Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 10.09.2024

Meie 28.10.2024 nr 9.3-4/24/9003-2

Lüganuse valla Varja tuulikupargi

planeeringualade nr 1, nr 2 ja nr 3

detailplaneeringute ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

avalik väljapanek

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 82 lg 1 alusel Lüganuse valla

Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1, nr 2 ja nr 3 detailplaneeringute ja nende ühise

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada tuulikupark, milles on maksimaalselt kokku 26

tuulikut. Detailplaneeringute põhjal on planeeritud tuulikute positsioonid jaotatud kolme

tuulikute gruppi. KSH on koostatud detailplaneeringutele ühiselt. Detailplaneeringute

eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukoha menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike

tehnorajatiste detailne lahendus. Planeeritava tuulepargi ühe tuuliku võimsus on vähemalt 3 MW

ja maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast kuni 300 m. Lisaks tuulikutele on kavandatud

vajalik tehniline taristu (juurdepääsuteed ning elektri- ja sideliinid).

Varja tuulikupargi planeeringuala nr 1 detailplaneering algatati Lüganuse Vallavolikogu

25.08.2021 otsusega nr 319. Planeeringuala asub Koljala, Vainu, Matka, Satsu, Purtse ja

Varinurme küla territooriumitel, tuulikud on plaanis rajada Koore, Õunapuu, Vanapaju,

Metsaserva, Katri, Pekka, Laurimatsi ja Kiviste katastriüksustele. Ala suurus on ca 296 ha.

Kavandatav tuulepark koosneb kuni kaheksast tuulikust. Ala 1 puhul tuleb tuulepargi ala

planeerimisel arvestada ka olemasoleva tuulikutega.

Varja tuulikupargi planeeringuala nr 2 detailplaneering algatati Lüganuse Vallavolikogu

25.08.2021 otsusega nr 320. Planeeringuala asub Lüganuse aleviku, Varja ning Mustmätta küla

territooriumitel, tuulikud on plaanis rajada Niidu, Jõekääru, Kolmenurga, Varja tuulik 18, Varja

tuulik 25, Varja tuulik 19 ja Puugi katastriüksustele. Ala suurus on ca 267 ha. Kavandatav

tuulepark koosneb kuni kaheksast tuulikust.

Varja tuulikupargi planeeringuala nr 3 detailplaneering algatati Lüganuse Vallavolikogu

25.08.2021 otsusega nr 321. Planeeringuala asub Varja, Voorepera ja Aa küla territooriumitel,

tuulikud on plaanis rajada Pajupõllu, Tuule, Kivivoore, Papli, Männiotsa ja Tarepuu

katastriüksustele. Ala suurus on ca 192 ha. Kivivoore, Tuule ja Männiotsa katastriüksused on

hoonestatud, ülejäänud katastriüksused on hoonestamata. Kavandatav tuulepark koosneb kuni

kümnest tuulikust.

2(4)

Kehtivas Lüganuse valla üldplaneeringus ja Sonda valla üldplaneeringus ei ole antud

tuuleparkide kavandamiseks suuniseid ega tingimusi. Kehtivaid üldplaneeringuid täpsustavad

Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse“ tuulikupargi)

asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering ja Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga

objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering. Planeeritud

lahendustega kavandatakse kehtivate üldplaneeringute teemaplaneeringutega võrreldes maa

sihtotstarbe, tuulikute paiknemise ning kõrguse muutmist.

Planeerimisprotsessiga paralleelselt läbiviidud KSH aruandes analüüsiti detailplaneeringute

elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju erinevate keskkonnaaspektide (ehitusaegne mõju

seoses taristu rajamisega; visuaalsed aspektid; mõju inimese tervisele - müra, vibratsioon,

varjutamine; mõju pinnasele; pinna- ja põhjaveele; kumulatiivsed mõjud) lõikes. KSH käigus

korraldati müra uuring ja modelleerimine, varjutamise modelleerimine, visualiseeringud ja

fotomontaažid.

Detailplaneeringutes on muuhulgas välja toodud järgnev:

- Tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav võtta aluseks tööstusmüra

sihtväärtus (päeval 50 dB, öösel 40 dB), seda vähemalt aladel, kus sihtväärtus on hetkel

eelduslikult tagatud. Tuulikute arvu, paigutuse ja tüübi lõplikul väljavalimisel on

lähtuvalt reaalselt kujunevast olukorrast tõenäoliselt vaja mürakaarti täpsustada, sh

pöörata tähelepanu tuulikute öise töörežiimi ja/või tööaja piirangute küsimusele.

- Vastavalt täpsustatud mürakaardi tulemustele tuleb välja töötada detailsed meetmed ja

tingimused elamupiirkondades öiste müra normtaseme nõuete täitmiseks ning tuuleala

nr 1 piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega võimaliku müra koosmõju

minimeerimiseks.

- Pärast Varja tuulepargi rajamist on soovitatav teha müra kontrollmõõtmisi

leevendusmeetmete asjakohasuse hindamiseks.

- Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusplatsidega seotud võimalikest

kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutiste kütuse ja õlide

hoidmisplatside rajamisel näha ette põhjaveekaitstuse suurendamist (pinnase

filtratsiooniomaduste vähendamist), nt ehitustööde perioodiks kindlustada

parkimisplatsid ja materjalide ning pinnase ladustamise platsid geomembraaniga vms

alusega, et vältida lekkeid põhjavette.

- Ehitusaegsed ajutised laod ning ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kaugemale kui 50 m joogiveekaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine joogiveekaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine

pinnasesse ja veekeskkonda. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole

lubatud kasutada.

