Otsus

<

OTSUS Vaidlustusasja number 186-24/272693 Otsuse kuupäev 29.10.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Ühispakkujate Sihtasutuse Tallinna Teaduspark

TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikooli vaidlustus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus riigihankes „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine” (viitenumber 272693) ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS-i, Sihtasutuse Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikooli pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustajad, ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool, esindaja Agnes Roos Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, esindaja Siret Suurväli Kolmandad isikud, ühispakkujad Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Alan Paas

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Riigihangete seaduse § 197 lg 1 p 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 18.09.2024 otsus tunnistada edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS-i, Sihtasutuse Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikooli pakkumus.

2. Mõista Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt ühispakkujate Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

2 (39)

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 08.12.2023 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine” (viitenumber 272693) hanketeate. Hankija soovib sõlmida raamlepingu ühe pakkujaga. 2. 30.09.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate Sihtasutuse Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi ka Vaidlustajad) vaidlustus Hankija 18.09.2024 otsusele tunnistada edukaks ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS-i, Sihtasutuse Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikooli (edaspidi ka Kolmandad isikud) pakkumus. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 04.10.2024 kirjaga nr 12.2-10/186 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 09.10.2024 ja neile vastamiseks 14.10.2024. Ühtlasi palus vaidlustuskomisjon Vaidlustajatel hiljemalt 09.10.2024 esitada Kolmandatele isikutele oma pakkumusest dokumendid kujul, mille võib esitada ja üksnes ulatuses, milles on puutumus vaidlustusega. Juhul, kui Vaidlustajad leiavad, et dokumendid on siiski tema ärisaladus, palus vaidlustuskomisjon Vaidlustajatel esitada hiljemalt 09.10.2024 vaidlustuskomisjonile üksikasjalikud põhjendused selle kohta, milles seisneb pakkumuse hindamise aluseks olevate dokumentide ärisaladus EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustajad, teiseks tähtpäevaks seisukohti ei esitatud. Vaidlustajad esitasid 09.10.2024 selgituse, et vaidlustajate pakkumus üksikosades ja kogumis, sh selle osiste täpses paigutuses ja kokkupanus on käsitletav ärisaladusena. Vaidlustajad on oma pakkumuses esitanud detailse visioon- ja programmdokumendi unikaalse lahendusega tervisetehnoloogia valdkonna programmi arendamiseks. Tegemist on tervikliku ja unikaalse lahendusega, millel on kaubanduslik väärtus ning mille rakendamisest on huvitatud ka kolmandad isikud vaidlustajate konkurentidena. Lahenduse detailne kirjeldus (kasutatavad eksperdid, kasutatav võrgustik kogumis, tegevused kogumis, eelarveline jaotus, ajakava jne) on unikaalne lahendus ja unikaalne programmdokument, mis ei kuulu avaldamisele. Üksikute osiste koosmõjus tekkiv programmiline lahendus ei ole avalik info ning justnimelt lahenduse osiste kokkuseadmise, võrgustiku loomise, koostööpartnerite kaasamise, kanalite kasutamise jne oskus annab valdkonnas konkurentsieelise. Lisaks on pakkumuse üksikud infoväljad samuti konfidentsiaalsed (ekspertide võrgustik, kasutatavad koostööpartnerid, teabekanalite loend, meetodite kirjeldus jne), kuna tegemist on vaidlustajate loodud võrgustike ja teadmusega, mis annavad vaidlustajatele valdkonnas konkurentsieeliseid. Arvestades pakkumuses toodud info tundlikkust (teave kogumis, sh teave kogu valdkondliku võrgustiku, koostööpartnerite, ekspertide, tegevus- ja ajakava, eelarve jaotuse jne detailne kirjeldus ning teave üksikute ekspertide, kanalite jms kohta), on nimetatud info avaldamine kolmandatele

3 (39)

