Arvamus uue tarbijakrediidi direktiivi (2023/2225/EL) ülevõtmise valikute kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamus uue tarbijakrediidi

direktiivi (2023/2225/EL)

ülevõtmise valikute kohta

Justiitsministeerium edastas 21.05.2024 Rahandusministeeriumile kirja arvamuse küsimiseks

seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/2225, 18. oktoober 2023, mis

käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ

ülevõtmisega siseriiklikusse õigusesse.

Käesolevaga esitab Rahandusministeerium oma seisukohad esitatud küsimustele.

1.A. Kohaldamisala (art 2): Kas peate vajalikuks direktiivi reeglite laiendamist

lepingutele, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud? Kui jah, siis millistele ja miks?

Toetame lähenemist, mille kohaselt tuleks jääda kehtiva VÕS regulatsiooni juurde ehk uue

direktiivi ülevõtmisel tuleks hõlmata kehtiva direktiivi kohaldamisala, mh kohaldada üle

100 000 eurostele krediidilepingutele. Seetõttu leiame, et regulatsiooni tuleks kohaldada ka

kõigile liisingulepingutele, sh kastusrendilepingutele, kuna ka omandamisvõimaluseta

liisinguleping kujutab tarbija jaoks (olulist) finantskohustust. Erisuste osas vt järgmised

vastused.

1.B. Kohaldamisala (art 2): Kas peate vajalikuks kasutada direktiivis ette nähtud

võimalust välistada teatud lepingud tarbijakrediidilepingute regulatsiooni alt, mida

kehtiva direktiivi ülevõtmise raames ei ole tehtud?

Nagu eespool märgitud, siis pooldame tänasega võimalikult sarnase regulatsiooniga jätkamist,

seda ka võimalike erandite osas. Uute erandite osas, mida direktiiv võimaldab, vt järgmiste

küsimuste vastused.

1.C. Kohaldamisala (art 2): Kui leiate, et direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta

tasumisega edasilükkamise juhtumid, siis milliselt võiksid olla kohaldatavad piiratud

tasud maksetega hilinemise korral?

Rahandusministeerium oleks avatud uue direktiivi artikkel 2(2) punkt h esimese taande

kohasele erisusele, mis võimaldaks anda ettevõtjatele piisavalt paindlikkust ja samas kaitseks

ka tarbijate huvisid. Lisaks märgime, et mõistame punktides i-iii nimetatud tingimusi

kumulatiivsena, st kõik tingimused peavad erisuse rakendamiseks olema samaaegselt

täidetud. Rõhutame, et kui tasumise edasilükkamist pakub kolmas isik (ja seega ei ole täidetud

direktiivi artikkel 2(2)h kõik punktid), siis tuleks taoline olukord lugeda „buy now pay later“

krediidilepinguks ja seega minema direktiivi kohaldamisalasse.

Meie 29.10.2024 nr 11-3.1/4785-1

2

Ühetaolise tõlgendamise ja õigusselguse huvides tuleks artikkel 2(2) punkt h esimese taande

kohasele erisuse puhul selgelt kehtestada võimalike tasude piirid seaduse tasandil; piiratud

tasud peaksid piirduma VÕS § 1132 nimetatud võla sissenõudmiskuludega ja seadusjärgse

viivisega. Sarnaselt VÕS § 415 lõike 1 viimase lausega ei tohiks olla lubatud käsiraha ega

leppetrahvid maksega viivitamise puhul.

1.D. Kohaldamisala (art 2): Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie

hinnangul sätestada kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust?

Rahandusministeerium hinnangul on ka arvelduskonto jäägi ületamise korral asjakohane

rakendada vastutustundlikku laenamise põhimõtteid, kuna tegemist on tarbija jaoks

finantskohustusega. Lisaks märgime, et kuigi ETO pankadel on kohustus võimaldada offline

kaardimakseid kontojääki kontrollimata, rakendub see teatud erakorralistes olukordades ja

sellelgi juhul on sätestatud piirsummad, seega on tegemist pigem harvaesinevate

olukordadega kui taolised maksed on lubatud.

1.E. Kohaldamisala (art 2): Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel

määratud tagasimaksega deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi

kehtestamist?

Rahandusministeerium ei pea erandi kehtestamist ei vajalikuks ega põhjendatuks. Nõustume

turuosaliste tagasisidega, et sellekohase erandi kehtestamine võib viia regulatsiooni pahauskse

ärakasutamiseni.

1.F. Kohaldamisala (art 2): Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute,

intressivabade krediidilepingute ning krediidilepingutute, mille kohaselt tuleb krediit

tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks

kohaldada piiratud regulatsiooni seoses reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega?

Rahandusministeerium toetab reklaamiseaduse (edaspidi RekS) finantstoodete reklaami

puudutavate sätete analüüsimist, sh millised on jätkuvalt asjakohased nõuded ja kas mingil

määral peaks reklaamiseaduse sätteid eristama eri tüüpi krediidi liikide raames. Samas

lepingueelse teabe ja krediidilepingus esitatud teabe osas erisuste ettenägemist ei toetaks ja

pigem tuleks õigusselguse ja tarbijate huvide kaitse eesmärgist lähtudes jääda ühesuguse

õigusraamistiku juurde.

