uuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

1

EELNÕU

17.10.2024

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 11, § 2 lõikes 21, § 24 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 5 ning § 6 lõikes 2

asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 20 lõikest 21 ja lõike 23 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud

kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit“;

3) paragrahvi 20 lõige 22 ja §-d 241–243 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-ga 254 järgmises sõnastuses:

㤠254. Puudega lapse vanusepiiri muutmine

(1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel oli tuvastatud puude raskusaste ja määratud puudega

tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse

määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

(2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse

puude raskusastme tuvastamisele:

1) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme

tuvastamise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat

otsust;

2) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja kelle tööealise inimese puude raskusastme

tuvastamise otsuse või töövõime vähenemise tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne

2027. aasta 1. veebruari, aga kes on esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast

2027. aasta 31. jaanuari;

3) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027. aasta

1. veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus.

(3) Kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril puude raskusastme tuvastamise otsus, mis kehtib

kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja

puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

(4) Kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril puude raskusastme tuvastamise

otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18-aastaseks saamist, pikendab Sotsiaalkindlustusamet

otsuse kehtivust ja puudega tööealise inimese toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-

aastaseks saamiseni.“.

§ 2. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 asendatakse läbivalt tekstiosa „16-aastasele“

tekstiosaga „18-aastasele“.

2

§ 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „16-aastaste“ tekstiosaga „18-

aastaste“;

2) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 3, § 54 lõike 1 punktis 11 ja § 59 lõikes 2 asendatakse tekstiosa

„16-aastase“ tekstiosaga „18-aastase“.

§ 4. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Abivahendi kasutusaeg käesoleva seaduse tähenduses on abivahendile kehtestatud

kasutusaeg alates selle esmakordsest kasutuselevõtust, mille lõppemisel loetakse abivahend

tarbimisväärtuse kaotanuks. Riik ei võta tasu maksmise kohustust üle abivahendi eest, mille

kasutusaeg on lõppenud.“;

2) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Piirhind on abivahendite loetellu kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi eest

tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev abivahendite loetelus kehtestatud

maksimaalne hind.“;

3) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Abivahendi kasutamise nõustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

4) paragrahvi 56 lõikest 3 ja § 69 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „teenuse vajaduse kindlaks

määramisel koostatud“;

5) paragrahvi 59 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 2, § 60 lõikes 1 ja § 69 lõike 3 punktides 6 ja 7

asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes;

6) paragrahvi 61 lõikes 1 ja § 64 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2, 8 ja 9“ tekstiosaga

„punktides 2 ja 9“;

7) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 2, 8 ja 9“ tekstiosaga „punktides

1, 2 ja 9“;

8) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „15-aastaste“ tekstiosaga „17-aastaste“ ja

tekstiosa „16-aastaste“ tekstiosaga „18-aastaste“;

9) paragrahvi 67 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„1) koostada õigustatud isikule rehabilitatsiooniplaan või osutada tegevuskava ja

rehabilitatsiooniplaani või -programmi või tegevuskava alusel rehabiliteerivaid teenuseid

sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;“;

10) paragrahvi 67 punktis 3 asendatakse sõna „arvega“ sõnadega „isikupõhise

üksikaruandega“;

11) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla isik, kelle karistus tahtlikult

toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.“;

12) paragrahvi 69 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti,

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa,

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse ja puudega inimeste huve esindava

organisatsiooni esindaja.“;

13) paragrahvi 76 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töövõime“ tekstiosaga „,

terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute, erihoolekandeteenuse puhul isiku

psüühikahäire diagnoosi“;

15) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) sotsiaalase rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed.“;

16) paragrahv 1441 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠1441. Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

juurdepääs andmetele

Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel

ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel

ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks ja statistika

koondamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud isikuandmeid, ilma et isik

oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva seaduse §-s 1421 nimetatud

isikuandmed, välja arvatud isikukood, ees- ja perekonnanimi, elukohaandmed ja

kontaktandmed.“;

17) seaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1607 järgmises sõnastuses:

㤠1607. Puudega lapse vanusepiiri muutmine

(1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellelt riik on võtnud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest

tasu maksmise kohustuse üle enne 2027. aasta 1. veebruari, jätkab riik tasu maksmise kohustuse

ülevõtmist kuni käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud otsuse kehtivuse lõppemiseni.

(2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele:

4

1) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest

tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kelle taotluse

suhtes ei ole otsust tehtud;

2) lapse puhul, kes on vähemalt 16-aastane ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude

raskusaste või osaline või puuduv töövõime.“.

§ 5. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 391 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠391. Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

juurdepääs andmetele

Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel

ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel

ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks ja statistika

koondamiseks infosüsteemi kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav.

Töödeldavateks andmeteks on käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud isikuandmed, välja

arvatud isikukood, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed.“.

§ 6 . Tööturumeetmete seaduse muutmine

Tööturumeetmete seaduse § 5 lõike 7 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „raskusastme“ sõnadega

„ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute“.

§ 7. Töövõimetoetuse seaduse muutmine

Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16-aastasel“

tekstiosaga „18-aastasel“;

2) paragrahvi 8 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „, kuid mitte varem

kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast,“;

3) paragrahvi 221 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja tähtajatult määratud invaliidsusgrupi

andmeid, puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos esitatud töövõime hindamise taotluse

andmeid ja puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute

andmeid;“

4) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 2 sätestatut

kohaldatakse alla 18-aastasele isikule:

1) kes sai vähemalt 16-aastaseks ja esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse enne

2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole otsust tehtud;

2) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise

inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari;

5

3) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise

inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1.

veebruari ja kes on esitanud uue töövõime hindamise taotluse pärast 2027. aasta 31. jaanuari.

(11) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta 1.

veebruari ja tema töövõime hindamise otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari,

kuid enne isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa osalise või puuduva töövõime

kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamiseni.“.

§ 8. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduse §-s 34 ja § 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga

„18-aastane“ vastavas käändes.

§ 9. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 4 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 4, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 5, 8, 13 ja 17, § 7 punktid 1 ja

4 ning § 8 jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a.

Seletuskirja lisa 1

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

SOTSIAALKAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,

abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine

§ 1. Määruse muutmine

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu,

abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) abivahendi kasutamise nõustamise kord;“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

KAVAND 2

MINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel.

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruses nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada järgmisi salvestatavaid andmeid: isiku

kontaktandmed, puude ja töövõimetuse andmed, sealhulgas puude tuvastamise aluseks oleva

arstiõppe läbinud isiku arvamus ja isikule makstavate toetuste, hüvitiste, pensionide ja

abivahendi ostu- ja üüritehingu andmed. Esitlusinfona on õigus saada erihoolekandeteenuse

saamise ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu ning rehabilitatsiooniteenuse saamise andmeid;“;

2) paragrahvi 13 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) töötukassa andmekogust on õigus saada järgmisi salvestatavaid andmeid: makstavate

toetuste ja hüvitiste andmed, töövõime hindamise otsuse andmed, sealhulgas andmed

funktsioonide kõrvalekallete ja tegutsemispiirangute kohta ning piirangute aluseks oleva

arstiõppe läbinud isiku arvamuse ja makstava töövõimetoetuse andmed. Esitlusinfona on õigus

saada töötuna arvel oleku ja tegevuskava ning tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamise

andmeid;“.

KAVAND 3

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“;

2) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Alla 18-aastasele isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime või tööealise

inimese puude raskusaste, kohaldatakse § 38 lõike 3 kuni 2027. aasta 1. veebruarini kehtinud

redaktsiooni.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ...

KAVAND 4

MNISTRI MÄÄRUS

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „ Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna “raskusaste” sõnadega „ning sellega

seotud tegutsemise ja osalemise piirangud”;

2) paragrahvi 40 lõike 6 punkti 9 täiendatakse pärast sõna “raskusastme” sõnadega “ning

sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute”.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub ...

Seletuskirja lisa 2

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Haridus- ja

Teadusministeerium

Esitasite kooskõlastamiseks puuetega inimeste

sotsiaaltoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

eelnõu. Haridus- ja Teadusministeerium

kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega.

Eelnõu punkti 28 kohaselt muudetakse ja

sõnastatakse paragrahvi 69 lõike 8 esimene lause

järgmiselt: „Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise

komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti,

Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa,

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

riigiasutuse ja puudega inimeste huve esindava

organisatsiooni esindaja.“. Oleme seisukohal, et

sättes võiks Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava asutuse asemel kasutada mõnda muud

lahendust. Seda põhjusel, et hetkel pakutud sätte

sõnastus viitab Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskusele, mille osas on meil lähitulevikus plaan

teha ümberkorraldus ning liita asutus mitme

kutseõppeasutusega, mis tähendab, et asutus ei jää

sellisel kujul juba lähimate aastate jooksul alles.

Lisaks leiame, et kui hindamiskomisjonis soovitakse

kasutada ekspertteadmist omavat isikut, siis

asutusega piiritlemine ei ole hea lahendus ning

kaaluda võiks pigem avatud loetelu kehtestamist.

Mitte arvestatud.

Täname ettepaneku eest.

Selgitame, et § 69 lõiget 8 on eelnõuga muudetud eelkõige

tehnilistel põhjustel ja selleks, et seaduse sõnastus viia

vastavusse tegeliku hindamiskomisjoni koosseisuga.

Ekslikult asendati 19.06.2023 vastu võetud Vabariigi

Valitsuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste

muutmise seaduses ühes kohas liigselt sõna

Sotsiaalministeerium sõnaga Haridus- ja

Teadusministeerium. Asendamine oli seotud Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskuse liikumisega

Sotsiaalministeeriumist Haridus- ja Teadusministeeriumi

haldusalasse. Samuti puudus komisjonist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, kes tegelikkuses kuulub

hindamiskomisjoni ja kes oli nimekirjast välja jäänud seoses

töövaldkonna liikumisega Sotsiaalministeeriumist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Praegu on kõikides erinevates seadustes Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskust defineeritud kui Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatavat asutust (nt PISTS § 9 ja §

10, kus on välja toodud vastavalt puudega vanema toetusele

ja õppetoetusele õigustatud isikud). Selleks, et hoida ühtset

lähenemist erinevates seadustes, mis omakorda lihtsustab

seaduse teksti mõistmist, ei pea me põhjendatuks Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskust seaduses teisiti sõnastada kui

see praegu on (ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatav asutus). Juhul kui kirjeldatud plaanid Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskusega peaksid tooma kaasa

vajaduse keskust teisiti seadustes defineerida, on seda

mõistlik teha korraga kõikides seadustes, kus täna on kirjas,

et tegu on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

asutusega.

Samuti kaalusime teie pakutud võimalust

rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuuluvate

asutuste loetlemise asemel avatud loetelu kehtestamist.

Leidsime, et see ei ole põhjendatud, sest praegu kaasatakse

komisjoni seaduses nimetatud asutuste esindajad ja

vähemalt kaks erialaeksperti. Komisjoni liikmed on

omakorda kinnitatud sotsiaalkaitseministri käskkirjaga.

Komisjoni liikmed nimetatakse seaduses toodud asutuste

esindajatest, seejuures on lähtutud sellest, et neis asutustes

on hindamiseks vajaliku eskpertteadmisega inimesed, kes

igal juhul peaksid hindamiskomisjonis olema ja kellele

lisaks kaasatakse erialaeksperte.

Ühtlasi toome välja, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust

osutatakse harva rehabilitatsiooniprogrammi alusel.

Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjonid

toimuvad neli korda aastas, kuid kuna teenuseosutajad ei ole

sellel aastal esitanud programme, mida oleks vaja hinnata,

siis komisjoni kohtumised tühistatakse. Praegu on vaid üks

kehtiva kinnitamise perioodiga programm.

Rehabilitatsiooniteenus tervikuna on plaanis üle viia uuele

süsteemile, kus teenustele jõudmine oleks lihtsam ja

teenuste korraldus läbipaistvam. Muudatused võiksid

rakenduda kõige varem 2027. aastast.

Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkustega.

1. Eelnõu § 1 p 14 (PISTS täiendamine §-ga 253 ) –

lisatava sättega reguleeritakse

mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise

toetusega seonduvat. Lõike 4 kohaselt määratakse

isikule toetus Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

Haldusmenetluse seaduse § 106 kohaselt on toiming

haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine

ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Toimingul on

erinevalt õigusaktist (haldusaktist) reaalne tagajärg,

toimingul ei ole regulatiivset iseloomu (see ei tekita,

muuda ega lõpeta õigussuhteid). Seega ei saa

toiminguga toetust „määrata“, toiminguga saab

toetust maksta (teha vajaliku ülekande). Kui tegemist

saab olema nn proaktiivse toetusega, mida

makstakse kõigile õigustatud isikutele vahetult

seaduse alusel ja mille määramiseks ei ole vaja teha

eraldiseisvat otsust (haldusakti), tuleb sätte sõnastust

muuta jättes sellest välja segadust tekitava sõna

„määratakse“. Samasugune muudatus tuleb teha ka §

253 lõikes 5. Palume § 253 lg-te 4 ja 5 sõnastust

muuta.

2. Eelnõu § 4 p 4 (SHS § 47 lg 5 muutmine) – sättega

nähakse ette volitusnorm abivahenditõendi

Täname kooskõlastuse ja märkuste eest, millele vastame

nende esitamise järjekorras.

1. Selgitame, et eelnõu säte, millega täiendatakse PISTS-i

§-ga 253, lisati mootorsõidukimaksu seaduse juurde, mis

võeti Riigikogus vastu 29.07.24. Muudatus on eelnõust välja

võetud.

2. Selgitame, et eelnõu säte, millega muudetakse SHS § 47

lõiget 5, lisati mootorsõidukimaksu seaduse juurde, mis

andmekoosseisu sisustamiseks. Samas ei selgu ei

kehtivast õigusest ega ka eelnõust, mis on tõendi

eesmärk ja kellele see väljastatakse. Tõendi sisu

avatakse eelnõu lisaks olevas rakendusakti kavandis.

Juhime tähelepanu, et seaduses kasutatavaid

termineid ei saa sisustada seadusest alamalseisvas

õigusaktis. Seega palume tõendi definitsioon

sätestada eelnõus ning läbipaistvuse huvides palume

eelnõu seletuskirjas lähemalt selgitada tõendi

eesmärki, tuua tõendi andmekoosseis.

3. Eelnõu § 4 p 27 (SHS § 68 täiendamine) –

muudatusega sätestatakse, et

rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla

isik, kelle karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo

eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku

elu, tervise ja vara. Juhime tähelepanu, et eristada

tuleb isiku karistuse ja karistatuse kontrollimist.

Karistuse kontrollimisel piirdutakse kehtivate

karistuste kontrolliga, karistatuse fakti kontrollimisel

võetakse arvesse ka kustunud karistused (päring

tehakse karistusregistri arhiivi eesmärgiga tuvastada,

kas inimest on kunagi karistatud). Erinevaid

kontrollitasemeid reguleerivaid sätteid sõnastatakse

erinevalt:  sõnastus „isik, kellel on kehtiv karistus“

viitab juhtudele, mil arvestatakse vaid kehtivaid

karistusi; Teie 25.06.2024 nr SOM/24-0686/-1K,

1.2-2/68 Meie 31.07.2024 nr 8-2/5051  sõnastus

„isik, keda on karistatud“ viitab karistatuse fakti

kontrollimisele, arvesse võetakse ka kustunud

karistused ja arhiiviandmed. Samuti erinevad

karistusregistri andmetele juurdepääsu õiguslikud

võeti Riigikogus vastu 29.07.24. Muudatus on eelnõust välja

võetud.

3. Arvestatud. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmete puhul

on muudatuse jõustumisel plaanis kontrollida vaid kehtivaid

karistusi mitte karistatust ja seetõttu on sättes sõnastust

vastavalt muudetud. Juhul kui rehabilitatsioonimeeskond

töötab lastega, siis kontrollitakse karistatust, kuid seda

kehtiva LasteKs § 20 ja karistusregistri seaduse § 20 lg 9

alusel.

Samuti on seletuskirja täiendatud, kuidas kehtiva karistuse

või karistatuse kontrollimine hakkab praktikas välja

nägema.

Nõustume, et karistatusega seotud sõnastus vajab ka teistes

SHS-i sätetes tervikuna üle vaatamist, kuid antud eelnõuga

ei ole seda plaanis teha, sest see vajab põhjalikumalt teiste

teenuste analüüsimist. Hetkel on vajalik nõue kehtestada

rehabilitatsiooniteenuse meeskonnale.

alused. Kui kehtiva karistuse kontrollimiseks saab

aluse sätestada eriseaduses (näiteks SHS-s), siis

arhiiviandmete juurdepääsu õigus on vaid

karistusregistri seaduse §-s 20 sätestatud isikutel ja

asutustel. Kõnealuses sättes kasutatav sõnastus „isik,

kelle karistatus“ ei ava üheselt mõistetavalt, kas

kontrollitakse karistust kui sellist või piirdutakse

kehtiva karistuse kontrolliga. Vaadates sätte

sõnastust, seletuskirja ning ka teisi sarnaseid sätteid

sotsiaalhoolekande seaduses, võib esmapilgul

järeldada, et loeb karistatuse fakt ning arvesse

võetakse ka kustunud ja registri arhiivi kantud

karistused. Samas tekib sel juhul küsimus, kuidas

kontrolli on seni läbi viidud, sest karistusregistri

seaduse § 20 ei näe ette juurdepääsu registri arhiivile

SHS-s sätestatud eesmärkidel. Seetõttu võib arvata,

et pigem on seni kontrollitud siiski kehtivaid

karistusi. Palume eelnõu koostajal põhjalikult

analüüsida, millist kontrollitaset seaduse eesmärk

vajab. Kui piirduda saab kehtiva karistuse olemasolu

või puudumise kontrolliga, tuleks selguse mõttes

SHS-s läbivalt asendada seni ekslikult kasutatud

„karistatuse“ mõiste „kehtiva karistuse“ mõistega

(kasutada eespool toodud sõnastust „isik, kellel on

kehtiv karistus“ või „isik, kellel puudub kehtiv

karistus“). Kui siiski on vaja kontrollida ka isiku

kustunud karistusi (arhiiviandmeid), tuleb lisaks

sätte sõnastuse korrigeerimisele (kasutada eespool

toodud sõnastust „isik, keda on karistatud“) eelnõuga

muuta ka karistusregistri seadust ning näha §-s 20

ette juurdepääs registriandmetele. Kuna

arhiiviandmetel ei ole üldjuhul enam õiguslikku

tähendust, tuleb eelnõu seletuskirjas põhjendada,

miks selline kontroll vajalik on, analüüsida

kaasnevat mõju puudutatud isikule, viia läbi

proportsionaalsuse analüüs.

Samuti palume eelnõus ja seletuskirjas täiendavalt

välja tuua, kuidas kehtiva karistuse või karistatuse

kontrollimine praktikas välja nägema hakkab – kes

kontrollib, kas ja kuidas toimub saadud andmete

hindamine (kas igasugune karistus välistab töösuhte

või on kaalutlusruum vms), millised on hinnangu

võimalikud tagajärjed inimesele, kuidas saab

puudutatud inimene vajaduse korral oma õigusi

kaitsta jne. Analüüsida tuleks ka, kas ja kui palju on

kontrolli tegemisel võimalik rakendada andmepõhist

otsustamist, teha otsuseid automaatselt erinevate

registriandmete põhjal vms, et tagada menetluse

kiirus ja efektiivsus.

4. Seoses karistuse või karistatuse kontrolliga juhime

tähelepanu ka SHS §-dele 151 ja 153, kuigi neid

sätteid eelnõuga ei muudeta. SHS § 151 loetleb

sotsiaalteenused, mille osutamiseks on vaja

tegevusluba. Paragrahv 153 sätestab tingimused,

millele teenuse osutaja peab vastama. Üheks

nõudeks on ka karistuse puudumine. Paragrahvi 153

lugedes tekib aga küsimus, kas karistus tahtlikult

toimepandud kuriteo eest peab puuduma vaid § 153

p-s 1 loetletud isikutel (hooldustöötaja, turvakodus

teenust vahetult osutav isik, lapsehoidja, kasvataja,

perevanem ja tegevusjuhendaja) või kõikidel, kes

osutavad (vahetult) §-s 151 loetletud teenuseid.

4. Selgitame, et karistus peab puuduma § 153 lõikes 1

loetletud isikutel (hooldustöötaja, turvakodus teenust

vahetult osutav isik, lapsehoidja, kasvataja, perevanem ja

tegevusjuhendaja), sest neid on peetud silmas teenust

vahetult osutavate isikute all SHS tähenduses.

Selle eelnõuga on plaanis hetkel lisada vaid

rehabilitatsiooniteenuse meeskonnale karistuse kontrolli

nõue ja rehabilitatsiooniteenuse tegevusloa nõue on

sätestatud teistest sotsiaalteenuse tegevusloa nõuetest eraldi

(§ 147–150). Seejuures viitab SHS § 149 SHS § 68-le ja

viidatud vastuolu puudub.

Seejuures on osadel juhtudel karistuse puudumise

kohustus sätestatud muudes paragrahvides (nt § 19,

§ 22 lg 5, § 25 lg 2, § 29 g 2, § 86 lg 3). Viidatud

sätete omavaheline seos tekitab segadust ja kuna

sätted seonduvad põhiõiguse piiranguga (tegevusloa

andmise otsustamine), on sätete selgus oluline.

Palume viidatud sätted üle vaadata ning lisaks

karistuse kontrollimisega seotud sõnastuse

korrigeerimisele (vt märkust punktis 3) teha

vajalikud muudatused, et tagada suurem selgus

sätete omavahelises kooskõlas.

5. Eelnõu § 4 p 32 (SHS § 1441 muutmine) – palume

seletuskirjas läbipaistvuse huvides täpsemalt välja

tuua, miks on poliitikakujundamise eesmärgil vaja

töödelda isiku viibimisandmeid. Samuti juhime

tähelepanu, et sätte pealkiri viitab üksnes

Sotsiaalministeeriumi õigusele andmetele juurde

pääseda, aga sättes endas tagatakse

juurdepääsuõigus ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

6. Palume eelnõu eesmärkide saavutamise

hindamiseks kavandada eelnõusse järelhindamise

Teiste sotsiaalteenuste karistuse nõuded vajavad tervikuna

SHS-is üle vaatamist, mida selle eelnõuga ei ole plaanitud

teha. Selgitame, et karistuse puudumise nõuet teistes

paragrahvides (nt § 19, § 22 lg 5, § 25 lg 2, § 29 g 2, § 86 lg

3) ja § 153 punkti 2 tuleks omavahelises seoses tõlgendada

järgmiselt – teenuseosutaja peab hindama inimese tööle

võtmisel (nt ööpäevaringse üldhooldusteenuse puhul § 22 lg

5 alusel), et teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle

karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu

seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Seejärel kontrollib SKA tegevusloa väljastamisel, kas isikul

puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis

võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise

ja vara. Juhul kui isikul on karistus, siis võtab SKA ühendust

tegevusloa taotlejaga ning veendub, et teenuseosutaja on

hinnanud, et karistus ei sea teenusesaaja elu, tervist või vara

ohtu.

5. Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on täiendavalt

selgitatud, miks on poliitikakujundamise eesmärgil vaja

töödelda isiku viibimisandmeid. Samuti on 1441 pealkirja

lisatud lisaks Sotsiaalministeeriumile Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, et viia kooskõlla sätte

pealkiri ja sisu.

6. Selgitame, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõus ja

abivahendite võimaldamine puude tuvastamiseta lisati

kohustust sisaldav säte. Juhend järelhindamise sätte

sõnastamiseks on leitav Justiitsministeeriumi

veebilehelt.

7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu

mõju kohta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele

5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile

täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja

vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

mootorsõidukimaksu seaduse juurde, mis võeti Riigikogus

vastu 29.07.24. Need muudatused on eelnõust välja võetud.

Leiame, et puudega lapse vanusepiiri puudutavad ja teised

muudatused selles eelnõus ei vaja järelhindamist.

7. Arvestatud.

Rahandusministeerium Esitasite kooskõlastamiseks puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Jätame eelnõu

kooskõlastamata ja esitame selle kohta järgmised

märkused

1. Ametlikult kooskõlastamisele saadetud eelnõus

sisalduvad ka muudatused, mis liideti

mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga (364 UA).

Mitteametlikult edastatud parandatud eelnõust on

need sätted eemaldatud, kuid jõustumise sätted ja

selgitused on jäänud muutmata. Seetõttu ei ole

võimalik aru saada, millal peaks midagi jõustuma.

Samuti jääb arusaamatuks, miks soovitakse eelnõu

esitada koos 2025. aasta riigieelarve seaduse

1. Arvestatud. Eelnõus on jõustumissätted muudetud

korrektseks ja eemaldatud üleliigne viide 2025. a

riigieelarvele.

eelnõuga, kui mõjud riigieelarvele peaks kaasnema

seletuskirja kohaselt alles aastal 2027.

2. Seletuskirja punktis 6.2.6.3 on mõjuna IT

arendustele toodud välja STARi abi- ja

toetusvajaduse hindamiskeskkonna arendus, mida

rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Palume seletuskirjas täpsustada, kas STARi

arendused on juba töös ja mis ajast on planeeritud

uuendatud andmevahetust kasutada. Palume ka

täpsustada, kas antud projektiga kaasnevad muud

kulud riigieelarvest, nt omafinantseering ja

hoolduskulud (kui on, siis kui suur ja mille arvelt

kaetakse) ning mis aastateks kulude tegemist

planeeritakse (IT arenduste valmimisjärgud).

3. Seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu § 1 punktis 4

toodud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

üleminekusätte mõju on arvesse võetud

töövõimetoetuse planeerimisel. Palume välja tuua

selle prognoositav rahaline mõju eelarvele.

4. Seletuskirja punktis 7.1 toodud selgituste kohaselt

on tegemist eelarvevahendite ümbertõstmistega

erinevate ministeeriumite vahel ning esialgse

sihtotstarbe muutmisega. Kuna tegemist ei ole

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sisese

küsimusega, vaid puudutatud on ka mitu teist

valitsemisala (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (Eesti Töötukassa)

2. Arvestatud. Soovitud selgitused on seletuskirja sisse

viidud.

3. Selgitatud. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

üleminekusätet on töövõimetoetuse planeerimisel arvesse

võetud. Tabelis 6 on tulenevalt üleminekusättest näha, et nii

nagu kasvab 2027–2029 perioodil iga aastaga

töövõimetoetusest tulev tulu, nii suureneb ka 16–17-aastaste

puudetoetuse kulu iga aastaga. 2029. aasta alguses on

viimased 17-aastased, kes saavad töövõimetoetust.

4. Arvestatud. Seletuskirja peatükk 7 on esitatud Vabariigi

Valitsusele lisataotlusena 2025–2028 riigieelarve strateegia

läbirääkimistel ja sai 12.09.2024 Vabariigi Valitsuse

kinnituse.

ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), siis

saab eelarveid ja sihtotstarvet ümber tõsta ainult

Vabariigi Valitsuse tasandi otsustega. Leiame, et

seletuskirja punktis 7.1 on selgituste ja summade

näol tegemist sisuliselt riigieelarve lisataotlustega,

mille aluseks ei saa olla eelnõu seletuskiri ja mille

suhtes ei ole veel otsust tehtud. Palume see punkt

seletuskirjas ümber sõnastada või eemaldada.

5. Koalitsioonileppega 2024–2027 on kokku lepitud

eelarve kulude kontrolli alla saamiseks kärped, mis

mõjutavad tööjõu- ja majandamiskulusid ning

tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi. Kõik eelnõuga

seotud muudatused, millel on rahalised mõjud

riigieelarvele vajavad Vabariigi Valitsuse heakskiitu

Riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis.

5. Arvestatud. Eelnõuga seotud muudatused, millel on

rahalised mõjud, on esitatud Vabariigi Valitsusele riigi

eelarvestateegia 2025–2028 protsessis ja on saanud

12.09.2024 Vabariigi Valitsuse kinnituse.

Majandus- ja

kommunikatsioonimini

steerium (mitteametlik)

1. Teeme ettepaneku muuta tööturumeetmete

seaduse § 5 lõike 7 punkti 6 ja sõnastada see

järgmiselt:

„6) andmed isiku terviseseisundi, töövõime

hindamise ning tuvastatud töövõime ulatuse, püsiva

töövõimetuse ja puude raskusastme ning sellega

seotud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise

piirangute kohta;“.

1. Arvestatud. Tööturumeetmete seadusesse on vajalik

muudatus sisse viidud ja SKA-ga läbi arutatud, et tagada

SKA poolt puude raskusastme tuvastamisel hinnatud

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmete

(s.o RFK-põhised andmed) operatiivne ja turvaline

jõudmine Töötukassa andmekogusse.

2. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse

töövõimetoetuse seaduse § 221 lõike 2 punkti 3

muudatus ning sõnastada see järgmiselt:

„3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja

tähtajatult määratud invaliidsusgrupi andmeid,

puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos

esitatud töövõime hindamise taotluse andmeid ning

puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemis-

ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmeid;“.

Selgitus punktide 1 ja 2 kohta:

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21

kohaselt tuvastatakse inimesel puue lähtuvalt

igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus

osalemise piirangutest. 01. juulil 2024 jõustusid

sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määruse nr 12

„Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi

SKAIS) § 13 lg 1 p 3 ja § 17 lg 13 muudatused. § 13

lg 1 p 3 kohaselt kantakse SKAISi andmed isiku

terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamisel

hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud,

organismi funktsioonide kõrvalekalded ja

struktuuride kahjustused, keskkonnategurid, RFK

koodid ja viited allikatele.

Töötukassal on tööturumeetmete seaduses ja

töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks vajadus saada ka Sotsiaalkindlustusameti

poolt puude raskusastme tuvastamisel hinnatud

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute

andmeid (s.o RFK-põhised andmed). Näiteks vajab

töötukassa neid andmeid Vabariigi Valitsuse

2. Arvestatud. Muudatus eelnõusse ja seletuskirja sisse

viidud.

29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm

2024–2029“ §-s 21 sätestatud töökeskse nõustamise

läbiviimisel, sealhulgas kui puudega inimene võtab

ennast töötukassas töötuna arvele ja vajab

tööturuteenuseid. Samuti on puude raskusastme

tuvastamisel hinnatud andmed vajalikud töövõime

hindamise läbiviimiseks, kui noor tuleb taotlema

töövõime hindamist, et ekspertarstil oleks võimalik

taustainfona kasutada varasema ekspertiisi andmeid.