isikutele mõeldamatu ja kahjustaks oluliselt vaidlustajate ärisaladust. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajate selgituses tooduga ja on seisukohal, et Vaidlustajate pakkumuses sisalduv informatsioon ja dokumentide, mille alusel Hankija pakkumust hindas, on käsitletavad Vaidlustajate ärisaladusena ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 p-ide 1, 2 ja 3 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustajad, ühispakkujad Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL ja Tallinna Tehnikaülikool, põhjendavad vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hindamismenetluse õiguspärase läbiviimise korral oleks Hankija pidanud Vaidlustajate pakkumusele omistama enam hindepunkte. Hankija ei kohaldanud hindamiskriteeriume õiguspäraselt, hinnates hindamiskriteeriumite järgi asjaolusid, mille hindamist kriteeriumi kirjeldus ette ei näinud, jättes pakkumuses märgitud asjaolusid meelevaldselt arvestamata, jättes negatiivsed hinnangud olulises osas põhjendamata. 4.1.1. Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteerium a 4.1.1.1. Komisjon on puudustena, mis õigustaksid maksimumhindest (7 p) madalamate hindepunktide andmist, välja toonud, et meeskonnas on puudu tervisevaldkonna spetsiifilistest ekspertteadmistest biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonnas (RHAD lisa 1 p 8.2.1): Nimetatud hinnanguga on komisjon läinud vastuollu RHAD lisa 1 p-iga 8.2.1. Meeskonnas peavad olema esindatud tervisevaldkonna spetsiifilised ekspertteadmised (vähemalt magistrikraad tervise või meditsiini, sh biomeditsiini valdkonnas) ja kogemused. Ei nõuta biomeditsiini alast kompetentsi, vaid tervise- või meditsiini alast magistrikraadi, milleks võib, aga ei pea olema kraad biomeditsiini valdkonnas. Seega ei ole biomeditsiini valdkonna väljaõppe puudumine RHAD lisa 1 p 8.2.1 tähenduses puuduseks, mis saaks õigustada hinde alandamist. Vaidlustajate tegevmeeskonda kuuluvad M.V., kellel on tervisetehnoloogiate magistrikraad, P.R., kellele on arstikraad (medical doctor) ning doktorikraad tervise valdkonnas (healthcare engineering). Seega on Vaidlustajate meeskonnaliikmetel väga head teadmised ja kogemused, mis vastavad väga hästi RHAD lisa 1 p 8.2.1 kuni 8.2.4 nõuetele. 4.1.1.2. Komisjon on vastava kriteeriumi all ühtlasi puudusena välja toonud, et väheseks jääb meeskonna kompetents teadmussiirde ja intellektuaalomandi rakendamisest tervisetehnoloogiate valdkonnas, kuna ühelgi meeskonnaliikmel ei ole piisavalt vastavat praktikat patenditaotluse läbiviimisel (va nõustamisel). Hankija on ekslikult kohaldanud hindamiskriteeriumit, hinnates asjaolusid, mille hindamist RHAD ette ei näe. RHAD ei nõua otseselt patenditaotluste läbiviimise kogemust. Hankija on mööda vaadanud asjaolust, et meeskonnas on siiski patenditaotluste läbiviimise kogemus olemas, näiteks meeskonnaliikmetel R.J. ja P.R. (kompetentside kirjeldus on esitatud koos pakkumusega).

4 (39)

Arvestades, et patenditaotluste läbiviimise kompetents on Vaidlustajatel esindatud, olgugi et see ei olnud RHAD kohaselt nõutav, on Hankija hinnang meelevaldne ja ekslik. 4.1.1.3. Komisjon on Vaidlustajate meeskonna puudusena välja toonud, et tegevmeeskonna puhul on kirjeldatud napisõnaliselt senist kogemust ettevõtete rahvusvahelistumisele kaasa aitamise osas kasvuettevõtte faasis ning hilise faasi investeeringute kaasamisel. RHAD p 8.2.3 kohaselt peavad meeskonnas olema äriarenduse juhtimise teadmised ja kogemused. RHAD ei nõua konkreetselt hilise faasi investeeringute kaasamise kogemust. Vaidlustajatel on see kompetents olemas, millest komisjon on mööda vaadanud. Nimelt on ettevõtete rahvusvahelistumise ja hilise faasi kapitali kaasamise kompetents kaetud meeskonna liikme M.G. teadmiste ja kogemustega (pakkumusega koos esitatud CV). Lisaks on pakkumuses välja toodud tervisetehnoloogia ettevõtted, kellega M.G. on töötanud. Samuti on M.G. EstBan ingelinvestor aastast 2019 ning toetab juhtinvestorina tehnoloogiamahukate ettevõtete investeeringute kaasamist (hetkel portfellis 13 ettevõtet). Kõik need asjaolud on komisjon aga tähelepanuta jätnud. 4.1.1.4. Vaidlustajad on nõukogusse kaasanud lisaks RHAD-s nõutud pädevustele lisapädevusi (pakkumus lk 9), sh äriarendus, tehnoloogiasiire ja IO, ravimiarendus ja biotehnoloogia – pädevused, millede puudumist tegevmeeskonnas pakkujale ette heideti. Need pädevused on tugevalt esindatud nõuandvas kogus, kelle roll toimemudeli elluviimisel on selgelt kirjeldatud, sh strateegilise nõu andmine, ekspertiisi pakkumine, projekti tegevuskavade kooskõlastamine jmt (pakkumus lk 12). Needki lisapädevused jõuavad seega tegevmeeskonnani. Tegevmeeskonna liikmetel on programmi elluviimisel koordineeriv ja teenuse sisu arenduse roll, mitte ekspertide roll. Sisutegevuste elluviimiseks kaasatakse arvukalt vastavate valdkondade eksperte (nt IO nõustamisel IO eksperte, sh välisriikidest (pakkumus lk 30); kiirendiprogrammi kaasatakse mentorid, sh tervisetehnoloogia võtmementor ja eksperdid (pakkumus lk 36 ja 38); kasvuprogrammis võtmementorid ja tippeksperdid (pakkumus lk 41, 42, jne)). Eelnevast tulenevalt on tegevmeeskonnal täielikult olemas teadmised ja kogemused toimemudeli elluviimiseks parima kvaliteediga (teadmised ja kogemused programmide sisu arendamiseks, koordineerimiseks ja ekspertide kaasamiseks). Seega pidanuks Hankija hindama nimetatud alapunkti maksimaalsete hindepunktidega (7 p). 4.1.2. Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteerium c 4.1.2.1. Komisjon on maksimumhindest madalama hinde andmise põhjendusena välja toonud, et kuigi meeskonnaliikmete tööülesanded on väga hästi toodud, jääb puudulikuks tegevmeeskonna liikmete ajalise panuse selgitusest projektile. Pakkumuse esitamisega on Vaidlustajad väljendanud valmisolekut projekti eesmärki ja mõõdikuid täita, sh teha kõik vajaliku lepingu täitmiseks. Pakkumuses ajalise panuse detailne määratlemine (FTEdes) ei ole sellise täpsusega võimalik ega saa olla nõutav. Projektis muutub töökoormus tegevusperiooditi vastavalt kinnitatud tegevuskavale.

