tegevused SAPU keskkonnas ning lisaks salvestatakse jooksvalt ka kasutaja ekraanipilti (video). Kasutajad on logidest ja ekraanipildi salvestamisest teadlikud ning see toimib ka heidutava meetmena.
Andmetest tehakse üks kord nädalas regulaarseid varukoopiad vastavalt Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse varundamise korrale. Varundamine toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (andmekeskuses). Varukoopiad on spetsiaalselt krüpteeritud, alles hoitakse viimast kolme varukoopiat. Varukoopiate tegemisel kasutatakse inkrementaalset varukoopiat ja on tagatud, et eelnevaid varukoopiaid ei ole võimalik muuta.
Arhiveerimine
Projekti raames toimub andmete varundamine, kuid ei toimu andmete arhiveerimist.
Andmete kasutamine
Andmeid kasutatakse üksnes Uurimisgrupi poolt ainult SAPU serveris ja üksnes käesolevas mõjuhinnangus kirjeldatud uuringu läbiviimiseks.
Uurimisgrupp
Uurimisgrupi koosseis on käesoleva mõjuhinnangu koostamise hetkel järgmine:
Nimi
Roll projektis
Roll SAPU serveris
Aleksei Rakitin
Juhtivuurija, teadur
Data owner
Raivo Kolde
Juhtivuurija, kaasprofessor
Data owner
Sulev Reisberg
Juhtivuurija, teadur
Data custodian
Sven Laur
Juhtivuurija, kaasprofessor
Data analyst
Hendrik Šuvalov
Uurija, nooremteadur
Data analyst
Marek Oja
Uurija, teadur
Data custodian
Sulev Haldre
Juhtivuurija, kaasprofessor
Data analyst
Sander Kütisaar (TÜ teadusarvutuskeskus)
SAPU pilve operaator, tagab SAPU serveri töö, kuid ei kasuta andmeid, ei tohi neid vaadata, avada jne.
Cloud peraator

Uurimisgrupi koosseis ja rollid võivad projekti käigus juhtivuurijate heakskiidul kindla protsessi alusel täieneda. Isikkoosseisu muutmiseks esitatakse eetikakomiteele vastavasisuline jätkutaotlus.
Andmete väljastamine SAPU serverist saab toimuda üksnes “data owner” rollis uurija heakskiidul ja see juhtub üldjuhul uurimistulemuste avaldamisel nt teaduspublikatsioonis. Väljastuse heakskiitmisel kontrollib uurija, et väljastatavad andmed on kooskõlas uuringu taotluses kirjeldatud eesmärkide ja sisuga. Uurimisgrupp avaldab üksnes statistilisi tulemusi, kus on tagatud k >= 5 anonüümsus. Uurimisgrupp ei avalda ega jaga ühegi koostööpartneritega üksikpatsientide andmeid ega pseudonüüme. Kõikide avaldatavate andmestike kohta annab oma heakskiidu vastutav uurija.
Uuringute tulemused publitseeritakse nii Eesti kui rahvusvahelistes teadusajakirjades (eelistatult vabalt kättesaadavate artiklitena), konverentsidel ja ettekannetel, üliõpilaste lõputöödes. Erakapitalil põhinevate uuringute puhul otsustab avaldamise uuringu rahastaja.
Andmete kustutamine
Andmed kustutatakse projekti lõpus (31.12.2034) koos SAPU serveri kustutamisega või varem, kui projekti eesmärgid saavutatakse varem. Andmete kustutamise protsessi käigus kustutatakse ka kõik andmete varukoopiad.
Kui uuringu käigus tekib põhjendatud vajadus andmete andjalt saadud pseudonüümitud andmeid säilitada kauem, esitatakse enne uuringu lõppu eetikakomiteele vastavasisuline taotlus. Kõige tõenäolisem põhjus või vajadus võiks olla seotud teaduspublikatsioonide avaldamise pika tsükliga, kui artikli eelretsenseerimine on pooleli ja/või nõutakse täiendavaid analüüse sama andmestiku pealt.
Andmete kustutamist teostab Teadusarvutuse keskuse meeskond koostöös vastutava uurijaga, et tagada permanentne ja pöördumatu andmete kustutamine.
Andmete kustutamine dokumenteeritakse ja andmete kustutamise kohta koostatakse andmete kustutamise akt.
Isikuandmete töötlemise eesmärgid
Töötlemise eesmärgid
Andmete töötlemise eesmärgiks on teadustegevus, täpsemalt teadussuuringu läbiviimine: Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes. Uuringi läbimiimise on heaks kiitnud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu 20.08.2024. Otsus nr 1.1-12/2060.
Töötlemise õiguslikud alused
Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679, edaspidi GDPR) artikkel 9 lg 2 (j) kohaselt on lubatud töödelda eriliiki terviseandmeid s.h terviseandmeid, kui “töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuval teaduseesmärgil /…/, ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.” Alljärgnevalt on selgitatud, kuidas need nõuded on täidetud.
Kas antud juhul toimub töötlemine teaduse eesmärgil?
Jah, andmeid töödeldakse ainult teaduse eesmärgil, täpsemalt teadusuuringute läbiviimise eesmärgil (vt eespool).
Kas antud juhul on töötlemine vajalik avalikes huvides?
GDPR preambula p 45 kohaselt “kui /…./ töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks /…/, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis.” Antud juhul tuleneb liikmesriigi (Eesti) õiguslik alus järgnevast:
• Eesti isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 6 lg 4 lubab töödelda isikuandmeid teadusuuringu vajadusteks, kui IKS nõuete tingimuste täitmist kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee. Vastav komitee on Eesti bioeetika ja inimõiguste nõukogu (EBIN) näol loodud sotsiaalministri määrusega 24.09.2019 nr 60 “Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad”. EBIN ülesandeks on (§ 3 lk 3) “isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada uuritavate isikute õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.” Uuringumeeskond on esitanud EBIN-le vastavasisulise taotluse ja saanud uuringu teostamiseks loa 20.08.2024 (otsus nr 1.1-12/2060).
• Tartu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik ning pakub teadustegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Eesti rahvast uurivate teaduste edendamine ning koostöö teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga on Tartu Ülikooli seadusest tulenev Tartu Ülikooli eesmärk (Tartu Ülikooli seadus § 2 lg 2 ja 3). Taotletava eesti rahvastikul põhineva andmestiku loomise ja sellel läbiviidavate uuringutega edendab Tartu Ülikool nii meditsiini- kui andmeteadust, samuti koostööd teiste ülikoolide ja ühiskonnaga laiemalt. Tartu Ülikool teeb koostööd kogu ühiskonnaga, toetades Eesti ühiskonna arengut ja loob teadustegevusel põhinevaid võimalusi rahvusvaheliseks koostööks (Tartu Ülikooli seadus § 2 lg 5).
Seega on töötlemine vajalik avalikes huvides ning on sätestatud Eesti õiguses.
Kas isikuandmete töötlemise ulatus on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga?
Alljärgnevalt põhjendame, miks on vajalik just sellise suurusega andmestik, millistest andmekogudest ja milliste andmeväljade ulatuses infot kasutada soovitakse ning miks väiksem andmete ulatus muudaks kvaliteetsete terviseuuringute läbiviimise võimatuks, samuti näitame, kuidas on valitud taotletavate andmete ajavahemik ja miks on ajaliselt väiksema ajaakna andmed ebapiisavad.
Tegemist on epilepsia levimus- ja haigestumusuuringuga. Selleks, et kindlaks teha, kas tegemist on epilepsiaga või mitte, mis on epilepsia liik (fokaalne/generaliseerunud), mis on epilepsia etioloogia, millal esinesid epileptilised hood, kas patsient võtab epilepsiaravimeid, on vaja läbi vaadata iga patsiendi meditsiinilist dokumentatsiooni, s.t potentsiaalselt epilepsiaga seotud diagnoosidega ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, perearstide sissekandeid, kiirabi epikriisid jms. Vajalikud on kindlasti ka tekstilised andmed, sest ilma tekstilisi osi vaatamata on võimatu adekvaatselt hinnata, kas patsiendil on ka tegelikult epilepsia või mitte. Samal põhjusel on võimatu ehitada masinõppemudelit, mis epilepsiat võimaldaks tekstiandmete põhjal ennustada. See põhjendab, miks käesolevas uuringus on tarvis valimi kohta sellises ulatuses infot, s.h vabatekstilisi andmeid.

Käesolevas uuringus selgitatakse välja epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanud rahvastikus ning võrreldakse seda 27 aastat tagasi tehtud uuringuga. Seetõttu uuritakse käesolevas uuringus potentsiaalselt epilepsia kahtlusega patsiente Tartus (aluseks epilepsiaga seotud diagnoosikood), keda on umbes 4000 ning selgitatakse med. dokumentatsiooni läbi vaadates välja, kes neist tegelikult epilepsiat põeb (eelduslikult ca 500-600). Tartu piirkonna tuvastamiseks ja levimuse määratlemiseks küsitakse Rahvastikuregistrist elukoha andmeid. Tegemist on väga suure tööga, mille kogu Eesti ulatuses tegemine poleks mõeldav. Seetõttu uuritakse käesoleva uuringu raames võimalust teha seda tööd ära masinõppe abil, et muuhulgas hinnata kogu Eesti rahvastiku epilepsia haigestumust ja levimust. Tartu andmete märgenduste abil treenitakse masinõppemudel, et terve Eesti andmete põhjal tuvastada sealt tegelikke epileptikuid. Masinõppe mudelitele on omane, et treenimiseks ja valideerimiseks on vaja väga palju andmeid, seetõttu on selles uuringus vaja treenimiseks kogu Tartu piirkonna andmeid ning Eesti levimuse- ja haigestumuse hindamiseks kogu Eesti epilepsiakahtlusega inimeste andmeid.

Uuringumeeskonnale ei väljastata patsientide isikuandmeid. Kuigi vabatekstilistes osades võib isikuandmeid sisalduda, maandatakse seda riski anonüümimisrakenduse kasutamisega, mis eemaldab tekstidest isiku otsest tuvastamist võimaldavad tunnused.

Kas isikuandmete töötlemine austab isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse õiguse olemust?
Meie hinnangul austab selles mõjuhinnangus kirjeldatud isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse õiguse olemust.
Võrdse kohtlemise printsiip – kirjeldatud isikuandmete töötlemine ei diskrimineeri kedagi rahvuse, soo, vanuse ega muu kuuluvuse alusel. Kõikide ühiskonna- ja vanusegruppide puhul on eesmärk toetada elukvaliteedi parandamist ja tervena elatud aastate arvu suurendamist.
Heategemise printsiip – antud andmestikust ja sellel läbiviidavatest terviseuuringutest saadav kasu on uuritavatele pigem kaudne, kuna alustatakse baasteadmiste loomisega ja otsene kliinilises praktikas kasutatav kasu haigusega tegelemiseks võib tekkida alles mitme aasta pärast. Seega saavad antud tööst kasu pigem tulevased patsiendid.
Kahju vältimise printsiip – kirjeldatud isikuandmete töötlemine on kooskõlas mittekahjustamise printsiibiga, kuna ei koorma patsiente ega põhjusta riske nende tervisele.
Taotluses kirjeldatud Uurimisgrupil on varasem kogemus sarnaste andmestike loomisel, terviseuuringute läbiviimisel ja tulemuste publitseerimisel, samuti selle valdkonna üliõpilaste õpetamisel. Uurimisgrupp on andmete töötlemiseks kirjutanud põhjaliku taotluse ja käesoleva andmekaitsealase mõjuhinnangu koos riskide maandusmeetmetega ning palunud taotlust hinnata Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogul ja Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteel.
Kas tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks?
Meie hinnangul on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.
GDPR artikkel 6 lg 4 kohaselt võtab vastutav töötleja, juhul kui isikuandmete töötlemine toimub muul eesmärgil kui andmesubjekti nõusolekul ega põhine andmesubjekti nõusolekul, arvesse m.h “asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu, milleks võivad olla näiteks /…/ pseudonümiseerimine”. Artikkel 89 lg 1 kohaselt kohaldatakse avalikes huvides toimuva teaduse eesmärgil isikuandmete töötlemise suhtes andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid. “Need meetmed võivad hõlmata pseudonümiseerimist, kui kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada sellisel viisil,” kuid nõuab vajadusel täiendavat töötlemist, kui andmesubjektid on jätkuvalt tuvastatavad (“kui kõnealuseid eesmärke saab täita täiendava töötlemisega, mis ei võimalda või ei võimalda enam andmesubjektide tuvastamist, täidetakse need eesmärgid sel viisil.”). Vastavad tingimused ja kaitsemeetmed tuleb preambula p 157 kohaselt sätestada liikmesriigi õiguses (“Teadusuuringute hõlbustamiseks võib isikuandmeid töödelda teadusuuringute eesmärgil, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid tingimusi ja kaitsemeetmeid, mis on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses.”). Eestis reguleerib isikuandmete kaitset isikuandmete kaitse seadus (IKS), mis lubab isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajadusteks töödelda pseudonüümitult (IKS § 6 lg 1 “Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.”). IKS § 6 lg 3 kohaselt on teadusuuringu vajadusteks lubatud kasutada andmeid ka andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul, kui täidetud on kolm tingimust: (1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; (2) selleks on ülekaalukas avalik huvi; (3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Tervise infosüsteemi andmete kasutamist teaduse vajaduseks lubab Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 593 lg 7, kui vajalikkust ja põhjendust ning isikute põhiõiguste kaitsemeetmeid on hinnanud uuringueetika komitee (§ 594 lg 1 ja lg 2). Vastav komitee on EBIN näol loodud sotsiaalministri määrusega 24.09.2019 nr 60 “Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad”. EBIN ülesandeks on (§ 3 lk 3) “isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada uuritavate isikute õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.”

Käesolevas projektis töödeldakse andmeid pseudonüümitud kujul, kuid lisaks rakendatakse andmesubjektide tuvastamise riski maandamiseks ka täiendavat töötlust:
1. Taotletav andmestik ei sisalda isikute nimesid, isikukoode, aadresse jms. Taotletavad andmed pseudonüümitakse andmeallikate poolt enne Uurimisgrupile väljastamist. Pseudonüümimisvõti on tagasipööramatu ning seda taotluses kirjeldatud meeskonnale ei avaldata.
2. Andmestiku loomisel ega hiljem ei toimu depseudonüümimist ja uuritavatega ühendust ei võeta.
3. Uurimismeeskond tagab tehnilisi ja korralduslikke meetmeid rakendades täiendava kontrolli saadud andmestikule võimalilke isikuandmete tuvastamiseks ja nende olemasolul nende eemaldamiseks
4. Andmete töötlus toimub spetsiaalsel tundlike andmete platvormil SAPU, mis piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ega võimalda andmeid muul moel linkida teiste andmestikega (maandab linkimisründe riski andmesubjektide tuvastamiseks).
5. Esimeseks tegevuseks SAPU serveris on andmete töötlemine automaatse anonüümimisrakendusega, et eemaldada andmete vabatekstilistest osadest võimalikud nimed, telefoninumbrid, isikukoodid, aadressid.
Muud kaitsemeetmed on kirjeldatud käesoleva mõjuhinnangu lõpus.
Kuigi käesolevas uuringus ei kasutata andmeid andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul, vaid pseudonüümitult ja rakendatakse ka muid kaitsemeetmeid andmesubjekti tuvastamise riski maandamiseks, on siiski täidetud ka IKS § 6 lg 3 kolm tingimust: (1) terviseuuringute, s.h ravijärgimuse ja ravitrajektooride uurimiseesmärke oleks ebamõistlikult raske saavutada ilma üksikpatsientide tasemel andmeid analüüsimata; (2) uuringu vastu on ülekaalukas avalik huvi (vt põhjendust eespool); (3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi (samuti põhjendatud eespool).
Riskid ja nende maandamine
Riskide kaardistus koos maandamise meetmega on toodud järgmises tabelis. Riski tõenäosust on hinnatud pärast maandusmeetmete rakendamist (nt ilma SAPU kasutamiseta oleks tõenäosused märgatavalt suuremad):

Riski nr
Riski nimetus
Jääkriski tõenäosus
(0-väga madal; 4-väga kõrge)
Riski mõju (0-väga madal; 4-väga kõrge)
Riski tase
Tegevused / ettepanekud riski maandamiseks
1
Inimeste terviseandmed saavad avalikuks
1 (madal)
4 (väga kõrge)
Keskmine
SAPU kasutamine (ei saa kopeerida), mis on kättesaadav vaid Tartu Ülikooli sisevõrgust ainult Uurimisgrupi liikmetele, serveri monitooring ja tegevuste logimine, kindel protsess andmete SAPU-st väljatoomiseks, pika kogemusega Uurimisgrupi liikmed, konfidentsiaalsusklausel töölepingus, füüsilised turvameetmed serveriruumil, andmed pseudonüümitud. Uurimisgrupi liikmete juhendamine ja koolitamine.
2
Andmestikus olevate andmesubjektide suurel hulgal (süstemaatiline) tuvastamine
1 (madal)
4 (väga kõrge)
Keskmine
Otseste isikuandmete eemaldamine andmealliakte poolel enne Uurimisgrupile edastamist, unikaalsete pseudonüümide kasutamine, SAPU kasutamine (ei saa andmeid kopeerida ega teiste andmestikega linkida)
3
Andmestikus konkreetse andmesubjekti juhuslik tuvastamine
2 (keskmine)
2 (keskmine)
Keskmine
Otseste isikuandmete eemaldamine andmeallikate poolel enne Uurimisgrupile edastamist, unikaalsete pseudonüümide kasutamine. Säilib risk, et mõni patsient on arstidest uurimismeeskonna liikmetele läbi isikliku praktika ja haiguloo tuttav ning seeläbi äratuntav, ning seeläbi saadakse patsientide kohta ka uut informatsiooni. Riski maandamiseks on selliste uurijate hulk käesolevas uuringus piiratud, andmed saadakse üksnes epilepsiaga seotud tervisedokumentide kohta, toimub serveri monitooring ja tegevuste logimine (s.h ekraanivideo), kindel protsess andmete SAPU-st väljatoomiseks.
4
Andmestikust iseenda tuvastamine
3 (kõrge)
0 (väga madal)
Keskmine
Otseste isikuandmete eemaldamine enne Uurimisgrupile edastamist, unikaalsete pseudonüümide kasutamine, iseenda tuvastamisel ei saa uurija teada uut informatsiooni
5
Andmeallikad avaldavad Uurimisgrupile pseudonüümimis-parooli, mis muudab andmesubjektid Uurimisgrupi poolt tuvastatavaks
1 (madal)
2 (keskmine)
Keskmine
Selgelt kindlaksmääratud protsess parooli vahetamiseks andmeallikate vahel ilma seda Uurimisgrupile avaldamata, SAPU kasutamine (ei saa andmeid kopeerida ega teiste andmestikega linkida)

6
Vabatekstiline info võib sisaldada sensitiivseid andmeid
2 (keskmine)
1 (madal)
Keskmine
Andmete saamisel on SAPU serveris esimeseks sammuks anonüümimisrakenduse kasutamine, mis tuvastab ja asendab vabatekstilistes dokumendiosades isikunimed, aadressid, telefoninumbrid, isikukoodid. Juhuleidude korral on Uurimisgrupil kindel protsess nende käsitlemiseks, täiendatakse vastavalt anonüümimisrakendust ja teostatakse anonüümimine uuesti.
7
Andmetele saavad ligi Uurimisgrupi välised isikud
2 (keskmine)
1 (madal)
Keskmine
SAPU serverisse kasutajakontode lisamine ja eemaldamine käib kindlaksmääratud protsessi alusel, regulaarselt vaadatakse üle kõigi kasutajate õigused, lähtutakse TÜ IT-turbe kordadest ja kõik Uurimisgrupi liikmed peavad läbima küberhügieeni ja kodust töötamise infoturbe alased ning andmekaitse alse koolitused ja eksamid (https://cyberhygiene.ut.ee/)
8
Andmeid kasutatakse uurimismeeskonna poolt muuks otstarbeks kui lubatud
1 (madal)
1 (madal)
Madal
SAPU kasutamine (ei saa andmeid kopeerida, automaatne tegevuste logimine), Uurimisgrupi kõrge kvalifikatsioon ja pikaaegne kogemus terviseandmetega töötamisel

9
Avaldatavad tulemused on liiga detailsed (andmesubjektide tuvastamise risk)
1 (madal)
1 (madal)
Madal
Kindel protsess andmete SAPU-st väljatoomiseks, tulemuste avaldamisel kontrollitakse, et tagatud on k>=5 anonüümsus, pika kogemusega Uurimisgrupi liikmed

Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

Tartu Ülikoolis on riskide vältimise aluseks riskianalüüs, mida tehakse igas vajalikus valdkonnas / teemas / projektis ning selle eest on vastutav vastava valdkonna / teema / projekti esindaja.
Riskianalüüsi käigus:
• kirjeldatakse võimalikud riskid,
• hinnatakse iga riski tõenäosust ja võimalikku mõju,
• vastavalt riski tõenäosusele ja võimalikult mõjule määratakse riski tase,
• vajadusel kirjeldatakse riskide kontrollimise ja maandamise tegevused.