Eeltoodud muutmisettepanekute alusel tuleb muuta

ka majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.12.2023

määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“

töödeldavate andmete ja teistest andmekogudest

saadavate andmete osas.

3. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 5 punktiga

3 töövõimetoetuse seaduse §-le 27 lisatav lõige 11

järgmiselt:

„(11) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud

osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta 1.

veebruari ja osalise või puuduva töövõime kestus

lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne

isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa

osalise või puuduva töövõime kestust ja

töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-

aastaseks saamiseni.“.

Selgitus: töövõimetoetuse seaduse §-s 8 on

sätestatud töövõime kestus ja ka § 27 lõikes 11 on

mõeldud vähenenud töövõime kestust, mitte otsuse

kehtivusaega, mida otsuses ei märgitagi. Sarnaselt

3. Arvestatud. Muudatus eelnõusse ja seletuskirja sisse

viidud.

on sõnastatud ka töövõimetoetuse seaduse § 81

lõikes 2, mille kohaselt pikendab töötukassa

hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra

või sõjaseisukorra ajal isiku osalise või puuduva

töövõime kestust. Õigusselguse huvides ja erinevate

tõlgendamiste vältimiseks võiks õigusaktis kasutada

läbivalt samu termineid.

Kui mootorsõidukimaksu seadus praegu teadaoleval

kujul vastu võetakse, siis näeme kavandatud PISTS-

i muudatustes järgnevaid probleeme:

4. Puuetega inimesi peab kohtlema võrdselt.

Praegune mootorsõidukimaksu lahendus ei kohtle

puuetega inimesi võrdselt ning eelnõus pakutud

kompensatsioonimeede samuti. Kohandatud

autodega inimesed on automaksust vabastatud aga

kellel on kohandamata auto, saavad

kompensatsioonimeetmena ainult ühekordse toetuse.

Lisaks, see toetus ei ole seotud mitte maksmist

vajava summaga (reaalselt tekkiva lisakuluga) vaid

puudeastmega. See tähendab, et näiteks vanema auto

omanik peab maksma baasmäära 50€ aastas aga

uuema või erivajadusest tulenevalt suurema auto

omanik peab maksma suurema summa. Isegi kui

kompenseeritaks kõigile 50 eurot aastas, siis ikkagi

on osadele kogu maksu summa hüvitatud ja osadele

mitte. Kuigi kohandatud autode omanikud on

maksust püsivalt vabad, siis kohandamata autode

omanikud saavad faktilise maksuvabastuse heal

juhul üheks aastaks. Ühekordset toetust

põhjendatakse sellega, et tõstetakse üldiseid

toetuseid, mis aitavad pikemal automaksu maksta.

4. Selgitame, et mootorsõidukimaksu seadus võeti koos

leevendusmeetmetega puudega inimestele (9,1 miljoni euro

eest igal aastal) Riigikogus vastu 29.07.24.

See aga tähendab, et kohandatud autode omanikud

saavad lisandunud toetuse summat kasutada vabalt

ning kohandamata autode omanikel läheb see

automaksu tasumiseks, ehk tagasi riigieelarvesse.

Pikaajalistest toetustest on seletuskirjas toodud, et

näiteks raske puudega tööealine inimene hakkab

saama 0,91-15,55 lisaeurot kuus. Kui ta saab aastas

juurde 10,92 €, siis see ei tasanda isegi 50€

automaksu baasmäära, rääkimata suuremast

maksusummast. Tema aasta sissetulek jääb hoopis

39,08€ võrra väiksemaks. Samal ajal on võimalik, et

näiteks kohandatud autoga inimene saab aastas

juurde 186,5€, mille kasutamise üle on tal ka

võimalik ise otsustada. Kuigi kliimaeesmärkide

täitmine on oluline, siis see ei tohi toimuda

haavatavaimate ühiskonnagruppide arvelt. Tänases

Eestis ei ole ühistranspordi ligipääsetavus nii heal

tasemel, et puuetega inimestel või hooldajatel oleks

võimalik maksutõusu tõttu täielikult ainult

ühistransporti kasutama hakata. Seega on

hädavajalik, et uue maksu negatiivsete mõjude

leevendamine erivajadustega inimestele ja nende

hooldajatele oleks toimiv, lihtne, võrdne ja püsiv.

5. Kuidas toetatakse kõiki erivajadustega inimesi,

kelle jaoks on autoga liikumine tänases Eestis ainuke

võimalus ühiskonnast osa võtta? Ligipääsetavuse

vaatest on oluline ka see, et kõigil inimestel, kel on

erivajadus, ei ole määratud puudeastet ning kõigil

puudega inimestel pole vaja sõidukit kohandada.

Puudeta aga erivajadusega inimene, kel on olemas

maksustatav auto, ei ole võib-olla tänase autode

5. Selgitame, et mootorsõidukimaksu seadus võeti koos

leevendusmeetmetega puudega inimestele (9,1 miljoni euro

eest igal aastal) Riigikogus vastu 29.07.24.

hindade juures võimalik autot vahetada.

Isoleeritusest tekkivad probleemid võivad tekitada

ühiskonnale suurema väljakutse, kui adekvaatse

liikumisvõimaluse toetamine.

6. Palume eelnõule lisada analüüs, kus on välja

toodud transpordivaesuse riskirühmad ning

toetusmeetme tõhususe analüüs. Toetusmeede, mis

on seotud mootorsõidukimaksu mõjude

leevendamisega haavatavatele gruppidele on vajalik

aga pakutud meetme tõhusus transpordivaesuse

ennetamiseks ei ole hetkel täielikult veenev. Vaja on

analüüsida erinevaid riskirühmi ja maksustamise

ning toetuse koosmõju.

7. Muudatuste kommunikatsioon on vaja teha

varakult ja ligipääsetavalt, et teadmatus muudatuste

kohta ei tekitaks lisaärevust. Näiteks, et oluline info

oleks varakult kättesaadav lihtsasse keelde ja

viipekeelde tõlgitult ning infomaterjalid

ligipääsetavad ekraanilugejaga ning tekst

suurendatav. Videomaterjalidel pidada silmas, et

oleks olemas ka subtiitrid/kirjeldustõlge ning

viipekeele tõlge.

6. Selgitame, et mootorsõidukimaksu seadus võeti koos

leevendusmeetmetega puudega inimestele (9,1 miljoni euro

eest igal aastal) Riigikogus vastu 29.07.24.

7. Arvestatud.

Kultuuriministeerium

(mitteametlik)

Annan teada, et Kultuuriministeerium kooskõlastab

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Täname positiivse tagasiside eest.

Regionaal- ja

põllumajandusministee

rium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

kooskõlastab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

järgmiste märkustega.

1. Seaduseelnõu koostajad on seletuskirja 6. osas

„Seaduse mõjud“ välja toonud, et „Seaduseelnõus

esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju

kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, mõju

majandusele ja mõju riigivalitsemisele.“ Sellest võib

tuletada, et eelnõu koostajate arvates eelnõu ei

avalda mõju regionaalarengule. Juhime tähelepanu,

et HÕNTE § 46 osutab kuuele mõjuvaldkonnale,

mille mõju olulisust tuleb alati hinnata ning

olukorras, kus olulist mõju ei tuvastata, seda ka

seletuskirjas kajastada. Teiseks tuleb arvesse võtta

asjaolu, et puuetega inimeste osakaal, olukord ja

abivajadus, sh transport ning juurdepääs teistele

teenustele, võib olla maakonniti erinev. Eelnevat

arvesse võttes teeme ettepaneku analüüsida

täiendavalt mõju regionaalarengule kajastades seda

seletuskirjas.

2. Seletuskirja punktis 7.2. on välja toodud, et „Riigi

eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis lisatakse

töövõimetoetuse kulu vähenemise arvelt

lisavahendid Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

vanusepiiri muutmisega seotud teiste seaduste

täiendavate kulude katteks. Riigieelarvele on

tegemist null mõjuga muudatusega. Täpsem kulude

jaotus on välja toodud allolevas tabelis.“. Viidatud

tabelis nr 11 on ettenähtud lisanduvad riigieelarve

vabad vahendid ja kulud aastateks 2027—2029.

Samas kõnealune tabel ei arvesta ühistranspordi kulu

iga-aastase kasvuga, st tabelis kajastatud kulu pole

indekseeritud. Hetkel tabelis toodud andmed ei

1. Mitte arvestatud. Sotsiaalministeeriumi hinnangul

puudub muudatusel mõju regionaalarengule, mistõttu seda

eelnõu seletuskirja mõjudes pole kajastatud.

2. Mitte arvestatud. Tabelis ei ole arvestatud

ühistranspordi kulu iga-aastase kasvuga, sest tegu on

prognoosiga, mis lähtub tänastest hindadest. Sarnaselt ei ole

tabelis indekseeritud näiteks SKA ekspertiisi lisakulu ja

ravikindlustuse seadusest tulenevaid muudatusi.

peegelda inflatsiooni ja muude kulude muutumist

aastate lõikes. Palume kohandada tabelis nr 11 välja

toodud summad, et need arvestaksid iga-aastase

kulude kasvuga.

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkuste ja

ettepanekutega.

1. Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seadussesse § 253 , milles

sätestatakse mootorsõidukimaksust tuleneva mõju

leevendamise toetus. Mootorsõidukimaksu peavad

tasuma inimesed, sealhulgas puudega inimesed,

kelle omandis on registris olev mootorsõiduk.

Eelnõust ja selle seletuskirjast (lk 9) tuleneb, et § 253

eesmärk on vähendada täiendava maksukoormuse

mõju kõige haavatavamale sihtrühmale. Samas ei ole

paljudel puudega inimestel mootorsõidukeid ja neid

ei ole ka nende lähedastel. Tekib ebavõrdne olukord,

kus mootorsõiduki omanikud peavad justkui osa

toetusest mootorsõidukimaksu näol riigile tagasi

maksma, kuid need, kellel puudub täiendav

mootorsõidukimaksust tulenev maksukoormus,

saavad toetust kasutada oma äranägemise järgi

mistahes vajaduste rahuldamiseks.

2. Eelnõu muudatustega tõstetakse oluliselt raske ja

sügava puudega laste ja tööealiste inimeste toetusi,

mida põhjendatakse vajadusega leevendada

mootorsõidukimaksu mõju. Lisaks nähakse samale

sihtgrupile ette ühekordne täiendav toetus.

1. Selgitame, et eelnõu punkt, millega lisati puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse § 253, võeti koos

mootorsõidukimaksu seadusega Riigikogus vastu 29.07.24.

2. Selgitame, et eelnõu punkt, millega lisati puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse ühekordne

mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus,

võeti koos mootorsõidukimaksu seadusega vastu

Seletuskirjas puudub adekvaatne põhjendus, miks ei

tõsteta raske ja sügava puudega vanemaealiste

puudega inimeste toetusi ja ei maksta täiendavat

ühekordset toetust, sest mootorsõidukimaksu

kehtestamine hakkab mõjutama ka nende

hakkamasaamist nt ka üle 65-aastastel puudega

inimestel on vaja kasutada autot ja paljud käivad tööl

ning lisakulud jõuavad mootorisõidukimaksu tõttu

tuleva üldise teenuste hindade tõusu tõttu igaüheni,

mitte ainult laste või tööealisteni. Segadust tekitab

seletuskirja selgitus (viitega Statistikaameti

andmetele), mille järgi on puudega inimeste seas

suurim ilmajäetuse määra protsent laste ja tööealiste

hulgas, väikseim aga vanaduspensioniealiste seas.

Nimelt toob Hede Sinisaar 05.02.2024 ajakirjas

„Sotsiaaltöö“ välja, et vanuserühmade võrdluses on

ilmajäetuse määr olnud suurim vähemalt 65-aastaste

seas, ulatudes 2022. aastal 10,6%-ni (2021. aastal

7,8%). Eeltoodut kinnitavad ka Statistikaameti

kodulehe andmed

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne

-terjutus-laekeniindikaatorid__vaesus-ja-

ebaverdsus/LES01 . Kui lähtuda seletuskirja tabelist

3, mille kohaselt tööealiste ilmajäetuse määr on 15,7

ja eakatel 15,2, siis leiame, et see vahe ei ole piisav,

põhjendamaks eakate ilmajätmist puudetoetuse

tõusust. Teeme ettepaneku analüüsida, kas võib olla

tegemist vanusest tuleneva ebavõrdse kohtlemisega,

et vanaduspensioniealisi raske ja sügava puudega

inimesi ei kohelda toetuste tõstmisel teiste

eagruppidega võrdselt.

29.07.2024. Sellest tulenevalt ka täiendavat analüüsi vastu

võetud muudatusele enam ei tehta.

3. Eelnõu § 4 punktiga 31 täiendatakse

sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõiget 6 punktiga

7. Muudatuse kohaselt kannab

Sotsiaalkindlustusamet edaspidi isikule tehtud

sotsiaalse rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuse

vajaduse hindamise andmed STAR-i. Eelnõu

seletuskirjas (lk 21) on märgitud, et säte võimaldab

tulevikus võtta ka nimetatud teenuste vajaduse

hindamisel aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse

hindamise instrumendi. Palume täpsustada, kas säte

tagab vaid ühtse instrumendi kasutamise võimaluse

või on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal

võimalik tutvuda/lugeda/kasutada seda infot

(Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud teenuse

vajaduse hindamise sisuinfot)?

4. Täiendavalt teeme ettepaneku muuta

käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkti 4 ja lisada

teenuste hulka, mida ei maksustata käibemaksuga

sotsiaalhoolekande seaduse §38-

sotsiaaltransporditeenus.

5. Juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole

analüüsitud muudatuste võimalikku mõju kohalikele

omavalitsustele, seda eriti tulenevalt puudega

inimeste sotsiaaltoetuste määra kaotamisest. Puudub

ülevaade, kui paljudel KOV-idel on KOV toetused

seotud riiklikult kinnitatud sotsiaaltoetuste määraga

Samuti võib omavalitsustele avaldada mõju puudega

lapse vanuse ülempiiri 16 aastalt 18 aastale tõstmine.

Selgitame, et üldjuhul järgivad KOV-ide meetmed

lastele osutatavas abis riigi loogikat, see tähendab et

3. Selgitame. Käesoleva muudatusega luuakse tõepoolest

õiguslik alus ka selleks, et SKA ametnikud saaksid tulevikus

erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse

vajaduse hindamisel võtta kasutusele abi- ja toetusvajaduse

hindamisinstrumendi. Olgu lisatud, et selle muudatusega

paralleelselt STAR-i arendatav abi- ja toetusvajaduse

hindamisinstrument on tulevikus kasutatav mõlemale

osapoolele, st nii KOV kui ka SKA ametnikule. Samuti on

abivajava isiku osas teostatud abivajaduse hindamised

tulevikus nähtavad nii KOV kui ka SKA ametnikule.

Reeglina saab STAR-is abi- ja toetusvajaduse hindamise

menetluse läbiviijaks olla üks vastutav osapool.

Korduvhindamise juurde kuvatakse tulevikus ka juba

eelnevalt läbiviidud hindamiste alusinfot, mis on nähtav nii

KOV kui ka SKA ametnikule.

4. Mitte arvestatud. Täname täiendava ettepaneku eest,

mille võtame teadmiseks, kuid mis vajab täpsustusi ja läbi

rääkimist teiste osapooltega. Seetõttu muudatust selle

eelnõu raames ei tehta.

5. Arvestatud osaliselt. Eelnõu punkt, millega kaotati

PISTS-ist puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr, võeti

Riigikogus vastu 29.07.2024.

Seletuskirja mõjuanalüüsi on lisatud täiendav mõju KOV-

idele seoses puudega lapse vanusepiiri muudatusega.

tööealistele kehtiv rakendub puude ja alanenud

töövõimega 16-aastastele lastele. Soodustuste

määramisel võib 16-aastast vanusepiiri olla

kasutatud nii sotsiaalvaldkonna kui ka teistes KOV

õigusaktides, näiteks sõidusoodustuse määramisel.

Seega seaduste muutmine võib tuua KOV-idele

kaasa KOV õigusaktide muutmise vajaduse, sh tuleb

leida lahendused ülemineku ajaks, kus

töövõimehindamisel osadele lastele rakendatakse

veel täna kehtivat korda ja osade puhul hakkab

kehtima uus kord. Kohalikud omavalitsused peavad

tagama, et need muudatused ei põhjustaks lünki

teenuste/toetuste pakkumises. Puudub analüüs,

milline on muudatuste kogumõju KOV

töökoormusele ja eelarvele.

Eesti Ämmaemandate

Ühing

Kooskõlastame Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Täname positiivse tagasiside eest.

MTÜ Erihoolekande

Pakkujate Liit

MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi

vaadanud nimetatud seaduse muutmise eelnõu, leiab,

et seaduse muutmine on sobilik ning vastab

erivajadustega inimeste ootustele.

Täname positiivse tagasiside eest.

Eesti Pensionäride

Ühenduste Liit

1. Luuakse Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise

komisjon. Miks ei ole Eesti Pensionäride Ühenduste

Liitu sinna arvatud, vaatamata sellele, et 18%

vanaduspensionäridest on puudega? Oleme suurim

vanaduspensionäre esindav organisatsioon Eestis.

1. Täname küsimuse eest ja selgitame, et eelnõuga ei looda

rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni, vaid

rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon on juba

loodud ja eelnõuga tehakse hindamiskomisjoni puudutavas

sättes vaid tehnilised parandused, selleks, et seaduse

sõnastus viia vastavusse tegeliku hindamiskomisjoni

koosseisuga. Ekslikult asendati 19.06.2023 vastu võetud

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvate teiste

seaduste muutmise seaduses ühes kohas liigselt sõna

Sotsiaalministeerium sõnaga Haridus- ja

2. Miks minister määrab tingimused, milliste tervise

seisundite puhul on puudega inimesele vajalik

abivahend? Ei näe laiapõhjalist kaasamist. Kus on

tervisekassa nõukogu osalus otsustusprotsessis?

Teadusministeeriumiga. Asendamine oli seotud Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskuse liikumisega

Sotsiaalministeeriumist Haridus- ja Teadusministeeriumi

haldusalasse. Samuti puudus komisjonist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, kes tegelikkuses kuulub

hindamiskomisjoni ja kes oli nimekirjast välja jäänud seoses

töövaldkonna liikumisega Sotsiaalministeeriumist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Täpsustuse tulemusel on mõeldud, et

rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub

Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa,

Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse ja

puudega inimeste huve esindava organisatsiooni

esindaja. Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon

kaasab iga programmi hindamisse vähemalt kaks

erialaeksperti. Hindamise komisjoni alaliste liikmete hulka

ei ole põhjendatud lisada vanusepõhiseid

esindusorganisatsioone (nt Eesti Pensionäride Ühendus või

Lastekaitse Liit), sest alaliste liikmete hulka kuulub puudega

inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja, kes seisab

puudega inimeste huvide eest sõltumata nende vanusest.

2. Selgitame, et kõik abivahenditeenuse eelnõu ja

seletuskirja punktid, mis olid seotud abivahendite

võimaldamisega eelneva puude raskusastme või vähenenud

töövõimeta, lisati mootorsõidukimaksu seaduse juurde, mis

võeti Riigikogus vastu 29.07.24. Sellesse eelnõusse jäävad

ja menetlemisele lähevad väiksemad muudatused

abivahenditeenuses. Eeldatavasti on tähelepanekuga

viidatud eelnõu sättele, millega täiendatakse paragrahvi 47

3. Vanaduspensionäride puudetoetust ei ole

muudetud aastaid, vaatamata viimaste aastate

hinnatõusule. Ei leidnud muudatusi alates 2012.

aastast Ei tehta seda ka selle seadusemuudatusega.

Keskmise puude toetus, selle eest saab ainult 1

korraliku prae kuus. Enne 12,79, nüüd 13.00. Kuidas

vanaduspensionärid, puudetoetuse saajad, seda

peaks mõistma? Aeg oleks puudetoetuste süsteem

kaasajastada.

4. Mootorsõiduki maksust tuleneva mõju

leevendamist vanaduspensioniealistele puudega

inimestele ette ei nähta üldse. Kuidas on antud juhul

tegemist võrdse kohtlemisega? Tundub, et

eelistatakse töölkäivaid puudega isikuid. Puudega

inimene saab sõita ka autoga, mida ei ole ümber

ehitatud. Hajaasustuse tingimustes on selleks tihti

lausa eksisteentsiaalne vajadus. Kuidas saab

puudega vanaduspensionäridel olla materiaalne

ilmajäetus väiksem kui puudega tööealistel ja lastel?

Vastav metoodika on nii empiiriline, et seda võib

tõlgendada nii ja naa. Näit: Kas tööealistel ei ole siis

2 paari jalanõusid?

lõikega 11 järgmises sõnastuses: tingimused, millise

terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või

terviseprobleemi korral on abivahend vajalik, kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegu on

sättega, mis liideti mootorsõidukimaksu seaduse juurde.

3. Selgitame, et eelnõu osad, millega muudeti puudega

inimeste sotsiaaltoetusi, lisati mootorsõidukimaksu seaduse

juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.24.

4. Selgitame, et eelnõu osad, millega muudeti puudega

inimeste sotsiaaltoetusi, lisati mootorsõidukimaksu seaduse

juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.24.

Eesti Töötukassa 1. Teeme ettepaneku täpsustada seaduse eelnõu

järgmiselt:

1.1. Eelnõu § 4 punktiga 30 muudetakse

sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 1421

lõike 1 punkti 2 ning lisatakse, et sotsiaalteenuste ja

-toetuste andmeregistris töödeldakse isiku kohta

lisaks töövõime andmetele ka terviseseisundiga

seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid.

Töötukassa hinnangul tuleks eelnõu § 4 punkt 30

sõnastada järgmiselt: „30) paragrahvi 1421 lõike 1

punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töövõime“

tekstiosaga „ja terviseseisundiga seotud tegutsemise

ja osalemise piirangute“;. Selgitus: tegutsemise ja

osalemise piirangud on eelnõu seletuskirja kohaselt

seotud töövõime hindamisel tuvastatud piirangutega,

mistõttu peab koma asemel olema sidesõna „ja“.

Täiendavalt selgitab töötukassa, et rakendusaktide

kavandis 2 Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ muudatuste punktis 2

tuleb edaspidi kooskõlastatult töötukassaga

täpsemalt välja tuua töötukassa andmekogust

saadavate andmete loetelu.

1.1. Mitte arvestatud. Täname ettepaneku eest. Jääme

siiski oma esialgse muudatusettepaneku vormistuse ja

sõnastuse juurde, sest silmas pidades sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistriga seotud tulevikuarendusi on meie

eesmärk võrreldes tänasega võtta andmeregister kasutusele

tulevikus ka SKA-ga seotud muudes ülesannetes, mistõttu

on meile vajalik laiem võimalus isiku terviseseisundi

andmete töötlemiseks, mis ei ole alati seotud ainult

töövõime hindamisega. Näiteks, lähtuvalt 01. juuli 2024

jõustunud sotsiaalkaitseministri määruse nr 12

„Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muudatusest

täiendati määruse § 13 lõike 1 punkti 3, millest tulenevalt

kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) arsti

väljaõppega isiku poolt isiku puude raskusastme

tuvastamisel Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA)

hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed,

organismi funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride

kahjustuste andmed, keskkonnategurid, RFK koodid ja

viited allikatele. Puude raskusastme tuvastamise käigus

hindab arsti väljaõppega isik muu hulgas puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 6 alusel inimese

terviseseisundit, tegevusvõimet ja elukeskkonda. Lähtuvalt

STAR kasutuselevõtust ka erihoolekande ja sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenusele õigustatud inimeste abi- ja

toetusvajaduse hindamisel, on meile vajalik isiku

üldandmete STAR kandmisel laiema kasutusala lubamine.

STAR põhimääruses täpsustakse lähtuvalt osutatava abi

eesmärgist veelgi detailsemalt, registrisse volitatud töötleja

poolt abi saamiseks pöördunud isiku kohta või isiku kohta,

kellele on abi osutatud kantavate andmete loetelu.

1.2. SHS §-d 63 ja 70 annavad

Sotsiaalkindlustusametile õiguse sotsiaalse

rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuse

suunamisotsuse langetamiseks kasutada töövõime

hindamisel antud eksperdiarvamust. Palume sarnane

säte lisada ka SHS § 15 lõikesse 2, vastasel korral

puudub töötukassal õiguslik alus nimetatud andmete

andmiseks kohalikule omavalitsusele isiku

abivajaduse väljaselgitamiseks. Teeme ettepaneku

täiendada SHS § 15 lõiget 2 punktiga 3 järgmises

sõnastuses: „3) töövõime hindamise käigus

koostatud eksperdiarvamuses sisalduvaid andmeid ja

Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses

sisalduvad andmed.“

1.3. Samuti juhime tähelepanu, et lisaks töövõime

hindamise andmetele on töötukassa andmekogus

olemas ka tööalase rehabilitatsiooni andmed isiku

funktsioneerimisvõime, osutatud

rehabilitatsiooniteenuste ning tööalase

rehabilitatsiooni tulemuslikkuse kohta, mis on

dokumenteeritud RFK alusel. Näeme, et ka need

andmed võiksid toetada isiku abi- ja toetusvajaduse

hindamist KOV-s, vähendada hindamisega (ja

Täpsustame ka, et rakendusaktide kavandis 2 toodud

„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“

muudatuste punktis 2 toodud Töötukassa andmekogust

saadavate andmete loetelu sisu täpsustame kindlasti eelnõu

väljatöötamise käigus ka Töötukassaga üle.

1.2. Mitte arvestatud. Täname tehtud ettepaneku eest.

Analüüsisime põhjalikult teie poolt tehtud ettepanekut.

Peame siiski vajalikuks nentida, et lähtuvalt hetkel kehtiva

SHS üldisest ülesehitusest on sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistriga seonduv reguleeritud SHS-i 4. peatükis,

mille § 1421. paneb paika sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri töödeldavate üldiste andmete loetelu. STAR-

i kantavaid andmeid täpsustakse põhimääruse § 8 ja § 13

andmevahetust teiste andmekogudega. STAR põhimääruse

paragrahvi 13 punktist kolm lähtuvalt on Töötukassa

andmekogust meil juba õigus saada järgmisi salvestatavaid

andmeid: makstavate toetuste ja hüvitiste andmed, töövõime

hindamise otsuse ja makstava töövõimetoetuse andmed.

Leiame, et täna SHS-s tasandil olemasolevad õiguslikud

alused on piisavad ja ei vaja veelkordselt üle reguleerimist

SHS § 15 lõike 2 juures.

1.3. Selgitatud. Täname teid sellele võimalusele tähelepanu

juhtimast, et Töötukassa andmekogus olemasolevaid isiku

tööalase rehabilitatsiooni funktsioneerimisvõime andmeid,

mis on dokumenteeritud RFK alusel on meil võimalik

tulevikus samuti ristkasutada. Täpsustame, et hetkel

lõppjärgus oleva STAR-i abi- ja toetusvajaduse

hindamisinstrumendi arenduse juures nende andmete

päringu võimalust loodud ei ole, külla aga saadakse x-tee

päringuga töövõime hindamise otsuse andmed ja

teenuste osutamisega) seotud dubleerimist ning

soodustada KOV ja töötukassa vahelist koostööd.

Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas ja millal on

kavas andmevahetus tööalase rehabilitatsiooni osas.

1.4. Teeme ettepaneku muuta tööturumeetmete

seaduse § 5 lõike 7 punkti 6 ja sõnastada järgmiselt:

„6) andmed isiku terviseseisundi, töövõime

hindamise ning tuvastatud töövõime ulatuse, püsiva

töövõimetuse ja puude raskusastme ning sellega

seotud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise

piirangute kohta;“.

1.5. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse

töövõimetoetuse seaduse § 221 lõike 2 punkti 3

muudatus ning sõnastada see järgmiselt: „3)

töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja

tähtajatult määratud invaliidsusgrupi andmeid,

puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos

esitatud töövõime hindamise taotluse andmeid ning

puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemis-

ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmeid;“.

Selgitus punktide 1.4 ja 1.5 kohta: Puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21 kohaselt

tuvastatakse inimesel puue lähtuvalt igapäevastest

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest.

01. juulil 2024 jõustusid sotsiaalkaitseministri

05.03.2019 määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse

infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi SKAIS) § 13 lg

ekperthindamise andmed RFK koodidena. Oleme saanud

kinnituse, et SKA poolt võetakse STAR-i edaspidise

juhtumimenetluse arenduse planeerimisel ja elluviimisel

tööalase rehabilitatsiooni andmete päringu teostamise

võimekuse välja arendamine plaanitavate arendustööde

skoopi.

1.4. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

1.5. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

1 p 3 ja § 17 lg 13 muudatused. § 13 lg 1 p 3 kohaselt

kantakse SKAISi andmed isiku terviseseisundi ja

puude raskusastme tuvastamisel hinnatud

tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi

funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride

kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid ja

viited allikatele. Töötukassal on tööturumeetmete

seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks vajadus saada ka

Sotsiaalkindlustusameti poolt puude raskusastme

tuvastamisel hinnatud tegutsemis- ja ühiskonnaelus

osalemise piirangute andmeid (s.o RFK-põhised

andmed). Näiteks vajab töötukassa neid andmeid

Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 21 sätestatud

töökeskse nõustamise läbiviimisel, sealhulgas kui

puudega inimene võtab ennast töötukassas töötuna

arvele ja vajab tööturuteenuseid. Samuti on puude

raskusastme tuvastamisel hinnatud andmed

vajalikud töövõime hindamise läbiviimiseks, kui

noor tuleb taotlema töövõime hindamist, et

ekspertarstil oleks võimalik taustainfona kasutada

varasema ekspertiisi andmeid. Eeltoodud

muutmisettepanekute alusel tuleb muuta ka

majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.12.2023

määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“

töödeldavate andmete ja teistest andmekogudest

saadavate andmete osas.

