Teenistuse korraldamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Lisatud märkustesse.

24.10.2024 nr 1-4/24/5090

Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste

muutmise seadus (taastuvenergia direktiivi

muudatuste ülevõtmine)

Austatud koostööpartner

Esitame kooskõlastamiseks atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine). Kooskõlastamiseks on aega kolm

nädalat kirjal märgitud kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Vastavustabel

2. Eelnõu mõisted

3. Eelnõu rakendusaktid

4. Eelnõu

5. Seletuskiri

Hans Markus Kalmer, 6269120

[email protected]

1

Energiamajanduse korralduse seaduse

ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (EL 2023/2413) ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

vastavustabel

EL 2023/2413 EL 2023/2413

ülevõtmise

kohustus (jah,

ei, valikuline)

EL 2023/2413 sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Paragrahv,

lõige, punkt

Pealkiri

Artikkel 1

„taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia“ või

„taastuvenergia“ – taastuvatest

mittefossiilsetest allikatest pärit

energia, nimelt tuuleenergia,

päikeseenergia (päikese

soojusenergia ja fotoelektriliselt

saadud päikeseenergia),

geotermiline energia, osmootne

energia, ümbritseva keskkonna

energia, loodete, lainete ja muu

ookeanienergia, hüdroenergia ning

biomassist, prügilagaasist,

reoveepuhasti gaasist ja biogaasist

toodetud energia;

Jah § 2 p 265 EnKS

1a) „tööstuslik ümarpuit“ –

saepalgid, vineeripakud, paberipuit

(ümar või lõhutud), samuti kogu

muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv

ümarpuit, välja arvatud ümarpuit,

mille omadused, näiteks puuliik,

mõõtmed, kõverus ja okslikkus,

muudavad selle tööstuslikuks

kasutamiseks sobimatuks, mille

liikmesriigid on vastavalt

asjakohastele metsa- ja

Jah § 2 p 271 EnKS

2

turutingimustele kindlaks teinud ja

igakülgselt põhjendanud;

„summaarne energia lõpptarbimine“

– energiatooted, mida tarnitakse

energia saamise eesmärgil

tööstusele, transpordisektorile,

majapidamistele, teenuste-,

sealhulgas avalike teenuste

sektorile, põllumajandus-,

metsandus- ja kalandussektorile,

elektrienergia ja soojuse tarbimine

energiasektoris elektrienergia ja

soojuse tootmiseks ning elektri- ja

soojuskaod jaotamisel ja

ülekandmisel;“;

Jah § 2 p 263 EnKS

9a) „taastuvenergia eelisarendusala“

– konkreetne asukoht või ala

maismaal, meres või siseveekogus,

mille liikmesriik on määranud

taastuvenergiajaamade rajamiseks

kõige sobivamaks alaks;

Jah § 3215 lg 3 EnKS

9b) „päikeseenergiaseadmed“ –

seadmed, mis muundavad

päikeseenergia soojus- või

elektrienergiaks, eelkõige

päikesesoojusenergia seadmed ja

fotoelektriliselt saadava

päikeseenergia seadmed;

Jah § 2 p 268 EnKS

„„pakkumisvöönd“ – Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2019/943 ( 5 ) artikli 2 punktis

65 määratletud pakkumisvöönd;

Ei Ei ole tarvilik kohaldada. Pakkumisvöönd on sama mis hinnapiirkond ELTS-is.

14b) „uuenduslik

taastuvenergiatehnoloogia“ –

taastuvenergia tootmise tehnoloogia,

mis parandab võrreldavat

tipptasemel taastuvenergia

tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või

Jah § 321 lg 12 EnKS

3

muudab kasutatavaks veel täielikult

turustamata või selget riskitaset

hõlmava taastuvenergiatehnoloogia;

14c)

„nutiarvestisüsteem“ – Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2019/944 ( 6 ) artikli 2 punktis

23 määratletud nutiarvestisüsteem;

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS § 2 p 22 (nutiarvesti) ja ELTS § 3 p 12

(kauglugemisseade)

14d)

„laadimispunkt“ – Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1804 ( 7 ) artikli 2

punktis 48 määratletud

laadimispunkt;

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis ELTS § 3 p 131

14e) „turuosaline“ – määruse (EL)

2019/943 artikli 2 punktis 25

määratletud turuosaline;

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis.

ELTS § 5: „Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, energiakogukond, bilansihaldur ja

elektribörsi korraldaja.“

ELTS § 6 lg 1: „Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes

tegeleb elektrienergia:

1) tootmisega;

2) ülekandmisega;

3) jaotamisega;

4) agregeerimisega;

5) tarbimise juhtimisega;

6) salvestamisega;

7) müümisega või

8) ostmisega.“

ELTS § 7 lg 1: „Tootja on elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme

tootmisseadme abil.“

ELTS § 8 lg 1: „Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu

kaudu.“

ELTS § 8 lg 2: „Põhivõrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust

põhivõrgu kaudu.“

ELTS § 10: „Müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja.“

ELTS § 3 lg 12: „agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal

olla müüja või bilansihaldur“

ELTS § 3 lg 14: „aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib,

salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul

(edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb

omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et

selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;“

4

14f) „elektriturg“ – direktiivi (EL)

2019/944 artikli 2 punktis 9

määratletud elektriturg;

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. ELTS § 3 p 72

14g) „kodumajapidamistes

kasutatav aku“ – eraldiseisev aku,

mille nimimahutavus vastab

energiahulgale üle 2 kWh ja mis

sobib kodukeskkonnas

paigaldamiseks ja kasutamiseks;

Jah § 2 p 2 Kliimaministri

määrus „Akude

tootjatele esitatavad

nõuded“

14h) „elektrisõidukiaku“ – Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL)2023/1542 ( 8 ) artikli 3 lõike 1

punktis 14 määratletud

elektrisõidukiaku;

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. Määruse "Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele" § 3 p 119. Ei ole vajalik eraldi defineerida,

kuna mõiste on defineeritud siseriiklikus määruses.

Elektrisõidukitel on kahte tüüpi akud, üks nendest on veoaku. RED3 on eeldatavasti

mõeldud veoakut. Teisest ei ole mõtet rääkida, kuna see on sama nagu tavalise

mootorsõiduki aku.

14i) „tööstuslik patarei või aku“ –

määruse (EL) 2023/1542 artikli 3

lõike 1 punktis 13 määratletud

tööstuslik patarei või aku;

Jah § 2 p 3 Kliimaministri

määrus „Akude

tootjatele esitatavad

nõuded“

14j)

„seisukord“ – määruse (EL)

2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis

28 määratletud seisukord;

Jah § 3 p 37 ELTS

14k) „laetustase“ – määruse (EL)

2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis

27 määratletud laetustase;

Jah § 3 p 38 ELTS

14l) „võimsuse seadeväärtus“ –

akujuhtimissüsteemis olev

muutuvteave, mille alusel

määratakse kindlaks aku seisukorra

ja kasutuse optimeerimiseks vajalik

elektrilise võimsuse režiim, milles

aku peaks laadimise või

tühjendamise ajal optimaalselt

töötama;

Jah § 3 p 39 ELTS

14m) „nutilaadimine“ –

laadimistoiming, mille käigus

akusse suunatava elektrienergia

kogust kohandatakse elektroonilise

side kaudu saadud teabe alusel

Jah § 3 p 40 ELTS

5

dünaamiliselt;

14n) „reguleeriv asutus“ – määruse

(EL) 2019/943 artikli 2 punktis 2

määratletud reguleeriv asutus;

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. ELTS § 93 lg 1.

14o) „kahesuunaline laadimine“ –

määruse (EL) 2023/1804 artikli 2

punktis 11 määratletud

kahesuunaline laadimine;

Jah § 3 p 41 ELTS

14p) „tavalaadimispunkt“ – Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 37

määratletud tavalaadimispunkt;

Jah § 3 p 131 ELTS

14q) „taastuvenergia ostuleping“ –

leping, mille alusel füüsiline või

juriidiline isik lepib kokku

taastuvenergia ostmises otse tootjalt

ning mis hõlmab muu hulgas

taastuvelektri ostulepinguid (nagu

sätestatud ELTS-is) ning

taastuvatest energiaallikatest

toodetud kütte ja jahutuse

ostulepinguid;

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS § 2 p 262

„18a) „tööstussektor“ – majanduse

tegevusalade statistilise

klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C

ja F jakku ning J jao 63 ossa

liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu

on sätestatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EÜ) nr

1893/2006 (*5);

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis.

EMTAK 2008

B Mäetööstus

C Töötlev tööstus

F Ehitus

J 63 Infoalane tegevus

18b) „kasutamine muul otstarbel kui

energia saamiseks“ – kütuse

kasutamine toorainena tööstuslikus

protsessis, mitte energia tootmiseks;

Jah § 321 lg 5 EnKS

„22a) „taastuvkütused“ –

biokütused, vedelad biokütused,

biomasskütused ja muud kui

bioloogilist päritolu taastuvkütused;

Jah § 2 p 269 EnKS

6

22b) „energiatõhususe esikohale

seadmine“ – energiatõhususe

esikohale seadmine, nagu on

määratletud määruse (EL)

2018/1999 artikli 2 punktis 18;“;

Jah Võetakse üle koos direktiiviga (EU/2024/1275)

„36) „muud kui bioloogilist päritolu

taastuvkütused“ – vedelad ja

gaasilised kütused, milles sisalduv

energia pärineb muudest taastuvatest

energiaallikatest kui biomass;“;

Jah § 2 p 212 EnKS

44a) „istandik“ – määruse (EL)

2023/1115 ( 10 ) artikli 2 punktis 11

määratletud istandik;

Jah § 2 p 152 EnKS

44b) „osmootne energia“ – energia,

mis tekib looduslikult kahe

vedeliku, tavaliselt nagu magevee ja

soolase vee soolasisalduse

erinevusest;

Jah § 2 p 267 EnKS

44c) „süsteemi tõhusus“ –

energiatõhusate lahenduste

valimine, juhul kui need

võimaldavad ka kulutõhusat CO2

heite vähendamise suundumust,

lisapaindlikkust ja ressursside

tõhusat kasutamist;

Jah § 2 p 264 EnKS

44d) „samas asukohas paiknev

energiasalvesti“ – kombineeritud

energiasalvestusrajatis ja

taastuvenergiat tootev rajatis, mis on

ühendatud sama võrgu

juurdepääsupunkti;

Jah § 3216 lg 3 EnKS

44eg) „päikeseelektrisõiduk“ –

mootorsõiduk, mille jõuülekanne

sisaldab ainult mitteperifeerseid

elektriseadmeid energiamuundurina

koos elektrilise

energiasalvestussüsteemiga, mida

saab väljastpoolt laadida, ning mis

on varustatud sõidukisse

integreeritud päikesepaneelidega;

Jah § 2 p 262 EnKS

Artikkel 3

7

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia osakaal liidu

summaarses energia lõpptarbimises

on 2030. aastal vähemalt 42,5 %.

Liikmesriigid püüavad ühiselt

suurendada taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

osakaalu liidu summaarses energia

lõpptarbimises 2030. aastaks 45%-

ni.

Liikmesriigid seavad kavandatava

eesmärgi, et 2030. aastaks on uuest

taastuvenergia võimsusest vähemalt

5 % uuenduslik paigaldatud

taastuvenergia võimsus.“;

Jah § 321 lg 1 ja 11 EnKS EnKS § 321 lg 1: „Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti

riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest

lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse

summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Maantee- ja raudteetranspordis

kasutatud taastuvenergia moodustab vähemalt 14 protsenti kogu transpordisektoris

tarbitud energiast.“

Uuendusliku paigaldatud taastuvenergia võimsuse alla kvalifitseerub ELWINDi

projekt.

8

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid võtavad meetmeid

selle tagamiseks, et biomassist

toodetakse energiat viisil, mille

puhul biomassi tooraineturu

põhjendamatud moonutused ja

kahjulik mõju elurikkusele,

keskkonnale ja kliimale on

minimaalsed. Sel eesmärgil võtavad

nad arvesse direktiivi 2008/98/EÜ

artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiat

ning tagavad kaskaadkasutuse

põhimõtte kohaldamise,

keskendudes toetuskavadele ja

võttes nõuetekohaselt arvesse riikide

eripära.

Liikmesriigid kavandavad

biokütustest, vedelatest biokütustest

ja biomasskütustest toodetud energia

toetuskavad nii, et vältida

mittekestlike kasutusviiside

stimuleerimist ja

materjalisektoritega konkureerimise

moonutamist, eesmärgiga tagada

puitbiomassi kasutamine lähtuvalt

selle suurimast majanduslikust ja

keskkonnaga seotud lisaväärtusest

järgmises prioriteetsuse järjekorras:

a) puidupõhised tooted;

b) puidupõhiste toodete kasutusea

pikendamine;

c) korduskasutamine;

d) ringlussevõtt; e) bioenergia ning

f) kõrvaldamine;

Jah § 584 lg 4 ELTS

9

3a. Liikmesriigid võivad teha lõikes

3 osutatud kaskaadkasutuse

põhimõttest erandeid, lähtudes

vajadusest tagada

energiavarustuskindlus.

Liikmesriigid võivad

kaskaadkasutuse põhimõttest

erandeid teha juhul, kui kohalik

tööstus ei ole kvantitatiivselt või

tehniliselt võimeline kasutama

metsa biomassi energia tootmisest

suurema majandusliku ja

keskkonnaalase lisaväärtuse

loomiseks, kui lähteained on

järgmist päritolu :

a) vajalik metsamajandustegevus,

mille eesmärk on tagada

kommertskasutusele eelnev

harvendamine või kooskõlas

siseriiklikue õigusegaaktide

järgimine metsa- või

maastikutulekahjude ennetamiseks

suure riskiga piirkondades;

b) sanitaarraie pärast

dokumenteeritud looduslikke

häiringuid; või

c) sellise puidu raie, mille omadused

kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei

sobi.

Jah § 584 lg 5 ELTS

3b. Mitte rohkem kui üks kord

aastas esitavad liikmesriigid

komisjonile kokkuvõtte esimeses

lõiguslõikes 3a osutatud

kaskaadkasutuse põhimõtte

kohaldamisest tehtavatest eranditest,

selliste erandite põhjendused ja

geograafilise asukoha, kus neid

kohaldatakse. Komisjon avalikustab

saadud teated ja võib mistahes

sellise teatenende kohta avaldada

avaliku arvamuse.

Ei Uusi toetusskeeme biomassile ei looda. Seega pole tarvidust teha ka erandeid.

10

3c. Liikmesriigid ei anna otsest

rahalist toetust

a) saepalkide, vineeripakkude,

tööstusliku ümarpuidu, kändude ja

juurte kasutamiseks energia

tootmiseks;

b) jäätmete põletamise teel

taastuvenergia tootmiseks,

väljaarvatud juhul kui direktiivis

2008/98/EÜ sätestatud liigiti

kogumise kohustus on täidetud.

Jah § 584 lg 4 2 ELTS b punkt sisaldub juba Eesti õigussüsteemis ELTS § 591 lõige 2 p 8

3d. Erandina lõikest 3 ei anna

liikmesriigid metsa biomassist

elektrienergia tootmiseks uut toetust

ega pikenda mis tahes muu toetuse

andmist üksnes elektrienergiat

tootvates käitistes, välja arvatud

juhul, kui selline elektrienergia

vastab vähemalt ühele järgmistest

tingimustest:

a) seda toodetakse piirkonnas, mis

on tahketest fossiilkütustest

sõltuvuse tõttu kindlaks määratud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1056* kohaselt

kehtestatud õiglase ülemineku

territoriaalses kavas, ning see vastab

kõnealuse direktiivi artikli 29 lõikes

11 sätestatud asjakohastele nõuetele;

b) selle tootmisel kasutatakse

biomassist tekkinud CO2 kogumist

ja säilitamist ning see vastab artikli

29 lõike 11 teises lõigus sätestatud

nõuetele;

c) seda toodetakse EL toimimise

lepingu artiklis 349 osutatud

äärepoolseimas piirkonnas piiratud

aja jooksul ja eesmärgiga vähendada

metsa biomassi kasutamist nii palju

kui võimalik, ilma et see mõjutaks

ohutu ja turvalise energia

kättesaadavust. Komisjon esitab

avalikustab 2027. aastaks aruande

Jah § 584 lg 6 ELTS Eestis kõik CHP. Ei ole ühtegi ainult elektrit tootvat ja metsa biomassi kasutavat

jaama.

Uusi toetuseid ei anta ega pikendata.

11

liikmesriikide biomassi

toetuskavade mõju kohta, käsitledes

muu hulgas elurikkust, kliimat ja

keskkonda ning võimalikke

turumoonutusi, ning hindab

võimalust seada lisapiiranguid

metsa biomassiga seotud

toetuskavade suhtes.

c) lisatakse järgmine lõige 4 a:

„4a. Liikmesriigid loovad

raamistiku, mis võib hõlmata

toetuskavu ja taastuvelektri

ostulepingute kasutuselevõtu

soodustamise meetmeid ning

võimaldab taastuvelektri

kasutamisel jõuda määruse (EL)

2018/1999 artikli 4 punkti a

alapunktis 2 osutatud kavandatavale

trajektoorile vastavas tempos

tasemeni, mis vastab käesoleva

artikli lõikes 2 osutatud

liikmesriikide riiklikule panusele.

Eelkõige keskendutakse selles

raamistikus olemasolevatele

takistustele taastuvelektri suure

osakaalu saavutamisel, sealhulgas

loamenetluste ning vajaliku

ülekandejaotus- ja salvestustaristu,

sealhulgas samas asukohas

paiknevate salvestusrajatiste

arendamisega seotud takistustele.

Selle raamistiku kavandamisel

võtavad liikmesriigid arvesse, kui

palju on vaja taastuvelektrit juurde

toota, et rahuldada nõudlust

transpordi-, tööstus-, ehitus- ning

kütte- ja jahutussektoris ning muud

kui bioloogilist päritolu

taastuvkütuste tootmiseks.

Liikmesriigid võivad lisada

raamistiku raames võetavate

poliitika- ja muude meetmete

kokkuvõtte ning nende rakendamise

Jah Arvestatakse ENMAKis, Eleringi varustuskindluse analüüsis „Study

to determine Estonian electricity demand scenarios, 20/09/2022, Elering“.

Uuringu alusel vaadatakse üle tarbimise vajadus taastuvenergias kategooriate lõikes.

12

hinnangu oma määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt

esitatud lõimitud riiklikesse energia-

ja kliimakavadesse ning kõnealuse

määruse artikli 17 kohaselt esitatud

lõimitud riiklikesse energia- ja

kliimaalastesse eduaruannetesse.

Artikkel 7

a) lõike 1 teine lõik asendatakse

järgmisega:

„Esimese lõigu punkti a, b või c

puhul võetakse taastuvatest

energiaallikatest toodetud gaasi ja

elektrienergiat taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

summaarse lõpptarbimise

arvutamisel arvesse vaid üks kord.

Muud kui bioloogilist päritolu

taastuvkütustest toodetud energia

võetakse arvesse sektoris, kus seda

tarbitakse: elektrisektoris, kütte- ja

jahutussektoris või

transpordisektoris. Ilma et see

piiraks teise lõigu kohaldamist,

võivad liikmesriigid spetsiaalse

koostöölepingu kaudu kokku

leppida, et ühes liikmesriigis

tarbitavad muud kui bioloogilist

päritolu taastuvkütused võetakse

täiel määral või osaliselt arvesse

selle liikmesriigi taastuvenergia

summaarses lõpptarbimises, kus

need kütused toodeti. Selleks et

jälgida, et samu muud kui

bioloogilist päritolu taastuvkütuseid

ei võetaks arvesse nii selles

liikmesriigis, kus neid toodetakse,

kui ka liikmesriigis, kus neid

tarbitakse, ning registreerida arvesse

võetud summa, teavitavad

liikmesriigid komisjoni igast

sellisest koostöölepingust.

Jah § 322 lg 3 EnKS

13

Koostööleping peab sisaldama

muud kui bioloogilist päritolu

taastuvkütuste kogust, mida

arvestatakse tervikuna ja iga

liikmesriigi kohta, ning kuupäeva,

mil koostööleping hakkab

toimima.“;

b) lõike 2 esimene lõik asendatakse

järgmisega:

„Lõike 1 esimese lõigu punkti a

kohaldamisel arvutatakse

taastuvatest energiaallikatest

toodetud elektrienergia summaarne

lõpptarbimine liikmesriigis

taastuvatest energiaallikatest

toodetud elektrienergia kogusena,

mis hõlmab elektrienergiat, mille on

tootnud oma tarbeks toodetud

taastuvenergia tarbijad ja

taastuvenergiakogukonnad, ning

muud kui bioloogilist päritolu

taastuvkütustest toodetud

elektrienergiat, ei hõlma aga

eelnevalt kõrgemale pumbatud vett

kasutavates pumpelektrijaamades

toodetud elektrienergiat ega muud

kui bioloogilist päritolu

taastuvkütuste tootmiseks kasutatud

elektrienergiat.“;

Jah § 322 lg 4 EnKS

c) lõike 4 punkt a asendatakse

järgmisega:

„a) taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia lõpptarbimine

transpordisektoris arvutatakse kõiki

selles sektoris tarbitud biokütuseid,

biogaasi ja muud kui bioloogilist

päritolu taastuvkütuseid hõlmava

summana. See hõlmab

taastuvkütuseid, mida tarnitakse

rahvusvahelistesse

merepunkrivarudesse.“.

Jah § 324 lg 1 EnKS

14

Artikkel 9

a) lisatakse lõige 1 järgmine lõige:

„1a. Iga liikmesriik lepib 31.

detsembriks 2025 ühe või mitme

teise liikmesriigiga kokku

taastuvenergia tootmise

ühisprojektide koostööraamistiku

loomises järgmiselt:

a) liikmesriigid püüavad 31.

detsembriks 2030 leppida kokku

vähemalt kahe ühisprojekti

loomises;

b) liikmesriigid, kelle aastane

elektritarbimine on suurem kui 100

TWh, püüavad 31. detsembriks

2033 leppida kokku ka kolmanda

ühisprojekti loomises.

Ühiste avamereprojektide

kindlaksmääramine peab olema

sidus vajadustega, mis on kindlaks

tehtud kõrgetasemelistes

strateegilistes lõimitud

avamerevõrgu arengukavades iga

merepiirkonna kohta ja määruse

(EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1

punktis b viidatud kogu liitu

hõlmava võrgu kümneaastases

arengukavas, kuid ei pruugi nende

vajadustega piirduda ning sellesse

võib kaasata kohalikke ja

piirkondlikke omavalitsusi ning

eraettevõtjaid. Liikmesriigid teevad

tööd selle nimel, et saavutada

ühisprojektide kulude ja tulude

õiglane jaotus. Selleks võtavad

liikmesriigid asjakohastes

koostöölepingutes arvesse kõiki

ühisprojektiga seotud kulusid ja

tulusid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni

koostöölepingutest, sealhulgas

kuupäevast, mil ühisprojektid

Jah Tuuleparkidega seotud projekte, mis kvalifitseeruvad selle alla on juba kaks tükki. B

punkt Eestile ei rakendu, on sõlmitud MoU Elwind kohta. Loode-Penuja projekt on

saanud CB-RES listi https://cinea.ec.europa.eu/news-events/news/cef-energy-two-

new-projects-obtain-status-join-cb-res-list-2023-09-19_en. Ühishuviprojektid

Soomega ja Lätiga.

15

eeldatavalt käivitatakse. Asjaomaste

liikmesriikide puhul sobivad

esimeses lõigus osutatud kohustuste

täitmiseks komisjoni

rakendusmäärusega (EL)

2020/1294* loodud liidu

taastuvenergia

rahastamismehhanismi raames

liikmesriikide panustest

rahastatavad projektid.

„7a. Iga merepiirkonna avamere

taastuvenergia tootmise kavandatud

eesmärkide alusel, mis on kindlaks

määratud kooskõlas määruse (EL)

2022/869 artikliga 14, avaldavad

asjaomased liikmesriigid teabe

avamere taastuvenergia mahtude

kohta, mida nad kavandavad

hangete kaudu saavutada, võttes

arvesse võrgutaristu tehnilist ja

majanduslikku teostatavust ning

juba toimuvat tegevust.

Liikmesriigid püüavad eraldada

avamere taastuvenergia projektidele

oma mereala ruumilistes

planeeringutes ruumi, võttes arvesse

mõjutatud piirkondades juba

toimuvat tegevust. Et hõlbustada

avamere taastuvenergia

ühisprojektidele lubade andmist,

vähendavad liikmesriigid

loamenetluse keerukust ning

suurendavad selle tõhusust ja

läbipaistvust ning tõhustavad

omavahelist koostööd, kui see on

asjakohane, luues ühtse

kontaktpunkti. Selleks et suurendada

üldsuse heakskiitu, võivad

liikmesriigid kaasata avamere

taastuvenergia ühistesse

projektidesse ka

taastuvenergiakogukondi.“.

Jah Hiiu ja Pärnu planeeringud enne 2022. aastat.

Eesti Merealaplaneering aastal 2022.

Kontaktpunkt merel TTJA näol (EhS)

16

Artikkel 15

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse

järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et kõik

loa-, sertifitseerimis- ja

litsentsimismenetlusi käsitlevad

riigisisesed õigusnormid, mida

kohaldatakse taastuvatest

energiaallikatest elektri-, soojus- või

jahutusenergia tootmisega

tegelevate ettevõtete ning nendega

seotud ülekande- ja jaotusvõrkude

suhtes, protsesside suhtes, millega

biomass muundatakse biokütuseks,

vedelaks biokütuseks,

biomasskütuseks või muudeks

energiatoodeteks, ning muude kui

bioloogilise päritoluga

taastuvkütuste suhtes, on

proportsionaalsed ja vajalikud ning

aitavad rakendada energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet.“;

Jah Võetakse üle koos direktiiviga (EU/2024/1275)

b) lõiked 2 ja 3 asendatakse

järgmisega:

„2. Liikmesriigid määravad selgelt

kindlaks kõik tehnilised kirjeldused,

millele taastuvenergiaseadmed ja -

süsteemid peavad vastama, et

võimaldada toetuskavadest kasu

saada ja olla riigihangeteks

kõlbulikud. Harmoneeritud

standardite või Euroopa standardite,

sealhulgas Euroopa

standardiorganisatsioonide

kehtestatud tehniliste

võrdlussüsteemide olemasolu korral

lähtutakse kõnealuste tehniliste

kirjelduste puhul nendest

standarditest. Eelistatult kasutatakse

harmoneeritud standardeid, mille

viited on Euroopa liidu

õigusnormide, sealhulgas näiteks

Ei Olemas kehtivas ELTS § 108.

Elektrisüsteemi varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded tootmisseadmetele ja

lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks

kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga on sätestatud võrgueeskirjas:

Võrgueeskiri § 1 lg 1, § 2, § 18, § 26, § 261, § 27 lg 4

17

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2017/1369* või ja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/125/EÜ**

toetamiseks avaldatud Euroopa

Liidu Teatajas. Nende puudumisel

kasutatakse muid harmoneeritud

standardeid või Euroopa standardeid

sellises järjekorras. Tehniliste

kirjeldustega ei nähta ette seadmete

ja süsteemide sertifitseerimise

asukohta ning need ei tohi takistada

siseturu nõuetekohast toimimist."

2a. Liikmesriigid edendavad pädeva

asutuse järelevalve all uuenduslike

taastuvenergiatehnoloogiate

testimist, et toota, jagada ja

salvestada taastuvenergiat

katseprojektide raames reaalses

keskkonnas ja piiratud aja jooksul

kooskõlas kohaldatavate liidu

õigusaktidega ja võttes asjakohaseid

kaitsemeetmeid, et tagada

energiasüsteemi turvaline toimimine

ja vältida ebaproportsionaalset mõju

siseturu toimimisele.“;

Jah Kirjas REKK-is.

18

„3. Liikmesriigid tagavad, et nende

pädevad asutused riigi, piirkonna ja

kohalikul tasandil lisavad

linnataristu, tööstus-, kaubandus- ja

elamupiirkondade ning energia- ja

transporditaristu, sealhulgas elektri-,

kaugkütte- ja kaugjahutus-, gaasi- ja

alternatiivkütusevõrkude

planeerimisel, sealhulgas esialgsel

ruumilisel planeerimisel,

projekteerimisel, ehitamisel ja

renoveerimisel, sätted

taastuvenergia, sealhulgas

omatarbeks ja

taastuvenergiakogukondade

toodetud taastuvenergia lõimimise ja

kasutuselevõtu ning vältimatult

tekkiva heitsoojus- ja

heitjahutusenergia kasutamise kohta.

Eelkõige ergutavad liikmesriigid

kohalikke ja piirkondlikke

haldusasutusi lisama taastuvatest

energiaallikatest toodetava kütte ja

jahutuse asjakohasel juhul

linnataristu planeerimisse ning

konsulteerima võrguettevõtjatega, et

kajastada energiatõhususe ja

tarbimiskaja programmide ning

omatarbeks toodetud taastuvenergia

tarbimist ja

taastuvenergiakogukondi käsitlevate

konkreetsete sätete mõju ettevõtjate

taristu arendamise kavadele.

Jah Juba sisaldub Eesti õigusruumis (EnKs §5 lg 10). Lisaks PlanS §12 lg 3. Lisaks

korraldatakse Eestis elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks näiteks iga-aastaselt üleriiklik

energiasäästunädalat ning tehakse tihedat koostööd erialaliitudega. Lisaks viib MKM

ja SA KredEx läbi mitmeid kampaaniaid ja ka seminare (näiteks seminar „Praktiliselt

liginullenergia- ja energiatõhusatest hoonetest“). Maksu- ja Tolliamet jagab teavet

eluaseme renoveerimiseks võetud laenude intresside tulumaksust vabastamise kohta

oma veebilehel ning täiendavalt on energiaettevõtted välja arendanud tarbijatele

suunatud erinevad teabekeskkonnad.

Ühtlasi hoonefondiga seonduv sisaldub ehitusseadustiku vastavates sätetes ning

hoonete energiatõhususe miinimumnõuetes. Planeeringutega seonduva osas tegi MKM

ettepaneku täiendada Rahandusministeeriumil Planeerimisseaduse § 12 lõiget 3.

c) lõiked 4 ja 7 jäetakse välja; Jah -

19

d) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Liikmesriigid hindavad

pikaajaliste taastuvenergia

ostulepingutega seotud

regulatiivseid ja haldustõkkeid ning

kõrvaldavad selliste lepingute

kasutuselevõttu takistavad

põhjendamatud tõkked ja edendavad

selliste lepingute kasutuselevõttu,

analüüsides sel eesmärgil muu

hulgas võimalusi vähendada

nendega seotud rahalisi riske,

eelkõige krediiditagatiste

kasutamise kaudu. Liikmesriigid

tagavad, et nende lepingute suhtes ei

kohaldata ebaproportsionaalseid või

diskrimineerivaid menetlusi ega

tasusid ning et taastuvenergia

ostulepinguga saab taastuvenergia

ostjale üle kanda kõik asjaomased

päritolutagatised.

Liikmesriigid kirjeldavad oma

poliitikat ja meetmeid, millega

edendatakse taastuvenergia

ostulepingute kasutuselevõttu,

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohaselt esitatud lõimitud

riiklikes energia- ja kliimakavades

ning nimetatud määruse artikli 17

kohaselt esitatud lõimitud riiklikes

energia- ja kliimaalastes

eduaruannetes. Liikmesriigid

esitavad kõnealustes aruannetes ka

andmed taastuvenergia

ostulepingutega kaetud toodetud

taastuvelektri kohta. Pärast esimeses

lõigus kohast osutatud hindamist

analüüsib komisjon pikaajaliste

energiaostulepingute ja eelkõige

piiriüleste taastuvenergia

ostulepingute kasutuselevõtu

takistusi ning annab välja suunised

nende takistuste kõrvaldamiseks.

Jah Juba sisaldub Eesti õigusruumis, ELTS § 93 lg 6 p 91

20

9. Komisjon kaalub hiljemalt 21.

novembriks 2025, kas on vaja võtta

lisameetmeid, et toetada liikmesriike

käesolevas direktiivis sätestatud

loamenetluse rakendamisel, töötades

muu hulgas välja soovituslikud

peamised tulemusnäitajad.

Ei -

Artikkel 15a

1. Liikmesriigid määravad kindlaks

hoonesektoris taastuvenergia

tootmise ja kasutamise

edendamiseks kohapeal või

lähikonnas toodetud või võrgust

võetud taastuvenergia kavandatud

riikliku osakaalu energia

lõpptarbimises nende hoonesektoris

aastal 2030; see eesmärk peab olema

kooskõlas kavandatud eesmärgiga,

et liidu hoonesektoris on 2030.

aastal taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia osakaal vähemalt

49 % energia lõpptarbimisest

hoonetes. Liikmesriigid esitavad

oma kavandatud riikliku osakaalu

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohaselt esitatud lõimitud

riiklikes energia- ja kliimakavades

ning samuti teabe selle kohta, kuidas

nad kavatsevad selle saavutada.

Jah Kirjeldatud REKKis

2. Liikmesriigid võivad lõikes 1

osutatud soovitusliku riikliku

osakaalu saavutamiseks arvestada

selle hulka kuni 20 % heitsoojus- ja

heitjahutusenergiat. Kui nad

otsustavad seda teha, suurendatakse

kavandatud riiklikku osakaalu poole

võrra kasutatud heitsoojus- ja

heitjahutusenergia protsendimäärast,

mida osakaalu saavutamiseks

arvesse võetakse.

Valikuline Ei võta üle

21

3. Liikmesriigid lisavad oma

riigisisestesse õigusaktidesse ja

ehitusalastesse eeskirjadesse ning

kui see on kohaldatav, oma

toetuskavadesse asjakohased

meetmed taastuvatest

energiaallikatest kohapeal või

lähikonnas toodetud ja võrgust

võetava taastuvelektrienergia ning

soojus- ja jahutusenergia osakaalu

suurendamiseks hoonefondis.