- Planeeringuala nr 1 detailplaneeringus on välja toodud lisaks, et tuleb taotleda Vainu

külas Mardika maaüksusel (katastriüksuse tunnus 75101:003:0292) paikneva

puurkaevu nr PRK0002418 puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamist või ümber

määramist hooldusalaks või muuta elektrikaabli asukohta selliselt, et see ei läbiks

sanitaarkaitseala.

KSH-s on välja toodud, müra hinnangu kohaselt välja pakutud tuulikute arvu ja asetuse korral

jäävad mitmed elamupiirkonnad 40 dB-st (ehk öisest müra sihtväärtusest) kõrgema

müratasemega alale ja seda kõigi arendusalade puhul. Seetõttu analüüsiti ka erinevate tuulikute

puhul müra vähendavate meetmete rakendamise võimalusi tagamaks lähimate eluhoonete juures

40 dB müratasemest väiksem müratase. Võimalikeks meetmeteks on näiteks müra normide

mõistes kõige kriitilisemal ajaperioodil (öine aeg vahemikus 23.00-7.00) kavandatavas

tuulikupargis teatud tuulikute välja lülitamine (normtaseme ületamist põhjustavate

tuulesuundade korral) või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine (kaasaegsed tuulikud on

üldjuhul varustatud vastava automaatse reguleerimissüsteemiga).

3(4)

Piirtase (45 dB öösel) on välja pakutud tuulikute arvu ja asetuse korral üldjuhul tagatud

(arvestades ka koosmõju olemasolevate tuulikutega). Ainult arendusala 1 puhul võib koosmõjus

olemasolevate tuulikutega ühes elamupiirkonnas esineda ka 45 dB piiri (ehk öise müra

piirväärtuse) ületamist ca 1 dB võrra. Nimetatud ala puhul on müra sihtväärtus 40 dB ületatud

juba olemasolevate tuulikute töötamisel, seega ei ole antud piirkondades sihtväärtust võimalik

eesmärgiks seada. Küll aga tuleb antud alade puhul (ning uute tuulikute kavandamisel) vältida

müraolukorra halvenemist (eelkõige öisel ajal) ning minimaalseks eesmärgiks seada öise müra

piirväärtuse (45 dB) tagamine.

Madalsagedusliku müra hinnangu kohaselt võib eeldada, et normtasemed on arvutuslikult

ületatud Voorepera küla lähimates hoonetes ja Varja küla lähimates eluhoonetes. Seega võib

esineda vajadus tuulepargi kavandamise järgselt ka siseruumide müratasemete kontrollimiseks

ning vajadusel näiteks hoonete heliisolatsiooni parandamiseks. Tuulikute tööaja öised piirangud

aitaksid vältida ka madalsagedusliku müra täiendava mõju esinemist tuulikuparkide vahelisele

alale jäävates elamupiirkondades.

Tuulikute tekitatud infraheli on reeglina nii madalal tasemel, et vaid spetsiaalsed

mõõteaparaadid ja andmetöötlusseadmed suudavad seda registreerida ja tavaolukorras ei ole

reaalne, et inimesed tunnetaksid seda, samuti puudub risk inimese tervisele ja seda ka tuulikutele

oluliselt lähemal viibides.

KSH kohaselt tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike (eluhoonete

paiknemist arvestades sisuliselt olematu).

Varjutamise osas leiti, et kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute

puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks ülenormatiivse

varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel tuleb

varjutamine täpsemalt modelleerida ning kõigi lähimate mõjutatud alade kaupa detailselt

käsitleda varjutamise ilmnemisekellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks näiteks

ülenormatiivse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks

seiskamiseks (ning vastava tuuliku töötamise ajagraafiku väljatöötamiseks).

Amet on tutvunud Varja tuulikupargi planeeringualade nr 1, nr 2 ja nr 3

detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga ning

märgib järgmist:

 Eestis ei ole õigusnormi, mis sätestaks tuulikute minimaalse lubatava kauguse

elamumaadest ja elamustest. Võib eeldada, et mida kaugemale jäävad kavandatavad

tuulegeneraatorid elamualadest, seda minimaalsem on risk ka negatiivsete tervisemõjude

avaldumiseks, seega soovitab amet paigutada tuulikud elamutest võimalikult kaugele.

 Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt

müraleevendavaid meetmeid tuleks rakendada, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dB

Lden (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni 24 tundi ööpäevas,

soovitab amet uute tuuleparkide arendamisel (antud juhul siis aladel, kus müra

sihtväärtus on hetkel eelduslikult tagatud) võtta aluseks kõige rangemad ehk müra

sihtväärtused, mis ei ületaks elamualadel päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. Sellist

lähemist toetab ka ameti senine praktika, sest inimeste kaebustest on võimalik välja

lugeda, et võimalike mürahäiringute vältimiseks tasub tuulegeneraatorite puhul aluseks

võtta kõige rangemad nõuded (müra sihtväärtused).

 Amet nõustub, et aladel, kus müra sihtväärtust ei ole võimalik tagada, tuleb

minimaalseks eesmärgiks seada öise müra piirväärtuse tagamine ja tuulikute poolt

põhjustatud müratase ei tohi ületada 45 dBA.

 Amet toetab soovitust tuulepargi rajamise järel teha müra kontrollmõõtmisi (vajadusel

ka siseruumides) hindamaks, kas tuulikute töörežiimi piirangud öiste müra

normtasemete ja madalsagedusliku müra tasemete tagamiseks ning arendusala nr 1

läheduses olemasolevate tuulikutega öise koosmõju minimeerimiseks on asjakohased.

4(4)

 Lisaks tuulikute tekitavale mürale tuleb arvesse võtta ka tuulepargiga seotud seadmeid,

näiteks alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid. Need komponendid võivad tekitada

eelkõige tonaalset müra ja neid tuleb hinnata koos tuuliku müraga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Liisu Tamm

554 8431 [email protected]