Leping

1 / 4

ÜÜRILEPING nr 3-6/389

TERE aktsiaselts, registrikoodiga 11411278, aadressiga Lelle 22, 11318 Tallinn (edaspidi

üürileandja), mida esindab juhatuse liige Ülo Kivine (isikukood 36703112733)

ja

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, registrikoodiga 70008440, asukohaga

Mäealuse 2/2, Tallinn 12618, (edaspidi üürnik), mida esindab põhimääruse alusel peadirektori

asetäitja äriteenuste valdkonnas Marti Lung

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid koostöökokkuleppe (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1 LEPINGU OBJEKT

1.1 Üürileandja võimaldab üürnikul kasutada peamaja asukohaga Jaama 20, Põlva katust

(edaspidi üüripind) Päästeameti ohuteavituse sireenide ning nende juhtseadmete

paigaldamiseks lepingus toodud tingimustel ja tähtaja jooksul.

1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse üürnikule üle üleandmise-vastuvõtmise

aktiga. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise õigus on muuhulgas kontaktisikutel.

2 ÜÜRILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1 Üürileandja tagab üürnikule juurdepääsu üüripinnale.

2.2 Üürileandja kohustub esimesel võimalusel teavitama üürniku oma kontaktisiku

muutumisest.

2.3 Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui üürnik kasutab

üüripinda vastuolus käesolevale lepingule või tahtlikult halvendab üüripinna seisund it

ning üürnik ei ole rikkumist lõpetanud 30 päeva jooksul alates üürileandja

vastavasisulise kirjaliku nõude kättesaamist;

2.4 Üürileandja reorganiseerimisel või üüripinna võõrandamisel lähevad üürileandja

õigused ja kohustused muutumatult üle tema õigusjärglas(t)ele või üüripinna

igakordsele omanikule ning selle kohta uut lepingut ei sõlmita.

2.5 Üürileandjal on õigus üüripinna müügiks, millest Üürileandja kohustub üürnikku

teavitama enne kinnisasja võõrandamist. Uus omanik omandab kõik üürileandja

õigused ja kohutused vastavalt käesolevale lepingule ning sellekohase märke teeb

üürileandja vastavasse ostu-müügi lepingusse.

2.6 Üürileandja teavitab kõiki üüripinnale minevaid ja sellele ligipääsu omavaid isikuid

ohuteavitusesireenide olemasolust.

2.7 Üürnik kohustub teavitama Üürileandjat mõistliku aja ette planeeritud

ohuteavitussireenide käivitamisest.

2.8 Üürileandja kohustub mitte lubama üüripinnale ja ohuteavituse sireenide juhtkilb i

juurde kõrvalisi isikuid.

2.9 Üürileandja kohustub koheselt teavitama üürnikku ebaseaduslikust ja põhjendamatust

ligipääsukatsest üürniku seadmetele.

2 / 4

3 ÜÜRNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Üürnikul on õigus saada üüripind oma kasutusse vastavalt lepingule. Üürnik on

kohustatud hoidma üüripinna korras.

3.2 Üürnik tagab paigaldatud seadmete tehnilise korrashoiu.

3.3 Üürnikul on õigus kasutada üüripinda sihtotstarbeliselt ohusteavitussireenide

opereerimiseks ning vajadusel testimiseks.

3.4 Üürnikul ei ole õigust anda üüripinda või selle osa allüürile ilma üürileandja

sellekohase kirjaliku nõusolekuta.

3.5 Üürnikul on õigus teha üüripinnale parendusi, ümberehitusi ja muid töid üürileandja

eelneval kirjalikul nõusolekul.

3.6 Lepingu tähtaja möödumisel, juhul kui üürnik on lepingu tingimusi täpselt täitnud, on

üürnikul teiste isikute ees lepingu uuendamise eesõigus.

3.7 Üürnikul on õigus üüripinna õiguslikule kaitsele samadel alustel, kui omanikul omandi

suhtes. Üürnikul on õigus välja nõuda üüripind ja oma seadmed mistahes

ebaseaduslikust valdusest, samuti takistuste kõrvaldamist üüripinnal ja seadmete

kasutamisel ning tekitatud kahjude hüvitamist.

3.8 Lepingu lõppemisel/lõpetamisel on üürnikul õigus ja kohustus 2 (kahe) kuu jooksul

tema poolt paigaldatud seadmed ja kandekonstruktsioonid demonteerida ja ära viia.

3.9 Üürnikul on õigus paigaldada üüripinnale ohuteavituse sireenid koos

konstruktsioonide ja sideantennidega.

3.10 Üürnikul on õigus kinnitada sireenide konstruktsioonid üüripinnale, tagades vajadusel

täielikult katuse soojustuse ja hüdroisolatsiooni.