Sellised meetmed võivad hõlmata

riiklikke meetmeid seoses oma

tarbeks toodetud taastuvenergia

olulise suurendamise,

taastuvenergiakogukondade,

kohapeal energia salvestamise, nuti-

ja kahesuunalise laadimise ja muude

paindlikkusteenustega, nagu

tarbimiskaja, millele lisandub

energiatõhususe suurendamine

koostootmise ja põhjaliku

renoveerimise abil, mis suurendab

liginullenergiahoonete ja hoonete

arvu, mis lähevad kaugemale

direktiivi 2010/31/EL artiklis

sätestatud energiatõhususe

miinimumnõuetest. Lõikes 1

sätestatud taastuvate energiaallikate

kavandatud osakaalu saavutamiseks

kehtestavad liikmesriigid kooskõlas

direktiiviga 2010/31/EL kui see on

majanduslikult, tehniliselt ja

funktsionaalselt teostatav, oma

riigisiseste õigusaktide ja

ehitusalaste reeglitega ning kui see

on kohaldatav, oma toetuskavade

või muude samaväärse mõjuga

meetmetega nõuded uutes hoonetes

ja olemasolevates põhjalikult

renoveeritavates või küttesüsteemi

uuendamist vajavates hoonetes

kasutatava taastuvatest

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis.

EhS § 2 lg 5 ja § 65 lg 3.

EIM määrus nr 63 §6 lg3 „Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa

2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektri

tootmist taastuvast energiaallikast.“ Säte jõustub 1.03.2025

Tõhusa kaugkütte ja -kaugjuhutusega liitumine on soodustatud energiatõhususe

miinimumnõuetele vastavuse tõendamise metoodikas läbi kaalumistegurite EIM

määrus nr 63 § 9 lg 1.

MTM määrus nr 81 § 6. Toetatavad tegevused.

Lg 71 „ hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu

piirides“;

lg 10 „ Lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja

paigaldamine“

MTM määrus nr 13 § 2. Toetuse andmise eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad lg 1

p 3 „taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine“

§ 6. Toetatavad tegevused lg 11 „lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike

seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd“;

Lg 1 p 16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd

kinnistu piirides;

Lg 2 p 1) gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme

asendamine lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega;

lg 2 p 2) korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga.

KliM määrus nr 25 § 2 Toetuse eesmärk ja saavutatav tulemus lg 4 soodustada

taastuvenergia kasutuselevõttu.

MTM määrus nr 99 „Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide

uuendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“

22

energiaallikatest kohapeal või

lähikonnas toodetud ja võrgust

võetava energia miinimummäärade

kohta. Liikmesriigid võimaldavad

nendele miinimummääradele

vastavuse saavutamiseks muu

hulgas kasutada tõhusat kaugkütet ja

-jahutust.

Olemasolevate hoonete puhul

kohaldatakse esimest lõiku

relvajõudude suhtes vaid sellises

ulatuses, et see ei lähe vastuollu

relvajõudude tegevuse laadi ja

põhieesmärgiga, ning ei kohaldata

materjali puhul, mida kasutatakse

üksnes sõjalisel otstarbel.

4. Liikmesriigid tagavad vastavalt

direktiivi 2010/31/EL artiklile 9 ja

direktiivi 2012/27/EL artiklile 5, et

riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi

üldkasutatavad hooned on

kasutatava taastuvenergia osakaalu

poolest eeskujuks. Liikmesriigid

võivad selle kohustuse täitmiseks

muu hulgas ette näha, et kolmandad

isikud kasutavad üldkasutatavate või

korraga nii era- kui ka üldkasutuses

olevate hoonete katuseid

taastuvatest energiaallikatest

energiat tootvate seadmete

paigaldamiseks.

Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (EnKS § 5-6, EhS §65, Majandus- ja taristu ministri

määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“). Lisaks on välja töötatud

erinevad meetmed: Riigihalduse ministri määrus nr 10 „Keskvalitsuse hoonete

energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ ja Riigihalduse

ministri määrus nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete

energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete

rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“

Avaliku sektori vabatahtlik keskne hankija elektrienergiale on Riigi Kinnisvara AS

(RKAS). Riigi Kinnisvara AS sai ülesande läbi viia kõikide valitsemisalade jaoks

taastuvelektri ühishange, et panustada eesmärki avaliku sektori järkjärguliseks

üleminekuks taastuvenergia tarbimisele. Hankega viiakse ligi 50% avaliku sektori

tarbimisest (keskvalitsus) taastuvenergiale. Hanke (Rohehange) tulemusena

fikseeritakse 10 aastase lepingu ja fikseeritud hinnaga taastuvenergia kasutamine

avalikus sektoris. (Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 - REKK2030)

EnKS §5

5. Kui seda peetakse asjakohaseks,

võivad liikmesriigid edendada

ehitussektoris kohalike

ametiasutuste ja

taastuvenergiakogukondade vahelist

koostööd, eelkõige riigihangete

kasutamise kaudu.

Jah Rahandusministeeriumil on koostatud keskkonnahoidlik riigihangete strateegia:

„Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted“ 2023 a. Keskkonnahoidlik

riigihange – on tavapärane avaliku sektori läbiviidud hange, mille puhul võetakse

arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Keskkonnahoidliku riigihanke

strateegiliste ootuste kaudu panustatakse ka Taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery

and Resilience Plan’I - RRP) kaudu energeetikasse ja energiatõhususse. Riigihanked

osalevad energeetikasektoris tehtavates soetustes ning strateegiliste ootuste mõjud

ulatuvad ka energeetikasektorisse. Energiatõhusus on üks riigi prioriteete, mis tuleb

strateegia järgi integreerida riigi ostupoliitikasse läbi keskkonnahoidlike riigihangete ja

energiatõhusate lahenduste eelistamise hankeprotsessides.

23

6. Lõikes 1 sätestatud taastuvenergia

kavandatud osakaalu saavutamiseks

edendavad liikmesriigid

taastuvenergiapõhiste kütte- ja

jahutussüsteemide ja -seadmete

kasutamist ning võivad edendada

uuenduslikku tehnoloogiat, näiteks

arukaid ja taastuvenergiapõhiseid

elektrifitseeritud kütte- ja

jahutussüsteeme ja -seadmeid, mida

täiendatakse hoonete

energiatarbimise aruka juhtimisega,

kui see on kohaldatav. Sel otstarbel

kasutavad liikmesriigid kõiki

asjakohaseid meetmeid, vahendeid

ja stiimuleid, sealhulgas määruse

(EL) 2017/1369 alusel välja töötatud

energiamärgiseid, direktiivi

2010/31/EL artikli 11 kohaseid

energiatõhususe sertifikaate ja muid

asjakohaseid liidu või riigi tasandil

välja töötatud sertifikaate või

standardeid, ning tagavad piisava

teabe ja nõu andmise äärmiselt

energiatõhusate

taastuvenergiapõhiste alternatiivide

kohta, samuti olemasolevate

rahastamisvahendite ja stiimulite

kohta, millega edendatakse vanade

küttesüsteemide kiiremat asendamist

ja üha ulatuslikumat

taastuvenergiapõhistele lahendustele

üleminekut.

Ei Juba sisaldub meie õigusruumis (EhS §66-68, Majandus- ja taristuministri määrus nr

36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“

Tõhusa kaugkütte ja -kaugjuhutusega liitumine on soodustatud energiatõhususe

miinimumnõuetele vastavuse tõendamise metoodikas läbi kaalumistegurite EIM

määrus nr 63 § 9 lg 1.

Eesti hoonete energiatõhususe regulatsioon on tehnoloogianeutraalne ja

sooritusvõimepõhine („tark hoone“). Energiatõhususe määrustes (MTM määrus nr 63,

MTM määrus nr 36, MTM määrus nr 58) toodud metoodika on tehnoloogianeutraalne

ja uuenduslikule tehnoloogiale avatud. Määrused võimaldavad kasutada uuenduslikke

„tarku“ energiatõhususmeetmeid sh taastuvenergial põhinevat kütet ja jahutust.

Ainsaks eelduseks on dünaamiliste simulatsiooni-tarkvarade võimekus innovaatilisi

meetmeid mudeldada.

Toetusmeetmed

Kõigi toetusmeetmete puhul on toetatav taastuvenergia tootmisseadmete soetamine ja

paigaldamine.

Korterelamutele:

MTM määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine, Ida-Viru maakonda

suunatud, RRFist rahastatav, avatud 2024 aasta alguses;

MTM määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuste tingimused“, üleriigiline,

SF 21+ raha, uus voor 2024 avaneb keskel;

ÕÜFist rahastatav Ida-Viru tervikliku rekonstrueerimise meede on alles

väljatöötamisel, rahad aastani 2026 (k.a).

Väikeelamutele:

Väikeelamutele valmistatakse ette uut toetusmeedet RRFist, avaneb märtsis 2024.

Lisaks elamute toetusmeede liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamiseks: MTM määrus nr 47 „Elamute liitumise

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“14.08.2023.

One-stop-shop energiatõhususe teemadel (Kredex, TREA, MAK-id)

www.hoiamekokku.ee

24

www.energiatalgud.ee

Artikkel 15b

1. Hiljemalt 21. maiks 2025

kaardistavad liikmesriigid

kooskõlastatult taastuvenergia

kasutuselevõtuks oma territooriumil,

et teha kindlaks oma riigi

potentsiaal ning olemasolevad

maapealsed, maa-alused mere- ja

siseveealad, mis on vajalikud

taastuvenergiajaamade rajamiseks

ning nendega seotud taristu jaoks,

näiteks võrgu- ja salvestusrajatised,

sealhulgas soojusenergia

salvestamiseks, mis on vajalikud, et

anda vähemalt oma riiklik panus

käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1

sätestatud 2030. aastaks seatud liidu

üldise taastuvenergiaeesmärgi

saavutamisse. Liikmesriigid võivad

sel eesmärgil kasutada

olemasolevaid ruumilise

planeerimise dokumente või

planeeringuid või neile tugineda,

sealhulgas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/89/EL ( 16

) kohaselt koostatud mereruumi

planeeringud. Liikmesriigid

tagavad, et vajalike alade

kaardistamisel kooskõlastatakse

seda asjakohasel juhul kõigi

asjaomaste riiklike, piirkondlike ja

kohalike asutuste ning üksustega,

sealhulgas võrguettevõtjatega.

Liikmesriigid tagavad, et sellised

alad, sealhulgas olemasolevad

taastuvenergiajaamad ja

koostöömehhanismid, on vastavuses

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohaselt esitatud riiklikes

energia- ja kliimakavades

Jah § 3215 lg 2 ja §

401

EnKS

25

taastuvenergiatehnoloogiate kaupa

esitatud eeldatavate trajektooride ja

kavandatud ülesseatud

koguvõimsusega.

26

2. Lõikes 1 osutatud alade

kindlakstegemiseks võtavad

liikmesriigid eelkõige arvesse

järgmist:

a) taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia kättesaadavus ning

eri liiki tehnoloogia potentsiaal

taastuvenergia tootmiseks

maapealsetel, maa-alustel, mere- ja

siseveealadel;

b) prognoositav energianõudlus,

võttes arvesse aktiivse tarbimiskaja

potentsiaalset paindlikkust,

oodatavat energiatõhususe kasvu ja

energiasüsteemide lõimitust;

c) asjakohase energiataristu,

sealhulgas võrkude, salvestus- ja

muude paindlikkusvahendite

olemasolu või sellise võrgutaristu ja

salvestusvahendite rajamise või

uuendamise potentsiaal.

Jah § 3215 EnKS Kajastatud seletuskirjas.

3. Liikmesriigid soosivad lõikes 1

osutatud alade mitmeotstarbelist

kasutust. Taastuvenergiaprojektid

peavad olema kooskõlas nende

alade olemasolevate

kasutusviisidega.

Jah § 3215 EnKS Kajastatud seletuskirjad.

4. Liikmesriigid vaatavad käesoleva

artikli lõikes 1 osutatud alad

korrapäraselt läbi ja ajakohastavad

neid eelkõige määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt

esitatud riiklike kliima- ja

energiakavade ajakohastamise

raames.

Jah § 3215 EnKS Kajastatud seletuskirjas

Artikkel 15c

27

1. Hiljemalt 21. veebruariks 2026

tagavad liikmesriigid, et pädevad

asutused võtavad vastu ühe või mitu

kava, millega määratakse artikli 15b

lõikes 1 osutatud alade alarühmaks

taastuvenergia eelisarendusalad üht

või mitut liiki taastuvate

energiaallikate jaoks. Liikmesriigid

võivad välja jätta biomassi

põletavad jaamad ja

hüdroelektrijaamad. Nendes kavades

pädevad asutused

a)

määravad piisavalt homogeensed

maismaa-, sisevee- ja merealad, kus

konkreetset liiki taastuva

energiaallika kasutuselevõtt ei

avalda eeldatavasti olulist

keskkonnamõju, võttes arvesse

valitud ala eripära, järgmiselt:

i)

eelistavad tehis- ja ehitatud pindu,

nagu hoonete katused ja fassaadid,

transporditaristu ja selle vahetu

ümbrus, parkimisalad,

põllumajandusettevõtted, prügilad,

tööstuspiirkonnad, kaevandused,

tehissiseveekogud, -järved või -

veehoidlad ning asjakohasel juhul

asulareoveepuhastid, samuti

degradeerunud maa, mis ei ole

põllumajanduses kasutatav;

ii)

jätavad välja Natura 2000 alad ja

riiklike looduse ja elurikkuse kaitse

kavadega kindlaks määratud alad,

peamised linnurändeteed ja

mereimetajate rändeteed ning muud

tundlikkuskaartide ja punktis iii

osutatud vahendite alusel kindlaks

tehtud alad, välja arvatud nendel

Jah § 3215 EnKS

28

aladel asuvad tehis- ja ehitatud

pinnad, nagu katused, parkimisalad

või transporditaristu;

iii)

kasutavad kõiki asjakohaseid ja

proportsionaalseid vahendeid ja

andmestikke, sealhulgas eluslooduse

tundlikkuse kaardistamist, et teha

kindlaks alad, kus

taastuvenergiajaamad ei avaldaks

olulist keskkonnamõju, võttes

seejuures arvesse andmeid, mis on

kättesaadavad seoses sidusa Natura

2000 võrgustiku arendamisega, nii

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ( 17

) kohaste elupaigatüüpide ja liikide

kui ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (

18 ) alusel kaitstud lindude ja alade

puhul;

29

b)

kehtestavad taastuvenergia

eelisarendusalasid käsitlevad

asjakohased reeglid, sealhulgas

tulemuslike leevendusmeetmete

kohta, mida tuleb võtta

taastuvenergiajaamade ja samas

asukohas paiknevate

energiasalvestite ning selliste

taastuvenergiajaamade ja salvestite

võrguga ühendamiseks vajalike

vahendite rajamiseks, et vältida

võimalikku kahjulikku

keskkonnamõju, või kui see ei ole

võimalik, siis seda märkimisväärselt

vähendada, tagades asjakohaste

leevendusmeetmete

proportsionaalse ja aegsa

kohaldamise, et tagada direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 2 ja

artikli 12 lõikes 1, direktiivi

2009/147/EMÜ artiklis 5 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2000/60/EÜ ( 19 ) artikli 4

lõike 1 punkti a alapunktis i

sätestatud kohustuste täitmine ning

vältida seisundi halvenemist ja

saavutada hea ökoloogiline seisund

või hea ökoloogiline potentsiaal

vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ

artikli 4 lõike 1 punktile a.

Esimese lõigu punktis b osutatud

reeglites võetakse arvesse iga

kindlakstehtud taastuvenergia

eelisarendusala eripära, igal alal

kasutusele võetava

taastuvenergiatehnoloogia liiki või

liike ning kindlaks tehtud

keskkonnamõju.

Jah SE 359 EnKS § 3213

30

Ilma et see piiraks käesoleva

direktiivi artikli 16a lõigete 4 ja 5

kohaldamist, eeldatakse, et kui

üksikprojektide puhul järgitakse

käesoleva lõike esimese lõigu

punktis b osutatud reegleid ja

rakendatakse asjakohaseid

leevendusmeetmeid, siis projektid

kõnealuseid reegleid ei riku. Kui

selliste uudsete leevendusmeetmete

tõhusust ei ole laialdaselt testitud,

mille eesmärk on vältida direktiivide

92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ alusel

kaitstud liikide tapmist või häirimist

või muud keskkonnamõju nii palju

kui võimalik, võivad liikmesriigid

lubada nende kasutamist ühes või

mitmes katseprojektis piiratud aja

jooksul, tingimusel et selliste

leevendusmeetmete tulemuslikkust

jälgitakse tähelepanelikult ja kui

need ei osutu tulemuslikuks,

võetakse viivitamata asjakohaseid

meetmeid.

Jah SE 359 EnKS § 3213

Pädevad asutused selgitavad

esimeses lõigus osutatud

taastuvenergia eelisarendusalade

määramise kavades hindamist, mis

tehti iga määratud taastuvenergia

eelisarendusala kindlakstegemiseks

esimeses lõigu punktis a sätestatud

kriteeriumide alusel ja asjakohaste

leevendusmeetmete

väljaselgitamiseks.

Jah § 3215 lg 3 EnKS

2. Enne kui võetakse vastu kavad,

millega määratakse taastuvenergia

eelisarendusalad, tehakse

keskkonnamõju hindamine vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile 2001/42/EÜ ( 20 ) ning

kui kavadel võib olla oluline mõju

Natura 2000 aladele, tehakse ka

asjakohane hindamine vastavalt

Jah § 3215 lg 3 EnKS

31

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõikele 3.

3. Liikmesriigid otsustavad

taastuvenergia eelisarendusalade

suuruse selle järgi, millised on selle

tehnoloogia liigi eripära ja nõuded,

mille jaoks nad taastuvenergia

eelisarendusalad määravad.

Säilitades kaalutlusõiguse nende

alade suuruse üle otsustamisel,

seavad liikmesriigid eesmärgiks, et

nende alade kogusuurus oleks

märkimisväärne ja et need aitaksid

kaasa käesolevas direktiivis

sätestatud eesmärkide

saavutamisele. Kavad, millega

määratakse käesoleva artikli lõike 1

esimeses lõigus osutatud

taastuvenergia eelisarendusalad,

tehakse üldsusele kättesaadavaks ja

vaadatakse asjakohasel juhul

korrapäraselt läbi, eelkõige määruse

(EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14

kohase lõimitud riiklike energia- ja

kliimakavade ajakohastamise

raames.

Jah § 3215 EnKS

32

4. Hiljemalt 21. maiks 2024 võivad

liikmesriigid määrata taastuvenergia

eelisarendusaladeks sellised alad,

mis on juba määratud ühte või mitut

liiki taastuvenergiatehnoloogia

kiirendatud kasutuselevõtu jaoks

sobivaks, kui täidetud on kõik

järgmised tingimused:

a)

sellised alad asuvad väljaspool

Natura 2000 alasid, riiklike looduse

ja elurikkuse kaitse kavadega

määratud alasid ja kindlakstehtud

linnurändeteid;

b)

kavadele, millega sellised alad

kindlaks tehakse, on tehtud

keskkonnamõju strateegiline

hindamine vastavalt direktiivile

2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul

vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõikele 3;

c)

nendel aladel asuvate projektide

puhul rakendatakse võimaliku

kahjuliku keskkonnamõju

käsitlemiseks asjakohast ja

proportsionaalset korda ja

meetmeid.

Ei Ei kohaldata.

5. Pädevad asutused kohaldavad

taastuvenergia eelisarendusaladel

asuvate individuaalsete projektide

puhul artiklis 16a osutatud

loamenetlusi ja tähtaegu.

Jah § 3216 EnKS

Artikkel 15d

33

1. Liikmesriigid tagavad üldsuse

osalemise kavades, millega

määratakse artikli 15c lõike 1

esimeses lõigus osutatud

taastuvenergia eelisarendusalad

kooskõlas direktiivi 2001/42/EÜ

artikliga 6, sealhulgas tehakse

kindlaks üldsus, keda see mõjutab

või tõenäoliselt mõjutab.

Jah Toimub KSH raames ehk lahendatakse PlanS kaudu

2. Liikmesriigid edendavad

taastuvenergiaprojektide üldsuse

heakskiitu kohalike kogukondade

otsese ja kaudse osalemise kaudu

nendes projektides.

Jah Viiakse sisse PlanS

Artikkel 15e

1. Liikmesriigid võivad vastu võtta

ühe või mitu kava, millega

määratakse sihtotstarbelised

taristualad võrgu- ja

salvestusprojektide arendamiseks,

mis on vajalikud taastuvenergia

elektrisüsteemi integreerimiseks, kui

sellisel arendusel ei ole eeldatavasti

olulist keskkonnamõju, kui sellist

mõju on võimalik nõuetekohaselt

leevendada või kui see ei ole

võimalik, siis hüvitada. Selliste

alade eesmärk on taastuvenergia

eelisarendusalasid toetada ja

täiendada. Nendes kavades tuleb

Valikuline Ei rakendata.

a) võrguprojektide puhul vältida

Natura 2000 alasid ning riiklike

looduse ja elurikkuse kaitse

kavadega määratud alasid, välja

arvatud juhul, kui nende

kasutuselevõtuks puuduvad

proportsionaalsed alternatiivid,

võttes arvesse ala eesmärke;

Valikuline Ei ole kohustuslik, ei rakendata.

b) salvestusprojektide puhul jätta

välja Natura 2000 alad ja riiklike

looduskaitsekavade alusel määratud

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

34

alad;

c) tagada koostoime taastuvenergia

eelisarendusalade määramisega

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

d) teha keskkonnamõju hindamine

vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ ja

kui see on kohaldatav, hindamine

vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõikele 3; ning

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

e) kehtestada asjakohane ja

proportsionaalne kord, sealhulgas

proportsionaalsed

leevendusmeetmed, mis võetakse

võrgu- ja salvestusprojektide

arendamiseks, et vältida võimalikku

kahjulikku mõju keskkonnale, või

kui sellist mõju ei ole võimalik

vältida, seda märkimisväärselt

vähendada.

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

Selliste kavade ettevalmistamisel

konsulteerivad liikmesriigid

asjaomaste taristu

võrguettevõtjatega.

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

2. Erandina Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2011/92/EL*

artikli 2 lõikest 1 ja artikli 4 lõikest

2, I lisa punktist 20 ja II lisa punkti

3 alapunktist b ning direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõikest 3

võivad liikmesriigid põhjendatud

asjaoludel, sealhulgas juhul, kui see

on vajalik taastuvenergia

kasutuselevõtu kiirendamiseks, et

saavutada käesoleva direktiivi artikli

3 lõikes 1 sätestatud liidu 2030.

aasta taastuvenergia üldeesmärk,

vabastada direktiivi 2011/92/EL

artikli 2 lõike 1 kohasest

keskkonnamõju hindamisest võrgu-

ja salvestusprojektid, mis on

vajalikud taastuvenergia

elektrisüsteemi integreerimiseks,

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

35

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike

3 kohaselt kaitstud Natura 2000

aladele avalduva mõju hindamisest

ning nende mõju hindamisest liikide

kaitsele vastavalt direktiivi

92/43/EMÜ artikli 12 lõikele 1 ja

direktiivi 2009/147/EÜ artiklile 5,

tingimusel et võrgu- või

salvestusprojekt asub käesoleva

artikli lõike 1 kohaselt määratud

sihtotstarbelisel taristualal ning

vastab käesoleva artikli lõike 1

kohaselt kehtestatud korrale ja

meetmetele. Neid erandeid võib

kohaldada taristualade suhtes, mis

on määratud enne ...[käesoleva

muutmisdirektiivi jõustumise

kuupäev], kui nende suhtes viidi läbi

keskkonnamõju hindamine vastavalt

direktiivile 2001/42/EÜ.

Sellist erandit ei tehta projektidele,

millel on tõenäoliselt oluline

kahjulik keskkonnamõju mõnes

teises liikmesriigis või mille puhul

liikmesriik, keda projekt tõenäoliselt

oluliselt mõjutab, seda hindamist

taotleb, nagu on sätestatud direktiivi

2011/92/EL artiklis 7.

3. Kui liikmesriigid vabastavad

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud

võrgu- või salvestus projektid

kõnealuses lõikes osutatud

hindamisest, vaatavad liikmesriikide

pädevad asutused sihtotstarbelistel

taristualadel asuvad projektid läbi.

Selline läbivaatamisprotsesse

põhineb direktiivi 2001/42/EÜ

kohasest keskkonnamõju

hindamisest saadud olemasolevatel

andmetel. Pädev asutus võib nõuda

taotluse esitajalt kättesaadava

lisateabe esitamist.

Läbivaatamisprotsesse viiakse

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

36

lõpule 30 päeva jooksul. Selle

eesmärk on teha kindlaks, kas mõni

selline projekt, arvestades selle

geograafilise ala keskkonna

tundlikkust, kus projekt asub, väga

tõenäoliselt avaldab olulist

ettenägematut kahjulikku mõju,

mida ei tehtud kindlaks direktiivi

2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul

direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt läbi

viidud keskkonnamõju hindamise

käigus, mis käsitles kavasid, millega

määrati sihtotstarbelised taristualad.

4. Kui läbivaatamisprotsessi käigus

tehakse kindlaks, et projektil on

suure tõenäosusega lõikes 3

osutatud oluline ettenägematu

kahjulik mõju, tagab pädev asutus

olemasolevate andmete põhjal, et

sellise mõju kõrvaldamiseks

kohaldatakse asjakohaseid ja

proportsionaalseid

leevendusmeetmeid. Kui selliste

leevendusmeetmete kohaldamine ei

ole võimalik, tagab pädev asutus, et

käitaja võtab selle mõjuga

tegelemiseks asjakohaseid

hüvitusmeetmeid, mis võivad olla

rahalise hüvitise vormis liikide

kaitsekavade eest, kui muud

proportsionaalsed hüvitusmeetmed

ei ole kättesaadavad, et tagada

mõjutatud liikide kaitsestaatus või

seda parandada

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

37

5. Kui taastuvenergia

elektrisüsteemi integreerimiseks on

vaja võrgutaristut tugevdada

sihtotstarbelistel taristualadel või

väljaspool ning sellise

integreerimisprojekti suhtes tuleb

kohaldada käesoleva artikli lõike 3

kohast läbivaatamisprotsessi, et

kindlaks teha, kas projekti puhul on

vajalik keskkonnamõju hindamine

vastavalt direktiivi 2011/92/EL

artiklile 4, piirdub selline

läbivaatamisprotsess,

kindlakstegemine või

keskkonnamõju hindamine

võimaliku mõjuga, mis tuleneb

projekti muutmisest või

laiendamisest võrreldes algse

võrgutaristuga.

Valikuline Pole kohustuslik, ei plaani rakendada.

Artikkel 16

1. Loamenetlus hõlmab kõiki

asjakohaseid halduslube, et ehitada,

ajakohastada ja käitada

taastuvenergiajaamu, sealhulgas eri

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energiat ühendavaid jaamu

, soojuspumpasid, sama asukohaga

energia salvestamist, sealhulgas

elektri- ja soojusrajatisi, samuti

varasid , mis on vajalikud nende

võrku ühendamiseks ning

taastuvenergia integreerimiseks

kütte- ja jahutusvõrkudesse,

sealhulgas võrguga ühendamise

lubasid ja keskkonnamõju

hindamisi, kui neid nõutakse.

Loamenetlus hõlmab kõiki

haldusetappe alates loataotluse

täielikkuse kinnitamisest vastavalt

lõikele 2 kuni loamenetluse tulemusi

käsitleva lõpliku otsuse

teatavakstegemiseni asjaomase

Jah § 3217 EnKS

38

pädeva asutuse või asjaomaste

pädevate asutuste poolt.

2. Pädev asutus kinnitab taotluse

täielikkust taastuvenergia

eelisarendusaladel asuvate

taastuvenergiajaamade puhul 30

päeva jooksul pärast taotluse

saamist ja väljaspool taastuvenergia

eelisarendusala asuvate

taastuvenergiajaamade puhul 45

päeva jooksul pärast loataotluse

saamist või kui taotleja ei ole

saatnud kogu teavet, mida on vaja

taotluse menetlemiseks, palub pädev

asutus taotlejal esitada

põhjendamatu viivituseta täieliku

taotluse. Loamenetluse alguseks

loetakse kuupäeva, mil pädev asutus

kinnitab taotluse täielikkust.

Jah § 3217 lg 3 ja 4 EnKS

3. Liikmesriigid loovad või

määravad ühe või mitu

kontaktpunkti. Kontaktpunktid

annavad taotleja soovi korral talle

juhiseid kogu haldusliku loa

taotlemise ja andmise menetluse

jooksul ning aitavad seda menetlust

läbida. Taotlejal ei ole kogu

menetluse kestel vaja võtta ühendust

rohkem kui ühe kontaktpunktiga.

Kontaktpunkt aitab läbipaistval

viisil taotlejal läbida halduslikku

loamenetlust, sealhulgas

keskkonnakaitsega seotud etappe,

kuni pädevate asutuste ühe või

mitme otsuseni loamenetluse lõpus,

annab taotlejale kogu vajaliku teabe

ja kaasab asjakohasel juhul muid

haldusasutusi. Kontaktpunkt tagab

käesolevas direktiivis sätestatud

loamenetluse tähtaegadest

kinnipidamise. Taotlejatel lubatakse

esitada asjakohased dokumendid

Jah § 3217 EnKS

39

digitaalsel kujul. Hiljemalt 21.

novembriks 2025 tagavad

liikmesriigid, et kogu loamenetlus

toimub elektroonilisel kujul.

4. Kontaktpunkt teeb

taastuvenergiajaamade arendajatele

kättesaadavaks menetluste

käsiraamatu ja esitab selle teabe

veebis, käsitledes eraldi ka

väikesemahulisi

taastuvenergiaprojekte, oma tarbeks

toodetud taastuvenergia tarbijate

projekte ja

taastuvenergiakogukondi. Veebis

esitatavas teabes märgitakse taotluse

seisukohast asjakohane

kontaktpunkt. Kui liikmesriigil on

mitu kontaktpunkti, märgitakse

veebis esitatavas teabes taotluse

seisukohast asjakohane

kontaktpunkt.

Jah Loodud eraldi veebileht www.ehitusgiid.ee

5. Liikmesriigid tagavad, et

taotlejatel ja üldsusel on võimalik

kergesti kasutada lihtsaid vaidluste

lahendamise menetlusi, sealhulgas

alternatiivseid vaidluste

lahendamise mehhanisme, kui see

on kohaldatav, et lahendada

vaidlusi, mis on seotud

loamenetlusega ning

taastuvenergiajaamade ehitamise ja

käitamise lubade väljastamisega.

Jah Vastav osa on hõlmatud juba HMS 5. peatükis Vaidemenetlus

40

6. Liikmesriigid tagavad, et

taastuvenergiajaama, sellega seotud

võrguühenduse arendusprojekti ning

energiataristuvõrkude arendamiseks

vajalike varadega, mis on vajalikud

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia süsteemi

integreerimiseks, sealhulgas

keskkonnaaspektidega seotud

halduslike ja kohtulike

edasikaebamiste puhul kohaldatakse

kõige kiiremat asjaomasel riiklikul,

piirkondlikul ja kohalikul tasandil

olemas olevat haldus- ja

kohtumenetlust.

Jah Justiitsministeerium on algatanud VTK HKMSi muutmiseks

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6206e1dd-a165-4a58-8006-

d805e20472f3

Eelnõu on 01.08.2024 seisuga ettevalmistamisel.

7. Liikmesriigid näevad ette

piisavad vahendid, et tagada oma

pädevate asutuste kvalifitseeritud

töötajad, oskuste täiendamine ja

ümberõpe kooskõlas nende määruse

(EL) 2018/1999 artiklite 3 ja 14

kohaselt esitatud lõimitud riiklikes

energia- ja kliimakavades ette

nähtud kavandatud ülesseatud

taastuvenergia tootmisvõimsusega.

Liikmesriigid abistavad

piirkondlikke ja kohalikke

ametiasutusi, et hõlbustada

loamenetlust.

Jah Kajastatud REKK-is.

41

8. Loamenetluse kestuse sisse ei

arvestata järgmist aega, välja

arvatud juhul, kui see langeb kokku

loamenetluse muude

haldusetappidega:

a)

aeg, mille jooksul ehitatakse või

ajakohastatakse

taastuvenergiajaamasid, nende

võrguühendusi ning, pidades silmas

võrgu stabiilsuse, töökindluse ja

ohutuse tagamist, nendega seotud

vajalikku võrgutaristut,

b)

selliste haldusetappide aeg, mida on

vaja võrgu märgatavaks

uuendamiseks, et tagada võrgu

stabiilsus, töökindlus ja ohutus,

c)

aeg, mis kulub kohtulikele

edasikaebustele ja

õiguskaitsevahendite kohaldamisele,

muudele kohtumenetlustele ning

alternatiivsete vaidluste lahendamise

mehhanismidele, sealhulgas

kaebemenetlustele, kohtuvälistele

edasikaebamistele ja

õiguskaitsevahendite kohaldamisele.

Jah §3216 lg 4 EnKS B ja c osa hõlmatud juba täna. HMS § 61 näeb ette haldusakti kehtivuse eeldused.

Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, õiguse

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni.

HKMS § 251 lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega

peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.

9. Eespool nimetatud

loamenetlustest tulenevad otsused

tehakse üldsusele kättesaadavaks

kooskõlas kehtiva õigusega.“.

Jah Juba sisaldub meie õigussüsteemis. EhS § 58 lg 1: „Ehitisregistri eesmärk on hoida,

anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning

nendega seotud menetluste kohta.“

Artikkel 16a

42

1. Liikmesriigid tagavad, et

taastuvenergia eelisarendusaladel

asuvate taastuvenergia projektide

puhul ei kesta artikli 16 lõikes 1

osutatud loamenetlus kauem kui 12

kuud. Avamere taastuvenergia

projektide puhul ei kesta

loamenetlus kauem kui kaks aastat.

Kui see on igati põhjendatud

erakorraliste asjaoludega, võivad

liikmesriigid nimetatud tähtaegu

kuni kuue kuu võrra pikendada.

Liikmesriigid teavitavad projekti

arendajat selgelt erakorralistest

asjaoludest, mille tõttu on

pikendamine põhjendatud.

Jah §3219 lg 3, §3215

lg 3

EnKS Eelisarendusalasid Eestis ei määrata avamerel ei määrata, mistõttu lõigu 1 teine osa

pole relevantne.

2. Loamenetlus, mis puudutab

taastuvelektrijaamade

ajakohastamist, alla 150 kW

elektrivõimsusega uute käitiste

rajamist, samas asukohas paiknevaid

energiasalvesteid, sealhulgas elektri-

ja soojusenergia salvesteid ning

nende taastuvenergia

eelisarendusaladel paiknevaid

võrguühendusi, ei kesta kauem kui

kuus kuud. Meretuuleenergia

projektide puhul ei kesta

loamenetlus kauem kui 12 kuud.