2. Reklaam (art 7, 8): Kas peate vajalikuks muuta kehtivat reklaamiregulatsiooni seoses

tarbijakrediidilepingutega, näiteks, kas peaksite vajalikuks reklaami piirangute

leevendamist või täpsustamist direktiivis toodud keeldude osas reklaamidele, mida ei

esitata tele- või raadioprogrammis vm? Rahandusministeerium pooldab krediiditoodete reklaamile kehtivate sätete läbivaatamist ja

oleme valmis toetama mõningast piirangute leevendamist, seda eelkõige eluasemelaenude

reklaamile, et tarbijatel tekiks parem ülevaade turul olevatest võimalustest.

Siinkohal soovime rõhutada ka vajadust reguleerida otsepostiga edastatavat reklaami/ teavet,

millele on tähelepanu juhitud ka TÜ „Krediidituru uuringus“.

3. Piisavad selgitused (art 12): Kas Teie arvates tuleks seaduse tasandil täpsustada

selgituste andmise viisi ja ulatust? Kui jah, siis millistel juhtudel, miks ja kuidas.

Käesoleval hetkel ei näe me vajadust direktiivis võimaldatud erisuste rakendamiseks ja tuleks

jääda ühtse lähenemise juurde (VÕS § 403.5). Rahandusministeerium ei toeta erisuste

tegemist krediidiliikide osas, kuna turul puudub neist ühtne arusaam ning me ei näe vajadust

ka taoliseks harmoniseerimiseks. Samuti ei pea me põhjendatuks leevendada

selgituskohustusi näiteks tasuta krediidilepingute osas, kuna ka sellised lepingud kätkevad

3

endas riske, millest tarbijad peavad olema teadlikud ning vajavad seega selgitusi. Siiski võiks

kaaluda direktiivi ülevõtmise käigus näha ette ministri volitusnorm, jättes võimaluse tulevikus

vajaduse tõstatudes see sisustada (nt kui buy now pay later tüüpi lepingud peaksid osutuma

eriti problemaatiliseks).

4. Seosmüük ja komplektina müük (art 14): Kas Teie hinnangul tuleks lubada

tarbijakrediidilepingute puhul seosmüüki vastavalt direktiivi art 14 lõigetele 2 ja 3?

Kuna artikkel 14(3) kohaselt võib tarbijalt kindlustuslepingut nõuda kui see on

proportsionaalne, siis leiame, et taoline tingimuslikkus kaitseb tarbijat piisavalt ja samal ajal

on tasakaalus krediidiandja võimalike huvidega ning seetõttu saame toetada artikkel 14(3)

kohase erandi lubamist. Artikkel 14(2) nimetatud erandi kohaldamist võiks kaaluda vaid juhul

kui Justiitsministeeriumi hinnangul on siseriiklikku õigusesse sätte ülevõtmisel võimalik ette

näha sarnaselt artiklile 14(3) proportsionaalsuse nõue, mis võimaldaks omavahel õiglasemalt

tasakaalustada tarbijate ja krediidivõtjate huve.

5. Nõustamisteenused (art 16): Kas muude kui elamukinnisvaraga seotud

krediidilepingute puhul oleks teie hinnangul asjakohane lähtuda kehtivast KAVS-i ja

VÕS-i regulatsioonist? Kas peaksite vajalikuks selliste lepingute puhul direktiivi

artikkel 16 lõigetes 4-6 sätestatut arvesse võttes erisuste ette nägemist?

Leiame, et asjakohane on lähtuda kehtivast KAVS-i ja VÕS-i regulatsioonist.

6.A. Krediidivõimelisuse hindamine (art 18): Kas toetate tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks krediidiandjatele asjakohaste andmebaaside kasutamise kohustuse

kehtestamist? Kui jah, siis milliste?

Rahandusministeeriumis töös oleva krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivne

krediidiregister) raames on plaanis kohustada krediidiandjaid vastutustundliku laenamise

raames kontrollima infot krediiditeabe registrist, mis kajastab tarbija sõlmitud nö töötavaid

laene. Registris kajastatakse võlgnevused, mille makse tähtaeg on kuni 30 päeva üle läinud.

Lisaks krediiditeabe jagamise registrile võiks kaaluda kehtestada kohustuse kontrollida isiku

teovõimet rahvastikuregistrist, mis seaduse alusel reguleeritud registrina suudaks tagada

andmete piisavalt hea kvaliteedi. Sellega seoses märgime, et eraldi tähelepanu väärib ka

isikusamasuse tuvastamise küsimus.

Registrite, mida on seaduse kohaselt soovituslik kontrollida (nt negatiivne krediiditeave)

kohustuslikuks muutmisega kaasnevad andmekvaliteedi probleemid, kuid krediidilepingu

sõlmimise lepingud peavad tuginema õigetele, täpsetele ja ajakohastele andmetele. Seega

olemasolevate ülejäänud andmebaaside osas toetame kehtiva regulatsiooni jätkumist.