Regulaarseid riskianalüüse viiakse läbi vastavalt vajadusele.
Antud projektis vastutab riskide vältimise ja vajalike meetmete rakendamise eest vastutav uurija, kes saab vajadusel abi Tartu Ülikooli siseauditi büroolt.
Füüsilised turvameetmed
Andmetöötlus toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuuril:
• Jälgitakse Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid.
• Erinevad ressursid on eraldatud võrgu tasandil.
• Töötajaid koolitatakse järjepidevalt.
• Kõik võrguseadmed ja serverid asuvad Tartu Ülikooli majutatud suletud andmekeskustes.
• Andmekeskustes kasutatavad tulekustutussüsteemid toimivad automaatselt, on gaasipõhise lahendusena ning on ette nähtud andmekeskustes kasutamiseks.
• Andmekeskustes ei hoita kergestisüttivaid või tuleohtlikke esemeid.
• Andmekeskuste konstruktsioonides ja sisustuses on viidud miinimumini süttivate materjalide, nagu puu, tekstiil ja sünteetilised materjalid kasutamine.
• Andmekeskused on kaitstud uputuste ja veekahjustuste eest.
• Andmekeskustes on tagatud optimaalne temperatuur ja õhuniiskus.
• Andmekeskused on kaitstud sissemurdmise ja volitamata sisenemise eest.
• Füüsiliselt pääsevad andmekeskusesse nimelist (personaalset) juurdepääsuõigust omavad isikud.
• Isikliku juurdepääsuõigusega isikud pääsevad andmekeskusesse kas võtme või töötõendi ja valvekoodi abil.
• Ilma isikliku juurdepääsuõiguseta isikutel on võimalik andmekeskusesse siseneda üksnes andmekeskusesse juurdepääsu omava isiku juuresolekul.
• Andmekeskuste turvalisuse tagamiseks kasutatakse tehnilist valve- ja läbipääsusüsteemi ning videovalvet.
• Valve- ja läbipääsusüsteem salvestab andmed juurdepääsukaartide kasutamise ja valvestamise kohta.
• Andmekeskused asuva kahe tulekindla ukse taga, mida saab avada vaid isikliku kiipkaardiga või spetsiaalse võtmega.
• Andmekeskused on elektroonilise valve all ning andmekeskusesse sisenemisel tuleb elektrooniline valve isikliku koodi abil deaktiveerida.
• Andmekeskuse elektrooniline valve on deaktiveeritud ainult siis, kui keegi asub füüsiliselt andmekeskuses, on sinna sisenemas või sealt lahkumas.
• Kõik andmekeskusse sisenemised ja elektroonilise valve deaktiveerimised/aktiveerimised logitakse.
• Tuleohutuse tagamisel järgitakse Ülikooli tuleohutuseeskirju.
• Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses kehtivad tehnilised ja organisatoorsed meetmed infoturbe tagamiseks ning andmete kaitsmiseks. Valik tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid (turvakaalutlustel ei ole avalikustatud kõik tehnilised ja organisatoorsed meetmed) on toodud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse koduleheküljel https://hpc.ut.ee/terms/information-security (inglise keeles).
Infotehnoloogilised turvameetmed
Andmetöötlus toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuuril SAPU keskkonnas, kus:
• Jälgitakse Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid.
• Teostatakse regulaarselt serverite testimist, uuendamist ja monitoorimist.
• Haavatavuste tuvastamiseks kasutatakse monitoorimist, masinõpet ning ka erinevaid läbistusteste. Muuhulgas kasutatakse haavatavuste tuvastamiseks ka juba olemasolevaid haavatavuste tuvastamise tarkvarasid (näiteks Nessus) ning jälgitakse järjepidevalt erinevaid haavatavuste nimekirju. Lisaks Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusele skaneerib Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse avalikult kättesaadavaid ressursse ka CERT-EE.
• Erinevad ressursid on eraldatud kasutajaõiguste tasandil.
• Õiguste määramisel lähtutakse minimaalsuse põhimõttest ja vaikimisi administraatori juurdepääsu ei võimaldata.
• Servereid skaneeritakse regulaarselt ja jooksvalt jälgitakse ka võrguliiklust.
• Vaikimisi on keelatud kõik tegevused, mis ei ole otseselt vajalikud töö tegemiseks.
• Kasutatakse andmete varundamist Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse andmekeskuses).
• Kõik kasutajate tegevused SAPU keskkonnas logitakse.
• Kõik potentsiaalsed turvaintsidendid ja turvanõrkuste leidmise katsed logitakse (näiteks sisse logimise katsed, pöördumised erinevate portide poole, kasutajaõiguste muutused jne).
• SAPU keskkonnas olevate kasutajate ekraanipilt salvestatakse.
• SAPU keskkonnast info/andmete välja liigutamine on võimalik ainult, kui vastutav uurija on vastavad andmed üle vaadanud ja selleks nõusoleku andnud.
• SAPU keskkonnast info/andmete välja kopeerimine ei ole võimalik („copy“ käsk).
• SAPU keskkond asub eraldi tulemüüri taga.
• Interneti juurdepääs SAPU masinast on täielikult suletud ja ei ole võimalik teha päringuid internetti.
• SAPU keskkonnas on eelinstalleeritud tarkvara ja kasutajal ei ole võimalik keskkonda tarkvara ise installeerida.
• Andmete liigutamine (kaasa arvatud analüüsi tulemuste) SAPU keskkonnast välja vajab kolmanda isiku (andmete omaniku) nõusolekut.
• SAPU keskkondi varundatakse regulaarselt.
• Perioodidel, kui SAPU keskkonda ei kasutata, on keskkond välja lülitatud ja keskkonda ei ole võimalik siseneda.
• Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses kehtivad tehnilised ja organisatoorsed meetmed infoturbe tagamiseks ning andmete kaitsmiseks. Valik tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid (turvakaalutlustel ei ole avalikustatud kõik tehnilised ja organisatoorsed meetmed) on toodud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse koduleheküljel https://hpc.ut.ee/terms/information-security (inglise keeles).

Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]

Taotlus andmete väljastamiseks Tervise infosüsteemist

Palun väljastada Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudi teadurile Aleksei Rakitinile (37809022714) meditsiinilist dokumentatsiooni uuringu „Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes“ läbiviimiseks. Uuringu taotlus on heaks kiidetud Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu poolt, otsus 20.08.2024 nr 1.1-12/2060 ning ka Tartu Ülikooli Eetika komitee poolt, otsus 393/T-8.
Meditsiiniline dokumentatsioon, mida meie sooviksime saada TEHIKult antud uuringu raames on järgmine:

Eelnevalt Eesti Tervisekassa väljastas meile pseudonüümitud isikute valimit, kellel on alust kahtlustada epilepsia diagnoosi Eestis.

TEHIKult soovime saada sellesse valimisse kuuluvate isikute kõik med. dokumendid (haigla epikriisid, haigla päevikud, ambulatoorsed haiguslood) mille diagnooside hulgas on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega) ja/või R55-R56 (koos alamdiagnoosi koodidega), karotiidsiinussünkoop G90 koos alamdiagnoosi koodidega, kramp ja spasm R25.2 ja/või kuumasünkoop (süvaminestus) T67.1. Nendest dokumentidest peab eemaldama isikuandmete plokk, kuid on aru saada, millise pseudonüümiga milline dokument on seotud.

Lugupidamisega,
Aleksei Rakitin
28.10.2024
allkirjastatud digitaalselt





UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE


1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles)
Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes.

2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles)
Eesti on WHO liikmena allkirjastanud sektoritevahelise globaalse tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031 (ingl. IGAP – Intersectoral Global Action Plan on Epilepsy and other Neurological Disorders). Tegevuskava eesmärkide seas on, et vähemalt 80%-l epilepsiaga inimestest on juurdepääs sobivatele, taskukohastele ja ohututele epilepsia ravimitele ning vähemalt 70% epilepsiaga inimestest saavutavad raviga adekvaatse kontrolli hoogude üle. Selle plaani elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis. Täiskasvanute epilepsia epidemioloogiat Eestis uuris viimati dr. Andre Õun rohkem kui veerand sajandit tagasi (1994-1997). Selle pika aja jooksul on toimunud suured arengud nii epilepsia, kui üleüldiselt neuroloogiliste haiguste käsitluse praktikas.
Antud uuringu põhieesmärgiks on välja selgitada kaasaegsed aktiivse epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanutel ning võrrelda saadud andmeid 27 aastat tagasi dr. Õuna poolt tehtud epidemioloogilise uuringu tulemustega.
Selle uuringu andmete analüüs põhineb patsientide meditsiiniliste dokumentide (ambulatoorsed visiidid, haigla epikriisid) üksikasjalikul läbivaatamisel epilepsia spetsialisti poolt, mis on monotoonne ja aeganõudev protsess. Uuringu sekundaarseks eesmärgiks on leida masinõppel põhinevat meetodit, et seda protsessi automatiseerida. Seega tulevikus oleks võimalik monitoorida Eesti epilepsia epidemioloogilisi parameetreid dünaamikas, jälgida ajatrende.







3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed
Eesnimi: Aleksei
Perekonnanimi: Rakitin
Ametikoht: Teadur
Organisatsioon: Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Närvikliinik
Telefon: 7318 557
e-post: [email protected]
Skype:
4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu)
1. Eesnimi: Sulev
Perekonnanimi: Haldre
Ametikoht: Neuroloogia kaasprofessor
Organisatsioon: Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliinik

2. Eesnimi: Raivo
Perekonnanimi: Kolde
Ametikoht: terviseinformaatika kaasprofessor
Organisatsioon: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

3. Eesnimi: Sulev
Perekonnanimi: Reisberg
Ametikoht: terviseinformaatika teadur
Organisatsioon: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut

4. Eesnimi: Sven
Perekonnanimi: Laur
Ametikoht: turvalise andmekaeve kaasprofessor
Organisatsioon: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut


5. Uuringu finantseerimine
Finantseerimise allikad
Hetkeseisuga kindlat finantseerimise allikat ei ole. On plaanis taotleda rahastamist Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondilt. Lisaks on hetkel hindamisfaasis vastava sisuga TemTa projekt.
Uuringu üldmaksumus (summa)
Prognoositav uuringu maksumus on 120 000 eurot
Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa)
Uuritavatele kompensatsiooni maksmine ei ole planeeritud.
Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis)
Uuritavate kindlustamine ei ole planeeritud.
6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega)
Juuni 2024 – Detsember 2030





7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides)
Ei ole teada.
8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk)
Aktiivse epilepsia levimus maailmas 1000 inimese kohta on 6.38 (1). Aktiivseks epilepsiaks loetakse regulaarset epilepsiaravimite kasutamist epilepsia diagnoosi juures või seda, kui viimane epileptiline hoog on esinenud viimase viie aasta jooksul (2). Eestis on seni tehtud kolm epilepsia epidemioloogilist uuringut. Esimene laste epilepsia epidemioloogiline uuring oli tehtud Anneli Beilmani poolt 1995-1997 aastal. Selles uuringus on leitud alla 19 aastastel lastel epilepsia levimus 3.6/1000 ja haigestumus 45/100 000 inimese kohta (3, 4). Kordusuuring lastel oli tehtud 14 aastat hiljem 2009-2011 aastal Kadi Veri poolt. Selles uuringus epilepsia haigestumis lastel oli peaaegu kaks korda suurem – 86.3/100 000. Seda seletati paranenud juhtumite kogumise ja arenenud diagnostika meetodite kasutamisega Eestis (5). Täiskasvanute epilepsia epidemiloogiat uuris Andre Õun 1994-1997 aastatel, ning epilepsia levimuse ja haigestumuse määrad olid vastavalt 35.4/100 000 ja 5.3/1000 inimese kohta (6, 7).
Viimaste aastate masinõppe meetodite arengu taustal on neid proovitud kasutada suurte tekst-andmebaaside analüüsimisel, kaasa arvatud epilepsia epidemioloogilistel uuringutel. Uurimisrühm Bostonist näitas, et on võimalik masinõppe meetodite kasutamisel õigesti identifitseerida epilepsiaga patsiente arstide meditsiinilistest sissekannetest, ICD koodidest ja epilepsiaravimite kasutamise ajaloost (8). Teine uurimisrühm Taanist näitas, et on isegi võimalik masinõppe meetodite kasutamisel eristada teksti dokumentidest, milline on patsiendi epilepsia liik, generaliseerunud või fokaalne (9).














9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Täiskasvanute epilepsia epidemioloogiat uuriti Eestis viimati 27 aastat tagasi (1994-1997)(6, 7). Tol ajal epilepsia levimus Tartu linna täiskasvanutel oli 35.4 (95% CI, 27.2-43.1) 100 000 inimaasta kohta ja haigestumus 5.3 (95% CI, 4.8-5.8)/1000.
Viimastel aastakümnetel on epilepsia käsitlus Eestis oluliselt arenenud: turule on ilmunud uued epilepsiaravimid, on arenenud patsientide diagnostika, kirurgilise ravi meetodid, ravimrefraktaarsetele patsientidele on nüüd võimalik epilepsia raviks pakkuda ka neuromodulatsioonil põhinevaid ravimeetodeid nagu VNS (n. vaguse ehk uitnärvi stimulatsioon).
Eesti on WHO liikmena allkirjastanud WHO sektoritevahelise globaalse tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031 (ingl. IGAP – Intersectoral Global Action Plan on Epilepsy and other Neurological Disorders) (https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624). Tegevuskava eesmärkide seas on, et 80%-l epilepsiaga inimestest on juurdepääs sobivatele, taskukohastele ja ohututele epilepsia ravimitele ning 70% epilepsiaga inimestest saavutavad raviga adekvaatse kontrolli hoogude üle.
Värsked aja trendide uuringud viitavad epilepsia levimuse võimalikule muutusele/tõusule viimastel aastakümnetel. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja neuroloogiliste haiguste üldise levimuse tõusuga. Epilepsiaga kaasnevate haiguste nagu Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus jt. struktuur on muutunud mõjutades ka epilepsia esinemissagedust. Hiljutised olulised edusammud insuldi ravis nagu trombolüüs või intraarteriaalne trombi eemaldamine võivad tähendada, et patsiendid, kes oleksid kunagi insulti surnud, jäävad nüüd ellu ning osadel neist, insuldi tüsistusena, areneb epilepsia. Samuti on leitud tõendid süsteemse vähi ja kõrge eluaegse epilepsia riski seoste kohta. Süsteemsete vähkkasvajatega patsientide elulemuse suurenemisega võib rohkematel patsientidel tekkida kesknärvisüsteemi haaratuse tagajärjel epilepsia (10).
IGAP plaani edukaks läbiviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis. Edukaks käsitluse strateegia kasutamiseks rahvatervise tasemel on vaja aru saada kas epilepsia esinemissagedus on tõusnud, kui on, siis mis on selle põhjused, kas epilepsia etioloogiline struktuur ja kasutatavad ravimeetodid on ka muutunud.
Epilepsia epidemioloogia uuringud põhinevad massiivsete tekst-andmebaaside analüüsimisel. Need andmebaasid sisaldavad patsientide haigla epikriise, ambulatoorseid arsti külastusi, kiirabi väljakutsete sissekandeid, epilepsiaravimite kasutamise ajalugu ja muud. Retrospektiivse uuringu kuldstandard on nende dokumentide põhjalik läbivaatlus epilepsia spetsialisti poolt, et välja selgitada, kellel on kindel diagnoos, milline on epilepsia etioloogia, milline epilepsiaravi, kas ravi on efektiivne jne. See on monotoonne ja aeganõudev protsess. Käsitsi seda saab teha suhteliselt väikestel kohortidel, näiteks Tartu linna epilepsia epidemioloogia. Kogu riigi andmeid analüüsida on sel moel sisuliselt võimatu. Pealegi, kui on vaja jälgida epidemioloogiliste parameetrite ajatrende, siis seda tööd tuleb teha korduvalt, erinevatel ajahetkedel. Selle protsessi automatiseerimiseks on mõistlik proovida kasutada kaasaegseid masinõppel põhinevaid algoritme.
Moodsad tehisintelliktipõhised meetodid võimaldavad efektiivselt klassifitseerida tekste (kas diagnoos on põhjendatud) ja eraldades nendest ka fakte (milline on ravi, kas ravi on efektiivne jne). Need mudelid õpitakse kahes etapis. Esmalt eeltreenitakse mudelit suurte tekstikorpuste peal keele üldist struktuuri mõistma ning annoteeritud tekstinäidete põhjal peenhäälestatakse konkreetset ülesannet täitma. Antud projekti raames käsitsi annoteeritud näited võimaldavad treenida mudelid samade näitajate eraldamiseks juba kogu Eestit katvatel andmetel. Lisaks võimaldaks automaatsete meetodite loomine korrata uuringut ka regulaarselt tulevikus.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on:
1. Selgitada aktiivse epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanud rahvastikus ning saada ülevaade epilepsia kliiniliste tunnuste jaotumisest ja epilepsiavastasest ravist.
2. Võrrelda saadud andmed 27 aastat tagasi (1994-1997) Tartus tehtud analoogse epidemioloogilise uuringuga ning kirjeldada toimunud muutusi epilepsia etioloogias ja ravis.
3. Välja töötada masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada tekst-andmete massiivist korduvate epilepsia epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks vajalikku informatsiooni ja potentsiaalselt hinnata haigestumus- ja levimusnäitajaid kogu Eesti täiskasvanud rahvastikus.
10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk)
Definitsioonide, klassifikatsioonide ja etioloogiliste rühmade määratlemisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Epilepsiavastase Liiga epidemioloogiliste uuringute juhendi (11). Epilepsiaks loetakse seisundit, mida iseloomustavad korduvad (kaks või enam) mitteprovotseeritud epileptilist hoogu või üks mitteprovotseeritud hoog ja suurenenud risk (60%) järgnevateks epileptilisteks hoogudeks. Mitu hoogu, mis toimusid 24 tunni jooksul, loetakse üheks diagnostiliseks hooks. Aktiivseks epilepsiaks loetaks epilepsiajuhtu, mille korral inimesel oli esinenud vähemalt üks epileptiline hoog eelnenud viie aasta jooksul ja/või regulaarset epilepsiaravimite kasutamist epilepsia diagnoosi juures. Kui epileptilisi hoogusid polnud esinenud vähemalt viie aasta jooksul epilepsiavastase ravita, oli tegemist remissioonis epilepsiaga.
Uuring teostatakse retrospektiivselt.
Uuringu valimi moodustavad kõik Eesti Tervisekassa raviarvete andmekogus ja retseptikeskuses olevad isikud, kellel kehtivad kõik järgmised tingimused:
• on sündinud enne 01.01.2004; ja
• olid 01.01.2024 seisuga elus või surid vahemikus 01.01.2021-31.12.2023; ja
• kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:
◦ on retseptikeskuse andmeil ostnud kasvõi ühe korra elus ravimeid diagnoosiga „epilepsia“ (G40-G41); või
◦ on diagnoositud epilepsia (G40-G41), teadvusekaotus (R55) või vapluskrambid (R56).

Sarnaste tingimustega päring on Tartu piirkonna kohta Eesti Tervisekassale tehtud (seisuga 1.01.2023) ning selgus, et potentsiaalsete isikute arv, mis vastaksid nendele tingimustele, võiks olla ~4000. Antud number on kindlasti suurem, kui epilepsiaga täiskasvanute elanike arv Tartus. Põhjuseks on ilmselt see, et Tartus on Eesti suurim epilepsiakeskus ja siin konsulteeritakse patsiente üle Eesti. Seega enamus nendest inimestest ei ole Tartu linna elanikud. Selleks, et neid käesoleva uuringu käsitsi osa analüüsist eemaldada, lingib Eesti Tervisekassa valimisse kuuluvate isikute andmed Rahvastikuregistriga, et selgeks teha, kas nad elasid Tartus.
Tervisekassa koostab valimisse kuuluvatele isikutele tagasipööramatu juhusliku unikaalse pseudonüümi. Tervisekassa loob valimisse kuuluvate isikute isikukood-pseudonüüm vastavustabeli ja krüpteerib selle TEHIK asutuse nimele (uurijad valimisse kuuluvate isikute isikukoode ega muid otseseid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ei näe). Tervisekassa ja TEHIK säilitavad vastavustabeli 10 aastaks (kuni 31.12.2034), et tulevikus oleks vastavate uuringute raames (koos vastavate eetikakomiteede lubadega) selle alusel võimalik hinnata Tartu epilepsiaga haigete suremust.
Tervisekassa väljastab vastutavale uurijale:
1. valimisse kuuluvate isikute tabeli, milles on isikute kohta järgmised andmed: pseudonüüm, sugu, sünniaasta ja sünnikuu, surma kuupäev (kui surnud), kas elukoht Tartus (jah/ei).
2. valimisse kuuluvate isikute kõik nende 01.01.2019-31.12.2023 väljakirjutatud ja väljaostetud digiretseptid, mille diagnoos on G40-G41.
3. valimisse kuuluvate isikute kohta nende elukoha info (teostades enne vastava Rahvastikuregistri päringu): pseudonüüm, kuupäev, kas elukoht Tartus (jah/ei). Kõigi isikute kohta on siin vähemalt üks rida kuupäevaga 01.01.2021, aga kui elukoht on enne 2024. a muutunud, siis nende kohta on mitu rida.

TEHIK väljastab vastutavale uurijale tervise infosüsteemist kõikide valimisse kuuluvate isikute meditsiinidokumendid, mille diagnoosiks on märgitud G40-G41, R55 või R56. Nendest dokumentidest on eemaldatud isikuandmete plokk, kuid on aru saada, millise pseudonüümiga milline dokument on seotud. Alates eelmise kümnendi algusest on kogu meditsiiniline dokumentatsioon Eestis registreeritud digitaalsel kujul, seega TEHIKult saadud digitaalsetes dokumentides peab olema kajastatud info parimal võimalikul kujul uuritavate epilepsia diagnoosist, kulust, etioloogiast, ravist.
Vastutavad uurijad vaatavad käsitsi läbi kõik Tartus elavate uuritavate tervisedokumendid ja koostavad tabeli epilepsiaga isikutest vastavalt eespool kirjeldatud kriteeritumidele. Prognoositav sobivate isikute arv Tartus on 500-600 ning kogu Eestis 6500-8000. Vastav kirjavahetus Eesti Tervisekassaga on lisatud (Lisa 1).
Käsitsi annoteeritud andmetel põhinevasse haigestumusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad. Üldhaigestumuse arvutamiseks kasutatakse aastate 2021, 2022 ja 2023 inimaastate arvu Tartus.
Käsitsi annoteeritud andmetel levimusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid. Üldlevimuse arvutamiseks kasutatakse Tartu 1. jaanuari 2024 rahvastikuarvu.
Koostöös Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudiga töötakse välja masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada terviseandmete põhjal epilepsiahaigeid patsiente automaatselt. See hõlbustab tulevikus dokumentide manuaalset läbivaatust, kuna kitsendab läbivaadatavate dokumentide/patsientide hulka, ja muudab potentsiaalselt võimalikuks hinnata epilepsia epidemioloogilisi parameetreid (levimus, haigestumus, suremus) kogu Eesti rahvastikus. Masinõppe algoritmide treenimiseks kasutatakse käesolevas uuringus käsitsi läbi vaadatud dokumente. Piisava täpsuse korral viiakse nende mudelite poolt eraldatud andmetel läbi haigestumus- ja levimusuuringud üle-eestiliselt, samadel põhimõtetel kui ülalpool kirjeldatud.
11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus.
Uuritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena.
Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu
Prognoositav isikute arv, kelle kohta on vaja saada pseudonüümitud meditsiinilised dokumendid, on kuni 27000. Kontrollgruppi ei ole. Levimuse ja haigestumuse arvutamiseks kasutatakse Tartu linna elaniku arvu. Prognoositav sobivate isikute arv, kes satuvad lõppanalüüsi, on 500-600 Tartus ja üle-Eestiliselt 6500-8000.
Esialgne valim, mida saadakse TEHIKult Eesti Tervisekassa andmebaasi põhjal (vastavad kriteeriumid on kirjeldatud punktis 10) on tõenäoliselt 3-4 korda suurem (kuni ~27000), kui lõppanalüüsi sattuvate isikute arv. Antud arvutuskäik on arutatud kirjavahetuses Eesti Tervisekassaga, mida meie saatsime EBINile koos antud taotlusega 25. märtsil. Seal on näha, et sarnase päringu puhul, uuringu kriteeriumide kasutamisel (epilepsia või teadvusekaotuse diagnoos) sobivate isikute arv Tartus oli ~4000, mis on kindlasti rohkem, kui reaalsete epilepsiahaigete arv Tartus. Uuringu mõte seisneb selles, et läbi töötada kõikide nende isikute med. dokumentatsiooni ja selle põhjal välja sõeluda reaalseid epilepsiahaigeid (keda ilmselt on mitu korda vähem), mitte kõiki, kelle dokumentides käib läbi G40, R55, R56 diagnoosikood. 

Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane)
Kasutatakse retrospektiivseid andmeid, uuritavaid ei värvata ja informeeritud nõusolekut ei võeta.
Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid?
Esialgne info potentsiaalsete patsientide kohta saadakse Eesti Tervisekassalt. Nende isikute meditsiinilised dokumendid vaadatakse läbi ning vastavalt eelnevalt kirjeldatud kriteeriumidele koostatakse valim uuringusse sobivatest isikutest.
Haigestumusuuringu kriteeriumid: Tartu Linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad.
Levimusuuringu kriteeriumid: Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid.
Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed)
Retrospektiivne meditsiiniliste dokumentide läbivaatamine ja analüüs.
Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms)
Uuritavatega ühendust ei võeta ja uuring toimub pseudonüümitud andmetel, seetõttu uuring uuritavaid ei koorma.

12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms)
Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse?
Pole asjakohane
Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse?
Pole asjakohane
Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)?
Pole asjakohane
Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)?
Pole asjakohane
13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk).
Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. (https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members).

vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf
13 a Inimesed
Abiküsimused
Ei
Jah
Kas uurimisobjektiks on inimesed?
jah
Vajadusel kirjeldada, kuidas tagatakse uuringus osalemise vabatahtlikkus ja välditakse uuringus osalejate mistahes lubamatut mõjutamist uuringus osalemiseks.
Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid?
jah
1) Enamusel uuritavatest on epilepsia haigus, mis on kesknärvisüsteemi haigus ja sellega võivad kaasneda psühholoogilised, sotsiaalsed ja muud riskid.
2) Meditsiinilise dokumentatsiooni läbivaatamiseks patsiendi informeeritud nõusolekut ei küsita
Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)?
jah
Teadliku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.
Kas uurimisobjektiks on alaealised?
ei
1) Esitada osalejate vanust puudutav info.
2) Kirjeldada alaealise vanematelt osalemisnõusoleku saamise protseduuri.

3) Kirjeldada, kuidas küsitakse alaealise nõusolekut või arvestatakse alaealise arvamust võrdeliselt tema ea ja küpsusastmega.


4) Kirjeldada, kuidas tagatakse alaealiste heaolu.

5) Selgitada, mis põhjusel kaasatakse uuringusse alaealisi.
Kas uurimisobjektiks on patsiendid?
jah
1) Selgitada, missugune haigus/seisund/puue on uuritavatel.

Enamusel patsientidest on epilepsia. Osadel patsientidest võib ka esineda kesknärvisüsteemi kahjustusega seotud defitsiit, nt. Halvatus

2) Kirjeldada värbamise, kaasamise ja väljajätmise kriteeriume ning informeeritud nõusoleku saamise protseduuri.

Teadliku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.

3) Kirjeldada, mida tehakse juhuleiu juhusliku tulemuse korral ja kuidas informeeritakse sellest uuritavaid.

Tegemist on retrospektiivse med. dokumentatsiooni analüüsimisega, mingeid analüüse või uuringuid ei planeerita, samuti on uurijate jaoks andmed tagasipöördumatult pseudonüümitud, seetõttu juhuleiust uuritavaid ei informeerita.
Kas uurimistöös kogutakse
inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki (https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki) või importida neid teisest riigist Eestisse?
Ei 
1) Kirjeldada, missuguseid proove kogutakse.
2) Kirjeldada proovide kogumiseks kasutatavaid protseduure sh kas kasutatakse varem kogutud proove.
3) Selgitada, kuidas tagatakse uuritavate õigused.
4) Selgitada, mida tehakse proovidega pärast uuringu lõppemist.
13 b Isikuandmed ja andmestikud

Ei
Jah
Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid?
Jah
1) Täpne andmete koosseis, mis on vajalik uuringu läbiviimiseks (võib esitada lisana).

Valimisse kuuluvate patsientide kohta kasutatakse uuringus järgmisi andmeid: patsiendi sugu, pseudonüüm, elukoht (kas Tartus linnas või mitte), kõik meditsiinilised dokumendid, mille diagnoosi kood on G40-G41 või R55-R56 (s.h retseptid)

2) Kinnitada, et informeeritud nõusolek on olemas või saadakse enne uuringu algust, kui uuring põhineb nõusolekul.

Teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.

3) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).

Et kindlaks teha, kas tegemist on epilepsiaga või mitte, mis on epilepsia liik (fokaalne/generaliseerunud), mis on epilepsia etioloogia, millal esinesid epileptilised hood, kas patsient võtab epilepsiaravimeid on vaja läbi vaadata iga patsiendi meditsiinilist dokumentatsiooni, s.t. ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, perearstide sissekandeid, kiirabi epikriisid.
Käesolev uuring töötleb andmeid § 6 lg 1 alusel, sest uurijatele edastatakse andmed pseudonüümitud kujul. Depseudonüümimisvõti säilitatakse küll kuni 31.12. 2030, kuid uurijatele seda kunagi ei väljastata ja see säilitatakse 7 aastaks üksnes tuleviku samalaadsete teadusuuringute tegemise võimaldamiseks vastavate eetikakomitee lubade olemasolul. Kuigi taotletav uuring toimub § 6 lg 1 alusel, ei saa välistada, et tervise infosüsteemist pärit tervisedokumentide tekstilised osad võivad mõningaid isikuandmeid sisaldada. Sellegipoolest on meie hinnangul täidetud ka § 6 lg 3 tingimused:
1. ilma tekstilisi osi vaatamata on võimatu adekvaatselt hinnata, kas patsiendil on ka tegelikult epilepsia või mitte. Samal põhjusel on võimatu ehitada masinõppemudelit, mis epilepsiat võimaldaks tekstiandmete põhjal ennustada.
2. meie hinnangul on selleks uuringuks ülekaalukas avalik huvi. Eesti rahva ja tervise uurimine on Tartu Ülikooli seadusest tulenev eesmärk (“Ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi”). Terviseandmete kasutatavuse hindamine, tark kasutamine ja uute lahenduste loomine on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) ühe fookusvaldkonna "Tervisetehnoloogiad ja -teenused" võtmetegevuseks (https://taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused). See on samuti kooskõlas WHO IGAP tegevuskavaga (sektoritevaheline globaalne tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031; Intersectoral global action plan on epilepsy and other neurological disorders https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624), mida on allakirjastanud ka Eesti ja mille edukaks elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis.
3. Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjektide kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil nende õigusi. Andmesubjektidega ühendust ei võeta ning pärast uuringu lõppu uurijate käsutuses olevad andmed kustutatakse.


4) Kas andmesubjektid on tuvastatavad? Kui jah, siis kirjeldada, kuidas on täidetud järgmised tingimused:
a. pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;
b. teadus- või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;
c. töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

Ei, andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Isikuandmed eemaldatakse TEHIK ja Tervisekassa poolel ning asendatakse pseudonüümiga. Uurijatele otseseid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ei väljastata.

Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust?
jah
1) Selgitada, missuguseid meetodeid kasutatakse
uuritavate jälgimiseks, järelevalveks ja vaatlemiseks.

Pole asjakohane

2) Selgitada uuritavate profiili loomise meetodeid.

Pärast med. dokumentatsiooni läbivaatamist jagatakse patsiendid alagruppideks: kindel/tõenäoline epilepia/ei ole epilepsiat. Lisaks jagatakse patsiendid vastavalt sellele, kas epilepsia on fokaalne või generaliseerunud, milline on etioloogia, milliseid epilepsiaravimeid on kasutatud.

3) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua.

Teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.

4) Selgitada, kuidas toimub uuritavate profiili jaoks andmete kogumine ning nende teavitamine võimalikest tagajärgedest ja kaitsemeetmetest.

Ambulatoorsete ja statsionaarsete epikriiside läbivaatamine. Vastavalt eetika üldpõhimõttetele vastutav uurija, kes vaatab need dokumendid läbi, hoiab informatsiooni patsientide tervise kohta saladuses. Uuritavaid sellest protsessist ei teavitata. Patsientide otsest tuvastamist võimaldavaid isikuandmed uurijatele ei väljastata.
Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid?
jah

1 Selgitada, missugusest andmebaasist (registrist, andmekogust) või allikast andmed pärinevad.

Andmed pärinevad Tervisekassa raviarvete andmekogust, rahvastikuregistrist, retseptikeskusest ja tervise infosüsteemist, kuid on enne uurijatele väljastamist pseudonüümitud. Raviarvete andmed on vajalikud uuringu valimi koostamiseks. Tervise infosüsteemi andmed ja retseptikeskuse andmed, s.h epikriiside tekstilised andmed, on vajalikud, et hinnata, kas patsiendil esineb epilepsia, milline on epilepsia sündroom, etioloogia, milline on haiguse kulg, millised epilepsiaravimid on proovitud. Oma praktikast teame, et väga sageli diagnoosi kood ei vasta reaalselt sellele, milline on epilepsia liik, fokaalne või generaliseerunud. Rahvastikuregistri andmed on vajalikud selleks, et oleks võimalik tulemusi võrrelda varasema Tartu piirkonna uuringuga.


1) Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua.
2) Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest).
3) Selgitada, miks ei ole võimalik uurida uurimisobjekte nii, et saadud andmed oleksid anonüümsed või pseudonüümsed (kui on asjakohane).
Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid?
jah
Selgitada, kas andmed on avalikult kättesaadavad (avatud andmete registrid ja andmekogud) ja neid võib uurimistöös vabalt kasutada.

Tartu elanike arv soo ja vanuse järgi 2021-2024 aastatel (Statistikaamet)
Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest (https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki)?
ei
1) Selgitada, missuguseid isikuandmeid eksporditakse
või imporditakse. Kui jah, siis millistesse ja millistest riikidest.
2) Selgitada, milliseid kaitsemeetmeid rakendatakse, millisetel alustel (leping vms) andmeid edastatakse ning kuidas tagatakse uuritavate õigused.
Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine?
jah
Kui analüüs põhineb jooksvalt andmesubjekte tuvastada võimaldaval kujul
1) kirjeldada, kuidas pärast uuringu läbiviimist ja eesmärkide saavutamist isikuandmed hävitatakse/ anonüümitakse;

Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil. Masinõppe algoritmide arendamiseks säilitatakse andmeid ka riikliku teadusarvutuste taristu ETAIS turvalisel uurimisplatvormil SAPU, kuhu on ligipääs üksnes uurimismeeskonna liikmetel, millel puudub ligipääs internetti ning mille kõiki tegevusi logitakse ja monitooritakse.

2) lisada hinnang, kuidas on välistatud andmesubjektide kaudne tuvastamine pärast isikut otseselt tuvastada võimaldavate andmete hävitamist.

Kuigi uurijatele isikukoode ja teisi isikute otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ei väljastata, säilib kaudne isikute tuvastamise oht, kui andmeid kõrvutatakse teiste isikustatud andmekogudega. Selle maandamiseks hoitakse uuringu andmeid teistest andmekogudest rangelt lahus, eraldi turvalises serveris, ja kõik uurijad on teadlikud teiste andmekogudega sidumise lubamatusest. Lisaks säilib võimalus, et mõnedes tervisedokumentides sisaldub tekstilistes osades isikuandmeid. Paraku ei ole võimalik seda riski täielikult maandada ja uuringut ei ole samas ilma tekstiliste andmeteta teostada. Riski aitab maandada asjaolu, et kõik uurijad on eelneva pikaaegse terviseuuringute läbiviimise kogemusega ning nende töölepingutes sisaldub konfidentsiaalsusklausel.