Kui see on igati põhjendatud

erakorraliste asjaoludega, näiteks

tõsiste ohutusprobleemidega, võivad

liikmesriigid juhul, kui

ajakohastamise projekt mõjutab

oluliselt võrku või käitise esialgset

võimsust, suurust või tõhusust,

nimetatud kuuekuulist tähtaega

pikendada kolme kuu võrra ja

meretuuleenergia projektide puhul

pikendada 12-kuulist tähtaega kuue

kuu võrra. Liikmesriigid teavitavad

projekti arendajat selgelt

erakorralistest asjaoludest, mille

Jah §3219 lg 3 EnKS

43

tõttu on pikendamine põhjendatud.

3. Ilma et see piiraks käesoleva

artikli lõigete 4 ja 5 kohaldamist

erandina direktiivi 2011/92/EL

artikli 4 lõikest 2 ning II lisa punkti

3 alapunktidest a, b, d, h ja i ning

punkti 6 alapunktist c eraldi või

koostoimes punkti 13 alapunktiga a,

vabastatakse

taastuvenergiaprojektide puhul,

uued taotlused, mis käsitlevad

taastuvelektrijaamasid, sealhulgas

eri liiki taastuvenergiatehnoloogiat

kombineerivaid jaamu ja

taastuvenergiajaamade

ajakohastamist vastava tehnoloogia

jaoks määratud taastuvenergia

eelisarendusaladel, ja samas

asukohas paiknevaid

energiasalvesteid ning selliste

taastuvenergiajaamade ja salvestite

võrguga ühendamist, direktiivi

2011/92/EL artikli 2 lõike 1

kohasest nõudest teha spetsiaalne

keskkonnamõju hindamine,

tingimusel et nende projektide puhul

järgitakse käesoleva direktiivi artikli

15c lõike 1 punkti b. Erandit ei tehta

projektidele, millel on tõenäoliselt

oluline keskkonnamõju mõnes teises

liikmesriigis või mille puhul

liikmesriik, keda projekt tõenäoliselt

oluliselt mõjutab, seda hindamist

taotleb, nagu on sätestatud direktiivi

2011/92/EL artiklis 7.

Erandina direktiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõikest 3 ei hinnata

käesoleva lõike esimeses lõigus

osutatud taastuvenergiajaamade

mõju Natura 2000 aladele,

tingimusel et nende

taastuvenergiaprojektide puhul

järgitakse käesoleva direktiivi artikli

Jah §3220 lg 1 ja 2 EnKS

44

15c lõike 1 punkti b kohaselt

kehtestatud korda ja meetmeid.

4. Pädevad asutused vaatavad

käesoleva artikli lõikes 3 osutatud

taotlused läbi. Sellise läbivaatamise

eesmärk on teha kindlaks, kas mõni

taastuvenergiaprojekt võib suure

tõenäosusega avaldada olulist

ettenägematut kahjulikku mõju,

võttes arvesse selle geograafilise ala

keskkonnatundlikkust, kus projekt

asub, ja mida ei tuvastatud direktiivi

2001/42/EÜ ja asjakohasel juhul

direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt

tehtud keskkonnamõju hindamise

käigus, mis käsitles kavasid, millega

määrati käesoleva direktiivi artikli

15c lõike 1 esimeses lõigus osutatud

taastuvenergia eelisarendusalad.

Sellise läbivaatamise eesmärk on

teha kindlaks ka see, kas mõni

taastuvenergiaprojekt jääb direktiivi

2011/92/EL artikli 7

kohaldamisalasse, kuna see avaldab

teises liikmesriigis tõenäoliselt

olulist keskkonnamõju, või seetõttu,

et liikmesriik, keda see tõenäoliselt

oluliselt mõjutab, seda taotleb.

Läbivaatamise jaoks esitab projekti

arendaja teabe

taastuvenergiaprojekti omaduste

kohta, selle kohta, kuidas projekti

puhul järgitakse artikli 15c lõike 1

punkti b kohaselt taastuvenergia

eelisarendusala jaoks kindlaks

määratud korda ja meetmeid,

projekti raames arendaja poolt

kasutusele võetud lisameetmete

kohta ning selle kohta, kuidas nende

meetmetega vähendatakse

keskkonnamõju. Pädev asutus võib

nõuda projekti arendajalt

kättesaadava lisateabe esitamist.

Jah §3220 lg 1 EnKS Lisaks on eelhinnangut puudutav juba KeHJS §61

45

Uutele taastuvenergiajaamadele

lubade andmise taotluste

läbivaatamine viiakse lõpule 45

päeva jooksul alates selleks piisava

teabe esitamise kuupäevast. Alla

150 kW elektrivõimsusega käitiste

loataotluse puhul ja

taastuvelektrijaamade

ajakohastamist käsitlevate uute

taotluste puhul viiakse

läbivaatamine lõpule 30 päeva

jooksul.

5. Pärast läbivaatamist antakse

käesoleva artikli lõikes 3 osutatud

taotlustele keskkonna seisukohast

luba ilma, et selleks oleks vaja

pädeva asutuse sõnaselget otsust,

välja arvatud juhul, kui pädev asutus

võtab vastu selgetel tõenditel

põhineva igati põhjendatud

haldusotsuse selle kohta, et

konkreetne projekt, arvestades selle

geograafilise ala

keskkonnatundlikkust, kus projekt

asub, võib suure tõenäosusega

avaldada olulist ettenägematut

kahjulikku mõju, mida ei saa

leevendada nende meetmete abil,

mis on esitatud kavades, millega

määrati taastuvenergia

eelisarendusalad, või meetmetega,

mille projekti arendaja on välja

pakkunud. Sellised otsused tehakse

üldsusele kättesaadavaks. Selliseid

taastuvenergiaprojekte hinnatakse

direktiivi 2011/92/EL alusel, ja kui

see on kohaldatav, direktiivi

92/43/EMÜ alusel ning selline

hindamine tehakse kuue kuu jooksul

pärast haldusotsuse tegemist,

millega tehti kindlaks olulist

ettenägematu kahjuliku mõju

avaldumise suur tõenäosus. Kui see

Jah §3220 lg 3 EnKS SE 359 EnKS § 3213 , SE 359 EnKS § 3214

46

on igati põhjendatud erakorraliste

asjaoludega, võib nimetatud

kuuekuulist tähtaega kuni kuue kuu

võrra pikendada.

Põhjendatud asjaoludel, sealhulgas

juhul, kui see on vajalik

taastuvenergia kasutuselevõtu

kiirendamiseks, et saavutada kliima-

ja taastuvenergiaeesmärgid, võivad

liikmesriigid tuule- ja fotoelektrilise

päikeseenergia projektid sellistest

hindamistest välja jätta.

Kui liikmesriigid jätavad tuule- ja

fotoelektrilise päikeseenergia

projektid kõnealustest hindamistest

välja, peab ettevõtja kahjuliku mõju

leevendamiseks võtma

proportsionaalseid

leevendusmeetmeid või kui selliseid

leevendusmeetmeid ei ole võimalik

võtta, võtma hüvitusmeetmeid, mis

võivad olla rahalise hüvitise vormis,

kui muid proportsionaalseid

hüvitusmeetmeid ei ole võimalik

võtta. Kui selline kahjulik mõju

avaldub liikide kaitsele, maksab

ettevõtja taastuvenergiajaama

käitamise ajal liikide kaitsekavade

eest rahalist hüvitist, et tagada

mõjutatud liikide kaitsestaatus või

seda parandada.

47

6. Kui asjaomased pädevad asutused

ei vasta lõigetes 1 ja 2 osutatud

loamenetlemisel ettenähtud tähtaja

jooksul, tagavad liikmesriigid, et

konkreetsed vahepealsed

haldustoimingud loetakse

heakskiidetuks, välja arvatud juhul,

kui konkreetse

taastuvenergiaprojekti puhul tuleb

teha lõike 5 kohane keskkonnamõju

hindamine või kui asjaomase

liikmesriigi õigussüsteemis ei ole

olemas haldusliku vaikimisi

heakskiidu põhimõtet. Seda lõiget ei

kohaldata loamenetluse tulemusi

käsitlevate lõplike otsuste suhtes,

mis peavad olema selged. Kõik

otsused tehakse üldsusele

kättesaadavaks.

Jah Hõlmatud taotluse täielikkuse hindamise osas

Üldist vaikimisi heakskiidu põhimõtet Eestis ei ole. Igal konkreetsel menetluse ja

toimingu puhul on see õigusaktis eraldi ette nähtud.

1) projekteerimistingimuste menetluses EhS § 316 Kui kooskõlastaja või arvamuse

andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste

eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2) ehitusloa menetluses EhS § 42 lg 9: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole

kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud

või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse

andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

3) kasutusloa menetluses EhS § 54 lg 8 Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole

kümne päeva jooksul kasutusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

kasutusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et

arvamuse andja ei soovi kasutusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti.

4) TAK paketis meretuulepargi hoonetusluba: Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei

ole 30 päeva jooksul meretuulepargi hoonestusloa eelnõu saamisest arvates

kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse hoonestusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi hoonestusloa eelnõu kohta

arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 16b

48

1. Liikmesriigid tagavad, et

väljaspool taastuvenergia

eelisarendusalasid asuvate

taastuvenergiaprojektide puhul ei

kesta artikli 16 lõikes 1 osutatud

loamenetlus kauem kui kaks aastat.

Avamere taastuvenergia projektide

puhul, kus see ei kesta loamenetlus

kauem kui kolm aastat. Kui see on

igati põhjendatud erakorraliste

asjaoludega, sealhulgas juhul, kui

kohaldatava liidu

keskkonnaõigusega tehtavateks

hindamisteks on vaja pikendatud

tähtaegu, võib nimetatud tähtaegu

kuni kuue kuu võrra pikendada.

Sellisel juhul teavitavad

liikmesriigid projekti arendajat

selgelt erakorralistest asjaoludest,

mille tõttu pikendus on põhjendatud.

Jah §3219 lg 1, 2, 4 EnKS

2. Kui direktiivi 2011/92/EL või

direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt tuleb

teha keskkonnamõju hindamine,

viiakse see läbi ühe menetlusena,

mis hõlmab kõiki konkreetse

taastuvenergiaprojekti asjakohaseid

hindamisi. Kui selline

keskkonnamõju hindamine on

vajalik, esitab pädev asutus projekti

arendaja esitatud teavet arvesse

võttes arvamuse sellise teabe ulatuse

ja üksikasjalikkuse kohta, mille

projekti arendaja peab

keskkonnamõju hindamise aruandes

esitama ja mille ulatust hiljem ei

laiendata. Kui

taastuvenergiaprojektis on võetud

vajalikke leevendusmeetmeid, ei

loeta direktiivi 92/43/EMÜ artikli

12 lõike 1 ja direktiivi 2009/147/EÜ

artikli 5 alusel kaitstavate liikide

tapmist või häirimist tahtlikuks. Kui

selliste uudsete leevendusmeetmete

Jah § 3218 lg 2 EnKS Sealhulgas KeHJS § 22 lg 10, SE 359 EnKS § 3213

49

tulemuslikkust ei ole laialdaselt

testitud, mille eesmärk on vältida

direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiivi

2009/147/EÜ alusel kaitstud liikide

tapmist või häirimist või mis tahes

muud keskkonnamõju nii palju kui

võimalik, võivad liikmesriigid

lubada nende kasutamist ühes või

mitmes katseprojektis piiratud aja

jooksul, tingimusel et selliste

meetmete tulemuslikkust jälgitakse

tähelepanelikult ja kui need ei osutu

tulemuslikuks, võetakse viivitamata

asjakohaseid meetmeid.

Loamenetlus, mis puudutab

taastuvenergiajaamade

ajakohastamist ja uute, alla 150 kW

elektrivõimsusega käitiste rajamist,

samas asukohas paiknevaid

salvestusrajatisi ning nende

võrguühendusi väljaspool

taastuvenergia eelisarendusalasid, ei

kesta kauem kui üks aasta,

sealhulgas keskkonnamõju

hindamised, kui need tuleb

asjakohaste õigusaktide kohaselt

teha. Avamere taastuvenergia

projektide puhul, kus see ei kesta

loamenetlus kauem kui kaks aastat.

Kui see on igati põhjendatud

erakorraliste asjaoludega, võib

nimetatud tähtaegu kuni kolme kuu

võrra pikendada. Liikmesriigid

teavitavad projekti arendajaid selgelt

erakorralistest asjaoludest, mille

tõttu pikendus on põhjendatud.“.

Jah §3219 lg 2 EnKS

Artikkel 16c

50

1. Kui ajakohastamise tulemusel ei

suurene taastuvenergiajaama

võimsus rohkem kui 15 % ja ilma et

see piiraks käesoleva artikli lõike 2

kohaselt nõutud võimaliku

keskkonnamõju hindamist, tagavad

liikmesriigid, et ülekande- või

jaotusvõrgu ühenduste

loamenetlused ei kesta kauem kui

kolme kuud jooksul pärast

asjaomasele üksusele taotluse

esitamist, välja arvatud juhul, kui

esinevad põhjendatud

ohutusprobleemid või süsteemi osad

ei ühildu tehniliselt.

Ei Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 21 lg 1 ja §22 lg 1. Muudatusettepanekut

pole vaja teha. ehitusluba antakse 30p jooksul.

2. Kui taastuvenergiajaama või

sellega seotud võrgutaristu

ajakohastamisel, mis on vajalik

taastuvenergia elektrisüsteemi

integreerimiseks, kohaldatakse

artikli 16a lõikes 4 sätestatud

läbivaatamisprotsessi, tuleb kindlaks

teha, kas projekti puhul on vaja

keskkonnamõju hindamine või

keskkonnamõju hindamist vastavalt

direktiivi 2011/92/EL artiklile 4,

piirdub selline läbivaatamisprotsess

või keskkonnamõju hindamine

võimaliku mõjuga, mis tuleneb

projekti muutmisest või

laiendamisest võrreldes

algprojektiga.

Jah § 282 KeHJS

3. Kui päikeseenergiaseadmete

ajakohastamisega ei kaasne

täiendava ruumi kasutamist ja see

vastab algse päikeseenergiaseadme

suhtes kehtestatud kohaldatavatele

keskkonnaalastele

leevendusmeetmetele, vabastatakse

projekt nõudest viia läbi artikli 16a

lõikes 4 sätestatud

läbivaatamisprotsess, et teha

kindlaks, kas projekti puhul peab

Jah § 3218 lg 3 p 2 EnKS

51

läbi viima keskkonnamõju

hindamise, või viia läbi

keskkonnamõju hindamine vastavalt

direktiivi 2011/92/EL artiklile 4.

Artikkel 16d

1. Liikmesriigid tagavad, et

päikeseenergiaseadmete ja samas

asukohas paiknevate

energiasalvestusvahendite

paigaldamise, sealhulgas

ehitisintegreeritud

päikeseenergiaseadmete

paigaldamise puhul olemasolevatele

või tulevastele tehisrajatistele (välja

arvatud tehisveepinnad) ei kesta

artikli 16 lõikes 1 osutatud

loamenetlus kauem kui kolm kuud,

tingimusel et selliste rajatiste

põhieesmärk ei ole päikeseenergia

tootmine või energia salvestamine.

Erandina direktiivi 2011/92/EL

artikli 4 lõikest 2 ja II lisa punkti 3

alapunktidest a ja b üksi või

koostoimes punkti 13 alapunktiga a,

vabastatakse selline

päikeseenergiaseadmete

paigaldamine kõnealuse direktiivi

artikli 2 lõike 1 kohasest nõudest

teha spetsiaalne keskkonnamõju

hindamine, kui selline nõue on

kohaldatav.

Liikmesriigid võivad teatavad alad

või struktuurid esimese lõigu

kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta

kultuuri- või ajaloopärandit,

riigikaitse huvides või ohutusega

seotud põhjustel.

Jah EnkS §3218 lg 3 EnKS Lisaks sisaldub ka juba Eesti õigussüsteemis:

EhS §42 lg 5

EhS § 54 p 4

MUKS §58 lg 1 ja 2

EhS §8

52

2. Liikmesriigid tagavad, et

loamenetlus kuni 100 kW

võimsusega päikeseenergiaseadmete

paigaldamiseks, sealhulgas oma

tarbeks toodetud taastuvenergia

tarbijate ja

taastuvenergiakogukondade jaoks, ei

kesta kauem kui üks kuu. Kui

pädevad asutused või üksused ei ole

vastanud ettenähtud tähtaja jooksul

täieliku taotluse esitamisest,

loetakse luba antuks, eeldusel et

päikeseenergiaseadme võimsus ei

ole suurem kui jaotusvõrgu

võrguühenduse olemasolev võimsus.

Kui esimeses lõigus osutatud

võimsuskünnise kohaldamine toob

elektrivõrgu toimimisele kaasa

olulise halduskoormuse või

piirangu, võivad liikmesriigid

kohaldada madalamat künnist,

tingimusel et see jääb üle 10,8 kW.

Jah § 36 lg 7, EhS

lisa 1 ja

muudatused

EhS Eesti õigusaktid võimaldavad kuni 15kW tootmisseadme (nii oma tarbeks tootja kui

toodetud elektrit võrku anda soovija) võrguga lihtsustatud korras ühendada. Vastavalt

määruse RFG (Requirements for Generators) 2016/631 artikli 3 punktile 1 ei või

asjaomane võrguettevõtja lubada ühendada tootmismoodulit, mis ei vasta määruses

sätestatud nõuetele, kuid elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja §19 lg 2 järgi

puudub võrguettevõtjal õigus nõuda §19 lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente (sh

planeeringu kehtestamise otsused, projekteerimistingimused, ehitusluba, KMH jne.),

kui võrguga ühendatakse kuni 15kW võimsusega tootmismoodul. Vabastus

lisatingimuste täitmisest kiirendab oluliselt tootmismooduli võrguga ühendamist.

Olenemata asjaolust, et lihtsustatud tingimused on võrgueeskirja asemel sätestatud

elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas, on ELTS § 42 lõike 1 punktis 21 sätestatud

lihtsustatud tingimused alla 15kW võimsusega taastuvast allikast elektrienergia

tootjate võrguga ühendamiseks kehtivad ning tootmisüksuse võrguga ühendamine

(kuid mitte tingimata elektrienergia võrku andmine, milleks on vajalik paigaldada

kommertsmõõteseade) on võimalik.

Sealhulgas vt EhS 48 lg 2.

Artikkel 16e

1. Liikmesriigid tagavad, et kuni 50

MW elektritootmisvõimsusega

soojuspumpade paigaldamise

loamenetlus ei kesta kauem kui üks

kuu. Maasoojuspumpbade

loamenetlus, mille puhul see ei kesta

kauem kui kolm kuud.

Ei Juha sisaldub Eesti õigussüsteemis:

EhS §36 lg 2.

EhS § 48 lg 2

EhS § 8

Maasoojuspumbad:

EhS §42 lg 5

EhS § 54 p 4

2. Välja arvatud juhul, kui esinevad

põhjendatud ohutusprobleemid, on

vaja teha võrguühendusi

puudutavaid täiendavaid töid või

süsteemi osad ei ühildu tehniliselt,

tagavad liikmesriigid, et ülekande-

või jaotusvõrguga ühenduse

loomiseks antakse luba kahe nädala

jooksul pärast asjaomase üksuse

teavitamist

a) selliste soojuspumpade puhul,

mille elektritootmise võimsus on

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis. Elektri süsteemi võrgueeskirjas (§19 ja §20), et

võrgutööde tegemiseks tuleb esitada jaotusvõrgule taotlus, kui seda taotlust ei esitada

siis võib eeldada, et täiendavaid töid vaja ei ole ja menetlust kui sellist vaja ei ole.

Väiksed soojuspumbad ühendatakse tavaliselt lihtsalt stepslisse.

53

kuni 12 kW, ning

b) oma tarbeks toodetud

taastuvenergia tarbijate poolt

paigaldatud soojuspumpade puhul,

mille elektritootmisvõimsus on kuni

50 kW, tingimusel et oma tarbeks

toodetud taastuvenergia tarbijate

taastuvenergiaseadmete

elektritootmisvõimsus on vähemalt

60 % soojuspumba

elektritootmisvõimsusest.

3. Liikmesriigid võivad teatavad

alad või struktuurid lõigete 1 ja 2

kohaldamisalast välja jätta, et kaitsta

kultuuri- või ajaloopärandit,

riigikaitse huvides või ohutusega

seotud põhjustel.

Ei Eesti riigisiseses õiguses juba arvestatakse muinsus- ja riigikaitselisi piiranguid

(Muinsuskaitseseadus §58 ja §52; EhS § 120) ja Kultuuri- ning Kaitseministeeriumi

kooskõlastused on vajalikud, siis Eesti kasutab antud artikli lõiget 2 ning ei pea

vajalikuks sätestada täiendavaid välistusi.

4. Kõik käesoleva artikli lõigetes 1

ja 2 osutatud loamenetlustest

tulenevad otsused avalikustatakse

tehakse üldsusele kättesaadavaks

kooskõlas kehtivate

kohustustegaõigusega.

Ei Sisaldub juba Eesti õigussüsteemis. EhS § 58 lg 1

Artikkel 16f

Hiljemalt 21. veebruariks 2024 kuni

kliimaneutraalsuse saavutamiseni

tagavad liikmesriigid, et

loamenetluses eeldatakse, et

taastuvenergiajaamade

planeerimine, ehitamine ja

käitamine, selliste jaamade võrguga

ühendamine, seotud võrk ise ning

salvestusvahendid vastavad

ülekaalukale avalikule huvile ning

edendavad rahvatervist ja ohutust,

kui üksikjuhtumite puhul kaalutakse

õiguslikke huve direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja

artikli 16 lõike 1 punkti c, direktiivi

2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja

direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9

lõike 1 punkti a kohaldamiseks.

Jah EnKS SE 359 EnKS § 3211

54

Liikmesriigid võivad igakülgselt

põhjendatud ja eriasjaoludel

kooskõlas nende määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt

esitatud lõimitud riiklikes energia-

ja kliimakavades sätestatud

prioriteetidega otsustada piirata

käesoleva artikli kohaldamist oma

territooriumi teatavate osade ning

teatavat liiki tehnoloogia või

teatavate tehniliste omadustega

projektide suhtes. Liikmesriigid

teavitavad komisjoni sellisest

piirangust koos põhjendustega.

Artikkel 18

Artikli 18 lõiked 3 ja 4 asendatakse

järgmisega:

„3. Liikmesriigid tagavad, et nende

sertifitseerimiskavad või

samaväärsed kvalifitseerimiskavad

on kättesaadavad mis tahes liiki

taastuvenergiapõhiste kütte- ja

jahutussüsteemide paigaldajatele ja

projekteerijatele hoone-, tööstus- ja

põllumajandussektoris,

fotogalvaaniliste

päikeseenergiasüsteemide,

sealhulgas

energiasalvestussüsteemide

paigaldajatele ning laadimispunktide

jaoks, mis võimaldavad

tarbimiskaja. Nendes kavades võib

vastavalt vajadusele arvesse võtta

olemasolevaid kavu ja struktuure

ning kavad peavad põhinema IV

lisas esitatud kriteeriumidel. Iga

liikmesriik tunnustab sertifikaati,

mille teine liikmesriik on välja

andnud vastavuses nende

kriteeriumidega.

Jah Juba sisaldub meie õigusruumis. Kutseomistamise õiguslikraamistik on sätestatud

kutseseaduses (KS). (KS § 3 lg 2, § 5, § 7 lg 9-10, § 9 lg 2 p 1-2, § 10 lg 1 ja 10, § 14

lg 1, § 15 lg 5). Kutse saanute nimekirjad ja kutsestandardid on avalikud kutseregistris.

Leitav siit: https://www.kutseregister.ee/et/standardid/?

Välisriikide kvalifikatsioonide tunnustamist puudutavalt välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus, mis näeb ette reguleeritud ametikohal või

kutsealal töötamiseks välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused

ja korra.

55

Liikmesriigid kehtestavad

raamistiku tagamaks, et koolitatud

ja kvalifitseeritud paigaldajaid on

piisavalt palju, et esimeses lõigus

osutatud tehnoloogialahendustega

oleks võimalik tagada

taastuvenergia kasv, mida on vaja

käesolevas direktiivis sätestatud eri

eesmärkide saavutamiseks.

Jah Kutsekoja kehtestatud kutsestandard:

Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja, tase 4 - õpetatakse Pärnumaa

Kutsehariduskeskuses (riigi kutseõppeasutus). Elektrituuliku tehnik, tase 5 - õpetatakse

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (riigi kutseõppeasutus) Elektrituuliku labade

hooldaja, tase 4 – õpetatakse Kuressaare Ametikoolis (riigi kutseõppeasutus )

Kõnealuse piisava arvu paigaldajate

ja projekteerijate olemasolu

kindlustamiseks tagavad

liikmesriigid, et tehakse

kättesaadavaks piisavalt

koolitusprogramme, mille läbimisel

saadakse taastuvenergiapõhist kütte-

ja jahutustehnoloogiat ning

sellealaseid uusimaid uuenduslikke

lahendusi hõlmav sertifikaat või

kvalifikatsioon, tingimusel, et need

on kooskõlas

sertifitseerimiskavadega või

samaväärsete

kvalifitseerimiskavadega.

Liikmesriigid kehtestavad meetmed

sellistes koolitusprogrammides

osalemise propageerimiseks

eelkõige väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate ning

füüsilisest isikust ettevõtjate seas.

Liikmesriigid võivad ette näha

vabatahtlike kokkulepete sõlmimise

asjakohase tehnoloogia pakkujate ja

müüjatega, et koolitada piisaval

arvul paigaldajaid turul

kättesaadavate uusimate

uuenduslike lahenduste ja

tehnoloogiavõimaluste teemal; see

arv võib põhineda hinnangulisel

müügimahul.

Jah KOV tuule- ja päikeseparkide käsiraamat (MKM uuringute all)

56

Kui liikmesriigid tuvastavad

olemasoleva ja vajaliku arvu

koolitatud ja kvalifitseeritud

paigaldajate vahel olulise lõhe,

võtavad nad meetmeid selle

puudujäägi kõrvaldamiseks.

Jah Tööturu vajaduste kaardistamiseks ning koolitusvajaduse väljaselgitamiseks on

alustatud OSKA tuuleenergia uuringut, mis valmib 2024.a. lõpus

4. Liikmesriigid teevad lõikes 3

osutatud sertifitseerimiskavu või

samaväärseid kvalifitseerimiskavu

käsitleva teabe üldsusele

kättesaadavaks. Liikmesriigid

teevad läbipaistval ja kergesti

ligipääsetaval viisil üldsusele

kättesaadavaks ka lõike 3 kohaselt

sertifitseeritud või kvalifitseeritud

paigaldajate korrapäraselt

ajakohastatava nimekirja.“.

Jah Juba sisaldub meie õigusruumis (Kutseseadus §12 lg 1). Kutsestandardid energeetika

valdkonnas on leitavad kutseregistrist (nt elektrituuliku tehnik, tase 5)

Artikkel 19

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse

järgmisega:

„Selleks tagavad liikmesriigid, et

päritolutagatis antakse välja

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia, sealhulgas muud

kui bioloogilist päritolu gaasiliste

taastuvkütuste, näiteks vesiniku

tootja taotluse alusel, välja arvatud

siis, kui liikmesriigid otsustavad

päritolutagatise turuväärtuse arvesse

võtmiseks sellist päritolutagatist

mitte anda tootjale, kes saab

toetuskavast rahalist toetust.

Liikmesriigid võivad korraldada

päritolutagatiste väljaandmise

taastumatutest energiaallikatest

toodetud energia puhul.

Päritolutagatiste väljaandmisel võib

kohaldada võimsuse

miinimummäära. Päritolutagatise

standardühik on 1 MWh.

Asjakohasel juhul võib sellise

Jah EnKS §327 lg 3 EnKS Sealhulgas EnKS pt 82 §328 lg 2 ja 11; §327 lg 3

57

standardühiku jagada murdosaks,

tingimusel et murdosa on 1 Wh

kordne. Iga toodetud energiaühiku

kohta antakse välja üks

päritolutagatis.“;

ii) teise lõigu järele lisatakse

järgmine lõik:

„Alla 50 kW võimsusega väikeste

käitiste ja

taastuvenergiakogukondade jaoks

kehtestatakse lihtsustatud

registreerimiskord ja vähendatud

registreerimistasud.“;

Jah EnKS § 3210 lg 2 EnKS

iii) neljanda lõigu punkt c

asendatakse järgmisega:

„c) kui päritolutagatisi ei anta otse

tootjale, vaid tarnijale või tarbijale,

kes ostab energiat kas konkurentsi

tingimustes või pikaajaliste

taastuvelektri ostulepingutega.“;

Jah § 3210 lg 10 EnKS EnKS pt 82 § 3210 lg 10

GO määrus §3 lg 1

Päritolutunnistuste väljastamine EnkS §328 lg 81

b) lõiked 3 ja 4 asendatakse

järgmisega:

„3. Lõike 1 kohaldamisel kehtivad

päritolutagatised tehingute

tegemiseks 12 kuud pärast

asjaomase energiaühiku tootmist.

Liikmesriigid tagavad, et kõik

päritolutagatised, mida ei ole

tühistatud, kaotavad kehtivuse

hiljemalt 18 kuud pärast

energiaühiku tootmist. Liikmesriigid

võtavad kehtivuse kaotanud

päritolutagatisi arvesse energia

segajäägi arvutamisel.

Ei Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 327 lg 4 ja § 3210 lg 8.

58

4. Seoses lõigetes 8 ja 13 osutatud

teabe avaldamisega tagavad

liikmesriigid, et energiaettevõtjad

tühistavad päritolutagatised

hiljemalt kuus kuud pärast

päritolutagatise kehtivusaja lõppu.

Lisaks tagavad liikmesriigid ... [18

kuud pärast käesoleva

muutmisdirektiivi jõustumist], et

nende energia segajääki käsitlevad

andmed avaldatakse igal aastal.“;

Ei Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 3210 lg 9

c) lõike 7 punkt a asendatakse

järgmisega:

„a) energiaallikas, millest energia

toodeti, ning tootmise algus- ja

lõppkuupäev, mida võidakse

täpsustada

i) taastuvatest energiaallikatest

toodetud gaasi, sealhulgas muud kui

bioloogilist päritolu gaasiliste

taastuvkütuste ning taastuvenergial

põhineva kütte ja jahutuse puhul

tunniajaste või väiksemate

vahemikega;

ii) taastuvelektri puhul vastavalt

tasakaaluarveldusperioodile, nagu

on määratletud määruse (EL)

2019/943 artikli 2 punktis 15.“;

Ei Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 329 lg 1 punktid 1-6, lg 2 punktid 1-6, lg

3 punktid 1-5.

59

d) lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Kui elektrienergia tarnija peab

vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ

artikli 3 lõike 9 punktile a tõendama

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia osakaalu või

kogust oma energiaallikate jaotuses,

kasutab ta selleks päritolutagatisi,

välja arvatud

a) selle osa puhul oma

energiaallikate jaotuses, mis vastab

mittejälgitavatele kaubanduslikele

pakkumistele, kui selliseid

pakkumisi on tehtud; kõnealuse osa

puhul võib tarnija kasutada energia

segajääki, või

b) kui liikmesriik otsustab

päritolutagatist mitte anda tootjale,

kes saab toetuskavast rahalist

toetust.

Ei Juba sisaldub Eesti õigusruumis. EnKS pt 82 § 327 lg 1; ELTS § 751 lg 5-6;

Päritolutunnistuste määruses (MKM 13.09.2022 nr 69) § 5 lg 2

8a. Kui gaase, sealhulgas muud kui

bioloogilist päritolu gaasilisi

taastuvkütuseid ja biometaani,

tarnitakse vesiniku- või

maagaasivõrgust, peab tarnija

direktiivi (EL) 2009/73/EÜ I lisa

kohaldamisel tõendama

lõpptarbijatele taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

osakaalu või kogust oma

energiaallikate jaotuses. Tarnija

kasutab selleks päritolutagatisi, välja

arvatud

a) selle osa puhul oma

energiaallikate jaotuses, mis vastab

mittejälgitavatele kaubanduslikele

pakkumistele, kui selliseid

pakkumisi on tehtud; kõnealuse osa

puhul võib tarnija kasutada energia

segajääki, või

b) kui liikmesriik otsustab

päritolutagatist mitte anda tootjale,

Jah EnKS § 327 lg 1

EnkS § 3210 lg 91

EnKS

60

kes saab toetuskavast rahalist

toetust.

Kui tarbija tarbib gaase, sealhulgas

muud kui bioloogilist päritolu

gaasilisi taastuvkütuseid ja

biometaani vesiniku- või

maagaasivõrgust, nagu on näidatud

tarnija kaubanduslikus pakkumises,

tagavad liikmesriigid, et tühistatud

päritolutagatised vastavad võrgu

asjakohastele omadustele.

Jah § 327 lg 5 EnKS

Kui liikmesriigid on korraldanud

päritolutagatiste väljaandmise

muude energialiikide puhul,

kasutavad tarnijad avaldamiseks

tarnitud energiale vastavat liiki

päritolutagatisi. Direktiivi

2012/27/EL artikli 14 lõike 10

kohaselt loodud päritolutagatisi võib

kasutada ka selleks, et täita tõhusas

elektri- ja soojusenergia

koostootmisjaamas toodetud

elektrienergia koguse tõendamise

nõudeid. Käesoleva artikli lõike 2

kohaldamisel, kui elektrienergia on

toodetud tõhusa koostootmisega

taastuvatest energiaallikatest, võib

välja anda ainult ühe

päritolutagatise, milles täpsustatakse

mõlemad näitajad.

Jah Juba hõlmatud tänases seadusandluses. EnKS pt 82 § 327 lg 1; ELTS § 751 lg 5-6;

Päritolutunnistuste määruses (MKM 13.09.2022 nr 69) § 5 lg 2

e) lõige 13 asendatakse järgmisega:

„13. Komisjon võtab 31.

detsembriks 2025 vastu aruande,

milles hinnatakse võimalusi luua

kogu liitu hõlmav ökomärgis, et

edendada uutest käitistest toodetud

taastuvenergia kasutamist. Sellise

märgise nõuete täitmise

tõendamiseks kasutavad tarnijad

päritolutagatistes sisalduvat teavet.;

Ei Komisjoni haldusala

61

13a. Komisjon jälgib

päritolutagatiste süsteemi toimimist

ja hindab 30. juuniks 2025 turu

päritolutagatiste pakkumise ja

nõudluse tasakaalu ning teeb

tasakaalustamatuse korral kindlaks

pakkumist ja nõudlust mõjutavad

asjakohased tegurid.“.