5 (39)

Võrdluseks ei ole Hankija Kolmandate isikute pakkumusele antud hinnangutes ajalist panust hinnanud. Ajaline panus on sõltuvuses ka sellest, et tegevmeeskonda toetab laiendatud meeskond vastavalt vajadusele (pakkumus lk 8). Lisaks on Vaidlustajad töökoormuse küsimust käsitlenud riskide all ning toonud välja maandamismeetmed, sh vajadusel täiendava rahastuse leidmise (pakkumus lk 65). Lisarahastuse kaasamine toimemudeli võimendamiseks on osa pakkuja kontseptsioonist. Kokkuvõttes ei ole meeskonna töökorralduse põhimõtete toimivus kuidagi sõltuvuses sellest, kas Vaidlustajad on meeskonnaliikmete ajalise panuse detailselt määratlenud. Nõudes detailse ajalise panuse määratlemist, on Hankija läinud kaugemale hindamismetoodikas kirjeldatust. 4.1.2.2. Komisjon on ühtlasi puudusena välja toonud, et tekib küsimus, kui palju panustab mitmetes projektides osalev ja muude oluliste tööülesannetega seotud P.R. projekti tegevmeeskonna töösse igapäevaselt. Vaidlustajad on pakkumuses välja toonud, et P.R. rolliks on olla tegevmeeskonna nõunik. Tema roll ei ole konkreetseid programme koordineerida, vaid nõustada tegevmeeskonda ja pakkuda ekspertiisi. Seega oleme arvestanud, et tema igapäevane operatiivne koormus on teiste meeskonnaliikmetega võrreldes väiksem (pakkumus lk 5). Teisisõnu ei olene P. R. panusest meeskonna töökorralduse põhimõtete toimivus. 4.1.2.3. Komisjon on puudusena välja toonud, et selgelt ei ole kirjeldatud, kuidas toimub ühispakkujate omavaheline suhtlus ja milliseid kommunikatsioonivahendeid kasutatakse. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks sellise kirjelduse vajalikkus töökorralduse aspektist, arvestades et projekti koordineerimine toimub tegevmeeskonna tasandil, kuhu kuuluvad mõlemast organisatsioonist 3 liiget. Tegevmeeskonna töökorraldus on seejuures pakkumuses põhjalikult kirjeldatud. Lisaks on TalTech Tehnopoli üks asutajatest, mis tagab strateegiliste teemade üldise koordineerituse Tehnopoli nõukogu tasandil. Samuti jääb Vaidlustajatele arusaamatuks, miks on vajalik detailselt kirjeldada kommunikatsioonikanaleid töökorralduse aspektist. Konkreetsed kommunikatsioonikanalid valitakse tavapäraselt vastavalt teemale ja vajadusele. Eelnevast tulenevalt ei olnud Hankijal põhjust langetada kriteeriumile antud hindepunkte, vaid Hankija pidanuks hindama nimetatud alapunkti maksimaalsete hindepunktidega (7 p). 4.1.3. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium c 4.1.3.1. Komisjon on hindepunktide põhjenduses puudusena välja toonud, et puudu jääb selgitustest, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga. Kõik võtmepartnerid ja nende kompetentsid on kirjeldatud pakkumuse lisas 5 (lk 81). Lisa 5 kirjeldustes on välja toodud iga vastava organisatsiooni tugevused, pädevused ja kogemused. Tegemist on valdkonna ja piirkonna tugevaimate organisatsioonidega, kes toovad projekti