Kuigi juba praegu kontrollivad enamik krediidiandjaid ka maksehäireregistreid, eeldab

selliste registrite kohustuslikuks muutmine maksehäireregistrite paremat õiguslikku

regulatsiooni, et tagada andmete ajakohasus, täpsus, aga ka piiratud ligipääs, mis vastaks

artikkel 19(2) nõuetele. Kui Justiitsministeerium võtab eesmärgiks maksehäireregistrites

avaldatava teabe reguleerimise, on Rahandusministeerium valmis aruteludeks, mida täpsemalt

reguleerida (kas avaldatavat teavet, registripakkujat ennast, ligipääsu registrile) ja kuidas seda

teha.

6.B. Krediidivõimelisuse hindamine (art 18): Millist teavet peaksid krediidiandjad

küsima krediidivõimelisuse hindamisel?

Rahandusministeerium ei pea vajalikuks täiendavalt täpsustada krediidivõimelisuse

hindamisel küsitavaid andmeid, kuna kehtiv KAVS sisustab küsitavate andmete loetelu juba

piisavalt. Lisaks tuleb pankadel lähtuda EBA suunistest ja krediidiandjatel tulevikus ka

Finantsinspektsiooni soovituslikust juhendist. Samuti peavad krediidiandjad tulevikus

4

kontrollima krediiditeabe registrit (nn positiivset krediidiregistrit), mis omakorda annab

usaldusväärsed andmed tarbija kehtivate krediidilepingute kohta. Samas oleme avatud

arutelule küsimuses, kas mingist summast alates peaks pangakonto väljavõtte küsimise

kohustuslikuks muutma (praegu krediidiandja diskretsiooniotsus).

7. Andmebaasid (art 19): Milliste andmete säilitamist krediidiandmebaasides peaksite

vajalikuks?

Rahandusministeeriumis töös oleva krediiditeabe jagamise seaduse ja sellel alusel loodaval

krediiditeabe registri (nn positiivne krediidiregister) loomisel on juba arvestatud artiklist 19

tulenevate nõuetega. Rahandusministeeriumi tellitud „Positiivse krediidiregistri võimalike

optimaalsete tehnoloogiliste lahenduste analüüsis“ pakuti välja näidisloend tulevikus

andmebaasis hõlmatavatest andmetest (vt uuring lk 45)1, millest töös olevas krediiditeabe

jagamise seaduse eelnõus lähtutakse, loetelu küll lühendades ja täpsustades. Eelnõu peaks

esimesele kooskõlastusringile jõudma veel 2024. aastal.

Rahandusministeerium toetab maksehäireregistrite täpsemat reguleerimist seaduse tasemel ja

on valmis Justiitsministeeriumit selles osas aitama. Lisaks toetame kohtute seisukohta, et

täpsemat reguleerimist vajab Eestis kasutusel olev skoorimine, et tagada andmesubjektile

tema õigused (sh kellele skooringu info ja mis tingimustel on kättesaadav).

8. Arvelduskrediit (art 24): Kas peate vajalikuks arvelduskrediidilepingute puhul

rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas?

Arvestades direktiivi artiklist 24 tulenevaid arvelduskrediiti reguleerivad erisätteid, ei leia

Rahandusministeerium, et neile lisaks tuleks kehtestada täiendavaid (rangemaid) reegleid.

9. Arvelduskonto jäägi ületamine (art 25): Kas peate vajalikuks arvelduskonto jäägi

ületamise puhul rangemate reeglite sätestamist? Kui jah, siis millises osas? Võttes arvesse artikliga 25 juba kehtestatavaid erireegleid, ei pea Rahandusministeerium

vajalikuks kehtestada rangemaid reegleid.

10. Seotud krediidilepingud (art 27): Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni

säilitamist?

Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist, kuid oleme avatud Tartu Ülikooli vastuses

väljatoodud võimalusele muuta VÕS § 414 lõiget 3, et laiendada tarbija kasutada olevaid

õiguskaitsevahendeid.

11. Tähtajatud krediidilepingud (art 28): Kas toetate kehtiva õigusliku regulatsiooni

säilitamist?

Rahandusministeerium toetab kehtiva regulatsiooni säilimist.

12.A. Krediidiga seotud kulude piirangud (art 31): Kas peate vajalikuks muudatusi

kehtivas regulatsioonis või näete vajadust täiendavate piirangute kehtestamiseks?

Toetame kehtiva regulatsiooni säilitamist või selle muutmist eesmärgiga tagada suurem

(õigus)selgus ja kõrgem tarbijakaitse.

1 Cybernetica, „Positiivse krediidiregistri võimalike optimaalsete tehnoloogiliste lahenduste analüüsis“,

kättesaadav internetis: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-04/P%C3%B5hiraport%20-

%20positiivse%20krediidiregistri%20v%C3%B5imalike%20optimaalsete%20tehnoloogiliste%20lahenduste%

20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf

5

12.B. Krediidiga seotud kulude piirangud (art 31): Kas peaksite põhjendatuks kehtiva

krediidi kulukuse määra ülempiiri vähendamist?