Ei Komisjoni haldusala

Artikkel 20

Artikli 20 lõige 3 asendatakse

järgmisega:

„3. Lähtuvalt määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt

esitatud lõimitud riiklikus energia-

ja kliimakavas esitatud hindamisest

ning kooskõlas kõnealuse määruse I

lisaga, mille eesmärk on selgitada

välja taastuvenergiapõhise

kaugkütte ja -jahutuse jaoks uue

taristu ehitamise vajadus käesoleva

direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud

liidu üldeesmärgi täitmiseks,

võtavad liikmesriigid vajaduse

korral vajalikud meetmed tõhusa

kaugkütte ja -jahutuse taristu

väljakujundamiseks, et edendada

kütet ja jahutust, mis põhineb

taastuvallikatest toodetud energial,

nagu päikese soojusenergia,

fotogalvaaniline päikeseenergia,

taastuvelektri jõul töötavad

soojuspumbad, mis kasutavad

ümbritseva keskkonna energiat ja

geotermilist energiat, muud

geotermilise energia tehnoloogiad,

biomass, biogaas, vedelad

biokütused ning heitsoojus- ja -

jahutusenergia, millele lisandub

soojusenergia salvestamine,

tarbimiskaja süsteemid ja elektri-

soojusjaamad, kui see on

võimalik.“.

Jah Ei kohaldata.

Uut taristu vajadust kinnitab uuring "Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ja

jahutusmajandusele aastaks 2050", uuringu tegevuskava on olemas.

62

Artikkel 20a

Lisatakse järgmine artikkel 20a:

„Artikkel 20a

Taastuvelektri energiasüsteemi

lõimimise hõlbustamine

„1. Liikmesriigid kohustavad oma

territooriumil tegutsevaid

põhivõrguettevõtjaid, ja kui andmed

on neile kättesaadavad,

jaotusvõrguettevõtjaid tegema igas

pakkumisvööndis tarnitud

elektrienergia puhul kättesaadavaks

taastuvelektri osakaalu ja

kasvuhoonegaaside heite määra

käsitlevad võimalikult täpsed

andmed ajavahemike järel, mis on

vähemalt võrdsed turuarvelduse

sagedusega, kuid mitte pikema

ajavahemiku järel kui üks tund, koos

prognoosandmetega, kui need on

kättesaadavad. Liikmesriigid

tagavad, et jaotusvõrguettevõtjatel

on juurdepääs vajalikele andmetele.

Kui jaotusvõrguettevõtjatel ei ole

riigisisese õiguse kohaselt

juurdepääsu kõigile vajalikele

andmetele, kohaldavad nad

olemasolevat Euroopa elektri

põhivõrguettevõtjate võrgustiku

andmete edastamise süsteemi

kooskõlas direktiivi (EL) 2019/944

sätetega. Liikmesriigid

stimuleerivad tarkvõrkude

uuendamist, et paremini jälgida

võrgu tasakaalu ja teha

kättesaadavaks reaalajas andmed.

Jah § 591 lg 7 p 25 ELTS

63

Kui see on tehniliselt võimalik,

teevad jaotusvõrguettevõtjad

kättesaadavaks ka anonüümitud

koondandmed tarbimiskaja

potentsiaali ning oma tarbeks

toodetud taastuvenergia tarbijate ja

taastuvenergiakogukondade

toodetud ja võrku sisestatud

taastuvelektri kohta.

Valikuline Pole sätestatud kohustust andmed teha summeeritult kättesaadavaks.

Elektrituru toimise võrgueeskiri tagab, et iga turuosaline saab enda kohta andmed kätte

ja saab need kättesaadavaks teha energiateenuse osutajale.

2. Lõikes 1 osutatud andmed

tehakse digitaalselt kättesaadavaks

viisil, mis tagab ühtlustatud

andmevormingutel ja standarditud

andmekogumitel põhineva

koostalitlusvõime, nii et elektrituru

osalised, energiavahendajad,

tarbijad ja lõppkasutajad saaksid

neid mittediskrimineerival viisil

kasutada ning et neid saab lugeda

selliste elektrooniliste sidevahendite

abil nagu nutiarvestisüsteemid,

elektrisõidukite laadimispunktid,

kütte- ja jahutussüsteemid ning

hoonete energiajuhtimissüsteemid.

Jah Hõlmatud juba Eesti seadusandlusse. Elektrituru toimimise võrgueeskiri § 8. Andmete

saamine andmevahetusplatvormilt

64

3. Peale määruses (EL) 2023/1542

sätestatud nõuete kohaldamise

tagavad liikmesriigid, et

kodumajapidamistes kasutatavate

akude ja tööstuslike patareide või

akude tootjad võimaldavad patareide

ja akude omanikele ja kasutajatele,

samuti omanike ja kasutajate

selgesõnalisel nõusolekul nende

nimel tegutsevatele kolmandatele

isikutele, näiteks hoonete

energiajuhtimisega tegelevatele

ettevõtjatele ja elektrituru osalistele

mittediskrimineerivatel tingimustel

ja kooskõlas andmekaitsenormidega

reaalajas tasuta juurdepääsu

akuhaldussüsteemis olevale

põhiteabele, näiteks andmetele aku

mahutavuse, seisukorra,

laetustaseme ja võimsuse

seadeväärtuse kohta.

Jah § 3 Määruse kavand nr 2

„Akude tootjatele

kehtivad nõudnu“

Lisaks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2018/858 (

22 ) sätestatud tüübikinnituse ja

turujärelevalvega seotud

õigusnormide kohaste täiendavate

nõuete kohaldamisele võtavad

liikmesriigid meetmeid, millega

nõutakse, et sõidukitootjad teeksid

elektrisõidukite omanikele ja

kasutajatele, samuti nende nimel

tegutsevatele kolmandatele

isikutele, näiteks elektrituru

osalistele ja elektromobiilsuse

teenuste osutajatele

mittediskrimineerivatel tingimustel

ja kooskõlas andmekaitsenormidega

reaalajas tasuta kättesaadavaks

sõidukisisesed andmed aku

seisukorra, laetustaseme, võimsuse

seadeväärtuse ja mahutavuse kohta,

samuti asjakohasel juhul

elektrisõiduki asukohaandmed.

Ei Ei kohaldu, sest Eestis pole sõidukitetootjaid.

65

4. Peale määruses (EL) 2023/1804

sätestatud nõuete kohaldamise

tagavad liikmesriigid või nende

määratud pädevad asutused, et

nende territooriumile paigaldatud

uued ja asendatud üldsusele

ligipääsmatud tavalaadimispunktid

võimaldavad kasutada nutilaadimise

funktsioone ja asjakohasel juhul

nutiarvestisüsteemide liidest, kui

liikmesriigid need kasutusele

võtavad, ning kahesuunalise

laadimise funktsioone kooskõlas

nimetatud määruse artikli 15

lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega.

Jah § 93 ELTS

5. Peale määruses (EL) 2019/943

ja direktiivis (EL) 2019/944

sätestatud nõuete kohaldamise

tagavad liikmesriigid, et riigi

õigusraamistik võimaldab väikestel

või mobiilsetel süsteemidel, näiteks

kodumajapidamistes kasutatavatel

akudel ja elektrisõidukitel ning

muudel väikestel detsentraliseeritud

energiaallikatel põhinevat osalemist

elektriturgudel, sealhulgas seoses

ülekoormuse juhtimisega ning

paindlikkus- ja

tasakaalustamisteenuste

pakkumisega, sealhulgas

agregeerimise kaudu. Selleks

kehtestavad liikmesriigid tihedas

koostöös kõigi turuosaliste ja

reguleerivate asutustega

elektriturgudel osalemise tehnilised

nõuded, mis põhinevad kõnealuste

süsteemide tehnilistel omadustel.

Jah Hõlmatud juba Eesti seadusandluses ELTS § 121

66

Liikmesriigid tagavad väikestele

detsentraliseeritud

energiaressurssidele või mobiilsetele

süsteemidele võrdsed võimalused ja

mittediskrimineeriva osalemise

elektriturgudel.

Jah Hõlmatud juba Eesti seadusandluses ELTS § 583 lg 2

Artikkel 22a

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 22a

Taastuvenergia ulatuslik kasutamine

tööstussektoris

1. Liikmesriigid püüavad

kavandatult suurendada

tööstussektoris taastuvate

energiaallikate osakaalu lõppenergia

tootmiseks ja muuks kui

energiatootmiseks kasutatavate

energiaallikate seas keskmiselt

vähemalt 1,6 protsendipunkti aastas,

arvutatuna ajavahemike 2021–2025

ja 2026–2030 kohta.

Jah Kajastatud REKK-is.

Liikmesriigid võivad esimeses

lõigus osutatud keskmise aastase

suurenemismäära puhul võtta

arvesse heitsoojust ja -jahutust kuni

0,4 protsendipunkti ulatuses,

tingimusel et heitsoojus- ja

heitjahutusenergia saadakse tõhusast

kaugküttest ja -jahutusest, välja

arvatud võrgud, mis tarnivad soojust

ainult ühele hoonele või kus kogu

soojusenergiat tarbitakse ainult

kohapeal ja kus soojusenergiat ei

müüda. Kui nad otsustavad seda

teha, suurendatakse esimeses lõigus

osutatud keskmist aastast

suurenemismäära poole võrra

kasutatud arvesse võetud

heitsoojuse ja -jahutuse

protsendipunktidest.

Valikuline Valikuline, ei kohalda.

67

Liikmesriigid lisavad selle esialgse

suurenemismäära saavutamiseks

kavandatud ja võetud

poliitikasuunad ja meetmed oma

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohaselt esitatud lõimitud

riiklikku energia- ja kliimakavasse

ning kõnealuse määruse artikli 17

kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse

energia- ja kliimaalastesse

eduaruandesse.

Jah Kajastatud REKK-is. Täidame eesmärgi võrguenergias TE osakaalu suurenemisega.

Kui elektrifitseerimist peetakse

kulutõhusaks valikuks, edendatakse

nende poliitikasuundade ja

meetmetega tööstusprotsesside

taastuvenergiapõhist

elektrifitseerimist. Nende

poliitikasuundade ja meetmetega

püütakse luua soodsad

turutingimused selleks, et oleksid

kättesaadavad majanduslikult

elujõulised ja tehniliselt teostatavad

taastuvenergiapõhised alternatiivid

tööstuslikus küttes kasutatavate

fossiilkütuste asendamiseks,

eesmärgiga vähendada fossiilkütuste

kasutamist kütteseadmetes, kus

temperatuur on alla 200 °C. Nende

poliitikasuundade ja meetmete

vastuvõtmisel võtavad liikmesriigid

arvesse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet, tõhusust ja

rahvusvahelist konkurentsivõimet

ning vajadust kõrvaldada

regulatiivsed, majanduslikud ja

haldustakistused.

Valikuline Valikuline, esialgu ei plaani kohaldada.

Liikmesriigid tagavad, et

lõppenergia tootmiseks ja muuks kui

energiatootmiseks kasutatavate

muud kui bioloogilist päritolu

taastuvkütuste osakaal on

tööstussektoris sel otstarbel

kasutatavast vesinikust 2030.

Jah § 321 lg 5 EnKS

68

aastaks vähemalt 42 % ja 2035.

aastaks 60 %. See protsentuaalne

osakaal arvutatakse järgmiste

reeglite alusel

a) nimetaja arvutamisel võetakse

arvesse lõppenergia tootmiseks ja

muuks kui energiatootmiseks

kasutatava vesiniku energiasisaldust,

kuid ei võeta arvesse

i) vesinikku, mida kasutatakse

vahesaadusena tavapäraste

transpordikütuste ja biokütuste

tootmiseks;

ii) vesinikku, mis on toodetud

tööstuslike jääkgaaside

dekarboniseerimise teel ja mida

kasutatakse nende konkreetsete

gaaside asendamiseks, millest seda

toodetakse;

iii) vesinikku, mis on toodetud

kõrvalsaadusena või saadud

tööstusrajatiste kõrvalsaadustest;

Jah § 322 lg 16 EnKS

b) lugeja arvutamisel võetakse

arvesse tööstussektoris lõppenergia

tootmiseks ja muuks kui

energiatootmiseks kasutatavate

muud kui bioloogilist päritolu

taastuvkütuste energiasisaldust, kuid

ei võeta arvesse muud kui

bioloogilist päritolu taastuvkütuseid,

mida kasutatakse vahesaadusena

tavapäraste transpordikütuste ja

biokütuste tootmiseks;

Jah § 322 lg 17 EnKS

c) lugeja ja nimetaja arvutamisel

kasutatakse kütuste energiasisalduse

väärtusi, mis on esitatud III lisas.

Jah § 322 lg 18 EnKS

69

2. Liikmesriigid edendavad

vabatahtlikke märgistussüsteeme

tööstustoodete puhul, mis on

väidetavalt toodetud taastuvenergia

või muud kui bioloogilist päritolu

taastuvkütuste abil. Nendes

vabatahtlikes märgistussüsteemides

esitatakse tooraine hankimise ja

eeltöötlemise, tootmise ning

jaotamise etapis kasutatud

taastuvenergia või muud kui

bioloogilist päritolu taastuvkütuste

protsentuaalne osakaal, mis on

arvutatud soovituses 2013/179/EL*

või standardis ISO 14067:2018

sätestatud metoodika alusel.

Jah Täpsem sisu väljatöötamisel.

2a. Liikmesriigid teatavad muud kui

bioloogilist päritolu taastuvkütuste

koguse, mille nad eeldatavasti

impordivad ja ekspordivad, oma

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohaselt esitatud lõimitud

riiklikes energia- ja kliimakavades

ning kõnealuse määruse artikli 17

kohaselt esitatud lõimitud riiklikess

energia- ja kliimaalastes

eduaruannetes. Selle teate põhjal

töötab komisjon välja liidu

strateegia imporditud ja omamaise

vesiniku jaoks, et edendada Euroopa

vesinikuturgu ja vesinikutootmist

liidus, toetada käesoleva direktiivi

rakendamist ja selles sätestatud

eesmärkide saavutamist, võttes

seejuures nõuetekohaselt arvesse

varustuskindlust ja liidu strateegilist

sõltumatust energiavaldkonnas ning

võrdseid tingimusi ülemaailmsel

vesinikuturul. Liikmesriigid

märgivad oma määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt

esitatud lõimitud riiklikes energia-

ja kliimakavades ning kõnealuse

Jah Kajastatud REKK-is. Käesoleval hetkel ei toimu importi ega eksporti.

70

määruse artikli 17 kohaselt esitatud

lõimitud riiklikess energia- ja

kliimaalastes eduaruannetes, kuidas

nad kavatsevad sellesse strateegiasse

panustada.

Artikkel 22b

1. Liikmesriik võib vähendada

artikli 22a viiendas lõigus osutatud

lõppenergia tootmiseks ja muuks kui

energiatootmiseks kasutatavate

muud kui bioloogilist päritolu

taastuvkütuste osakaalu 2030. aastal

20 % võrra, kui

Valikuline Ei kohaldata.

a) kõnealune liikmesriik on

saavutamas oma riiklikku panust

artikli 3 lõikes 1 esimeses lõigus

sätestatud liidu siduvasse

üldeesmärki, mis on vähemalt

samaväärne tema eeldatava riikliku

panusega vastavalt määruse (EL)

2018/1999 II lisas osutatud

valemile; ja

Valikuline Ei kohaldata.

b) selles liikmesriigis tarbitava

fossiilkütustest toodetud vesiniku

või selle derivaatide osakaal ei ületa

2030. aastal 23 % ja 2035. aastal 20

%.

Valikuline Ei kohaldata.

Kui mõni neist tingimustest ei ole

täidetud, lõpeb esimeses lõigus

osutatud vähendamise kohaldamine.

Valikuline Ei kohaldata.

2. Kui liikmesriik kohaldab lõikes 1

osutatud vähendamist, teatab ta

sellest komisjonile, kui ta esitab

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohased lõimitud riiklikud

energia- ja kliimakavad, ning

kõenealuse määruse artikli 17

kohaselt esitatud lõimitud riiklike

energia- ja kliimaalaste

eduaruannete raames. Teade sisaldab

teavet muud kui bioloogilist päritolu

Valikuline Ei kohaldata.

71

taastuvkütuste ajakohastatud

osakaalu kohta ja kõiki asjakohaseid

andmeid tõendamaks, et lõike 1

punktides a ja b sätestatud

tingimused on täidetud.

Komisjon jälgib olukorda

vähendamisvõimalust kasutavates

liikmesriikides, et kontrollida lõike

1 punktides a ja b sätestatud

tingimuste jätkuvat täitmist.

Ei Komisjoni haldusala.

Artikkel 23

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Taastuvenergia kasutamise

edendamiseks kütte- ja

jahutussektoris suurendab iga

liikmesriik taastuvenergia osakaalu

selles sektoris keskmiselt vähemalt

0,8 protsendipunkti aastas,

arvutatuna ajavahemiku 2021–2025

kohta ja keskmiselt vähemalt 1,1

protsendipunkti aastas arvutatuna

ajavahemiku 2026–2030 kohta,

võttes aluseks artiklis 7 sätestatud

metoodika kohaselt arvutatud

taastuvenergia osakaalu liikmesriigi

summaarses energia lõpptarbimises

kütte- ja jahutussektoris aastal 2020.

Ei Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

Liikmesriigid võivad esimeses

lõigus osutatud keskmise aastase

suurenemismäära puhul võtta

arvesse heitsoojust ja -jahutust kuni

0,4 protsendipunkti ulatuses. Kui

nad otsustavad seda teha, suureneb

keskmine aastane suurenemismäär

poole võrra kasutatud heitsoojuse ja

-jahutuse protsendipunktidest ning

ülempiir on 1,0 protsendipunkti

ajavahemikul 2021–2025 ja 1,3

protsendipunkti ajavahemikul 2026–

2030.

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

72

Liikmesriigid teatavad komisjonile

oma kavatsusest võtta heitsoojust ja

-jahutust arvesse ning hinnangulise

summa määruse (EL) 2018/1999

artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud

lõimitud riiklikes energia- ja

kliimakavades. Lisaks esimeses

lõigus osutatud minimaalsele

aastasele protsendipunktide

suurenemismäärale püüab iga

liikmesriik täiendavalt suurendada

taastuvenergia osakaalu oma kütte-

ja jahutussektoris käesoleva

direktiivi lisas 1a sätestatud

kavandatud protsendipunktide

määra võrra.

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

Liikmesriigid võivad esimeses

lõigus sätestatud keskmise aastase

suurenemismäära puhul võtta

arvesse kütteks ja jahutuseks

kasutatavat taastuvelektrit kuni 0,4

protsendipunkti ulatuses, tingimusel

et soojus- ja külmageneraatori

kasutegur on suurem kui 100 %. Kui

nad otsustavad seda teha, suureneb

keskmine aastane suurenemismäär

poole võrra sellest taastuvelektrist,

väljendatuna protsendipunktides,

ning ülempiir on 1,0 protsendipunkti

ajavahemikul 2021–2025 ja 1,3

protsendipunkti ajavahemikul 2026–

2030.

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

73

Liikmesriigid teatavad komisjonile

kavatsusest võtta käesoleva lõike

esimeses lõigus sätestatud aastase

suurenemismäära puhul arvesse

küttes ja jahutuses kasutatavat

taastuvelektrit, mis on saadud

suurema kui 100 % kasuteguriga

soojus- ja külmageneraatoritest.

Liikmesriigid lisavad suurema kui

100 % kasuteguriga soojus- ja

külmageneraatorite hinnangulise

taastuvelektri tootmisvõimsuse

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohaselt esitatud lõimitud

riiklikesse energia- ja

kliimakavadesse. Liikmesriigid

lisavad suurema kui 100 %

kasuteguriga soojus- ja

külmageneraatoritest saadud küttes

ja jahutuses kasutatava

taastuvelektri koguse oma nimetatud

määruse artikli 17 kohaselt esitatud

lõimitud riiklikesse energia- ja

kliimaalastesse eduaruannetesse.

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

1a. Lõike 1 kohaldamisel kasutavad

liikmesriigid küttes ja jahutuses

kasutatava taastuvelektri osakaalu

arvutamiseks kahe eelneva aasta

jooksul nende territooriumil tarnitud

taastuvelektri keskmist osakaalu.“

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

74

1b. Liikmesriigid teevad oma kütte-

ja jahutussektoris taastuvatest

energiaallikatest energia tootmise

ning heitsoojus- ja

heitjahutusenergia kasutamise

potentsiaali hindamise, mis hõlmab

asjakohasel juhul piirkondade, mis

sobivad sellise energia

kasutuselevõtuks ja kus sellega

seotud ökoloogiline risk on väike,

ning väikeste majapidamisprojektide

potentsiaali analüüsi. Hindamises

võetakse arvesse kättesaadavat ja

majanduslikult teostatavat

tehnoloogiat tööstuslikuks ja

koduseks kasutuseks, et kehtestada

vahe-eesmärgid ja meetmed

taastuvenergia kasutamise

suurendamiseks kütte- ja

jahutussektoris ning asjakohasel

juhul heitsoojus- ja

heitjahutusenergia ulatuslikumaks

kasutamiseks kaugküttes ja -

jahutuses eesmärgiga kehtestada

pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja

jahutussektorist pärineva

kasvuhoonegaaside heite ja

õhusaaste vähendamiseks.

Kõnealune hindamine tehakse

kooskõlas energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõttega, see on

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohaselt esitatud lõimitud

riiklike energia- ja kliimakavade osa

ning see tehakse koos direktiivi

2012/27/EL artikli 14 lõikega 1 ette

nähtud põhjaliku kütte- ja

jahutussektori hindamisega.

Jah § 8 lg 6 EnKS Heitsoojuse analüüs (Energiatalgud)

Eesti süsinikneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse uuring

75

b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav lause asendatakse

järgmisega:

„Käesoleva artikli lõike 1

kohaldamisel, kui arvutatakse

kõnealuse lõike kohast

taastuvenergia osakaalu kütte- ja

jahutussektoris ning iga-aastast

keskmist suurendamist, sealhulgas

Ia lisas sätestatud kavandatud

täiendavat suurendamist, iga

liikmesriik“

ii) punkt a jäetakse välja;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata kuivõrd Eesti täidab artikkel 23 lõike 2 punkti b ja c.

iii) lisatakse järgmine lõik:

Eelkõige annavad liikmesriigid

hoonete omanikele või üürnikele ja

VKEdele teavet kulutõhusate

meetmete ning rahastamisvahendite

kohta, et suurendada taastuvenergia

kasutamist kütte- ja

jahutussüsteemides. Liikmesriigid

esitavad teabe ligipääsetavate ja

läbipaistvate nõustamisvahendite

kaudu.

Jah § 8 lg 7 EnKS

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud

keskmise aastase suurenemismäära

saavutamiseks püüavad

liikmesriigid rakendada vähemalt

kahte järgmistest meetmetest:

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

a) taastuvenergia või heitsoojus- ja

heitjahutusenergia füüsiline

lõimimine kütmiseks ja

jahutamiseks tarnitavatesse

energiaallikatesse ja kütustesse;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

76

b) suure tõhususega

taastuvenergiapõhiste kütte- ja

jahutussüsteemide paigaldamine

hoonetesse, hoonete ühendamine

tõhusate kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemidega või

taastuvenergia või heitsoojus- ja

heitjahutusenergia kasutamine

tööstuslikes kütte- ja

jahutusprotsessides;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

c) lõike 1 esimeses lõigus sätestatud

kohustuste täitmist tõendavate

kaubeldavate sertifikaatidega seotud

meetmed, millega toetatakse

käesoleva lõike punkti b kohaseid

meetmeid seoses paigaldamisega,

mida viib läbi teine ettevõtja,

näiteks sõltumatu

taastuvenergiapõhiste

tehnoloogialahenduste paigaldaja

või taastuvenergialahenduste

paigaldamisega tegelev

energiateenuseid osutav ettevõtja;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

d) riigi, piirkondlike ja kohalike

ametiasutuste suutlikkuse

suurendamine, et kaardistada

kohalikud taastuvenergiapõhised

kütte- ja jahutusvõimalused

taastuvenergiaprojektide ja -taristu

kavandamiseks, rakendamiseks ning

sellekohaseks nõustamiseks;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

77

e) riskileevendusraamistike loomine

eesmärgiga vähendada

taastuvenergiapõhiste kütte- ja

jahutusprojektide ning heitsoojus- ja

heitjahutusprojektide

kapitalikulusid, võimaldades muu

hulgas väiksemate projektide

ühendamist ning sidudes sellised

projektid terviklikumalt muude

energiatõhususe ja hoonete

renoveerimise meetmetega;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

f) taastuvatest energiaallikatest

toodetud kütte ja jahutuse

ostulepingute propageerimine

ettevõtjate ja väiketarbijate rühmade

seas;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

g) fossiilkütusepõhiste kütteallikate

ja taastuvate energiaallikatega

kokkusobimatute küttesüsteemide

asendamise või järkjärgulise

fossiilkütustest loobumise

kavandamine koos vahe-eesmärkide

seadmisega;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

h) kohaliku ja piirkondliku tasandi

nõuded seoses taastuvenergiapõhiste

kütte- ja jahutuskavadega;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

i) muud samaväärse mõjuga

poliitikameetmed, sealhulgas

fiskaalmeetmed, toetuskavad ja

muud rahalised stiimulid, mis

aitavad kaasa taastuvenergiat

kasutavate kütte- ja jahutusseadmete

paigaldamisele ning niisuguste

energiavõrkude arendamisele, mis

tarnivad taastuvenergiat hoonetes ja

tööstussektoris kasutatavaks kütteks

ja jahutuseks;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

78

j) biogaasi tootmise ja selle elektri

tootmiseks kasutamise asemel

gaasivõrku juhtimise edendamine;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

k) meetmed, millega edendatakse

soojusenergia salvestamise

tehnoloogiate integreerimist kütte-

ja jahutussüsteemidesse;

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

l) taastuvenergiapõhiste kaugkütte-

ja kaugjahutusvõrkude, eriti

taastuvenergiakogukondade

edendamine, sealhulgas

reguleerivate meetmete,

rahastamiskorra ja toetuse abil.

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

Nende meetmete vastuvõtmisel ja

rakendamisel tagavad liikmesriigid

nende kättesaadavuse kõikide

tarbijate, eelkõige väikese

sissetulekuga või vähekaitstud

kodumajapidamiste jaoks, kellel ei

oleks muidu piisavalt algkapitali, et

asjaomastest meetmetest kasu

saada.“

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

Artikkel 24

79

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et teave

energiatõhususe ja taastuvenergia

osakaalu kohta nende kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemides esitatakse

lõpptarbijale hõlpsalt kättesaadaval

viisil, näiteks arvetel või tarnijate

veebisaitidel, samuti sellekohase

taotluse esitamisel. Taastuvenergia

osakaalu andmetena esitatakse

vähemalt selle protsentuaalne

osakaal asjaomase kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemi klientide

summaarsest kütte- ja

jahutusenergia lõpptarbimisest; muu

hulgas esitatakse teave selle kohta,

kui palju energiat kasutati ühe ühiku

soojusenergia tarnimiseks kliendile

või lõppkasutajale.“;

Jah § 4 lõige 3 p 1 KKütS

b) lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse

järgmisega:

„Liikmesriigid püüavad suurendada

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia ning heitsoojus- ja

heitjahutusenergia osakaalu

kaugküttes ja -jahutuses keskmiselt

soovituslikku 2,2 protsendipunkti

aastas, arvutatuna ajavahemiku

2021–2030 kohta, võttes aluseks

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia ning heitsoojus- ja

heitjahutusenergia osakaalu

kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020,

ning määravad oma määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt

esitatud lõimitud riiklikes energia-

ja kliimakavades kindlaks selleks

vajalikud meetmed. Taastuvenergia

osakaalu väljendatakse tavapäraste

keskmiste kliimatingimuste järgi

kohandatud osakaaluna

summaarsest energia

lõpptarbimisest kaugküttes ja -

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib, et "kui tema taastuvenergia osakaal kütte-

ja jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

80

jahutuses.

Liikmesriigid võivad esimeses

lõigus sätestatud keskmise aastase

suurenemismäära puhul arvesse

võtta kaugkütteks ja -jahutuseks

kasutatavat taastuvelektrit.

Liikmesriigid teatavad komisjonile

oma kavatsusest võtta käesoleva

lõike esimeses lõigus sätestatud

aastase suurenemismäära puhul

arvesse kaugküttes ja -jahutuses

kasutatavat taastuvelektrit.

Liikmesriigid lisavad hinnangulise

kaugkütteks ja -jahutuseks

kasutatava taastuvelektri

tootmisvõimsuse oma määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt

esitatud lõimitud riiklikesse energia-

ja kliimakavadesse. Liikmesriigid

lisavad kaugküttes ja -jahutuses

kasutatava taastuvelektri koguse

oma nimetatud määruse artikli 17

kohaselt esitatud lõimitud riiklikesse

energia- ja kliimaalastesse

eduaruannetesse.

81

4a. Lõike 4 kohaldamisel

kasutavad liikmesriigid kaugküttes

ja -jahutuses kasutatava

taastuvelektri osakaalu arvutamiseks

kahe eelneva aasta jooksul nende

territooriumil tarnitud taastuvelektri

keskmist osakaalu.

Liikmesriigid, kus taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

ning heitsoojus- ja

heitjahutusenergia osakaal

kaugküttes ja -jahutuses on üle 60

%, võivad lugeda lõike 4 esimeses

lõigus osutatud keskmist aastast

suurenemismäära käsitleva nõude

täidetuks. Liikmesriigid, kus

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia ning heitsoojus- ja

heitjahutusenergia osakaal

kaugküttes ja -jahutuses on üle 50 %

ja kuni 60 %, võivad lugeda lõike 4

esimeses lõigus osutatud keskmist

aastast suurenemismäära käsitleva

nõude pooles ulatuses täidetuks.

Liikmesriigid määravad käesoleva

artikli lõike 4 esimeses lõigus

osutatud keskmise aastase

suurenemismäära saavutamiseks

vajalikud meetmed kindlaks oma

määruse (EL) 2018/1999 artiklite 3

ja 14 kohaselt esitatud lõimitud

riiklikes energia- ja kliimakavades.

Valikuline Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab

üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist. Eestis on taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal

kaugküttes ja -jahutuses üle 60 %.

82

4b. Liikmesriigid tagavad, et selliste

kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemide käitajaid,

mille võimsus on üle 25 MWth,

ergutatakse ühendama süsteemiga

kolmandaid isikuid, kes tarnivad

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energiat ning heitsoojus- ja

heitjahutusenergiat, või pakkuma

taastuvatest energiaallikatest ning

heitsoojus- ja heitjahutusenergiast

toodetud soojus- ja jahutusenergiat

tarnivatele kolmandatele isikutele

võimaluse ühineda süsteemiga ja

müüa oma energiat asjaomase

liikmesriigi pädeva asutuse

kehtestatud mittediskrimineerivate

kriteeriumide alusel, kui kõnealustel

käitajatel on vaja teha ühte või mitut

järgmist tegevust:

a)

uute klientide nõudluse

rahuldamine;

b)

olemasoleva soojus- või

jahutusenergia tootmisvõimsuse

asendamine;

c)

olemasoleva soojus- või

jahutusenergia tootmisvõimsuse

suurendamine.

Valikuline Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab

üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist.

83

5. Liikmesriigid võivad lubada

kaugkütte- või -jahutussüsteemi

käitajal keelduda kolmandast isikust

tarnija ühendamisest ja temalt

soojus- või jahutusenergia ostmisest

ükskõik millisel järgmisel juhul:

a)

süsteemi võimsus ei ole piisav, mille

põhjuseks on muud taastuvatest

energiaallikatest toodetud soojus-

või jahutusenergia või heitsoojus- ja

heitjahutusenergia tarned;

b)

kolmandast isikust tarnija soojus-

või jahutusenergia ei vasta

ühendamiseks ning kaugkütte- ja -

jahutussüsteemi töökindlaks ja

ohutuks toimimiseks vajalikele

tehnilistele näitajatele;

c)

käitaja on võimeline tõendama, et

juurdepääsu loomine tooks kaasa

soojus- või jahutusenergia hinna

ülemäärase tõusu lõpptarbija jaoks,

võrrelduna kulutustega peamise

kohaliku tarnija soojus- või

jahutusenergiale, millega

taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia või heitsoojus- ja

heitjahutusenergia konkureeriks;

d)

käitaja süsteem on tõhus kaugkütte

ja -jahutuse süsteem.

Valikuline Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemi - KKütS §141

Ei kohaldata, kuna käesoleva artikli lõikes 6 osutatud süsteemide osakaal moodustab

üle 90 % tema kaugkütte ja -jahutuse kogumüügist.

84

Liikmesriigid tagavad, et kui

kaugkütte- või -jahutussüsteemi

käitaja keeldub vastavalt esimesele

lõigule soojus- või jahutusenergia

tarnija ühendamisest, esitab

asjaomane käitaja pädevale

asutusele teabe keeldumise põhjuste

kohta, samuti tingimuste kohta, mis

tuleb täita, ja meetmete kohta, mis

tuleb võtta, et võimaldada

süsteemiga ühendamist.

Liikmesriigid tagavad, et on

kehtestatud asjakohane kord

põhjendamatute keeldumiste

heastamiseks.

Valikuline Ei kohalda.