3.11 Üürnikul on õigus ühendada sireenid ja nende konstruktsioonid üüripinna

piksekaitsekontuuri, nende puudumisel elektri maanduskilpi või mujale vastavalt

kehtivatele nõuetele.

3.12 Üürnikul on õigus puurida katusekonstruktsiooni või muud läbiviigud kaablitele,

tagades täielikult hüdroisolatsiooni.

3.13 Üürnikul on õigus paigaldada üüripinnale viivate uste/luukide juurde hoiatussild id

võimaliku valju heli kohta koos vastavate kontaktandmetega.

3.14 Üürnikul on õigus vedada sireenide juhtkilbi juurde sidekaabel alates sideoperaatori

liitumispunktist.

3.15 Üürnikul on õigus kasutada paigaldus- ja hooldustöödeks alltöövõtjaid, teavitades

ligipääsuõigust omavatest isikutest eelnevalt üürileandjat.

4 TASU JA MAKSETINGIMUSED

4.1 Üürnik tasub üürileandjale üüriobjekti kasutamise eest üüri 120 eurot (käibemaksuta)

kuus, mis sisaldab kõiki kõrvalkulusid, sh. elektrit. Üürnik tasub üüri ühe korraga

kalendriaasta eest.

4.2 Üüritasu arvestus algab üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

4.3 Üürileandja esitab üürnikule arve peale üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

ning peale seda iga aasta jaanuari kuu jooksul. Arved saadetakse üürnikule e-arvete

teenusepakkuja infosüsteemi kaudu. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis

vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele

olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi.

4.4 Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest

arvates.

3 / 4

5 VASTUTUS

5.1 Üürnik vastutab üksnes tahtlikult või raske hooletuse tõttu üürileandjale või

kolmandatele isikutele tekitatud otsese varalise kahju eest. Üürnik ei vastuta muude

üürileandjale või kolmandatele isikutele tekkida võivate kahjude eest ega ole

muuhulgas kohustatud hüvitama saamata jäänud tulu, katkenud äritegevusega seotud

kulu või kasumi vähenemist, äriühingu osa või aktsia või ettevõtte väärtuse vähenemist

või muid sarnaseid kahjusid.

5.2 Kui poole kohustuste täitmise teeb osaliselt või täielikult võimatuks vääramatu jõud,

milleks on asjaolu, mida pool ei saa mõjutada, siis mõjutatud pool ei vastuta kohustuse

täitmata jätmise eest, kuni selline asjaolu kohustuste täitmist takistab.

6 LEPINGU TÄHTAEG, MUUTMINE JA PIKENEMINE

6.1 Leping on sõlmitud tähtajaga viis (5) aastat.

6.2 Leping kehtib alates poolte poolt allakirjutamise kuupäevast.

6.3 Mõlemal poolel on õigus sõltumata põhjusest üldkorras leping ennetähtaegse lt

lõpetada teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6) kuud.

6.4 Lepingu tingimusi võib muuta vaid poolte vastastikusel kirjalikul kokkuleppel, mis

vormistatakse käesoleva lepingu lisana. Pool teatab soovist lepingut muuta teisele

poolele ette vähemalt 30 kalendripäeva.

6.5 Kui üürileandja või üürnik ei ole hiljemalt kuus (6) kuud enne lepingu tähtaja

saabumist teatanud kirjalikult teisele poolele soovist leping lõpetada või uuendada,

loetakse leping automaatselt pikendatuks ühe aasta võrra. Leping võib automaatse lt

pikeneda korduvalt.

6.6 Kui lepingu üks või mitu sätet muutuvad mis tahes määral kehtetuks, ebaseaduslikuks

või kohaldamatuks, ei mõjuta see mingil viisil lepingu kehtivust, seaduslikkust või

kohaldatavust juhul, kui leping saab kehtida ilma kehtetu(te) sätteta (säteteta).

7 TEABE VAHETAMINE

7.1 Kontaktisikud:

7.1.1 üürileandja kontaktisik on: Peeter Lepp, e-post: [email protected], tel.: 5060083;

7.1.2 üürniku kontaktisik on: Vilmar Schiff, e-post: [email protected]

7.2 Lepingust tulenevad ja/või lepinguga seonduvad teated ja muud tahteavaldused tuleb

teha vähemalt kirjalikult.

7.3 Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada

või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.

7.4 Poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse

tulenevalt lepingu rikkumisest peavad olema edastatud vähemalt elektronposti teel

digitaalselt allkirjastatuna.

7.5 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni, e-kirja teel või ka suuliselt.

7.6 Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe

tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.

8 VAIDLUSTE LAHENDAMINE

4 / 4

8.1 Võimalikke lepingust tulenevaid vaidlusi püüavad lepingu pooled lahendada

kohtuväliselt läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse

vaidlused Harju maakohtus.

Allkirjastatud digitaalselt