13 c Teised eetilised küsimused
Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske?
ei
Vajadusel selgitada eetilisi lisariske, mis võivad tuleneda asjaoludest nagu tehisintellekt, personaalmeditsiin, sõjaliste partnerite kaasamine, uued arengud neurobioloogias, geenitehnoloogias, nanotehnoloogias, inimese-masina suhtluses, androidide ja küborgide loomisel jne.
14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel.
Andmekogu ja/või andmeallika nimetus
1. Tervisekassa andmekogu (raviarved)
2. Tervise infosüsteem (epikriisid)

Isikuandmete töötlemise eesmärk

Teadusuuringu läbiviimine
Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana)
1. Tervisekassa andmekogu (raviarved):
a. Patsiendi Pseudonüüm
b. Sugu
c. Sünniaasta ja sünnikuu
d. Surma kuupäev
e. Kas elukoht Tartu linnas (jah/ei)
2. Retseptikeskus:
a. Patsiendi psedonüüm
b. Retsepti koostamise aeg
c. Diagnoosi kood ja nimetus
d. Välja kirjutatud ravimi toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
e. Realiseeritud toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
f. Välja kirjutatud ravimi ravimvormi kood ja seletus
g. Realiseeritud ravimi ravimvormi kood ja seletus
h. Toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
i. Realiseeritud toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
j. Välja kirjutatud ravimi ATC kood
k. Realiseeritud ravimi ATC kood
l. Välja kirjutatud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
m. Realiseeritud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
n. Välja kirjutatud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
o. Realiseeritud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
p. Annustamine (ravikuuri tüüp, ravikuuri pikkus päevades, tükkide arv, tükkide ühik, kordade arv ja kordade ühik, annustamisskeemi perioodi pikkus).
q. Retsepti staatuse kood ja nimetus
r. Annulleerimise põhjus (kood ja seletus)
s. Väljastaja info (müümise aeg, apteegi kood)
t. Ravimi välja ostmise kuupäev
3. Tervise infosüsteem:
a. Epikriisid, mille diagnooside hulgas on G40-G41 või R55-R56 (patsiendi isikuandmete plokk eemaldatud, lisatud patsiendi pseudonüüm)

15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk).
Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega.
Andmete kättesaamine, analüüsimine, üldistamine ja publitseerimine on pikk protsess, mis antud juhul võib kesta kuni 5-7 aastat. Andmeid säilitatakse turvalises arvutis, mis asub Tartu Ülikooli Närvikliinikus ja on Tartu Ülikooli Kliinikumi sisevõrgus. Juurdepääs arvutile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil. Masinõppe algoritmide arendamiseks säilitatakse andmeid riikliku teadusarvutuste taristu ETAIS turvalisel uurimisplatvormil SAPU, kuhu on ligipääs üksnes uurimismeeskonna liikmetel, millel puudub ligipääs internetti ning mille kõiki tegevusi logitakse ja monitooritakse.


Andmed säilitatakse uuringu lõpuni. Andmete säilitamine uuringu lõpuni on vajalik nii uuringu sisuliseks läbiviimiseks kui ka uuringu käigus publitseeritud tulemuste korratavuse tagamiseks.

Tervisekassa ja TEHIK säilitavad isikukood-pseudonüüm vastavustabeli 7 aastaks (kuni 31.12.2030), et tulevikus oleks vastavate uuringute raames (koos vastavate eetikakomiteede lubadega) selle alusel võimalik hinnata Tartu epilepsiaga haigete suremust. See on vajalik selleks, et ei peaks käesolevas uuringus läbi viidud käsitsi annoteerimist hakkama siis uuesti läbi vaatama.
Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid.
Isikuandmed pseudonüümitakse andmeallikate vastutavate/volitatud töötlejate poolt. Pseudonüümid luuakse Tervisekassa poolt valimi loomisel, kasutades tagasipööramatut ja ainult neile teadaolevat võtit. Isikukood-pseudonüüm vastavustabel valimisse kuuluvate isikute kohta krüpteeritakse Tervisekassa poolt digidoc konteineris TEHIK asutuse nimele. Tervisekassa ja TEHIK asendavad oma andmetes isikukoodid pseudonüümidega enne andmete uuringumeeskonnale väljastamist.
Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida?
Ei
1) Täpsustada, mitme geenidoonori andmed depseudonüümitakse.
2) Selgitada, mis otstarbel andmed depseudonüümitakse.
Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus.
Tervisekassa ja TEHIK krüpteerivad andmed teineteisest sõltumatult, kasutades ainult neile teadaolevat parooli. Parool edastatakse juhtivuurijale digidoc konteineris, mis on krüpteeritud juhtivuurija isikukoodile. Krüpteeritud andmed edastatakse juhtivuurijatele Tervisekassa ja TEHIK tavapäraste andmeväljastuskanalite kaudu – täpne kanal lepitakse andmeandjatega eelnevalt kokku. Näiteks võib andmeallikas laadida väljastatavad andmed üles Tartu Ülikooli poolt hallatud turvalisse SFTP serverisse (igaühel oma ligipääs ja kaust, teiste andmeallikate andmeid ei näe).

Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest.
Juurdepääs arvutile ja TÜ Kliinikumi serverile on võimalik ainult uurija ID-kaardi või personaalse parooli abil. Andmete masinõppeline töötlus toimub spetsiaalsel tundlike andmete analüüsiplatvormil (SAPU, https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/) vaid selleks uuringuks üles seatud virtuaalserveril, mis piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ning võimaldab vastutavatel uurijatel jälgida kõigi kasutajate tegevust.

Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest.

Vastutava uurija allkiri
/digiallkiri/
Taotluse esitamise kuupäev:
25. Märts 2024

Taotluse EBIN ID
(täidab hindaja)


Lisadokumentide loetelu:
1. Vastutava uurija CV:
a. Raivo Kolde: https://www.etis.ee/CV/Raivo_Kolde/est/
b. Sven Laur: https://www.etis.ee/CV/Sven_Laur/est/
c. Sulev Reisberg: https://www.etis.ee/CV/Sulev_Reisberg/est/
d. Aleksei Rakitin https://www.etis.ee/CV/Aleksei_Rakitin/est/
e. Sulev Haldre https://www.etis.ee/CV/Sulev_Haldre/est/
2. Informeeritud nõusolek ja uuringu kutse ja kõik muud uuritava värbamiseks kasutatavad materjalid (kui on asjakohane)
3. Uuringu instrumendid, sh nt küsimustikud (kui on asjakohane)
4. Kindlustuspoliis (kui on asjakohane)
5. Andmekoosseis (kui on asjakohane)
6. Maksekorraldus, kui uuringu läbivaatamise eest on ette nähtud tasu


1. Fiest KM, Sauro KM, Wiebe S, Patten SB, Kwon CS, Dykeman J, et al. Prevalence and incidence of epilepsy: A systematic review and meta-analysis of international studies. Neurology. 2017;88(3):296-303.
2. Thurman DJ, Beghi E, Begley CE, Berg AT, Buchhalter JR, Ding D, et al. Standards for epidemiologic studies and surveillance of epilepsy. Epilepsia. 2011;52 Suppl 7:2-26.
3. Beilmann A, Napa A, Hämarik M, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Incidence of childhood epilepsy in Estonia. Brain Dev. 1999;21(3):166-74.
4. Beilmann A, Napa A, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Prevalence of childhood epilepsy in Estonia. Epilepsia. 1999;40(7):1011-9.
5. Veri K, Talvik I, Vaher U, Napa A, Ilves P, Uibo O, et al. Incidence of Childhood Epilepsy in Estonia. Journal of child neurology. 2018;33(9):587-92.
6. Oun A, Haldre S, Magi M. Prevalence of adult epilepsy in Estonia. Epilepsy research. 2003;52(3):233-42.
7. Oun A, Haldre S, Mägi M. Incidence of adult epilepsy in Estonia. Acta neurologica Scandinavica. 2003;108(4):245-51.
8. Fernandes M, Cardall A, Jing J, Ge W, Moura L, Jacobs C, et al. Identification of patients with epilepsy using automated electronic health records phenotyping. Epilepsia. 2023;64(6):1472-81.
9. Vulpius SA, Werge S, Jørgensen IF, Siggaard T, Hernansanz Biel J, Knudsen GM, et al. Text mining of electronic health records can validate a register-based diagnosis of epilepsy and subgroup into focal and generalized epilepsy. Epilepsia. 2023;64(10):2750-60.
10. Casotto V, Ranzato F, Girardi P, Fedeli U. Increasing epilepsy-related mortality: A multiple causes of death study in Northern Italy. Seizure : the journal of the British Epilepsy Association. 2022;94:1-6.
11. ILAE Commission Report. The epidemiology of the epilepsies: future directions. International League Against Epilepsy. Epilepsia. 1997;38(5):614-8.

Vastused EBINile:
1. IKS 6 on põhjendamata, milles seisneb uuringu õigustatud huvi? Ülekaalukas avalik huvi?
Vastus: Käesolev uuring töötleb andmeid § 6 lg 1 alusel, sest uurijatele edastatakse andmed pseudonüümitud kujul. Depseudonüümimisvõti säilitatakse küll kuni 31.12. 2030, kuid uurijatele seda kunagi ei väljastata ja see säilitatakse 7 aastaks üksnes tuleviku samalaadsete teadusuuringute tegemise võimaldamiseks vastavate eetikakomitee lubade olemasolul. Kuna käesoleva uuringu raames vaadatakse läbi ja annoteeritakse suur hulk tervisedokumente, ei ole mõistlik ega eetiline tehtud tööd n.ö “prügikasti visata”, vaid kasutada seda teadmist ka tulevikus, et siis ei oleks tarvis uuesti sama tööd tegema hakata.
Kuigi taotletav uuring toimub § 6 lg 1 alusel, ei saa välistada, et tervise infosüsteemist pärit tervisedokumentide tekstilised osad võivad mõningaid isikuandmeid sisaldada. Sellegipoolest on meie hinnangul täidetud ka § 6 lg 3 tingimused:
1. ilma tekstilisi osi vaatamata on võimatu adekvaatselt hinnata, kas patsiendil on ka tegelikult epilepsia või mitte. Samal põhjusel on võimatu ehitada masinõppemudelit, mis epilepsiat võimaldaks tekstiandmete põhjal ennustada.
2. meie hinnangul on selleks uuringuks ülekaalukas avalik huvi. Eesti rahva ja tervise uurimine on Tartu Ülikooli seadusest tulenev eesmärk (“Ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi”). Terviseandmete kasutatavuse hindamine, tark kasutamine ja uute lahenduste loomine on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) ühe fookusvaldkonna "Tervisetehnoloogiad ja -teenused" võtmetegevuseks (https://taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused). See on samuti kooskõlas WHO IGAP tegevuskavaga (sektoritevaheline globaalne tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031; Intersectoral global action plan on epilepsy and other neurological disorders https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624), mida on allakirjastanud ka Eesti ja mille edukaks elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis.
3. Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjektide kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil nende õigusi. Andmesubjektidega ühendust ei võeta ning pärast uuringu lõppu uurijate käsutuses olevad andmed kustutatakse.
2. Samuti on põhjendamata valimi suurus.
Oleme täpsustanud valimi suuruse põhjendust taotluses punktis 11. Lõplik Tartu valimi suurus on hinnanguliselt 500-600 inimest, selle põhjenduseks on uuringu eesmärk võrrelda epidemioloogilised andmed varem (1994-1997) tehtud sarnase epidemioloogilise uuringuga, mis oli teostatud ka Tartus. Üleriigilise valimi suurus (prognoositav epilepsiahaigete arv riigis) on hinnanguliselt 6500-8000. Selle põhjenduseks on see, et me soovime masinõpe algoritmi abil hinnata epilepsia epidemioloogilisi andmeid kogu Eestis. Samas, esialgne valim, mida saadakse TEHIKult Eesti Tervisekassa andmebaasi põhjal (vastavad kriteeriumid on kirjeldatud punktis 10) on tõenäoliselt 3-4 korda suurem (kuni ~27000), kui lõppanalüüsi sattuvate isikute arv. Selle põhjenduseks on eelnev kirjavahetus Eesti Tervisekassaga, mis puudutab sarnast päringut ja mida meie saatsime EBIN-ile 25. märtsil.
3. EBIN annab hinnangu ainult  tervise infosüsteemi andmetele. Tervisekassa ja registrid tuleks kooskõlastada vastavalt IKS § 6 lg 4 kas Tartu Ülikooli või Tervise Arengu Instituudi eetikakomiteedes.
Jah, oleme sellest teadlik. Tartu Ülikooli eetikakomitee poole on plaanis pöörduda niipea, kui EBIN annab tervise infosüsteemi andmete osas loa. Tegutseme selles järjekorras, et vältida sama taotluse paralleelset menetlemist (ja puuduste samaaegset väljatoomist).

4. Uuringu lõpuks märgitud 2029. Mille alusel võti säilib 10.a?
Muutsime nii uuringu kui ka depseudonüümimisvõti säilitamise kuupäeva, mis nüüd langevad kokku (detsember 2030). Depseudonüümimisvõti säilitatakse kuni 31.12. 2030, kuid uurijatele seda kunagi ei väljastata ja see säilitatakse 7 aastaks üksnes tuleviku samalaadsete teadusuuringute tegemise võimaldamiseks vastavate eetikakomitee lubade olemasolul. Kuna käesoleva uuringu raames vaadatakse läbi ja annoteeritakse suur hulk tervisedokumente, ei ole mõistlik ega eetiline tehtud tööd n.ö “prügikasti visata”, vaid kasutada seda teadmist ka tulevikus, et siis ei oleks tarvis uuesti sama tööd tegema hakata.
5. Taotluse p 11 - prognoositav isikute arv 27 000, lõppanalüüsi läheb 500 - 600; eespool kirjeldavad, et soovivad ainult Tartu elanike kohta andmeid, seega jääb arusaamatuks, kuidas valim on 27 000.
Lõppanalüüsi läheb Tartust meie esialgsel hinnangul 500-600 isikut ja üle-Eestiliselt 6500-8000 epilepsiaga isikut. Kuid need on pärast epikriiside töötlemist prognoositavad arvud. Esialgne valim, mida saadakse TEHIKult Eesti Tervisekassa andmebaasi põhjal (vastavad kriteeriumid on kirjeldatud punktis 10) on tõenäoliselt 3-4 korda suurem (kuni 27000). Antud arvutuskäik on arutatud kirjavahetuses Eesti Tervisekassaga, mida meie saatsime EBINile koos antud taotlusega 25. märtsil. Seal on näha, et sarnase päringu puhul, uuringu kriteeriumide kasutamisel (epilepsia või teadvusekaotuse diagnoos) sobivate isikute arv Tartus oli ~4000, mis on kindlasti rohkem, kui reaalsete epilepsiahaigete arv Tartus. Uuringu mõte seisnebki selles, et läbi töötada kõikide nende isikute med. dokumentatsiooni ja selle põhjal välja sõeluda reaalseid epilepsiahaigeid (keda ilmselt on mitu korda vähem), mitte kõiki, kelle dokumentides käib läbi G40, R55, R56 diagnoosikood. 
6. Taotluse lk 7 - /haigestumusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kes olid vähemalt 20.a. Miks juba kohe Tervisekassa ei arvesta selle kriteeriumiga valimit välja võttes?
Antud küsimus puudutab ilmset seda taotluse lõigu lk 7: 
“Käsitsi annoteeritud andmetel põhinevasse haigestumusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar  2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad. Üldhaigestumuse arvutamiseks kasutatakse aastate 2021, 2022 ja 2023 inimaastate arvu Tartus.”
Meie ei näe siin vastuolu. Asi on selles, et Tervisekassal puudub info indeks-epileptilise hoo kuupäeva kohta, ehk selle hoo kohta mille järgselt saab uuringu kriteeriumide alusel diagnoosida epilepsia haigust. Diagnoosikoodi G40 tekkimise kuupäev ei lange valdaval enamikul juhtudest reaalse epilepsia alguse kuupäevaga kokku. Seda infot saab kätte ainult epikriiside manuaalse töötlemise käigus. Enne seda peab neid epikriise kätte saama.
7. Andmeid säilitatakse uuringu lõpuni - kas on vajalik säilitada kõik epikriisid või on võimalik neid vähem aega säilitada? 

Epikriisid on vaja säilitada kuni uuringu lõpuni, kuna masinõpe analüüsi osa tuleb just uuringu lõpus. Sellele järgneb tulemuste analüüsi ja publitseerimise protsess, mis võib kesta kuid või aastaid ja mille käigus sageli on vaja andmeid korduvalt analüüsida, arvestades reviewerite kommentaare.

8. Uuringu maksumuseks on hinnatud 120'000, rahastusallikat veel ei ole. Kas on oht, et rahastust ei saada ja uuring võib ära jääda? 
Jah, see oht on olemas. Plaanime leida ka teisi rahastusallikaid, kuid seda on lihtsam teha, kui uuringule on põhimõtteline luba saadud.


UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT
1. UURIMISTÖÖ ANDMED
Uurimistöö täielik nimetus: eesti keeles (vajadusel inglise keeles)

Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes

Uurimistöö toimumiskoht: Tartu

2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED
2.1. Vastutav uurija
ees- ja perekonnanimi: Aleksei Rakitin
teaduslik kraad: PhD
amet: teadur
töökoht: Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Närvikliinik
töökoha aadress: L.Puusepa tn 8H
telefoninumber: 7318557
e-post:
allkiri:

2.2. Kaastöötajad
ees- ja perekonnanimi: Sulev Reisberg
teaduslik kraad: PhD
amet: Terviseinformaatika teadur
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Raivo Kolde
teaduslik kraad: PhD
amet: Terviseinformaatika kaasprofessor
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Sven Laur
teaduslik kraad: PhD
amet: Turvalise andmekaeve kaasprofessor
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Hendrik Šuvalov
teaduslik kraad: MSc
amet: Terviseinformaatika nooremteadur
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Marek Oja
teaduslik kraad: PhD
amet: Terviseinformaatika teadur
töökoht: Tartu Ülikool, arvutiteaduse instituut
töökoha aadress: Narva mnt. 18 Tartu
telefoninumber:
e-post:
allkiri:

ees- ja perekonnanimi: Sulev Haldre
teaduslik kraad: dr. med.
amet: Neuroloogia kaasprofessor
töökoht: Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa tn 8H
telefoninumber: 7318507
e-post:
allkiri:

2.3.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja
on uurimistöö korraldamisega nõus:
ees- ja perekonnanimi: Pille Taba
amet: Neuroloogia professor
töökoht: Tartu Ülikooli Kliinikum, Närvikliinik
töökoha aadress: L. Puusepa tn 8H
kuupäev:
allkiri:

2.4. Uurimistöösse kaasatud muu asutuse kooskõlastus:
volitatud isiku ees- ja perekonnanimi:
amet:
töökoht:
töökoha aadress:
kuupäev:
allkiri:

3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE
Allikas: (grandi puhul täpsustada kas taotlemisel või saadud)
Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele (kellele ja millises ulatuses): Hetkeseisuga kindlat finantseerimise allikat ei ole. On plaanis taotleda rahastamist Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondilt. Lisaks on hetkel hindamisfaasis vastava sisuga TemTa projekt. Prognoositav uuringu maksumus on 120 000 eurot.

Uuritavatele kompensatsiooni maksmine (palume lisada siia ka mitterahaline hüvitamine, kui see on olemas): Uuritavatele kompensatsiooni maksmine ei ole planeeritud. Uuritavate kindlustamine ei ole planeeritud.

4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST
Aktiivse epilepsia levimus maailmas 1000 inimese kohta on 6.38 (1). Aktiivseks epilepsiaks loetakse regulaarset epilepsiaravimite kasutamist epilepsia diagnoosi juures või seda, kui viimane epileptiline hoog on esinenud viimase viie aasta jooksul (2). Eestis on seni tehtud kolm epilepsia epidemioloogilist uuringut. Esimene laste epilepsia epidemioloogiline uuring oli tehtud Anneli Beilmani poolt 1995-1997 aastal. Selles uuringus on leitud alla 19 aastastel lastel epilepsia levimus 3.6/1000 ja haigestumus 45/100 000 inimese kohta (3, 4). Kordusuuring lastel oli tehtud 14 aastat hiljem 2009-2011 aastal Kadi Veri poolt. Selles uuringus epilepsia haigestumis lastel oli peaaegu kaks korda suurem – 86.3/100 000. Seda seletati paranenud juhtumite kogumise ja arenenud diagnostika meetodite kasutamisega Eestis (5). Täiskasvanute epilepsia epidemiloogiat uuris Andre Õun 1994-1997 aastatel, ning epilepsia levimuse ja haigestumuse määrad olid vastavalt 35.4/100 000 ja 5.3/1000 inimese kohta (6, 7).
Viimaste aastate masinõppe meetodite arengu taustal on neid proovitud kasutada suurte tekst-andmebaaside analüüsimisel, kaasa arvatud epilepsia epidemioloogilistel uuringutel. Uurimisrühm Bostonist näitas, et on võimalik masinõppe meetodite kasutamisel õigesti identifitseerida epilepsiaga patsiente arstide meditsiinilistest sissekannetest, ICD koodidest ja epilepsiaravimite kasutamise ajaloost (8). Teine uurimisrühm Taanist näitas, et on isegi võimalik masinõppe meetodite kasutamisel eristada teksti dokumentidest, milline on patsiendi epilepsia liik, generaliseerunud või fokaalne (9).

5. KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS
Täiskasvanute epilepsia epidemioloogiat uuriti Eestis viimati 27 aastat tagasi (1994-1997)(6, 7). Tol ajal epilepsia levimus Tartu linna täiskasvanutel oli 35.4 (95% CI, 27.2-43.1) 100 000 inimaasta kohta ja haigestumus 5.3 (95% CI, 4.8-5.8)/1000.
Viimastel aastakümnetel on epilepsia käsitlus Eestis oluliselt arenenud: turule on ilmunud uued epilepsiaravimid, on arenenud patsientide diagnostika, kirurgilise ravi meetodid, ravimrefraktaarsetele patsientidele on nüüd võimalik epilepsia raviks pakkuda ka neuromodulatsioonil põhinevaid ravimeetodeid nagu VNS (n. vaguse ehk uitnärvi stimulatsioon).
Eesti on WHO liikmena allkirjastanud WHO sektoritevahelise globaalse tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031 (ingl. IGAP – Intersectoral Global Action Plan on Epilepsy and other Neurological Disorders) (https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624). Tegevuskava eesmärkide seas on, et 80%-l epilepsiaga inimestest on juurdepääs sobivatele, taskukohastele ja ohututele epilepsia ravimitele ning 70% epilepsiaga inimestest saavutavad raviga adekvaatse kontrolli hoogude üle.
Värsked aja trendide uuringud viitavad epilepsia levimuse võimalikule muutusele/tõusule viimastel aastakümnetel. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja neuroloogiliste haiguste üldise levimuse tõusuga. Epilepsiaga kaasnevate haiguste nagu Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus jt. struktuur on muutunud mõjutades ka epilepsia esinemissagedust. Hiljutised olulised edusammud insuldi ravis nagu trombolüüs või intraarteriaalne trombi eemaldamine võivad tähendada, et patsiendid, kes oleksid kunagi insulti surnud, jäävad nüüd ellu ning osadel neist, insuldi tüsistusena, areneb epilepsia. Samuti on leitud tõendid süsteemse vähi ja kõrge eluaegse epilepsia riski seoste kohta. Süsteemsete vähkkasvajatega patsientide elulemuse suurenemisega võib rohkematel patsientidel tekkida kesknärvisüsteemi haaratuse tagajärjel epilepsia (10).
IGAP plaani edukaks läbiviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis. Edukaks käsitluse strateegia kasutamiseks rahvatervise tasemel on vaja aru saada kas epilepsia esinemissagedus on tõusnud, kui on, siis mis on selle põhjused, kas epilepsia etioloogiline struktuur ja kasutatavad ravimeetodid on ka muutunud.
Epilepsia epidemioloogia uuringud põhinevad massiivsete tekst-andmebaaside analüüsimisel. Need andmebaasid sisaldavad patsientide haigla epikriise, ambulatoorseid arsti külastusi, kiirabi väljakutsete sissekandeid, epilepsiaravimite kasutamise ajalugu ja muud. Retrospektiivse uuringu kuldstandard on nende dokumentide põhjalik läbivaatlus epilepsia spetsialisti poolt, et välja selgitada, kellel on kindel diagnoos, milline on epilepsia etioloogia, milline epilepsiaravi, kas ravi on efektiivne jne. See on monotoonne ja aeganõudev protsess. Käsitsi seda saab teha suhteliselt väikestel kohortidel, näiteks Tartu linna epilepsia epidemioloogia. Kogu riigi andmeid analüüsida on sel moel sisuliselt võimatu. Pealegi, kui on vaja jälgida epidemioloogiliste parameetrite ajatrende, siis seda tööd tuleb teha korduvalt, erinevatel ajahetkedel. Selle protsessi automatiseerimiseks on mõistlik proovida kasutada kaasaegseid masinõppel põhinevaid algoritme.
Moodsad tehisintellektipõhised meetodid võimaldavad efektiivselt klassifitseerida tekste (kas diagnoos on põhjendatud) ja eraldades nendest ka fakte (milline on ravi, kas ravi on efektiivne jne). Need mudelid õpitakse kahes etapis. Esmalt eeltreenitakse mudelit suurte tekstikorpuste peal keele üldist struktuuri mõistma ning annoteeritud tekstinäidete põhjal peenhäälestatakse konkreetset ülesannet täitma. Antud projekti raames käsitsi annoteeritud näited võimaldavad treenida mudelid samade näitajate eraldamiseks juba kogu Eestit katvatel andmetel. Lisaks võimaldaks automaatsete meetodite loomine korrata uuringut ka regulaarselt tulevikus.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on:
1. Selgitada aktiivse epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanud rahvastikus ning saada ülevaade epilepsia kliiniliste tunnuste jaotumisest ja epilepsiavastasest ravist.
2. Võrrelda saadud andmed 27 aastat tagasi (1994-1997) Tartus tehtud analoogse epidemioloogilise uuringuga ning kirjeldada toimunud muutusi epilepsia etioloogias ja ravis.
Välja töötada masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada tekst-andmete massiivist korduvate epilepsia epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks vajalikku informatsiooni ja potentsiaalselt hinnata haigestumus- ja levimusnäitajaid kogu Eesti täiskasvanud rahvastikus.
6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG
(oktoober.2024-detsember.2030)
7. UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS
Prognoositav isikute arv, kelle kohta on vaja saada pseudonüümitud meditsiinilised dokumendid, on kuni 27000. Kontrollgruppi ei ole. Levimuse ja haigestumuse arvutamiseks kasutatakse Tartu linna elaniku arvu. Prognoositav sobivate isikute arv, kes satuvad lõppanalüüsi, on 500-600 Tartus ja üle-Eestiliselt 6500-8000.
Esialgne valim, mida saadakse TEHIKult Eesti Tervisekassa andmebaasi põhjal (vastavad kriteeriumid on kirjeldatud punktis 10) on tõenäoliselt 3-4 korda suurem (kuni ~27000), kui lõppanalüüsi sattuvate isikute arv. Antud arvutuskäik on arutatud kirjavahetuses Eesti Tervisekassaga, mida meie saatsime EBINile koos antud taotlusega 25. märtsil. Seal on näha, et sarnase päringu puhul, uuringu kriteeriumide kasutamisel (epilepsia või teadvusekaotuse diagnoos) sobivate isikute arv Tartus oli ~4000, mis on kindlasti rohkem, kui reaalsete epilepsiahaigete arv Tartus. Uuringu mõte seisneb selles, et läbi töötada kõikide nende isikute med. dokumentatsiooni ja selle põhjal välja sõeluda reaalseid epilepsiahaigeid (keda ilmselt on mitu korda vähem), mitte kõiki, kelle dokumentides käib läbi G40, R55, R56 diagnoosikood. Kasutatakse retrospektiivseid andmeid, uuritavaid ei värvata ja informeeritud nõusolekut ei võeta.
Esialgne info potentsiaalsete patsientide kohta saadakse Eesti Tervisekassalt. Nende isikute meditsiinilised dokumendid vaadatakse läbi ning vastavalt eelnevalt kirjeldatud kriteeriumidele koostatakse valim uuringusse sobivatest isikutest.
Haigestumusuuringu kriteeriumid: Tartu Linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad.
Levimusuuringu kriteeriumid: Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid.
Uuritavatega ühendust ei võeta ja uuring toimub pseudonüümitud andmetel, seetõttu uuring uuritavaid ei koorma.
Et kindlaks teha, kas tegemist on epilepsiaga või mitte, mis on epilepsia liik (fokaalne/generaliseerunud), mis on epilepsia etioloogia, millal esinesid epileptilised hood, kas patsient võtab epilepsiaravimeid on vaja läbi vaadata iga patsiendi meditsiinilist dokumentatsiooni, s.t. ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, perearstide sissekandeid, kiirabi epikriisid.
Käesolev uuring töötleb andmeid § 6 lg 1 alusel, sest uurijatele edastatakse andmed pseudonüümitud kujul. Depseudonüümimisvõti säilitatakse küll kuni 31.12.2034, kuid uurijatele seda kunagi ei väljastata ja see säilitatakse 10 aastaks üksnes tuleviku samalaadsete teadusuuringute tegemise võimaldamiseks vastavate eetikakomitee lubade olemasolul. Kuigi taotletav uuring toimub § 6 lg 1 alusel, ei saa välistada, et tervise infosüsteemist pärit tervisedokumentide tekstilised osad võivad mõningaid isikuandmeid sisaldada. Sellegipoolest on meie hinnangul täidetud ka § 6 lg 3 tingimused:
1. ilma tekstilisi osi vaatamata on võimatu adekvaatselt hinnata, kas patsiendil on ka tegelikult epilepsia või mitte. Samal põhjusel on võimatu ehitada masinõppemudelit, mis epilepsiat võimaldaks tekstiandmete põhjal ennustada.
2. meie hinnangul on selleks uuringuks ülekaalukas avalik huvi. Eesti rahva ja tervise uurimine on Tartu Ülikooli seadusest tulenev eesmärk (“Ülikool edendab eesti keele ja kultuuri säilimise ning arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi”). Terviseandmete kasutatavuse hindamine, tark kasutamine ja uute lahenduste loomine on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) ühe fookusvaldkonna "Tervisetehnoloogiad ja -teenused" võtmetegevuseks (https://taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused). See on samuti kooskõlas WHO IGAP tegevuskavaga (sektoritevaheline globaalne tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031; Intersectoral global action plan on epilepsy and other neurological disorders https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624), mida on allakirjastanud ka Eesti ja mille edukaks elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta riigis.
3. Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjektide kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil nende õigusi. Andmesubjektidega ühendust ei võeta ning pärast uuringu lõppu uurijate käsutuses olevad andmed kustutatakse.


8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS
Definitsioonide, klassifikatsioonide ja etioloogiliste rühmade määratlemisel võetakse aluseks Rahvusvahelise Epilepsiavastase Liiga epidemioloogiliste uuringute juhendi (11). Epilepsiaks loetakse seisundit, mida iseloomustavad korduvad (kaks või enam) mitteprovotseeritud epileptilist hoogu või üks mitteprovotseeritud hoog ja suurenenud risk (60%) järgnevateks epileptilisteks hoogudeks. Mitu hoogu, mis toimusid 24 tunni jooksul, loetakse üheks diagnostiliseks hooks. Aktiivseks epilepsiaks loetaks epilepsiajuhtu, mille korral inimesel oli esinenud vähemalt üks epileptiline hoog eelnenud viie aasta jooksul ja/või regulaarset epilepsiaravimite kasutamist epilepsia diagnoosi juures. Kui epileptilisi hoogusid polnud esinenud vähemalt viie aasta jooksul epilepsiavastase ravita, oli tegemist remissioonis epilepsiaga.
Uuring teostatakse retrospektiivselt.
Uuringu valimi moodustavad kõik Eesti Tervisekassa raviarvete andmekogus ja retseptikeskuses olevad isikud, kellel kehtivad kõik järgmised tingimused:
• on sündinud enne 01.01.2004; ja
• olid 01.01.2024 seisuga elus või surid vahemikus 01.01.2021-31.12.2023; ja
• kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:
◦ on retseptikeskuse andmeil ostnud kasvõi ühe korra elus ravimeid diagnoosiga „epilepsia“ (G40-G41 koos alamkoodidega); või
◦ on raviarvetel diagnoositud kas põhi- või kaasuva haigusena epilepsia (G40-G41), teadvusekaotus (R55), vapluskrambid (R56), karotiidsiinussünkoop (G90), kramp ja spasm (R25.2) või kuumasünkoop (süvaminestus) (T67.1). Nimetatud diagnoosid võivad olla antud ka alamkoodidena.

Sarnaste tingimustega päring on Tartu piirkonna kohta Eesti Tervisekassale tehtud (seisuga 1.01.2023) ning selgus, et potentsiaalsete isikute arv, mis vastaksid nendele tingimustele, võiks olla ~4000. Antud number on kindlasti suurem, kui epilepsiaga täiskasvanute elanike arv Tartus. Põhjuseks on ilmselt see, et Tartus on Eesti suurim epilepsiakeskus ja siin konsulteeritakse patsiente üle Eesti. Seega enamus nendest inimestest ei ole Tartu linna elanikud. Selleks, et neid käesoleva uuringu käsitsi osa analüüsist eemaldada, lingitakse valimisse kuuluvate isikute andmed Rahvastikuregistriga, et selgeks teha, kas nad elasid Tartus.
Tervisekassa koostab valimisse kuuluvatele isikutele tagasipööramatu juhusliku unikaalse pseudonüümi. Tervisekassa loob valimisse kuuluvate isikute isikukood-pseudonüüm vastavustabeli ja krüpteerib selle TEHIK ja Rahvastikuregistri nimele (uurijad valimisse kuuluvate isikute isikukoode ega muid otseseid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ei näe). Tervisekassa ja TEHIK säilitavad vastavustabeli 10 aastaks (kuni 31.12.2034), et tulevikus oleks vastavate uuringute raames (koos vastavate eetikakomiteede lubadega) selle alusel võimalik hinnata Tartu epilepsiaga haigete suremust. Rahvastikuregister kustutab vastavustabeli pärast uurijatele andmete väljastamist.
Tervisekassa väljastab vastutavale uurijale:
1. valimisse kuuluvate isikute tabeli, milles on isikute kohta järgmised andmed: pseudonüüm, sugu, sünniaasta ja sünnikuu, surma kuupäev (kui surnud), kas elukoht Tartus (jah/ei).
2. valimisse kuuluvate isikute kõik nende 01.01.2019-31.12.2023 väljakirjutatud ja väljaostetud digiretseptid, mille diagnoos on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega):
a. Patsiendi pseudonüüm
b. Retsepti koostamise aeg
c. Diagnoosi kood ja nimetus
d. Välja kirjutatud ravimi toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
e. Realiseeritud toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
f. Välja kirjutatud ravimi ravimvormi kood ja seletus
g. Realiseeritud ravimi ravimvormi kood ja seletus
h. Toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
i. Realiseeritud toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
j. Välja kirjutatud ravimi ATC kood
k. Realiseeritud ravimi ATC kood
l. Välja kirjutatud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
m. Realiseeritud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
n. Välja kirjutatud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
o. Realiseeritud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
p. Annustamine (ravikuuri tüüp, ravikuuri pikkus päevades, tükkide arv, tükkide ühik, kordade arv ja kordade ühik, annustamisskeemi perioodi pikkus).
q. Retsepti staatuse kood ja nimetus
r. Annulleerimise põhjus (kood ja seletus)
s. Väljastaja info (müümise aeg, apteegi kood)
t. Ravimi välja ostmise kuupäev
Tervise infosüsteem (TEHIK) väljastab vastutavale uurijale:
1. valimisse kuuluvate isikute kõik med. dokumendid mille diagnooside hulgas on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega) või R55-R56 (koos alamdiagnoosi koodidega), karotiidsiinussünkoop G90 koos alamdiagnoosi koodidega, kramp ja spasm R25.2 või kuumasünkoop (süvaminestus) T67.1. Nendest dokumentidest on eemaldatud isikuandmete plokk, kuid on aru saada, millise pseudonüümiga milline dokument on seotud. Alates eelmise kümnendi algusest on kogu meditsiiniline dokumentatsioon Eestis registreeritud digitaalsel kujul, seega TEHIKult saadud digitaalsetes dokumentides peab olema kajastatud info parimal võimalikul kujul uuritavate epilepsia diagnoosist, kulust, etioloogiast, ravist.
Rahvastikuregister:
1. valimisse kuuluvate isikute kohta nende elukoha info: pseudonüüm, kuupäev, kas elukoht Tartus (jah/ei). Kõigi isikute kohta on siin vähemalt üks rida kuupäevaga 01.01.2021, aga kui elukoht on enne 2024. a muutunud, siis nende kohta on mitu rida.

Vastutavad uurijad vaatavad käsitsi läbi kõik Tartus elavate uuritavate tervisedokumendid ja koostavad tabeli epilepsiaga isikutest vastavalt eespool kirjeldatud kriteeritumidele. Prognoositav sobivate isikute arv Tartus on 500-600 ning kogu Eestis 6500-8000. Vastav kirjavahetus Eesti Tervisekassaga on lisatud (Lisa 1).
Käsitsi annoteeritud andmetel põhinevasse haigestumusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad. Üldhaigestumuse arvutamiseks kasutatakse aastate 2021, 2022 ja 2023 inimaastate arvu Tartus.
Käsitsi annoteeritud andmetel levimusuuringusse arvatakse Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid. Üldlevimuse arvutamiseks kasutatakse Tartu 1. jaanuari 2024 rahvastikuarvu.
Koostöös Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudiga töötakse välja masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada terviseandmete põhjal epilepsiahaigeid patsiente automaatselt. See hõlbustab tulevikus dokumentide manuaalset läbivaatust, kuna kitsendab läbivaadatavate dokumentide/patsientide hulka, ja muudab potentsiaalselt võimalikuks hinnata epilepsia epidemioloogilisi parameetreid (levimus, haigestumus, suremus) kogu Eesti rahvastikus. Masinõppe algoritmide treenimiseks kasutatakse käesolevas uuringus käsitsi läbi vaadatud dokumente. Piisava täpsuse korral viiakse nende mudelite poolt eraldatud andmetel läbi haigestumus- ja levimusuuringud üle-eestiliselt, samadel põhimõtetel kui ülalpool kirjeldatud.
9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS
Tegemist on retrospektiivse med. dokumentatsiooni analüüsimisega, mingeid analüüse või uuringuid ei planeerita, samuti on uurijate jaoks andmed tagasipöördumatult pseudonüümitud, seetõttu võimalikust juhuleiust uuritavaid ei informeerita. Teadliku nõusolekut uuringus osalemiseks ei küsita.
Käesoleva uuringu andmete vastutav töötleja on Tartu Ülikool. Andmeid Tartu Ülikooli Kliinikumile ei jagata. Andmeid hoitakse spetsiaalselt selle uuringu tarbeks loodud privaatserveris Tartu Ülikooli sensitiivsete andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU). Andmed jagatakse uurijatele andmeandjate poolt krüpteeritult SFTP kaudu, milleks on andmeväljastajale spetsiaalselt avatud ligipääs. Sealt liiguvad need otse SAPUsse. SAPU keskkonna funktsioneerimise põhimõtted on põhjalikult kirjeldatud käesoleva avaldusega seotud andmekaitsealases mõjuhinnangus. Uuringumeeskonnal on juurdepääs uuringuandmetele, mis on turvatud serveril (SAPU) isikliku parooli alusel. Kõiki SAPU tegevusi logitakse ja monitooritakse (m.h ekraanivaate video salvestus)
Kuigi uurijatele isikukoode ja teisi isikute otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ei väljastata, säilib kaudne isikute tuvastamise oht, kui andmeid kõrvutatakse teiste isikustatud andmekogudega. Selle maandamiseks hoitakse uuringu andmeid teistest andmekogudest rangelt lahus, eraldi turvalises serveris, ja kõik uurijad on teadlikud teiste andmekogudega sidumise lubamatusest. Lisaks säilib võimalus, et mõnedes tervisedokumentides sisaldub tekstilistes osades isikuandmeid. Paraku ei ole võimalik seda riski täielikult maandada ja uuringut ei ole samas ilma tekstiliste andmeteta teostada. Esimeseks meie tegevuseks andmete SAPU serverisse saabumisel on andmete töötlemine automaatse anonümiseerimisrakendusega, et eemaldada andmete vabatekstilistest osadest võimalikud nimed, telefoninumbrid, isikukoodid, aadressid. Riski aitab maandada ka asjaolu, et kõik uurijad on eelneva pikaaegse terviseuuringute läbiviimise kogemusega ning nende töölepingutes sisaldub konfidentsiaalsusklausel. Pärast koodivõtme hävitamist kohe hävitatakse ka kõik patsientidega seotud andmed. Kui töö ajal (enne 31.12.2034) tekib vajadus andmeandjatelt saadud pseudonüümitud andmeid säilitada, esitame eetikakomiteele lisataotluse.


10. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST HINDAMISTEST VÕI KOOSKÕLASTAMISTEST MUJAL
Antud projekt on hinnatud ja heaks kiidetud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) poolt (vastavad dokumendid on lisatud). Põhjus, miks meie saatsime seda hindamiseks ka TÜ Eetikakomiteele seisneb selles, et EBIN on spetsiifiliselt määratud kahe andmekogu väljastusi hindama – IGUS ja TIS. Seetõttu ei ole EBINi luba aluseks Tervisekassa andmekogu andmeväljastuseks. Tervisekassa andmekogust isikustatud andmete väljastamiseks oleme kohustatud taotlema TÜ inimuuringute eetikakomitee luba. Võrreldes EBIN taotlusega on käesolevas taotluses lisatud väljastus ka rahvastikuregistrist, kuna EBIN taotluses küsisime elukoha andmeid Tervisekassast, kuid nüüd on selgunud, et ajaloolisi elukoha andmeid neil ei ole.


11. LISADE NIMEKIRI (lisad on esitatud eraldi dokumentidena):
EBINi luba uuringu läbi viimiseks (20.08.2024); Andmekaitsealane mõjuhinnang

11.1 Uuringu läbiviija(te) CV(d)
a. Raivo Kolde: https://www.etis.ee/CV/Raivo_Kolde/est/
b. Sven Laur: https://www.etis.ee/CV/Sven_Laur/est/
c. Sulev Reisberg: https://www.etis.ee/CV/Sulev_Reisberg/est/
d. Aleksei Rakitin https://www.etis.ee/CV/Aleksei_Rakitin/est/
e. Sulev Haldre https://www.etis.ee/CV/Sulev_Haldre/est/
f. Hendrik Šuvalov https://www.etis.ee/CV/Hendrik_Šuvalov/est/
g. Marek Oja https://www.etis.ee/CV/Marek_Oja/est/

11.2 Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm
Pole asjakohane


11.3 Teised uuritavale või uuritava eeskostjale esitatavad dokumendid


Kasutatud kirjandus:

1. Fiest KM, Sauro KM, Wiebe S, Patten SB, Kwon CS, Dykeman J, et al. Prevalence and incidence of epilepsy: A systematic review and meta-analysis of international studies. Neurology. 2017;88(3):296-303.
2. Thurman DJ, Beghi E, Begley CE, Berg AT, Buchhalter JR, Ding D, et al. Standards for epidemiologic studies and surveillance of epilepsy. Epilepsia. 2011;52 Suppl 7:2-26.
3. Beilmann A, Napa A, Hämarik M, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Incidence of childhood epilepsy in Estonia. Brain Dev. 1999;21(3):166-74.
4. Beilmann A, Napa A, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Prevalence of childhood epilepsy in Estonia. Epilepsia. 1999;40(7):1011-9.
5. Veri K, Talvik I, Vaher U, Napa A, Ilves P, Uibo O, et al. Incidence of Childhood Epilepsy in Estonia. Journal of child neurology. 2018;33(9):587-92.
1. Fiest KM, Sauro KM, Wiebe S, Patten SB, Kwon CS, Dykeman J, et al. Prevalence and incidence of epilepsy: A systematic review and meta-analysis of international studies. Neurology. 2017;88(3):296-303.
2. Thurman DJ, Beghi E, Begley CE, Berg AT, Buchhalter JR, Ding D, et al. Standards for epidemiologic studies and surveillance of epilepsy. Epilepsia. 2011;52 Suppl 7:2-26.
3. Beilmann A, Napa A, Hämarik M, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Incidence of childhood epilepsy in Estonia. Brain Dev. 1999;21(3):166-74.
4. Beilmann A, Napa A, Sööt A, Talvik I, Talvik T. Prevalence of childhood epilepsy in Estonia. Epilepsia. 1999;40(7):1011-9.
5. Veri K, Talvik I, Vaher U, Napa A, Ilves P, Uibo O, et al. Incidence of Childhood Epilepsy in Estonia. Journal of child neurology. 2018;33(9):587-92.
6. Oun A, Haldre S, Magi M. Prevalence of adult epilepsy in Estonia. Epilepsy research. 2003;52(3):233-42.
7. Oun A, Haldre S, Mägi M. Incidence of adult epilepsy in Estonia. Acta neurologica Scandinavica. 2003;108(4):245-51.
8. Fernandes M, Cardall A, Jing J, Ge W, Moura L, Jacobs C, et al. Identification of patients with epilepsy using automated electronic health records phenotyping. Epilepsia. 2023;64(6):1472-81.
9. Vulpius SA, Werge S, Jørgensen IF, Siggaard T, Hernansanz Biel J, Knudsen GM, et al. Text mining of electronic health records can validate a register-based diagnosis of epilepsy and subgroup into focal and generalized epilepsy. Epilepsia. 2023;64(10):2750-60.
10. Casotto V, Ranzato F, Girardi P, Fedeli U. Increasing epilepsy-related mortality: A multiple causes of death study in Northern Italy. Seizure : the journal of the British Epilepsy Association. 2022;94:1-6.
11. ILAE Commission Report. The epidemiology of the epilepsies: future directions. International League Against Epilepsy. Epilepsia. 1997;38(5):614-8.

Uuringu andmekaitsealane mõjuhinnang
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on tehtud põhjusel, et Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679, edaspidi GDPR) artikkel 35 lõiked 1 ja 3 nõuab enne ulatuslikku eriliiki isikuandmete (terviseandmeid) töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju hindamist isikuandmete kaitsele.
Kokkuvõte andmekaitsealase mõjuhinnangu tulemustest
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud uurimisprojekti „Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes“ kohta. Uurimisprojekt hõlmab riiklikest andmekogudest pärit terviseandmete töötlemist teaduslikuks kasutuseks.
Andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikus 20.08.2024 – 02.10.2024 ning kehtib kuni uurimisprojektis kasutatud andmete hävitamiseni. Juhul, kui muutuvad mõjuhinnangu aluseks olnud asjaolud, siis mõjuhinnangut täiendatakse vastavalt.
Kokkuvõttes leiavad mõjuhinnangu koostajad, et uurimisprojektis on kasutusel tõhusad riskimaandamise mehhanismid ja rakendatud meetmete tulemusena ei teki andmesubjekti õigustele suurt ohtu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679/EU) artikkel 35 lõike 1 tähenduses.
Mõjuhinnang on kooskõlastatud Tartu Ülikooli andmekaitse peaspetsialistiga.
Sissejuhatus
Tartu Ülikool (TÜ) on avalik-õiguslik ning vanim ja suurim Eesti ülikool. Tartu Ülikooli üheks peamiseks eesmärgiks on edendada teadust, kuid spetsiifilisemalt ka edendada Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust.
Tartu Ülikooli neljast valdkonnast on konkreetselt meditsiinile keskendunud meditsiiniteaduste valdkond. Samas on tervisevaldkond muutumas järjest interdistsiplinaarsemaks ning meditsiiniga on tihedalt seotud ka loodusteaduste valdkond ja arvutiteaduse instituut arendab terviseandmetel rakendamiseks andmeteaduse meetodeid, s.h masinõpet.
Käesolevas mõjuhinnang käsitleb andmete töötlemist „Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes“ uuringu raames, mis on kooskõlas WHO IGAP tegevuskavaga (sektoritevaheline globaalne tegevuskava epilepsia ja teiste neuroloogiliste haiguste osas 2022-2031; Intersectoral lobaal action plan on epilepsy and other neurological disorders https://www.who.int/publications/i/item/9789240076624), mida on allkirjastanud ka Eesti ja mille edukaks elluviimiseks on vaja omada kaasaegseid andmeid epilepsia epidemioloogia, diagnostika ja ravipraktika kohta Eesti riigis. Täiskasvanute epilepsia epidemioloogiat Eestis uuris viimati dr. Andre Õun rohkem kui veerand sajandit tagasi (1994-1997). Selle pika aja jooksul on toimunud suured arengud nii epilepsia, kui üleüldiselt neuroloogiliste haiguste käsitluse praktikas.
Antud uuringu põhieesmärgiks on välja selgitada kaasaegsed aktiivse epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanutel ning võrrelda saadud andmeid 27 aastat tagasi dr. Andre Õuna poolt tehtud epidemioloogilise uuringu tulemustega.
Haigestumusuuringu kriteeriumid: Tartu Linna elanikud, kellel esines perioodil 1. jaanuar 2021- 31. detsember 2023 indeks-epileptiline hoog ja kes olid selle hoo ajaks ≥20 aastat vanad.
Levimusuuringu kriteeriumid: Tartu linna elanikud, kes olid levimuskuupäevaks (1. jaanuar 2024) ≥20 aastat vanad ja kellel oli enne levimuspäeva olnud epilepsia diagnoos ja vähemalt 1 epileptiline hoog eelneva viie aasta jooksul või nad regulaarselt tarvitasid epilepsiaravimeid.
Lisaks on eesmärk välja töötada masinõppel põhinevaid algoritme, et tuvastada tekst-andmete massiivist korduvate epilepsia epidemioloogiliste uuringute läbiviimiseks vajalikku informatsiooni ja hinnata haigestumus- ja levimusnäitajaid kogu Eesti täiskasvanud rahvastikus samal perioodil.
Mõjuhinnangu läbiviimisest
Läbiviimise aeg
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on läbi viidud ajavahemikul 20.08.2024 – 02.10.2024.
Mõjuhinnangu ulatus
Käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud uuringus „Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes“ kasutatavate andmete elutsükli kohta Tartu Ülikoolis.
Metoodika
Käesoleva andmekaitsealase mõjuhinnangu loomisel on kasutatud riskide identifitseerimisel ja hindamisel põhinevat metoodikat. Mõjude hindamisel võetakse arvesse kirjeldatud andmetöötlemise iseloomu, ulatust ja konteksti. Riskid on leitud ja kirjeldatud andmetöötluse ohustsenaariumite hindamisest lähtuvalt. Riskide hindamisel on hinnatud skaalal (0-väga madal; 4-väga kõrge) kahte tegurit:
• riski realiseerumise tõenäosus;
• riski realiseerumise mõju.

Üldine riski tase leitakse kahe skaala ristumispunktis vastavalt alltoodud joonisele ja tabelile. Näiteks kui tõenäosus on 3 ja mõju 2, siis riski tase on 5 ehk keskmine.


Riski tase
Tulemus
Kirjeldus
6-8
Kõrge
3-5
Keskmine
0-2
Madal

Projektipõhise infosüsteemi kirjeldus
Uuringu andmestikku hoitakse ja kõik teisendused/analüüsid teostatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavas sensitiivsete andmete privaatses uurimiskeskkonnas (SAPU). Projekti käigus kasutatakse eraldiseisvat SAPU keskkonda, mis ei ole seotud teiste SAPU keskkondadega. Detailne info Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse kohta on leitav aadressil https://hpc.ut.ee ja lisainfo sensitiivsete andmete privaatse uurimiskeskkonna (SAPU) koht on leitav aadressil https://docs.hpc.ut.ee/public/services/SAPU/ (inglise keeles).
Kasutajate haldus
Projekti käigus kasutatavasse SAPU keskkonda (andmepuur) luuakse spetsiaalsed ja eraldiseisvad kasutajakontod ainult projektijuhi taotlusel ja heakskiidul vastavalt vajadusele (nt Uurimisgruppi lisandub uusi uurijaid). SAPU keskkond on selleks volitatud isikutele kättesaadav ainult aktiivse analüüsi faasis ning muul ajal on keskkond välja lülitatud ning sinna ei ole võimalik siseneda ka kasutajakonto olemasolu korral. Kolmandatel isikutel (kaasa arvatud Tartu Ülikooli teistel töötajatel) puudub juurdepääs kasutatavasse SAPU keskkonda.

SAPU keskkonnas eristatakse nelja erinevat kasutajarolli:
• Cloud operator (administraatori õigused) - SAPU tehniline administraator, seda rolli täidab TÜ teadusarvutuste keskus - hoolitseb turvalisuse, monitoorimise ülesannete eest, vastutab, et server töötab.
• Data owner (otsene ligipääs masinale ja monitoorimisele) - toovad andmed SAPU masinasse sisse ning peavad heaks kiitma kõik andmete välja liigutamised SAPU masinast.
• Data custodian (otsene ligipääs masinale ja monitoorimisele) - andmeomaniku tehniline esindaja - tegeleb peaasjalikult tehniliste küsimustega ja vajadusel aitab pilve operaatorit.
• Data analyst (ligipääs üksnes läbi virtuaalse töölaua) - analüütik, töötleb andmeid.
Teadaolevad turvameetmed
• Andmete edastus andmeandjate poolt toimub krüpteeritult läbi turvalise SFTP serveri, mis on üles seatud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt või kasutades andmeallikate tavapäraseid andmete väljastamise viise vastavalt nende sisemistele protseduurireeglitele (enamasti konkreetsele juhtivuurijale parooliga ligipääsetav kataloog andmeallika serveris, andmefail on krüpteeritud).
• Analüüsiks kasutatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt pakutavat sensitiivsete andmete privaatset uurimiskeskkonda (SAPU), millele on piiratud ligipääs vaid eetikaloal loetletud uurijatele.
• Kasutusel on füüsilise ja infotehnoloogilised turvameetmed, mida on täpsemalt kirjeldatud mõjuhinnangu lõpus.
Süsteemi kasutusotstarve
Sensitiivsete andmete privaatne uurimiskeskkond (SAPU) on Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt spetsiaalselt loodud ja pakutav andmetöötluskeskkond, kus analüütikud saavad töötada tundlike andmete kallal, vähendades võimalikku andmete volitamata kopeerimist, ülekandmist või masinatest välja võtmist, pakkudes kõrgemat turvaklassi kui tavaline suure jõudlusega arvutusklaster.
SAPU kõrgetasemeline arhitektuur

SAPU andmevärav
Kuna analüütikud vajavad võimalust SAPU masinasse viia andmeid, skripte ja muud teavet ning samuti on vajalik SAPU masinast andmeid välja viia, siis on kasutusele võetud S3 Object Storage põhised eeskirjad, mis on kujutatud järgmisel joonisel:


Graafiline kasutajaliides
RDP või masina avalikustamine internetis kätkeb endas mitmeid infoturbe riske ja nende maandamiseks on kasutusele võetud puhverserver. Kasutatakse avatud lähtekoodiga tehnoloogiat Apache Guacamole.


Autentimine ja autoriseerimine
SAPU’l on eraldiseisev LDAP server, millega luuakse ühendus identiteedi ja juurdepääsu haldamiseks.