85

6. Liikmesriigid kehtestavad

vajaduse korral kaugkütte- ja -

jahutussüsteemide käitajaid ning

tööstussektoris ja teenindussektoris

leiduvaid potentsiaalseid heitsoojus-

ja heitjahutusenergia allikaid

hõlmava kooskõlastamisraamistiku,

et hõlbustada heitsoojus- ja

heitjahutusenergia kasutamist. Selle

kooskõlastamisraamistikuga

tagatakse heitsoojus- ja

heitjahutusenergia kasutamist

käsitlev dialoog, milles osalevad

eelkõige

a)

kaugkütte- ja -jahutussüsteemide

käitajad;

b)

tööstussektori ja teenindussektori

ettevõtted, kus tekib heitsoojus- ja

heitjahutusenergiat, mida saab

kaugkütte- ja -jahutussüsteemide

kaudu majanduslikult tasuval viisil

ära kasutada, näiteks

andmekeskused, tööstusettevõtted,

suured ärihooned,

energiasalvestusrajatised ja

ühistransport;

c)

energiataristute kavandamise ja

heakskiitmise eest vastutavad

kohalikud ametiasutused;

d)

teaduseksperdid, kes töötavad

uusimal tipptasemel kaugkütte- ja -

jahutussüsteemidega, ning

e)

kütte ja jahutusega tegelevad

taastuvenergiakogukonnad.

Valikuline Valikuline, ei kohaldata.

86

„8. Liikmesriigid kehtestavad

raamistiku, millest lähtuvalt elektri

jaotusvõrgu ettevõtjad hindavad

koostöös oma piirkonna kaugkütte-

ja kaugjahutussüsteemide

käitajatega vähemalt iga nelja aasta

järel, millised on kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemide võimalused

pakkuda tasakaalustamis- ja muid

süsteemiteenuseid, sealhulgas

tarbimiskaja võimalusi ja

taastuvatest energiaallikatest

toodetud elektrienergia ülejäägi

salvestamist soojusena, ning kas

kindlakstehtud võimaluste

kasutamine oleks alternatiivsete

lahendustega võrreldes ressursi- ja

kulutõhusam.

Liikmesriigid tagavad, et elektri

põhivõrgu ja jaotusvõrgu ettevõtjad

võtavad esimese lõigu kohaselt

nõutava hindamise tulemusi

asjakohaselt arvesse oma

territooriumil võrgu kavandamisel,

võrguinvesteeringute tegemisel ja

taristu arendamisel.

Liikmesriigid hõlbustavad

kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemide käitajate

ning elektri põhivõrgu ja

jaotusvõrgu ettevõtjate vahelist

koordineerimist, et tagada, et

kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemide käitajad

saavad tasakaalustamis-, salvestus-

ja muude paindlikkusteenuste,

näiteks tarbimiskaja võimaluste

pakkumise kaudu osaleda

asjaomastel elektriturgudel.

Liikmesriigid võivad laiendada

esimeses ja kolmandas lõigus

esitatud hindamis- ja

Valikuline Kohaldatakse antud artikli lõikest 10 tulenevat erisust. Nimelt artikli lõikes 6 osutatud

süsteemida osakaal moodustab üle 93% meie kagukütte ja -jahutuse kogumüügist. Säte

siiski sisaldub ka meie õigusruumis. ELTS §3 p 201 defineerib paindlikkusteenuse;

ELTS § 662 lg 1 paindlikkusteenuse hankimine; ELTS § 66 lg 9 p 1 sätestab kohustuse

võrguarengukavas märkida ja analüüsida paindlikkusteenuseid

87

koordineerimisnõudeid gaasi

ülekande- ja jaotussüsteemide

halduritele, sealhulgas

vesinikuvõrkude ja muude

energiavõrkude käitajatele.

9. Liikmesriigid tagavad, et

käesoleva artikli kohased tarbijate

õigused ning kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemide käitamise

nõuded on selgelt määratletud ja

üldsusele kättesaadavad ning et

pädev asutus tagab nende järgimise.

Valikuline Ei kohaldata.

10. Liikmesriigilt ei nõuta lõigete

2–9 kohaldamist, kui on täidetud

vähemalt üks järgmine tingimus:

a)

liikmesriigis oli kaugkütte ja -

jahutuse osakaal kuni 2 %

summaarsest energia

lõpptarbimisest kütte- ja

jahutussektoris 24. detsembril 2018;

b)

liikmesriigis on kaugkütte ja -

jahutuse osakaalu suurendatud nii,

et see oli üle 2 % summaarsest

energia lõpptarbimisest kütte- ja

jahutussektoris 24. detsembril 2018,

ning selleks on võetud kasutusele

uus tõhus kaugküte ja -jahutus

vastavalt määruse (EL) 2018/1999

artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud

lõimitud riiklikule energia- ja

kliimakavale ning kooskõlas

käesoleva direktiivi artikli 23 lõikes

1b osutatud hindamisega;

c)

90 % summaarsest energia

lõpptarbimisest kaugkütte- ja -

jahutussüsteemides leiab aset

tõhusates kaugkütte- ja -

jahutussüsteemides.

Jah Kajastatud REKKis. Punkti C osas on üle 93% tõhusust.

88

Artikkel 28

a) lõiked 2–4 jäetakse välja; Ei Komisjoni haldusala ja juba enne RED2 Eesti õigussüsteemis vajalik olnud.

b) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„Komisjon võtab artikli 35 kohaselt

30. juuniks 2024 vastu delegeeritud

õigusaktid käesoleva direktiivi

täiendamiseks, nähes ette metoodika

biokütuste ja transpordis kasutatava

biogaasi osakaalu määramiseks

olukorras, kus biomassi töödeldakse

samas protsessis koos

fossiilkütustega.“;

Ei Komisjoni haldusala

c) lõik 7 asendatakse järgmisega:

„Määrusega (EL) 2018/1999 ette

nähtud edusammude hindamise

kontekstis, mida tehakse iga kahe

aasta järel, hindab komisjon

hiljemalt 31. detsembriks 2025, kas

artikli 25 lõike 1 esimese lõigu

punktis b sätestatud, IX lisa A osas

loetletud lähteainetest toodetud

täiustatud biokütuseid ja biogaasi

käsitlev kohustus stimuleerib

tõhusalt innovatsiooni ja tagab

kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähenemise transpordisektoris.

Hindamisel analüüsib komisjon

seda, kas nimetatud artikli

kohaldamine väldib tõhusalt

taastuvenergiaalast topeltarvestust.

Kui see on kohane, esitab komisjon

ettepaneku artikli 25 lõike 1 esimese

lõigu punktis b sätestatud, IX lisa A

osas loetletud lähteainetest toodetud

täiustatud biokütuseid ja biogaasi

käsitleva kohustuse muutmiseks.

Ei Komisjoni haldusala

Artikkel 29

89

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) esimese lõigu punkt a asendatakse

järgmisega:

„a) käesoleva direktiivi artikli 3

lõikes 1, artikli 15a lõikes 1, artikli

22a lõikes 1, artikli 23 lõikes 1,

artikli 24 lõikes 4 ja artikli 25 lõikes

1 sätestatud eesmärkide ning

liikmesriikides taastuvenergia

kavandatud osakaalu saavutamisse

panustamine;“

Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 1

ii) teine lõik asendatakse

järgmisega:

„Jäätmetest ja jääkidest, välja

arvatud põllumajanduse,

vesiviljeluse, kalanduse ja

metsanduse jääkidest, toodetud

biokütused, vedelad biokütused ja

biomasskütused peavad selleks, et

neid käesoleva lõike esimese lõigu

punktide a, b ja c kohaldamisel

arvesse võetaks, vastama üksnes

lõikes 10 sätestatud

kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamise kriteeriumidele.

Segajäätmete kasutamise korral

võivad liikmesriigid nõuda, et

käitajad kasutaksid segajäätmete

sortimise süsteeme, mille eesmärk

on eemaldada fossiilsed materjalid.

Käesolevat lõiku kohaldatakse ka

selliste jäätmete ja jääkide suhtes,

mis on kõigepealt töödeldud tooteks

ning seejärel täiendavalt töödeldud

biokütusteks, vedelateks

biokütusteks ja biomasskütusteks.“;

Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis. EnKS § 323 lg 7.

90

iii) neljas lõik asendatakse

järgmisega:

„Biomasskütused peavad vastama

lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud

säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamise

kriteeriumidele, kui

a) neid kasutatakse tahkete

biomasskütuste puhul elektri-,

soojus- ja jahutusenergiat tootvates

käitistes, mille summaarne

nimisoojusvõimsus on vähemalt 7,5

MW;

b) neid kasutatakse gaasiliste

biomasskütuste puhul elektri-,

soojus- ja jahutusenergiat tootvates

käitistes, mille summaarne

nimisoojusvõimsus on vähemalt 2

MW;

c) gaasilisi biomasskütuseid tootvas

käitises on biometaani keskmine

voolukiirus järgmine:

i) suurem kui 200 m3

metaaniekvivalenti tunnis,

mõõdetuna standardtingimustele

vastaval temperatuuril ja rõhul (st

temperatuuril 0 ºC ja

atmosfäärirõhul 1 bar);

ii) kui biogaas koosneb metaani ja

mittepõlevate muude gaaside segust,

alapunktis i sätestatud voolukiirus

metaani puhul, ümberarvutatuna

lähtuvalt metaani mahuosast

segus.“;

Jah § 323 lg 9 ja 91

EnKS

„Liikmesriigid võivad kohaldada

säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamise

kriteeriume väiksema summaarse

nimisoojusvõimsusega või

biometaani voolukiirusega käitiste

suhtes.“;

Valikuline Valikuline, käesoleval hetkel ei kohalda.

91

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõike 1 esimese lõigu punktide

a, b ja c kohaldamisel arvesse

võetud põllumajanduslikust

biomassist toodetud biokütuseid,

vedelaid biokütuseid ja

biomasskütuseid ei toodeta

toorainest, mis on saadud suure

elurikkusega maa-alalt, see tähendab

maa-alalt, millel 2008. aasta

jaanuaris või pärast seda oli üks

järgmistest staatustest, olenemata

sellest, kas sel maa-alal on

kõnealune staatus ka praegu:

a) põlismets ja muu metsamaa, st

looduslike liikidega mets ja muu

metsamaa, kus ei ole selgeid märke

inimtegevusest ja kus ökoloogilised

protsessid ei ole olulisel määral

häiritud; ning vanad metsad, nagu

need on määratletud riigis, kus mets

asub;

Jah § 323 lg 1 ja § 323

lg 1 p 1

EnKS

b) suure elurikkusega mets ja muu

metsamaa, mis on liigirikas ja

rikkumata ning mille asjaomane

pädev asutus on tunnistanud suure

elurikkusega maa-alaks, välja

arvatud juhul, kui on tõendatud, et

asjaomase tooraine tootmine ei

olnud nende looduskaitse-

eesmärkidega vastuolus;

Jah § 323 lg 1 p 2 EnKS

92

c) maa-alad, mis on määratud

i) õigusaktide alusel või asjakohase

pädeva asutuse poolt

looduskaitsealadeks, kui ei esitata

tõendeid, et asjaomase tooraine

tootmine ei olnud nende

looduskaitse-eesmärkidega

vastuolus, või

ii) selliste haruldaste, ohustatud või

väljasuremisohus ökosüsteemide või

liikide kaitse aladeks, mida on

tunnustatud rahvusvahelistes

lepingutes või mis on kantud

valitsusvaheliste organisatsioonide

või Rahvusvahelise Looduskaitse

Liidu koostatud nimekirjadesse,

tingimusel et neid tunnustatakse

vastavalt artikli 30 lõike 4 esimesele

lõigule, kui ei esitata tõendeid, et

asjaomase tooraine tootmine ei

olnud nende looduskaitse-

eesmärkidega vastuolus,

Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis § 323 lg 1 p 3 ja 4

d) suure elurikkusega üle ühe

hektari suurune rohumaa, mis on

i) looduslik, st rohumaa, mis

inimsekkumiseta jääks rohumaaks ja

mis säilitab loodusliku liigilise

koostise ja ökoloogilised omadused

ning protsessid, või

ii) mittelooduslik, st rohumaa, mis

inimsekkumiseta ei jääks rohumaaks

ning mis on liigirikas ja rikkumata,

ning mille asjaomane pädev asutus

on tunnistanud suure elurikkusega

maa-alaks, välja arvatud juhul, kui

on tõendatud, et tooraine kogumine

on vajalik selle kui suure

elurikkusega rohumaa seisundi

säilimiseks; või

Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis § 323 lg 1 p 5 ja 6

e) nõmmed. Jah § 323 lg 1 p 8 EnKS

93

Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi

ja vii sätestatud tingimused ei ole

täidetud, kohaldatakse käesoleva

lõike esimest lõiku, välja arvatud

punkti c, ka metsa biomassist

toodetud biokütuste, vedelate

biokütuste ja biomasskütuste suhtes.

Komisjon võib võtta vastu

rakendusakte, milles täiendavalt

täpsustatakse käesoleva lõike

esimese lõigu punktiga d

hõlmatavate rohumaade

kindlaksmääramise kriteeriumid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse

vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3

osutatud kontrollimenetlusega.“;

Ei Komisjoni haldusala

c) lõikesse 4 lisatakse järgmine lõik:

Kui lõike 6 punkti a alapunktides vi

ja vii sätestatud tingimused ei ole

täidetud, kohaldatakse käesoleva

lõike esimest lõiku, välja arvatud

punkte b ja c, ning käesoleva lõike

teist lõiku ka metsa biomassist

toodetud biokütuste, vedelate

biokütuste ja biomasskütuste suhtes.

Jah

d) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Põllumajanduslikust biomassist

toodetud biokütused, vedelad

biokütused ja biomasskütused, mida

võetakse arvesse lõike 1 esimese

lõigu punktides a, b ja c osutatud

eesmärkidel, ei tohi olla toodetud

toorainest, mis on saadud maa-alalt,

mis oli 2008. aasta jaanuaris

turbaala, välja arvatud juhul, kui

esitatakse tõendid selle kohta, et

asjaomase tooraine viljeluseks ja

kogumiseks ei kuivendata varem

kuivendamata pinnast. Kui lõike 6

punkti a alapunktides vi ja vii

sätestatud tingimused ei ole

täidetud, kohaldatakse käesolevat

lõiget ka metsa biomassist toodetud

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 1 p 7

94

biokütuste, vedelate biokütuste ja

biomasskütuste suhtes.“;

e) lõike 6 esimest lõiku muudetakse

järgmiselt:

i) punkti a alapunktid iii ja iv

asendatakse järgmisega:

„iii) rahvusvahelise või siseriikliku

õiguse alusel või asjakohase pädeva

asutuse poolt looduskaitsealadeks

määratud maa-alad, sealhulgas

märgalad, rohumaad, nõmmed ja

turbaalad, on kaitstud eesmärgiga

säilitada elurikkust ja ennetada

elupaikade hävimist;

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud

metsaseaduse ja looduskaitseseadusega

iv) ülestöötamisel pööratakse

tähelepanu pinnase kvaliteedi ja

elurikkuse säilitamisele kooskõlas

metsa kestliku majandamise

põhimõttega eesmärgiga vältida

kahjulikku mõju ning see viiakse

läbi nii, et hoidutakse kändude ja

juurte kogumisest, põlismetsade ja

vanade metsade (nagu on

määratletud riigis, kus mets asub)

seisundi halvendamisest ja nende

istandikeks muutmisest ning

tundlike muldadega metsade

ülestöötamisest, ülestöötamine on

kooskõlas suurte lageraiete

ülemmääradega, nagu on

määratletud riigis, kus mets asub,

ning kohalikes tingimustes ja

ökoloogiliselt sobivate lagupuidu

eemaldamise ülemmääradega ning

tagatakse, et ülestöötamisel

järgitakse selliste raiesüsteemide

kasutamise nõudeid, mille puhul

kahjulik mõju pinnase kvaliteedile,

sealhulgas pinnase tihenemisele,

samuti elurikkuse aspektidele ja

elupaikadele on võimalikult väike.“;

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud

metsaseaduse ja looduskaitseseadusega

95

ii) punkti a lisatakse järgmised

alapunktid:

„vi) metsad, kus metsa biomass on

üles töötatud, ei pärine maa-aladelt,

millel on vastavalt lõike 3 punktides

a, b, d ja e, lõike 4 punktis a ja

lõikes 5 nimetatud seisund samadel

maa seisundi kindlaksmääramise

tingimustel, mis on sätestatud

kõnealustes lõigetes; ning

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 2. Kõik no-go alad on kaetud

metsaseaduse ja looduskaitseseadusega

vii) metsa biomassist biokütuseid,

vedelaid biokütuseid ja

biomasskütuseid tootvad käitised

esitavad artikli 30 lõike 3 kohaselt

tehtavate auditite jaoks ettevõtte

tasandi siseprotsessidele tugineva

kinnitava avalduse selle kohta, et

metsa biomass ei pärine käesoleva

lõigu alapunktis vi osutatud maa-

aladelt.“;

Jah EnKS §323 lg 10

p 4

EnKS

iii) punkti b alapunktid iii ja iv

asendatakse järgmisega:

„iii) rahvusvahelise või siseriikliku

õiguse alusel või asjakohase pädeva

asutuse poolt looduskaitsealadeks

määratud maa-alad, sealhulgas

märgalad, rohumaad, nõmmes ja

turbaalad on kaitstud eesmärgiga

säilitada elurikkust ja ennetada

elupaikade hävimist, kui ei esitata

tõendeid, et asjaomase tooraine

ülestöötamine ei ole nende

looduskaitse-eesmärkidega

vastuolus;

Jah § 323 lg 4 p 2 EnKS Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 5, lg 2 p 2

96

iv) ülestöötamisel pööratakse

tähelepanu pinnase kvaliteedi

säilitamisele ja elurikkuse

säilitamisele kooskõlas metsa

kestliku majandamise põhimõttega

eesmärgiga vältida negatiivset mõju

ning see viiakse läbi nii, et

hoidutakse kändude ja juurte

kogumisest, põlismetsade ja vanade

metsade (nagu on määratletud riigis,

kus mets asub) seisundi

halvendamisest ja nende istandikeks

muutmisest ning tundlike

muldadega metsade ülestöötamisest,

ülestöötamine on kooskõlas suurte

lageraiete ülemmääradega, nagu on

määratletud riigis, kus mets asub,

ning kohalikes tingimustes ja

ökoloogiliselt sobivate lagupuidu

eemaldamise ülemmääradega ning

tagatakse, et ülestöötamisel

järgitakse selliste raiesüsteemide

kasutamise nõudeid, mille puhul

kahjulik mõju pinnase kvaliteedile,

sealhulgas pinnase tihenemisele,

samuti elurikkuse aspektidele ja

elupaikadele on võimalikult väike;

ning“;

Jah EnKS §323 lg 4 p

3,4,5

EnKS Osa sisaldub juba Eesti õigussüsteemis EnKS §323 lg 5

7a. Biokütuste, vedelate biokütuste

ja biomasskütuste tootmine

omamaisest metsa biomassist peab

olema kooskõlas liikmesriikide

kohustuste ja eesmärkidega, mis on

sätestatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/841 (

24 ) artiklis 4, ning abinõude ja

meetmetega, mida liikmesriik on

kirjeldanud oma määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt

esitatud lõimitud riiklikes energia-

ja kliimakavades.

Jah EnKS §323 lg 3 p

3

EnKS

97

7b. Oma lõpliku ajakohastatud

lõimitud riikliku energia- ja

kliimakava raames, mis tuleb

määruse (EL) 2018/1999 artikli 14

lõike 2 kohaselt esitada 30. juuniks

2024, esitavad liikmesriigid kõik

järgmise:

a) hinnang aastatel 2021–2030

energia tootmiseks kättesaadava

metsa biomassi omamaiste tarnete

kohta kooskõlas artiklis 29

sätestatud kriteeriumidega;

b) hinnang metsa biomassi

kavandatud energiakasutuse

kokkusobivuse kohta liikmesriikide

2026.–2030. aasta eesmärkide ja

eelarvetega, mis on sätestatud

määruse 2018/841 artiklis 4; ning

c) nende eesmärkide ja eelarvetega

kooskõla tagavate riiklike meetmete

ja poliitikasuundade kirjeldus.

Liikmesriigid annavad komisjonile

määruse (EL) 2018/1999 artikli 17

kohaselt esitatavate lõimitud riiklike

energia- ja kliimaalaste

eduaruannete raames aru meetmetest

ja poliitikasuundadest, millele on

osutatud käesoleva lõike esimese

lõigu punktis c.

Ei REKKi koostatakse vastavalt energialiidu juhtimismäärusest tulenevatele suunistele ja

siseriiklik õigus REKKi sisu ei käsitle.

g) lõike 10 esimese lõigu punkt d

asendatakse järgmisega:

„d) pärast 20. novembrit 2023

tegevust alustanud käitistes

kasutatavatest biomasskütustest

elektri-, soojus- ja jahutusenergia

tootmisel vähemalt 80 %;

Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73 §9

98

e) ajavahemikul 1. jaanuarist 2021

kuni 20. novembrini 2023 tegevust

alustanud ja vähemalt 10 MW

suuruse summaarse

nimisoojusvõimsusega käitistes

kasutatavatest biomasskütustest

elektri-, soojus- ja jahutusenergia

tootmisel vähemalt 70 % kuni 31.

detsembrini 2029 ning vähemalt 80

% alates 1. jaanuarist 2030;

Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73

f) ajavahemikul 1. jaanuarist 2021

kuni 20. novembrini 2023 tegevust

alustanud ja kuni 10 MW suuruse

summaarse nimisoojusvõimsusega

käitistes kasutatavatest gaasilistest

biomasskütustest elektri-, soojus- ja

jahutusenergia tootmisel vähemalt

70 % enne 15 tegevusaasta täitumist

ning vähemalt 80 % alates 15

tegevusaasta täitumisest;

Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73

g) enne 1. jaanuari 2021 tegevust

alustanud ja vähemalt 10 MW

suuruse summaarse

nimisoojusvõimsusega käitistes

kasutatavatest biomasskütustest

elektri-, soojus- ja jahutusenergia

tootmisel vähemalt 80 % alates 15

tegevusaasta täitumisest, kõige

varem alates 1. jaanuarist 2026 ning

hiljemalt alates 31. detsembrist

2029;

Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73

h) enne 1. jaanuari 2021 tegevust

alustanud ja kuni 10 MW suuruse

summaarse nimisoojusvõimsusega

käitistes kasutatavatest gaasilistest

biomasskütustest elektri-, soojus- ja

jahutusenergia tootmisel vähemalt

80 % alates 15 tegevusaasta

täitumisest ning kõige varem alates

1. jaanuarist 2026.“;

Jah AÕKS § 120 kehtestatud määrus nr 73

99

i) lõike 13 punktid a ja b

asendatakse järgmisega:

„a) käitistele, mis asuvad ELi

toimimise lepingu artiklis 349

osutatud äärepoolseimates

piirkondades, niivõrd, kuivõrd need

käitised toodavad elektri-, soojus-

või jahutusenergiat biomasskütustest

ja vedelatest biokütustest või

toodavad biokütuseid, ning

Valikuline Ei kohaldata

b) käesoleva lõigu punktis a

osutatud käitistes kasutatavatele

biomasskütustele ja vedelatele

biokütustele ning nendes käitistes

toodetud biokütustele, sõltumata

kõnealuse biomassi päritolust,

tingimusel et need kriteeriumid on

objektiivselt põhjendatud,

eesmärgiga tagada vastavas

äärepoolseimas piirkonnas

juurdepääs ohutule ja turvalisele

energiale ning käesoleva artikli

lõigetes 2–7, 10 ja 11 sätestatud

kriteeriumide järkjärguline

kasutuselevõtmine ja seeläbi

stimuleerida üleminekut

fossiilkütustelt kestlikele

biokütustele, vedelatele biokütustele

ja biomasskütustele.“;

Valikuline Ei kohaldata

100

j) lisatakse järgmine lõige:

„15. Kuni 31. detsembrini 2030 võib

ka biokütustest, vedelatest

biokütustest ja biomasskütustest

toodetud energiat võtta käesoleva

artikli lõike 1 punktides a, b ja c

osutatud eesmärkidel arvesse, kui

a) toetust anti enne ... [käesoleva

muutmisdirektiivi jõustumise

kuupäevt] kütustele, mis vastavad

kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamise

kriteeriumidele, mis on sätestatud

direktiivi (EL) 2018/2001 (29.

septembril 2020 kehtinud versiooni)

artiklis 29, ning

Valikuline Antud hetkel ei ole vajalik sätet üle võtta, kuivõrd tegemist on valikulise sättega.

Samuti kuna see puudutab vaid tootmisüksuseid, mis alustasid tootmist 15. juuni 2022

ning said toetust enne 20. novembrit 2023, siis ei ole käitiseid, mida see säte mõjutaks.

b) toetus anti pikaajalise toetusena,

mille puhul määrati toetusperioodi

algul kindlaks kindel summa, ja

tingimusel, et ülemäärase

hüvitamise vältimiseks on

kehtestatud

korrigeerimismehhanism.“;

Valikuline Antud hetkel ei ole vajalik sätet üle võtta, kuivõrd tegemist on valikulise sättega.

Samuti kuna see puudutab vaid tootmisüksuseid, mis alustasid tootmist 15. juuni 2022

ning said toetust enne 20. novembrit 2023, siis ei ole käitiseid, mida see säte mõjutaks.

Biomassi kasutavatele jaamadele makstakse toetust ühiku kohta.

Artikkel 30

101

a) lõike 1 esimeses lõigus

asendatakse sissejuhatav tekst

järgmisega:

„Taastuvkütuste ja ringlussevõetud

süsinikupõhiste kütuste

arvessevõtmisel artikli 3 lõikes 1,

artikli 15a lõikes 1, artikli 22a lõikes

1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24

lõikes 4 ja artikli 25 lõikes 1

osutatud eesmärkide saavutamiseks

kohustavad liikmesriigid ettevõtjaid

tõendama kohustuslike, sõltumatute

ja läbipaistvate auditite abil

kooskõlas käesoleva artikli lõike 8

kohaselt vastu võetud

rakendusaktiga, et taastuvkütuseid ja

ringlussevõetud süsinikupõhiseid

kütuseid käsitlevad artikli 29

lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a

lõigetes 1 ja 2 sätestatud

kestlikkuskriteeriumid ja

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise kriteeriumid on

täidetud. Selleks kohustavad nad

ettevõtjaid kasutama

massibilansisüsteemi, mis:“;

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis VKS § 23; EnKS § 323 lg 10 p 1.

102

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Saadetise töötlemisel

kohandatakse teavet saadetise

säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamise näitajate

kohta ning seotakse see toodanguga

kooskõlas järgmiste normidega:

a) kui toorainesaadetise töötlemise

tulemuseks on ainult üks toode, mis

on ette nähtud biokütuste, vedelate

biokütuste või biomasskütuste,

muust kui bioloogilise päritoluga

taastuvkütusest või ringlussevõetud

süsinikupõhiste kütuste tootmiseks,

kohandatakse saadetise suurust ning

sellega seotud säästlikkuse ja

kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamise näitajaid, kohaldades

ümberarvestustegurit, mis näitab

sellise tootmise töödeldud toote

massi ja töötlemisprotsessi sisendina

kasutatud tooraine massi suhet;

b) kui toorainesaadetise töötlemise

tulemuseks on mitu toodet, mis on

ette nähtud biokütuste, vedelate

biokütuste või biomasskütuste,

muust kui bioloogilise päritoluga

taastuvkütusest või ringlussevõetud

süsinikupõhiste kütuste tootmiseks,

kohaldatakse iga toote suhtes eraldi

ümberarvestustegurit ning

kasutatakse eraldi massibilanssi.“

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 101 ja VKS § 23

c) lõike 3 esimene ja teine lõik

asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võtavad meetmed,

tagamaks et ettevõtjad esitavad

usaldusväärse teabe artikli 29

lõigetes 2–7 ja 10 ning artikli 29a

lõigetes 1 ja 2 sätestatud

kestlikkuskriteeriumidele ja

kasvuhoonegaaside heite

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis EnKS § 323 lg 10 p 2 ja lg 13; EnKS § 323 lg 12

103

vähendamise kriteeriumidele

vastavuse kohta ning teevad selle

teabe koostamiseks kasutatud

andmed taotluse korral asjaomasele

liikmesriigile kättesaadavaks.

Liikmesriigid kohustavad ettevõtjaid

tagama esitatava teabe asjakohasele

standardile vastava sõltumatu

auditeerimise ja esitama tõendid

auditi tegemise kohta. Selleks et

järgida artikli 29 lõike 3 punkte a, b

ja d, artikli 29 lõike 4 punkti a,

artikli 29 lõiget 5, artikli 29 lõike 6

punkti a ja lõike 7 punkti a, võib

metsa biomassi esimese

kogumispunktini kasutada esimese

või teise poole auditit. Auditi käigus

kontrollitakse, kas ettevõtjate

kasutatavad süsteemid on täpsed,

usaldusväärsed ja pettusekindlad,

sealjuures peab kontrollima, et

materjale ei ole tahtlikult muudetud

ega ära visatud, nii et saadetis või

selle osa muutuks jäätmeteks või

jäägiks. Auditi käigus hinnatakse ka

proovivõtu sagedust ja metoodikat

ning andmete usaldusväärsust.

Käesolevas lõikes sätestatud

kohustusi kohaldatakse sõltumata

sellest, kas taastuvkütused ja

ringlussevõetud süsinikupõhised

kütused on toodetud liidus või on

liitu imporditud. Biokütuste,

vedelate biokütuste ja

biomasskütuste geograafilist

päritolu ja lähteaineid käsitlev teave

iga kütusetarnija puhul tehakse

käitajate, tarnijate või asjaomaste

pädevate asutuste veebisaitidel

ajakohasel, kergesti ligipääsetaval ja

kasutajasõbralikul viisil tarbijale

kättesaadavaks ning seda

ajakohastatakse igal aastal.“;

104

d) lõike 4 esimene lõik asendatakse

järgmisega:

„Komisjon võib otsustada, et

vabatahtlikud riiklikud või

rahvusvahelised kavad, millega

kehtestatakse taastuvkütuste ja

ringlussevõetud süsinikupõhiste

kütuste tootmise standardid,

võimaldavad saada täpseid andmeid

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise kohta artikli 29 lõike

10 ning artikli 29a lõigete 1 ja 2

kohaldamise eesmärgil, tõendada

vastavust artikli 27 lõikele 3 ja

artikli 31a lõikele 5 või tõendada, et

biokütuste, vedelate biokütuste ja

biomasskütuste saadetised vastavad

artikli 29 lõigetes 2–7 sätestatud

kestlikkuskriteeriumidele. Artikli 29

lõigetes 6 ja 7 sätestatud

kriteeriumidele vastavuse

tõendamisel võivad ettevõtjad

esitada nõutavad tõendid vahetult

hankimisala tasandil. Komisjon võib

artikli 29 lõike 3 esimese lõigu

punkti c alapunkti ii kohaldamise

eesmärgil tunnustada alasid, kus

kaitstakse haruldasi, ohustatud või

väljasuremisohus ökosüsteeme või

liike, mida on tunnustatud

rahvusvaheliste lepingutega või mis

on kantud valitsustevaheliste

organisatsioonide või

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu

koostatud nimekirjadesse.“;

Ei Komisjoni haldusala

105

d) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid võivad koostada

riikliku kava, mille raames

kontrollitakse artikli 29a lõike 3

alusel välja töötatud metoodika

kohaselt vastavust artikli 29 lõigetes

2–7 ja 10 ning artikli 29a lõigetes 1

ja 2 sätestatud

kestlikkuskriteeriumidele ja

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise kriteeriumidele

liikmesriigi pädevate asutustega

seotud kogu järelevalveahela

ulatuses. Kõnealust kava võib

kasutada ka selleks, et kontrollida

liidu andmebaasis oleva ettevõtjate

lisatud teabe täpsust ja täielikkust

ning tõendada vastavust artikli 27

lõikele 3, samuti selliste biokütuste,

vedelate biokütuste ja

biomasskütuste sertifitseerimiseks,

mille puhul maakasutuse kaudse

muutuse risk on väike.

Liikmesriik võib teavitada riiklikust

kavast komisjoni. Komisjon hindab

riiklikku kava eelisjärjekorras, et

hõlbustada kõnealuste kavade kahe-

ja mitmepoolset vastastikust

tunnustamist. Komisjon võib

rakendusaktidega teha otsuse selle

kohta, kas talle teada antud riiklik

kava vastab käesolevas direktiivis

sätestatud tingimustele. Nimetatud

rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 34 lõikes 3

osutatud kontrollimenetlusega.

Kui komisjon otsustab, et riiklik

kava vastab käesolevas direktiivis

sätestatud tingimustele, ei tohi teiste

komisjoni poolt kooskõlas

käesoleva artikliga tunnustatud

kavade raames keelduda asjaomase

Valikuline Ei kohaldata.

106

liikmesriigi riikliku kava

vastastikusest tunnustamisest seoses

nendele kriteeriumidele vastavuse

kontrollimisega, millega seoses

komisjon on asjaomast kava

tunnustanud.

Elektri-, soojus- ja jahutusenergiat

tootvate käitiste jaoks, mille

summaarne nimisoojusvõimsus on

7,5–20 MW, võivad liikmesriigid

kehtestada lihtsustatud riikliku

kontrollikava, et tagada artikli 29

lõigetes 2–7 ja lõikes 10 sätestatud

kestlikkuskriteeriumide ja

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise kriteeriumide täitmine.

Samade käitiste jaoks kehtestatakse

lõikes 8 sätestatud rakendusaktidega

ühetaolised tingimused lihtsustatud

vabatahtliku kontrollikava

koostamiseks, et tagada artikli 29

lõigetes 2–7 ja 10 sätestatud

kestlikkuskriteeriumide ja

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise kriteeriumide

täitmine.“;

f) lõike 9 esimene lõik asendatakse

järgmisega:

„Kui ettevõtja esitab tõendid või

andmed, mis on saadud vastavalt

kavale, mille kohta on tehtud lõike 4

või lõike 6 kohane otsus, ei nõua

liikmesriik temalt täiendavaid

tõendeid vastavuse kohta nendele

kavaga hõlmatud elementidele,

millega seoses komisjon on seda

kava tunnustanud.“;

Ei Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemis. EnkS § 323 lg 11; Kliimaministri määruse nr 35 §

1 lg 4.

107

f) lõige 10 asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigi taotlusel, mis võib

põhineda ettevõtja taotlusel,

kontrollib komisjon kõikide

kättesaadavate tõendite põhjal, kas

artikli 29 lõigetes 2–7 ja 10 ning

artikli 29a lõigetes 1 ja 2 sätestatud

kestlikkuskriteeriumid ja

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise kriteeriumid, mis on

seotud taastuvkütuste ja

ringlussevõetud süsinikupõhiste

kütuste allikaga, on täidetud.