6 (39)

oma kompetentse, kogemusi ja võrgustiku. Võtmepartnerite kaasamise põhimõtted ehk mis alustel partnereid kaasatakse on toodud pakkumuses lk 11, partnerite kaasamine programmide lõikes on kirjeldatud pakkumuse lk 13 ̶1̶7 ning iga programmi all, pakkumuse lk 29,30, 34, 39, 42 ̶43, 50, 54 ̶ 55. Seega jääb Vaidlustajatele selgusetuks komisjoni väide, et partnerite valikut ja nende panust toimemudeli teostamisesse ei ole kirjeldatud. Tegemist on asjakohatu väitega pakkumuses esitatud materjali pinnalt. 4.1.3.2. Komisjon on lisaks puudusena välja toonud, et näiteks on tagasihoidlikult käsitletud Tartu Ülikooli ja teiste regioonipõhiste organisatsioonide panust. Tartu Ülikool kuulub konkureerivasse konsortsiumi (Kolmandate isikute koosseisus) ja seetõttu ei olnud pakkumuse esitamise faasis võimalik nendega konkreetseid kokkuleppeid sõlmida. Kolmandad isikud ei ole Tehnopoli ega TalTechiga suhelnud ega koostöökokkuleppeid sõlminud, kuid hindamiskomisjoni põhjendustes nende pakkumise puhul ei ole tähelepanu juhitud sellele, kuidas on kaasatud seni Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi juhtinud Tehnopol ning Põhja- Eesti regiooni suurim ülikool TalTech. Kui hindamiskomisjon on pidanud oluliseks koostööd Vaidlustajate ja Tartu Ülikooli (Kolmandate isikute koosseisus), pidanuks Hankija ka Kolmandate isikute pakkumust hinnates samu puuduseid välja tooma. Asjaolu, et seda ei ole tehtud, on käsitletav võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena. 4.1.3.3. Komisjon on puudusena välja toonud, et puudub selge arusaam, kuidas kaasatakse need osapooled, kes võiksid olla potentsiaalsed tehinguvoo ja järelkasvu allikad. Tehinguvoo (dealflow) partnerite kaasamine on eelkõige kriitiline Eelinkubatsiooni ja EIR ning Kiirendiprogrammides. Teiste programmide sihtgrupid on selgelt konkreetsete ettevõtete näol teada ja nende poole saab pöörduda otse. Tehnopol on seni olnud väga edukas oma programmide sihtgruppide ja kvaliteetse tehinguvooni jõudmisel läbi oma kanalite ning siseriiklike ja rahvusvaheliste partnerite võrgustiku. See on reaalseks tõestuseks pakkuja võimekusest. Sõltumata Hankija asjakohatutest märkustest tehinguvoo haldamise kohta, on Vaidlustajad eraldi toonud pakkumuses välja Eelinkubatsiooni ja EIR ning Kiirendiprogrammi tehinguvoo partnerid:

- Eelinkubatsiooni ja EIR dealflow partnerid on Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool (programmide tutvustamine tudengite hulgas) (pakkumus lk 13)

- Kiirendiprogrammi dealflow partnerid on kõik valdkonnaga tegelevad Eesti ülikoolid ja teadusasutused, teised programmid, kiirendid jmt (sh Health Founders, Tartu Teaduspark, Tartu Biotehnoloogia Park jm) (pakkumus lk 13).

Kokkuvõttes puuduvad põhjendused, miks kriteeriumit maksimumhindest madalama hindega hinnata ning Vaidlustajate pakkumusele oleks pidanud omistatama maksimumarvu hindepunkte (5 p). 4.1.4. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium d

7 (39)