Andmestiku elutsükkel
Andmestiku elutsükkel on järgmine:
1. Andmeandjad edastavad oma infosüsteemidest vajalikud andmed Tartu Ülikooli uurijale.
2. Uurimisgrupi uurija tõstab andmed SAPU-sse.
3. Uurimisgrupi liikmed töötlevad SAPU-s olevaid andmeid uurimisprojekti tarbeks.
4. Vajadusel toimub tulemuste väljastamine SAPU-st.
5. Uuringu lõppedes SAPU koos andmetega kustutatakse. Kustutatakse ka kõik SAPU ja andmete varukoopiad.
Isikuandmete töötlemise toimingud
Isikuandmete kogumine
Käesolevas uuringus uusi isikuandmeid ei koguta ja andmesubjektidega ühendust ei võeta. Kasutatakse juba olemasolevaid terviseandmeid teadusuuringute läbiviimise eesmärgil. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele § 6 lg 1 võib teadusuuringu vajaduseks isikuandmeid töödelda andmesubjekti nõusolekuta, kui need on pseudonüümitud. Andmed pseudonüümitakse käesolevas uuringus enne Uurimisgrupini jõudmist andmeallikate poolt.
Vaatamata sellele, et andmed on pseudonüümitud ega sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid tunnuseid, käsitletakse uuringu andmeid järgmistes peatükkides tulenevalt nende tundlikust iseloomust ning üldmäärusest sätestatust kui isikuandmeid.
Isikuandmete pseudonüümimine ja edastamine
Valimi moodustamine ja pseudonüümide moodustamine
Valim moodustatakse Tervisekassa andmete põhjal. Andmesubjektideks on kõik Eesti elanikud kes:
• on sündinud enne 01.01.2004; ja
• olid 01.01.2024 seisuga elus või surid vahemikus 01.01.2021-31.12.2023; ja
• kehtib vähemalt üks järgmistest tingimustest:
◦ on retseptikeskuse andmeil ostnud kasvõi ühe korra elus ravimeid diagnoosiga „epilepsia“ (G40-G41 koos alamkoodidega); või
◦ on raviarvetel diagnoositud kas põhi- või kaasuva haigusena epilepsia (G40-G41), teadvusekaotus (R55), vapluskrambid (R56), karotiidsiinussünkoop (G90), kramp ja spasm (R25.2) või kuumasünkoop (süvaminestus) (T67.1). Nimetatud diagnoosid võivad olla antud ka alamkoodidena.
Pseudonüümide moodustamine ja andmeallikatega jagamine
Tervisekassa koostab valimisse kuuluvatele isikutele tagasipööramatu juhusliku unikaalse pseudonüümi. Tervisekassa loob valimisse kuuluvate isikute isikukood-pseudonüüm vastavustabeli ja krüpteerib selle TEHIK ja Rahvastikuregistri nimele (uurijad valimisse kuuluvate isikute isikukoode ega muid otseseid isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ei saa). Tervisekassa ja TEHIK säilitavad vastavustabeli 10 aastaks (kuni 31.12.2034), et tulevikus oleks vastavate uuringute raames (koos vastavate eetikakomiteede lubadega) selle alusel võimalik hinnata Tartu epilepsiaga haigete suremust. Rahvastikuregister kustutab vastavustabeli pärast uurijatele andmete väljastamist.
Andmete töötlus enne Uurimisgrupile väljastamist
Andmeallikad väljastavad üksnes valimisse kuuluvate isikute pseudonüümitud andmed.
Nende isikute kohta väljastatakse uurimisgrupile andmed järgmistest andmekogudest:
Tervisekassast:
1. valimisse kuuluvate isikute tabeli, milles on isikute kohta järgmised andmed: pseudonüüm, sugu, sünniaasta ja sünnikuu, surma kuupäev (kui surnud), kas elukoht Tartus (jah/ei).
2. valimisse kuuluvate isikute kõik nende 01.01.2019-31.12.2023 väljakirjutatud ja väljaostetud digiretseptid, mille diagnoos on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega):
a. Patsiendi pseudonüüm
b. Retsepti koostamise aeg
c. Diagnoosi kood ja nimetus
d. Välja kirjutatud ravimi toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
e. Realiseeritud toimeaine (toimeaine 1, toimeaine 2, toimeaine 3) nimetus
f. Välja kirjutatud ravimi ravimvormi kood ja seletus
g. Realiseeritud ravimi ravimvormi kood ja seletus
h. Toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
i. Realiseeritud toimeainete 1, 2, 3 sisaldus ja ühik (nt 0,4 mg 1ml)
j. Välja kirjutatud ravimi ATC kood
k. Realiseeritud ravimi ATC kood
l. Välja kirjutatud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
m. Realiseeritud ravimi koguhulk (ühikute kogus ühes pakendis ja ühe ühiku suurus pakendis)
n. Välja kirjutatud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
o. Realiseeritud ravimpreparaatide arv (pakendite arv)
p. Annustamine (ravikuuri tüüp, ravikuuri pikkus päevades, tükkide arv, tükkide ühik, kordade arv ja kordade ühik, annustamisskeemi perioodi pikkus).
q. Retsepti staatuse kood ja nimetus
r. Annulleerimise põhjus (kood ja seletus)
s. Väljastaja info (müümise aeg, apteegi kood)
t. Ravimi välja ostmise kuupäev
Tervise infosüsteemist:
1. valimisse kuuluvate isikute kõik med. dokumendid mille diagnooside hulgas on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega) või R55-R56 (koos alamdiagnoosi koodidega), karotiidsiinussünkoop G90 koos alamdiagnoosi koodidega, kramp ja spasm R25.2 või kuumasünkoop (süvaminestus) T67.1. Nendest dokumentidest on eemaldatud isikuandmete plokk, kuid on aru saada, millise pseudonüümiga milline dokument on seotud. Alates eelmise kümnendi algusest on kogu meditsiiniline dokumentatsioon Eestis registreeritud digitaalsel kujul, seega TEHIKult saadud digitaalsetes dokumentides peab olema kajastatud info parimal võimalikul kujul uuritavate epilepsia diagnoosist, kulust, etioloogiast, ravist.
Rahvastikuregister:
1. valimisse kuuluvate isikute kohta nende elukoha info: pseudonüüm, kuupäev, kas elukoht Tartus (jah/ei). Kõigi isikute kohta on siin vähemalt üks rida kuupäevaga 01.01.2021, aga kui elukoht on enne 2024. a muutunud, siis nende kohta on mitu rida.

Andmete üleandmine Uurimisgrupile
Andmete edastus toimub krüpteeritult läbi turvalise SFTP serveri, mis on üles seatud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse poolt või kasutades andmeandjate tavapäraseid andmete väljastamise viise vastavalt nende sisemistele protseduurireeglitele (enamasti konkreetsele juhtivuurijale parooliga ligipääsetav kataloog andmeallika serveris koos krüpteeritud andmefailiga).
Andmete uuendamine
Andmestiku andmeid ei uuendata.
Andmete säilitamine
Kõik andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses vastavas projekti põhises privaatses SAPU privaatserveris, millele on juurdepääs vaid eetikaloal mainitud isikutel. Vajadusel säilitatakse andmed krüpteeritud kujul.
Andmeallikatelt saadud algandmed paigaldatakse SAPU-s spetsiaalselt kirjutuskaitstud kausta, et vältida andmete juhuslikku hävimist või kahjustumist. Kuigi uuringumeeskonnale ei väljastata patsientide isikuandmeid (andmed on pseudonüümitud), võib dokumentide vabateksti osades isikuandmeid siiski sisalduda. Seetõttu kasutatakse andmetel esimese tegevusena TÜ poolt arendatud anonüümimisrakendust, mis tuvastab ja asendab algandmete vabatekstilistest dokumendiosadest isikunimed, aadressid, telefoninumbrid, isikukoodid, kui neid seal peaks leiduma. Edasine töötlus käib ainult nende andmete pealt ning algselt saadud algandmetele pääsevad ligi üksnes juhtivuurijad ja data custodian rollis (vt allpool) olev kasutaja, et anonümiseerimisrakendust vajadusel uuesti kasutada.
SAPU-st tehakse regulaarselt krüpteeritud varukoopiaid Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (andmekeskuses).
Säilitamise tähtajad
Andmeid säilitatakse kuni projekti eesmärkide täitmiseni, kuid maksimaalselt kuni uuringuprojekti lõpuni: 31.12.2034.
Kui uuringu käigus tekib põhjendatud vajadus andmeid säilitada kauem, esitatakse enne uuringu lõppu eetikakomiteele vastavasisuline taotlus.
Hoiustamisel kasutatavad turvameetmed
Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus järgib infrastruktuuri haldamisel ISKE M taseme nõudeid. Andmeid ja vaheandmeid hävitatakse vajadusel vastavalt ISKE H turbeastmega andmete hävitamise nõuetele. Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus käsitleb kõiki teenuse pakkumise käigus teatavaks saavaid/käsitletavaid andmeid konfidentsiaalsetena.
Seoses 2022. aasta lõpus kehtima hakanud „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ määruse ja „Eesti infoturbestandard“ määrusega on Tartu Ülikool ja ka Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus kohustatud järgima Eesti Infoturbestandardit ning regulaarselt läbi viima Eesti infoturbestandardi järgimise auditeid. Tartu Ülikool peab esimese auditi läbima vähemalt 3 aasta jooksul (ehk enne 2025. a lõppu) ning käesoleval hetkel selle nimel ka tegutsetakse.
Kuidas välditakse andmete juhuslikku hävimist või kahjustumist?
• Andmetest tehakse regulaarseid krüpteeritud varukoopiaid.
• Regulaarselt teostatakse serverite turvatestimist, uuendamist ja monitoorimist.
• Serverid on varustatud katkematu toiteallikaga (UPS).
• Kasutusel on füüsilised ja organisatoorsed turvameetmed, mis takistavad selleks volitamata isikute füüsilist juurdepääsu serveritele.
• Kasutajal puudub SAPU keskkonnast juurdepääs internetile.
• Kasutajal puudub SAPU keskkonnas õigus installeerida programme.
• SAPU keskkonda saavad siseneda ainult selleks vastavaid õigusi omavad kasutajad.
• Kasutajaid juhendatakse ja koolitatakse SAPU keskkonna kasutamise osas.
Logid, turvakoopiad
Andmete töötlus toimub SAPU keskkonnas, mis rangelt piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ning võimaldab vastutavatel uurijatel jälgida kõikide kasutajate tegevusi. Logitakse kõik kasutaja tegevused SAPU keskkonnas ning lisaks salvestatakse jooksvalt ka kasutaja ekraanipilti (video). Kasutajad on logidest ja ekraanipildi salvestamisest teadlikud ning see toimib ka heidutava meetmena.
Andmetest tehakse üks kord nädalas regulaarseid varukoopiad vastavalt Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse varundamise korrale. Varundamine toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (andmekeskuses). Varukoopiad on spetsiaalselt krüpteeritud, alles hoitakse viimast kolme varukoopiat. Varukoopiate tegemisel kasutatakse inkrementaalset varukoopiat ja on tagatud, et eelnevaid varukoopiaid ei ole võimalik muuta.
Arhiveerimine
Projekti raames toimub andmete varundamine, kuid ei toimu andmete arhiveerimist.
Andmete kasutamine
Andmeid kasutatakse üksnes Uurimisgrupi poolt ainult SAPU serveris ja üksnes käesolevas mõjuhinnangus kirjeldatud uuringu läbiviimiseks.
Uurimisgrupp
Uurimisgrupi koosseis on käesoleva mõjuhinnangu koostamise hetkel järgmine:
Nimi
Roll projektis
Roll SAPU serveris
Aleksei Rakitin
Juhtivuurija, teadur
Data owner
Raivo Kolde
Juhtivuurija, kaasprofessor
Data owner
Sulev Reisberg
Juhtivuurija, teadur
Data custodian
Sven Laur
Juhtivuurija, kaasprofessor
Data analyst
Hendrik Šuvalov
Uurija, nooremteadur
Data analyst
Marek Oja
Uurija, teadur
Data custodian
Sulev Haldre
Juhtivuurija, kaasprofessor
Data analyst
Sander Kütisaar (TÜ teadusarvutuskeskus)
SAPU pilve operaator, tagab SAPU serveri töö, kuid ei kasuta andmeid, ei tohi neid vaadata, avada jne.
Cloud peraator

Uurimisgrupi koosseis ja rollid võivad projekti käigus juhtivuurijate heakskiidul kindla protsessi alusel täieneda. Isikkoosseisu muutmiseks esitatakse eetikakomiteele vastavasisuline jätkutaotlus.
Andmete väljastamine SAPU serverist saab toimuda üksnes “data owner” rollis uurija heakskiidul ja see juhtub üldjuhul uurimistulemuste avaldamisel nt teaduspublikatsioonis. Väljastuse heakskiitmisel kontrollib uurija, et väljastatavad andmed on kooskõlas uuringu taotluses kirjeldatud eesmärkide ja sisuga. Uurimisgrupp avaldab üksnes statistilisi tulemusi, kus on tagatud k >= 5 anonüümsus. Uurimisgrupp ei avalda ega jaga ühegi koostööpartneritega üksikpatsientide andmeid ega pseudonüüme. Kõikide avaldatavate andmestike kohta annab oma heakskiidu vastutav uurija.
Uuringute tulemused publitseeritakse nii Eesti kui rahvusvahelistes teadusajakirjades (eelistatult vabalt kättesaadavate artiklitena), konverentsidel ja ettekannetel, üliõpilaste lõputöödes. Erakapitalil põhinevate uuringute puhul otsustab avaldamise uuringu rahastaja.
Andmete kustutamine
Andmed kustutatakse projekti lõpus (31.12.2034) koos SAPU serveri kustutamisega või varem, kui projekti eesmärgid saavutatakse varem. Andmete kustutamise protsessi käigus kustutatakse ka kõik andmete varukoopiad.
Kui uuringu käigus tekib põhjendatud vajadus andmete andjalt saadud pseudonüümitud andmeid säilitada kauem, esitatakse enne uuringu lõppu eetikakomiteele vastavasisuline taotlus. Kõige tõenäolisem põhjus või vajadus võiks olla seotud teaduspublikatsioonide avaldamise pika tsükliga, kui artikli eelretsenseerimine on pooleli ja/või nõutakse täiendavaid analüüse sama andmestiku pealt.
Andmete kustutamist teostab Teadusarvutuse keskuse meeskond koostöös vastutava uurijaga, et tagada permanentne ja pöördumatu andmete kustutamine.
Andmete kustutamine dokumenteeritakse ja andmete kustutamise kohta koostatakse andmete kustutamise akt.
Isikuandmete töötlemise eesmärgid
Töötlemise eesmärgid
Andmete töötlemise eesmärgiks on teadustegevus, täpsemalt teadussuuringu läbiviimine: Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes. Uuringi läbimiimise on heaks kiitnud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu 20.08.2024. Otsus nr 1.1-12/2060.
Töötlemise õiguslikud alused
Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679, edaspidi GDPR) artikkel 9 lg 2 (j) kohaselt on lubatud töödelda eriliiki terviseandmeid s.h terviseandmeid, kui “töötlemine on vajalik avalikes huvides toimuval teaduseesmärgil /…/, ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.” Alljärgnevalt on selgitatud, kuidas need nõuded on täidetud.
Kas antud juhul toimub töötlemine teaduse eesmärgil?
Jah, andmeid töödeldakse ainult teaduse eesmärgil, täpsemalt teadusuuringute läbiviimise eesmärgil (vt eespool).
Kas antud juhul on töötlemine vajalik avalikes huvides?
GDPR preambula p 45 kohaselt “kui /…./ töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks /…/, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis.” Antud juhul tuleneb liikmesriigi (Eesti) õiguslik alus järgnevast:
• Eesti isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 6 lg 4 lubab töödelda isikuandmeid teadusuuringu vajadusteks, kui IKS nõuete tingimuste täitmist kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee. Vastav komitee on Eesti bioeetika ja inimõiguste nõukogu (EBIN) näol loodud sotsiaalministri määrusega 24.09.2019 nr 60 “Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad”. EBIN ülesandeks on (§ 3 lk 3) “isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada uuritavate isikute õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.” Uuringumeeskond on esitanud EBIN-le vastavasisulise taotluse ja saanud uuringu teostamiseks loa 20.08.2024 (otsus nr 1.1-12/2060).
• Tartu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik ning pakub teadustegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Eesti rahvast uurivate teaduste edendamine ning koostöö teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga on Tartu Ülikooli seadusest tulenev Tartu Ülikooli eesmärk (Tartu Ülikooli seadus § 2 lg 2 ja 3). Taotletava eesti rahvastikul põhineva andmestiku loomise ja sellel läbiviidavate uuringutega edendab Tartu Ülikool nii meditsiini- kui andmeteadust, samuti koostööd teiste ülikoolide ja ühiskonnaga laiemalt. Tartu Ülikool teeb koostööd kogu ühiskonnaga, toetades Eesti ühiskonna arengut ja loob teadustegevusel põhinevaid võimalusi rahvusvaheliseks koostööks (Tartu Ülikooli seadus § 2 lg 5).
Seega on töötlemine vajalik avalikes huvides ning on sätestatud Eesti õiguses.
Kas isikuandmete töötlemise ulatus on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga?
Alljärgnevalt põhjendame, miks on vajalik just sellise suurusega andmestik, millistest andmekogudest ja milliste andmeväljade ulatuses infot kasutada soovitakse ning miks väiksem andmete ulatus muudaks kvaliteetsete terviseuuringute läbiviimise võimatuks, samuti näitame, kuidas on valitud taotletavate andmete ajavahemik ja miks on ajaliselt väiksema ajaakna andmed ebapiisavad.
Tegemist on epilepsia levimus- ja haigestumusuuringuga. Selleks, et kindlaks teha, kas tegemist on epilepsiaga või mitte, mis on epilepsia liik (fokaalne/generaliseerunud), mis on epilepsia etioloogia, millal esinesid epileptilised hood, kas patsient võtab epilepsiaravimeid, on vaja läbi vaadata iga patsiendi meditsiinilist dokumentatsiooni, s.t potentsiaalselt epilepsiaga seotud diagnoosidega ambulatoorsed ja statsionaarsed epikriisid, perearstide sissekandeid, kiirabi epikriisid jms. Vajalikud on kindlasti ka tekstilised andmed, sest ilma tekstilisi osi vaatamata on võimatu adekvaatselt hinnata, kas patsiendil on ka tegelikult epilepsia või mitte. Samal põhjusel on võimatu ehitada masinõppemudelit, mis epilepsiat võimaldaks tekstiandmete põhjal ennustada. See põhjendab, miks käesolevas uuringus on tarvis valimi kohta sellises ulatuses infot, s.h vabatekstilisi andmeid.

Käesolevas uuringus selgitatakse välja epilepsia haigestumus- ja levimusnäitajad Tartu täiskasvanud rahvastikus ning võrreldakse seda 27 aastat tagasi tehtud uuringuga. Seetõttu uuritakse käesolevas uuringus potentsiaalselt epilepsia kahtlusega patsiente Tartus (aluseks epilepsiaga seotud diagnoosikood), keda on umbes 4000 ning selgitatakse med. dokumentatsiooni läbi vaadates välja, kes neist tegelikult epilepsiat põeb (eelduslikult ca 500-600). Tartu piirkonna tuvastamiseks ja levimuse määratlemiseks küsitakse Rahvastikuregistrist elukoha andmeid. Tegemist on väga suure tööga, mille kogu Eesti ulatuses tegemine poleks mõeldav. Seetõttu uuritakse käesoleva uuringu raames võimalust teha seda tööd ära masinõppe abil, et muuhulgas hinnata kogu Eesti rahvastiku epilepsia haigestumust ja levimust. Tartu andmete märgenduste abil treenitakse masinõppemudel, et terve Eesti andmete põhjal tuvastada sealt tegelikke epileptikuid. Masinõppe mudelitele on omane, et treenimiseks ja valideerimiseks on vaja väga palju andmeid, seetõttu on selles uuringus vaja treenimiseks kogu Tartu piirkonna andmeid ning Eesti levimuse- ja haigestumuse hindamiseks kogu Eesti epilepsiakahtlusega inimeste andmeid.

Uuringumeeskonnale ei väljastata patsientide isikuandmeid. Kuigi vabatekstilistes osades võib isikuandmeid sisalduda, maandatakse seda riski anonüümimisrakenduse kasutamisega, mis eemaldab tekstidest isiku otsest tuvastamist võimaldavad tunnused.

Kas isikuandmete töötlemine austab isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse õiguse olemust?
Meie hinnangul austab selles mõjuhinnangus kirjeldatud isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse õiguse olemust.
Võrdse kohtlemise printsiip – kirjeldatud isikuandmete töötlemine ei diskrimineeri kedagi rahvuse, soo, vanuse ega muu kuuluvuse alusel. Kõikide ühiskonna- ja vanusegruppide puhul on eesmärk toetada elukvaliteedi parandamist ja tervena elatud aastate arvu suurendamist.
Heategemise printsiip – antud andmestikust ja sellel läbiviidavatest terviseuuringutest saadav kasu on uuritavatele pigem kaudne, kuna alustatakse baasteadmiste loomisega ja otsene kliinilises praktikas kasutatav kasu haigusega tegelemiseks võib tekkida alles mitme aasta pärast. Seega saavad antud tööst kasu pigem tulevased patsiendid.
Kahju vältimise printsiip – kirjeldatud isikuandmete töötlemine on kooskõlas mittekahjustamise printsiibiga, kuna ei koorma patsiente ega põhjusta riske nende tervisele.
Taotluses kirjeldatud Uurimisgrupil on varasem kogemus sarnaste andmestike loomisel, terviseuuringute läbiviimisel ja tulemuste publitseerimisel, samuti selle valdkonna üliõpilaste õpetamisel. Uurimisgrupp on andmete töötlemiseks kirjutanud põhjaliku taotluse ja käesoleva andmekaitsealase mõjuhinnangu koos riskide maandusmeetmetega ning palunud taotlust hinnata Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogul ja Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteel.
Kas tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks?
Meie hinnangul on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.
GDPR artikkel 6 lg 4 kohaselt võtab vastutav töötleja, juhul kui isikuandmete töötlemine toimub muul eesmärgil kui andmesubjekti nõusolekul ega põhine andmesubjekti nõusolekul, arvesse m.h “asjakohaste kaitsemeetmete olemasolu, milleks võivad olla näiteks /…/ pseudonümiseerimine”. Artikkel 89 lg 1 kohaselt kohaldatakse avalikes huvides toimuva teaduse eesmärgil isikuandmete töötlemise suhtes andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid. “Need meetmed võivad hõlmata pseudonümiseerimist, kui kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada sellisel viisil,” kuid nõuab vajadusel täiendavat töötlemist, kui andmesubjektid on jätkuvalt tuvastatavad (“kui kõnealuseid eesmärke saab täita täiendava töötlemisega, mis ei võimalda või ei võimalda enam andmesubjektide tuvastamist, täidetakse need eesmärgid sel viisil.”). Vastavad tingimused ja kaitsemeetmed tuleb preambula p 157 kohaselt sätestada liikmesriigi õiguses (“Teadusuuringute hõlbustamiseks võib isikuandmeid töödelda teadusuuringute eesmärgil, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid tingimusi ja kaitsemeetmeid, mis on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses.”). Eestis reguleerib isikuandmete kaitset isikuandmete kaitse seadus (IKS), mis lubab isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu vajadusteks töödelda pseudonüümitult (IKS § 6 lg 1 “Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega.”). IKS § 6 lg 3 kohaselt on teadusuuringu vajadusteks lubatud kasutada andmeid ka andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul, kui täidetud on kolm tingimust: (1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; (2) selleks on ülekaalukas avalik huvi; (3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Tervise infosüsteemi andmete kasutamist teaduse vajaduseks lubab Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 593 lg 7, kui vajalikkust ja põhjendust ning isikute põhiõiguste kaitsemeetmeid on hinnanud uuringueetika komitee (§ 594 lg 1 ja lg 2). Vastav komitee on EBIN näol loodud sotsiaalministri määrusega 24.09.2019 nr 60 “Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad”. EBIN ülesandeks on (§ 3 lk 3) “isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada uuritavate isikute õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.”

Käesolevas projektis töödeldakse andmeid pseudonüümitud kujul, kuid lisaks rakendatakse andmesubjektide tuvastamise riski maandamiseks ka täiendavat töötlust:
1. Taotletav andmestik ei sisalda isikute nimesid, isikukoode, aadresse jms. Taotletavad andmed pseudonüümitakse andmeallikate poolt enne Uurimisgrupile väljastamist. Pseudonüümimisvõti on tagasipööramatu ning seda taotluses kirjeldatud meeskonnale ei avaldata.
2. Andmestiku loomisel ega hiljem ei toimu depseudonüümimist ja uuritavatega ühendust ei võeta.
3. Uurimismeeskond tagab tehnilisi ja korralduslikke meetmeid rakendades täiendava kontrolli saadud andmestikule võimalilke isikuandmete tuvastamiseks ja nende olemasolul nende eemaldamiseks
4. Andmete töötlus toimub spetsiaalsel tundlike andmete platvormil SAPU, mis piirab kasutajate võimalust andmeid serverist välja kopeerida ega võimalda andmeid muul moel linkida teiste andmestikega (maandab linkimisründe riski andmesubjektide tuvastamiseks).
5. Esimeseks tegevuseks SAPU serveris on andmete töötlemine automaatse anonüümimisrakendusega, et eemaldada andmete vabatekstilistest osadest võimalikud nimed, telefoninumbrid, isikukoodid, aadressid.
Muud kaitsemeetmed on kirjeldatud käesoleva mõjuhinnangu lõpus.
Kuigi käesolevas uuringus ei kasutata andmeid andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul, vaid pseudonüümitult ja rakendatakse ka muid kaitsemeetmeid andmesubjekti tuvastamise riski maandamiseks, on siiski täidetud ka IKS § 6 lg 3 kolm tingimust: (1) terviseuuringute, s.h ravijärgimuse ja ravitrajektooride uurimiseesmärke oleks ebamõistlikult raske saavutada ilma üksikpatsientide tasemel andmeid analüüsimata; (2) uuringu vastu on ülekaalukas avalik huvi (vt põhjendust eespool); (3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi (samuti põhjendatud eespool).
Riskid ja nende maandamine
Riskide kaardistus koos maandamise meetmega on toodud järgmises tabelis. Riski tõenäosust on hinnatud pärast maandusmeetmete rakendamist (nt ilma SAPU kasutamiseta oleks tõenäosused märgatavalt suuremad):

Riski nr
Riski nimetus
Jääkriski tõenäosus
(0-väga madal; 4-väga kõrge)
Riski mõju (0-väga madal; 4-väga kõrge)
Riski tase
Tegevused / ettepanekud riski maandamiseks
1
Inimeste terviseandmed saavad avalikuks
1 (madal)
4 (väga kõrge)
Keskmine
SAPU kasutamine (ei saa kopeerida), mis on kättesaadav vaid Tartu Ülikooli sisevõrgust ainult Uurimisgrupi liikmetele, serveri monitooring ja tegevuste logimine, kindel protsess andmete SAPU-st väljatoomiseks, pika kogemusega Uurimisgrupi liikmed, konfidentsiaalsusklausel töölepingus, füüsilised turvameetmed serveriruumil, andmed pseudonüümitud. Uurimisgrupi liikmete juhendamine ja koolitamine.
2
Andmestikus olevate andmesubjektide suurel hulgal (süstemaatiline) tuvastamine
1 (madal)
4 (väga kõrge)
Keskmine
Otseste isikuandmete eemaldamine andmealliakte poolel enne Uurimisgrupile edastamist, unikaalsete pseudonüümide kasutamine, SAPU kasutamine (ei saa andmeid kopeerida ega teiste andmestikega linkida)
3
Andmestikus konkreetse andmesubjekti juhuslik tuvastamine
2 (keskmine)
2 (keskmine)
Keskmine
Otseste isikuandmete eemaldamine andmeallikate poolel enne Uurimisgrupile edastamist, unikaalsete pseudonüümide kasutamine. Säilib risk, et mõni patsient on arstidest uurimismeeskonna liikmetele läbi isikliku praktika ja haiguloo tuttav ning seeläbi äratuntav, ning seeläbi saadakse patsientide kohta ka uut informatsiooni. Riski maandamiseks on selliste uurijate hulk käesolevas uuringus piiratud, andmed saadakse üksnes epilepsiaga seotud tervisedokumentide kohta, toimub serveri monitooring ja tegevuste logimine (s.h ekraanivideo), kindel protsess andmete SAPU-st väljatoomiseks.
4
Andmestikust iseenda tuvastamine
3 (kõrge)
0 (väga madal)
Keskmine
Otseste isikuandmete eemaldamine enne Uurimisgrupile edastamist, unikaalsete pseudonüümide kasutamine, iseenda tuvastamisel ei saa uurija teada uut informatsiooni
5
Andmeallikad avaldavad Uurimisgrupile pseudonüümimis-parooli, mis muudab andmesubjektid Uurimisgrupi poolt tuvastatavaks
1 (madal)
2 (keskmine)
Keskmine
Selgelt kindlaksmääratud protsess parooli vahetamiseks andmeallikate vahel ilma seda Uurimisgrupile avaldamata, SAPU kasutamine (ei saa andmeid kopeerida ega teiste andmestikega linkida)

6
Vabatekstiline info võib sisaldada sensitiivseid andmeid
2 (keskmine)
1 (madal)
Keskmine
Andmete saamisel on SAPU serveris esimeseks sammuks anonüümimisrakenduse kasutamine, mis tuvastab ja asendab vabatekstilistes dokumendiosades isikunimed, aadressid, telefoninumbrid, isikukoodid. Juhuleidude korral on Uurimisgrupil kindel protsess nende käsitlemiseks, täiendatakse vastavalt anonüümimisrakendust ja teostatakse anonüümimine uuesti.
7
Andmetele saavad ligi Uurimisgrupi välised isikud
2 (keskmine)
1 (madal)
Keskmine
SAPU serverisse kasutajakontode lisamine ja eemaldamine käib kindlaksmääratud protsessi alusel, regulaarselt vaadatakse üle kõigi kasutajate õigused, lähtutakse TÜ IT-turbe kordadest ja kõik Uurimisgrupi liikmed peavad läbima küberhügieeni ja kodust töötamise infoturbe alased ning andmekaitse alse koolitused ja eksamid (https://cyberhygiene.ut.ee/)
8
Andmeid kasutatakse uurimismeeskonna poolt muuks otstarbeks kui lubatud
1 (madal)
1 (madal)
Madal
SAPU kasutamine (ei saa andmeid kopeerida, automaatne tegevuste logimine), Uurimisgrupi kõrge kvalifikatsioon ja pikaaegne kogemus terviseandmetega töötamisel

9
Avaldatavad tulemused on liiga detailsed (andmesubjektide tuvastamise risk)
1 (madal)
1 (madal)
Madal
Kindel protsess andmete SAPU-st väljatoomiseks, tulemuste avaldamisel kontrollitakse, et tagatud on k>=5 anonüümsus, pika kogemusega Uurimisgrupi liikmed

Kasutusel olevad riskide vältimise meetmed

Tartu Ülikoolis on riskide vältimise aluseks riskianalüüs, mida tehakse igas vajalikus valdkonnas / teemas / projektis ning selle eest on vastutav vastava valdkonna / teema / projekti esindaja.
Riskianalüüsi käigus:
• kirjeldatakse võimalikud riskid,
• hinnatakse iga riski tõenäosust ja võimalikku mõju,
• vastavalt riski tõenäosusele ja võimalikult mõjule määratakse riski tase,
• vajadusel kirjeldatakse riskide kontrollimise ja maandamise tegevused.

Regulaarseid riskianalüüse viiakse läbi vastavalt vajadusele.
Antud projektis vastutab riskide vältimise ja vajalike meetmete rakendamise eest vastutav uurija, kes saab vajadusel abi Tartu Ülikooli siseauditi büroolt.
Füüsilised turvameetmed
Andmetöötlus toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuuril:
• Jälgitakse Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid.
• Erinevad ressursid on eraldatud võrgu tasandil.
• Töötajaid koolitatakse järjepidevalt.
• Kõik võrguseadmed ja serverid asuvad Tartu Ülikooli majutatud suletud andmekeskustes.
• Andmekeskustes kasutatavad tulekustutussüsteemid toimivad automaatselt, on gaasipõhise lahendusena ning on ette nähtud andmekeskustes kasutamiseks.
• Andmekeskustes ei hoita kergestisüttivaid või tuleohtlikke esemeid.
• Andmekeskuste konstruktsioonides ja sisustuses on viidud miinimumini süttivate materjalide, nagu puu, tekstiil ja sünteetilised materjalid kasutamine.
• Andmekeskused on kaitstud uputuste ja veekahjustuste eest.
• Andmekeskustes on tagatud optimaalne temperatuur ja õhuniiskus.
• Andmekeskused on kaitstud sissemurdmise ja volitamata sisenemise eest.
• Füüsiliselt pääsevad andmekeskusesse nimelist (personaalset) juurdepääsuõigust omavad isikud.
• Isikliku juurdepääsuõigusega isikud pääsevad andmekeskusesse kas võtme või töötõendi ja valvekoodi abil.
• Ilma isikliku juurdepääsuõiguseta isikutel on võimalik andmekeskusesse siseneda üksnes andmekeskusesse juurdepääsu omava isiku juuresolekul.
• Andmekeskuste turvalisuse tagamiseks kasutatakse tehnilist valve- ja läbipääsusüsteemi ning videovalvet.
• Valve- ja läbipääsusüsteem salvestab andmed juurdepääsukaartide kasutamise ja valvestamise kohta.
• Andmekeskused asuva kahe tulekindla ukse taga, mida saab avada vaid isikliku kiipkaardiga või spetsiaalse võtmega.
• Andmekeskused on elektroonilise valve all ning andmekeskusesse sisenemisel tuleb elektrooniline valve isikliku koodi abil deaktiveerida.
• Andmekeskuse elektrooniline valve on deaktiveeritud ainult siis, kui keegi asub füüsiliselt andmekeskuses, on sinna sisenemas või sealt lahkumas.
• Kõik andmekeskusse sisenemised ja elektroonilise valve deaktiveerimised/aktiveerimised logitakse.
• Tuleohutuse tagamisel järgitakse Ülikooli tuleohutuseeskirju.
• Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses kehtivad tehnilised ja organisatoorsed meetmed infoturbe tagamiseks ning andmete kaitsmiseks. Valik tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid (turvakaalutlustel ei ole avalikustatud kõik tehnilised ja organisatoorsed meetmed) on toodud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse koduleheküljel https://hpc.ut.ee/terms/information-security (inglise keeles).
Infotehnoloogilised turvameetmed
Andmetöötlus toimub Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse infrastruktuuril SAPU keskkonnas, kus:
• Jälgitakse Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid.
• Teostatakse regulaarselt serverite testimist, uuendamist ja monitoorimist.
• Haavatavuste tuvastamiseks kasutatakse monitoorimist, masinõpet ning ka erinevaid läbistusteste. Muuhulgas kasutatakse haavatavuste tuvastamiseks ka juba olemasolevaid haavatavuste tuvastamise tarkvarasid (näiteks Nessus) ning jälgitakse järjepidevalt erinevaid haavatavuste nimekirju. Lisaks Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskusele skaneerib Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse avalikult kättesaadavaid ressursse ka CERT-EE.
• Erinevad ressursid on eraldatud kasutajaõiguste tasandil.
• Õiguste määramisel lähtutakse minimaalsuse põhimõttest ja vaikimisi administraatori juurdepääsu ei võimaldata.
• Servereid skaneeritakse regulaarselt ja jooksvalt jälgitakse ka võrguliiklust.
• Vaikimisi on keelatud kõik tegevused, mis ei ole otseselt vajalikud töö tegemiseks.
• Kasutatakse andmete varundamist Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse lindirobotile, mis asub füüsiliselt teises asukohas (Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse andmekeskuses).
• Kõik kasutajate tegevused SAPU keskkonnas logitakse.
• Kõik potentsiaalsed turvaintsidendid ja turvanõrkuste leidmise katsed logitakse (näiteks sisse logimise katsed, pöördumised erinevate portide poole, kasutajaõiguste muutused jne).
• SAPU keskkonnas olevate kasutajate ekraanipilt salvestatakse.
• SAPU keskkonnast info/andmete välja liigutamine on võimalik ainult, kui vastutav uurija on vastavad andmed üle vaadanud ja selleks nõusoleku andnud.
• SAPU keskkonnast info/andmete välja kopeerimine ei ole võimalik („copy“ käsk).
• SAPU keskkond asub eraldi tulemüüri taga.
• Interneti juurdepääs SAPU masinast on täielikult suletud ja ei ole võimalik teha päringuid internetti.
• SAPU keskkonnas on eelinstalleeritud tarkvara ja kasutajal ei ole võimalik keskkonda tarkvara ise installeerida.
• Andmete liigutamine (kaasa arvatud analüüsi tulemuste) SAPU keskkonnast välja vajab kolmanda isiku (andmete omaniku) nõusolekut.
• SAPU keskkondi varundatakse regulaarselt.
• Perioodidel, kui SAPU keskkonda ei kasutata, on keskkond välja lülitatud ja keskkonda ei ole võimalik siseneda.
• Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuses kehtivad tehnilised ja organisatoorsed meetmed infoturbe tagamiseks ning andmete kaitsmiseks. Valik tehnilisi ja organisatoorseid meetmeid (turvakaalutlustel ei ole avalikustatud kõik tehnilised ja organisatoorsed meetmed) on toodud Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse koduleheküljel https://hpc.ut.ee/terms/information-security (inglise keeles).

Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]

Taotlus andmete väljastamiseks Tervise infosüsteemist

Palun väljastada Tartu Ülikooli Kliinilise meditsiini instituudi teadurile Aleksei Rakitinile (37809022714) meditsiinilist dokumentatsiooni uuringu „Epilepsia epidemioloogia Eestis ja masinõppe kasutamise võimalused epilepsia epidemioloogilistes uuringutes“ läbiviimiseks. Uuringu taotlus on heaks kiidetud Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu poolt, otsus 20.08.2024 nr 1.1-12/2060 ning ka Tartu Ülikooli Eetika komitee poolt, otsus 393/T-8.
Meditsiiniline dokumentatsioon, mida meie sooviksime saada TEHIKult antud uuringu raames on järgmine:

Eelnevalt Eesti Tervisekassa väljastas meile pseudonüümitud isikute valimit, kellel on alust kahtlustada epilepsia diagnoosi Eestis.

TEHIKult soovime saada sellesse valimisse kuuluvate isikute kõik med. dokumendid (haigla epikriisid, haigla päevikud, ambulatoorsed haiguslood) mille diagnooside hulgas on G40-G41 (koos alamdiagnoosi koodidega) ja/või R55-R56 (koos alamdiagnoosi koodidega), karotiidsiinussünkoop G90 koos alamdiagnoosi koodidega, kramp ja spasm R25.2 ja/või kuumasünkoop (süvaminestus) T67.1. Nendest dokumentidest peab eemaldama isikuandmete plokk, kuid on aru saada, millise pseudonüümiga milline dokument on seotud.

Lugupidamisega,
Aleksei Rakitin
28.10.2024
allkirjastatud digitaalselt