Komisjon teeb kuue kuu jooksul

alates kõnealuse taotluse saamisest

rakendusaktidega otsuse selle kohta,

kas liikmesriik võib:

a) võtta asjaomasest allikast

toodetud taastuvkütuseid ja

ringlussevõetud süsinikupõhiseid

kütuseid arvesse artikli 29 lõike 1

esimese lõigu punktides a, b ja c

osutatud kriteeriumide täitmiseks

või

b) kohustada erandina lõikest 9

taastuvkütuste ja ringlussevõetud

süsinikupõhiste kütuste allika

tarnijat esitama täiendavaid tõendeid

kõnealustele

kestlikkuskriteeriumidele ja

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise kriteeriumidele

vastavuse ning kõnealuste

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise miinimumlävendite

järgimise kohta.

Käesoleva lõike teises lõigus

osutatud rakendusaktid võetakse

vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 3

osutatud kontrollimenetlusega.“

Ei Komisjoni haldusala.

Artikkel 33

108

a) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i) esimene lõik asendatakse

järgmisega:

„Kui see on kohane, esitab komisjon

31. detsembriks 2027 seadusandliku

ettepaneku taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

edendamise õigusraamistiku kohta

2030. aasta järgseks perioodiks.“;

Ei Komisjoni haldusala

b) lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud

seadusandliku ettepaneku

koostamisel võtab komisjon

asjakohasel juhul arvesse järgmist:

a) määruse (EÜ) nr 401/2009*

artikli 10a alusel loodud

kliimamuutusi käsitleva Euroopa

teadusnõukogu nõuanded;

b) määruse (EL) 2021/1119** artikli

4 lõikes 4 sätestatud liidu

kavandatav indikatiivne

kasvuhoonegaaside eelarve;

c) lõimitud riiklikud energia- ja

kliimakavad, mille liikmesriigid

esitavad 30. juuniks 2024 vastavalt

määruse (EL) 2018/1999 artikli 14

lõikele 2;

d) kogemus, mis on saadud

käesoleva direktiivi rakendamisel,

sealhulgas selle

kestlikkuskriteeriumide ja

kasvuhoonegaaside heite

vähendamise kriteeriumide

järgimisel; ning

e) tehnoloogia areng taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

valdkonnas.

Ei Komisjoni haldusala

109

b) lisatakse järgmine lõige:

„3a. Komisjon hindab artikli 29

lõigetes 7a ja 7b sätestatud

kohustuste kohaldamist ning nende

mõju biokütuste, vedelate biokütuste

ja biomasskütuste kestlikkuse

tagamisele.“

Ei Komisjoni haldusala

Artikkel 35

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Artikli 8 lõike 3 teises lõigus,

artikli 26 lõike 2 neljandas ja

viiendas lõigus, artikli 27 lõikes 3,

artikli 27 lõikes 4, artikli 27 lõike 6

neljandas lõigus, artikli 28 lõikes 5,

artikli 28 lõike 6 teises lõigus, artikli

29a lõikes 3 lõigus, artikli 31 lõike 5

teises lõigus ja artikli 31a lõike 2

teises lõigus osutatud õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte antakse

komisjonile viieks aastaks alates …

[käesoleva muutmisdirektiivi

jõustumise kuupäev]. Komisjon

esitab delegeeritud volituste kohta

aruande hiljemalt üheksa kuud enne

viieaastase tähtaja möödumist.

Volituste delegeerimist pikendatakse

automaatselt samaks

ajavahemikuks, välja arvatud juhul,

kui Euroopa Parlament või nõukogu

esitab selle suhtes vastuväite

hiljemalt kolm kuud enne iga

ajavahemiku lõppemist.“;

Ei Komisjoni haldusala

110

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlament või nõukogu

võib artikli 7 lõike 3 viiendas lõigus,

artikli 8 lõike 3 teises lõigus, artikli

26 lõike 2 neljandas ja viiendas

lõigus, artikli 27 lõikes 3, artikli 27

lõikes 4, artikli 27 lõike 6 neljandas

lõigus, artikli 28 lõikes 5, artikli 28

lõike 6 teises lõigus, artikli 29a

lõikes 3, artikli 31 lõikes 5 ja artikli

31a lõike 2 teises lõigus osutatud

volituste delegeerimise igal ajal

tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega

lõpetatakse otsuses nimetatud

volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas

või otsuses nimetatud hilisemal

kuupäeval. See ei mõjuta juba

jõustunud delegeeritud õigusaktide

kehtivust.“;

Ei Komisjoni haldusala

111

c) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„Artikli 7 lõike 3 viienda lõigu,

artikli 8 lõike 3 teise lõigu, artikli 26

lõike 2 neljanda ja viienda lõigu,

artikli 27 lõike 3, artikli 27 lõike 4,

artikli 27 lõike 6 neljanda lõigu,

artikli 28 lõike 5, artikli 28 lõike 6

teise lõigu, artikli 29a lõike 3, artikli

31 lõike 5 või artikli 31a lõike 2

teise lõigu alusel vastu võetud

delegeeritud õigusakt jõustub

üksnes juhul, kui Euroopa

Parlament ega nõukogu ei ole kahe

kuu jooksul pärast õigusakti

teatavakstegemist Euroopa

Parlamendile ja nõukogule esitanud

selle suhtes vastuväidet või kui

Euroopa Parlament ja nõukogu on

enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita

vastuväidet. Euroopa Parlamendi

või nõukogu algatusel pikendatakse

seda tähtaega kahe kuu võrra.“

Ei Komisjoni haldusala

Määruse (EL) 2018/1999 muutmine

112

a) punkt 11 asendatakse järgmisega:

„11) „liidu 2030. aasta energia- ja

kliimaeesmärgid“ – määruse (EL)

2021/1119 artikli 4 lõikes 1 osutatud

kogu liitu hõlmav siduv 2030. aasta

eesmärk vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, direktiivi

(EL) 2018/2001 artiklis 3 lõikes 1

sätestatud liidu siduv 2030. aastaks

seatud taastuvenergiaeesmärk,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) .../...+ artikli 4 lõikes

1 osutatud liidu tasandi eesmärk

suurendada 2030. aastaks

energiatõhusust ja 2030. aastaks

seatud eesmärk suurendada

elektrivõrkude omavahelist

ühendatust 15 %ni ning järgnevad

selles valdkonnas 2030. aastaks

seatud eesmärgid, milles Euroopa

Ülemkogu või Euroopa Parlament ja

nõukogu on kokku leppinud;“

Ei Otsekohalduv

b) punkti 20 alapunkt b asendatakse

järgmisega:

„b) seoses komisjoni soovitustega,

mis põhinevad artikli 29 lõike 1

punkti b kohasel taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

valdkonna hindamisel – liikmesriigi

varajane panus direktiivi (EL)

2018/2001 artikli 3 lõikes 1

sätestatud liidu siduva 2030. aastaks

seatud taastuvenergiaeesmärgi

täitmisse, mõõdetuna liikmesriigi

riiklike taastuvenergia

võrdlustasemete suhtes;“.

Ei Otsekohalduv

113

2) Artikli 4 punkti a alapunkt 2

asendatakse järgmisega:

„2) seoses taastuvenergiaga:

seoses direktiivi (EL) 2018/2001

artikli 3 lõikes 1 sätestatud liidu

siduva 2030. aastaks seatud

taastuvenergiaeesmärgiga panus

selle eesmärgi saavutamisse,

väljendatuna taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

osakaaluna asjaomase liikmesriigi

summaarses energia lõpptarbimises

aastal 2030, samuti selle panuse

soovituslik trajektoor alates 2021.

aastast. Aastaks 2022 peab

soovituslik trajektoor jõudma

võrdlustasemeni, mis on vähemalt

18 % taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia osakaalu

summaarsest kasvust liikmesriigi

2020. aasta siduva riikliku eesmärgi

ja 2030. aasta eesmärgi

saavutamisse antava panuse vahel.

Aastaks 2025 peab soovituslik

trajektoor jõudma võrdlustasemeni,

mis on vähemalt 43 % taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

osakaalu summaarsest kasvust

liikmesriigi 2020. aasta siduva

riikliku eesmärgi ja 2030. aasta

eesmärgi saavutamisse antava

panuse vahel. Aastaks 2027 peab

soovituslik trajektoor jõudma

võrdlustasemeni, mis on vähemalt

65 % taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia osakaalu

summaarsest kasvust liikmesriigi

2020. aasta siduva riikliku eesmärgi

ja 2030. aasta eesmärgi

saavutamisse antava panuse vahel.

Aastaks 2030 peab soovituslik

trajektoor jõudma vähemalt

Ei Otsekohalduv

114

liikmesriigi kavandatud panuseni.

Kui liikmesriik eeldab, et ta ületab

oma 2020. aasta siduva riikliku

eesmärgi, võib tema panuse

soovituslik trajektoor alata

prognoosi kohaselt saavutatavalt

tasemelt. Liikmesriikide panuste

soovituslikud trajektoorid peavad

üheskoos võimaldama saavutada

liidu 2022., 2025. ja 2027. aasta

võrdlustasemed ning direktiivi (EL)

2018/2001 artikli 3 lõikes 1

sätestatud liidu siduva 2030. aastaks

seatud taastuvenergiaeesmärgi.

Käesoleva määruse kohasest liidu

eesmärgi saavutamisse antavast

panusest ja selle soovituslikust

trajektoorist eraldi on liikmesriigil

õigus seada oma riiklikus poliitikas

ambitsioonikamad eesmärgid;“.

3) Artikli 5 lõige 2 asendatakse

järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et

nende panused kokku võimaldavad

jõuda vähemalt tasemeni, mis vastab

direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3

lõikes 1 sätestatud liidu siduvale

2030. aastaks seatud

taastuvenergiaeesmärgile.“

Ei Otsekohalduv

115

4) Artikli 29 lõige 2 asendatakse

järgmisega:

„2. Taastuvenergia valdkonnas

hindab komisjon lõikes 1 osutatud

hindamise raames edusamme, mis

on tehtud seoses taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

osakaaluga liidu summaarses

energia lõpptarbimises, lähtudes

soovituslikust liidu trajektoorist, mis

algab 2020. aastal tasemelt 20 %,

jõuab võrdlustasemeni, mille puhul

on 2022. aastaks saavutatud

vähemalt 18 %, 2025. aastaks

vähemalt 43 % ja 2027. aastaks

vähemalt 65 % taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia

osakaalu summaarsest kasvust ehk

erinevusest liidu 2020. aasta

taastuvenergiaeesmärgi ja liidu

2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi

vahel, ning küündib 2030. aastaks

direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 3

lõikes 1sätestatud liidu siduva 2030.

aastaks seatud

taastuvenergiaeesmärgini.“

Ei Otsekohalduv

Direktiivi 98/70/EÜ muutmine

116

1) Artikkel 1 asendatakse

järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala

Tervise ja keskkonnaga seotud

põhjustel kehtestatakse käesoleva

direktiiviga maanteesõidukite ja

väljaspool teid kasutatavate

liikurmasinate (sealhulgas mujal kui

merel olevate siseveelaevade),

põllu- ja metsamajanduslike

traktorite ning mujal kui merel

olevate väikelaevade otto- ja

diiselmootorites kasutatavate

kütuste tehnilised spetsifikatsioonid

ning sealjuures võetakse arvesse

nimetatud mootorite tehnilisi

nõudeid.“

Jah Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis AÕKS § 120 lõige 2 punkt 1

2) Artiklist 2 muudetakse järgmiselt:

b) asendatakse punktid 8 ja 9

järgmisega:

„8. „tarnija“ – kütusetarnija, nagu

on määratletud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL)

2018/2001* artikli 2 esimese lõigu

punktis 38;

9. „biokütused“ – biokütused, nagu

on määratletud direktiivi (EL)

2018/2001 artikli 2 esimese lõigu

punktis 33;

Ei Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemis

AÕKS § 1231 lg 5 definitsooon

AÕKS § 120 lg 3

3) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teine lõik asendatakse

järgmisega:

„Liikmesriigid kohustavad tarnijaid

tagama sellise diislikütuse

turustamise, milles rasvhapete

metüülestrite (FAME) sisaldus on

kuni 7 %.“;

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 lisa 2 ja lisa 13

117

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et väävli

suurim lubatud sisaldus gaasiõlis,

mis on ette nähtud kasutamiseks

väljaspool teid kasutatavates

liikurmasinates (sealhulgas

siseveelaevades), põllu- ja

metsamajanduslikes traktorites ning

väikelaevades, on 10 mg/kg.

Liikmesriigid tagavad, et muid

vedelkütuseid kui kõnealust gaasiõli

võib kasutada siseveelaevades ja

väikelaevades üksnes juhul, kui

asjaomase vedelkütuse

väävlisisaldus ei ole suurem kui

kõnealuse gaasiõli suurim lubatud

väävlisisaldus.“

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 § 5 lg-d 1,2,3

4) Artiklid 7a–7e jäetakse välja. Jah AÕKS § 1231 lg 1, § 1233 lg-d 3–5

5) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punktid g, h, i ja k

jäetakse välja;

b) lõige 2 jäetakse välja.

Ei Pole vajalik, sest Eesti õigussüsteemis pole neid punkte kajastutud.

118

6) I, II, IV ja V lisa muudetakse

vastavalt käesoleva direktiivi I

lisale.

Ei Juba sisaldub Eesti õigussüsteemis KeM määrus nr 73 lisad 1,2,11

LISAD

1) I lisa tabeli viimane rida jäetakse

välja.

EI Komisjoni haldusala.

LISA IA

2) Lisatakse järgmine lisa:

„IA LISA

TAASTUVENERGIA OSAKAAL

LIIKMESRIIKIDE KÜTTE- JA

JAHUTUSSEKTORI

SUMMAARSES ENERGIA

LÕPPTARBIMISES AASTATEL

2020–2030

Ei Ei pea kohaldama, kuna Eesti puhul kehtib: "kui tema taastuvenergia osakaal kütte- ja

jahutussektoris ületab 60 %, võib lugeda, et sellise osakaalu puhul on iga-aastane

keskmine suurenemine täidetud".

LISA III

3) III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

KÜTUSTE ENERGIASISALDUS

Ei Ei puuduta, sest viidatud otse. EnKS §324 lg 7

LISA IV

4) IV lisa muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„TAASTUVENERGIASEADMET

E PAIGALDAJATE JA

PROJEKTEERIJATE

KOOLITAMINE JA

SERTIFITSEERIMINE“;

Ei Komisjoni haldusala.

119

b) sissejuhatav lause ning punktid 1,

2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„Artikli 18 lõikes 3 osutatud

sertifitseerimiskavad või

samaväärsed kvalifitseerimiskavad

ja koolitusprogrammid põhinevad

järgmistel kriteeriumidel.

1. Sertifitseerimismenetlus või

samaväärne

kvalifitseerimismenetlus on

läbipaistev ning liikmesriik või tema

määratud haldusasutus on selle

selgelt kindlaks määranud.

Jah

1a. Sertifitseerimisasutuste välja

antavad sertifikaadid peavad olema

selgelt kindlaks määratud ning

sertifitseerimist taotlevatel töötajatel

ja spetsialistidel peab olema lihtne

neid kindlaks teha.

Jah

1b. Sertifitseerimismenetlus

võimaldab paigaldajatel saada

vajalikke teoreetilisi ja praktilisi

teadmisi ning tagab oskused, mida

on vaja töökindlalt toimivate

kvaliteetsete seadmete

paigaldamiseks.

2. Biomassi kasutavate,

soojuspumba-, pinnalähedase

geotermilise energia, fotoelektrilise

päikeseenergia ja päikese

soojusenergia süsteemide,

sealhulgas energiasalvestite ja

laadimispunktide paigaldajad saavad

sertifikaadi akrediteeritud

koolitusprogrammi või koolitaja või

samaväärse kvalifitseerimiskava

kaudu.

Jah Juba sisaldub meie õigusruumis. Biomassi kasutatavate tahkekütusel töötava

kütteseadmete paigaldus on reguleeritud Tuleohutuse seadusega (Tuleohutuse seadus

§9 ). Soojuspumba-, pinnalähedase geotermilise energia süsteemide paigaldaja

kompetentsid sisalduvad Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa kutsestandardis, mille

alusel viiakse läbi õpet 7 kutseõppeasutuses. Päikeseelektrisüsteemide paigaldaja

kutsestandardi alusel viiakse läbi õpet Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.

120

3. Koolitusprogrammi või koolitaja

akrediteerib liikmesriik või tema

määratud haldusasutus.

Akrediteerimisasutus tagab, et

koolitaja pakutav

koolitusprogramm, sealhulgas

täiendus- ja ümberõppeprogramm,

on kaasav ja järjepidev ning et see

on piirkondliku või üleriigilise

ulatusega.

Koolitajal on praktilise koolituse

pakkumiseks asjakohased tehnilised

vahendid, sealhulgas piisavad

laboriseadmed või muud vahendid.

Koolitaja pakub lisaks

põhikoolitusele lühemaid

koolitusmoodulitena korraldatavaid

täienduskoolitusi, mis võimaldavad

paigaldajatel ja projekteerijatel

omandada uut teadmisi ning

laiendada ja mitmekesistada oma

oskusi eri liiki tehnoloogia ja nende

kombinatsioonide alal. Koolitaja

tagab koolituse kohandamise uute

taastuvenergiatehnoloogia

lahendustega hoonete, tööstussektori

ja põllumajanduse kontekstis.

Koolitajad tunnustavad omandatud

asjakohaseid oskusi.

Koolitusprogrammid ja -moodulid

kavandatakse nii, et need

võimaldaksid elukestvat õpet

taastuvenergiaseadmete valdkonnas

ning ühilduksid esmakordsete

tööotsijate ja ümberõpet või uut

töökohta otsivate täiskasvanute

kutseõppega.

Koolitusprogrammid kavandatakse

nii, et need hõlbustaksid eri liiki

tehnoloogia ja lahenduste alase

kvalifikatsiooni omandamist ning

aitaksid hoida ära kitsa

spetsialiseerumise kindlale

Jah

121

kaubamärgile või tehnoloogiale.

Koolitaja võib olla seadme või

süsteemi tootja, instituut või

ühendus.“;

c) punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5. Koolitus lõpeb eksamiga, mille

sooritamise korral antakse

sertifikaat või kvalifikatsioon.

Eksam hõlmab biokütusekatelde ja -

ahjude, soojuspumpade,

maasoojusenergia seadmete,

fotoelektrilise päikeseenergia

seadmete ja päikese soojusenergia

seadmete, sealhulgas

energiasalvestite või tarbimiskaja

võimaldavate laadimispunktide

eduka paigaldamise praktilist

hindamist.“;

Jah Vastavalt Kutseseadusele (Kutseseadus §221

lg 5) lõpeb kutseõpe kutseeksamiga, millega kontrollitakse kutsestandardis

omandatud kompetentside olemasolu. Kompetentsuse hindamise korraldavad

konkursiga valitud kutse andjad.

122

d) punkti 6 alapunkti c muudetakse

järgmiselt:

i) sissejuhatav sõnastus asendatakse

järgmisega:

„c) Soojuspumba paigaldaja

koolituse teoreetiline osa peaks

andma ülevaate olukorrast

soojuspumpade turul ja hõlmama

järgmist: erinevate piirkondade

geotermilised energiaressursid ja

maapõue temperatuurid, pinnase ja

kivimite soojusjuhtivusomaduste

kindlaksmääramine, geotermiliste

energiaressursside kasutamist

käsitlevad normid, soojuspumpade

kasutamine hoonetes ja kõige

sobivama soojuspumbasüsteemi

valimine, teadmised nende

süsteemide tehniliste nõuete,

ohutuse, õhu filtreerimise,

soojusallikaga ühendamise ja

süsteemi skeemi kohta ning

integreerimine

energiasalvestuslahendustega,

sealhulgas koos päikeseenergia

paigaldistega. Koolitusel tuleks anda

ka head teadmised soojuspumpade

Euroopa standardite ning asjaomaste

riigisiseste ja liidu õigusnormide

kohta. Paigaldaja peaks olema

võimeline tõendama järgmisi

põhiteadmisi:“;

Jah

123

ii) alapunkt iii asendatakse

järgmisega:

„iii) võime valida komponente ja

määrata kindlaks nende mõõtmed

tüüpilistes paigaldusega seotud

olukordades, sealhulgas määrata

kindlaks erinevate hoonete ning

sooja vee tootmise küttekoormuse

tüüpilised väärtused

energiatarbimise põhjal ning

soojuspumba võimsus sooja vee

tootmise küttekoormuse, hoone

soojusmassi ja kaitselahutatava

voolutoite põhjal; võime määrata

kindlaks

energiasalvestuslahendused,

sealhulgas puhverpaagi komponendi

ja selle mahu põhjal ning teise

küttesüsteemi integreerimise abil;

Jah

iv) arusaamine teostatavus- ja

projekteerimisuuringutest;

v) maasoojuspumpade puhul

puurimise tundmine;“;

124

e) punkti 6 alapunkti d muudetakse

järgmiselt:

i) sissejuhatav sõnastus asendatakse

järgmisega:

„d) Fotoelektrilise päikeseenergia ja

päikese soojusenergia süsteemide

paigaldajate koolituse teoreetiline

osa peaks andma ülevaate olukorrast

päikeseenergiatoodete turul ning

kulude ja tasuvuse võrdlustest ning

hõlmama järgmist: ökoloogilised

aspektid, päikeseenergiasüsteemide

komponendid, omadused ja

mõõtmed, õige süsteemi valik ja

selle komponentide mõõtmete

kindlaksmääramine, küttevajaduse

kindlaksmääramine,

energiasalvestuslahenduste

integreerimise võimalused,

tuleohutus, seotud toetused ning

fotoelektrilise päikeseenergia ja

päikese soojusenergia seadmete

projekteerimine, paigaldamine ja

hooldus. Koolituse käigus tuleks

anda ka head teadmised

tehnoloogiat käsitlevate Euroopa

standardite, selliste sertifikaatide

nagu Solar Keymark ning

asjaomaste riigisiseste ja liidu

õigusnormide kohta. Paigaldaja

peaks olema võimeline tõendama

järgmisi põhiteadmisi:“;

125

ii) alapunkt ii asendatakse

järgmisega:

„ii) võime teha kindlaks aktiivsetele

ja passiivsetele süsteemidele

omaseid süsteemilahendusi ja

komponente, sealhulgas

mehhaanilist ülesehitust, ning

määrata kindlaks komponentide

asukoht, süsteemi skeem ja

konfiguratsioon ning võimalused

integreerida

energiasalvestuslahendusi,

sealhulgas koos

laadimispunktidega.“

Lisa VII

7) VII lisas asendatakse näitaja

„Qusable“ määratluses viide artikli

7 lõikele 4 viitega artikli 7 lõikele 3.

Ei Juba hõlmatud Eesti õigussüsteemi EnKS § 322 lg 9

98/70/EÜ I, II, IV ja V lisa

1) I lisa muudetakse järgmiselt:

a) joonealune märkus 1 asendatakse

järgmisega:

„(1) Kasutatakse standardis EN

228:2012+A1:2017 kindlaks

määratud katsemeetodeid.

Liikmesriigid võivad vastu võtta EN

228:2012+A1:2017

asendusstandardis kindlaks

määratud analüüsimeetodi, kui on

võimalik tõendada, et sellega

tagatakse vähemalt sama

mõõtetäpsus ja kordustäpsus kui

asendatava analüüsimeetodiga.“;

Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle

viimasele versioonile

126

b) joonealune märkus 2 asendatakse

järgmisega:

„(2) Spetsifikatsioonis esitatud

väärtused on tegelikud väärtused.

Nende piirväärtuste

kindlaksmääramisel on kasutatud

dokumendi EN ISO 4259-

1:2017/A1:2021 „Petroleum and

related products – Precision or

measurement methods and results –

Part 1: Determination of precision

data in relation to methods of test“

(„Naftasaadused ja samaväärsed

tooted. Mõõtemeetodite ja tulemuste

täpsus. 1. osa: Katsemeetoditega

seoses olevate täpsusandmete

piiritlemine“) kohaseid tingimusi

ning miinimumväärtuse

kindlaksmääramisel on arvesse

võetud 2R suurust minimaalset

erinevust nullist (R = korratavus).

Konkreetsete mõõtmiste tulemusi

tõlgendatakse standardis EN ISO

4259-2:2017/A1:2019 kirjeldatud

kriteeriumide põhjal.“;

Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle

viimasele versioonile

c) joonealune märkus 6 asendatakse

järgmisega:

„(6) Muud monoalkoholid ja eetrid,

mille keemise lõpptemperatuur ei

ole kõrgem standardis EN 228:2012

+A1:2017 kindlaks määratud

keemise lõpptemperatuurist.“

Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas I on viide standardile endale, mitte selle

viimasele versioonile

2) II lisa muudetakse järgmiselt:

a) tabeli viimases reas „Rasvhappe

metüülestrite sisaldus – EN 14078“

asendatakse viimase veeru

„Piirväärtused“ alaveerus

„Maksimaalne“ esitatud väärtus

„7,0“ väärtusega „10,0“;

Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas II on viide standardile endale, mitte selle

viimasele versioonile

127

b) joonealune märkus 1 asendatakse

järgmisega:

„(1) Kasutatakse standardis EN

590:2013+A1:2017 kindlaks

määratud katsemeetodeid.

Liikmesriigid võivad vastu võtta EN

590:2013+A1:2017

asendusstandardis kindlaks

määratud analüüsimeetodi, kui on

võimalik tõendada, et sellega

tagatakse vähemalt sama

mõõtetäpsus ja kordustäpsus kui

asendatava analüüsimeetodiga.“;

Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas II on viide standardile endale, mitte selle

viimasele versioonile

c) joonealune märkus 2 asendatakse

järgmisega:

„(2) Spetsifikatsioonis esitatud

väärtused on tegelikud väärtused.

Nende piirväärtuste

kindlaksmääramisel on kasutatud

dokumendi EN ISO 4259-

1:2017/A1:2021 „Petroleum and

related products – Precision or

measurement methods and results –

Part 1: Determination of precision

data in relation to methods of test“

(„Naftasaadused ja samaväärsed

tooted. Mõõtemeetodite ja tulemuste

täpsus. 1. osa: Katsemeetoditega

seoses olevate täpsusandmete

piiritlemine“) kohaseid tingimusi

ning miinimumväärtuse

kindlaksmääramisel on arvesse

võetud 2R suurust minimaalset

erinevust nullist (R = korratavus).

Konkreetsete mõõtmiste tulemusi

tõlgendatakse standardis EN ISO

4259-2:2017/A1:2019 kirjeldatud

kriteeriumide põhjal.“

Ei Pole vajalik, sest KeM määruse nr 73 lisas XI on viide standardile endale, mitte selle

viimasele versioonile

3) IV ja V lisa jäetakse välja. Ei KeM määrus nr 73 lisa V on kehtetud alates 25.06.2022

NB! Vastavustabelist puuduvad artiklid 25, 26, 27, 29a, 31a, lisa v, lisa vi, lisa ix. Need saavad kajastatud transporti hõlmava eelnõu lisana.

LISA 2

Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia

direktiivi muudatuste ülevõtmine)

Uued mõisted

Atmosfääriõhu kaitse seadus

paragrahvi 120 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„Taastuvkütused on taastuvkütused energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses.“;

Ehitusseadustik

paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalike konstruktsioonielementidega.“

Tekstiosaga:

„Tehnosüsteemiks loetakse muuhulgas ka ehitise toimimiseks vajalikke

päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja samas asukohas paiknevaid energiasalvesteid,

sealhulgas elektri- ja soojusenergia salvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste

päikesepaneelide, soojuspumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia

integreerimiseks kütte- ja jahutusvõrkudesse.“;

Elektrituruseadus

201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust

suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates

elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid,

tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid,

süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid, agregaatoreid ja soojusettevõtteid.“

37) seisukord - näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse

saavutamise suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga;

38) laetustase – aku saadaolev mahutavus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest;

39) võimsuse seadeväärtus – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse

kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim,

milles aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama;

40) nutilaadimine – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust

kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;

41) kahesuunaline laadimine – nutikas laadimistoiming, mille puhul saab elektrivoolu suunda

muuta, võimaldades elektrivoolul akust voolata laadimispunkti, millega see on ühendatud;

42) üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu – alternatiivkütuste taristu, mis asub

üldsusele avatud kohas või territooriumil, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub

avalikul või eramaal ning kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi seoses kohale või

valdusele juurdepääsuga, ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes

kohaldatavatest tingimustest

Energiamajanduse korralduse seadus

paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:

„152) istandik – on istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse

(EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud

saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206) artikli 2

punkti 11 tähenduses;“;

paragrahvi 2 lõike 1 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles

sisalduv energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass;“;

paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 265–2616 järgmises sõnastuses:

„265) päikeseelektrisõiduk - mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid

elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab

väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega;

266) energia summaarne lõpptarbimine - kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-,

teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia

tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod

jaotamisel ja ülekandmisel;

267) süsteemi tõhusus - energiatõhusate lahenduste valimine, kui need võimaldavad ka

kulutõhusat süsinikuheite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat

kasutamist;

268) taastuvenergia - taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia,

päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia,

loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele

vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;

269) taastuvelektrienergia - taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;

2610) osmootne energia - energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja

soolase vee soolasisalduse erinevusest;

2611) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab elektrit tuuleenergiast (tuuleelektrijaam),

päikeseenergiast (päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast,

ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast

või käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti

gaasist või biogaasist (biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eelnevat loetletud

taastuvenergia liiki kasutav elektrijaam;

2612) taastuvkütused - biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused atmosfääriõhukaitse

seaduse tähenduses ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused;

2613) taastuvvesinik - vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti

265 tähenduses;

2614) sünteetiline kütus - kütus, mis on toodetud sünteetiliste keemiliste protsesside abil;

2615) taastuv sünteetiline kütus - sünteetiline kütus, mis on toodetud taastuvenergiast

käesoleva seaduse § 2 punkti 265 tähenduses;“;

paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 271 ja 272 järgmises sõnastuses:

„271) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti

kogu muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused,

näiteks puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks

sobimatuks, mille liikmesriigid on vastavalt asjakohastele metsa- ja turutingimustele kindlaks

teinud ja igakülgselt põhjendanud;

272) tööstussektor – majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C

ja F jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006;“;

(1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse tähenduses riiklikust energia- ja kliimakavast

lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud

taristu ala maismaal või merealal.

(3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele

tingimustele:

1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise

eelduseks olevas detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju

strateegiline hindamine ja puudub oluline piirülene keskkonnamõju;

2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on

asjakohased ja piisavad leevendusmeetmed;

3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda

piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja

Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;

4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole tuvastatud, et alal paikneks peamisi

rändeteid.

Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja taastuvenergiajaama

võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või

käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse

asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

LISA 3

MÄÄRUSE KAVAND 1

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a

määruses nr 69 „Päritolutunnistuse väljastamise,

võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse

taotlemisel esitatava teabe koosseis“ muutmine

§ 1. Majandus- ja taristuministri 13. septembri 2022. a määruses nr 69 „Päritolutunnistuse

väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kord ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava

teabe koosseis“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „tunniajase täpsusega päritolutunnistusi pikaajalise

elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga „turuarvelduse sageduse perioodi või tunniajase perioodi

jooksul toodetud energiaühiku kohta päritolutunnistus, mida kasutatakse elektrienergia

müügilepingu“.

Selgitus: Muudatuse esimene osa on seotud tunnipõhiselt turuarveldusperioodilt 15-minutilisele

turuarveldusperioodile üleminekuga ning võimaldab tulevikus väljastada päritolutunnistusi

15-minuti ja/või ühetunnise toodangu kohta, olenevalt turu ootustest ja vajadustest. Muudatuse

teise osaga asendatakse tekstiosa „pikaajalise elektrienergia ostulepingu“ tekstiosaga

„elektrienergia müügilepingu“, et viia määruse tekst energiamajanduse korralduse seaduse ning

elektrituru seaduse sõnastusega kooskõlla.

2) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 4 asendatakse tähemärk „.“ tähemärgiga „;“ ning lõiget

täiendatakse uue punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) biometaani ja vesiniku korral tarbimise mõõtepunkti kood.“’

Selgitus: Päritolutunnistuse kustutamiseks tuleb gaasiliste kütuste (biometaan ja vesinik) korral

esitada ka tarbimise mõõtepunkti kood, kuna gaasiliste kütuste puhul järgitakse massibilansi

põhimõtet, kuid teiste energiakandjate puhul toimub hetkel tarbimise tõendamine tarbija

(registrikoodi või isikukoodi) vastu.

2

MÄÄRUSE KAVAND 2

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Akude tootjatele esitatavad nõuded

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

Määrus kehtestatakse «Toote nõuetele vastavuse seaduse» § 5 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse

26. augusti 2010. a määruse nr 123 «Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra

kehtestamiseks ning turujärelevalveasutuse määramiseks» § 1 lõike 1 punkti 1 ja § 1 lõike 2

alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrust kehtestab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude

tootjatele tarbijatele ja nõuded andmete kättesaadavaks tegemise kohta.

(2) Käesolevat määrust kohaldatakse tootele, millele on sätestatud nõuded Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruses (EL) 2023/1542, 12. juuli 2023, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei-

ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ.

§ 2. Mõisted

1) akuhaldussüsteem – elektrooniline seade, mis kontrollib või juhib aku elektrilisi ja soojuslikke

funktsioone, et tagada aku ohutus, jõudlus ja kasutusiga, haldab ja salvestab andmeid aku

seisukorra ja eeldatava kasutusea kindlaksmääramise parameetrite kohta

2) kodumajapidamistes kasutatav aku – eraldiseisev aku, mille nimimahutavus vastab

energiahulgale üle 2 kWh ja mis sobib kodukeskkonnas paigaldamiseks ja kasutamiseks

3) tööstuslik aku - energiasalvestusüksus, mis on spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks

kasutuseks, mis on ette nähtud tööstuslikuks kasutuseks pärast kasutusotstarbe muutmiseks

ettevalmistamist või kasutusotstarbe muutmist, või mis tahes muu energiasalvestusüksus, mis

kaalub rohkem kui 5 kg ja mis ei ole sõidukiaku

§ 3. Andmete kättesaadavus

(1) Kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude tootjad

võimaldavad patareide ja akude omanikele ja kasutajatele, samuti omanike ja kasutajate

selgesõnalisel nõusolekul nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele, näiteks hoonete

energiajuhtimisega tegelevatele ettevõtjatele ja elektrituru osalistele mittediskrimineerivatel

tingimustel ja kooskõlas andmekaitsenormidega reaalajas tasuta juurdepääsu akuhaldussüsteemis

olevale põhiteabele, näiteks andmetele aku mahutavuse, seisukorra, laetustaseme ja võimsuse

seadeväärtuse kohta.