4.1.4.1. Komisjon on Vaidlustajate pakkumuse kohta puudusena välja toonud, et IO tegevustele on pööratud oluliselt vähem tähelepanu võrreldes Kiirendi- ja Kasvuprogrammiga, mis võib negatiivselt mõjutada eesmärgistatud patenditaotluste arvu saavutamist. Vaidlustajate hinnangul on tegemist asjakohatu märkusega. Erinevate programmi mahtude võrdlemine ja selle sidumine ühe programmi eesmärkide saavutamisega ei ole asjakohane. Komisjon oleks pidanud hindama, kas tehnosiirde ja IO programmi tegevused on piisavad eesmärgistatud patenditaotluste arvu saavutamiseks. Täpsemalt tõstetakse tehnosiirde ja IO programmi tegevustega tudengite ja teadlaste teadlikkust ning tehnosiirde ekspertide võimekust kvaliteetset teenust osutada. See loob eeldused patenditaotluste arvu kasvuks. Tehnosiirde üksuste poolt teenuse edasine osutamine ei ole seotud antud programmi eelarvega, aga loob eeldused eesmärkide täitmiseks. Pakkujal ei pea olema otsest puutumust (nõustanud konkreetse taotluse esitamist) kõikide patenditaotlustega. Oluline on luua eeldused nende tekkeks. Programmi raames pakutakse ekspertteenust 50-le ettevõttele 200 h ulatuses, sh on ka kiirendi- ja kasvuprogrammi ettevõtted, kes soovivad nõu järgmiste patenditaotluste osas (mitte esmaste) ja nende ettevõtete puhul on patenditaotluseni jõudmine tõenäolisem. Pakkumuses kirjeldatud tegevused tagavad toimemudeli aspektist IO tegevuste asjakohasuse, võrdlus teiste, eesmärgilt erinevate programmidega on põhjendamatu ning asjakohatu. 4.1.4.2. Komisjon on puudusena välja toonud, et kuigi plaanitud ajakava on tervikuna realistlik, siis arvestades töömahtude intensiivsust ja tegevuste mitmekesisust (iseäranis suur ürituste hulk) võib kõikide eesmärkide saavutamine osutuda keeruliseks. Hankija ei ole millegagi põhjendanud eeltoodud väidet. Arvestades, et ajakava on peetud realistlikuks, jääb täiesti selgusetuks, mis põhjustel ei pea Hankija eesmärkide saavutamist realistlikuks. Tegemist on vastuolulise ja pakkumuse seisukohalt põhistamata väitega. 4.1.4.3. Komisjon on puudusena välja toonud, et näiteks on oodatavate tulemuste ja visioonis toodud eesmärgi vahel teatav lõhe. Eesmärk saavutada 750 tervisetehnoloogia ettevõtet aastaks 2035 eeldab hüppelist kasvu, mis on ambitsioonikas võrreldes toimemudeli ajaperioodi jooksul plaanitud tegevustega. Vaidlustajatele jääb selgusetuks, mille pinnalt Hankija ei pea oodatavate tulemuste saavutamist võimalikuks, seda enam, et Hankija ei ole oma sellekohast väidet millegagi põhistanud ning pakkumuses toodud asjaolud ei toeta Hankija esitatud. Nimelt on Vaidlustajad selgitanud, et tervisetehnoloogia valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine tekitab järgneva 4 aasta jooksul ärivertikaalis „lumepalli efekti“ (pakkumus lk 3). Lumepalli efekt tähendab, et toimemudeli tegevused loovad eeldused aina kiiremaks ettevõtete juurdekasvuks. Läbi toimemudeli tegevuste saab tervisetehnoloogia valdkond seni enneolematu võimenduse ja see hakkab tootma tulemusi ja kasvu. Ja ongi loogiline, et algus on aeglasem (lepingu 4a periood) ja seejärel tempo tõuseb, sh tekib spill-over efekt ja sariettevõtjad jne.

8 (39)

750 tervisetehnoloogia ettevõtet Eestis aastaks 2035 – koosnevad nii süvatehnoloogia, digitervise kui biotehnoloogia ja meditsiiniseadmete valdkonnast. Tegemist on registreeritud ettevõtetega tervisetehnoloogia valdkonnas (pakkumus lk 3 joonealune viide). Tegevuse ainuke mõõdik on registreering. Eesti iduettevõtete ökosüsteemi platvormi andmetel on Eestis ca 110 tervisevaldkonnas tegutsevat iduettevõtet, ca 7x kasv 10a jooksul on ambitsioonikas, kuid teostatav. Kokkuvõttes, arvestades, et Hankija ei ole esitanud faktiliselt kontrollitavaid ega adekvaatseid põhjendusi hindepunkti alandamiseks, pidanuks Hankija omistama vaidlustajate pakkumusele maksimumarvu hindepunkte (5 p). 4.1.5. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium e 4.1.5.1. Komisjon on Vaidlustajate pakkumuse puudusena välja toonud, et turundus- ja kommunikatsiooniplaan on tugevalt fokusseeritud Eesti-sisesele turundusele ja et rahvusvaheline dimensioon turundusplaanis on nõrk. Samuti, et kuigi rahvusvahelised partnerid on mainitud, ei ole kõik esitatud võrgustikud relevantsed, kus võrgustikes peaksid olema nr Saksamaa, Inglismaa, USA partnerid. Antud väide on täiesti asjakohatu ning eirab pakkumuses toodud kirjeldusi: - Vaidlustajad on toonud välja, et eesmärgiks on tervisetehnoloogia toimemudeli tuntuse tõstmine, selle väärtuspakkumise tutvustamine ja õigete kuvanditunnuste sidumine sellega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on toetavaks eesmärgiks Eesti tervisetehnoloogia kui valdkonna laiapõhjalisem tutvustamine (terviseinnovatsiooni eestvedaja kogu maailmas), fooni loomine nii Eestis kui rahvusvaheliselt (pakkumus lk 57); - välja on toodud ka Vaidlustajate poolt kasutatavad rahvusvahelised kanalid: toimivaim kanal rahvusvahelise tuntuse tõstmiseks ja info levitamiseks on nii Linkedin, kui ka sotsiaalmeediaplatvorm X (endine Twitter). Rahvusvaheliselt kasutatakse iduettevõteteni jõudmiseks eri projektide kaudu tekkinud kontaktibaasi, Linkedin makstud postitusi ning IASP, EIT Health, ECHAlliance jt võrgustikke. Rahvusvahelise nähtavuse, tuntuse ja koostöö soodustamiseks kasutatakse ka rahvusvahelisi partnereid, kes on välja toodud pakkumuse lisas 5. Kontaktide kogumiseks ning parimate praktikate saamiseks on oluline võtta osa iduettevõtete konverentsidest välisriikides (SLUSH, Radical Health Festival, HIMSS jt). (pakkumus lk 57); - IASP on maailma suurim teadusparkide organisatsioon, koondades teadus- ja arenduskeskused, äriarenduskompetentsi ning innovatsiooni. Liikmed on 76 erinevas riigis ehk IASPi kuulub 350 liikmesorganisatsiooni, kelle alla koondub enam kui 115 000 ettevõtet. IASP toetab liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd, vahendab kontakte, toetab rahvusvahelise turunduse ja kommunikatsiooniga ning korraldab rahvusvahelisi võrgustumise konverentse; - EIT Health on Euroopa ülene terviseökosüsteemi kogukond, mille eesmärgiks on toetada teadus-ja arendustegevust, piiriülest koostööd, pakkuda rahastust ja ekspert tuge terviseinnovatsiooni arenguks. EIT Health koondab 120 partnerorganisatsiooni, tuhandeid iduettevõtteid ja ettevõtjaid, et leida lahendusi suurimatele tervise valdkonna väljakutsetele Euroopas; - ECHAlliance on maailma suurim tervise valdkonna võrgustik, kuhu kuuluvad erinevad organisatsioonid ja ettevõtted, sh. Saksamaalt, Inglismaalt, USAst. Koondades 78 riiki globaalselt, 1100 organisatsiooni, 80 ökosüsteemi, enam kui 22 000 eksperti. Iga kuu toimuvad liikmesorganisatsioonidega regulaarsed kohtumised, et leida koostöökohti, jagatakse parimaid praktikaid ning vahetatakse kontakte.