Rahandusministeerium toetab Justiitsministeeriumi algatust analüüsida võimalikke erinevaid

KKM-i piirmäära rakendamise võimalusi eesmärgiga kaitsta tarbijat krediidilepingust

tulenevate ebamõistlike kulude eest. KKM-i ülemmäära vähendamine võib olla üks

võimalikest lahendustest, kuid kindlasti tuleks kaaluda ka alternatiivseid võimalusi.

12.C. Krediidiga seotud kulude piirangud (art 31): Kas Teie hinnangul võiks krediidi

kulukuse ülempiiri määratlemisel olla mingi muu alus kui krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kolmekordne keskmine? Või võiks olla Teie

hinnangul ülempiiri suurus fikseeritud? Kui jah, siis mille alusel ning kuidas tuleks

vastav piirmäär kehtestada?

Rahandusministeerium toetab Finantsinspektsiooni ja kohtute ettepanekut kehtestada

fikseeritud ülempiir, mis võiks muutuda kaks korda aastas (sarnaselt seadusjärgse

viivisemääraga). Taoline lahendus tagaks õigusselguse ja läbipaistvuse, samuti oleks taoline

lahendus tarbijate jaoks lihtsasti arusaadav ja kontrollitav. Kui kõrge võiks KKM-i ülempiir

olla, tuleks turuosalistega täpsemalt arutada.

13. Äritegevusele esitatavad nõuded (art 32): Kas peate KAVS § 51 lõikes 5 sätestatud

regulatsioonist lähtumist sobivaks ka muude tarbijakrediidilepingute puhul kui

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingud?

Rahandusministeeriumi hinnangul tuleks regulatsioon hoida kõigi krediidilepingute liikide

osas võimalikult sarnane ja KAVS § 51 lõikest 5 võiks lähtuda ka muude kui

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute puhul.

14. Töötajate teadmistele ja pädevustele esitatavad nõuded (art 33): Kas viidatus

määruses sätestatud nõuded on Teie hinnangul jätkuvalt asjakohased või tuleks neid

kuidagi muuta?

Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei ole tõstatunud kitsaskohti seoses KAVS § 51 lõike

5 alusel kehtestatud rahandusministri määrusega. Seega toetame kehtiva regulatsiooni

säilimist. Siiski teeme ettepaneku täiendada määruse § 4 punkti 5 eesmärgiga selgemalt välja

tuua kohustus teada ja vajadusel pakkuda/suunata tarbija võla- või finantsnõustamisteenusele,

kuna krediidiandja on esimene, kes märkab tarbija maksekäitumises probleeme ja seega oleks

õige koht, kus probleemide tekkimisel esimesena sekkuda. Kuigi mitmed krediidiandjad on

võlanõustamisteenusest teadlikud, tuleks seda teadmist süstemaatiliselt laiendada, et tarbijad

probleemide korral kiiremini abi saaksid.

15.A. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35): Millist

meedet/meetmeid peaksid/võiksid Teie hinnangul krediidiandjad tarbijale

makseraskuste korral pakkuma?

Rahandusministeeriumi hinnangul on artiklis toodud võimalused juba suuresti hõlmatud

direktiivi 2021/2167/EL ülevõtmisel lisatud VÕS-i sätetesse. Kuna loetelu on näitlik ja ei piira

krediidiandjate võimalusi kasutada ka teistsuguseid viise restruktureerimiseks, peaks VÕS-i

ülevõetud loetelu olema piisav ning andma krediidiandjatele võimaluse asjakohasel juhul

makseraskustes tarbijale leevendust pakkuda. Seega ei näe me tingimata vajadust loetelu

kehtiva regulatsiooniga võrreldes täiendada. Samas kui Justiitsministeerium leiab, et

tulenevalt Finantsinspektsiooni märgukirjas "Krediidilepingust tulenevate kohustuste

restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku makseraskustest" toodud loetelust

võiks täiendada ka VÕS-is toodud nimekirja, saame seda toetada.

6

15.B. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35): Kas

Teie hinnangul tuleks kasutada võimalust elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingute puhul jätta regulatsioon paindlikumaks, lähtudes direktiivis

2021/2167 sätestatud regulatsioonist?

Meie hinnangul ei ole üheselt selge, milline vahe on uue tarbijakrediididirektiivi ja direktiivi

2021/2167 toodud restruktureerimise võimaluste sätetes ning paindlikkuses. Kui

Justiitsministeerium leiab, et elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute puhuks on

ette nähtud paindlikum lahendus kui tarbijakrediidi puhul, saab Rahandusministeerium

toetada elamukinnisvaraga seotud lepingutele suurema paindlikkuse võimaldamist, et anda

tarbijale võimalus oma elukoht säilitada.

15.C. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35):

Millised peaksid olema läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse tagajärjed

(tooma kaasa ülesütlemise tühisuse, kahju hüvitamise võimalused või midagi muud)?