3

§ 4. Turujärelevalveasutus

Käesoleva määruse nõuete täitmise üle teeb turujärelevalvet Keskkonnaamet.

Selgitus: Direktiiv seab nõuded akuhaldussüsteemide tootjatele, mida kodumajapidamised ja

ettevõtted kasutavad, teha tarbijatele ja nendele teenust osutavatele ettevõttele kättesaadavaks

andmed akuhaldussüsteemide kohta. Muudatuse eesmärk on edendada nutikate

energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust. Muudatus võimaldab tarbijal omada

ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat tema akuhaldussüsteemi juhtimiseks.

EELNÕU

30.08.2024

Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus

(taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine)

§ 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 79 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja

kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse

seire ja aruandmise korra ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest

tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika kehtestab

saasteainete heitkoguste piiramise eesmärgil valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

3) paragrahvi 1231 lõiked 3 ja 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui tarnija vähendab kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkoguseid biokütuste abil, peavad need vastama käesoleva seaduse § 120

lõike 1 alusel kehtestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumitele.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise

kriteeriumitele vastavuse tõendamine peab toimuma vedelkütuse seaduse §-s 23 sätestatud

tingimuste kohaselt.“;

4) paragrahvi 1231 lõige 32 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 1233 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalike konstruktsioonielementidega.“

tekstiosaga „Tehnosüsteemiks loetakse muuhulgas ka ehitise toimimiseks vajalikke

päikeseenergiaseadmeid, soojuspumpasid ja energiasalvesteid, sealhulgas elektri- ja

soojusenergia salvesteid, samuti vahendeid, mis on vajalikud selliste päikeseenergiaseadmete,

soojuspumpade ja salvestite võrguga ühendamiseks ning taastuvenergia integreerimiseks kütte- ja

jahutusvõrkudesse.“;

2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui alla 100 kW päikeseenergiaseadme ehitamisel rajatisena või hoone tehnosüsteemi osana

ei ole pädev asutus andnud ehitusteatise menetluses kontrolli tulemusel haldusakti lõikes 6

viidatud tähtaja jooksul, siis võib alustada ehitamist.“;

2

3) ehitusseadustiku lisa 1 tabeli hoonete osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Teg

evu

s

Hoone

Püstitamine

Rajamine Ümberehita

mine, ainult

tehnosüsteemi

osa

Ümberehi

tamine või

laiendami

ne kuni

33%

Laienda

mine üle

33%

Osa

asendamine

samaväärsega

Lammutami

ne

Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone

Ehitisealuse

pinnaga 0–20 m2

ja kuni 5 m kõrge

Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub

Ehitisealuse

pinnaga 20–60

m2 ja kuni 5 m

kõrge

Ehituste

atis ja

ehituspr

ojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitus

teatis

ja

ehitus

projek

t

Puudub Ehituste

atis ja

ehituspr

ojekt

Ehitisealuse

pinnaga 0–60 m2

ja üle 5 m kõrge

Ehitusluba Ehitustea

tis ja

ehituspro

jekt

Ehitusteati

s ja

ehitusproje

kt

Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Ehitisealuse

pinnaga

üle 60 m2

Ehitusluba Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Mitteelamu

Ehitisealuse

pinnaga 0–20 m2

ja kuni 5 m

kõrge

Ehitusteatis Puudub Puudub Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Ehitisealuse

pinnaga 20–60

m2 ja kuni 5 m

kõrge

Ehituste

atis ja

ehituspr

ojekt

Ehitustea

tis ja

ehituspro

jekt

Ehitusteati

s ja

ehitusproje

kt

Ehitus

teatis

ja

ehitus

projek

t

Puudub Ehituste

atis ja

ehituspr

ojekt

Ehitisealuse

pinnaga 0–60 m2

ja üle 5 m

kõrge

Ehitusluba Ehitustea

tis ja

ehituspro

jekt

Ehitusteati

s ja

ehitusproje

kt

Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Ehitisealuse

pinnaga

üle 60 m2

Ehitusluba Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

4) ehitusseadustiku lisa 1 alajaotise „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida

„Elektritootmisrajatis kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Elektrito

otmisraj

atis, kuni

100 kW

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

3

5) ehitusseadustiku lisa 2 tabeli hoonete osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Teg

evu

s

Hoone

Püstitamine

rajamine Ümberehitamin

e, ainult

tehnosüsteemi

osa

Ümberehit

amine või

laiendamin

e kuni 33%

Laiendam

ine üle

33%

Osa

asendamine

samaväärse

ga

Kasutusotstarb

e muutmine

Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone

Ehitisealuse

pinnaga 0–20

m2 ja kuni 5 m

kõrge

Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub

Ehitisealuse

pinnaga 20–60

m2 ja kuni 5 m

kõrge

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis

Ehitisealuse

pinnaga 0–60 m2

ja üle 5 m kõrge

Kasutusluba Kasutuste

atis ja

ehitusproj

ekt

Kasutusteat

is ja

ehitusprojek

t

Kasutusluba Puudub Kasutusteatis

Ehitisealuse

pinnaga

üle 60 m2

Kasutusluba Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusluba Puudub Kasutusteatis

Mitteelamu

Ehitisealuse

pinnaga 0–20 m2

ja kuni 5 m

kõrge

Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub

Ehitisealuse

pinnaga 20–60

m2 ja kuni 5 m

kõrge

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis

Ehitisealuse

pinnaga 0–60 m2

ja üle 5 m

kõrge

Kasutusluba Kasutuste

atis ja

ehitusproj

ekt

Kasutusteat

is ja

ehitusprojek

t

Kasutusluba Puudub Kasutusteatis

Ehitisealuse

pinnaga

üle 60 m2

Kasutusluba Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusluba Kasutusluba Puudub Kasutusteatis

6) ehitusseadustiku lisa 2 alajaotis „Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised“ rida

„Elektritootmisrajatis kuni 100 kW“ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Elektritootmisrajatis,

kuni 100 kW

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

§ 3. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 201, 37, 38, 39, 40, 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust

suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates

4

elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid,

tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid,

süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid, agregaatoreid ja soojusettevõtteid;

37) seisukord – näitaja, mis kirjeldab aku üldseisundit ja kindlaksmääratud jõudluse saavutamise

suutlikkust võrreldes selle esialgse seisundiga;

38) laetustase – aku saadaolev mahutavus, mida väljendatakse protsendina nimimahutavusest;

39) võimsuse seadeväärtus – akujuhtimissüsteemis olev muutuvteave, mille alusel määratakse

kindlaks aku seisukorra ja kasutuse optimeerimiseks vajalik elektrilise võimsuse režiim, milles

aku peaks laadimise või tühjendamise ajal optimaalselt töötama;

40) nutilaadimine – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust

kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel dünaamiliselt;

41) kahesuunaline laadimine – nutikas laadimistoiming, mille puhul saab elektrivoolu suunda

muuta, võimaldades elektrivoolul akust voolata laadimispunkti, millega see on ühendatud;

42) üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu – alternatiivkütuste taristu, mis asub

üldsusele avatud kohas või territooriumil, olenemata sellest, kas alternatiivkütuste taristu asub

avalikul või eramaal ning kas kohaldatakse piiranguid või tingimusi kohale või valdusele

juurdepääsuks, ning olenemata alternatiivkütuste taristu kasutamise suhtes kohaldatavatest

tingimustest.“;

2) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kontekstis saab ühe tegevusloaga jaotus- või

põhivõrguettevõtja liitumispunkti taga olla üks tootmisseade.“;

3) paragrahvi 584 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Biokütustest, vedelatest biokütustest ja biomasskütustest toodetud energiale toetuskava

kavandamisel:

1) tagatakse metsa biomassi astmeline kasutamine, lähtudes selle suurimast majanduslikust ja

keskkonnaga seotud lisaväärtusest;

2) tagatakse, et toetust ei maksta saepalkide, vineeripakkude, tööstusliku ümarpuidu, kändude ja

juurte kasutamiseks energia tootmisel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 ei kohaldata juhul, kui biokütustest, vedelatest

biokütustest või biomasskütusest toodetud energiat on vaja energiavarustuskindluse tagamiseks

või kui kohalik tööstussektor ei ole kvantitatiivselt või tehniliselt võimeline kasutama metsa

biomassi energia tootmisest suurema majandusliku ja keskkonnaalase lisaväärtuse loomiseks, kui

lähteained pärinevad järgmisest tegevusest:

1) metsamajandustegevus, mille eesmärk on tagada kommertskasutusele eelnev harvendamine

või mida tehakse kooskõlas riigisisese õigusega metsa- või maastikutulekahjude ennetamiseks

suure riskiga piirkondades;

2) sanitaarraie pärast dokumenteeritud looduslikke häiringuid või

3) sellise puidu raie, mille omadused kohalike töötlemisrajatiste jaoks ei sobi.

(6) Toetust ei anta ega pikendata energiamajanduse korralduse seaduse § 2 lõike 211 tähenduses

metsa biomassist toodetud elektrienergia tootmiseks ainult elektrienergiat tootvatele käitistele,

välja arvatud juhul, kui selline elektrienergia vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) seda toodetakse piirkonnas, mis on tahketest fossiilkütustest sõltuvuse tõttu kindlaks määratud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 kohaselt kehtestatud õiglase ülemineku

territoriaalses kavas, ning see vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14

sätestatud nõuetele;

5

2) selle tootmisel kasutatakse biomassist tekkinud süsihappegaasi kogumist ja säilitamist ning see

vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 322 lõikes 14 sätestatud nõuetele.“;

4) paragrahvi 591 lõiget 7 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:

„25) kauplemisperioodi kaupa hinnapiirkonnas tarnitud kasvuhoonegaaside heite määra ja nende

prognoosid;“;

5) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„12) Keskkonnaamet teostab järelevalvet ja tagab, et Eesti territooriumile paigaldatud uued ja

asendatud üldsusele ligipääsmatud laadimispunktid võimaldavad kasutada nutilaadimise

funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest ning kahesuunalise laadimise

funktsioone kooskõlas määruse 2023/1804 artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetega.“.

§ 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine

Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 152 järgmises sõnastuses:

„152) istandik – on istandik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL)

2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste

ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 206), artikli 2 punkti 11

tähenduses;“;

2) paragrahvi 2 punkt 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„212) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused – vedelad ja gaasilised kütused, milles

sisalduv energia pärineb muudest taastuvenergia allikatest kui biomass;“;

3) paragrahvi 2 punkti 261 täiendatakse pärast tekstiosa „elektrituruseaduse tähenduses“

tekstiosaga „, kes väljastab kõikide energiakandjate üleselt käesoleva seaduse § 327 lõikes 1

nimetatud päritolutunnistusi ja haldab § 3210 lõikes 1 nimetatud elektroonilist andmebaasi“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 265–2616 järgmises sõnastuses:

„265) päikeseelektrisõiduk – mootorsõiduk, mille jõuülekanne sisaldab ainult mitteperifeerseid

elektriseadmeid energiamuundurina koos elektrilise energiasalvestussüsteemiga, mida saab

väljastpoolt laadida, ning mis on varustatud sõidukisse integreeritud päikesepaneelidega;

266) energia summaarne lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus-, transpordi-,

teenindus- ja põllumajandussektorile ning kodumajapidamistele, elektri- ja soojusenergia

tarbimine energiasektoris elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning elektri- ja soojuskaod

jaotamisel ja ülekandmisel;

267) süsteemi tõhusus – energiatõhusate lahenduste valimine, kui need võimaldavad ka

kulutõhusat süsinikuheite vähendamise suundumust, lisapaindlikkust ja ressursside tõhusat

kasutamist;

268) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia,

päikeseenergia, geotermiline energia, osmootne energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete,

lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast

biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia;

269) taastuvelektrienergia – taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia;

2610) osmootne energia – energia, mis tekib looduslikult kahe vedeliku, tavaliselt magevee ja

soolase vee soolasisalduse erinevusest;

6

2611) taastuvenergiajaam – jaam, mis toodab elektrit tuuleenergiast (tuuleelektrijaam),

päikeseenergiast (päikeseenergiaseade), geotermilisest energiast, osmootsest energiast,

ümbritseva keskkonna energiast, loodete, lainete ja muust ookeanienergiast, hüdroenergiast või

käesoleva seaduse § 323 nõuetele vastavast biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist või

biogaasist (biometaanijaam) või taastuvenergia tootmiseks mitut eespool loetletud taastuvenergia

liiki kasutav elektrijaam;

2612) taastuvkütused – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused atmosfääriõhukaitse

seaduse tähenduses ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused;

2613) taastuvvesinik – vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva seaduse § 2 punkti 265

tähenduses;

2614) sünteetiline kütus – kütus, mis on toodetud sünteetiliste keemiliste protsesside abil;

2615) taastuv sünteetiline kütus – sünteetiline kütus, mis on toodetud taastuvenergiast käesoleva

seaduse § 2 punkti 265 tähenduses.“;

5) paragrahvi 2 teksti täiendatakse punktidega 272 ja 273 järgmises sõnastuses:

„272) tööstuslik ümarpuit – saepalgid, vineeripakud, paberipuit (ümar või lõhutud), samuti kogu

muu tööstuslikuks otstarbeks sobiv ümarpuit, välja arvatud ümarpuit, mille omadused, näiteks

puuliik, mõõtmed, kõverus ja okslikkus, muudavad selle tööstuslikuks kasutamiseks sobimatuks,

mille liikmesriigid on asjakohaste metsa- ja turutingimuste põhjal kindlaks teinud ja igakülgselt

põhjendanud;

273) tööstussektor – majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE REV. 2) B, C ja F

jakku ning J jao 63 ossa liigitatud ettevõtjad ja tooted, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006;“;

6) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse viide „2012/27/EL VIII lisa“ viitega „2023/1791 (EL) X

lisa“;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu

koordinaator kütte- ja jahutussektoris taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ning

heitsoojus- ja jahutusenergia kasutamise potentsiaali, mis sisaldab asjakohasel juhul piirkondade,

mis sobivad sellise energia kasutuselevõtuks ja kus sellega seotud ökoloogiline risk on väike,

ning väikeste majapidamisprojektide analüüsi. Hindamisel võetakse arvesse kättesaadavat ja

majanduslikult teostatavat tehnoloogiat tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, et kehtestada vahe-

eesmärgid ja meetmed taastuvenergia kasutamise suurendamiseks kütte- ja jahutussektoris ning

asjakohasel juhul heitsoojus- ja heitjahutusenergia ulatuslikumaks kasutamiseks kaugküttes ja -

jahutuses. Hindamise eesmärk on kehtestada pikaajaline riiklik strateegia kütte- ja

jahutussektorist pärineva kasvuhoonegaaside heite ja õhusaaste vähendamiseks. Kõnealune

hindamine tehakse kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.

(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab hoonete omanikele või üürnikele ning väikese

ja keskmise suurusega ettevõtjatele teavet kulutõhusate meetmete ning rahastamisvahendite

kohta, et suurendada taastuvenergia kasutamist kütte- ja jahutussüsteemides. Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus esitab teabe ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite kaudu.“;

8) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Aastaks 2030 moodustab uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia osakaal vähemalt

5 protsenti uuest paigaldatud taastuvenergia võimsusest.

7

(12) Uuenduslik taastuvenergiatehnoloogia on taastuvenergia tootmise tehnoloogia, mis parandab

võrreldavat tipptasemel taastuvenergia tehnoloogiat vähemalt ühel viisil või muudab kasutatavaks

veel täielikult turustamata või selge riskitasemega taastuvenergiatehnoloogia.“;

9) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Aastaks 2030 moodustab muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus vähemalt 42 protsenti ja

aastaks 2035 vähemalt 60 protsenti tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui

energiatootmiseks kasutatud vesinikust.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud muuks kui energiatootmiseks kasutamine tähendab

kütuse kasutamist toorainena tööstuslikus protsessis, välja arvatud energia tootmine.“;

10) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud energia võetakse arvesse

sektoris, kus seda käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi tarbitakse. Ilma et see piiraks lõikes 2

sätestatut, on võimalik spetsiaalse koostöölepingu kaudu kokku leppida, et ühes riigis tarbitavat

muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütused võetakse täiel määral või osaliselt arvesse selle riigi

taastuvenergia summaarses lõpptarbimises, kus need kütused toodeti. Nimetatud koostööleping

peab sisaldama muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste kogust, mida arvestatakse

tervikuna ja iga riigi kohta, ning kuupäeva, mil koostööleping hakkab toimima.“;

11) paragrahvi 322 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taastuvelektrienergia summaarne lõpptarbimine arvutatakse taastuvatest energiaallikatest

toodetud elektrienergia kogusena, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate ja

taastuvenergia kogukondade ning muudest kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud

elektrienergia kogus. Taastuvelektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel tuleb välja

arvata elektrienergia kogus, mis on varem toodetud pumphüdroelektrijaamades või muud kui

bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmiseks.“;

12) paragrahvi 322 lõiget 15 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesoleva paragrahvi lõike 2

kohaldamisel“ tekstiosaga „ning investeeringutoetuse või elektrituruseaduse §-des 59, 594, 595 ja

596 sätestatud tegevustoetuse maksmisel.“;

13) paragrahvi 322 täiendatakse lõigetega 16–18 järgmises sõnastuses:

(16) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 4 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse nimetajas arvesse

lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatava vesiniku energiasisaldust,

kuid ei võeta arvesse vesinikku:

1) mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja biokütuste tootmiseks;

2) mis on toodetud tööstuslike jääkgaaside dekarboniseerimise teel ja mida kasutatakse nende

konkreetsete gaaside asendamiseks, millest seda toodetakse;

3) mis on toodetud kõrvalsaadusena või saadud tööstusrajatiste kõrvalsaadustest.

(17) Käesoleva seaduse § 321 lõikes 4 sätestatud osakaalu arvutamisel võetakse lugejas arvesse

tööstussektoris lõppenergia tootmiseks ja muuks kui energiatootmiseks kasutatavate muud kui

bioloogilist päritolu taastuvkütuste energiasisaldust, kuid ei võeta arvesse muud kui bioloogilist

päritolu taastuvkütuseid, mida kasutatakse vahesaadusena tavapäraste transpordikütuste ja

biokütuste tootmiseks.

(18) Käesoleva paragrahvi lõigetes 14 ja 15 nimetatud nimetaja ja lugeja arvutamisel kasutatakse

kütuste energiasisalduse väärtusi, millele viidatakse käesoleva seaduse § 324 lõikes 7.“;

8

14) paragrahvi 323 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) põlismets ja muu metsamaa, täpsemalt kohalike puuliikidega mets ja muu metsamaa, kus ei

ole selgeid märke inimtegevusest ja kus ökoloogilised protsessid ei ole olulisel määral häiritud,

ning loodusmetsad, nagu need on määratletud riigis, kus mets asub;“;

15) paragrahvi 323 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „bioloogilise mitmekesisusega“ sõnaga

„elurikkusega“;

16) paragrahvi 323 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) nõmmed.“;

17) paragrahvi 323 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmine omamaise metsa biomassist peab

olema kooskõlas kohustuste ja eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, ning abinõude ja meetmetega, mis on kirjeldatud määruse (EL)

2018/1999 artiklite 3 ja 14 kohaselt esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.“;

18) paragrahvi 323 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) rahvusvahelise või riigisisese õiguse alusel või asjakohase pädeva asutuse poolt

looduskaitsealadeks määratud maa-alad, sealhulgas märgalad, rohumaad, nõmmed ja turbaalad,

on kaitstud eesmärgiga säilitada elurikkust ja ennetada elupaikade hävimist, kui ei esitata

tõendeid, et asjaomase tooraine ülestöötamine ei olnud nende looduskaitse eesmärkidega

vastuolus;

3) ülestöötamisel võetakse arvesse pinnase kvaliteedi, elurikkuse ja metsa pikaajalise

tootmisvõime säilitamist või suurendatakse seda;“;

19) paragrahvi 323 lõiget 4 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) ülestöötamine on kooskõlas metsa kestliku majandamise põhimõttega, sealhulgas hoidutakse

kändude ja juurte kogumisest, põlismetsade ja loodusmetsade seisundi halvendamisest ja nende

istandikeks muutmisest ning tundlike muldadega metsade ülestöötamisest;

5) ülestöötamine on kooskõlas suurte lageraiete ülemmääradega ning kohalikes tingimustes ja

ökoloogiliselt sobivate lagupuidu eemaldamise ülemmääradega ning järgitakse selliste

raiesüsteemide kasutamise nõudeid, mille puhul kahjulik mõju pinnase kvaliteedile, sealhulgas

pinnase tihenemisele, samuti elurikkuse aspektidele ja elupaikadele, on võimalikult väike.“;

20) paragrahvi 323 lõikes 9 asendatakse number „20“ numbriga „7,5“;

21) paragrahvi 323 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Gaasilisi biomasskütuseid tootev käitis peab vastama käesolevas paragrahvis sätestatud

nõuetele ja kriteeriumidele, kui biometaani keskmine voolukiirus on:

1) suurem kui 200 m3 metaaniekvivalenti tunnis, mõõdetuna standardtingimustele vastaval

temperatuuril ja rõhul, nimelt temperatuuril 0 °C ja atmosfäärirõhul 1 bar;

2) suurem kui 200 m3, kui biogaas koosneb metaani ja mittepõleva muu gaasi segust,

ümberarvutatuna metaani mahuosa põhjal segus.“;

22) paragrahvi 323 lõiget 10 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) auditi jaoks ettevõtte tasandi siseprotsessidele tugineva kinnitatud avalduse, et metsa biomass

ei pärine § 323 lõike 1 punktides 1 ja 2, ning 4–7 ning lõike 6 punktis 1 nimetatud aladelt.“;

9

23) paragrahvi 327 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „biometaani, vesiniku,“ tekstiosaga

„sünteetilise kütuse,“;

24) paragrahvi 327 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Biometaani, vesiniku,“ tekstiosaga

„sünteetilise kütuse,“;

25) paragrahvi 327 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Iga toodetud biometaani, vesiniku, sünteetilise kütuse, veeldatud biometaani või elektri-,

soojus- või jahutusenergia megavatt-tunni kohta väljastatakse üks päritolutunnistus.

Päritolutunnistuse standardühik on 1 MWh. Süsteemihaldaja võib jagada standardühiku

murdosaks, tingimusel, et see on Wh kordne.“;

26) paragrahvi 327 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tarbijale tarnitud ja tarbija tarbitud energiaühiku päritolu tõendamiseks kasutatakse vastavat

liiki päritolutunnistust, võttes arvesse võrgu asjakohaseid omadusi. Kui energiat ei tarnita võrgu

vahendusel, tuleb tõendamiseks tagada ka tõendatava energia füüsiline tarne tarbimiskohta.

Nimetatud eesmärgil kasutatud päritolutunnistus märgitakse tarbimise tõendamiseks kustutatuks,

mille järel seda enam kasutada ei saa.“;

27) paragrahvi 328 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse päritolutunnistus väljastatakse, kui selline

kütus vastab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184, 10. veebruar 2023, millega

täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse

üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest

valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, sätestatud nõuetele.“;

28) paragrahvi 329 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „taastuvenergia“;

29) paragrahvi 329 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) energia edastusviis;

8) kütuse või energia süsinikuheite mahukus.“;

30) paragrahvi 329 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „on kehtestatud“ tekstiosaga

„käesoleva seaduse §-s 323“;

31) paragrahvi 329 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 329 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Vesiniku või sünteetilise kütuse tootmise kohta väljastatud päritolutunnistustel esitatakse:

1) toodetud kütuse tüüp käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt;

2) kütuse alumine kütteväärtus;

3) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse puhul teave kütuse energiaühiku vastavuse kohta

kriteeriumitele, mis on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1184,

10. veebruar 2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise

päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks.

10

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud toodetud kütuse tüüp on muu kui

bioloogilist päritolu taastuvvesinik, muud kui bioloogilist päritolu taastuvat päritolu sünteetilised

kütused, taastuvvesinik käesoleva seaduse § 2 lõike 267 tähenduses, taastuvatest energiaallikatest

toodetud sünteetiline kütus, muu vesinik või sünteetiline kütus.“;

33) paragrahvi 3210 lõike 1 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

„Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus

taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise

tõendamiseks kustutatud päritolutunnistustest.“;

34) paragrahvi 3210 lõike 2 lõppu lisatakse lause järgmises sõnastuses:

„Alla 50 kW võimsusega tootmisseadmete korral ja taastuvenergiakogukondadele rakendatakse

soodustingimustel registreerimistasusid.“;

35) paragrahvi 3210 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Elektrienergia ja sünteetiliste kütuste tarnija ning gaasi, sealhulgas vesiniku ja biometaani

võrgust tarnija esitab tarbijale andmed päritolutunnistustega tõendatud osa kohta ja

päritolutunnistustega tõendamata osa kohta, kasutades põhivõrguettevõtja avaldatud segajääki.“;

36) paragrahvi 3210 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „vähempakkumise korras“ tekstiosaga „või

kui tootja tõendab süsteemihaldurile, et müüb energiat kas konkurentsitingimustes või

taastuvelektri müügilepinguga, ning süsteemihaldaja väljastab ja kannab üle energiakogusele

vastavad päritolutunnistused asjakohases lepingus märgitud tarnijale või kustutab lepingus

märgitud tarbija kasuks“;

37) paragrahvi 3210 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Süsteemihaldaja loob elektroonilise ühenduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

(EL) 2018/2001 nimetatud liidu andmebaasiga, et tagada andmevahetus taastuvatest

energiaallikatest toodetud gaasi eest riigisiseselt väljastatud ja tarbimise tõendamiseks kustutatud

päritolutunnistustest.“;

38) täiendatakse peatükki 83 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ § 3215 – § 3219:„

§ 3215. Taastuvenergia alad

(1) Taastuvenergia ala on käesoleva seaduse tähenduses riiklikust energia- ja kliimakavast

lähtudes taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik taastuvenergiajaama ja sellega seotud

taristu ala maismaal või merealal.

(2) Taastuvenergia alade kaardistamise ja kaardistuse ajakohastamise korraldab

Kliimaministeerium.

(3) Taastuvenergia eelisarendusala on taastuvenergia ala maismaal, mis vastab järgmistele

tingimustele:

1) ala sobivus tuuleelektrijaama rajamiseks on tuvastatud tuuleelektrijaama rajamise eelduseks

olevas kehtestatud detailplaneeringus või eriplaneeringus, millele on tehtud keskkonnamõju

strateegiline hindamine ja millel puudub oluline piirülene keskkonnamõju;

2) alal tuuleelektrijaama rajamisega kaasnevate oluliste mõjude leevendamiseks on asjakohased

ja piisavad leevendusmeetmed;

11

3) ala on väljaspool kaitseala, hoiuala, püsielupaika, vääriselupaika, hüvitusala, ranna ja kalda

piiranguvööndit, I ja II kategooria taimeliikide kasvukohti, kaitstavat looduse üksikobjekti ja

Natura elupaigatüüpe, mis asuvad väljaspool kaitstavaid alasid;

4) keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ei ole alal tuvastatud peamisi lindude ja käsitiivaliste

rändeteid.

§ 3216. Taastuvenergia projekti menetlus

(1) Taastuvenergia projekti menetlus koosneb taastuvenergiajaama, vajaliku taristu ja samas

asukohas asuva salvestusseadme rajamiseks, käitamiseks, ajakohastamiseks ning võrguga

ühendamiseks (edaspidi taastuvenergiajaama rajamine) vajalike tegevuslubade, eeskätt

ehitusloa, ehitusteatise, meretuulepargi hoonestusloa, kasutusloa, kasutusteatise ja

keskkonnakaitselubade menetlusest ning asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamisest.

(2) Taastuvenergiajaama ajakohastamine on taastuvenergiat tootva jaama ja selle võrguga

ühendamiseks vajalike ehitiste uuendamine, sealhulgas paigaldiste või käitamissüsteemide ja

seadmete täielik või osaline asendamine tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse

või tõhususe suurendamiseks.

(3)Taastuvenergiajaamaga samas asukohas paiknev salvestusseade koosneb

energiasalvestusseadmest ja taastuvenergiajaamast, mis on ühendatud sama võrgu

juurdepääsupunkti.

(4) Taastuvenergia projekti menetluse kestuse hulka ei loeta:

1) käesoleva seaduse § 3217 lõikes 3 nimetatud taotluse täielikkuse hindamise ja puuduste

kõrvaldamise aega;

2) taastuvenergiajaama ehitamise või ajakohastamise aega;

3) taastuvenergiajaama võrgutaristuga ühendamiseks, võrgu stabiilsuse, töökindluse ja ohutuse

tagamiseks tehtavate tegevuste aega;

4) projekti menetlusega seotud õiguskaitsevahendite kasutamise aega.

(5) Taastuvenergia projekti menetluse kestusele käesoleva seaduse §-s 3219 seatud tähtaegade

jooksul tehakse kõik projekti elluviimiseks vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

menetlused.

§ 3217. Taastuvenergia projekti menetluse alustamine

(1) Taastuvenergia projekti menetluse käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud tähtaja kulgemine

algab taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti kaudu sellekohase taotluse

esitamisest:

1) maismaal ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisest. Kui kavandatav tegevus eeldab

keskkonnakaitseluba, tuleb ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisel esitada ka

keskkonnakaitseloa taotlus. Võimaliku kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju korral tuleb ehitusloa

taotlusele või ehitusteatisele ja keskkonnakaitseloa lisada andmed leevendusmeetmete kohta;

2) merel meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(2) Taastuvenergia projektide loamenetluse kontaktpunkti ülesandeid täidab ehitisregister.

(3) Taastuvenergia projekti menetluses hinnatakse enne tegevusloa taotluse menetlusse võtmist

taotluse täielikkust järgmiselt:

12

1) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks tuleb taotleda keskkonnakaitseluba, teeb

Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa taotluse menetlusse võtmise otsuse 30 päeva jooksul taotluse

esitamisest, hinnates esitatud andmed on loa menetluse algatamiseks nõuetekohased, ning annab

vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;

2) kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletakse meretuulepargi hoonestusluba, teeb

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse esitamisest 90 päeva jooksul menetlusse

võtmise otsuse, hinnates, kas esitatud taotlus ja andmed on hoonestusloa menetluse algatamiseks

nõuetekohased, ning annab vajaduse korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja kestuse

hulka ei loeta konkureerivate hoonestuslubade taotluste menetlusega seotud toiminguid.

(4) Kui Keskkonnaamet ei ole käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 30 päeva

jooksul teinud taotluse läbi vaatamata jätmise otsust, loetakse taotlus menetlusse võetuks.

§ 3218. Taastuvenergia projekti menetlemine

(1) Taastuvenergia projekti menetlus koosneb projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa ja

keskkonnamõju hindamise menetlusest asjakohase tegevusloa taotlemist ja andmist ning

keskkonnamõju hindamist reguleerivate normide alusel käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(2) Kui taastuvenergia projekti elluviimiseks taotletava tegevusloa andmiseks on vajalik

keskkonnamõju hindamine, tehakse projekti menetluses üks keskkonnamõju hindamise

algatamise otsus ja tehakse üks kõikide tegevuslubade andmiseks vajalikku teavet koondav

keskkonnamõju hindamine.

(3) Keskkonnamõju hindamist ei algatata järgmiste taastuvenergia projektide menetluses:

1) ehitistele päikeseenergiaseadmete ja samas asukohas paiknevate energiasalvestite

paigaldamine;

2) päikeseenergiaseadmete ajakohastamine, kui sellega ei suurene kasutatav ala ega kaasne

lisaleevendusmeetmete võtmise vajadust.

(4) Taastuvenergia projekti elluviimiseks vajaliku tegevusloa, välja arvatud meretuulepargi

hoonestusluba, taotluse menetleja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul tegevusloa taotluse menetlusse võtmisest.

(5) Kui ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 6 lõike 2 või 21 kohase eelhinnangu andmise käigus selgub keskkonnamõju hindamise

algatamise vajadus ja taastuvenergia projekti elluviimiseks on vaja taotleda ka

keskkonnakaitseluba, teeb ehitusloa andja:

1) ettepaneku Keskkonnaametile ühise keskkonnamõju hindamise algatamiseks;

2) keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

ettepaneku alusel Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamist ei algata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul peatub ehitusloa menetlus kuni

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise või keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise otsuse tegemiseni.

(7) Käesoleva seaduse §-s 3219 nimetatud taastuvenergiaprojekti menetluse tähtaja kulgemine

lõpeb, kui kõigi taastuvenergiajaama rajamiseks vajalike tegevuslubade menetlus on lõppenud.

13

§ 3219. Taastuvenergia projekti menetluse kestus

(1) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on:

1) kuni kaks aastat;

2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni üks aasta;

3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel

kuni üks aasta;

4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni üks aasta.

(2) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti menetluse kestus on:

1) kuni kolm aastat;

2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni kaks aastat;

3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel

kuni kaks aastat;

4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kaks aastat.

(3) Käesoleva seaduse § 3215 lõikes 3 nimetatud eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama

projekti menetluse kestus on:

1) kuni üks aasta;

2) alla 150 kW võimsusega taastuvenergiajaama rajamisel kuni kuus kuud;

3) taastuvenergiajaamaga samas asukohas asuva salvestusseadme või võrguühenduse rajamisel

kuni kuus kuud;

4) taastuvenergiajaama ajakohastamisel kuni kuus kuud.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaegu on võimalik põhjendatud juhul ja erakorraliste

asjaolude tuvastamisel pikendada järgmiselt:

1) lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud tähtaega kuni kuus kuud;

2) lõike 1 punktides 2−4, lõike 2 punktides 2−4 ja lõike 3 punktides 2−4 nimetatud tähtaega kuni

kolm kuud.

§ 3220. Eelisarendusalale rajatava taastuvenergiajaama projekti loamenetluse erandid

(1) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses kontrollib tegevusloa taotluse

menetleja muuhulgas järgmisi asjaolusid:

1) kas kavandatava projektiga ei kaasne ettenägematut olulist keskkonnamõju, sealhulgas

piiriülest keskkonnamõju, millega ei ole arvestatud käesoleva seaduse § 3215 lõike 3 punktis 1

nimetatud keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;

2) kas kavandatava projekti mõju leevendusmeetmed on asjakohased ja piisavad.

