Kaitseministeeriumi vastuskiri „Kosmoseseaduse" eelnõule

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Hr Erkki Keldo Teie: 24.09.2024 nr MKM/24-0963/-1K

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Meie: 29.10.2024 nr 5-7/24/152-4

[email protected]

Kaitseministeeriumi vastuskiri „Kosmoseseaduse" eelnõule Täname võimaluse eest avaldada arvamust kosmoseseaduse eelnõule koos seletuskirja ja rakendusaktiga. Käesolev vastuskiri koondab Kaitseministeeriumi valitsemisala tagasiside. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega.

1. Analüüsides eelnõud laiemalt ja vaadates suuremat riigikaitselist pilti, soovitame seadust

täpsustada. Nimelt võivad kosmoseseaduse alusel tegutsevad käitajad omada vajalikku infot

alates kõrgendatud kaitsevalmidusest sõjaseisukorrani, rääkimata riigikaitse vaatest olulistest

teenustest, mille toimepidevus võib tuua sõjalist eelist konfliktis. Seega võiks kosmoseseaduse

alusel tegutsevatel isikutel olla vastavalt riigikaitseseaduse 5. peatükile sundkasutusse andmise,

sundvõõrandamise kohustus või riigikaitseülesanne.

Kaitseministeerium teeb ettepaneku täiendada kosmoseseaduse § 18 (kosmosetegevusloa

kõrvaltingimused) punktiga 4 ja sõnastada: kosmosetegevuse vajalikkus riigikaitseliste

kohustuste täitmiseks.

Sõltuvalt kosmosetegevusest ja tagamaks kosmoseseaduse § 5 põhimõtet riigi julgeoleku

toetuseks, on vajalik, et käitajad oleksid teadlikud oma potentsiaalsest panusest riigikaitse

tõhusamaks korraldamiseks nii kriisi- kui sõjaolukorras. Kui kosmosetegevus võib olla vajalik

kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või

sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmise toetamiseks, tehakse

selle kohta eelotsus ning vajadus tuleb välja selgitada juba kosmosetegevusloa menetlemise

käigus. Ühtlasi tuleb siis ka tsiviiltoetuse registrisse vastav kanne teha.

2. Lisaks eelnevale ei ole vastutust puudutavad sätted seaduses piisavalt selged. Eelkõige § 55 lg

1, mille kohaselt kaasneb sanktsioon kui kosmosetegevusele esitatavate nõuete rikkumine toob

kaasa ohtlikkuse varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. "Ohtlikkus" on

ka seletuskirjas mõtestamata. Siinkohal võiks selgem olla "kahju" või "oluline mõju" vara

hävimisele, keskkonnale jne.

3. Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et Euroopa Liidus ja Euroopa Kosmoseagentuuri

(edaspidi ESA) tegevuse kontekstis on kosmosealane teave teatud ulatuses salastatud. ESA

juures tegutseva julgeolekukomitee tegevuses ei ole Eesti esindaja seni osalenud, kuna Eestil

puuduvad salastatud teabe käitlemist eeldavad projektid. Lähtudes eeltoodust teeb

Kaitseministeerium ettepaneku:

3.1 Kaaluda, kas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ja Vabariigi Valitsuse 20.12.2007

määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ on vaja täiendada

alusega, mille alusel on võimalik kosmosetegevusega seotud teavet salastada;

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

3.2 Kaaluda eelnõu § 2 täiendamist lõikega järgmises sõnastuses: „Kosmosetegevusega seotud

teabe, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, töötlemisele kohaldatakse riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel antud õigusakte“;

3.3 Selgitada eelnõu seletuskirjas, kas eelnõus määratud pädev asutus (Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet - TTJA) hakkab Eestit esindama ka ESA julgeolekukomitees

või on see riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanne.

4. Eelnõu § 12 reguleerib käitaja, kosmoseobjekti omaniku ja nimetatud isikute tegeliku kasusaaja

usaldusväärsust.

Kaitseministeerium teeb ettepaneku sätestada pädevale asutusele võimalus küsida

usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil teavet teistelt riigiasutustelt, seal hulgas

julgeolekuasutustelt ja sätestada, et Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikke ei loeta

ühelgi juhul usaldusväärseks. Pädev asutus (TTJA) ei pruugi ise omada teavet, mis näitab, et

isik ei ole usaldusväärne. Mõnel teisel riigiasutusel võib selline teave olemas olla. Sarnane

meede on loodud välisinvesteeringu usaldusvääruse hindamise seaduses. Meetme abil on

loodud õiguslik alus koguda teavet ja analüüsida võimalikke julgeolekuriske ja mõju.

Venemaa Föderatsioon ja Valgevene on Eesti suhtes vaenulikult meelestatud riigid, mille

kodanikel ei tohiks olla lubatud kosmosetegevusega tegeleda.

5. Eelnõu § 12 lõike 3 punkti 7 kohaselt on üheks isiku ebausaldusväärseks lugemise kriteeriumiks

see, kui isik on seotud või on olnud seotud Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut

või avalikku korda ohustava tegevusega. Eelnõu § 41 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei tohi

kosmosetegevuse või kosmoseobjekti omandi üleandmisega kaasneda ohtu Eesti või muu

Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ega avalikule korrale.

Kaitseministeerium teeb ettepaneku lisada sätetesse Euroopa Liidu liikmesriikide kõrvale ka

NATO ja ESA liikmesriigid. Need riigid on Eesti jaoks olulised partnerid, kelle julgeolekut või

avalikku korda ohustavatel isikutel ei tohi lubada kosmosetegevusega tegeleda.

6. Eelnõu § 31 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 46 on kasutatud väljendit „rahvusvaheline sõltumatu

organisatsioon“. Seletuskirja järgi võib selline organisatsioon olla ka mõne riigi valitsusasutus

või eraettevõtja.

Kaitseministeerium juhib tähelepanu, et sõna „rahvusvaheline“ kasutamine ei ole selles

kontekstis õige. Sõna „rahvusvaheline“ viitab organisatsiooni riikidevahelisele või

riikideülesele iseloomule. Eraettevõtja või riigi valitsusasutus ei ole selles tähenduses

rahvusvahelised.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Mikk Raud [email protected]