1.6. Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse muuhulgas

töövõimetoetuse seaduse §-i 27 lõikega 11. Teeme

ettepaneku sõnastada töövõimetoetuse seaduse § 27

1.6. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

lõige 11 järgmiselt: „(11) Kui alla 18-aastasel isikul

on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne

2027. aasta 1. veebruari ja osalise või puuduva

töövõime kestus lõppeb pärast 2027. aasta 31.

jaanuari, kuid enne isiku 18-aastaseks saamist,

pikendab töötukassa osalise või puuduva töövõime

kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni

isiku 18-aastaseks saamiseni.“. Selgitus:

töövõimetoetuse seaduse §-s 8 on sätestatud

töövõime kestus ja ka § 27 lõikes 11 on mõeldud

vähenenud töövõime kestust, mitte otsuse

kehtivusaega, mida otsuses ei märgitagi. Sarnaselt

on sõnastatud ka töövõimetoetuse seaduse § 8 1

lõikes 2, mille kohaselt pikendab töötukassa

hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra

või sõjaseisukorra ajal isiku osalise või puuduva

töövõime kestust. Õigusselguse huvides ja erinevate

tõlgendamiste vältimiseks võiks õigusaktis kasutada

läbivalt samu termineid.

1.7. Eeltoodud muudatuste tegemisel tuleb vastavalt

täiendada ka eelnõu seletuskirja.

2. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja

järgmiselt:

2.1. Eelnõu seletuskirjas tuleb läbivalt asendada

sõnad „tegutsemis- ja osaluspiirangu

andmed“ sõnadega „tegutsemise ja osalemise

piirangute andmed“ vastavas käändes.

Selgitus: sõnastus tuleb viia vastavusse eelnõu § 4

punkti 30 sõnastusega ning

1.7. Arvestatud ja seletuskirja on muudatuste juures

täiendatud.

2.1. Arvestatud. Täname tähelepanu juhtimast. Seletuskirja

korrigeeritud.

töövõimetoetuse seaduse § 5 lõikega 2, mille

kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse

isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust

2.2. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitav osa

TVTS § 27 lõike 10 punkti 1 kohta tuleb sõnastada

järgmiselt: „Punkt 1 reguleerib uusi juhtumeid ja

sätestab, et vähemalt 16-aastasele isikule, kes on

esitanud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

taotluse ning taotluse kohta ei ole tehtud otsust enne

2027. aasta 1. veebruari, kohaldatakse seaduse kuni

2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s

2 sätestatut.“. Selgitus: Sõnastus on viidud

vastavusse eelnõu § 5 punkti 3 sõnastusega.

2.3. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitav osa

TVTS § 27 lõike 10 punkti 3 kohta tuleb sõnastada

järgmiselt: „Punkt 3 sätestab, et kui alla 18-aastasel

isikul on varem tuvastatud vähenenud töövõime või

tööealise inimese puude raskusaste, kuid osalise või

puuduva töövõime või puude raskusastme otsuse

kehtivus lõppes enne 2027. aasta 1. veebruari ja isik

ei esitanud kordushindamise taotlust TVTS § 8

lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib ta esitada

töövõime hindamise taotluse ka pärast 2027. aasta

31. jaanuari. Selle eesmärk on vähendada isikute ja

asutuste halduskoormust, et alla 18-aastane isik, kes

on juba olnud töötukassa klient, ei peaks pöörduma

SKA-sse lapse puude raskusastme tuvastamiseks

vaid väga lühikeseks perioodiks (kuni 18-aastaseks

2.2. Arvestatud

2.3. Arvestatud

saamiseni).“. Selgitus: Sõnastus on viidud

vastavusse eelnõu § 5 punkti 3 sõnastusega

2.4. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitava osa

viimases lõigus tuleks viies lause sõnastada

järgmiselt „Näiteks kui 16-aastasel isikul tuvastati

osaline töövõime 2026. aasta detsembris üheks

aastaks, peab ta korduvhindamisele pöörduma 17-

aastasena 2027. aasta detsembris.“. Selgitus:

Sõnastus on viidud vastavusse eelnõu § 5 punkti 3

sõnastusega. Lisaks, kuna töövõimet saab hinnata

alates 16ndast eluaastast, siis on lauset täpsustatud ja

välja on jäetud sõna „alla“.

2.5. Eelnõu seletuskirja punktis 6.1.1.1.

„Muudatustest mõjutatud sihtrühmad“ tuleks

teha järgmised muudatused:

2.5.1. neljas lõik pärast Tabelit 1. tuleb sõnastada

järgmiselt: „Töötukassa andmetel maksti 2023.

aastal töövõimetoetust kuus keskmiselt 1446-le 16–

17- aastasele puuduva või osalise töövõimega

noorele. Keskmine töövõimetoetus osalise töövõime

puhul oli 302,53 eurot ja puuduva töövõime puhul

531,66 eurot, kogukulu 6,9 mln eurot. Töötukassa

prognoosi kohaselt on 2026. aastal hinnanguliselt

kuus keskmiselt 1596 16–17-aastast noort puuduva

või osalise töövõimega töövõimetoetuse saajat ehk

5,1% , mis hakkab järk-järgult vähenema pärast

2027. aasta muudatusi.“.

2.4. Arvestatud

2.5.

2.5.1. Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt ettepanekule

muudetud.

2.5.2. Tabel 2. nimetus tuleb sõnastada järgmiselt:

„Tabel 2. 16–17-aastased töövõimetoetuse saajad

keskmiselt kuus“.

2.5.3. Tabelis 8 „Puudega lapse vanuse tõstmine 18.

eluaastani“ on puudetoetuse ja töövõimetoetuse

kulud kokku 2028. aastal 5 071 987 eurot. Samas, kui

liita kokku samas tabelis oleva puudetoetuse (2 158

090 eurot) ja töövõimetoetuse (2 913 898 eurot)

summad, on kokku summa 5 071 988 eurot. Samas

jääb töötukassale selgusetuks, mis andmetel on

saadud 2027+ summad samas tabelis rida „Kui jääb

samaks“ töövõimetoetus 16-17-aastastele korral.

2.6. Eelnõu seletuskirja punkti 6.2.6. esimese lõigu

viimane lause tuleks sõnastada järgmiselt:

„Muudatustega täiendatakse STAR-is töödeldavate

isiku kohta käivate muude andmete loetelu ning

lisaks töövõime andmetele töödeldakse

terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise

piirangute andmeid.“. Selgitus: sõnastus on viidud

vastavusse eelnõu § 4 punkti 30 sõnastusega.

2.5.2. Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt ettepanekule

muudetud.

2.5.3. Arvestatud.

Täname tähelepanu juhtimise eest arvutuse veale tabelis.

Muudatus on seletuskirjas sisse viidud ja puudetoetuse ja

töövõimetoetuse summa kokku 2028.a on 5 071 988 (mitte

5 071 987) eurot.

Tabeli osas „Kui jääb samaks“ on töövõimetoetuse puhul

aluseks võetud töötukassa 2026. aasta saajate arvu prognoos

osalise ja puuduva töövõime lõikes ning arvestatud, et

saajate arv jääb samaks aastatel 2027–2029. Kulude

prognoosimisel on aluseks võetud töötukassa prognoosi

alusel arvestatud keskmine töövõimetoetuse suurus

töövõime ulatuse lõikes aastatel 2026–2029.

2.6. Mitte arvestatud. Täname tehtud ettepaneku eest. SHS

§ 1421 lõike 1 punkti 2 toodud STAR-s isiku osas

töödeldavate andmete loetelu sisaldab juba alatest 2016.

aastast töövõime andmeid. Sellest lähtuvalt peame

vajalikuks jääda mõjude analüüsis siiski oma algse

sõnastuse juurde, sest punktis 6.2.6. keskendutakse isiku

terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute

andmetele üldisemalt, milleks vajalik andmestik tuleb küll

isiku töövõime hindamiseks või tema puude raskusastme

tuvastamiseks esitatud terviseandmetest, ega vaja seetõttu

eraldi töövõime andmete osas veelkord eraldi välja toomist.

2.7. Seletuskirja kohaselt jõustub 2025. aastal

kohalike omavalitsuste poolt inimese abi ja

toetusvajaduse hindamine, võetakse kasutusele

vastav instrument ning kantakse abi- ja

toetusvajaduse hindamise andmed sotsiaalteenuste ja

-toetuste infosüsteemi. Sama instrumenti hakkab

seletuskirja kohaselt kasutama ka

Sotsiaalkindlustusamet. Sellega seoses soovib

töötukassa andmevahetust töötukassa andmekogu ja

sotsiaalteenuste ja -toetuste infosüsteemi vahel, et ka

töötukassale oleksid abivajaduse hindamise andmed

digitaalselt kättesaadavad.

2.8. Kuigi töötukassa toetab põhimõtteliselt puudega

laste vanusepiiri ühtlustamist, osundame veelkord

murekohale, et puudega laste vanusepiiri tõstmine

ning töövõime hindamisele sisenemine 18. eluaastast

põhjustab märgatava sissetuleku languse 16.-17.

aastaste lastel ja nende peredel. Eelnõu seletuskirjas

on küll viidatud, et „16–17-aastaste puudetoetused

tõusevad märgatavalt sõltuvalt puude raskusastmest

97–170 eurot, küll aga kaovad 16–17-aastastel

töövõimetoetused.“ (seletuskiri lk 31), kuid sellest

lausest võib jääda ekslik mulje, justkui kataks

puudega lapse toetuse tõus majandusliku olukorra

halvenemise. 2024 aastal on keskmine

töövõimetoetus osalise puudega inimesele 351,75

eurot ning puuduva töövõimega inimesele 617,70

eurot. Lisaks töövõimetoetusele võivad täna 16-17

aastased saada ka täiskasvanud puudega inimese

toetust. Seaduse jõustumisest saavad 16-17 aastased

puudega lapse toetust, mille summad on vastavalt

2.7. Selgitatud. Selgitame, et SKA-s võetakse alates 2025.

aastast abi- ja toetusvajaduse hindamisel digitaalne

instrument kasutusele ka erihoolekande ja sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse konsultantide poolt, kes kasutavad

sama hindamisvahendit juba praegu Excelis. Töötukassa

poolt nimetatud andmevahetuse väljaarendamine eeldab

SKA ja TK juhtkonna vahelist kokkulepet, mille alusel

planeeritakse IT arendusteks vajalikud rahalised vahendid,

viiakse läbi IT andmekogude arendushanked ja esitatakse

SoM ja MKM vajalik sisend õigusloome muudatusteks.

2.8. Arvestatud. Täname põhimõttelise toetuse eest ja et pöörasite täiendavalt

tähelepanu sellele, et puudega laste vanusepiiri tõstmisega

väheneb tänase toetuse summa (töövõimetoetus ja

puudetoetus on kokku suuremad kui puudega lapse toetus).

Tähelepanekust tulenevalt täiendasime seletuskirja mõjude

osa selliselt, et sealt tuleks selgemalt välja muutus 16–17-

aastaste toetuse summade osas.

keskmine puue 139 eurot, raske puue 180 eurot ja

sügav puue 270 eurot, kus toetuse suurus on enam

kui kaks korda väiksem täna saadavast

töövõimetoetustest. Lisaks toob ka seletuskiri välja,

et töövõimet on hinnatud rohkematel 16-17 aastastel

kui puude raskusastet, tulenevalt metoodikate

erisusest. 2023. aastal oli Eestis 1 028 puudega 16–

17-aastast noort, samas töötukassa andmetel oli

samal aastal töövõime hinnatud osaliseks või

puuduvaks 1561 16–17 aastasel noorel, ehk vahe on

pea 500 inimest, kes jäävad edaspidi täielikult

toetuseta. Kuigi eelnõuga üldiselt parandatakse

puuetega inimeste majanduslikku olukorda, siis 16-

17 aastaste noorte ja nende perede majanduslik

olukord halveneb oluliselt. Palume seletuskirja

majanduslike mõjude hindamisel toetuste suuruste

muutuse mõju 16-17 sihtgrupile selgemalt välja tuua.

OÜ Invaru 1. Eelnõu § 4 punktiga 1 suurendatakse

määrajate vastutust ja töökoormust, sest võimalik

abivahendi soodustingimustel saajate ring suureneb

ja tõendile tuleb lisaks täna seal olevale infole lisada

abivahendi määramise põhjus, mida seal täna ei ole.

Samuti on täna kestev olukord, kus kliendid

pöörduvad esmajoones abivahendi ettevõttesse, kus

nad saavad vajaliku abivahendite alase nõustamise,

peale mida pöörduvad nad määraja poole tõendi

väljastamiseks, et neil oleks võimalus

soodustingimusel endale vajalikud abivahendid

hankida.

OÜ Invaru teeb ettepaneku vähendada määrajate

koormust ja eemaldada tõendi vajadus

1. Selgitame, et eelnõu säte, millega muudetakse SHS-i § 47

lõiget 1 ja võimaldatakse edaspidi abivahendeid puude või

töövõime hindamiseta, lisati mootorsõidukimaksu seaduse

eelnõu juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.

vanaduspensioni ealistelt ja töövõime või puude

hindamise läbinud abivajajatelt, kes vajavad

abivahendeid, mida on õigus perearstil väljastada.

Näiteks on muudatus juba tehtud vanaduspensioni

ealiste puhul uriini imavate toodetega.

2. Eelnõu § 4 punktiga 2 sätestatakse

volitusnorm tingimuste seadmiseks, kellel on õigus

abivahendi eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmisel.

Rakendusakti kavandis puudub info, millised need

juhud on. Kui siinkohal peetakse silmas abivahendite

loetelus näidustuste lahtris toodud näidustust, siis

kõik abivahendid ei oma näidustust. Jääb küsimus

kas ilma näidustuseta abivahendid on suunatud

kõigile?

3. Eelnõu § 4 punktiga 11 täpsustatakse

abivahendi kasutusaja arvestust. Tänane kasutusaja

arvestus mis on kirjeldatud normdokumentides ja

kuidas seda arvestatakse reaalselt, ei ühti. Tänases

kehtivas õiguses on kõik detailid kirjeldamata ja

selle muudatusega püütakse parandada väikest osa,

ning ka seda vigaselt, arvestades täna kehtivaid

kokkuleppeid ja arusaamu.

OÜ Invaru teeb ettepaneku kasutusaeg tänasel kujul

nii seadusest kui määrusest eemaldada, ning võtta

kasutusaeg kasutusse ainult kahe müügitehingu

vahelise ajaperioodi määratlusena.

2. Selgitame, et eelnõu säte, millega täiendatakse SHS-i §

47 lõikega 11, lisati mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu

juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07. Tingimuste all,

millisest terviseseisundist tingitud funktsioonihäire korral

on abivahend vajalik, peetakse silmas abivahendite loetelus

olevat näidustuste lahtrit. Näidustuseta abivahendid ei ole

mõeldud kõigile, vaid need on seotud eelduskoodidega.

Näidustuste osa on üle vaatamisel ja vajadusel teeme

täpsustused sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 muutmise

käigus.

3. Mitte arvestatud. Selgitame, et eelnõu säte, millega

muudetakse paragrahvi 48 lõiget 6, ei lisatud

mootorsõidukimaksu seaduse eelnõule ja see eelnõu punkt

jääb koos teiste muudatustega eraldi eelnõusse.

Abivahendi kasutusaeg on ka kehtivas SHS-is defineeritud,

kuid eelnõu muudatusega tuuakse täpsemalt välja, millal

hakkab abivahendi kasutusaja arvestuse algus. Abivahendi

kasutusaeg algab hetkest, kui abivahend esmakordselt üürile

antakse.

SKA tegeleb praegu abivahendi üüriteenuse

kaasajastamisega ja selle raames vaadatakse üle ka

kasutusajaga seonduv. Me ei pea siiski põhjendatuks

Ettepanek tuleneb sellest, et tänasel kasutusajal

üürisüsteemis ei ole sisulist väärtust. 2016. aastal,

kui kasutusaeg esimest korda käibele võeti, sooviti

sellega parendada piiratud konkurentsiga turul

abivahendite kvaliteeti, kuid samades

normdokumentides tehtud teiste muudatustega avati

turg ja kvaliteet on muutunud ühtlaselt heaks üle

kogu turu, tulenevalt vabaturu tingimustest ja

konkurentsist. Kasutusaja järgimise ja

rakendamisega võidavad tänasel päeval ainult

abivahendite tootjad, kes saavad tehniliselt korras

abivahendite utiliseerimisel uusi abivahendeid Eesti

turule müüa.

4. Eelnõu § 4 punktiga 14 - SHS § 50 lõike 8

punkt 3 kehtetuks tunnistamisega halvendatakse

tuvastatud puude või osalise või puuduva

töövõimega õppijate olukorda.

Seaduse seletuskiri toob välja, et vajalik on tagada

võrdne kohtlemine vastavalt abivajadusele mitte,

sotsiaalsele aktiivsusele, kuid määruse abivahendite

loetelus juhindutakse just sotsiaalsest aktiivsusest,

näiteks ratastoolide aktiivsusgruppide kirjeldustes.

Samuti lähtutakse igapäevases praktikas eriotsuste

menetlemisel sotsiaalsest aktiivsusest ja

abivajadusest, mitte ainult abivajadusest.

Samuti on seletuskirjas toodud, et erandi kaotamist

kompenseerib puude- või töövõime toetus, kuid

sellele toetusele on sihtgrupil õigus niikuinii ja see ei

leevenda hariduse omandamisega soetud lisakulusid.

Lisaks on seletuskirjas välja toodud, erivajadusega

üliõpilase stipendium, kuid see puudutab ainult

kasutusaega tänasel kujul seadusest ja määrusest eemaldada

ning võtta kasutusaeg kasutusse ainult kahe müügitehingu

vahelise perioodi määratlusena. Peame lähtuma sellest, et

abivahendi vajajale tuleb tagada turvaline ja kvaliteetne

abivahend, milleks on vajalik ka kasutusaja nõue.

4. Selgitame, et eelnõu säte, millega tunnistatakse kehtetuks

SHS-i § 50 lõige 8, lisati mootorsõidukimaksu seaduse

eelnõu juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.

kõrgkoolis õppijaid. Abivahendite soodustus laienes

kõigile riiklikul õppekaval õppijaile.

OÜ Invaru ettepanek on jätta see erand alles.

5. Seaduse seletuskirja punkti 7.1 on väljatoodud

eeldatavad kulud. Arvestades muudatuste

proportsioone, siis miks on TEHIKU

arenduskuludeks 600000 €, kui muudetakse toetuste

summasid ja eemaldatakse paar piirangut

abivahendite süsteemist? Samuti kui kõik

muudatused jõustuvad hiljemalt 01.09.2025, siis

millised IT kulud saavad plaanitud olla aastasse

2026?

Lisaks on seletuskirja leheküljel 17 viide, et kõik

abivahendid liiguvad Tervisekassa teenuseks. Kui

mõttekas on aastatel 2025 ja 2026 teha IT kulutusi,

kui juba aasta või kaks hiljem on tehtud arendused

aegunud ja uude süsteemi viimisega tehakse uusi

kulutusi?

Kommentaarid määruse kavandile:

1. Määruse §2 lõige 21 tõendi väljastajate loetelus ei

ole õdede ja ämmaemandate juures enam koolituse

läbimise kohustust.

Kas alates määruse jõustumisest võivad kõik õed

tõendeid väljastada ja koolituse läbimist ei ole vaja

enam jälgida?

5. Selgitatud. Seletuskirja punkt 7.1 kulud, mis olid seotud

puudetoetuste tõusu ja abivahendi vajaduspõhise

võimaldamisega lisati mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu

juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.

Vastused määruse kavandile:

1. Selgitatud. Selgitame, et edaspidi ei planeerita nõuda

õdedelt ja ämmaemanda sarnaselt arstidega, abivahendi

kasutamise vajaduse tuvastamiseks ja sellekohase tõendi

väljastamiseks eraldi täiendkoolituse läbimist. Erinevalt

arstidest sisaldub vastav koolitus juba õe ja ämmaemanda

õppes. Aja jooksul on huvi täiendkoolituse vastu vähenenud,

näiteks 2024. a kevadel toimunud koolitusele registreeris

ainut 30 inimest. Sellest saab järeldada, et need, kes on

soovinud, neil on olnud võimalus koolitus läbida. Kõigil

2. Määruse §21 lõige 3 punkt 4 nõuab

abivahendi tõendil määramise põhjuse kirjeldamist.

Mis saab neist klientidest, kellele määruse

jõustumise hetkel on juba väljastatud kehtiv

arstitõend, kuid seal on puudu määramise põhjus?

Kas nende tõendid muutuvad kehtetuks? Kuidas

korraldatakse üleminek? Sellised tõendid on

kehtivad kuni kaheksa aastat tänase korra järgi.

Mis saab siis kui arstitõendile kirjutatud määramise

põhjus ei ühti määrusega? Kas sellised tõendi on

kehtetud?

enne 2021. a lõpetanud õdedel ja ämmaemandatel olnud

piisavalt aega täiendkoolituse läbimiseks.

2. Selgitatud.

Selgitame, et jätkuvalt kehtivad nende klientide tõendid, mis

on varasemalt väljastatud ja kehtivad, kuid millel puudub

määramise põhjus. Nõue abivahendi tõendile märkida

abivahendi määramise põhjus, hakkab kehtima neile

tõenditele, mis väljastatakse peale määruse jõustumist.

Täna on SKA koostatud abivahendi tõendi näidisvormi, mis

on SKA kodulehel kättesaadav ja mida praktikas ka

rakendatakse. Õigusselguse ja teenuse kvaliteedi paremaks

tagamiseks saavad edaspidi olema andmeväljad

kohustuslikud. Ka täna on soovitus põhjenduse andmeväli

täita, kuna sealne info toetab ka ettevõtet, leidmaks

abivahendi vajajale parim temale sobilik abivahend.

Määramise põhjus on vajalik, sest siiani on puudunud

miinimumnõuded, mis tõendile tuleb kanda. Selle

tulemusena on väga erinevaid ja väga erineva sisuga

tõendeid, mis ei võimalda teha ka head analüüsi tõendite

väljastamise kohta ega ka kontrollida nende vastavust

soovitud alustele. Abivahendid on vajaduspõhiselt

määratavad ja nende puhul on oluline nende vajaduse

põhjendus. Samuti on põhjenduses toodud info oluline

inimesele sobivaima abivahendi pakkumiseks ettevõtte

poolt. Seega me ei toeta vajalikule andmevälja tõendilt välja

jätmist.

Leiame, et abivahendite loetelus toodud näidustused on

piisavalt laiapõhjalised ja toetavad tõendi väljastajat

abivahendi vajaduse põhjenduse kirjutamisel.

Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsioon

Arvestades, et antud eelnõuga seoses reguleeritakse

puudega inimeste võimalusi, siis on oluline, et

regulatsioonid oleksid selged ja üheselt mõistetavad.

Seetõttu pooldab ESTA puudega lapse vanusepiiri

muutmist kuni 18 aastaseks saamiseni. See loob

selguse teenuste tarbijatele, nende lähedasele ja

abistajatele.

Samuti on ESTA nõus, et sotsiaaltoetuse määramisel

tuuakse seaduses välja konkreetsed summad, mitte

protsendid, mis tekitavad toetuse saajas segadust.

Välja toodud summad lihtsustavad inimeste

arusaama toetuste suurusest.

1. Seletuskirjas lk 2 on toodud: “SHS-i

muudatustega täiendatakse ka sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistris (edaspidi STAR)

töödeldavate isiku kohta käivate andmete loetelu

terviseseisundiga seotud tegutsemis- ja

osaluspiirangu andmetega. Seoses täisealise inimese

abivajaduse hindamiseks mõeldud abi- ja

toetusvajaduse hindamise instrumendi

kasutuselevõtuga on tulevikus vaja STAR-is

töödelda ka isiku terviseseisundiga kaasneva

tegutsemis- ja osaluspiirangu andmeid, milleks

vajalik andmestik tuleb isiku töövõime hindamiseks

või puude raskusastme tuvastamiseks esitatud

terviseandmetest. Tegemist ei ole tervise

infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega,

Täname positiivse tagasiside eest.

1. Selgitatud. Täname täpsustava küsimuse eest. Selgitame,

et peame oluliseks sotsiaal- ja tervisevaldkonna vahelist

abivajajat puudutava andmevahetuse võimaluste

edasiarendamist. Tervisekassa poolt lähiaastatel

rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni

(International Classification of Functioning, Disability and

Health) (edaspidi RFK) kasutuselevõtt kiirendab kindlasti

selle võimekuse tekkimist, et tulevikus liiguks KOV-i, SKA,

TK ja TerK haldusalas infosüsteemide üleselt ühtsetel

alustel kodeeritud info abivajavajaja kohta, kuid hetkel ei ole

teada, millal see info võiks liikuda edasi näiteks perearstile,

psühhiaatrile või eriarstile.

vaid rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime

klassifikatsioonile tuginedes isiku töövõime

hindamise või puude raskusastme määramise käigus

arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemis- ja

osaluspiirangute määratlusega. SHS-i muudatusega

sätestatakse ka täiendav nõue

Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA), et ka

isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed

tuleb kanda STAR-i. Eespool nimetatud sätted

loovad ühtse aluse, et alates 2025. aastast saaks nii

kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) kui ka

SKA-s inimese abi- ja toetusvajaduse hindamisel

võtta aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise

instrumendi.”

Koostöökohtumistel erinevate osapooltega on

ESTAga jagatud mõtteid, et STAR peaks ühilduma

ka teiste ametkondade andmebaasidega. Eesmärk on

abivajajat toetada terviklikult, et kõigil abistajatel

oleks ühesugune informatsioon. Seetõttu uurime, kas

on mõeldud selle peale, et antud informatsioon võiks

liikuda edasi ka eriarstile nt psühhiaater või perearst?

Selliselt saame abi andmisel lähtuda terviklikkuse

põhimõttest.

2. Seletuskirjas lk 4 on toodud: “STAR-i

muudatuste eesmärk on luua ühtsed alused ja

võimalused selleks, et alates 2025. aastast saaks nii

KOV-is kui ka SKA-s inimese abi- ja toetusevajaduse

hindamisel võtta aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse

hindamise instrumendi.”

2. Selgitatud. Selgitame, et kõige esimeses arenduse etapis

on SKA koostöös TEHIK-ga keskendunud STAR

arendamisel KOV-de ja SKA vajadustest lähtuva

elektroonse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi

välja arendamisele, mis päringute kaudu on liidestaud teiste

andmekogudega. Inimese kohta käiva olemasolevale infole

Antud punktis kirjeldatakse juurdepääsu õiguste

andmist SKAle, kas mõeldud on ka sellel, et

juurdepääs anda Töötukassale, kes pakub inimestele

tööalast rehabilitatsiooni. Nagu eelmises punktis

viidatud, siis on oluline teha valdkonnaüleselt

koostööd. Selliselt on võimalik riigiressursse kokku

hoida ja mis kõige tähtsam, abivajav inimene saab

komplekse abi ja toetuse.

3. Seletuskirjas lk 19 on toodud: “Eelnõu § 4

punktiga 27 täiendatakse SHS § 68 lõikega 8, mille

kohaselt ei tohi rehabilitatsioonimeeskonna

spetsialist olla isik, kelle karistatus tahtlikult

toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust

saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Sama

nõue on olemas kehtivas SHS-is mitme KOV-i

korraldatava teenuse (nt koduteenus, väljaspool

kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus,

isikliku abistaja teenus) juures, aga ka riigi

korraldatava erihoolekandeteenuse juures. Kuna

rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist töötab

erivajadusega laste ja täisealistega samuti otseselt,

tihti üks ühele, on vajalik sama nõue seada ka

rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Seejuures ei

ole välistatud, et rehabilitatsioonimeeskonna liikmel

on varasem karistus, kuid teenuseosutaja kohustus

on iga kord hinnata karistatud isikut ja tema poolt

toimepandud tegu.”

ligipääsu tagamine ka teistele osapooltele on jätkuarenduste

raames kindlasti lahendatav ja tagab operatiivse

andmevahetuse ning hoiab seejuures kokku erinevate

osapoolte tööaega jmt ressurssi.

Kuivõrd erinevatest registritest andmete saamise eelduseks

on „õigustatud huvi“ olemasolu, on selle kõige juures

vajalik silmas pidada, kellele ja millist infot edastame ning

selle juurde tuleb kindlasti planeerida õigusloomelised

muudatused.

3. Selgitatud. Arutelude tulemusel leidsime, et sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse puhul on põhjendatud jätta sama

lähenemine, mis on hetkel ka teiste teenuste puhul SHS-is.

Seega jääb siiski teenuseosutaja hinnata, kas konkreetne

karistus (juhul kui see on) võib seada ohtu

rehabilitatsiooniteenust saavate isikute elu, tervise ja vara.

Mööname, et see nõuab teenuse osutajalt hinnangu andmist

töötaja karistuse osas vastavalt rehabilitatsiooniteenuse

sisule ja saajatele. Samas on täiendav kontroll ka SKA poolt,

kes rehabilitatsiooniteenuse osutajale tegevusloa andmisel

kontrollib, kas töötajatel on karistus. Juhul kui see on, võtab

SKA täiendavalt teenuseosutajaga ühendust ja selgitab

välja, kas teenuseosutaja on veendunud teenusesaajate

ohutuses.

Teiste sotsiaalteenuste karistatuse nõuded vajavad tervikuna

SHS-is üle vaatamist, mida selle eelnõuga ei ole plaanitud

teha. Selle eelnõu raames on soov seada esmalt hädavajalik

nõue, et rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla

isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib

ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja

Viimase lausega seoses tekib küsimus, kas

teenuseosutajal on olemas piisav pädevus hinnata

kas inimesele määratud varasem või kehtiv karistus

on piisavalt suure või väikese kaaluga teenuse

osutamisel. Kui antud olukorras on mõeldud

väärtegu, siis on tööandjal pisut lihtsam valiku osas

vastutus võtta. Samas, saame aru, et iga kuritegu ja

väärtegu on eriilmelised ja töötaja tööle lubamise

otsuse tegemisel peaks lähtuma konkreetsest

olukorrast.

Eelnevas kirjelduses on toodud, et kehtivas SHS-is

mitme KOV-i korraldatava teenuse juures, aga ka

riigi korraldatava erihoolekandeteenuse juures on

toodud laused, et teenust ei või vahetult osutada isik,

kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest

võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu,

tervise ja vara.

Samas SHS § 153 on toodud kriteeriumid, mille

alusel antakse sotsiaalteenuse osutamiseks

tegevusluba. § 153 lg 2 ütleb, et teenust vahetult

osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult

toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada

teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Viidatud lausetes on kirjeldatud kahte erinevat

olukorda, mistõttu jääb selgusetuks, kas inimesel

tohib olla karistus ja teenuseosutaja peab hindama

kas isik on sobilik teenust osutama. Või nagu SHS §

153 lg 2 ütleb, et teenust võib vahetult osutada isik,

kellel puudub karistatus tahtlikult toimepandud

vara. Rehabilitatsiooniteenuse loamenetluses on viidatud

samale paragrahvile, millega eelnimetatud sõnastus

kehtestatakse (SHS § 149).

Samas selgitame, et karistuse puudumist teistes

paragrahvides (nt § 19, § 22 lg 5, § 25 lg 2, § 29 g 2, § 86 lg

3) ja § 153 punkti 2 tuleks omavahelises seoses tõlgendada

järgmiselt – teenuseosutaja peab hindama inimese tööle

võtmisel (nt ööpäevaringse üldhooldusteenuse puhul § 22 lg

5 alusel), et teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle

karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu

seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Seejärel kontrollib SKA tegevusloa väljastamisel, kas isikul

puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis

võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise

ja vara. Juhul kui isikul on karistus, siis võtab SKA ühendust

tegevusloa taotlejaga ning veendub, et teenuseosutaja on

hinnanud, et karistus ei sea teenusesaaja elu, tervist või vara

ohtu.

kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama

õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

Teeme ettepaneku vaadata üle SHS-is mitme KOV-i

korraldatava teenuse juures, aga ka riigi korraldatava

erihoolekandeteenuse ja käesolevas punktis toodud

rehabilitatsiooniteenuse juures viidatud

kriteeriumid, kas ja millisel alusel võib teenuseid

osutada isik, kes on kriminaalkorras karistatud.

4. Seletuskirjas lk 19 on toodud: “Samas on

ilmselgelt ebaproportsionaalne (eesmärgiga kaitsta

kliendi elu ja tervist) piirata sotsiaalteenuse

osutamist isikul, keda on karistatud näiteks

intellektuaalse omandi vastase kuriteo, õigeaegselt

esitamata pankrotiavalduse, dokumendi, pitsati või

plangi võltsimise või raamatupidamiskohustuse

rikkumise eest.”

Antud väitel on mitu tahku, nagu eelnevalt viidatud,

siis ei ole kindel, kas teenuseosutajal on alati piisav

pädevus hinnata töötaja toimepandud kuritegude

suurust, mis võib avaldada mõju abistatavale

pakutava teenuse raames. Samas, kui inimene on

saanud aru enda teo tõsidusest ja suudab

õiguskuulekalt toime tulla ning toetada

teenusesaajat, siis ei tohiks olla probleemi.

Teenuseosutajal ei pruugi olla piisavat pädevust,

hindamaks, milliseid väärtusi inimene, kes on

saanud karistada, suudab edasi anda inimestele, kelle

abivajadus ja asjadest aru saamine võib olla

raskendatud.

4. Selgitatud punktis 3.

5. Eelnõus lk 6 on toodud: “paragrahvi 68

täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi

olla isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud

kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama

õigustatud isiku elu, tervise ja vara.“.

Nagu eelnevalt viidatud, teeme ettepaneku vaadata

üle SHS-is mitme KOV-i korraldatava teenuse

juures, aga ka riigi korraldatava

erihoolekandeteenuse ja käesolevas punktis viidatud

rehabilitatsiooniteenuse juures, millisel alusel võib

teenuseid osutada. Kas teenuseid võib osutada isik,

kellel on kehtiv karistus või teenuseid ei või osutada

isik, kellel on kehtiv karistus.

Kui otsustatakse, et teenuseid võib osutada isik, kelle

on karistus aga tööandjale jääb kohustus hinnata, kas

ta on sobilik teenuse osutamiseks. Siis teeme

sõnastuse osas järgmise ettepaneku: “Sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust ei või vahetult osutada

rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist, kelle

karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib

ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise

ja vara."

6. Seletuskirjas lk 19 on toodud: “Eelnõu § 4

punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks SHS § 76 lõige

3, mis võimaldas SKA-l erihoolekandeteenuse

järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust

saama õigustatud isiku juhul, kui tema

toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud

erihoolekandeteenuse vajadus. Säte tunnistatakse

kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab

5. Mitte arvestatud.

Nõustume, et tervikuna vajab SHS-is nii KOV kui ka riigi

korraldatavate teenuste puhul karistatuse nõue üle vaatamist

ja ühtlustamist. Selle eelnõuga ei ole seda siiski plaanis teha

ja eesmärk on seada rehabilitatsiooniteenusele sama nõue,

mis juba teiste KOV ja riigi korraldatavate teenuste juures

on. Seetõttu ei ole mõistlik hetkel kasutada ka sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse juures teistsugust sõnastust kui on

teiste KOV ja riigi teenuste juures.

6. Selgitatud. Nõustun, et piisavate teenuskohtade

tagamine on erihoolekandes olnud pikaajaline kitsaskoht.

Valdkond on alarahastatud nii teenuskohtade piisavuse kui

ka olemasolevate teenuskohtade piisava rahastamise vaatest.

Seetõttu on 2024. aastal erihoolekande jätkusuutlikkuse

analüüsimine üks Sotsiaalministeeriumi prioriteetsetest

projektidest. Analüüsi eesmärk on leida üles kitsaskohad,

mida muutes paraneks teenuste kättesaadavus ja kvaliteet.

toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa töövõime

hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime

hindamise otsus vajalik ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise

teenuse saamiseks. Seoses PISTS-is ja TVTS-is

puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale

ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses,

mistõttu ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke

andmeid, mille alusel inimene õige teenuse

järjekorda panna. Tagamaks ka tulevikus selle, et

lapsel, kes teenust vajab, oleks 18- aastaseks saades

õigus saada erihoolekandeteenuse vajadus hinnatud

(võimaluse korral ka suunamisotsus tehtud või kui

kohe teenusekohta pakkuda ei ole, siis lisatud

toetusvajadusele vastava teenuse järjekorda), võtab

töötukassa töövõime hindamise taotlusi vastu kolm

kuud enne 18- aastaseks saamist. Töötukassa

keskmine menetlusaeg on 14 päeva ja

erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse

maksimaalselt 40 tööpäeva jooksul.”

Tänasel päeval on probleem piisavate

teenuskohtadega erihoolekandeteenusel. Kas riik on

selles osas välja mõelnud plaani, kuidas kõigile

abivavatele inimestele 18 aastaseks saades vajalik

teenuskoht võimaldada?

Arvestada tuleb, et kitsastes eelarvetingimustes on

märkimisväärse lisaraha saamine erihoolekandesse

vähetõenäoline. Seetõttu on ka jätkusuutlikkuse analüüsi

fookuses see, kuidas kasutada olemasolevat eelarvet

võimalikult optimaalselt ja targalt. Projekti raames

vaadatakse üle teenuste järjekordade haldamise loogika ja

analüüsitakse, millised sihtrühmad on praegu teenustel ja

järjekordades, millised lähitulevikus, milliseid teenuseid on

vaja, kuidas neid teenuseid korraldada jne. Jätkusuutlikkuse

analüüs saab valmis 2024. aasta lõpus.

Eesti Arstide Liit Arstide liit toetab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse muudatusi ja teisi kaasnevaid

seadusemuudatusi, millega laiendatakse

sotsiaaltoetuste sihtgruppe, parandatakse

toetusmäärasid ja vähendatakse elanikkonna ühe

Teadmiseks võetud.

Täname positiivse tagasiside eest.

haavatavama osa piiranguid toetuste saamisel.

Leiame, et muudatused toetavad Eesti ühiskonna

sotsiaalset sidusust ja hõlbustavad puuetega

inimeste, eeskätt noorte puuetega inimeste

igapäevast toimetulekut.

Eesti Logopeedide

Ühing

Eesti Logopeedide Ühing leiab, et kõik kavandatud

muudatused on väga põhjendatud, eriti muudatused,

mis puudutavad töövõime ea tõstmist 18 e.a-le.

Logopeede puudutab otseselt eelnõu osa, mis

puudutab abivahendite määramist - paragrahv 2 lg 21

- Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada 6)

logopeed, kellel on logopeedi 7. või 8. taseme kutse.

Täname, et logopeedi kutse nõue on pandud

eelnõusse.

Teadmiseks võetud.

Täname positiivse tagasiside eest. Täpsustan, et võimalus

abivahendi kasutamise vajadust tuvastada ja tõendit

väljastada 7. või 8. taseme kutse logopeedil, on ka kehtivas

määruses.

Eesti Audioloogia Selts Meie (Eesti Audioloogia Seltsi) ettepanek on, et

määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite

eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise

otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord

ning abivahendi kaardi andmed” paragrahvi 2

lõikesse 21 saaks abivahendi kasutamise vajaduse

tuvastajana ja sellekohase tõendi väljastajana lisatud

ka audioloog. Audioloogil peaks olema

magistrikraad (Msc) audioloogias ning läbitud

audioloogia-alane kliiniline praktika.

Audioloog on erialase (audioloogia-alase) väljaõppe

saanud tervishoiuvaldkonna spetsialist. Audioloogi

töö eesmärgiks on välja selgitada kuulmis- ja/või

tasakaaluhäire olemus ja määr, vajadus

(re)habilitatsiooni osas ning

(re)habilitatsiooniteenuse pakkumine – nõustamine

kuulmislanguse, tinnituse ja tasakaalu osas,

Teadmiseks võetud.

Täname ettepaneku eest. Ettepanek puudutab

sotsiaalkaitseministri määrust nr 74, mille muutmise kavand

oli lisatud seaduse eelnõu juurde. Kaalume ettepanekut

määruse muutmise eelnõu koostamise käigus.

kuuldeaparaatide ja muude kuulmisabivahendite

seadistamine. Audioloogid teevad koostööd

erinevate erialade esindajatega –

otorinolarüngoloogid, neuroloogid, geneetikud,

pediaatrid, logopeedid, sotsiaaltöötajad,

psühholoogid, õed, kuulmisabivahendite

programmeerijad, füsioterapeudid.

Eesti Puuetega Inimeste

Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule Eesti Puuetega Inimeste

Koja jaoks on eelnõus mitmeid olulisi muudatusi,

mis muudavad abi saamise inimese jaoks

loogilisemaks ja lihtsamaks.

Siiski peame oluliseks välja tuua, et vanadus- ja

tööealiste inimeste toetused määrad on väga

väikesed arvestades pidevat elukalliduse tõusu ja

puudest tingitud lisakulude kasvu. Ootame riigilt

tegevusi vastavate suumade tõstmiseks selliselt, et

puuetega inimesetele makstav toetus täidaks ka

reaalselt seaduses sätestatud eesmärki, milleks on

puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse

integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning

õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud

lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Hetkel ja

kahjuks ka planeeritavate muudatustega makstavad

hüvitiste määrad ei ole eesmärgipärased ega inimest

väärtustavad.

Plaan siduda abivahendite saamine lahti puude

raskusastmest on oluline samm, et lihtsustada

inimesel abivahendi saamist. Kui keerukas saab

Täname positiivse tagasiside eest!

Teadmiseks võetud. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse sätted, millega tõsteti osasid puudega inimeste

sotsiaaltoetuseid, lisati mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu

juurde. Selles eelnõus enam toetuste tõusu ei käsitleta,

mistõttu võtame tähelepaneku teadmiseks.

Teadmiseks võetud. Sotsiaalhoolekande seaduse sätted,

millega võimaldatakse edaspidi ilma eelneva puude

olema tuvastamise protsess? Kas protsessi osas saab

olema tänasega võrreldes muudatusi? EPIKoja poole

pöörduvad inimesed päringute ja küsimustega, sest

abivahendi taotlemise protsess on keerukas ja

bürokraatlik. Sama kinnitab ka sel aastal ilmunud

Riigikontrolli audit, kus tuuakse välja, et

abivahendite saamise teekond on inimese jaoks väga

keerukas. Kui puudega inimesel on vaja näiteks

kolme erinevat abivahendit, siis selle kasutamise

vajadust saavad tõendada erinevad spetsialistid,

kõikidele abivahenditele kehtivad erinevad tõendid,

mis on ka erineva kehtivusajaga. Kuigi reeglina on

riigil andmed olemas – inimese

rehabilitatsiooniplaanil on inimese vajadused kirjas,

kuid jätkuvalt peavad mitmed erinevad spetsialistid

(perearstid, eriarstid, terapeudid) oma niigi piiratud

tööaega kasutama tõendite kirjutamiseks.

Eelnõu § 4 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks SHS

§ 76 lõige 3, mis võimaldas SKA-l

erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-

aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui

tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud

erihoolekandeteenuse vajadus. Säte tunnistatakse

kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab

toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa töövõime

hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime

hindamise otsus vajalik ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise teenuse

saamiseks. Seoses PISTS-is ja TVTS-is puudega

lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta

enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses, mistõttu

tuvastamise või vähenenud töövõimeta abivahendeid, lisati

mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu juurde.

Mitte arvestatud. Nõustume, et piisavate teenuskohtade

tagamine on erihoolekandes olnud pikaajaline kitsaskoht.

Valdkond on alarahastatud nii teenuskohtade piisavuse kui

ka olemasolevate teenuskohtade piisava rahastamise vaatest.

Seetõttu on 2024. aastal erihoolekande jätkusuutlikkuse

analüüsimine üks Sotsiaalministeeriumi prioriteetsetest

projektidest. Analüüsi eesmärk on leida üles kitsaskohad,

mida muutes paraneks teenuste kättesaadavus ja kvaliteet.

Arvestada tuleb, et kitsastes eelarvetingimustes on

märkimisväärse lisaraha saamine erihoolekandesse

vähetõenäoline. Seetõttu on ka jätkusuutlikkuse analüüsi

fookuses see, kuidas kasutada olemasolevat eelarvet

võimalikult optimaalselt ja targalt. Projekti raames

vaadatakse üle teenuste järjekordade haldamise loogika ja

ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke andmeid,

mille alusel inimene õige teenuse järjekorda panna.

Kuidas riik plaanib tegeleda erihoolekandeteenuste

kohtade puudusega? Kui siiani saab 16.aastane noor

olla vähemalt 2 aastat enne teenust vajades

järjekorras, siis edaspidi see võimalus kaob, mis

tähendab ka aja pikenemist, millal ta teenust saama

hakkab, sest järjekorras olevate inimeste arv ei

võimalda mõistliku aja jooksul teenusele saada.

Noore teenusele saamine tähendab, aga omakorda

negatiivset mõju noore toimetulekule, tema pere

toimetulekule, sest tõenäoliselt peab keegi noorega

koju jääma, ka kohaliku omavalitsuse ressurssidele,

kes peavad hakkama niigi piiratud tingimustes

pakkuma erihoolekandeteenusele asendusteenust.

Kuna sisuline teenuse vajadus ilmneb toetusvajaduse

hindamise käigus, võiks kaaluda kahte erinevat

lahendust:

• Toevajaduse ilmnedes pannakse 16-aastane noor

järjekorda ilma töövõime hindamiseta ja hinnatakse

uuesti üle enne 18-eluaastat. Kui toevajadus on

sama, siis jääb ta järjekorda edasi. Kui mitte, siis

kustutatakse järjekorrast ning leitakse noorele

sobivam teenus.

• Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse õigustatuse

lahti sidumine töövõimelangusest, arvestades, et riik

liigub kõikide teenuste vaatest vajaduspõhisuse

suunas.

Lisaks on sageli 16-aastaste noorte seas neid noori,

kes kasvavad asendushooldusteenusel ning vajavad

selle lõppedes erihoolekandeteenust.

analüüsitakse, millised sihtrühmad on praegu teenustel ja

järjekordades, millised lähitulevikus, milliseid teenuseid on

vaja, kuidas neid teenuseid korraldada jne. Jätkusuutlikkuse

analüüs saab valmis 2024. aasta lõpuks.

Selgitame, et sellest, et edaspidi ei saa alates 16. eluaastast

teenuse järjekorda panna, ei pikene teenuse saamise aeg

võrreldes tänasega.

Arutasime ka võimalust toetusvajadus ära hinnata 16.

eluaastast ja panna inimene teenuse saamise järjekorda ilma

töövõime hindamiseta. Kuivõrd aga osade teenuste

(töötamise toetamise teenus, ööpäevaringe

erihooldusteenus) saamise eelduseks on puuduva töövõime

olemasolu, siis ei võimalda ilma töövõime hindamiseta

inimese järjekorda panemine panna inimest õige teenuse

järjekorda. Samuti ei ole hetkel head alternatiivi töövõime

hindamisele, mis võimaldaks lisaks abi- ja toetusvajaduse

hindamisele inimest õigesti hinnata.

Asenduskoduteenus lõppeb kui noor saab

täisealiseks või lõpetab kooli. Loodava eelnõuga

kaotavad ka need noored võimaluse 16ndast

eluaastast erihoolekandeteenuse järjekorda saada.

Lisaks ei taga riik jätkuvalt mõõduka ja raske

intellektihäirega ja käitumishäiretega lastele

ööpäevaringset teenust ilma nende vabadust

piiramata ja lapsevanemate vanemlike õigusi

peatamata. Üheks võimaluseks sihtgrupile abi

pakkuda oleks erihoolekande vanusepiiri

langetamine (näiteks teatud sihtgruppidele), sest

täisealistele on sama teenus juba mitmes

tegevuskohas olemas. Kuna antud sihtgrupp nõuab

väga spetsiifilisi eriteadmisi ja rohkem ressursse kui

tavaline ööpäevaringne erihooldusteenus, siis on

mõistlik riigi vaates kompetentsi koondada. Oluline

on leida võimalus alaealistele teenuse osutamiseks

nii, et lapsevanemate vanemlike õiguseid ei piirataks

ega tekitataks keerulises olukorras olevatele

vanematele seadusega pingeid ja süütunnet juurde,

vaid tagataks nende pidev kaasatus ja side ka siis, kui

laps on teenusel.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on nõus puudega lapse

ea muudatusega, kuna see muudab lastele ja peredele

abi pakkumise ja saamise loogilisemaks ning eelnõu

sätestab ka mõistliku üleminekuaja. Kuna

muudatused on suured, siis peame oluliseks varajast

ja pidevat laiapõhjalist kommunikatsiooni.

Täname positiivse tagasiside eest!

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 28.10.2024 nr 1.2-2/68-16

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (puudega lapse vanusepiiri muutmine). Palume anda kooskõlastus kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (puudega lapse vanusepiiri muutmine) 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavandid) 4. Seletuskirja lisa 2 (kooskõlastustabel) Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Kadri Mets [email protected]

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), muuseumiseadust

(MuuS), ravikindlustuse seadust (RaKS), sotsiaalhoolekande seadust (SHS), sotsiaalseadustiku

üldosa seadust (SÜS), tööturumeetmete seadust (TöMS), töövõimetoetuse seadust (TVTS) ja

ühistranspordiseadust (ÜTS). Tegemist on sama eelnõuga, mis saadeti kooskõlastamisele

25.06.2024, kuid mille osad muudatused liideti mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga, mis

võeti Riigikogus vastu 29.07.2024. Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõusse lisati puudega

inimeste toetuste tõusu, ühekordse lisatoetuse ja abivahendite vajaduspõhise võimaldamisega

(eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta) seotud sätted. Praeguses eelnõus on

puudega lapse vanuse ülempiiri tõstmisega seotud muudatused ja tehnilist laadi muudatused,

mis puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja abivahenditeenust ning puudega inimeste

toetuste maksmist. Samuti on eelnõus puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise

piirangute andmete vahetamist reguleerivad sätted ning täiendused sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri (edaspidi STAR) ja sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) ning nendega

seotud töövaldkonna andmekogude regulatsioonides.

Eelnõus kavandatud muudatusega tõstetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt

18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-

aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast. Muudatuse tulemusena on

tagatud laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi

on nii lastekaitseseaduses (LasteKS), PISTS-is kui ka TVTS-is laps alla 18-aastane isik.

Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega on plaanis muuta

õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni. Seoses puudega lapse vanusepiiri

muutmisega muudetakse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust

puudutavaid sätteid. Samuti muudetakse seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega MuuS-

i, ÜTS-i ja RaKS-i, milles praegu on puudega lapse soodustused seotud 16. eluaastaga.

Muudatuse tulemusena on ka neis seadustes puudega laps kuni 18-aastane. Kõikide

eelnimetatud seadusemuudatuste jõustumise aeg on 01.02.2027.

SHS-i muudatustega täiendatakse ka STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate andmete loetelu

terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega. Seoses täisealise

inimese abivajaduse hindamiseks mõeldud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi

kasutuselevõtuga on tulevikus vaja STAR-is töödelda ka isiku terviseseisundiga seotud

tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb isiku töövõime

hindamiseks või puude raskusastme tuvastamiseks esitatud terviseandmetest. Tegemist ei ole

tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile tuginedes isiku töövõime hindamise või puude

raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise

piirangute määratlusega. SHS-i muudatusega luuakse ka alus kanda erihoolekandeteenuse

vajaduse hindamisel STAR-i isiku psüühikahäire diagnoosi andmed. Sotsiaalkindlustusamet

(edaspidi SKA) kontrollib, kas isikul on õigus saada erihoolekandeteenust ning hindab isiku

abi- ja toetusvajadust, et tuvastada erihoolekandeteenuse vajadus. Kehtiva SHS-i järgi

kasutatakse erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamisel isiku psüühikahäire diagnoosi

andmeid. Lisaks sätestatakse SHS-i muudatusega nõue SKA-le, et ka isiku sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed tuleb kanda

STAR-i. Eespool nimetatud sätted loovad ühtse aluse, et alates 2025. aastast saaks nii kohalikus

omavalitsuses (edaspidi KOV) kui ka SKA-s inimese abi- ja toetusvajaduse hindamisel võtta

aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega

inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected], 5913 7972) ja sama osakonna

nõunikud Berit Rohtjärv (teenistusest lahkunud) ja Tarmo Kurves ([email protected], 5919

0941), analüüsi ja statistika osakonna juhataja Marion Rummo ([email protected], 5866

8621), analüütik Elo Reitalu ([email protected], 5913 0724) ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Reine Hindrekus-Koppel

([email protected]). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud SKA teenuste

osakonna ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]),

abivahendite talituse nõunik Mare Toompuu ([email protected]),

teenuse juht Liis Türbsal ([email protected]) ja arendusosakonna

andmehalduse talituse analüütik Birgit Hänilane ([email protected]),

samuti Eesti Töötukassa ametnikud. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice

Sündema ([email protected], 5911 1796).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS), RT I, 17.08.2024, 10 (jõustub

01.01.2025) ja RT I, 17.08.2024, 12 (jõustub 01.01.2026);

2) muuseumiseadus (MuuS), RT I, 11.03.2023, 47;

3) ravikindlustuse seadus (RaKS), RT I, 21.06.2024, 19 (jõustub 01.02.2025);

4) sotsiaalhoolekande seadus (SHS), RT I, 17.08.2024, 14 (jõustub 01.01.2025) ja RT I,

17.08.2024, 16 (jõustub 01.09.2025);

5) sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS), RT I, 14.12.2023, 12;

6) tööturumeetmete seadus (TöMS), RT I, 06.07.2023, 110;

7) töövõimetoetuse seadus (TVTS), RT I, 02.05.2024, 30;

8) ühistranspordiseadus (ÜTS), RT I, 29.06.2024, 9 (jõustub 01.01.2025).

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM)

tähenduses ja selle kohta on koostatud mõjuhinnang seletuskirja punktis 6.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Kuna eelnõus on mitu muudatust, on ka mitu eesmärki:

1. Puude raskusastmega laste ja tööealisusena käsitatava vanusepiiri muudatuse eesmärk

on tagada laste võrdne kohtlemine erinevate seaduste tähenduses, mis omakorda lihtsustab

lapse vanema jaoks abi saamist. Edaspidi ei ole vaja meeles pidada erisusi eri süsteemidest

abi saamisel, sest puude raskusastet on võimalik tuvastada lapsel kuni 18-aastaseks

saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Niisamuti tagab see võrdsema

kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel ei ole puude raskusastet tuvastatud, kuid kellel

on alus edaspidi saada toetust kuni 18-aastaseks saamiseni.

2. STAR-i muudatuste eesmärk on luua ühtsed alused ja võimalused selleks, et alates

2025. aastast saaks nii KOV-is kui ka SKA-s inimese abi- ja toetusevajaduse hindamisel

võtta aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi.

3. Puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete vahetamise

eesmärk on tagada töötukassale töövõime hindamiseks ja tööturuteenuste pakkumiseks

vajalikud puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, mis

võimaldavad tõhustada andmevahetust asutuste vahel selleks, et inimene ei peaks korduvalt

esitama samu andmeid.

4. Abivahenditeenust, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja puudega inimeste

sotsiaaltoetuste maksmist puudutavate muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja

ajakohasus vastavalt teenuste osutamisel ilmnenud praktilistele muutmisvajadustele.

Eelnõuga seoses on koostatud väljatöötamiskavatsused järgmistel teemadel:

1) valdkondadeülese standardiseeritud andmevahetusega (sh rahvusvahelise

funktsioneerimisvõime klassifikatsioon) seoses mais 2023 sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus;

2) puudega lapse ja tööealisuse vanusepiiri muutmisega seoses novembris 2023

sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

inimeste vajadustele vastava rehabilitatsioonisüsteemi loomiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, millest esimesega muudetakse PISTS-i, teisega MuuS-

i, kolmandaga RaKS-i, neljandaga SHS-i, viiendaga SÜS-i, kuuendaga TöMS-i, seitsmendaga

TVTS-i ja kaheksandaga ÜTS-i. Üheksandas paragrahvis on seaduse jõustumissäte.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PISTS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kõikides PISTS-i asjakohastes sätetes puudega lapse

vanuse ülempiir 16 aasta asemel 18 aastale. Kehtiva seaduse järgi tuvastatakse puude

raskusastet kuni 16-aastasel lapsel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest

keskmises, raskes või sügavas puude raskusastmes. Vastavalt tuvastatud puude raskusastmele

makstakse kuni 16-aastasele lapsele puudega lapse toetust (138,08–241,64 eurot kuus), mille

eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tingitud lisakulud. Raske puudega lapse toetust (161,09

eurot kuus) makstakse alates 01.05.2020 puude raskusastme tekkimise ennetamiseks ka

sotsiaalministri määruses nr 49 välja toodud harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellel puude

raskusastet tuvastatud ei ole.

Puudega laste puhul on kehtiva õiguse järgi alates 16. eluaastast tegu nii PISTS-i kui ka TVTS-

i tähenduses tööealistega, kellel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevastest

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest keskmises, raskes või sügavas puude

raskusastmes. Puude raskusastme tuvastamise korral makstakse vastavalt tuvastatud puude

raskusastmele ja funktsiooni kõrvalekaldele (puude liigile) alates 16. eluaastast puudega

tööealise inimese toetust (28,64–53,70 eurot kuus), mille eesmärk on osaliselt hüvitada puudest

tingitud lisakulud. Enamik neist lastest teeb 16-aastaseks saades töötukassale ühistaotluse

töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Kui lapsel tuvastatakse vähenenud

töövõime, saab ta ka töövõimetoetust, mida makstakse asendussissetuleku eesmärgil osalise

töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (ca 351,75 eurot kuus) ja puuduva töövõime

korral 100% kehtivast päevamäärast (ca 617,10 eurot kuus)1. Kehtiva seaduse järgi ei saa puude

raskusastme tekkimise ennetamiseks toetust harvikhaiguse diagnoosiga lapsed alates 16.

eluaastast, kellel tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute aste ei anna alust puude

raskusastet tuvastada.

Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et praegu defineeritakse lapse vanust erinevates seadustes

(PISTS ja TVTS vs. LasteKS) erinevalt, mistõttu on erivajadusega laste vanemate jaoks muus

kontekstis lapsena käsitatava alaealise lapse liikumine 16-aastaseks saades töövõime hindamise

süsteemi ebaselge, sest valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil ei ole seost tööturuga.

Samuti läbis juunis 2024 Riigikogus esimese lugemise Eesti Vabariigi haridusseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse

muuta ka õppimiskohustuse iga kõigile 2026/2027. õppeaastal põhikooli lõpetajatele.

Muudatuse kohaselt on laps õppimiskohustuslik 18-aastaseks saamiseni ja õppimiskohustus

loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui isik on omandanud kesk- või

kutsehariduse. Arvestades haridusseaduse muudatust, on mõistlik teha vastavad muudatused ka

PISTS-is, TVTS-is ja teistes seonduvates seadustes (RaKS, ÜTS, MuuS), et lähenemine laste

vanusele oleks seadustes ühetaoline.

Muudatuse tulemusel tuvastatakse edaspidi lastel puude raskusastet kuni 18-aastaseks

saamiseni ja makstakse puude tuvastamise korral ka keskmise, raske ja sügava puudega lapse

toetust. Niisamuti muutub TVTS-i alusel töövõime hindamise vanus selliselt, et töövõime

hindamine on võimalik alates 18-aastaseks saamisest.

Puudega lapse vanuse muutmine oli ühe teemana käsitletud ka novembris 2023

Sotsiaalministeeriumi poolt eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele saadetud

sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuses inimeste vajadustele vastava rehabilitatsioonisüsteemi loomiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PISTS § 20 lõikeid 21 ja 23 selliselt, et puudega inimeste

sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks ka siis,

kui inimene vajab puude tõttu individuaalset abivahendit. Sotsiaaltoetus makstakse inimesele

jätkuvalt välja tagantjärele peale kohtuotsuse jõustumist juhul, kui inimene mõisteti õigeks või

teda ei karistatud vangistusega. SKA andmetel ei ole viimasel viiel aastal olnud praktikas

juhtumeid, kus inimene, kellel on vanglas või arestimajas viibimise tõttu puudega inimese

sotsiaaltoetuse maksmine peatatud ja kes on tulnud SKA-sse abivahendi tõendi ja

kinnipidamisasutuse teatisega, mistõttu oleks olnud põhjendatud toetuse maksmist jätkata.

Praktikas ei ole enam põhjendatud jätkata ka toetuse maksmist just individuaalse abivahendi

vajaduse tõttu, sest isiklik abivahend on inimesele kinnipidamisasutuses viibimise ajal tagatud

SKA korraldatava abivahendi teenuse kaudu, sealhulgas rakendub võimalus saada riigipoolset

soodustust abivahendi soetamisel. Niisamuti on abivahenditeenuse puhul võimalik

erimenetlusega vähendada omaosalust, kui inimene ei ole võimeline omaosaluse eest tasuma.

Seetõttu on individuaalne abivahend inimesele vanglas või arestimajas viibimise ajal jätkuvalt

tagatud, samuti on tagatud võimalus vähendada omaosalust, kui see peaks saama abivahendi

soetamisel takistuseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks üleminekusätted (PISTS § 20 lg 22 ja §-d 241–

243 ), mille alusel inimestele enam vastavat liiki toetust ei maksta, samuti tunnistatakse

kehtetuks eelmise punktiga seotud säte, et kui vanglas või arestimajas karistust kandev isik

vajab puude tõttu individuaalset abivahendit, lisab vangla või arestimaja isiku

1 Töövõimetoetuse päevamäär alates 01.04.2024 on 20,57 eurot (01.04.2023–31.03.2024 oli päevamäär 18,60

eurot ehk puuduva töövõime korral oli toetuse suurus 558 eurot, st 100% kehtivast päevamäärast).

ekspertiisitaotlusele teatise, kus on märgitud abivahendi kasutamisega seotud kulud, nende

finantseerimise allikad ja osakaal finantseerimisel. SKA ei ole viimase viie aasta jooksul sellist

teatist saanud ja individuaalne abivahend on inimesele tagatud riigipoolse soodustusega SKA

abivahenditeenuse kaudu.

Üleminekusätetest tunnistatakse kehtetuks need, mille alusel on varem makstud puudega

täiskasvanu toetust, puudega tööealise inimese toetust ja töötamistoetust. Selliseid toetuse

saajaid enam ei ole, mistõttu ei ole ka üleminekusätted enam vajalikud.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PISTS-i §-ga 254, millega luuakse üleminekusätted

puudega lapse vanusepiiri muutmiseks 16 aastalt 18 aastale. Kehtiva seaduse järgi on võimalik

lapsel puude raskusaste tuvastada maksimaalselt 16-aastaseks saamiseni, kuid alates 2027.

aasta 1. veebruarist on võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 18-aastaseks saamiseni.

Üleminekusätted selgitavad, millised erisused on puudega lapse vanuse muudatuse jõustumisel

nende laste jaoks, kellel juba on puude raskusaste tuvastatud ja kelle puude raskusastme

tuvastamise otsuse kehtivus lõppeb enne 18-aastaseks saamist. Üleminekusätetega luuakse ka

loogika, et lapse taotluse esitamine ja vanus on need kriteeriumid, mille järgi liigub laps alates

1. veebruarist 2027 uude süsteemi. Muudatuse jõustumine 2027. aasta 1. veebruaril tuleneb

infosüsteemide arenduse vajadusest ja asjaolust, et pikem aeg seaduse vastuvõtmise ja

jõustumise vahel võimaldab puudega laste peresid paremini muudatusest teavitada.

Üleminekusätete mõju on arvestatud töövõimetoetuse planeerimisel ja täpsem eelarvemõju on

välja toodud seletuskirja mõjude peatükis.

Paragrahvi 254 lõikes 1 sätestatakse, et vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel oli tuvastatud

puude raskusaste ja määratud puudega tööealise inimese toetus enne seaduse jõustumist (2027.

a 1. veebruar), makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. Tegu

on kehtiva haldusakti täitmisega, mis on selguse huvides sõnastatud ka üleminekusättena. See

tähendab, et näiteks laps, kes on 2027. aasta 1. veebruaril 17 aasta ja kahe kuu vanune, tal on

tuvastatud sügav puue ja talle on määratud puudega tööealise inimese toetus kuni tema 20-

aastaseks saamiseni, saab ka seaduse jõustumise järel puudega tööealise inimese toetust 100

eurot kuus kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni.

Paragrahvi 254 lõikes 2 sätestatakse kõik olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsele

kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni. See tähendab, et

seaduses on sõnastatud olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsel tuleb taotleda ja on võimalik

tuvastada ainult tööealise puude raskusastet ja määrata puudega tööealise inimese toetust, mitte

lapse puude raskusastet ja puudega lapse toetust. Need olukorrad on järgmised:

1) laps, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme

tuvastamise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat

otsust. See tähendab, et näiteks laps, kes on saanud 16-aastaseks 15.01.2027, peab esitama

töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise

puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Sellisel lapsel ei ole võimalik esitada SKA-le

lapse puude raskusastme tuvastamise taotlust. Kui inimene esitab taotluse valele asutusele,

edastatakse taotlus õigele asutusele;

2) laps, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle tööealise inimese

puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, aga

kes on esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast 2027. aasta 1. veebruari, see

tähendab, et laps, kes on küll saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja tema

varasema tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne

2027. aasta 1. veebruari, kuid kes on mingil põhjusel jäänud puude raskusastme tuvastamise

korduvtaotlemisega hiljaks, peab esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme

tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse

SKA-le. Näiteks 17-aastane laps, kellel oli tööealise inimese raske puue tuvastatud kestusega

kuni 05.12.2026, kuid tema vanemad avastasid 03.02.2027, et uus taotlus on jäänud tegemata,

peab esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale

või tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Sellisel lapsel ei ole võimalik

esitada SKA-le lapse puude raskusastme tuvastamise taotlust;

3) laps, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027. aasta 1.

veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus. See tähendab,

et tööealise puude raskusaste tuvastatakse peale seaduse jõustumist 01.02.2027 neil 16-aastastel

lastel, kellel on seaduse jõustumise ajal (01.02.2027) kehtiv töövõime hindamise või puude

raskusastme tuvastamise otsus, kuid kes näiteks ei ole varem lisaks töövõimele tööealise

inimese puude raskusastme tuvastamist taotlenud või peavad terviseseisundi muutumise tõttu

tööealise inimese puude raskusastme tuvastamist korduvtaotlema. Näiteks laps, kes on

01.02.2027 16,5-aastane ja tal on hinnatud vähenenud töövõime, kuid ta ei ole tööealise inimese

puude raskusastme tuvastamist taotlenud, kuid kes 17.08.2027 leiab, et soovib ka puude

raskusastme tuvastamist taotleda, peab esitama SKA-le tööealise puude raskusastme

tuvastamise taotluse, mitte lapse puude raskusastme tuvastamise taotluse. Samamoodi peab

laps, kes on 01.02.2027 17-aastane, kellel on hinnatud osaline töövõime ja tööealise inimese

keskmine puude raskusaste, kuid kelle terviseseisund on halvenenud, esitama töövõime

hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale.

Paragrahvi 254 lõikes 3 sätestatakse, et kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude

raskusastme tuvastamise otsus kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab SKA puude

raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni

lapse 18-aastaseks saamiseni. Näiteks 14-aastasel lapsel, kellel on 2027. aasta 1. veebruari

seisuga kehtiv puude raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni (otsuse kehtivus sünnipäeva järgi

kuni 15.07.2029), pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega

lapse toetuse maksmise perioodi kuni 15.07.2029. Sellega on tagatud, et muutumatu või

progresseeruva püsiva seisundiga lapsed ja lapsed, kellel on puude raskusaste tuvastatud

maksimaalseks perioodiks (kolmeks aastaks), ei peaks puude raskusastme tuvastamist

korduvtaotlema, sest puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemise ajal ei olnud neil võimalik

tuvastada puude raskusastet kuni 18-aastaseks saamiseni.

Paragrahvi 254 lõikes 4 sätestatakse, et kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta

1. veebruaril kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18-

aastaseks saamist, pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega

tööealise inimese toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Automaatsed

pikendamised on vajalikud, sest on neid 16–17-aastaseid lapsi, kelle puude raskusastme

tuvastamise ja tööealise inimese toetuse maksmise otsus on tehtud kehtivusega üks või kaks

aastat. Automaatsete pikendamiste eesmärk selles vanuserühmas on üleminekuajal vajalik, et

vältida lapsevanemates asjatut segadust ja keerukust, kus lühikeses ajavahemikus on vajalik

pöörduda kahe erineva asutuse poole. Näiteks 16-aastasel lapsel, kellel on tuvastatud tööealise

inimese puude raskusaste kehtivusega 01.10.2026 kuni 01.10.2027, tekiks ilma automaatse

otsuse kehtivuse pikendamiseta olukord, kus lapsevanem peaks enne 01.10.2027 kuupäeva

esitama SKA-le uue puude raskusastme tuvastamise taotluse, kuid SKA saaks puude tuvastada

vaid kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, sest siis saab ta uue seaduse redaktsiooni kohaselt

tööealiseks.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse MuuS-i.

MuuS § 20 lõike 3 punktis 1 asendatakse läbivalt sõna „16-aastasele“ sõnaga „18-aastasele“.

Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest, millega seoses on vajalik muuta ka

MuuS-i.

Kehtiva seaduse kohaselt on riigimuuseumis tasuta külastus ette nähtud puudega kuni 16-

aastasele isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ja tema

saatjale. Puudega kuni 16-aastase isiku definitsioon tuleneb sellest, et praegu on võimalik lapsel

puude raskusastet tuvastada kuni 16-aastaseks saamiseni. Puudega lapse vanusepiiri

muutmisega on edaspidi võimalik puude raskusastet tuvastada kuni lapse 18-aastaseks

saamiseni. Seetõttu tehakse ka MuuS-is vastav muudatus, millega on riigimuuseumis tasuta

külastus ette nähtud puudega kuni 18-aastasele isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 18-

aastasele ja vanemale isikule ja tema saatjale.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse RaKS-i.

Eelnõu § 3 punktiga 1 asendatakse RaKS § 51 lõike 4 punktis 3, § 54 lõike 1 punktis 11 ja §

59 lõikes 2 sõna „16-aastase“ sõnaga „18-aastase“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri

muutmisest 16 aastalt 18 aastale ja puudutab puudega laste hooldushüvitise,

töövõimetushüvitise ja hoolduslehe sätteid.

Kehtivas seaduses on sätestatud, et kindlustatud isikule makstakse hooldushüvitist alla 16-

aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule

osutatakse sünnitusabi. Samuti on sätestatud, et Tervisekassa maksab kindlustatud isikule

ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 80%

alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale

isikule osutatakse sünnitusabi. Täiendavalt on sätestatud, et hoolduslehe alusel on kindlustatud

isikul õigus saada hooldushüvitist kuni kümme kalendripäeva alla 16-aastase puudega lapse

hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.

Kõikides eelnimetatud sätetes asendatakse sõna „16-aastase“ sõnaga „18-aastase“, sest edaspidi

on puudega lapsed vanuses 0–18 aastat, mistõttu on vajalik ka hooldushüvitist,

töövõimetushüvitist ja hoolduslehte puudutavates sätetes vastavad muudatused teha.

Eelnõu § 3 punktiga 2 asendatakse RaKS § 44 lõike 2 teises lauses sõna „16-aastaste“ sõnaga

„18-aastaste“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale ja

puudutab ravimi soodustuse protsente.

Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende haiguste

loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või

hinnakokkuleppe olemasolu korral või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud

hinna alusel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. 4–16-aastaste laste ja nende isikute

puhul, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või

vanaduspension või kellel on tuvastatud TVTS-i alusel osaline või puuduv töövõime, ja

vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse

protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustuse protsenti 90.

Muudatusega on edaspidi loetelus olevad ravimid 90%-lise soodustusega kõikidele 4–18-

aastastele (k.a) lastele, sõltumata sellest, kas neil on või ei ole tuvastatud puude raskusaste või

vähenenud töövõime. Muudatus on vajalik, sest muidu jääksid puudega lapse vanusepiiri

muutmise tõttu 90%-lisest soodustusest ilma 17-aastased lapsed, kellel praegu hinnatakse

töövõimet ja kes vähenenud töövõime korral saaksid suuremat soodustust, kuid kuna edaspidi

selles vanuserühmas töövõimet ei hinnata, ei ole võimalik ka selle alusel sellele vanuserühmale

suuremat soodustust pakkuda.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse SHS-i.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täpsustatakse SHS § 48 lõikes 6 abivahendi kasutusaja arvestamise

algust. Kasutusaeg hakkab kehtima sellest hetkest, kui abivahend on esimest korda kasutusse

võetud. Täpsem sõnastus aitab ennetada olukordi, kui näiteks abivahend on ettevõtte poolt

soetatud, kuid ei ole inimesele välja üüritud, aga kasutusaeg jookseb. Kasutusaeg hakkab seega

kehtima hetkest, kui abivahend esmakordselt üürile antakse.

Eelnõu § 4 punktiga 2 täpsustatakse õigusselguse loomiseks SHS § 50 lõike 1 sõnastust, et

oleks üheselt arusaadav, et riik võtab tasu maksmise kohustuse üle abivahendite loeteluga

kehtestatud piirhinnast, mis ei ole samaväärne ettevõtte poolt kehtestatud maksimaalse

jaemüügihinnaga.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täpsustatakse SHS § 55 lõiget 3. Muudatus tehakse õigusselguse

loomiseks. Kehtivast sõnastusest võib ekslikult välja lugeda, et määrusega kehtestatakse

abivahendi kasutamise koolituste korraldus. Tegelikult on mõeldud siiski teenuseosutajapoolset

abivahendi kasutamise ja hooldusega seotud nõustamist.

Eelnõu § 4 punktiga 4 täpsustakse SHS § 56 lõiget 3 ja § 69 lõiget 6, mille sõnastusest

eemaldatakse sõnad „teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud“, kuna SKA ei koosta

teenusevajaduse kindlaks määramisel tegevuskava, vaid selle koostab teenuseosutaja koostöös

teenusesaajaga. Muudatus tehakse õigusselguse loomiseks.

Eelnõu § 4 punktiga 5 asendatakse SHS § 59 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 2, § 60 lõikes 1

ning § 69 lõike 3 punktides 6 ja 7 sõna „16-aastane“ sõnaga „18-aastane“ vastavas käändes.

Kehtiva seaduse järgi on õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmist kuni 16-aastasel isikul, kuid edaspidi on õigus taotleda sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni 18-aastasel isikul, kellel

on puue PISTS § 2 tähenduses. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muudatusest

PISTS-is ja TVTS-is. Muudatuse tulemusena käsitatakse puudega lapsi kuni 18-aastaste

isikutena ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise korral, nii nagu seda tehakse edaspidi

PISTS-is ja TVTS-is.

Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse ka majutuskulude hüvitamise õigust. Kui kehtiva

seaduse järgi hüvitati teenuse saamise ajal majutuskulud õigustatud isikule ning vajaduse korral

alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale, siis muudatuse tulemusena hüvitatakse vajaduse korral

teenuse saamise ajal majutuskulud alla 18-aastase õigustatud isiku saatjale. Kehtivas seaduses

on ka sätestatud, et rehabilitatsiooniplaani koostamisel peavad rehabilitatsioonimeeskonda

kuuluma psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema raske, sügava või

püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet või erihoolekandeteenuse vajadust.

Muudatuse tulemusena peavad edaspidi rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma psühhiaater ja

tegevusterapeut, kui hinnatakse 18-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga

psüühikahäirega isiku tegevusvõimet või erihoolekandeteenuse vajadust.

Eelnõu § 4 punktiga 6 täpsustatakse SHS § 61 lõike 1 ja § 64 lõike 3 sõnastust, eemaldades

viite kehtetule punktile.

Eelnõu § 4 punktiga 7 täpsustatakse SHS 63 lõike 1 sõnastust, eemaldades viite kehtetule

punktile.

Eelnõu § 4 punktiga 8 muudetakse SHS § 64 lõiget 2, kus asendatakse sõna „15-aastaste“

sõnaga „17-aastaste“ ja sõna „16-aastaste“ sõnaga „18-aastaste“. Muudatus tuleneb puudega

lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale, millega seoses muudetakse ka § 59 lõike 1

punkti 1 selliselt, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse

ülevõtmist on edaspidi õigus taotleda kuni 18-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2

tähenduses. Kuna edaspidi on ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisel puudega laps

kuni 18-aastane, on vajalik muuta ka rehabilitatsioonijärjekorraga seotud sätet.

Eelnõu § 4 punktiga 9 muudetakse SHS § 67 punkti 1. Muudatusega täpsustatakse, et SKA ei

koosta teenusevajaduse kindlaks määramisel tegevuskava, vaid selle koostab teenuseosutaja.

Eelnõu § 4 punktiga 10 täpsustatakse SHS § 67 punkti 3, mille kohaselt tuleb kirjalik hinnang

sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta

esitada SKA-le hiljemalt koos viimase isikupõhise üksikaruandega, mitte viimase arvega, kuna

aruanne on arve esitamise eelduseks.

Eelnõu § 4 punktiga 11 täiendatakse SHS § 68 lõikega 8, mille kohaselt ei tohi

rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist olla isik, kelle karistus tahtlikult toime pandud kuriteo

eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Sama nõue on olemas

kehtivas SHS-is mitme KOV-i korraldatava teenuse (nt koduteenus, väljaspool kodu osutatav

üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus) juures, aga ka riigi korraldatava

erihoolekandeteenuse juures. Kuna rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist töötab erivajadusega

inimestega samuti otseselt, tihti üks ühele, on vajalik sama nõue seada ka

rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Seejuures ei ole välistatud, et

rehabilitatsioonimeeskonna liige kannab karistust, kuid teenuseosutaja kohustus on iga kord

hinnata karistuse saanud isikut ja tema poolt toime pandud tegu. Silmas tuleb pidada seda, et

kuna rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti ülesanne on toetada ja abistada erivajadusega

inimesi, ei tohi ta olla kliendi elule või tervisele ohtlik. Nii on see ka teiste sotsiaalteenuste

puhul. Tulenevalt sotsiaalteenuse osutamise eesmärkidest ja rehabilitatsioonimeeskonna

liikmete vahetust kokkupuutest klientidega ei tohi riik lubada vahetult teenust osutama isikut,

kes kannab karistust eelkõige raske isikuvastase süüteo (tapmine, mõrv, raske tervisekahjustuse

tekitamine, kehaline väärkohtlemine, piinamine, vägistamine jms) või varavastase süüteo

(vargus, röövimine, kelmus, omastamine jms) eest. Samas on ilmselgelt ebaproportsionaalne

(eesmärgiga kaitsta kliendi elu ja tervist) piirata sotsiaalteenuse osutamist isikul, kes kannab

karistust näiteks intellektuaalse omandi vastase kuriteo, õigeaegselt esitamata

pankrotiavalduse, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise või raamatupidamiskohustuse

rikkumise eest. Rehabilitatsioonimeeskonda võib kaasata ka kogemusnõustaja, kellele kehtib

samamoodi karistuse kontrolli nõue nii nagu teistelegi rehabilitatsioonimeeskonna

spetsialistidele. Seejuures võib värvata ka sellise kogemusnõustaja, kes kannab karistust

nõustatava valdkonnaga seotud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Sellisel juhul tuleb hinnata

tema ohtlikkust teenust saama õigustatud isiku elule, tervisele ja varale või tema värbamise

põhjendatust.

Praktikas vastutab karistuse kontrolli eest nii inimest rehabilitatsioonimeeskonda tööle võttev

inimene kui ka SKA tegevusloa väljaandmisel. Seejuures on teenuseosutaja hinnata, kas

konkreetne karistus välistab töötamise rehabilitatsioonimeeskonnas. Kui SKA näeb tegevusloa

väljaandmisel, et inimesel on kehtiv karistus, võtab ta enne tegevusloa väljaandmist

teenuseosutajaga täiendavalt ühendust ja selgitab välja, kas teenuseosutaja on sellest teadlik ja

on hinnanud, et karistus ei välista rehabilitatsioonimeeskonnas töötamist. Hinnangu tulemusena

võib inimene osutuda töökohale sobimatuks, kuid selle kaalub üles rehabilitatsiooniteenust

saavate inimeste turvalisus. Rehabilitatsiooniteenuse saajad on haavatav sihtrühm ja nad saavad

teenust enamasti üks ühele eraldatud keskkonnas.

Kui rehabilitatsioonimeeskond töötab lastega, rakenduvad LasteKS-is sätestatud lapsega

töötavale isikule kehtivad piirangud (LasteKS § 20). Seetõttu ei tohi

rehabilitatsioonimeeskonnas olla lapsega töötavaid isikuid, keda on karistatud Eestis ja/või

välisriigis või kellele on kohaldatud sundravi LasteKS-i alusel. Niisamuti kontrollib SKA juba

praegu lastega töötavate rehabilitatsioonimeeskondade puhul Eestis kustunud karistusi, tehes

päringu karistusregistri arhiivi eesmärgiga tuvastada, kas inimest on kunagi karistatud.

Karistusregistri arhiivi andmete päringu aluseks on lastega töötavate

rehabilitatsioonimeeskondade puhul karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 9. Lastega

töötavate rehabilitatsioonimeeskonna liikmete puhul lisatakse välisriigis karistatuse puudumise

kinnitus omakorda MTR-i.

Eelnõu § 4 punktiga 12 muudetakse SHS § 69 lõiget 8, milles on sätestatud, kes kuulub

rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni. Tegu on peamiselt tehnilise muudatusega,

sest ekslikult asendati sättes 19.06.2023 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse

liikumisega Sotsiaalministeeriumist Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse ühes kohas

liigselt Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täiendavalt lisatakse

rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, keda sättes enne ei olnud, kuid kes tegelikult kuulub

hindamiskomisjoni sellest ajast, kui töövaldkond oli veel Sotsiaalministeeriumi all. Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisamine on vajalik, sest praegu kuulub töövaldkond selle

ministeeriumi alla.

Eelnõu § 4 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks SHS § 76 lõige 3, mis võimaldas SKA-l

erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku

juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. Säte

tunnistatakse kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa

töövõime hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime hindamise otsus vajalik

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks. Seoses PISTS-

is ja TVTS-is puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta enam töövõime

hindamist 16 aasta vanuses, mistõttu ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke andmeid, mille

alusel inimene õige teenuse järjekorda panna. Tagamaks ka tulevikus selle, et lapsel, kes teenust

vajab, oleks 18-aastaseks saades õigus saada erihoolekandeteenuse vajadus hinnatud

(võimaluse korral ka suunamisotsus tehtud või kui kohe teenusekohta pakkuda ei ole, siis

lisatud toetusvajadusele vastava teenuse järjekorda), võtab töötukassa töövõime hindamise

taotlusi vastu kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Töötukassa keskmine menetlusaeg on 14

päeva ja erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse maksimaalselt 40 tööpäeva jooksul.

Erihoolekandeteenust on võimalik saada nii kehtiva seaduse kohaselt kui ka tulevikus alates 18.

eluaastast. Seetõttu ei ole tagatud võimalus panna 16 aasta vanuses last järjekorda varem ega

saada kiiremini teenust. Sellele lisaks on SKA toonud välja, et praktikas ei ole olnud 16-

aastaselt järjekorda panemine tõhus meede, sest kahe aasta jooksul võib lapse teenusevajadus

muutuda ja laps ei pruugi olla õige teenuse järjekorras.

Jätkuvalt paneb SKA sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70

„Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ alusel erihoolekandeteenuse

eelisjärjekorda isikud, kes saavad asendushooldusteenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse

saamise lõppemist erihoolekandeteenust.

01.01.2024 seisuga on erihoolekandeteenuse järjekorras 89 alla 18-aastast isikut kokku

111 teenusekoha ootel (üks isik võib samal ajal taotleda mitut teenust, mistõttu on unikaalseid

inimesi vähem kui soovitud teenusekohti). Need inimesed on edasi järjekorras kuni

teenusekoha saamiseni, kuid uusi 16-aastaseid lapsi enam teenusejärjekorda ei panda.

Eelnõu § 4 punktiga 14 täiendatakse SHS § 1421 lõike 1 punktis 2 sätestatud, STAR-is

töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise

ja osalemise piirangute andmetega ja erihoolekandeteenuse puhul isiku psüühikahäire

diagnoosi andmetega. Isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga

seonduvalt on tulevikus vaja STAR-is töödelda ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise

ja osalemise piirangute andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või

puude raskusastme määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Tegemist ei ole tervise

infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile tuginedes isiku töövõime hindamise või puude

raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise

piirangute määratlusega. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse

infosüsteemi põhimäärus“ § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt kantakse SKAIS-i arsti väljaõppega

isiku poolt isiku puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute

andmed, organismi funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride kahjustuste andmed,

keskkonnategurid, RFK koodid ja viited allikatele.

Lisaks on SKA-l inimese toetusvajaduse hindamisel erihoolekandeteenuse vajaduse

tuvastamiseks ligipääs ka isiku psüühikahäire diagnoosi andmetele. Lähtuvalt SHS § 70

lõikest 2 hindab SKA isiku erihoolekandeteenuse vajadust erinevate kriteeriumide alusel,

millest üks on ka isiku terviseseisund. Kehtiva SHS § 70 lõike 11 kohaselt võib isik

erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel anda nõusoleku erihoolekandeteenuse

osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi

andmete kasutamiseks. Eespool nimetatud andmetele ligipääs on tagatud erihoolekandeteenuse

vajaduse hindamisel SKA erihoolekandetalituse teenuste konsultandile, kes kontrollib, kas

isikul on õigus saada erihoolekandeteenust, ja hindab isiku abi- ja toetusvajadust, et tuvastada

erihoolekandeteenuse vajadus. Seega on STAR-i isiku erihoolekandeteenuse vajaduse

hindamisel lisatavatele psüühikahäire diagnoosi andmetele piiratud ligipääs, mis piirdub ainult

SKA erihoolekandeteenuste konsultandiga.

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (International Classification of

Functioning, Disability and Health) (edaspidi RFK) on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt

21. mail 2001 vastu võetud klassifikatsioon tervise ja tervisega seotud seisundite

kirjeldamiseks. RFK alusel saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase

toimetulekuga seotud infot. RFK tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile ja käsitleb inimese

igapäevast toimetulekut ja olukorda kui tervikut, võttes arvesse tema terviseolukorda,

organismi funktsioone ja struktuure, inimese tegutsemis- ja osalusvõimet, teda ümbritsevat

keskkonda ja personaalseid tegureid.

Avalikul võimul on põhiseaduse § 28 lõike 2 järgi kohustus abivajajat aidata. Seda

põhikohustust konkretiseerib SHS § 15 lõige 1, mille kohaselt peab KOV-i üksus välja

selgitama abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning

korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes tegevustes. Eespool nimetud

andmestik on vajalik isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuks,

milleks luuakase STAR-i elektroonne hindamiskeskkond. Sama instrumenti kasutatakse

tulevikus ka SHS § 62 lõikes 1 sätestatud sotsiaalase rehabilitatsiooni teenuse ja SHS § 70

lõikes 2 sätestatud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel.

Eespool nimetatud andmete puhul on tegemist eriliigiliste (IKÜM art 9) isikuandmete

töötlemisega. Eriliigilised on kõik terviseandmed, sealhulgas puue, diagnoos, osutatud

tervishoiuteenus, abivahendid. Isikuandmete töötlemine riigi andmekogudes võib toimuda

IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e alusel, mille alla kuuluvad olukorrad, kus isikuandmete

töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku

võimu teostamiseks, samuti võib see toimuda punkti c alusel, mille kohaselt on isikuandmete

töötlemine vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks ehk abi- ja toetusvajaduse

hindamiseks ja isiku abivajaduse tuvastamiseks. IKÜM artikli 6 lõikes 3 täpsustatakse, et

punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse kas liidu või vastutava

töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega ja et „isikuandmete töötlemise eesmärk

määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses või see on lõike 1 punktis e osutatud isikuandmete

töötlemise osas vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku

võimu teostamiseks“.

Isikuandmete töötlemise eesmärgi kindlaks määramist nõuab ka ELi põhiõiguste harta artikli 8

lõige 2, mille kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud

eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel.

Eespool nimetud eesmärgi täitmisega seonduvalt on käesoleva seaduse eelnõu juurde lisatud

rakendusakti kavand 2, millega täpsustatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisega seotud

andmepäringuid ja isiku kohta STAR-i kantavate andmete loetelu.

Eelnõu § 4 punktiga 15 täiendatakse SHS § 144 lõiget 6 punktiga 7, millest lähtuvalt kannab

SKA tulevikus isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SHS § 62 lg 1) ja

erihoolekandeteenuse (SHS § 70 lg 2) vajaduse hindamise andmed STAR-i. Säte võimaldab

tulevikus võtta ka nimetatud teenuste vajaduse hindamisel aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse

hindamise instrumendi.

Eelnõu § 4 punktiga 16 muudetakse SHS § 1441, millest lähtuvalt loetakse edaspidi SKA poolt

STAR-i kantud isiku viibimiskoha andmed sellisteks andmeteks, mida on

Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel

ametnikel ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja

analüüsi tegevatel ametnikel õigus poliitika kujundamise eesmärgil töödelda. Lisaks

täpsustatakse, et Sotsiaalministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

vajavad STAR-i kantud isikuandmete töötlemise õigust (ilma et isik oleks otseselt tuvastatav)

poliitika kujundamise eesmärgi kõrval ka statistika koondamiseks. Seda selleks, et vastata

näiteks sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonda puudutavatele päringutele, koostada

kulumudeleid, jälgida mõõdikuid, hoida ja avaldada valdkonna teenuste ja toetuste statistilisi

aegridu.

Sotsiaalministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajavad

poliitikakujundamise eesmärgil SKA poolt STAR-i kantud viibimiskoha andmeid KOV-ide,

teenust osutavate asutuste jt tunnuste (nt sugu, vanus, puude raskusaste jm) järgi. SHS § 1441

viitab aga praegu, et viibimiskoha andmed on üks osa andmetest, mille töötlemise õigust

nimetatud ministeeriumite ametnikel ei ole. Viibimiskoha mõiste §-st 1441 väljavõtmine tagab

neile viibimiskoha andmete STAR-ist saamise ja töötlemise võimaluse.

Isiku viibimiskoha andmete põhjal on võimalik hinnata sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas

väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõudega plaanitavate muudatuste regionaalset mõju, teha

toimunud muudatuste järelmõjude analüüse, planeerida mõõdikuid ja eelarvet ning analüüsida

hetkeolukorda KOV-ide ja teenust osutavate asutuste kaupa.

Elukohaandmete puhul muudatust ei tehta, kuna Sotsiaalministeerium töötleb vaid KOV-i

tasandi elukoha andmeid, aga mitte isiku täpseid rahvastikuregistrijärgse elukoha andmeid.

SHS § 1441 pealkiri muudetakse paragrahvi sisule vastavaks ning sellesse lisatakse ka

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eelnõu § 4 punktiga 17 luuakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust puudutavad

üleminekusätted (§ 1607) seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 aastalt 18 aastale.

Paragrahvi 1607 lõikega 1 kinnitatakse, et juhul kui vähemalt 16-aastase lapse puhul on

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus tehtud enne

2027. aasta 1. veebruari, jätkab riik selle sama otsuse alusel tasu maksmise kohustuse

ülevõtmist kuni otsuse kehtivuse lõppemiseni.

Paragrahvi 1607 lõikes 2 reguleeritakse kõik need olukorrad, kus peale seaduse jõustumist

01.02.2027 kohaldatakse veel seaduse kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni. Need olukorrad

on välja toodud punktides 1 ja 2.

Punktis 1 sätestatakse, et SHS-i kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni kohaldatakse lapse

puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu

maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes

ei ole tehtud vastavat otsust. See tähendab, et kui vähemalt 16-aastane laps on esitanud

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse enne 01.02.2027, käsitatakse teda kui tööealist, kuid

kui 16–18-aastane laps on esitanud taotluse peale 01.02.2027, käsitatakse teda kui last, välja

arvatud juhul, kui 16–18-aastasel lapsel on PISTS-i ja TVTS-i üleminekusätetest tulenevalt

tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või vähenenud töövõime.

Punktis 2 sätestatakse, et SHS-i kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni kohaldatakse ka nende

laste puhul, kes on vähemalt 16-aastased ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude

raskusaste või osaline või puuduv töövõime. See tähendab, et kui vähemalt 16-aastasel on

vastavalt PISTS-is ja TVTS-is välja toodud üleminekusätetele peale 01.02.2027 tuvastatud

tööealise inimese puude raskusaste või vähenenud töövõime, on tal õigus saada sotsiaalse

rehabilitatsiooni või tööalase rehabilitatsiooni teenust.

Eelnõu §-ga 5 muudetakse SÜS-i.

Muudatusega täpsustatakse, et Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium võivad töödelda SKAIS-i kantud isikuandmeid (ilma et isik

oleks otseselt tuvastatav) poliitika kujundamise eesmärgi kõrval ka statistika koondamiseks.

Seda selleks, et vastata näiteks sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonda puudutavatele päringutele,

koostada kulumudeleid, jälgida mõõdikuid, hoida ja avaldada valdkonna teenuste ja toetuste

statistilisi aegridu.

SÜS § 391 pealkiri muudetakse paragrahvi sisule vastavaks ning sellesse lisatakse ka Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eelnõu §-ga 6 muudetakse TöMS-i.

Eelnõuga täiendatakse TöMS § 5 lõike 7 punkti 6, mis võimaldab töötukassal töödelda puude

raskusastme ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, mis on vajalikud

tööturumeetmete pakkumiseks. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12

„Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt kantakse SKAIS-i

puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed,

organismi funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride kahjustuste andmed, keskkonnategurid,

RFK koodid ja viited allikatele.

Töötukassal on TöMS-is sätestatud ülesannete täitmiseks vaja saada ka SKA poolt puude

raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid (s.o RFK-

põhised andmed). Näiteks vajab töötukassa neid andmeid Vabariigi Valitsuse 29. septembri

2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 21 sätestatud töökesksel

nõustamisel, sealhulgas juhul, kui puudega inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele ja

vajab tööturuteenuseid.

Eelnõu §-ga 7 muudetakse TVTS-i.

Eelnõu § 7 punktiga 1 muudetakse TVTS § 2 lõikeid 1 ja 3, mis sätestavad, kellel on õigus

töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele. Kehtiva seaduse järgi on õigustatud isik 16-aastane

kuni vanaduspensioniealine isik, kuid tulenevalt PISTS-i muudatustest, millega tõstetakse

puudega lapse vanuse ülempiir 16 aastalt 18 aastale, on vajadus tõsta ka töövõime hindamisele

ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanust. Muudatuse tulemusena hakkab töötukassa

töövõimet hindama ja töövõimetoetust maksma 18-aastastele kuni vanaduspensioniealistele

isikutele. Muudatuse vajadust on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja § 1 punkti 1 selgituste

juures.

Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse TVTS § 8 lõikeid 1 ja 2 pärast sõna „päevast“ tekstiosaga

„, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast“.

Täiendus on vajalik, et töötukassal oleks võimalik menetleda nende isikute taotlusi, kes taotluse

esitamise hetkel ei vasta TVTS § 2 tingimustele, näiteks kui alla 16-aastane või alla 18-aastane

esitab taotluse enne 16-aastaseks või 18-aastaseks saamist või kui isiku elamisluba või selle

pikendamine hakkab kehtima pärast taotluse esitamist.

Eelnõu § 7 punktiga 3 täiendatakse TVTS § 221 lõike 2 punkti 3, mis võimaldab töötukassal

saada SKA-lt töövõime hindamiseks vajalikke puude raskusastme ning sellega seotud

tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse

nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt kantakse SKAIS-

i puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed,

organismi funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride kahjustuste andmed, keskkonnategurid,

RFK koodid ja viited allikatele.

Töötukassal on TVTS-is sätestatud ülesannete täitmiseks vaja saada ka SKA poolt puude

raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid (s.o RFK-

põhised andmed). Näiteks kui isik, kelle töövõimet ei ole varem hinnatud, kuid puue on

määratud, pöördub töötukassasse töövõime hindamiseks, oleks ekspertarstil võimalik

taustainfona kasutada varasema puude määramise ekspertiisi andmeid.

Eelnõu § 7 punktiga 4 täiendatakse TVTS § 27 lõigetega 10 ja 11 (üleminekusätted). Lähtuvalt

muudatuste tarbeks tehtavast IT-süsteemide arendamise vajadusest muutub puudega laste

vanuse ülempiir ning töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanus

alates 2027. aasta 1. veebruarist. Lisaks annab pikem rakendumise aeg võimaluse teavitada

puudega laste peresid pikemalt ette, kes sellest muudatusest mõjutatud on, samuti annab

võimaluse peredel muudatustega kohaneda ja neid arvesse võtta.

Selleks, et muudatused oleksid hästi mõistetavad ja arusaadavad, sätestatakse seaduses

konkreetne kuupäev (1. veebruar 2027), mis määrab, millise asutuse poole alla 18-aastased

terviseprobleemidega isikud enne ja pärast seda kuupäeva peavad pöörduma. Alla 18-aastased

isikud (ka need, kes said 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari), kellel on

terviseprobleemid, kuid kellel ei ole varem töövõime vähenemist või tööealise inimese puude

raskusastet tuvastatud, pöörduvad alates 2027. aasta 1. veebruarist lapseea puude tuvastamiseks

SKA-sse. Kõik alla 18-aastased isikud, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud

vähenenud töövõime või tööealise inimese puude raskusaste, pöörduvad ka edaspidi

töötukassasse.

Paragrahvi 27 lõikes 10 kirjeldatud rakendussätted reguleerivad erinevaid stsenaariume, mis

puudutavad alla 18-aastaseid vähenenud töövõimega isikuid.

Punkt 1 reguleerib uusi juhtumeid ja sätestab, et vähemalt 16-aastasele isikule, kes on esitanud

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse ning taotluse kohta ei ole tehtud otsust enne

2027. aasta 1. veebruari, kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud

redaktsiooni §-s 2 sätestatut.

Punkt 2 sätestab, et alla 18-aastasele isikule, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud

osaline või puuduv töövõime, mille kohta tehtud otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta

31. jaanuari, makstakse töövõimetoetust osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse lõpuni.

Seejuures on alla 18-aastasel isikul, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osaline

või puuduv töövõime, õigus esitada tuvastatud osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse

ajal uus töövõime hindamise taotlus töövõime ümberhindamiseks, kui tema terviseseisund on

vahepeal halvenenud ja seda kinnitavad andmed tervise infosüsteemis. See punkt reguleerib ka

seda, et alla 18-aastane isik, kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste enne 2027.

aasta 1. veebruari, mille kohta tehtud otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari,

võib esitada töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse pärast seadusemuudatust ning

talle kohaldub kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud TVTS-i redaktsioon.

Punkt 3 sätestab, et kui alla 18-aastasel isikul on varem tuvastatud vähenenud töövõime või

tööealise inimese puude raskusaste, kuid osalise või puuduva töövõime või puude raskusastme

otsuse kehtivus lõppes enne 2027. aasta 1. veebruari ja isik ei esitanud kordushindamise taotlust

TVTS § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib ta esitada töövõime hindamise taotluse ka

pärast 2027. aasta 31. jaanuari. Selle eesmärk on vähendada isikute ja asutuste halduskoormust,

et alla 18-aastane isik, kes on juba olnud töötukassa klient, ei peaks pöörduma SKA-sse lapse

puude raskusastme tuvastamiseks vaid väga lühikeseks perioodiks (kuni 18-aastaseks

saamiseni).

TVTS § 27 lõikega 11 võimaldatakse töötukassal korduvat töövõime hindamist taotlemata

pikendada alla 18-aastaste isikute osalise või puuduva töövõime kestust ja töövõimetoetuse

maksmise perioodi, kui isikul tuvastati osaline või puuduv töövõime enne 1. veebruari 2027 ja

osalise või puuduva töövõime kestus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku 18-

aastaseks saamist. Sellisel juhul muudab töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse

maksmise otsuseid ning pikendab isiku osalise või puuduva töövõime kestust ja

töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamise päevani. Töötukassa

andmetel on aastas keskmiselt 100 osalise või puuduva töövõimega 16–17-aastast isikut, kelle

osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivus lõppeb enne 18-aastaseks saamist. Otsuste

muutmise eesmärk on vähendada kahe asutuse vahel liikumist ja segadust, millise asutuse poole

peab alla 18-aastane isik korduvhindamisele pöörduma. Näiteks kui 16-aastasel isikul tuvastati

osaline töövõime 2026. aasta detsembris üheks aastaks, peab ta korduvhindamisele pöörduma

17-aastasena 2027. aasta detsembris. Sel ajal kehtivad aga juba uued sätted, mille järgi alla 18-

aastased terviseprobleemidega isikud peavad pöörduma SKA poole lapse puude raskusastme

tuvastamiseks. Segaduse vältimiseks, kas isik peaks korduvhindamisele pöörduma töötukassa

või SKA poole, pikendatakse alla 18-aastaste isikute osalise või puuduva töövõime kestust kuni

18-aastaseks saamiseni.

Eelnõu §-ga 8 muudetakse ÜTS-i.

ÜTS §-s 34 ja § 36 lõikes 1 asendatakse sõna „16-aastane“ sõnaga „18-aastane“ vastavas

käändes. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest, millega seoses on vajalik

muuta ka ÜTS-i.

Kehtiva seaduse kohaselt on riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses vedaja kohustatud

tasuta vedama kuni 16-aastast puudega isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut,

raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut

saatvat juht- või abikoera. Kuni 16-aastase puudega isiku definitsioon tuleneb sellest, et praegu

on võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 16-aastaseks saamiseni. Puudega lapse

vanusepiiri muutmisel on edaspidi võimalik puude raskusastet tuvastada kuni lapse 18-

aastaseks saamiseni. Seetõttu tehakse ka ÜTS-is vastav muudatus, millega on riigisisesel liinil

tee-, vee- ja raudteeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama kuni 18-aastast puudega isikut,

sügava puudega 18-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske

nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera.

Eelnõu §-s 9 on esitatud seaduse jõustumissätted.

Seaduse § 4 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. juulil.

Seaduse § 1 punktid 1 ja 4, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 5, 8, 13 ja 17, § 7 punktid 1 ja 4 ning § 8

jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas

puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud

ja reguleeritud.

17

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju kolmes valdkonnas:

sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks

hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,

mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kavandatav muudatus

puude raskusastmega laste vanuse ülempiiri tõstmiseks hakkab kehtima 01.02.2027.

Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud peamiselt SKA, Eesti Töötukassa ja Statistikaameti

andmeid.

6.1. PISTS-i ja TVTS-i muutmisega seotud muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-i ja TVTS-i muutmisega ning puudutavad

16–17-aastaste puude tuvastamist, töövõime hindamist ning puude- ja töövõimetoetust. Samuti

on selles peatükis esitatud andmekaitsealane mõjuhinnang seoses TöMS-i ja TVTS-i

muutmisega, mis võimaldab edaspidi saada töötukassal SKA-lt puude tuvastamisel hinnatud

tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid.

6.1.1. Puudega laste vanuse ülempiiri tõstmine

6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Sihtrühm: 16–17-aastased puudega noored

PISTS-i ja TVTS-i muudatusega laiendatakse puudega lapse vanusepiiri 0–15 aastalt 0–17

aastani, võimaldades puude raskusastme tuvastamist kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime

hindamise alustamist alates 18. eluaastast. Selle tulemusena väheneb bürokraatia ja ühtlustub

laste vanus erinevate seaduste tähenduses, samuti jõuab abi kiiremini puudega (sh

harvikhaigusega) noorteni.

Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik 16–17-aastased puude raskusastmega või

vähenenud töövõimega noored. 2023. aastal oli Eestis 1028 puudega 16–17-aastast noort

(keskmise puudega 646, raske puudega 302, sügava puudega 80). Samas vanuserühmas oli

töötukassa andmetel 1561 osalise või puuduva töövõimega noort. Kuigi 16–17-aastaste puude

raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste vahe on 533 inimest, ei tähenda see, et vaid

puude tuvastamisel jääksid need noored ilma toeta. Praegu teeb SKA 16–17-aastaste puude

tuvastamise otsuse enamasti töötukassa eksperthinnangu alusel, kuid kui 16–17-aastased on

puude tuvastamise kontekstis lapsed, hindab SKA ekspertarst neid ise laste puude tuvastamise

metoodika alusel.

Tabel 1. Kõik puudega inimesed vanuserühma ja puude raskusastmete järgi 2023. aastal

Vanuserühm Puude raskusaste Inimeste arv

0–15 Keskmine puue 4 286

Raske puue 4 331

Sügav puue 500

0–15 kokku 9 117

18

16–17 Keskmine puue 646

Raske puue 302

Sügav puue 80

16–17 kokku 1 028

18–65 Keskmine puue 25 703

Raske puue 16 500

Sügav puue 4 635

18–65 kokku 46 838

66+ Keskmine puue 15 281

Raske puue 40 574

Sügav puue 7 228

66+ kokku 63 083

Üldkokkuvõte 120 066

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Töövõime hindamist taotles 2023. aastal 80% puudega lastest, kes said 16-aastaseks, neist

70%-l tuvastati osaline või puuduv töövõime.

Töötukassa andmetel maksti 2023. aastal töövõimetoetust kuus keskmiselt 1446-le 16–17-

aastasele puuduva või osalise töövõimega noorele. Keskmine töövõimetoetus osalise töövõime

puhul oli 302,53 eurot ja puuduva töövõime puhul 531,66 eurot, kogukulu 6,9 mln eurot.

Töötukassa prognoosi kohaselt on 2026. aastal hinnanguliselt kuus keskmiselt 1596 16–17-

aastast noort puuduva või osalise töövõimega ehk 5,1%2, mis hakkab järk-järgult vähenema

pärast 2027. aasta muudatusi.

Tabel 2. 16–17-aastased töövõimetoetuse saajad keskmiselt kuus

2026 2027 2028 2029

Osaline töövõime 960 748 259 23

Puuduv töövõime 636 502 186 29

Kokku 1 596 1 250 445 52

Allikas: Eesti Töötukassa

Sotsiaalne mõju

Muudatuste kohaselt tuvastatakse edaspidi lastel puude raskusaste kuni 18-aastaseks saamiseni

(praegu kuni 16-aastaseks saamiseni) ning puude tuvastamisel makstakse toetust ka keskmise,

raske ja sügava puudega lapse eest (praegu saab 16-aastane puude tuvastamisel tööealise

puudega inimese sotsiaaltoetust). Samamoodi muutub töövõime hindamise vanus nii, et

töövõime hindamist alustatakse alates 18. eluaastast. Sihtrühma jaoks on muudatus eeldatavasti

positiivne, kuna selles vanuses lapsed on enamasti alles haridussüsteemis ega ole veel

suundunud tööturule, mis kehtib ka puudega laste kohta. Seetõttu ei ole põhjendatud

hindamiste ja taotlemiste muudatuste tegemine just 16-aastastele, mis võib koormata nii

puudega lapsi kui ka nende peresid.

2 Statistikaameti prognoosi järgi on 2026. aastal hinnanguliselt 31 192 noort vanuses 16–17.

19

Majanduslik mõju puudega inimeste sihtrühmale

Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab sihtrühma toimetulekut, tagades laste võrdsema

kohtlemise. Muudatuse tulemusena viiakse 16–17-aastaste puudetoetused samadele alustele 0–

15-aastaste toetustega. Sellest tulenevalt alaealiste töövõimet3 enam ei hinnata, töövõime

hindamist alustatakse alates 18. eluaastast (mitte 16. eluaastast). 16–17-aastased hakkavad

puudega tööealiste toetuse asemel saama puudega laste toetust, mille tulemusena tõusevad

puudetoetused märgatavalt (sõltuvalt puude raskusastmest tõus 97–170 eurot), aga kaovad 16–

17-aastastel töövõimetoetused, mis tervikuna vähendab sihtrühma sissetulekuid. Seda seetõttu,

et kehtiva süsteemi järgi on 16–17-aastastel enamasti korraga hinnatud nii töövõimet kui ka

puuet, mistõttu saavad nad korraga SKA-st puudega tööealise inimese toetust ja töötukassast

töövõimetoetust. Näiteks saab puuduva töövõimega inimene töötukassast 2024. aastal

keskmiselt 617,70 eurot, millele võib lisanduda sügava puudega tööealise toetus 100 eurot

(alates 01.06.2025), mis teeb noore toetusteks kokku 717,70 eurot kuus. Peale puudega laste

vanuse ülempiiri tõstmist saab 16–17-aastane noor vaid puudega lapse toetust, milleks on

sügava puude korral 270 eurot kuus. Kuigi toetussummad vähenevad (kui noor saab mõlemat

toetust), suunatakse kogu 16–17-aastaste töövõimetoetuselt alles jääv summa puudega laste

toimetuleku parandamiseks (peamiselt rehabilitatsiooniteenuse tagamiseks). Samuti on oluline

märkida, et puudega inimeste toetuste ja töövõimetoetuse maksmise eesmärgid on erinevad,

sest esimest makstakse puudest tulenevate lisakulude osaliseks hüvitamiseks ja teist

asendussissetuleku eesmärgil. Kuivõrd 16–17-aastased noored alles õpivad, tuleb neid ka

eesmärgi poolest toetada puudest tulenevate lisakulude osalise katmise kaudu. Peale

muudatuse jõustumist on jätkuvalt võimalik alates 18. eluaastast hinnata töövõimet ja tööealise

puude raskusastet ning saada mõlemat toetust.

Tabel 3. 16–17-aastased puudetoetuse saajad raskusastmete järgi ja prognoositavad lisakulud

aastas

Puudetoetuse raskusaste ja vanuserühm Isikute

arv

Puudetoetus

kuus alates

01.06.2025,

eurot

Kulu aastas

2026, eurot

Puudetoetus

kuus, eurot

Keskmise puudega tööealise (16–17) toetus 646 29–42 282 276 139

Raske puudega tööealise (16–17) toetus 302 50 183 000 180

Sügava puudega tööealise (16–17) toetus 80 100 98 400 270

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühmale mõju avaldumise sagedus keskmine. Puudega lapse ea

muudatusega seoses on vaja teha muudatusi SKA ja töötukassa infosüsteemides ning mõlema

asutuse protseduurides ja töökorralduses. Muudatustega ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi.

Riigivalitsemine (riigieelarve ja KOV-i kulud)

Kavandatud muudatused avaldavad mõju riigiasutustele ja riigieelarve kuludele.

3 Seejuures peab alla 18-aastasel noorel olema töölepingu sõlmimiseks Eestis vanema(te) nõusolek.

20

Töötukassa prognoosi järgi oleksid 2026. aastal töövõimetoetuse hinnangulised kulud (16–17-

aastased) osalise töövõime puhul 4 438 789 eurot aastas ja puuduva töövõime puhul

5 119 283 eurot aastas, st kulud kokku oleksid 9 558 072 eurot4 (tabel 4). 2026. aastal, enne

kavandatavat puudega lapse vanusepiiri tõstmist oleksid puudetoetuste kulud 16–17-aastastele

2026. aastal 563 676 eurot. Puudetoetuse ja töövõimetoetuse kulud kokku oleksid

10 121 748 eurot ja aastased kulud peale muudatust oleksid 2027. aastal 8 979 728 eurot,

2028. aastal 5 071 988 eurot ja 2029. aastal 2 785 502 eurot (lisatulu 2027. aastal

1 528 940 eurot; 2028. aastal 5 827 570 eurot; 2029. aastal 8 589 507 eurot).

Tabel 4. Puudega lapse vanuse tõstmine 18. eluaastani

2026 2027 2028 2029

Peale muudatust

Puudetoetus 16–17-aastastele (keskmise,

raske, sügava puudega) 563 676 1 176 912 2 158 090 2 771 327

Töövõimetoetus 16–17-aastastele 9 558 072 7 802 816 2 913 898 14 175

Kokku 10 121 748 8 979 728 5 071 988 2 785 502

Kui jääks samaks

Puudetoetus 16–17-aastastele 563 676 563 676 563 676 563 676

Töövõimetoetus 16–17-aastastele 9 558 072 9 944 991 10 335 882 10 811 333

Kokku 10 121 748 10 508 667 10 899 558 11 375 009

Lisatulu aastas, eurot 0 1 528 940 5 827 570 8 589 507

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi koostatud

Muudatusega ei kaasne eeldatavalt sihtrühmale halduskoormuse suurenemist, 16–17-aastastel

see pigem väheneb, kuna kavandatava muudatuse tulemusena ei tule neil edaspidi taotleda

tööealise puude raskusastet enne 18. eluaastat.

Riigiasutustest mõjutavad eelnõus esitatud muudatused SKA-d, töötukassat ja TEHIKut,

mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Töövõimetoetuse vanusepiiri tõstmine

18. eluaastani vähendab töötukassa töökoormust, mille mõju on küll regulaarne, kuid jääb

hinnanguliselt pigem väikeseks.5 Mõju TEHIKule on väike, kuna mõju avaldumise sagedus on

ühekordne. Kokkuvõttes võib mõju riigiasustustele hinnata pigem väikeseks.

Samuti mõjutab muudatus KOV-e, kes on siiani jälginud lastele osutatavas abis riigi loogikat,

mille järgi on alates 16. eluaastast võimalik hinnata töövõimet ja tuvastada puude raskusastet.

Soodustuste määramisel võib 16-aastast vanusepiiri olla kasutatud nii sotsiaalvaldkonna kui ka

teistes KOV-i õigusaktides, näiteks sõidusoodustuse määramisel. Seega võib muudatus tuua

KOV-idele kaasa KOV-i õigusaktide muutmise vajaduse, muu hulgas tuleb leida lahendused

üleminekuajaks, kui töövõime hindamisel rakendatakse osadele lastele kehtivat korda ja osade

puhul hakkab kehtima uus kord. KOV-id peavad tagama, et need muudatused ei põhjustaks

lünki teenuste või toetuste pakkumises. Samas on mõju KOV-idele siiski väike, kuna mõju

avaldumise sagedus on ühekordne ja muudatuseks on ette nähtud piisav üleminekuaeg.

4 Töövõimetoetuse määra indekseeritakse igal aastal (riikliku pensioni indeksiga), seega muutub toetus igal

aastal. 5 Töötukassa maksis 2023. aastal töövõimetoetust 105 279 isikule, kellest 2309 olid 16–17-aastased, mis on

2,2% kõigist toetuse saajatest.

21

Muudatusega kaasneb ka IT-arenduste kulu. Kogu eelarvet arvestades on lisanduva kulu mõju

väike (alla 1%). Täpsem eelarve prognoos on välja toodud 7. peatükis, mis käsitleb seaduse

rakendamisega seotud riigi eeldatavaid kulusid ja tulusid, sealhulgas IT-arenduste kulu.

Puudega lapse ea muutmisega seoses on vajalik muuta ka majandustegevuse registrit (MTR),

kuid tegu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul väikese muudatusega, mis

ei eelda arendust ega sellega kaasnevaid lisakulusid. MTR-i muudatus on vajalik, sest praegu

on rehabilitatsiooniteenuse puhul sihtrühmana eristatud 16-aastased, kuid seoses puudega lapse

eapiiri muutmisega tuleks see asendada 18-aastaste sihtrühmaga.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Infosüsteemide arendamisega võib tekkida väike risk –

kui arendused ei saa õigeks ajaks valmis, suureneb SKA või töötukassa töökoormus (töötajad

peavad selgitama toetuste muutumise ja väljamaksmise hilinemise põhjuseid).

PISTS-i ja TVTS-i muutmisega seotud riigieelarve kulusid ja tulusid (sh infosüsteemide

arendamisega seotud kulud) on koondina kirjeldatud 7. peatükis.

6.1.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu andmekaitsealane mõju on seotud eelnõu §-s 6 ja § 7 punktis 3 sätestatud TöMS-i ja

TVTS-i muudatustega, millega võimaldatakse töötukassal edaspidi saada SKA-lt puude

raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid. Vastavaid andmeid

töödeldakse töötukassa andmekogus, mille pidamist ja andmete kaitset puudutav reeglistik on

sätestatud majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“. Vastavalt nimetatud määruse §-le 5 on andmekogu

turvaklass K2T1S2 ja andmekogu turbeaste on keskmine (M).

Töötukassal on TöMS-is ja TVTS-is sätestatud ülesannete täitmiseks vaja saada ka SKA poolt

puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, mis on

RFK-põhised andmed. Töötukassa vajab neid näiteks töökesksel nõustamisel ja töövõime

hindamise protsessis. Kuigi need andmed tulenevad isiku terviseseisundist, ei ole tegemist

tervise infosüsteemis olevate isiku terviseandmetega (diagnoosidega), vaid RFK-le tuginedes

isiku puude raskusastme tuvastamise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise

ja osalemise piirangute määratlusega.

Eelnõu lisas olevas rakendusaktide kavandis muudetakse ka töötukassa andmekogu

põhimääruse § 7 lõike 2 punkti 3 ja § 40 lõike 6 punkti 9 ning sätestatakse, et töötukassal on

õigus saada SKAIS-ist lisaks puude raskusastmele ka puude raskusastme tuvastamisel hinnatud

tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid ning need andmed kantakse ka töötukassa

andmekogusse.

Puude raskusastme tuvastamise käigus hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete

puhul on tegemist eriliigiliste (IKÜM art 9) isikuandmete töötlemisega. Eriliigilised on kõik

terviseandmed, sealhulgas puue, diagnoos, osutatud tervishoiuteenus ja abivahendid.

Isikuandmete töötlemine riigi andmekogudes võib toimuda IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e

alusel, mille alla kuuluvad olukorrad, kus isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, samuti võib see

toimuda punkti c alusel, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik vastutava töötleja

juriidilise kohustuse täitmiseks ehk töövõime hindamiseks või töökeskseks nõustamiseks.

22

Puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed on

vajalikud kvaliteetseks töökeskseks nõustamiseks, sealhulgas siis, kui puudega inimene võtab

ennast töötukassas töötuna arvele ja vajab tööturuteenuseid. Lisaks on need andmed vajalikud

töövõime hindamise ekspertiisi tegemiseks näiteks juhul, kui isik, kellel ei ole varem töövõimet

hinnatud, kuid on määratud puue, pöördub töötukassasse töövõime hindamiseks. Sellisel juhul

on ekspertarstil võimalik taustainfona kasutada varasema puude tuvastamise ekspertiisi

andmeid.

2018. aasta kevadel rakendunud IKÜM võimaldab avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

või avaliku võimu teostamiseks andmeid töödelda. Samuti sätestab avaliku teabe seadus, et kui

andmed on olemas põhiandmetena teises riiklikus andmekogus, tuleks aluseks võtta need

andmed (ja mitte koguda neid haldusmenetluses uuesti, vt AvTS § 436 lg 2). Selline töötlemine

ei ole vastuolus ka eelviidatud registrite eesmärkidega.

Töötukassa infosüsteemid ja andmekogu on piiratud juurdepääsuga ning registriandmed on ette

nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks registri eesmärgis sätestatud ülesannete täitmisel.

Ligipääs infosüsteemidele on vaid töötukassa töötajatel, kelle tööülesannete täitmiseks on

puude andmed vajalikud. Andmetöötlus vastab erialastele juhistele ja praktikale,

andmetöötlejad on samad. Ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed, sealhulgas tagatised,

turvameetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja järgimise tõendamiseks,

võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, on

tagatud töötukassa andmekogu põhimäärusega. Andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid volitatud

töötleja, kelleks on töötukassa.

Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on riskide oht kokkuvõttes pigem väike, sest

inimeste isikustatud terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed

liiguvad SKA ja töötukassa infosüsteemide kaudu, mis on turvalised. Töötukassa

infosüsteemile ja andmekogule pääsevad ligi juurdepääsuga inimesed vaid tööülesannete

täitmiseks.

6.1.2.1. Puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed

Edaspidi on töötukassal võimalik saada puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise

ja osalemise piirangute andmeid ning nende andmete töötlemine toimub töötukassa

andmekogus.

Tegemist ei ole tervise infosüsteemis oleva diagnoosiga, vaid RFK-le tuginedes puude

raskusastme tuvastamise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja

osalemise piirangute määratlusega. Töötukassa kasutab neid andmeid, et täita TöMS-is ja

TVTS-is sätestatud ülesandeid.

6.2. SHS-i muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud SHS-i muudatustega ning puudutavad

abivahendeid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust. Samuti on selles

peatükis käsitletud STAR-i kantavate andmetega seotud muudatuste mõjusid.

6.2.1. Abivahenditeenusega seotud muudatused (eelnõu § 4 punktid 1–3)

23

Abivahenditeenusega seotud SHS-i muudatused on pigem tehnilist laadi, et tagada õigusselgus

ja ajakohasus vastavalt teenuse osutamisel ilmnenud praktilistele vajadustele.

6.2.1.1. Mõju sihtrühm – abivahendit riigipoolse soodustusega vajavad inimesed

Muudatuste sihtrühmaks on kõik inimesed, kes vajavad abivahendit riigipoolse soodustusega.

Kokku sai 2023. aastal SKA kaudu finantseeritavaid abivahendeid 63 984 inimest, mis kogu

rahvastikust moodustab väikse osa (4,7%).

Sotsiaalne mõju

Abivahendit riigipoolse soodustusega vajavate inimeste jaoks muudatustega seonduvat olulist

mõju ei ole. Muudatuste mõju ulatus on väike, kuna sihtrühmaga seonduvaid erilisi muutusi ei

toimu ning vajadus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub. Mõju

avaldumise sagedus on väike, muudatused ainult täpsustavad kehtivat regulatsiooni. Mõjutatud

sihtrühma suurus on võrreldes kogu elanikkonnaga väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei

tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale väheoluline.

6.2.1.2. Mõju sihtrühm – abivahendite müüjad

Muudatuste sihtrühmaks on SKA lepingupartneritest abivahendeid müüvad ettevõtted, keda oli

2023. aasta seisuga 170. Kõigist Eesti statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest (2023. aasta

seisuga 153 883) moodustavad need 0,1%.

Sotsiaalne mõju

Teenusesaajate jaoks muudatustega seonduvat olulist mõju ei ole. Muudatuste mõju ulatus on

väike, kuna sihtrühmaga seonduvaid erilisi muutusi ei toimu ning vajadus muudatustega

kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub, mõju avaldumise sagedus on väike,

muudatused ainult täpsustavad kehtivat regulatsiooni. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatustega seotud mõju sihtrühmale

väheoluline.

6.2.1.3. Mõju sihtrühm – SKA

Riigivalitsemine

Kõigist riigiasutustest puudutavad muudatused vaid SKA-d, mistõttu võib sihtrühma suurust

hinnata väikseks. Muudatustega seonduvat olulist mõju ei ole, kuna muudatused on pigem

tehnilist laadi ja õigusselgust loovad. Need ei mõjuta SKA töökorraldust ja tööprotsesse ega

too kaasa täiendavaid kulusid. Muudatuste mõju ulatus on väike, kuna sihtrühmaga seonduvaid

erilisi muutusi ei toimu ning vajadus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele

puudub, mõju avaldumise sagedus on väike, muudatused ainult täpsustavad kehtivat

regulatsiooni. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttes on muudatuste riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline.

6.2.4. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus

6.2.4.1. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

24

Praegu on õigus taotleda puudega laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise

kohustuse ülevõtmist kuni 16-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2 tähenduses. Edaspidi

on seda õigus taotleda kuni 18-aastasel isikul, välja arvatud juhul, kui alla 18-aastasele isikule

on juba väljastatud töövõime hindamise otsus või määratud tööealise puude raskusaste, mille

põhjal käsitatakse teda endiselt tööealisena.

Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse ka õigust majutuskulude hüvitamisele. Kui kehtiva

seaduse järgi hüvitati teenuse saamise ajal majutuskulud õigustatud isikule ning vajaduse

korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale, siis muudatuse tulemusel hüvitatakse vajaduse

korral teenuse saamise ajal majutuskulud alla 18-aastase õigustatud isiku saatjale.

Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muudatusest PISTS-is ja TVTS-is. Muudatuse

tulemusel käsitatakse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamisel puudega lapsi kuni 18-

aastaste isikutena nii, nagu seda tehakse edaspidi PISTS-is ja TVTS-is.

6.2.4.1.1. Mõju sihtrühm – puudega 16–17-aastased lapsed ja nende vanemad

Muudatusest on mõjutatud kõik puudega 16–17-aastased lapsed. 2023. aastal oli Eestis SKA

andmetel 120 066 puudega inimest, neist 16–17-aastaseid 1028. 2023. aastal sai SKA andmetel

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 633 ja töötukassa andmetel tööalase rehabilitatsiooni teenust

106 16–17-aastast inimest6. See moodustab 72% kõigist 16–17-aastastest puudega lastest.

Sotsiaalne mõju

Kuna TVTS-i muudatuse kohaselt ei ole 16–17-aastastel enam õigust töövõime hindamisele ja

töövõimetoetusele ega seetõttu ka tööealasele rehabilitatsioonile, võib eeldada, et suur osa neist

lastest liigub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama. Puudega laste ja nende vanemate jaoks

on eeldatavasti tegemist positiivse muudatusega, kuna varem on erivajadusega laste vanemad

välja toonud, et muus kontekstis lastena käsitatavate alaealiste liikumine 16-aastaseks saades

töövõime hindamise süsteemi on ebaselge. Valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil

ei ole seost tööturuga.

Samuti võib eeldada, et puudega lastele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamist

jätkab muudatuse tulemusena osa nendest lastest, kes ei liigu olemasolevas süsteemis 16-

aastaseks saades tööalase rehabilitatsiooni teenust saama, ja osa nendest lastest, kes liigub 16-

aastastele ja vanematele või psüühikahäirega tööealistele inimestele mõeldud sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust saama.

Puude raskusastmega laste ja tööealisusena käsitatava vanuse muutmise eesmärk on tagada

laste võrdne kohtlemine erinevate seaduste tähenduses, mis omakorda lihtsustab lapse vanema

jaoks abi saamist, sest edaspidi ei ole vaja meeles pidada erisusi erinevatest süsteemidest abi

saamisel, sest puude raskusastet on võimalik tuvastada lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni ja

töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast.

Ebasoovitavate mõjude risk võib tekkida neil rehabilitatsiooniteenuse saajatel, kes saavad 16-

aastaseks ja taotlevad teenust muudatuste jõustumise aja lähedal. Teenusevajajatel võib tekkida

ootus kindla sihtrühma all teenuse saamiseks. Puudega laste vanuse ülempiir ning töövõime

hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanus muutub alates 2027. aasta

6 Vanus aasta lõpu seisuga.

25

1. veebruarist. Kui alla 18-aastasele isikule on juba selleks ajaks väljastatud töövõime

hindamise otsus või määratud tööealise puude raskusaste, käsitatakse teda endiselt tööealisena

ning ta liigub saama töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenust või saab SKA tööealisele

inimesele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Enne 31.01.2027 (k.a) väljastatud

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsused kehtivad oma kehtivusperioodi lõpuni, näiteks kui

16-aastasele on 20.01.2027 väljastatud psüühikahäirega tööealise sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse otsus, saab ta vastavas limiidis teenust otsuse kehtivuse lõppemiseni ega liigu laste

sihtrühma. Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlus on esitatud enne 01.02.2027,

menetletakse see lõpuni praegustel tingimustel ehk tööealine on alates 16. eluaastast. Näiteks

16-aastane psüühikahäirega inimene, kellele on tehtud töövõime hindamine 15.01.2027, esitab

20.01.2027 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse. Talle väljastatakse 05.02.2027

psüühikahäirega tööealise sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühma limiitidega sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse suunamise otsus. Sama kehtib ka puudega 16-aastaste ja vanemate

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma puhul. Pikem rakendumise aeg annab võimaluse

teavitada muudatusest mõjutatud puudega laste peresid ette ning annab võimaluse peredel

muudatustega kohaneda ja neid arvesse võtta.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on

regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki puudega lapsi arvestades suur. Muudatustega

võib kaasneda ebasoovitav mõju, mis on maandatav pikema rakendumise ajaga. Kokkuvõttes

on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline.

6.2.4.1.2. Mõju sihtrühm – töötukassa ja SKA

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest töötukassat ja SKA-d .

Riigivalitsemine

Muudatus võib mõjutada pisut SKA ja töötukassa töökoormust ja -protsesse, kuna edaspidi

liiguvad 16–17-aastased teenust saama SKA-sse. Mõlema asutuse töökoormus võib eelkõige

muudatuse jõustumise tähtaja läheduses kasvada, kuna sihtrühma tuleb muudatusest teavitada

ja teenuse taotlemise protsessis erisusi arvesse võtta. Muudatus mõjutab SKA erihoolekande-

ja rehabilitatsioonitalituse töötajaid, kes edaspidi menetlevad ka nende 16–17-aastaste

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlusi, kes praegu kehtiva süsteemi järgi taotlevad

tööalase rehabilitatsiooni teenust töötukassa kaudu (kehtiva süsteemi järgi liiguvad osad 16–

17-aastased inimesed töötukassasse tööalase rehabilitatsiooni teenust taotlema).

Erihoolekande- ja rehabilitatsioonitalitusest on puudega laste rehabilitatsiooniteenusega

otseselt seotud kaks ametnikku, kes menetlevad teenuse saamise taotlusi ja väljastavad

suunamisotsuseid, ja kuus spetsialisti, kes tegelevad rehabilitatsiooniandmestike ja arvete

kontrolliga. Kuna 16–17-aastaste laste puhul toimub teenust saama suunamise hindamine

edaspidi samamoodi, nagu see on siiani toimunud alla 16-aastaste puhul, siis töökorraldus ega

-protsessid ei muutu, aga koormus kasvab. Talituse teised töötajad on mõjutatud ka seeläbi, et

muudatus vajab sihtrühma selget ja lihtsat teavitamist ning vahetult pärast muudatuse tegemist

võib muudatusega seotud pöördumiste hulk sageneda.

Täiendav eelarvevajadus on SKA ja Sotsiaalministeeriumi arvestuste põhjal 2027. aastal

hinnanguliselt 1,1 ning 2028. aastal 1,25 ja 2029. aastal 1,3 miljonit eurot. Arvestatud on, et

osad 16–17-aastased inimesed, kellel on ülemineku hetkeks töövõime hinnatud või tööealise

26

puude raskusaste tuvastatud, jätkavad töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamist

ning osad SKA tööealistele psüühikahäirega inimestele ja 16-aastastele ja vanematele puudega

inimestele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamist. Osad teenusesaajad liiguvad

2027. aastal laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama või jätkavad selle saamist. Arvesse

on võetud ka iga-aastast 16–17-aastaste rehabilitatsiooniteenuse saajate arvu kasvu.

Samuti kaasnevad SKA-le ja töötukassale muudatustega seotud infosüsteemide arendamise

kulud.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on regulaarne.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda riigieelarve kui terviku

kulude kasvu mõttes väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega

seotud mõju sihtrühmale väheoluline.

6.2.4.1.3. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutati 2023. aastal 146 asukohas7 ja tööalase

rehabilitatsiooni teenust 104 asukohas8.

Mõju majandusele

Tööalase rehabilitatsiooni teenust ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust võivad Eestis osutada

samad teenuseosutajad. Kuna edaspidi hindab 16–17-aastaste teenusevajadust SKA, võib

osade teenusesaajate jaoks teenuse eest tasutav hind väheneda, mis on ühtlasi ka

ebasoovitavaks mõjuks teenuseosutajatele. 2023. aastal pakuti sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenust 1,6–3,1 korda odavama hinnaga kui tööalase rehabilitatsiooni teenust.9

Muudatus võib mõjutada ka nende teenuseosutajate töö sisu, kes varem osutasid teenust 16–

17-aastastele eelkõige töötamise toetamise aspektist lähtuvalt ja peavad seda tegema edaspidi

east lähtuvalt.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna teenuseosutajate töö sisus võib tulla muudatusi,

kuid eeldatavasti ei ole need suured, kuna teenuseosutajad osutavad teenuseid eri

sihtrühmadele ja saavad oma tegevusi kohandada. Mõju avaldumise sagedus on keskmine,

kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus

on kõiki tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ettevõtteid (2023. aastal 260410) arvestades

keskmine, kuna osa teenuseosutajatest osutab teenuseid mõlemas süsteemis. Muudatusega võib

kaasneda teenuseosutajatele keskmine ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse

majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

6.2.4.2. Rehabilitatsioonimeeskonnad

7 Sotsiaalkindlustusamet, 2024. 8 Eesti Töötukassa, 2024. 9 Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, 2023. 10 Statistikaamet, 2024. ER021: statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER021 (10.09.2024).

27

Muudatuse kohaselt ei tohi rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist edaspidi olla isik, kelle

karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku

elu, tervise ja vara. Karistatuse hindamise kohustus on SKA järelevalveosakonnal tegevusloa

andmise protsessis ja rehabilitatsiooniteenust pakkuval asutusel, kes meeskonda spetsialiste

värbab.

6.2.4.2.1. Mõju sihtrühm – rehabilitatsiooniteenuse saajad ja nende lähedased

Muudatus mõjutab kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajaid ja nende lähedasi.

2023. aasta jooksul osutati teenuseid 4769 16-aastasele ja vanemale inimesele.11 2023. aasta

keskmisest rahvastikust moodustavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajad alla 1%.12 Kui

rehabilitatsioonimeeskond töötab lastega, rakenduvad LasteKS-is sätestatud lapsega töötavale

isikule kehtivad piirangud (LasteKS § 20).

Sotsiaalne mõju

Muudatus mõjutab kõiki töö- ja vanaduspensioniealisi rehabilitatsiooniteenuse saajaid ja nende

lähedasi. Edaspidi ei tohi rehabilitatsioonimeeskonnas töötada inimene, kes võib olla ohtlik

teenusesaaja elule või tervisele. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine toimub tihti üks ühele

keskkonnas, mistõttu on teenusesaaja ohutuse hindamine eriti vajalik. Meeskonnas ei tohi

töötada inimene, keda on karistatud eelkõige raske isikuvastase süüteo (tapmine, mõrv, raske

tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, piinamine, vägistamine jms) või

varavastase süüteo (vargus, röövimine, kelmus, omastamine jms) eest. Samas ei piirata

sotsiaalteenuse osutamist isikul, keda on karistatud näiteks intellektuaalse omandi vastase

kuriteo, õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise või

raamatupidamiskohustuse rikkumise eest. Sellegipoolest peab teenuseosutaja hindama, et ohtu

teenusesaaja elule või tervisele ei ole.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna teenusesaajate tegevuses olulisi muutusi ei toimu, samas

võib mõju ulatust hinnata suureks, kui arvestada potentsiaalse ohu välistamise aspekti. Mõju

esinemise sagedus on keskmine, kuivõrd rehabilitatsiooniteenuse saamine võib olla regulaarne.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusel puudub ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on

muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale tervise ja ohutuse seisukohast oluline.

6.2.4.2.2. Mõju sihtrühm – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad ja

rehabilitatsioonimeeskond

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutati 2023. aastal 146 asukohas13 ligi 2500 spetsialisti

poolt14, arvestades, et osa spetsialistidest võib olla selle arvu sees topelt, st töötada korraga

mitmes asutuses.

Mõju majandusele

Muudatus mõjutab rehabilitatsiooniteenuse spetsialistide värbamise protsessi. Teenuseosutaja

peab tegema värvatavale spetsialistile taustakontrolli. Kui selgub, et töötajat on karistatud,

tuleb hinnata karistatuse ulatust ja sellega seotud võimalikku ohtu teenusesaaja elule või

11 Sotsiaalkindlustusamet, 2024. 12 Statistikaamet, 2024. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 13 Sotsiaalkindlustusamet, 2024. 14 Sotsiaalkindlustusameti andmed 26.08.2024 seisuga registreeritud töötajate arvu kohta.

28

tervisele. Kui SKA järelevalvetalitus tegevusloa väljaandmisel näeb, et inimesel on kehtiv

karistus, võtab SKA enne tegevusloa väljaandmist teenuseosutajaga täiendavalt ühendust ning

selgitab välja, kas teenuseosutaja on sellest teadlik ja on hinnanud, et karistatus ei välista

rehabilitatsioonimeeskonnas töötamist.

Muudatus võib mõjutada ka olemasolevaid rehabilitatsioonimeeskondi, kui teenuseosutaja

hindab, et inimene kannab karistust, mis võib seada ohtu teenusesaaja elu või tervise. Inimesed,

kes kannavad karistust, mis välistab töötamise meeskonnas, võivad kaotada töö ja sattuda

majanduslikult raskesse olukorda, kuid selle kaalub üles rehabilitatsiooniteenuse saajate

turvalisus.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna teenuseosutajale kaasneb tasutakontrolli ja

hindamise kohustus. Mõju esinemise sagedus on suur, kuivõrd rehabilitatsiooniteenuste

osutamine võib olla igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeettevõtteid (2023. aastal 260415) ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna

spetsialiste arvestades keskmine. Muudatusel võib olla ebasoovitav mõju neile

teenuseosutajatele, kes peavad oma koosseisust välja arvama inimese, kes ei sobi sinna

karistatuse tõttu ja kelle asemele on vaja leida uus töötaja. Muudatus suurendab mõningal

määral teenuseosutajate halduskoormust SKA-le hinnangu vormistamisel ja töötajatele

taustakontrolli tegemisel, samuti avaldab mõju inimesele, kes koosseisust välja arvatakse.

Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

6.2.4.2.3. Mõju sihtrühm – SKA

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest SKA-d.

Riigivalitsemine

SKA järelevalvetalitus kontrollib edaspidi tegevusloa väljastamisel täisealistega töötavate

rehabilitatsioonimeeskonna liikmete karistatust. Seejuures on teenuseosutaja hinnata, kas

konkreetne karistus välistab töötamise rehabilitatsioonimeeskonnas. Kui SKA

järelevalvetalitus tegevusloa väljaandmisel näeb, et inimesel on kehtiv karistus, võtab SKA

enne tegevusloa väljaandmist teenuseosutajaga täiendavalt ühendust ja selgitab välja, kas

teenuseosutaja on sellest teadlik ja on hinnanud, et karistatus ei välista

rehabilitatsioonimeeskonnas töötamist. Hinnangu tulemusena võib inimene osutuda töökohale

sobimatuks.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna SKA saab täiendava kohustuse karistatust

tegevusloa väljastamisel kontrollida, kuid eeldatavasti ei kaasne sellega kohanemisraskusi,

kuna SKA kontrollib seda ka praegu teiste sotsiaalteenuste puhul. Mõju esinemise sagedus on

suur, kuivõrd SKA puutub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tegevuslubade taotlemisega

kokku iga päev. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusel võib olla ebasoovitav mõju

SKA mõningase töökoormuse kasvu näol. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega

seotud mõju sihtrühmale oluline.

6.2.5. Erihoolekandeteenuse järjekord

15 Statistikaamet, 2024. ER021: statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER021 (27.09.2024).

29

Muudatusega ei ole SKA-l enam võimalik erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt

16-aastast teenust saama õigustatud isikut, kuna seoses puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt

18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses. Nii kehtiva seaduse kohaselt kui

ka peale muudatuse tegemist jääb osade erihoolekandeteenuste saamise tingimuseks puuduva

töövõime olemasolu. Kuna muudatuse kohaselt hakatakse töövõimet hindama alates 18.

eluaastast, ei ole ka SKA-l võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene õige teenuse

järjekorda panna.

Erihoolekandeteenust on võimalik nii kehtiva õiguse kohaselt kui ka tulevikus saada alates 18.

eluaastast.

6.2.5.1. Mõjutatud sihtrühm – erihoolekandeteenuse vajajad

SKA andmetel on erihoolekandeteenuste ja teenuste järjekorras olijate puhul levinuimad RHK

10-le tuginevad diagnoosigrupid F20–F29 (psüühikahaigus (skisofreenia, skisotüüpsed ja

luululised häired)), F70–F79 intellektipuue (vaimne alaareng) ja F80–F89 (psüühilise arengu

spetsiifilised häired (sh pervasiivsed arenguhäired, mille alla kuuluvad ka

autismispektrihäirega isikud (F84,0 ja F84,1)). 2023. aastal oli Tervisekassa raviarvete

andmetel 937 põhi- või kaasuva diagnoosiga (F20–F29, F70–F79 ja F84) inimest, kes võiks

olla potentsiaalne erihoolekandeteenuse sihtrühm. Erihoolekandeteenuse järjekorras oli SKA

andmetel 75 16–17-aastast last, mis moodustab 8% kõigist potentsiaalsetest teenusevajajatest.

Sotsiaalne mõju

Teenusesaaja jaoks ei muutu teenuse saamise aeg. Ka praegu, kui teenuse järjekorda saab last

panna 16-aastaselt, ei taga see varasemat või kiiremat teenuse saamist. Lisaks on varajane

järjekorda panek tekitanud olukorra, kus inimese teenusevajadus enne teenuse saamist muutub

ning ta on vale teenuse järjekorras. Edaspidi on võimalik selliseid olukordi vältida.

Tagamaks, et lapsel, kes teenust vajab, oleks järjekorda paneku ea muudatuse tulemusel

18. eluaastaks erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsus tehtud, võtab töötukassa töövõime

hindamise taotlusi vastu kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Töötukassa keskmine

menetlusaeg on 14 päeva ja erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse maksimaalselt

40 päeva jooksul. See aitab maandada riski, et teenusesaaja ei jõua 18. eluaastaks teenust

saama.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises

võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju

avaldumise sagedus on väike, kuna erihoolekandeteenuse taotlemine on harv. Mõjutatud

sihtrühma suurus on kõiki potentsiaalseid 16–17-aastaseid erihoolekandeteenuse vajajaid

arvestades keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks on võetud kasutusele

maandamismeetmed. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline.

6.2.5.2. Mõjutatud sihtrühm – SKA

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest SKA-d.

Riigivalitsemine

Muudatus võib mõjutada SKA töökorraldust ja tööprotsesse järjekordade haldamisel.

30

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna erihoolekandeteenuse järjekorra haldamine on regulaarne tegevus.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on

muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline.

6.2.6. STAR-i kantavad andmed

Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on

tulevikus vaja STAR-is töödelda ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise

piirangute andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või puude

raskusastme määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Muudatusega täiendatakse

STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud

tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega.

Muudatuse tulemusena kantakse STAR-i ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed, et võtta nimetatud teenuste vajaduse

hindamisel kasutusele ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument.

Abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumenti on võimalik vabatahtlikult kasutada ka kõigil

KOV-idel KOV-i teenuste vajaduse hindamiseks.

6.2.6.1. Mõju sihtrühm – teenusevajajad/teenusesaajad

Muudatus mõjutab tulevikus kõiki KOV-i teenuste vajajaid, kelle abivajadust uue instrumendi

abil hinnatakse. Kuna instrumendi kasutuselevõtt on vabatahtlik, on mõjutatud sihtrühma

suurust keeruline hinnata. 2023. aasta jooksul registreerisid KOV-id täisealiste kohta STAR-is

ligi 46 500 sellisel teemal pöördumist, mille aluseks võis olla abi- ja toetusvajaduse

hindamine.16 Üks ja sama inimene võis pöörduda mitmel erineval teemal ja on sel juhul arvu

sees mitu korda. 2020. aasta elanike tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu17 kohaselt

vajab 6% 16-aastastest ja vanematest elanikest oma terviseprobleemist, haigusest või

tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid. 2024. aasta 1. jaanuari sama vanuserühma

rahvaarvu arvestades vajab täiendavaid teenuseid ligi 68 300 inimest.18 Kuigi kõik need

inimesed ei pruugi vajada KOV-i teenuseid ega pöörduda oma abivajadusega KOV-i, võib

STAR-i täisealiste pöördumiste arvu arvestades mõjutatud sihtrühm olla hinnanguliselt

keskmise suurusega.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajajaid muudatus ei mõjuta, kuna

ka praegu kasutatakse nende teenuste vajaduse hindamisel sama instrumenti, kuid Exceli

vormis.

Sotsiaalne mõju

16 Arvestusega, et toodud on ka teema „muu probleem“ all STAR-is registreeritud pöördumised, millest kõik ei

pruugi olla seotud täisealise abi- ja toetusvajaduse hindamisega. 17 Vainu, Vaike. (2020). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Turu-uuringute AS /

Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. Kättesaadav: https://sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf

(27.09.2024). 18 Statistikaamet, 2024. Sotsiaalministeeriumi arvutused.

31

KOV-i teenuse saaja vaatest paraneb teenusevajaduse hindamise kvaliteet, mis mõjutab

inimeste jõudmist õiget teenust saama ja selle kiirust. Ühise hindamisinstrumendi

kasutuselevõtuga muutuvad hindamise alused sarnasemaks. Kuna muudatusega täiendatakse

STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud

tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega, on võimalik need andmed tulevikus saada

STAR-ist ja inimese jaoks väheneb halduskoormus andmete taasesitamisel, kui inimene vajab

näiteks nii riigi kui KOV-i teenuseid.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused,

kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine,

kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine võib toimuda regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus

on keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne

mõju sihtrühmale oluline.

6.2.6.2. Mõju sihtrühm – SKA

Muudatuse sihtrühmaks on SKA nii töökorralduslikus kui eelarve kulude mõttes. Kõigist

riigiasutustest puudutab muudatus vaid SKA-d, mistõttu võib sihtrühma suurust hinnata

väikseks.

Riigivalitsemine

Muudatuse tulemusel ei pea SKA töötajad enam Excelis ebamugavas vormingus sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust vajava inimese hindamist täitma, vaid saavad

teha seda registris, kasutades samast allikast ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja

osalemise piirangute andmeid. See muudab SKA sisemist tööprotsessi ja teeb töö

efektiivsemaks.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused,

kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on suur, kuna

abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega

seotud mõju sihtrühmale oluline.

Riigivalitsemine

Arendusportfelli järgi on abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi STAR-i arenduse rahaline

maksumus ca 600 000 eurot, mis kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT

„Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“).

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning

puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise

sagedus on suur, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud

sihtrühma suurus on väike võrreldes kogu riigieelarvet. Ebasoovitavate mõjude riski ei

tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale

väheoluline.

6.2.6.4. Mõju sihtrühm – KOV-id

32

Muudatus puudutab kõiki Eesti KOV-e (79).

Riigivalitsemine

Muudatus võimaldab inimese teenusevajadust hinnata eeldatavalt kiiremini ja efektiivsemalt

ning teiste KOV-idega ühetaolisemalt. Samuti mõjutab hindamisvahendi kasutuselevõtt

hindamise kvaliteeti, kuna KOV-id on varem väljendanud soovi saada juba läbitestitud

instrument. Hindamisvahendi arendusele eelnes analüüs, mille käigus testiti selle sobivust nii

teenusevajaja kui ka hindamisvahendi kasutaja (valdavalt sotsiaaltöötajad) vaatest.19 Praegu on

KOV-idel kasutuses erinevad hindamisvahendid, millel valdavalt tehniline lahendus puudub

(v.a Tallinn). Hindamisvahendi arendamine STAR-is võimaldab KOV-i sotsiaaltöötajal

abivajava isiku pöördumise või abivajavast isikust info saamise korral teha STAR-i

keskkonnas täisealise inimese esmase abivajaduse hindamise. STAR-i keskkond võimaldab

juba praegu sotsiaaltööspetsialistidel klienditööd korraldada ja dokumenteerida, sealhulgas

registreerida abivajavate isikute pöördumisi, koostada juhtumiplaani, määrata isikutele

sotsiaalteenuseid ja -toetusi. Edaspidi saavad kõik KOV-id kasutada abivajaduse hindamiseks

ühtset eluvaldkondadel põhinevat ja struktureeritud andmeväljadega hindamisinstrumenti,

mida on võimalik täita digitaalselt. Hindamise käigus kogutud ja STAR-is dokumenteeritud

andmed on seotud RFK koodide ja määrajatega, mis annab võimaluse edastada KOV-i kogutud

hindamisandmeid ühtse klassifikatsiooni alusel teistele inimest abistavatele osapooltele,

näiteks tööhõive- ja tervishoiuvaldkonnas. Inimese abivajaduse väljaselgitamiseks saab KOV-

i spetsialist omakorda pärida STAR-i kaudu riiklikes infosüsteemides inimese kohta

olemasolevaid abivajadusega seotud andmeid (nt puude tuvastamine, töövõime hindamine,

abivahendi kasutamine jm), mis vähendab samasisuliste andmete korduvat küsimist inimese

käest. Hindamisandmeid saab STAR-i sisestada spetsialistile ja inimesele sobivas järjekorras,

arvestades hindamisvestluse tegelikku kulgemist.

Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused

STAR-i uue platvormi kasutamisel, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna

STAR-i kasutatakse erinevateks toiminguteks ka praegu. Mõju avaldumise sagedus on suur,

kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühm on suur.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega

seotud mõju sihtrühmale oluline.

6.2.7. Viibimiskoha andmed ja andmete töötlemise eesmärk

6.2.7.1 Mõju sihtrühm – riigiasutused

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA-d.

Riigivalitsemine

Muudatus aitab kaasa Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tõenduspõhise poliitika kujundamisele, sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas

19 Purge P., Kurmiste A., Paat-Ahi G., Tsuiman K., Nuiamäe M. Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs

ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine. Tallinn: Poliitikauuringute

Keskus Praxis; 2023 Kättesaadav: https://www.praxis.ee/tood/abi-ja-toetusvajaduse-hindamisinstrumendi-

analuus-hoolduskoormuse-hindamise-metoodika-ja-hindamisvahendi-valjatootamine/ (26.03.2024).

33

eelarve ja mõõdikute planeerimisele, seadusemuudatuste ja alusanalüüside tegemise

võimalusele ning andmete aegridade hoidmisele.

Muudatusel puudub mõju Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA töökoormusele, kuna STAR-i kantud andmete

edastamine, andmete alusel analüüside tegemine ja statistika koondamine toimub ka praegu.

Viibimiskoha andmete kasutamine sõltub poliitikakujundamise vajadustest.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda sihiteadlikku kohanemist, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna andmeid vajatakse regulaarselt, mõjutatud sihtrühma

suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on sihtrühma jaoks

väheolulise muudatusega.

6.2.8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu andmekaitsealane mõju on seotud eelnõu § 4 punktides 14–16 sätestatud SHS-i

muudatustega, millega täiendatakse STAR-is töödeldavate isiku koha käivate andmete loetelu

terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega ja

erihoolekandeteenuse puhul isiku psüühikahäire diagnoosiga, ning täiendatakse SKA poolt

STAR-i kantavate andmete loetelu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse

vajaduse hindamise andmetega. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil õigus töödelda poliitikakujundamise eesmärgil STAR-i

kantud isiku viibimiskoha andmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2020. a määrusele nr 15 „Infosüsteemide

turvameetmete süsteem“ on STAR-ile ISKE rakendamisjuhistest kohalduv turvaklass K2T2S2

ja registri turbeaste on keskmine (M). STAR-i põhimääruses, mis on kehtestatud

sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrusega nr 72, on sätestatud registri pidamist ja

andmete kaitset puudutav reeglistik.

6.2.8.1. Terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute ning sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed

Abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on tulevikus vaja

STAR-is töödelda ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute

andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise või puude raskusastme

määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest.

Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid RFK-le

tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe

läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. RFK alusel saab

dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot. RFK

käsitleb inimese igapäevast toimetulekut ja olukorda kui tervikut, võttes arvesse tema

terviseseisundit, organismi funktsioone ja struktuure, inimese tegutsemis- ja osalusvõimet, teda

ümbritsevat keskkonda ja personaalseid tegureid.

Lisaks on SKA-l inimese toetusvajaduse hindamisel erihoolekandeteenuse vajaduse

tuvastamiseks vajalik töödelda ka isiku psüühikahäire diagnoosi andmeid, mis kantakse

edaspidi STAR-i. Lähtuvalt SHS § 70 lõikest 2 hindab SKA isiku erihoolekandeteenuse

vajadust erinevate kriteeriumide alusel, millest üks on ka isiku terviseseisund. Kehtiva SHS §

34

70 lõike 11 kohaselt võib isik erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel anda nõusoleku

erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate

psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks. Eespool nimetatud andmetele ligipääs on

tagatud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel SKA erihoolekandetalituse teenuste

konsultandile, kes kontrollib, kas isikul on õigus saada erihoolekandeteenust, ja hindab isiku

abi- ja toetusvajadust, et tuvastada erihoolekandeteenuse vajadus.

Avalikul võimul on põhiseaduse § 28 lõike 2 järgi kohustus abivajajat aidata. Seda

põhikohustust konkretiseerib SHS § 15 lõige 1, mille kohaselt peab KOV-i üksus välja

selgitama abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning

korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes tegevustes. Ka sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenust (SHS § 62 lg 1) ja erihoolekandeteenust (SHS § 70 lg 2) saama

suunamisel on eelduseks isiku abivajaduse hindamine.

2018. aasta kevadest rakendunud IKÜM võimaldab avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks

või avaliku võimu teostamiseks andmeid töödelda. Samuti sätestab avaliku teabe seadus, et kui

andmed on olemas põhiandmetena teises riiklikus andmekogus, tuleks aluseks võtta need

andmed (ja mitte koguda neid haldusmenetluses uuesti, vt AvTS § 436 lg 2). Selline töötlemine

ei ole vastuolus ka eelviidatud registrite eesmärkidega.

SHS § 1421 lõikes 1 sätestatakse STAR-is töödeldavate andmete loetelu, mille punkti 2

täpsustatakse täiendusega, mis puudutab isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise eelduseks oleva

isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete töötlemist.

Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid RFK-le

tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe

läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. Eespool

nimetatud andmete puhul on tegemist eriliigiliste (IKÜM art 9) isikuandmete töötlemisega.

Eriliigilised on kõik terviseandmed, sealhulgas puue, diagnoos, osutatud tervishoiuteenus,

abivahendid. Isikuandmete töötlemine riigi andmekogudes võib toimuda IKÜM artikli 6 lõike

1 punkti e alusel, mille alla kuuluvad olukorrad, kus isikuandmete töötlemine on vajalik

avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks,

samuti võib see toimuda punkti c alusel, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik

vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks ehk abi- ja toetusvajaduse hindamiseks ning

isiku abivajaduse tuvastamiseks.

Eespool nimetud andmestik on vajalik isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi

kasutuselevõtuks, milleks luuakase STAR-is elektroonne ja turvaline hindamiskeskkond. Sama

kehtib ka STAR-is isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SHS § 62 lg 1) ja

erihoolekandeteenuse (SHS § 70 lg 2) vajaduse hindamisele, mille puhul on plaanis samuti

kasutusele võtta ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument.

SHS § 1421 ja STAR-i põhimääruse § 13 sätestavad, milliseid andmeid STAR-is töödeldakse

ja milliste andmekogude andmeid STAR andmeallikana kasutab. Nimetatud paragrahvidest

nähtub, et STAR kasutab andmeallikana juba praegu samade andmekogude (töötukassa

andmekogu ja SKAIS) osasid andmeid, mida hakatakse kasutama ka täisealise isiku

abivajaduse hindamiseks. Kehtiv SHS § 15 sätestab KOV-ile abi saamiseks pöördunud isiku

abivajaduse hindamise kohustuse koos sellest tuleneva abi osutamise korraldamisega.

Muudatus toetab STAR-is elektroonse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi

kasutuselevõttu, milleks on vajalik luua tulevikus STAR-is alus isiku terviseseisundiga seotud

35

tegutsemise ja osalemise piirangute andmete töötlemiseks seoses isiku abi- ja toetusvajaduse

hindamisega.

Täisealise isiku abivajaduse hindamisega seotud sätted võimaldavad andmevahetust

kokkulepitud kriteeriumitele vastava sihtrühma põhiselt, mis on vajalik abivajajale konkreetses

olukorras talle vajaliku abi pakkumiseks. Seega ei muutu olemasolev protsess oma andmete

töötlemise ulatuse poolest märgatavalt, vaid sellega parandatakse inimese võimalust abi saada.

Lisaks luuakse § 144 lõike 6 punktiga 7 tulevikus seaduslik alus STAR-is ka isiku sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ühtse abi- ja

toetusvajaduse hindamise instrumendiga.

STAR on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks

kasutamiseks registri eesmärgis sätestatud ülesannete täitmisel. Ligipääsu registrile annab

asutuse STAR-i administraator ning STAR-i töökeskkonnas on võimalik ennast autentida ja

autoriseerida ainult ID-kaardiga. Andmetöötlus vastab erialastele juhistele ja praktikale,

andmetöötlejad on samad. Ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed, sealhulgas tagatised,

turvameetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja järgimise tõendamiseks,

võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, on

tagatud STAR-i põhimäärusega.

Andmete töötlejaks puudega täisealise isiku abivajaduse hindamisel on KOV. KOV-i

ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS § 55) ja ametnik ei tohi ei teenistussuhte

ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud

teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teavet. Isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmete puhul on andmete töötlejaks SKA, kelle

töötajatele kohalduvad samuti eespool kirjeldatud nõuded.

Seega rakendatakse ka IKÜM artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi

andmekaitsepõhimõtete rakendamine) – vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul kas

avaram või piiratum ning töötlustoimingud kontrollitud. Eespool nimetud eesmärgi täitmisega

seonduvalt on käesoleva seaduse eelnõu seletuskirja juurde lisatud rakendusakti kavand 2,

millega täpsustatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisega seotud andmepäringuid ja isiku kohta

STAR-i kantavate andmete loetelu.

Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on riskide oht kokkuvõttes pigem väike, sest

inimeste isikustatud terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed

liiguvad STAR-i keskkonna kaudu ja KOV-i volitatud töötlejale tekib abi- ja toetusvajaduse

hindamiseks turvaline keskkond, nagu ka isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja

erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks SKA ametnikele. Registri andmekoosseis ja

andmevahetus teiste andmekogudega hakkab toimuma läbi turvalise andmevahetuse. Isiku abi-

ja toetusvajaduse hindamine hakkab toimuma volitatud töötleja poolt algatatud menetluse

raames, millega seonduvalt toimub hinnatavat isikut puudutav andmevahetus.

6.2.8.2. Viibimiskoha andmed ja andmete töötlemise eesmärk

Muudatuse kohaselt on Sotsiaalministeeriumil ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil õigus töödelda STAR-i kantud viibimiskoha andmeid, ilma

et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on isiku viibimiskoha KOV-i ja

teenust osutava asutuse andmed.

36

Sotsiaalministeerium lähtub oma tegevuses Sotsiaalministeeriumi põhimäärusest, mille § 17

lõike 2 punkti 6 kohaselt on analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne

ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika

mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga. Osakonnal on

õigus saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi

valitsemisala asutustelt.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lähtub oma tegevuses Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusest, mille § 12 punkti 1 kohaselt on ministeeriumi

põhiülesanne valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla

tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste

hindamise korraldamine. Põhimääruse § 17 punktide 181 ja 182 kohaselt on tööhõive osakonna

ning töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhiülesannete hulgas tööpoliitika ja tööturupoliitika

korraldamine, kavandamine ja koordineerimine.

Isiku viibimiskoha andmete põhjal on võimalik hinnata sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas

väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõudega planeeritavate muudatuste regionaalset mõju,

teha toimunud muudatuste järelmõjude analüüse, planeerida mõõdikuid ja eelarvet ning

analüüsida hetkeolukorda KOV-ide ja teenust osutavate asutuste kaupa.

Lisaks täpsustatakse muudatusega, et Sotsiaalministeeriumil ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus töödelda §-s 1421 nimetatud STAR-i kantud

isikuandmeid (ilma et isik oleks otseselt tuvastatav) poliitikakujundamise eesmärgi kõrval ka

statistika koondamise eesmärgil. Sama täpsustus tehakse ka SÜS-is SKAIS-i kantud

isikuandmete töötlemise eesmärgi kohta.

Mõlema andmekogu andmed on vajalikud statistika koondamiseks, et hoida näiteks

sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas teenuste ja toetuste aegridu, vastata päringutele või

avalikkuse huvile (sh teadus- või uurimistöö tarbeks), koostada kulumudeleid ja planeerida

mõõdikuid. Andmete kasutus registritest statistilise sisendi otstarbel aitab ühtlasi kaasa

andmekorje halduskoormuse vähendamisele ja on kooskõlas nullbürokraatia põhimõtetega

(vähendab aruandluskohustust ja sellega kaasnevat bürokraatiat).

Andmekaitsealaste riskide oht on väike, kuna SKA annab andmeid STAR-ist

Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametniku ametliku

päringu alusel. Andmesaajad hoiavad ja säilitavad andmeid (pikaajaliste mõjude hindamiseks,

aegridade hoidmiseks) turvaliselt eraldi selleks ette nähtud kettal.

6.3. SÜS-i muudatused

6.3.1 Mõju sihtrühm – riigiasutused

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA-d.

Riigivalitsemine

37

Muudatus aitab kaasa Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tõenduspõhise poliitika kujundamisele, sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonda

puudutavatele päringutele vastamisele, kulumudelite koostamisele, mõõdikute jälgimisele ja

valdkonna teenuste ja toetuste statistiliste aegridade hoidmisele.

Muudatusel puudub mõju Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA töökoormusele, kuna SKAIS-i kantud andmete

edastamine ja statistika koondamine toimub ka praegu.

Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda sihiteadlikku kohanemist, mõju

avaldumise sagedus on keskmine, kuna andmeid vajatakse regulaarselt, mõjutatud sihtrühma

suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on sihtrühma jaoks

väheolulise muudatusega.

Muudatuse andmekaitsealast mõju on selgitatud eelmises punktis.

6.4. MuuS-i muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri

muutmisega, mille tõttu on vajalik muuta ka puudega lastele riigimuuseumi tasu kehtestamise

tingimusi. Praegu on riigimuuseumidel kohustus tagada tasuta sissepääs puudega kuni 16-

aastasele isikule, kuid seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 asemel 18 aastale on

vajalik tagada tasuta sissepääs riigimuuseumisse puudega kuni 18-aastastele isikutele.

6.4.1. Mõju sihtrühm – 16–17-aastased keskmise ja raske puudega lapsed

Tasuta sissepääsu õigus laieneks muudatusega 16–17-aastastele keskmise ja raske puudega

lastele, sest 16–17-aastastel sügava puudega lastel on tasuta sissepääs juba praegu tagatud.

2023. aastal oli keskmise puudega 16–17-aastaseid inimesi 646 ja raske puudega 302, mis teeb

muudatusest mõjutatud sihtrühmaks kokku 948 inimest ja nende saatjad. Kõigist muudatusest

mõjutatud kuni 18-aastastest puudega lastest moodustavad 16–17-aastased puudega lapsed 9%,

lisaks saatjad.

Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Riigimuuseumide jaoks laieneb kohustus pakkuda tasuta sissepääsu ka 16–17-aastastele

keskmise ja raske puudega lastele, kellele praegu kohustust tasuta sissepääsu pakkuda ei ole.

16–17-aastastel lastel ja nende saatjatel tekib omakorda võimalus pääseda riigimuuseumidesse

tasuta. Muudatus võib avaldada mõju 16–17-aastaste laste ja nende perede vaba aja veetmise

võimalustele ja vähesel määral ka majanduslikule olukorrale. 16–17-aastaste puudega lastega

peresid koheldakse teiste puudega lastega peredega võrdsemalt.

Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale on väikesed. Mõjutatud

sihtrühma suurus on kõiki muudatuse järgseid puudega lapsi arvestades keskmine.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale

väheoluline.

6.4.2. Mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid

Mõju majandusele

38

Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest riigimuuseume. Muudatuse mõju ulatus on väike,

kuna sihtrühm laieneb ainult 16–17-aastaste keskmise ja raske puudega laste võrra, keda on

vähe võrreldes nendega, kellel on praegu riigimuuseumisse tasuta sissepääsu õigus (8-aastased

ja nooremad lapsed, puudega kuni 16-aastased isikud ja nende saatjad ning sügava puudega

16-aastased ja vanemad isikud ning nende saatjad). 2022. aastal kasutas puudega isiku tasuta

sissepääsu võimalust riigimuuseumides ja riigi sihtasutustes ca 7000 inimest (sõltumata

vanusest), kuid tasuta sissepääsu õigus oli ca 21 000 inimesel (puudega lapsed ja sügava

puudega 16-aastased ja vanemad isikud).

Kokkuvõttes on muudatuse mõju riigimuuseumide jaoks väheoluline.

6.5. RaKS-i muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri

muutmisega. Sellega seoses on vajalik RaKS-is muuta hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja

hoolduslehe saamise tingimusi selliselt, et edaspidi oleks neile õigustatud isik kuni 18-aastase

puudega lapse hooldamise korral juhul, kui hooldav isik on ise haige või talle osutatakse

sünnitusabi. Praegu on sama õigus kuni 16-aastase puudega lapse eest, kuid puudega lapse

vanusepiiri muutmisega on vajalik muuta ka RaKS-is puudega lapse käsitlust. Samuti

muudetakse RaKS-is tervise- ja tööministri määruses nr 40 sätestatud ravimite soodustuse

protsenti selliselt, et edaspidi oleks ravimisoodustus 4–18-aastastele (k.a) lastele 90% nende

ravimite puhul, mis on määruses märgitud 75% soodustusega. Praegu kehtib sama soodustus

4–16-aastastele (k.a) lastele ja isikutele, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse

seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse

seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastastele kindlustatud isikutele.

Kuna puudega lapse vanusepiiri muutmisega seoses ei hinnata enam 16. eluaastast alatest

töövõimet, jääksid praeguse käsitluse kohaselt edaspidi 17-aastased lapsed, kellel oli varem

töövõime hinnatud, 90% ravimisoodustusest ilma, sest edaspidi algab töövõime hindamine

alates 18. eluaastast. Muudatuse tulemusel ühtlustub laste käsitlus erinevate seaduste

tähenduses, seejuures ei ole lastel soodustuse saamise tingimuseks puude või vähenenud

töövõime olemasolu. Muudatus vastab automaatse ravikindlustuse vanuserühmale.

6.5.1. Mõjutatud sihtrühm – puudega last hooldavad isikud ja 17–18-aastased (k.a) lapsed

2023. aastal oli 16–17-aastaseid puudega lapsi 1028 (keskmise puudega 646, raske puudega

302 ja sügava puudega 80). Seega laieneks hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja

hoolduslehe saamise tingimused ca 1028 puudega lapse hooldajale. Praegu on sama õigus kuni

16-aastast puudega last hooldavatel inimestel, st ca 9100 inimesel.

Ravimisoodustus laieneks kõikidele 17–18-aastastele (k.a) lastele, keda oli 2023. aasta

keskmist rahvastikku20 arvestades 29 061. Soodustust hakkavad saama ka need 17–18-

aastased, kellel vähenenud töövõimet ei ole.

Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

20 Statistikaamet, 2024. RV0212: rahvastik aasta alguses ja aastakeskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi.

Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-

koosseis/RV0212 (14.06.2024).

39

Muudatuse tulemusena ühtlustub puudega laste käsitlus erinevate seaduste tähenduses, samuti

kõikide teiste 17–18-aastaste (k.a) laste käsitlus. Puudega last hooldavate inimeste jaoks

olukord paraneb, sest edaspidi on hooldushüvitist, töövõimetushüvitist ja hooldusehte õigus

saada kuni 18-aastase puudega lapse hooldajal, kui hooldav isik on ise haige või talle osutatakse

sünnitusabi. Samuti paraneb olukord kõikide 17–18-aastaste (k.a) lastega perede jaoks, kellel

on edaspidi võimalik saada 75% ravimisoodustuse asemel 90% ravimisoodustust neile

ravimitele, mis on sätestatud tervise- ja tööministri määruses nr 40. See võib mõjutada nii

perede majanduslikku toimetulekut kui ka omada kaudset mõju laste tervisele ja heaolule.

6.5.2. Mõjutatud sihtrühm – Tervisekassa

Muudatus mõjutab kõikidest riigiasutustest Tervisekassat.

Riigivalitsemine

Töövõimetushüvitised puudega laste vanematele (0–16 asemel 0–18) võivad suurendada

hoolduslehtede arvu aastas ca 50–60 võrra, mis moodustab kõigist väljastatud

töövõimetuslehtedest ~0,01%. Lisakulu aastas on ca 15 000 eurot. Samuti kaasneb minimaalne

arendusvajadus, mille katab tervisekassa oma eelarvest.

Ravimisoodustuste laiendamisega (4–16-aastaste laste asemel 4–18-aastased) oleks

Tervisekassa aastane ravimisoodustuse lisakulu ca 28 000 eurot. Hinnangu aluseks on

2023. aastal 75% soodustusega retsepti saanud 17–18-aastaste isikute arv (2672).

Täiendavad kulud plaanitakse katta riigieelarvest 16–17-aastaste töövõimetoetuse summa

arvelt. Täpsemad kulud ja tulud on näidatud 7. peatükis.

Kokkuvõttes on muudatuste mõju tervisekassale ja selle eelarvele väheoluline.

6.6. ÜTS-i muudatused

Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri

muutmisega, mille tõttu on vajalik muuta ka riigisisesel liiniveol tasuta sõidu õigusega inimeste

ringi. Praegu on riigisisesel liiniveol kohustus tasuta vedada puudega kuni 16-aastast isikut,

kuid seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 aasta asemel 18 aastale on vajalik tagada

tasuta vedamine puudega kuni 18-aastastele isikutele.

6.6.1. Mõju sihtrühm – 16–17-aastased keskmise ja raske puudega lapsed

Tasuta sõidu õigus laieneks muudatusega 16–17-aastastele keskmise ja raske puudega lastele

(v.a raske nägemispuudega), sest 16–17-aastastel sügava puudega ja samas vanuses raske

nägemispuudega lastel on tasuta sissepääs juba praegu tagatud. 2023. aastal oli keskmise

puudega 16–17-aastaseid inimesi 646 ja raske puudega tööealisi inimesi 302 (kellest kahel oli

ainult nägemispuue), mis teeb muudatusest mõjutatud sihtrühmaks kokku 946 inimest ja nende

saatjad.

Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

40

Praegu saavad riigisisesel liiniveol tasuta sõita kuni 16-aastased puudega isikud. Muudatuse

tulemusena oleks riigisisesel liiniveol tasuta sõidu õigus kuni 18-aastastel puudega isikutel.

Muudatuse tulemusena on erinevate seaduste tähenduses (puudega) laste vanus ühtlustatud.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on keskmised.

Muudatusel ei ole ebasoovitavat mõju sihtrühmale. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne ja

majanduslik mõju sihtrühmale oluline.

6.6.2. Mõjutatud sihtrühm – riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluse vedaja

Muudatus mõjutab riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluse vedajaid, kes on edaspidi

kohustatud tagama tasuta sõiduõiguse kõikidele 16–17-aastastele puudega lastele. Praegu on

kohustus tasuta vedada kuni 16-aastaseid puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid isikuid

ja raske nägemispuudega isikuid, samuti sügava puudega isiku või raske nägemispuudega isiku

saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera.

Kogu tasuta sõidu õigusega sihtrühma suurus on kokku ca 118 079 inimest (eelkooliealised

lapsed, puudega kuni 16-aastased lased, sügava puudega 16-aastased ja vanemad ning raske

nägemispuudega 16-aastased ja vanemad inimesed), kellele tasuta sõidu pakkumiseks kulub

ühistranspordi toetusest kommertsvedajale ca 0,6 miljonit eurot aastas. Seda arvesse võttes

on muudatusega kaasnev eelarvevajadus väike (alla 5000 euro aastas).21 Kokkuvõttes on

mõju sihtrühmale väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga muudetakse puudega lapse vanusepiiri, mille tulemusena tuvastatakse alates

01.02.2027 lastel puuet kuni 18. eluaastani (praegu 16. eluaastani) ja töövõime hindamine

algab 18. eluaastast (praegu 16. eluaastast). Kuna edaspidi ei maksta 16–17-aastastele

töövõimetoetust (osalise töövõime korral ca 351,75 eurot kuus, puuduva töövõime korral ca

617,10 eurot kuus) ega tööealise inimese puude toetust (29–100 eurot kuus), vähenevad

muudatusega riigieelarve kulud 16–17-aastaste laste töövõimetoetusest, mida selles

vanuserühmas enam ei maksta ja mille asendab samas vanuserühmas puudega laste toetus

(139–270 eurot kuus). Kuna puudega lapse vanusepiiri muudatuses on planeeritud

üleminekusätted, siis viimastele 17-aastastele makstakse töövõimetoetus 2029. aasta alguses.

Töövõimetoetus on riigieelarves arvestuslik kulu, mille kuluprognoos 16–17-aastaste osas

oleks ilma planeeritud muutuseta 2027. aastal 9 944 991 eurot. Plaanitud muudatuse kohaselt

jääb 16–17-aastaseid, kellele makstakse töövõimetoetust, järjest vähemaks, mistõttu on

töövõimetoetusest tulev kulu vähenemine 2027. aastal ca 2,1 miljonit, 2028. aastal ca 7,5

miljonit ja 2029. aastal ca 11 miljonit.

Töövõimetoetuse kulu vähenemine tekitab riigile vabad vahendid (tulu), millega saab katta

täiendavad kulud, mis on seotud teistes seadustes puudega lapse vanusepiiri muutmisega:

1) 16–17-aastastele töövõimetoetuse (töötukassa) ja puudega tööealise inimese toetuse (SKA)

asemel puudega laste toetuse maksmisega seotud kulud (SKA);

2) 16–17-aastaste puude tuvastamiseks vajalikud lisakulud (SKA);

21 946 * 600 000 / 96 193 + 9117 + 11 943 + 826 ehk 118 079 = 4807 eurot

946 = puudega inimesed, kellel on tasuta sõidu õigus; 600 000 = tasuta sõidu hüvitamiseks kuluv summa;

96 193 = eelkooliealiste laste arv, kellel on tasuta sõidu õigus; 9117 = keskmise, raske ja sügava puudega

lapsed; 11 943 = sügava puudega 16+ vanuses inimesed; 826 = raske nägemispuudega 16+ vanuses inimesed.

41

3) 16–17-aastastele tööalase rehabilitatsiooni teenuse (töötukassa) ja tööealiste sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse (SKA) asemel laste rehabilitatsiooniteenuse osutamine (SKA);

4) hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja hoolduslehe võtmine kuni 18-aastase (praegu kuni

16-aastase) puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik on haige või hooldavale

isikule osutatakse sünnitusabi (Tervisekassa);

5) ravimite soodustus 90% 4–18-aastastele (k.a) (praegu 16-aastastele) lastele ja vähenenud

töövõimega inimestele (Tervisekassa);

6) ühistranspordivahendis sõidusoodustus kuni 18-aastasele (praegu 16-aastasele) puudega

lapsele (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);

7) muudatusteks vajalikud IT-arendused SKAIS-is ja MISP-is (TEHIK).

Riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis lisati töövõimetoetuse kulu vähenemise arvelt

lisavahendid Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vanusepiiri muutmisega seotud teiste seaduste täiendavate kulude

katteks. Riigieelarvele on tegemist null mõjuga muudatusega.

Arvestades maha kulud, mis tulenevad puudega lapse vanusepiiri muutmisest teistes seadustes,

jääb 2027. aastal vabasid vahendeid ca 200 000 eurot, 2028. aastal ca 4,5 miljonit eurot ja

2029. aastal ca 7,4 miljonit eurot, mis suunatakse riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarve

puudujäägi katmiseks, mis SKA prognooside kohaselt on 2027. aastal 5,5 miljonit ja 2028.

aastal 8,4 miljonit (prognoosis on arvestatud hinnatõusuga ja ei ole võetud arvesse

eelarveaastate jääke). Vajadus suunata vahendid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse

arendamisse tuleb sellest, et kui riigieelarves ei ole piisavalt vahendeid, paneb SKA

rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isiku järjekorda, mis halvendab märkimisväärselt

puudega laste ja täisealiste olukorda. 12.09.2024 kinnitati valitsuskabineti otsusega, et

töövõimetoetusest tulev tulu suunatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamisse,

sealhulgas prognoositava puudujäägi katteks.

Täpsem kulude jaotus on välja toodud allolevas tabelis. Kuna mõjudes esitatud summad on

hinnangulised, on allolevas tabelis välja toodud summad arvutatud täisarvudeni.

Tabel 6. Lisanduvad riigieelarve vabad vahendid ja kulud

2027 2028 2029

Tulud

Töövõimetoetusest tulev tulu ehk kulu

vähenemine (töötukassa)

2 150 000 7 500 000 11 000 000

Kulud

Puudega lapse toetus 16–17-aastastele (sh

ekspertiisi tegemine) (SKA)

687 000 1 673 000 2 283 000

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, sh 16–17-

aastaste rehabilitatsiooniteenus (SKA)

1 403 150 5 779 150 8 669 150

Ravikindlustuse seaduse muudatused

(Tervisekassa)

43 000 43 000 43 000

Ühistranspordiseaduse muudatused (Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium)

4 850 4 850 4 850

42

2027 2028 2029

IT-arendused (TEHIK) 12 000 0 0

Lisaks on eelnõus esitatud abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi digiteerimisega seotud

täiendused. Abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi arenduse rahaline maksumus ca 600 000

eurot, mis kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Sotsiaalkaitsesüsteemide

ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“). STAR-i arendused on töös ning tehakse

kättesaadavaks 2024. aasta IV kvartalis ja 2025. aastal vastavalt sellele, millised muudatused

on seotud selle seadusega tehtavate õiguslike muudatustega. Muid kulusid riigieelarvest

arendusega ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“;

2) Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“;

3) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“;

4) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu,

abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite

tegemise tingimused kord ning abivahendi kaardi andmed“.

Nimetatud määruste muutmise kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

Seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega on vajalik teha tehnilised muudatused järgmistes

määrustes:

1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse vajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine“;

2) majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määrus nr 120 „Avaliku teenindamise

lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise

piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi

parvlaevaliinidel“;

3) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja

rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“;

4) majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. a määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu

alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning

sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“;

5) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra

pidamise kord ja nõuded“;

6) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 111 „Avaliku teenindamise lepingu alusel

teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil

ning sõidusoodustused“;

7) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja

edastamine Tervisekassale“;

43

8) Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2024. a määrus nr 17 „Töövõimetuslehe vormistamine ja

edastamine Tervisekassale“.

Nimetatud määruste muutmise kavandid töötatakse välja määruste muutmise käigus.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna mitme muudatuse rakendamiseks ei ole täiendav

ettevalmistusaeg vajalik.

Seaduse § 4 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. juulil, et rehabilitatsioonimeeskondadel oleks

piisav aeg meeskonnaliikmete karistatuse nõudeid kontrollida ja meeskondade koosseis

seadusega vastavusse viia.

Seaduse § 1 punktid 1 ja 4, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 5, 8, 13 ja 17, § 7 punktid 1 ja 4 ning § 8

jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril, kuna puudega lapse vanusepiiri ja sellega seotud

muudatuste tegemiseks on vajalikud nii IT-arendused kui ka aeg muudatusest mõjutatud

inimeste teavitamiseks ja ettevalmistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamise käigus on Sotsiaalministeerium kaasanud valdkonna asutusi ja asjaomaseid

ministeeriume. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti

Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Füsioterapeutide

Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile, Eesti

Patsientide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Puuetega

Inimeste Kojale, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsioonile,

Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Õdede Liidule,

Eesti Ämmaemandate Ühingule, Kogemusnõustajate Kojale, MTÜ Eesti

Rehabilitatsiooniasutuste Pakkujate Liidule, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule,

Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskusele, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele (SKA

lepingupartneritele).

Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega.

Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõu jättis kooskõlastamata

Rahandusministeerium, kellele esitatakse eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Eelnõu kohta

avaldasid arvamust Eesti Audioloogia Selts, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Pensionäride

Ühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti

Töötukassa ja OÜ Invaru. Märkusteta toetasid eelnõu Eesti Arstide Liit, Eesti Logopeedide

Ühing, Eesti Ämmaemandate Ühing ja MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit.

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on

esitatud seletuskirja lisas 2.

44

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 esitatakse eelnõu Justiitsministeeriumile

täiendavaks kooskõlastamiseks.

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a.