(2) Eelisarendusalale kavandatud tuuleelektrijaama loamenetluses võib keskkonnamõju

hindamise algatada üksnes juhul, kui:

1) projekt avaldab tõenäoliselt ettenägematut olulist keskkonnamõju, mida ei olnud võimalik ette

näha varasemal keskkonnamõju strateegilisel hindamisel;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud mõju leevendamiseks ei ole piisavaid leevendusmeetmeid

või hüvitusmeetmeid juhul, kui võimalikku kahju kaitsealusele liigile või looduslikult esinevale

linnuliigile ei ole võimalik täielikult leevendada;

3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolud on selgelt tõendatud.

14

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tehakse keskkonnamõju hindamise algatamise

otsus 30 päeva jooksul tuuleelektrijaama tegevusloa taotluse menetluse algusest. Keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise korral selle kohta eraldi otsust ei tehta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi kuni

kuue kuu või erakorraliste asjaolude ilmnemisel kuni ühe aasta jooksul keskkonnamõju

hindamise algatamise otsuse tegemisest.“;

39) seadust täiendatakse §-dega 401 ja 402 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Taastuvenergiaalade kaardistamise sätete kohaldamine

Kliimaministeerium korraldab 2025. aasta 21. maiks käesoleva seaduse § 3215 lõikes 2 nimetatud

taastuvenergiaalade kaardistuse koostamise.

§ 402. Taastuvenergia projekti menetluse sätete kohaldamine

(1) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks

vajaliku ehitusloa ja keskkonnakaitseloa taotluse, tehakse nende tegevuslubade menetluses

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise

algatamise otsus, kui:

1) taotleja seda vähemalt ühes loamenetluses taotleb ja

2) kummagi loa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust.

(2) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks

vajaliku keskkonnakaitseloa taotluse, aga ei ole esitanud ehitusloa taotlust, tehakse taastuvenergia

projekti elluviimiseks vajalike tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajaduse

selgumise korral ainult üks keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:

1) taotleja seda keskkonnakaitseloa taotluse menetluses taotleb;

2) keskkonnakaitseloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust ja

3) taotleja esitab ehitusloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju

hindamiseks.

(3) Kui taotleja on enne käesoleva sätte jõustumist esitanud taastuvenergia projekti elluviimiseks

vajaliku ehitusloa taotluse ja projekti elluviimiseks on vajalik keskkonnakaitseluba, aga taotleja

ei ole keskkonnakaitseloa taotlust esitanud, tehakse taastuvenergia projekti elluviimiseks vajalike

tegevuslubade menetluses keskkonnamõju hindamise vajalikkuse selgumise korral ainult üks

keskkonnamõju hindamise algatamise otsus, kui:

1) taotleja seda ehitusloa taotluse menetluses taotleb;

2) ehitusloa menetluses ei ole enne käesoleva sätte jõustumist tehtud keskkonnamõju hindamise

algatamise või algatamata jätmise otsust ja

3) taotleja esitab keskkonnakaitseloa taotluse ning koos sellega taotluse ühiseks keskkonnamõju

hindamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsustab Keskkonnaamet.

15

(5) Kui avaliku veekogu ja majandusvööndi piiritletud alal tehakse tuulepargi hoonestusloa

menetlus ehitusseadustiku §1131 lõikes 1 nimetatud hoonestusloa menetlusena, ei loeta

hoonestusloa menetluse aega taastuvenergia projekti menetlusaja sisse.

(6) Käesoleva seaduse § 3220 ei kohaldata enne käesoleva sätte jõustumist algatatud

taastuvenergia projekti loamenetlusele.

(7) Käesoleva seaduse §-e 3211, 3213 ja 3214 kohaldatakse alates 2022. aasta 30. detsembrist

esitatud tegevusloa taotluse menetluses.“.

§ 5. Kaugkütteseaduse muutmine

1) Kaugkütteseaduse § 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Soojusettevõtja avaldab oma veebilehel järgmise teabe:

1) kaugküttevõrgus kasutatud taastuvast energiaallikast toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises

kalendriaasta kaupa;

2) tõhusa koostootmise režiimil toodetud soojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;

3) jääksoojuse osakaal lõpptarbimises kalendriaasta kaupa;

4) eelneva kalendriaasta keskmine suhteline soojuskadu võrgus koos sama aasta

tarbimistihedusega.“.

§ 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 281 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 281. Taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamise erandid“;

2) paragrahvi 281 lõiked 1–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse

seaduse § 3216 lõikes 1 nimetatud taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamisele.

(2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, esitab arendaja otsustajale

keskkonnamõju hindamise programmi otsustaja määratud tähtaja jooksul.

(3) Maismaale rajatava taastuvenergia projekti korral keskkonnamõju hindamise programmi

avalikustamist ei korraldata. Otsustaja edastab taastuvenergiajaama keskkonnamõju hindamise

programmi viivitamata asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks ning keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikutele ettepanekute esitamiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seisukohad ja ettepanekud esitatakse 14 päeva

jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates otsustajale, kes edastab need

14 päeva jooksul arendajale koos oma seisukohaga keskkonnamõju hindamise programmi kohta,

arvestades lõikes 3 nimetatud seisukohti ja ettepanekuid.

(5) Arendaja koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga teeb keskkonnamõju hindamise

programmis käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt esitatud seisukohtade ja ettepanekute alusel

vajalikud parandused ja täiendused, selgitab nendega arvestamist või arvestamata jätmist, vastab

16

seisukohtade ja ettepanekute esitajatele ning esitab programmi otsustajale nõuetele vastavaks

tunnistamiseks otsustaja määratud tähtaja jooksul.

(6) Otsustaja kontrollib maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti keskkonnamõju

hindamise programmi nõuetele vastavust 14 päeva jooksul pärast keskkonnamõju hindamise

programmi saamist.

(7) Otsustaja määrab arendajale tähtaja käesoleva seaduse § 18 lõike 6 kohaseks täiendatud

programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks, § 20 lõike 1 kohaseks

keskkonnamõju hindamise aruande koostamiseks ning § 22 lõike 1 kohaseks nõuetele vastavaks

tunnistamiseks esitamiseks.

(8) Nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmiga määratud

keskkonnamõju hindamise käigus kogutava teabe ulatust ei laiendata.“;

3) paragrahvi 281 täiendatakse lõigetega 9–12 järgmises sõnastuses:

„(9) Merealale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva

paragrahvi lõikele 7 ka käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud tähtaja.

(10) Maismaale rajatava taastuvenergiajaama projekti korral määrab otsustaja lisaks käesoleva

paragrahvi lõikele 7 ka käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud tähtaja.

(11) Kui arendaja ei ole esitanud otsustaja määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõike 2

või 5 kohaselt keskkonnamõju hindamise programmi või lõike 7, 9 või 10 või käesoleva seaduse

§ 22 lõike 9 kohaselt keskkonnamõju hindamise aruannet, jätab otsustaja keskkonnamõju

hindamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja lõpetab haldusmenetluse.

(12) Taastuvenergia projekti keskkonnamõju hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 11

lõikeid 2, 21, 22 ja 7 ning § 18 lõiked 7 ja 8.“;

4) paragrahvi 282 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 282. Taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise erand“;

5) paragrahvi 282 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid kohaldatakse energiamajanduse korralduse

seaduse § 3216 lõikes 2 nimetatud taastuvenergiajaama ajakohastamise keskkonnamõju hindamise

menetluses.“;

6) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Merealal asuva taastuvenergiajaama ajakohastamise projekti keskkonnamõju hindamisel

kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 281 maismaal asuva taastuvenergiajaama keskkonnamõju

hindamisele sätestatud erandeid.“;

7) paragrahvi 282 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 282 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 6 lõike 21 kohane eelhinnang sisaldab vaid taastuvenergiajaama

ajakohastamisega kaasnevat keskkonnamõju.“;

17

9) paragrahvi 282 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus sisaldab keskkonnamõju hindamise käigus

kogutava teabe ulatust, mis piirdub ajakohastamisest eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

võrreldes olemasoleva taastuvenergiajaamaga, arvestades tegevusloa taotluse menetlemise

tähtaega.

(5) Juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga koostab keskkonnamõju hindamise

aruande, juhindudes keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest, ning esitab aruande

otsustajale avaliku väljapaneku korraldamiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks

otsustaja määratud tähtajaks.“;

10) paragrahvi 282 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Arendaja saadab otsustaja määratud tähtaja jooksul elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga

keskkonnamõju hindamise aruande kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise

selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused isikutele ja asjaomastele

asutustele ning esitab aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.“;

11) paragrahvi 282 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 21. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ ………….. 2024

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „….“ ……………. 2024

allkirjastatud digitaalselt

1

Atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadus

(taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõu

seletuskiri

Sisukord

1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

1.1. Sisukokkuvõte ................................................................................................................. 3

1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3

1.3. Märkused ......................................................................................................................... 4

2. Seaduse eesmärk ................................................................................................................... 5

2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise

põhimõtted .............................................................................................................................. 5

2.2. Päritolutunnistused .......................................................................................................... 6

2.3. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus ............. 6

2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine (artikkel 20a) .................... 7

2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine .................................................................. 8

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................ 8

Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine ........................................................ 8

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine............................................................................. 9

Eelnõu § 3. Elektrituruseaduse muutmine ........................................................................ 11

Eelnõu § 4. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine ......................................... 13

Eelnõu § 5. Kaugkütte seaduse muutmine........................................................................ 35

Eelnõu § 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadus (KeHJS) ............ 35

4. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 40

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .......................................................................... 40

6. Seaduse mõju ...................................................................................................................... 40

6.1. Päritolutunnistused ........................................................................................................ 40

6.1.1. Vesinikule ja sünteetilistele kütustele päritolutunnistuste väljastamise võimaluse

sätestamine ning süsteemihaldaja mõiste täpsustamine ................................................... 40

6.1.2. Päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijale või tarnijale ................................... 41

6.1.3. Standardühiku murdosaks tegemine ....................................................................... 42

6.1.4. Päritolutunnistuste sidumine konkreetsete võrkudega ........................................... 42

6.2. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte- ja jahutus .......... 43

6.3. Muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütuse kasutuselevõtt tööstussektoris ................. 45

6.4. Taastuvelektri energiasüsteemi lõimimise hõlbustamine .............................................. 45

6.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine ................................................................ 47

6.5.1. Taastuvenergia alade kaardistus ............................................................................. 47

6.5.5. KeHJSi §-de 281 ja 282 muudatuste mõjude hinnang ............................................. 50

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud .......................................................................................................................... 50

2

8. Rakendusaktid .................................................................................................................... 50

9. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 50

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ............. 50

3

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

2023. aasta 20. novembril jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413,

millega muudeti direktiivi 2018/2001 (edaspidi taastuvenergia direktiiv või direktiiv).

Direktiiviga kehtestatakse ühine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetud energia

kasutuselevõtu edendamiseks, tuginedes 2018. ja 2009. aasta direktiivile. Direktiiv peab Eesti

õigusesse üle võetud olema hiljemalt 21. maiks 2025. Loamenetlust puudutav osa

jõustamistähtaeg oli 1. juuli 2024.

Käesolev eelnõu käsitleb direktiivi kõiki aspekte, v.a transport. Transpordiga seonduv võetakse

üle eraldi eelnõuga, mis valmib septembris 2024.

Mahukas direktiiv sisaldab erinevaid taastuvenergiaga seotud aspekte alates taastuvenergia

projektide loamenetlusest, muud kui bioloogilist päritolu kütuste kasutuselevõtust tööstuses,

lõpetades biomassi säästlikkuse kriteeriumitega.

Eelnõu eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisele –

saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside

netoheidet võrreldes 1990. aastate tasemega vähemalt 55%. Lisaks annab direktiiv olulise

panuse Euroopa energiajulgeolekusse ja konkurentsivõime parandamisse. Taastuvenergial on

nende eesmärkide saavutamisel oluline osa. Selleks nähakse eelnõuga taastuvenergia direktiivi

alusel ette järgmised olulised muudatused:

• Edendatakse elektrisõidukite nutilaadimisega seotud andmevahetust ning tarbimise

juhtimise (tarbimiskaja) lahenduste kasutuselevõttu

• Seatakse eesmärgid tööstussektorile 2030. ja 2035. aastaks muu kui bioloogilist päritolu

taastuvkütuse kasutamisel

• Laiendatakse biomassi kasutatavate käitiste arvu, mis peavad vastama säästlikkuse ja

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumitele (summaarne

nimisoojusvõimsus vähemalt 7,5 MW, RED II ülevõtmise järgselt oli piiriks 20 MW)

• Kiirendatakse taastuvenergia projektide loamenetlust ehk kogu protsessi taastuvenergia

ehitiste ehitamiseks, ajakohastamiseks ja käitamiseks vajalike lubade täielikkuse

kinnitamisest kuni tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Selleks

määratakse eelisarendusalad, mis vabastatakse keskkonnamõjude hindamisest (KMH-

st) ja seatakse konkreetsed tähtajad menetluse kestvusele

Taastuvenergia juurutamise kitsaskohtade tekke vältimiseks muudab direktiiv taastuvenergia

projektide lubade andmise protsessid lihtsamaks ja kiiremaks (sh lühemad menetlusajad ja

taastuvenergia eelisarendusalade loomine).

Euroopa Komisjoni seatud loamenetluse osa jõustamistähtaeg oli 1. juuli 2024, kuna seda

ajaliselt ei jõutud teha, võetakse need üle alles käesoleva eelnõuga. Kõik teised direktiivist

tulenevad muudatused peavad olema jõustunud 21. maiks 2025. Direktiivi transpordi osa

ülevõtmisele kehtib sama kuupäev ja vastavad muudatused võetakse üle teise eelnõuga, mis on

veel koostamisel ja valmib septembris 2024.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia

ekspert Hans Markus Kalmer ([email protected], 5449 0016),

energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap (625 4443,

4

[email protected]), õigusosakonna nõunik Triin Nymann (626 2927,

[email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik

Hanna Vahter (5698 5440, [email protected]), taastuvenergia ja

energiatõhususe ekspert Ketli Lindus (639 7610, [email protected]), soojus-

ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark (627 2388, [email protected]),

metsaosakonna nõunik Rauno Reinberg (626 2933, [email protected]),

metsaosakonna juhataja Meelis Seedre (626 2913, [email protected],

elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merit Otsus (626 2903, [email protected],

ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste (5885 1149,

[email protected]), liikuvuse arengu ja investeeringute peaspetsialist

Anastasija Moskvitšjova ([email protected], 5885 1057). Lisaks

panustasid eelnõu koostamisse Mairika Kõlvart, Silver Sillak, Romario Siimer, Tarmo Tambur,

kes ei tööta enam Kliimaministeeriumis.

Õigusekspertiisi tegi Eda Pärtel ([email protected]). Eelnõu toimetas

keeleliselt Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2

punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutud, kui eelnõu

käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist.

Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva eelnõuga 359 SE (energiamajanduse korralduse

seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise

seadus), millega on kavas kehtestada raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks,

leevendus- ja hüvitusmeetmed ja sätestatakse, et taastuvenergiaprojektide puhul eeldatakse

ülekaalukat avalikku huvi.

Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/2413 ülevõtmiseks.

Direktiiviga 2023/2413 muudeti direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja

direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise

edendamisega ning tunnistati kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652.

Eelnõu on koostatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, aga toetab ka Vabariigi Valitsuse 18.

mai 2023. a kinnitatud tegevusprogrammi punkti 6.1.1 saavutamist.

Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:

1) atmosfääriõhu kaitse seadus (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 2);

2) ehitusseadustik (21.06.2024, RT I, 11.06.2024, 5);

3) elektrituruseadus (01.07.2024, RT I, 02.05.2024, 5);

4) energiamajanduse korralduse seadus (01.07.2023, RT I, 30.06.2023, 8);

5) kaugkütte seadus (19.08.2022, RT 1, 09.08.2022,6);

6) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (21.06.2024, RT I,

11.06.2024, 7);

Eelnõuga ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik

Riigikogu poolthäälte enamus.

5

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja aidata

sel viisil kaasa Eesti ning Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisele.

Muudatuste eesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu,

parandada energiatõhusust ja energiajulgeolekut, vähendada saasteainete heidet ning

soodustada õiglasi ja taskukohaseid energiahindu. Täpsemalt puudutavad eelnõuga ülevõetavad

sätted taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajalikke võrgu- ja salvestustaristu

alasid, taastuvenergiajaamade rajamisel ja ajakohastamisel loamenetluste korraldust,

päikeseenergiaseadmete ja soojuspumpade paigaldamiseks vajalike loamenetluste kestust,

ülekaaluka avaliku huvi arvestamist taastuvenergiajaamade loamenetlustes. Lisaks puudutab

eelnõu muud kui bioloogilist päritolu kütuste kasutuselevõttu, biomassi säästlikkuse

kriteeriumeid, kütte- ja jahutussüsteemi ajakohastamist, transpordisektorile taastuvenergia

kasutuse eesmärkide seadmist.

Direktiivi muudatuste ülevõtmisega tehtavad muudatused saab sisu ja teemakäsitluste järgi

jagada seitsmeks:

1) riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise

põhimõtted;

2) päritolutunnistused;

3) küte ja jahutus;

4) taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine;

5) taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine;

6) biomassi säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside (KHG) kriteeriumid;

7) transpordisektori KHG heite vähendamine.

Valdav osa transpordisektorit puudutavaid sätteid võetakse üle teise eelnõuga, mis on hetkel

koostamisel.

2.1. Riigi taastuvenergia üldeesmärk ja sektorite alameesmärgid ning nende arvutamise

põhimõtted

Uue taastuvenergia direktiivi kohaselt peab Euroopa Liidu taastuvenergia osakaal moodustama

energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 vähemalt 42,5%. Sealjuures on eeldatud, et

liikmesriigid püüdlevad 45% eesmärgini samaks aastaks. Eesmärgi täitmisse panustavad

liikmesriigid enda seatud riiklike eesmärkide kohaselt. Eesti eesmärgiks on, et riigisisesest

energia summaarsest lõpptarbimisest aastal 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% (vt

EnKS § 321 lg 1) Lisaks on seatud kohustus, et 2030. aastaks on kokku riiklikult lisandunud

taastuvenergia võimsusest vähemalt 5% uuenduslik paigaldatud taastuvenergia võimsus.

Üldeesmärgi kõrval sätestab direktiiv ka sektorite alameesmärgid:

1) Taastuvenergia osatähtsus jahutuse- ja kütteenergia summaarses lõpptarbimises – alates

2020. aastal saavutatud tasemest peab iga liikmesriik suurenema vähemalt

0,8 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2025 kohta, ja keskmiselt

vähemalt 1,1 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemiku 2026–2030 kohta.

Eesmärk on saavutada taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest selles sektoris 60%. Kuna

Eesti on juba ületanud 60% piiri, siis seda eesmärki eraldi kohaldama ei pea.

Lisaeesmärk on suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning

heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses keskmiselt

soovitusliku 2,2 protsendipunkti võrra aastas, arvutatuna ajavahemiku 2021–2030

kohta, võttes aluseks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja

heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses aastal 2020.

6

2) Uus eesmärk seatakse tööstussektorile, mille kohaselt tuleb sektoris suurendada

taastuvate energiaallikate osakaalu lõppenergia tootmiseks ja muuks kui

energiatootmiseks kasutatavate energiaallikate puhul keskmiselt vähemalt

1,6 protsendipunkti aastas, arvutatuna ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 kohta.

Lisaks tuleb tagada, et lõppenergia tootmiseks ja muuks otstarbeks kasutatavast

vesinikust moodustab muu kui bioloogilist päritolu taastuvkütus (RFNBO)

2030. aastaks vähemalt 42% ja 2035. aastaks 60%. Käesoleval ajal puuduvad Eestis

ettevõtted, millele nimetatud eesmärk kohalduks.

Eesti taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmise teekond on kirjeldatud ELi energialiidu ja

kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel dokumendis „Riiklik energia- ja

kliimakava aastani 2030“ (REKK), mille ajakohastamisega tegeleb praegu Kliimaministeerium

ja esitab selle seejärel Euroopa Komisjonile. Eesmärgi kohaselt saavutab Eesti

kliimaneutraalsuse aastaks 2050 ja sihiks on katta aastal 2030 Eesti elektrienergia tarbimisest

100% taastuvelektriga. Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab

aastal 2030 olema vähemalt 65%. 2022. aasta seisuga moodustas taastuvenergia osatähtsus

energia lõpptarbimisest 38,5% ja elektrienergia tarbimisest 29,1%1.

2.2. Päritolutunnistused

Uue taastuvenergia direktiivi alusel sätestatakse eelnõus päritolutunnistuste väljastamine ka

vesinikule ja sünteetilistele kütustele. Uuesti sõnastatud direktiivi (EL) 2018/2001 on

täiendatud muid kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid käsitlevad sätted. Muudeks kui

bioloogilist päritolu taastuvkütusteks loetakse vedelaid ja gaasilisi kütuseid, milles sisalduv

energia pärineb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass. Lisaks laiendatakse

päritolutunnistuste väljastamine otse tarbijatele ja tarnijatele.

2.3. Metsa biomass, säästlikkuse, KHG vähendamise kriteeriumid, küte ja jahutus

Märkimisväärne osa Eestis toodetud elektri- ja soojusenergiast on saadud biomasskütustest;

peamiselt tahketest, vähemal määral ka gaasilistest ja vedelatest biokütustest. Biomassi osakaal

kaugküttes 63%, lokaalküttes 81% (20222), elektri tootmises 25% (20233), Kaugküttesektori

kütusetarbimisest üle 60% moodustab biomass; lokaalküttesektoris on see väärtus üle 80%.

Eestis toodetavast elektrienergiast kasutatakse ligikaudu 18% biomassi. Kõik eelmainitud

sektorid peavad direktiivi kohaselt olema hiljemalt 2050. aastaks süsinikuneutraalsed.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga soovitakse seada eesmärgiks jõuda aastaks 2040

CO2 neutraalse soojuse tootmiseni.

Nende eesmärkide täitmisel võivad aga tekkida tahtmatud negatiivsed tagajärjed elurikkusele,

kui biomasskütuste tootmisel ei arvestata piisavalt biomassi päritoluga. Tehtavate muudatuste

üks eesmärk on saavutada olukord, kus biomasskütuste tootmise ja tarbimise mõju elurikkusele

on minimaalne ning biomasskütuste tarbijad saavad olla kindlad, et sellest toodetav energia on

taastuvenergia. Teine eesmärk on vähendada kütte- ja jahutussektori süsinikuheidet,

soodustades nendes sektorites laialdasemat heitsoojuse kasutamist ning elektrifitseerimist.

Taastuvenergia direktiiv sätestab esmakordselt kaskaadpõhimõtte rakendamise. Selle

põhimõtte kohaselt peavad liikmesriigid kujundama oma toetusmeetmed niiviisi, et puidulist

biomassi kasutatakse selle suurima majandusliku ja keskkondliku lisandväärtuse kohaselt,

1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/energeetika 2https://keskkonnaministeerium-

my.sharepoint.com/personal/aleks_mark_kliimaministeerium_ee/Documents/Materjalid/EE/Uuringud/SEI/Transi

tioning%20to%20a%20carbon%20neutral%20heating%20and%20cooling%20in%20Estonia%20by%202050.pd

f?CT=1705052692718&OR=ItemsView 3 https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos

7

seades esikohale puittoodete tootmise. Lisaks keelab direktiiv toetada ainult elektrit tootvaid

biomassirajatisi, mida Eestis ei ole.

Biomassi kasutavad käitised peavad võtma meetmeid, et tagada, et kõik üle 7,5 MW

võimsusega rajatised kasutaksid kütuseid, mis vastavad RED III säästlikkuse ja

kasvuhoonegaaside kriteeriumitele.

Direktiivi ülevõtmisega keelatakse toetuste maksmise toormele, mis on saematerjal,

spoonipalk, tööstuslik ümarpuit, kännud või juured. Tööstuslik ümarpuit on määratletud kui

kogu tööstuslikuks otstarbeks sobiv puit, välja arvatud puit, mida liikmesriigid on määratlenud

ja nõuetekohaselt põhjendanud kui tööstuslikuks kasutamiseks sobimatut asjakohaste

metsandus- ja turutingimuste põhjal. Käesoleva seaduseelnõu koostamise ajal makstakse

toetust biomassist 14 jaamale. Eelmine aasta moodustas kogu toetussumma ligi 25 miljonit

eurot4. Enamustel käitistel on toetused lähiaastatel lõppemas.

Metsabiomassi säästlikkuse kriteeriumid peavad tagama suure bioloogilise mitmekesisusega

alade (vanad metsad) või suure süsinikuvaruga alade (nagu märgalad ja turbaalad) kaitse.

Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et biomassikütuste tootmine kodumaisest metsabiomassist

oleks kooskõlas liikmesriikide kohustuste ja eesmärkidega, nagu on sätestatud LULUCFi

(maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse) määruse (EL) 2018/841 artiklis 4, mis

nõuab liikmesriikidelt, et heitkogused ei ületaks sidumist. Direktiiviga laienevad säästlikkuse

kriteeriumid ka vanadele metsadele ja nõmmedele.

2.4. Taastuvelektri elektrisüsteemi integreerimise hõlbustamine

Direktiivi kohaselt peavad ülekande- ja jaotussüsteemi operaatorid esitama andmeid tarnitud

elektrienergia kohta, st taastuvelektri osakaalu ja KHGde heitkoguste kohta. Samuti tuleb

liikmesriikidel edendada tarkade võrkude uuendamist ja tarbimiskaja andmete kättesaadavust.

Andmed peavad olema digitaalselt ligipääsetavad ja koostalitlusvõimelised, tagades, et neid

saavad kasutada turuosalised ja nutiseadmed.

Põhivõrguettevõtja Elering avaldabki juba veebilehel5 andmeid taastuvatest allikatest toodetud

elektrienergia kohta, kuid andmed puuduvad KHGde heite määra ja prognooside kohta.

Haldusliku lahendusena eeldab nende andmete kättesaadavaks tegemine Eleringilt uuendusi

süsteemides. Seega saab direktiivi ülevõtmisel tugineda asjaolule, et võrku antud taastuvenergia

kogused on juba kättesaadavad. Jaotusvõrguettevõtjale sellise kohustuse seadmisel tuleks luua

dubleeriv keskkond, kus neid samu andmeid kuvada.

Lisaks peab kodumajapidamistes kasutatavate akude ja tööstuslike patareide või akude

akuhaldussüsteemis olev põhiteave reaalajas tasuta ligipääsetav. Direktiivi kohaselt peavad

uued ja asendatud üldsusele ligipääsmatud tavalaadimispunktid võimaldama kasutada

nutilaadimise funktsioone ja asjakohasel juhul nutiarvestisüsteemide liidest, kui liikmesriigid

need kasutusele võtavad, ning kahesuunalise laadimise funktsioone. Lisaks tuleb tagada, et

väikesed või mobiilsed energiasüsteemid, nagu koduakud ja elektriautod, saavad osaleda

elektriturgudel, sh ülekoormuse juhtimise haldamise ja paindlikkuse teenustes. Muudatuse

eesmärk on edendada nutikate energiasüsteemide kasutust ja elektrisüsteemi paindlikkust.

Muudatus võimaldab tarbijale ülevaadet akudest ja kasutada teenusepakkujat tema

akuhaldussüsteemi juhtimiseks.

4 https://elering.ee/taastuvelektri-toetus 5 https://dashboard.elering.ee/

8

2.5. Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

Taastuvenergia arendamisel on ühe takistusena välja toodud, et sobivate alade valik ja vajalikud

loamenetlused on aeganõudvad, seda eeskätt biogaasijaamade puhul. Haldusmenetlused

kestavad Eestis ebamõistlikult kaua, mistõttu olulised investeeringud venivad või jäävad ellu

viimata ning halvimal juhul realiseeritakse teistes riikides. Teiste riikide kogemus näitab, et

oluliselt kiiremad haldusmenetlused on võimalikud, kuid see eeldab eelkõige halduspraktika

olulist muutmist ja mõningate regulatiivsete takistuste kõrvaldamist. Senises loamenetluses on

lähtutud põhimõttest, et üks menetlus ja üks otsustaja/projektijuht korraga. Soodsate ja vajalike

investeerimisotsuste tegemine eeldab, et haldusmenetlus oleks ettenähtav ega veniks. Protsessi

saab tõhustada tõhusa koostöö ja paralleelsete menetluste rakendamisega. Ka

taastuvenergiaaudit toob ühe peamise takistusena taastuvenergiasse investeerimisel välja pikad

ja keerulised haldusmenetlused6. Taastuvenergia direktiivi ülevõtmine aitab mõnel määral

kaasa selle probleemi lahendamisele.

Direktiivis sätestatud loamenetluse protsessis käsitletakse kõiki taastuvenergia arenduste

ehitamiseks, käitamiseks ja ajakohastamiseks vajalikke lube alates taotluse esitamisest kuni

tegevusloa andmise või tegevusloa andmisest keeldumiseni. Lisaks konkreetset seadet või

rajatist puudutavatele lubadele läbivad loamenetluse protsessi ka tarvilikud load võrguga

ühendamiseks ja kütte- ja jahutusvõrkudesse integreerimiseks ning keskkonnamõju hindamine

(KMH), kui see on nõutav. KMH menetluse aeg, sh vajalikud uuringud, on direktiivikohase

loamenetluse protsessi tähtaja sees. Seega võib lihtsustatult öelda, et loamenetlus on ehitusloast

kasutusloani.

Direktiiv näeb muuhulgas ette, et taastuvenergia projektide puhul tuleb kohaldada kõige

kiiremat riigisisest kohtumenetlust. Justiitsministeerium on juba algatanud

halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine)

väljatöötamise kavatsuse7, milles analüüsitakse võimalusi kiirendada taastuvenergia projektide

kohtumenetlusi. 1. augusti 2024 seisuga on eelnõu koostamise etapis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu käsitleb taastuvenergia direktiivist tulenevaid muudatusi, mis on vajalikud taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu edendamiseks ja kiirendamiseks. Eelnõu

koosneb kuuest paragrahvist.

Eelnõu § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Punktiga 1 tunnistatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 79 lõige 6 kehtetuks – kaob

nõue, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika

ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Teised keskkonnakaitselube reguleerivad

eriseadused sellist nõuet ei sätesta ning puudub põhjus, miks erinevalt teistest

keskkonnakaitselubadest ei peaks saama menetleda õhusaasteluba paralleelselt ehitusloaga.

Muudatus on vajalik, et kiirendada taastuvenergia projektide loamenetlust, võimaldades

õhusaasteloa ja ehitusloa paralleelset menetlust ning vajaduse korral üht KMH protsessi, kui

enne ühe või mõlema tegevusloa andmise otsustamist tuleb teha KMH.

6 Riigikantselei. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 2022. Kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-

eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia arendamine?view_instance=0&current_page=1. 7 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse tõhustamine) väljatöötamise

kavatsus.

9

Punktiga 2 muudetakse AÕKSi § 120 lõiget 1, asendades varasema säästlikkuse nõude

kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudega. Muudatusega täpsustatakse, et viidatud

määrusega kehtestatakse biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasvuhoonegaaside

heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna viimased on sätestatud

energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323.

Punktiga 3 muudetakse AÕKSi § 1231 lõikeid 3 ja 31, muutes biokütustele kehtestatud

reegleid. Täpsustatakse, et viidatud määrusega on sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja

biomasskütuste KHG-de heite vähendamise kriteeriumid, mitte säästlikkuse kriteeriumid, kuna

need on sätestatud energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323.

Punktiga 4 tunnistatakse AÕKSi § 1231 lõige 32 kehtetuks eesmärgi ajakohastamise tõttu.

Lõige sätestatakse ühtlustamise eesmärgil uuesti keskkonnaministri määruses nr 73, kus asuvad

teised sarnased sätted. Määruse kavand esitatakse koos transporti puudutava eelnõuga.

Punktiga 5 tunnistatakse AÕKSi § 1233 lõiked 3–5 kehtetuks. Kehtiva õiguse alusel oli tarnijal

AÕKSi alusel võimalik vähendada kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkoguseid mootoribensiini, diislikütuse, surumaagaasi või veeldatud

naftagaasi töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamisel tekkinud

kvootide (UER) kasutamisega, kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)

2023/2413, millega muudeti direktiivi 98/70/EÜ, jäetakse artiklid 7a–7e välja, mis selle

võimaluse annavad. Muudatus aitab kaasa KHG-de lokaalsele vähendamisele, sest kaob

võimalus osta kvooti teistes riikide töötlemiseelses etapis tekkiva KHG-de heite vähendamisel

tekkinud kvoote. UER-id on Euroopa Liidus kütuse kvaliteedi direktiivi (Fuel Quality Directive

- FQD) raames tunnustatud kui üks võimalus kütuste kasvuhoonegaaside vähendamise

intensiivsuse eesmärke saavutada. UER-id võimaldavad tarnijatel saavutada osa sellest

eesmärgist, keskendudes heitkoguste vähendamisele kütuse tarneahela varasemates etappides.

UER-e väljastatakse kriteeriumitele vastavate tegevuste eest. Juba väljastatud UER

sertifikaadid võidakse müüa kütusetarnijatele, kes neid omakorda saavad arvestada eesmärgi

täitmisel. Näiteks 2022. aastaks seatud eesmärk saavutati töötlemiseelses etapis tekkiva heite

vähendamise projektidega, mille tulemusel vähenes kasvuhoonegaaside heide 151 409 t CO2

ekv, mis moodustas transpordisektoris kasvuhoonegaaside 6% vähendamise nõudest tervelt

3,7%. 2023. aastal kasutasid UER-e järgnevad ettevõtted: Alexela AS, Olerex AS, Neste Eesti

AS, Terminal AS, Circle K Eesti AS, Jetoil AS, Bioforce Infra OÜ.

Pärast töötlemiseelses etapis tekkiva KHG-de heite vähendamise kvootide raporteerimise

võimaluse kaotamist tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tarnijatel väiksema KHG-de

mahukusega kütuste kasutamisega puuduolev osa täita.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine