Vastus pöördumisele

Tere, Grethel!

Tõusetunud teema on tõesti huvitav ning vajaks selgitamist isikuandmete kaitse vaatest. Pakun välja, et võiksime teha kohtumise (vajadusel ka veebis), et saaksime selgitada andmekaitse reegleid paremini. Pakun omaltpoolt nõustamiseks novembri esimest nädalat.

Siiski juba etteruttavalt vastan põgusalt esitatud küsimustele.

Esiteks on oluline eristada, kas tegemist on puhtalt inimese arvamuse/hinnanguga või isikuandmetega. Toon siinkohal lihtsa näite: kui töötaja A ütleb teise töötaja B kohta, et viimane on näiteks laisk, siis tegemist on pigem arvamusega ning isikuandmete vaatest töödeldakse üksnes isiku nime. Kui kaks inimest omavahel vahetavad hinnanguid (seda negatiivselt alatoonil), on tegemist pigem eetilise küsimusega. Kui töötaja A jagaks töötaja B eraelulisi isikuandmeid, näiteks tema elukoha andmed, siis oleks tegemist isikuandmete töötlemisega, mis eeldab õigusliku aluse olemasolu. Halva tagasiside andmise puhul võib tegemist jällegi olla hinnanguna, mis ei pruugi sisaldada isikuandmeid. Isikuandmed on näiteks isiku nimi, tema kontaktandmed, hääl, isikukood ehk sellised andmed, mille põhjal on võimalik konkreetset isikut otseselt või kaudselt tuvastada. Rõhutan, et Andmekaitse Inspektsioonil ei ole pädevust välja mõista kahju hüvitisi ega hinnata, kas isiku au on teotatud ebakohase väärtushinnanguga. Selleks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse.

Selgitan lühidalt endise tööandja poole pöördumisega seotud reegleid. Potentsiaalne tööandja võib pöörduda kandideerija eelmise tööandja poole, kui kandideerija on ise märkinud kandideerimisel eelmise tööandja kontakti. See eeldab ka seda, et kandideerija on eelnevalt küsinud eelmiselt tööandjalt nõusolekut kontakti jagamiseks uuele potentsiaalsele tööandjale.

Oluline on ka meeles hoida, et lisaks õiguslikule alusele peab alati järgima ka isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevaid põhimõtteid, mis tulevad eelkõige IKÜM artiklist 5. Töösuhete puhul on neist põhimõtetest kõige olulisemad seaduslikkuse, minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtted. Seaduslikkuse põhimõte kohaselt peab isikuandmete töötlemisel alati olema õiguslik alus. Seejuures peab enne isikuandmete töötlemist paika panema ka eesmärgi ehk miks isikuandmeid on vaja töödelda - isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda algsest erineval eesmärgil. Kui õiguslik alus ja eesmärk on paigas tuleb hinnata, kui palju andmeid on vaja, et saavutada see konkreetne eesmärk. Andmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik taotletud eesmärgi saavutamiseks. IKÜM artiklist 5 tulevate põhimõtete kohta täpsemalt veel lugeda ka AKI veebilehelt: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmetootluse-pohimotted.

Lisan siia ka lingi meie töösuhete KKK pesale: https://www.aki.ee/isikuandmed/kkk/toosuhted