Rahandusministeerium ei toeta läbirääkimiste võimaluse pakkumise kohustuse rikkumise

tagajärjena ette näha ülesütlemise tühisust. Meie hinnangul on väga keeruline reaalselt

kontrollida, kas läbirääkimisvõimalust on pakutud ainult formaalselt (vastav märge

ülesütlemise avalduses) või sisuliselt, hinnates tarbija seisukorda. Samuti on keerukas

tõendada läbirääkimiste pakkumist juhul kui tarbija ei soovi krediidiandjaga suhelda. Siiski

märgime, et Finantsinspektsioonil on õigus kontrollida, kas krediidiandja on nõuetekohaselt

hinnanud võimalust kohtuväliselt nõue ümber kujundada või muul kujul osaliselt või täielikult

refinantseerida. Selle kohustuse mittetäitmise korral võiks järelmiks olla üldised vastutuse

normid seadusest tuleva kohustuse täitmata jätmise eest.

15.D. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35): Kas

Teie hinnangul võiks võimaldada tarbijal võlgnevust tasudes teatud aja jooksul pärast

krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemist see tagasi pöörata, st

krediidiandja ülesütlemisavalduselt õigusjõud võtta, nagu on pakutud krediidituru

uuringus? Kui jah, siis millistel tingimustel (millise aja jooksul, mitu korda saaks sellist

võimalust kastutada jne)?

Rahandusministeerium ei poolda ettepanekut ülesöeldud krediidileping tagasi pöörata.

Pakutud võimaluse loomine tooks kaasa vajaduse kehtestada väga täpne regulatsioon poolte

kohustustest, vastutusest, tagajärgedest jne, mis ei toeta laiemalt õigusselgust.

15.E. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35): Kas

Teie hinnangul tuleks sätestada tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise

eeldusena lisaks tarbija makseviivitusega seonduvale ka konkreetne summaline lävend,

nagu on pakutud krediidituru uuringus (ettepanek nr 20)? Kui jah, siis milline võiks olla

vastav summaline lävend? Kas lisaks summalisele lävendile, tuleks selliselt juhul endiselt

kohaldada masketega viivituste arvu?

Rahandusministeerium ei näe vajadust tarbijakrediidi osas kehtiva maksetega viivituste arvu

põhise lahenduse muutmiseks. Maksete arvust sõltuv ülesütlemise õigus on nii tarbijale kui

ka krediidiandjale selge ning arusaadav, samuti lihtsasti kontrollitav ja rakendatav.

Siiski võiks kaaluda erisuse kehtestamist eluasemelaenuga seotud juhtudel, nagu Tartu

Ülikooli vastuses märgitud Euroopa Kohtu otsuses C-415/11 on välja toodud ehk võlgnetav

summa ei tohi olla laenusumma ja laenulepingu kestvusega võrreldes ebaproportsionaalselt

väike/vähetähtis.

7

16.A. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35): Kas ja

millisel viisil peaksite vajalikuks kehtiva regulatsiooni muutmist seoses tarbijalt

nõutavate tasudega?

Toetame viivisenõuete kapitaliseerimise keelamist või piiramist, kuid seejuures tuleb

analüüsida, kuidas taoline piirang mõjutab refinantseerimise pakkumise võimalikkust. Samuti

võiks kaaluda võimalust piirata sissenõudmiskulusid kindla summaga.

16.B. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35): Kas

peate vajalikuks kehtiva viiviseregulatsiooni muutmist? Kas toetaksite krediidituru

uuringus tehtud ettepanekut alandada tarbijakrediidi lepingust tulenevat viivisemäära

5 %-le (+ baasintressimäär)?

Rahandusministeeriumil ei ole siin hetkel lõplikku seisukohta. Igal juhul tuleks siiski eraldi

täpsemalt analüüsida, kas TÜ uuringus välja pakutud lahendus tasakaalustab omavahel

piisavalt turuosaliste ja tarbijate huvid või oleks võimalik kaaluda ka alternatiive, näiteks

sätestada, et viivisemäär ei või olla suurem kui kahekordne esialgne intress või siduda

viivisemäär otseselt KKM-i ülemmääraga ehk viivismäär ei või ühelgi juhul olla suurem kui

KKM-i ülemäär (selle nö tuletamine VÕS § 113 lg 1 põhjal ei ole piisavalt selge). Lisaks

peame õigusselguse huvides vajalikuks selgelt sätestada Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt

saab kuni laenu sissenõutavaks muutumiseni nõuda intressi, pärast seda aga ainult viivist.

16.C. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35): Kas

Teie hinnangul tuleks välistada krediidiandja õigus nõuda tarbijakrediidilepingute

puhul viivitamisest tingitud kahju hüvitamist nagu on pakutud krediidituru uuringus

(VÕS § 415 lg 1 lause 2, VÕS § 113 lõige 5)?

Viivitamisest tingitud kahju hüvitamise nõudeõiguse välistamine krediidiandjate jaoks küll

parandab tarbijast võlgniku olukorda, kuid pikemas perspektiivis võib oluliselt mõjutada

pakutavate krediiditoodete valikut ja kättesaadavust. Kuigi oleksime taolisele ettepanekule

avatud, siis leiame, et enne täpsema otsuse langetamist oleks vaja läbi viia põhjalikum

analüüs, mõistmaks kui tihti kahju hüvitamise nõue tarbijale esitatakse ja millistest

komponentides kahju hüvitamise nõuded koosnevad.

16. D. Võlgnevused ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed (art 35): Kas

toetate krediidituru uuringus tehtud ettepanekut laiendada selgelt ka täitemenetlusele

(vt TMS § 56 lg 2) põhimõtet, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad

esmalt krediidi põhiosa ja alles siis intressnõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415

lg 2) või tasuks Teie hinnangul kehtestada see põhimõte üldiselt võlgniku kaitseks (vt ka

VÕS § 88 lg-d 8, 9)?

Toetame ettepanekut, et tarbija tasutud või temalt sisse nõutud summad lähevad esmalt

krediidi põhiosa ja alles siis intressnõuete (sh viivisenõuete) katteks (VÕS § 415 lg 2). Mis

puudutab selle laiendamist üldisele võlgniku kaitsele, meil konkreetset seisukohta ei ole.

17.A. Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende

registreerimine ja järelevalve (art 37): Kas peate asjakohaseks eelkõige KAVS § 2

lõigetes 5, 6, 8, 9 ja 11 sätestatud kohaldumisala muutmist/kitsendamist?

Rahandusministeerium ei pea vajalikuks KAVS § 2 lõigete 5, 6, 8, 9 ja 11 kohaldamisala

muutmist.

17.B. Mittekrediidiasutustele ja mittemakseasutustele tegevusloa andmine, nende

registreerimine ja järelevalve (art 37): Kas peate vajalikuks KAVSi muuta/täpsustada

nii, et oleks üheselt selgem, et krediidiandja/vahendaja loakohustus kohaldub ka nn

8

sotsiaalmeedia või muude vastavate kanalite vahendusel laenu andvatele eraisikutele (nt

täpsustades läbi KAVS § 5 krediidiandja tegevuse sisu)?

Kuigi loakohustus eraisikutele, kelle tegevus on kvalifitseeritav krediidiandja tegevusena, on

juba praegu KAVS-ist tuletatav, toetame õigusselguse huvides ettepanekut täpsustada KAVS

§ 5 nii, et loakohustuse laienemine ka eraisikule oleks üheselt selge. Samuti võiks kaaluda

võimalust täpsustada, et ühisrahastusplatvormid on KAVS-i kohaselt loakohustuslased

(KAVS § 2 lg 2/ § 6). Selles osas võiks täpsemalt konsulteerida Finantsinspektsiooniga. Me

ei pea me vajalikuks täpsustada, mis kanalite kaudu krediidi pakkumine käib loakohustuse

alla, kuna taoline lahendus ei ole tulevikukindel ja pakkumise kanal ei oma ka sisuliselt

olulisust.

18. Pädevad asutused (art 41): Kas leiate, et seadusega tuleks täpsustada, kas ja mis

tingimusel võiks Finantsinspektsioon või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

sekkuda nö krediiditoodete kujundamisse?

Rahandusministeerium ei leia, et oleks lisavajadust sekkuda.

19. Krediidituru uuringu soovitus: Näha ette teavitamiskohustuse rikkumise eest

juriidiliste isikute puhul kuni 400 000 eurone trahv (ettepanek nr 8).

Hetkel ei näe vajadust teavitamiskohustuse rikkumise eest rahatrahvi kehtestamiseks, kuna

meile teadaolevalt ei ole praktikas tõstatunud niivõrd olulisi teavitamiskohustuse rikkumise

juhtumeid.

20. Krediidituru uuringu soovitus: Kaaluda igapäevase tarbimisega seotud

krediiditoodete Interneti (eelkõige sotsiaalmeedia) vahendusel toimuva reklaami puhul

täiendavate nõuete sätestamist (nt kohustust hoiatada tarbijat selgelt krediiditoote

tarbimisega kaasneda võivatest negatiivsetest tagajärgedest). Lisaks kaaluda, kas ka

otsepostitustega (nt, kui ettevõtja suunab info kindlale isikule või kindlale arvule

isikutele või kui tegemist on tellitud teabega) edastava info nõudeid tuleks täiendavalt

reguleerida (ettepanek nr 9). Nt, kas on vajalik lisada võimalusi selleks, et tarbija saaks

otsepostitustest lihtsamini loobuda? Või milliseid muid reegleid oleks otsepostituste osas

tarvis?

Rahandusministeerium toetab internetis tehtava krediiditoodete reklaami nõuete võimalikku

muutmist, sh mingis osas leevendamist kuid ka võimalike sobilike täiendavate nõuete

sätestamist (nt uuringus toodud hoiatuse lisamisega). Eraldiseisvat mõjuhinnangut, kuidas

Internetis leiduv reklaam tarbijat mõjutab, ei ole tingimata vaja läbi viia, kuna sarnaseid

uuringuid on juba tehtud ning teaduskirjanduses analüüsitud. Küll aga tuleks täpsemalt läbi

mõelda, mis osas oleksid interneti keskkonda arvestades asjakohased REKS § 29 nimetatud

nõuded.

Samuti toetame otsepostitustega edastatava info reguleerimist, sh seda, kuidas otsepostitustest

oleks võimalik lihtsalt ja lõplikult loobuda.

21. Krediidituru uuringu soovitus: Selgelt tuleks reguleerida, milline on õiguslik

tagajärg, kui tarbija ei esita oma krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet

(ettepanek nr 1). Meie hinnangul on juba piisavalt reguleeritud olukord, kui tarbija ei esita oma

krediidivõimelisuse kohta õiget ja täielikku teavet (VÕS § 4034 lg 7). Juhime tähelepanu, et

võib olla keeruline leida õiget piiri, kust läheb tarbija kohustus esitada õiget ja täielikku teavet

ning krediidiandja KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 kohane kohustus kontrollida tarbija esitatud

teavet. Karistuslikud meetmed oleksid siin kontekstis ebaproportsionaalsed.

9

22. Krediidituru uuringu soovitus: Kaaluda tarbijate õiguste täiendavaks kaitseks

regulatsiooni kehtestamist tarbijakrediidi tagastamise kohta ettenähtud aja jooksul

võrdsete maksete ja seadusjärgse intressiga (või ilma intressita) ka muudel

tarbijakrediidi tühisuse juhtudel kui liigkõrge krediidi kulukuse määraga lepingute

puhul, laiendades seda tagajärjena ka tarbijakrediidi lepingu tühistamisele (ettepanek

nr 13).

Ettepanek on kindlasti kaalumist väärt, kuid vajaks täiendavat analüüsi ja mõjuhinnangut

enne, kui Rahandusministeerium saab seisukoha võtta.

23. Krediidituru uuringu soovitus: Tunnistada kehtetuks VÕS § 88 lg 2, mis mh justkui

keelab hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmise, kuni täitmata on tagamata või

vähemtagatud kohustusi.

Kuna VÕS § 88 lõike 2 näo on tegemist üldosa sättega, mis reguleerib kõiki lepinguid, siis

VÕS § 88 lõike 2 kehtetuks tunnistamine võib kaasa tuua laiaulatusliku mõju lepinguõiguses.

Kui Justiitsministeerium peab TÜ uuringu ettepaneku ülevõtmist asjakohaseks, võiks kaaluda

erisätte lisamist VÕS-i tarbijakrediidi ossa, et piirata nimetatud sätte kehtetuks tunnistamise

mõju teistele lepingutele.

24. Krediidituru uuringu soovitus: Sätestada, et tarbijakrediidist tuleneva võlgnevuse

restruktureerimisel (nt võlatunnistuse, kompromissi, refinantseerimislaenu vormis)

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu tühisus

(kehtima võiks jääda üksnes maksetähtaja pikendamine); alternatiivselt võiks kaaluda,

et tarbijakrediidiga seotud võlatunnistused on tühised (st säilib senine kohustus).

TÜ soovitus ei ole meie hinnangul kooskõlas uue tarbijakrediidi direktiivi artikliga 35(1), mis

näeb ette erisuse krediidivõimelisuse hindamisel, kui tegemist on lepingu/ nõuete

restruktureerimisega, seda siiski teises taandes toodud tingimustel. Kui tarbijal on

makseviivitus juba tekkinud, peaks tarbija krediidivõimelisuse hindamise tulemusel alati

jõutama hinnanguni, et isik ei ole krediidivõimeline ja see peaks TÜ pakutud esimese

lahenduse kohaselt välistama krediidilepingu refinantseerimise. Kui Justiitsministeerium

leiab, et on vaja täpsemalt reguleerida tarbijakrediidiga seotud võlatunnistusi (kas täiendavalt

reguleerida või sätestada, et need on tühised), siis Rahandusministeerium saab sellekohast

ettepanekut toetada.

25. Krediidituru uuringu soovitus: Kehtestada tarbija rasket majanduslikku olukorda

ära kasutades liigkõrge krediidi kulukuse määraga krediitide väljastamise eest

(liigkasuvõtmine) kriminaalvastutus (ettepanek nr 15).

Rahandusministeeriumi hinnangul vajaks see ettepanek täiendavat analüüsi ja hetkel ei ole

võimalik küsimuses seisukohta võtta.

26. Krediidituru uuringu soovitus: Kaaluda tarbijakrediidi puhul viivise arvestamise

algusaja toomist hilisemaks. Lisaks kaaluda lahendust, et kui tarbijakrediidileping

ennetähtaegselt üles öeldakse, saaks esialgses suuruses intressi arvestada viivisena kuni

esialgse tähtja möödumiseni (ettepanek nr 17).

Rahandusministeerium ei toeta ettepanekut, selgusetuks jääb millist probleemi püütakse

ettepanekuga lahendada.

27. Krediidituru uuringu soovitus: Keelata selgelt viivisenõuete kapitaliseerimine

kokkuleppel selliselt, et neid omakorda intressitakse (ettepanek nr 18).

Rahandusministeerium toetab TÜ soovitust keelata viivisnõuete kapitaliseerimine selliselt, et

neid omakorda intressitakse. Samas tuleks analüüsida, kuidas sellisel juhul kõrvalnõuete

10

rahuldamine toimiks ja kas refinantseerimise võimalust mõjutavad viivis, intress, mida ei tohi

rekapitaliseerida.

28: Krediidituru uuringu soovitus: Sätestada selgelt krediidiandja kohustus teavitada

tarbijakrediidi puhul tarbija kohustusi tagavaid käendajaid ja kolmandast isikust

pantijaid tarbija makseviivitustest ning tarbijakrediidilepingu lõpetamise ja

täitemenetluse alustamise kavatsusest (ettepanek nr 21).

Teotame uuringus toodud ettepanekut. Siiski tuleks õigusliku kindluse tagamiseks täpsustada,

millistel juhtudel loetakse teavitamiskohustus täidetuks, kui käendaja andmed on puudulikud

või muutunud (ilma krediidiandjat teavitamata).

29. Krediidituru uuringu soovitus: Näha tarbijakrediidilepingute puhul ette globaalsete

tagatiskokkulepete keeld (ettepanek nr 21).

Õiguskindluse huvides toetame ettepanekut globaalsete tagatiskokkulepete keeld seaduse

tasandil kehtestada.

30. Krediidituru uuringu soovitus: Muuta regulatsiooni selliselt, et

tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg algaks selle kalendriaasta

lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (ettepanek nr 22).

Rahandusministeerium pigem ei toeta ettepanekut regulatsiooni muutmiseks.

31. Krediidituru uuringu soovitus: Kohtumenetluses piirata tagaseljaotsuste tegemise

lubatavust tarbijakrediidiasjades, vähemasti kui krediidiandja ei ole esitanud selgeid

andmeid/kinnitusi kõigi tarbija kaitseks mõeldud võlaõigusseaduse7 (VÕS) sätete

järgimise kohta (ettepanek nr 25).

Toetame ettepanekut, et ka tagaseljaotsuse menetluses peab krediidiandja tõendama, et on

täitnud kõiki tarbija kaitseks mõeldud VÕS-i sätteid.

32. Krediidituru uuringu soovitus: Lubada maksekäsu kiirmenetluses realiseerida vaid

põhivõla- ja maksmata intressinõudeid (sh viivis). Muud kõrvalnõuded, võlatunnistused

ja algsete maksete kapitaliseerimise kokkulepped tuleks lahendada hagimenetluses.

Alternatiivselt luua tõhus mehhanism krediidi kulukuse määra järgimise ja

viivisepiirangute kontrollimiseks.

Rahandusministeerium toetab ettepanekut.

33. Krediidituru uuringu soovitus: Tuleks realiseerida tarbijakrediidilepingu poolte

tõekohustus ja karistada valeandmeid esitanud krediidiandjaid preventiivselt. Hetkel ei saa Rahandusministeerium ettepanekut toetada, kuna selgusetuks jääb, mida

mõeldakse preventiivse karistamise all.

34. Krediidituru uuringu soovitus: Teavitada tarbijaid tõhusalt vajadusest kohtu

kirjadele reageerida ja selle tegemata jätmise negatiivsetest tagajärgedest

(teavituskampaania nt kohtu veebilehel, võlgnike infoportaalides, vastamatajätmise

tagajärgede väljatoomine kohtu kirjades).

Rahandusministeerium toetab ettepanekut.

Teiste osapoolte tehtud ettepanekud

35. Eesti Panga ettepanek: Eesti Pank on teemapaberis „Pankadevaheline konkurents

Eesti laenuturul“ teinud ettepaneku kaaluda, kas keelata, piirata ja/või reguleerida

muul viisil tasusid, mis seonduvad laenulepingu lõpetamisega ja tagatiste üleviimisega.

11

Rahandusministeerium on analüüsinud Eesti Panga ettepanekuid ja leiame, et regulatiivselt

võiks üksnes sekkuda sel moel, et eluasemelaenu väljastamisega või olemasoleva laenu

üleviimisega oleks tagatisvara väärtuse hindamine paindlikum (s.t. hinnangu saaks anda ka

vastava statistilise mudeli põhjal, mis vähendaks laenu võtmisega või üleviimisega seotud

kulusid). Vastav eelnõu on menetlemisel. Muude ettepanekute osas oleme avatud aruteludeks.

Samas näeme, et turupraktika on muutumises ja seega ei pruugi regulatiivne sekkumine olla

tingimata vajalik.

36.B. FI ettepanek: Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe

(KAVS § 49 lõige 2 punkt 1 ja KAVS § 49 lõige 8). Finantsinspektsioon on teinud

ettepaneku kehtestada kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele,

krediidiandjatele ja erandi alusel tegutsevatele krediidiandjatele ühetaolised krediidi

põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suurima suhte ja ühtsed alused

piirmäära arvutamiseks (kõikidele ühesuguse nn põranda kehtestamine). Meie

hinnangul oleks sellisel juhul enam tagatud, et krediidivõimelisuse hindamist viidaks

erinevate krediidiandjate juures läbi ühetaolisematel ja läbipaistvamatel alustel.

Rahandusministeeriumis on hetkel töös krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu, mille

rakendamise käigus kaalume ka krediidi põhiosa ja intressimaksete ning tarbija sissetuleku

suhte piirmäära kehtestamist (see ei ole siiski lõplikult otsustatud).

37. Kohtute täiendavad ettepanekud.

Mitmed kohtute esitatud täiendavad ettepanekud on kaalumist väärt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Marit Maidla

[email protected]