9 (39)

Rahvusvahelises turundus- ja kommunikatsioonis on võtmetähtsusega võrgustikud, rahvusvahelised partnerid ja kontaktibaas. Koostööd partneritega on kirjeldatud läbivalt kogu toimemudeli loogikas ka kõikide programmide all (pakkumus, lk 13 ̶ 17 ning iga programmi all pakkumuse lk 29 ̶30, 34, 39, 42 ̶43, 50, 54 ̶55). Kasvuprogrammis kaasatakse strateegiliste klientide ja partnerite leidmiseks valdkonna tippspetsialistid. Tippspetsialistide abil saavad ettevõtted otsekontaktid tervise- ja meditsiinitehnoloogia ettevõtetega, farmaatsiatööstusega, turustajatega, haiglatega, et sõlmida müügi-, piloteerimise või muid koostöökokkuleppeid (pakkumus lk 42). Selline otsekontaktide loomine rahvusvaheliste edulugude loomisel oluliselt tõhusam ja väärtust loovam kui üldised turundustegevused. Seega on Vaidlustajate pakkumuse turundus- ja kommunikatsiooniplaan vägagi rahvusvaheliste võrgustike keskne, mistõttu Hankija hinnangud on täiesti asjakohatud ja vaatavad oluliselt mööda pakkumuses esitatust. 4.1.5.2. Komisjon on puudusena lisaks välja toonud, et kommunikatsioon on pakkuja oma kanalite ja sotsiaalmeedia keskne. Turundusplaanis on kirjeldatud nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised kanalid (pakkumus, lk 57), sh meedia, Word of Mouth, üritused, partnervõrgustiku kanalid, reklaamid. Meediasuhtluses on välja toodud nii üleriigiline meedia kui ka valdkondlik meedia ja relevantsed podcastid (pakkumus lk 59). Samuti on toodud välja, et toimemudeli tutvustamiseks kasutatakse ka rahvusvahelist meediat (pakkumus lk 59). Eelnevast jääb arusaamatuks, millel põhinevad Hankija väited Vaidlustajate turunduskanalite kohta. Hankija ei ole põhistanud oma seisukohti ning on ilmselgelt mööda vaadanud pakkumuses esitatud infost, tegutsedes hindamismenetluses meelevaldselt ja põhjendamatult. 4.1.5.3. Komisjon on puudusena välja toonud, et esitatud turundustegevuste ajakava peegeldab suuremalt jaolt ainult programmidesse osalejate leidmist. Samas on turundustegevustena pakkumuse lahenduse lk 61/114 kirjeldatud ka kogukonna kasvatamise ja Eesti tervisetehnoloogia valdkonna laiemat tutvustamist. Mõlemad turundustegevused on asjakohased tulenevalt pakkumuses esitatust. Täpsemalt on kogukonna kasvatamise ja Eesti tervisetehnoloogia valdkonna laiem tutvustamine ajakavas toodud (pakkumuse lisa 12 Ajakava, märgitud kollasega). Need tegevused on jooksvad ja pidevad kogu toimemudeli elluviimise perioodi jooksul. Seega ei sa tegevuskava pinnalt väita, et valdkonna laiemale tutvustamisele suunatud tegevused ei ole tegevuskava arvestades asjakohased. 4.1.5.4. Komisjon on puudusena välja toonud, et tekib kahtlus, kas plaanitud eelarvemaht (48 000 eurot) on piisav kogu projektiperioodi jaoks, et saavutada soovitud tulemused Hankija on vääriti mõistnud pakkumuses toodud eelarve kujunemist. Antud eelarve sisaldab vaid otseseid kulusid sisse ostetud sisuloomele, tehnilistele lahendustele, makstud reklaamile jmt, nagu pakkumusest nähtub. Turunduse koordineerimiseks on vahendid planeeritud programmi juhtimise all. Samuti on paljud turundustegevused seotud partnerite, ürituste, tippekspertidega jne, millede kulud on programmide eelarvetes (eelkõige Kogukonna

10 (39)

programm ja Kasvuprogramm). Ehk Hankija on mööda vaadanud eelarvelisest jaotusest ja tuginenud oma hinnangu andmisel väärale faktile. Kokkuvõttes on Hankija hinnanud Vaidlustajate pakkumust meelevaldselt, põhistades madalat hindepunkti asjakohatute ja väärate väidetega, eksides sellega hindamismenetluse põhimõtete vastu. Vaidlustajad leiavad, et Hankija pidanuks omistama Vaidlustajate pakkumusele kõrgemad hindepunktid. 4.1.6. Eelnevaid fakte silmas pidades tuleks üle vaadata ka komisjoni hinnang kriteeriumile 6.8.2 alakriteerium c (sihtgrupini jõudmine), kuna seal on hindepunkide alandamise põhjusena toodud välja samad väited. 4.1.7. Hindamiskriteerium p 6.8.4 „Riskid“, alakriteerium a Hankija on jätnud pakkumuses esitatud asjaolud arvestamata. Komisjon on välja toonud, et hinnatud ei ole tegevmeeskonnaga seotud riske. Vaidlustajad toovad aga välja, et tegemist on väära väitega, Tegevmeeskonnaga seotud risk on välja toodud kuuenda riskina Programmi juhtimise alalõigus (pakkkumus lk 65). Arvestades, et tegemist oli ainsa nimetatud puudusena, pidanuks Hankija omistama Vaidlustajate pakkumusele seega maksimumarvu hindepunkte (5 p). 4.1.8. Hindamiskriteerium p 6.8.5 „Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine”, alakriteerium a 4.1.8.1. Komisjon on välja toonud, et eelinkubatsiooni ja EIR programmide rahastus on eelarves oluliselt suurem kui tehnoloogiasiirde ja intellektuaalomandi (IO) programmis, mis aga ajakava järgi on esitatud oluliselt mahukamatena. Hankija ei ole põhistanud, millele tuginedes komisjon järeldab, et tehnosiirde ja IO programm on mahukam. Tegemist on põhjendamatu arusaamaga ega põhine pakkumuse materjalidel. Tehnosiirde ja IO programmi iduettevõtete toetamise tegevused on jooksvad (ekspertteenus) ja seetõttu sellisena kajastatud ka ajakavas. Eelinkubatsiooni ja EIR programmi tegevused on mahukamad ja see väljendub ka eelarves (pakkumus lk 69). Tehnoloogiasiirde programmi eelarve võimaldab luua 4 õppematerjali, viia läbi 16 koolitust/üritust, vahendada 20 eksperti ning pakkuda 50-le ettevõttele 200 tunni ulatuses nõustamist. Eelinkubatsiooni + EIR programmi eelarve võimaldab läbi viia 4 häkatoni ja ideepäeva, 8 inspiratsiooniüritust, 4 Ettevalmistavat e-õppe programmi, 3 Eelinkubatsiooni + EIR programmi ning EIR programmis saab toetada kuni 24 meeskonda, et valmistada ette kiirendifaasi sisenemist. Hankija võrdlus on seega meelevaldne ja asjakohatu ning Hankija antud hinnang põhjendamatu. 4.1.8.2. Komisjon on puudusena välja toonud, et eelarves on märkimisväärne osa suunatud prototüüpide arendamise toetustele, kuid sellevõrra vähem on vahendeid plaanitud

11 (39)

rahvusvahelise haarde suurendamiseks või IO teemadele, mis on olulised tervisevaldkonna tehnoloogiamahuka ettevõtluse soodustamisel ja toetamisel. Hankija on esitanud meelevaldseid fakte. Pakkumuse kohaselt ei toetata Arendusrahastust üksnes prototüüpimist, vaid ka teadmusmaterjalide ja andmeuuringuid, piloot- ja ühisarendusprojekte. Uuringute teostamine, prototüüpimine ja piloteerimine (tehnoloogiline valmidus) on eelduseks turule sisenemisele ja rahvusvahelise haarde suurendamisele, seetõttu on sinna planeeritud ka vastavad vahendid. Rahaliste vahendite puudus arendustööks on sihtgrupi (sh ka ühisarendusprojektide osapooltel) üks olulisimaid väljakutseid (välja toodud ka sihtgrupi analüüsis, pakkumus lk 20). Seega on Hankija esitanud faktiliselt väära väite selle kohta, et eelarves on märkimisväärne osa suunatud prototüüpide arendamise toetustele, kuid sellevõrra vähem on vahendeid plaanitud rahvusvahelise haarde suurendamiseks või IO teemadele. 4.1.8.3. Komisjon on puudusena ühtlasi välja toonud, et oleks oodanud põhjalikumat selgitust, miks ainult 13% eelarvest on suunatud hargettevõtluse soodustamise tegevustele, mis võib olla liiga vähe, et tagada laiaulatuslikku sihtgrupini jõudmist ja programmi jätkusuutlikkust. Hankija väited peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad. Käesoleval juhul ei ole Hankija millegagi oma väidet põhistanud, st arusaamatuks jääb, millele tugineb komisjoni väide, et 13% eelarvest on hargettevõtluse soodustamise tegevustele liiga vähe. Kuna tegemist on põhjendamata ja faktiliselt kontrollimata väitega, ei saa Hankija sellele hinnangule õiguspäraselt tugineda. 4.1.8.4. Komisjon on puudusena välja toonud, et küsitavust tekitas ka turundus- ja kommunikatsiooniplaani eelarvemaht (48 000 eurot), arvestades plaani enda laiapõhjalisust. Antud eelarve sisaldab vaid otseseid kulusid sisseostetud sisuloomele, tehnilistele lahendustele, makstud reklaamile jmt. Turunduse koordineerimiseks on vahendid planeeritud programmi juhtimise all. Samuti on paljud turundustegevused seotud partnerite, ürituste, tippekspertidega jne, millede kulud on programmide eelarvetes (eelkõige Kogukonna programm ja Kasvuprogramm). Hankija väide on niisiis asjakohatu ega tugine pakkumuses toodud informatsioonile. Kogu toimemudeli elluviimine toimub 6-kuuliste tegevusperioodide kaupa ja igal perioodil lepitakse kokku tegevuskava ja eelarve. Seega on võimalik vajadusel eelarvet ümber planeerida. Teisisõnu ei ole seega võimalik kogu turundustegevuste eelarvet kogu programmi perioodi peale ammendavalt koostada ega esitadagi. Kokkuvõttes on Hankija hinnanud Vaidlustajate pakkumust meelevaldselt, põhistades madalat hindepunkti asjakohatute ja väärate väidetega, eksides sellega hindamismenetluse põhimõtete vastu. Vaidlustajad leiavad, et Hankija pidanuks omistama vaidlustajate pakkumusele kõrgemad hindepunktid (5 p). 4.2. Vaidlustajate täiendavad seisukohad. 4.2.1. P 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteerium a

12 (39)

Hankija väidab, et hankija hinnangut „puudu“ ei saa mõista selliselt, nagu Hankija viitaks puudujäävatele kompetentsidele. Vaidlustajad märgivad, et sõna „puudu“ tavatähenduslikult viitab justnimelt sellele, et Hankija on ette heitnud, et nõutavat kompetentsi meeskonnas ei ole. Vaidlustajad leiavad, et Hankija seisukoht on sellisena faktiliselt ebaõige, kuna meeskonnas on esindatud kõik vajalikud kompetentsid. Kuna Hankija ei ole üleüldse nõudnud näiteks spetsiifilist kompetentsi biomeditsiini valdkonnas, ei saaks Hankija juba sellise nõude kehtestamata jätmise tõttu pidada nõrkuseks ka selliste kompetentside „puudumist“. Kuna Hankija on alles tagantjärele hakanud tähtsustama biomeditsiini kompetentsi, on Hankija sisuliselt lisanud tagantjärele tingimusi, mida algselt ei olnud. Selliselt on Hankija toiminud õigusvastaselt, kuna on sisuliselt kohaldanud hankes uusi kriteeriume, millega pakkujad ei pidanud arvestama pakkumuse esitamise ajal. Vaidlustajad arvestasid meeskonna komplekteerimisel Hankija poolt nõutud kompetentsidega. Hankija pidanuks andma hinnangu esmajoones RHAD lisa 1 p 8.2.1 – 8.2.4 esitatud nõuete vastavusele, ent Hankija on läinud nimetatust kaugemale, vastuolus hindamismetoodikaga. Kuigi biomeditsiini valdkonna üksikasjalikku tundmist ei olnud hankes nõutud, oli Vaidlustajate meeskonnas ometi selline kogemus meeskonnas olemas ja välja toodud (pakkumus lk 11). Seda enam jääb selgusetuks, mille alusel hindamiskomisjon jõudis seisukohale, et Hankija ootustele vastavus ei olnud täielikult tagatud. Hindamiskriteeriumitest ega Hankija selgitustest ei selgu, mida täpsemalt hindamiskomisjon puntki all hindas. Hankija ei väida enam, et Vaidlustajatel oleks IO kaitsega seotud kompetentse puudu, vaid Hankija on hakanud veelgi enam kitsendama nn soovitud kompetentsi kirjeldust. Nüüd on Hankija leidnud, et Hankija ootustele vastamise eelduseks oli, et tegevmeeskonnas peab olema kaetud „biotehnoloogia või -meditsiini valdkonna IO tuvastamise, IO portfelli loomise ja/või litsentseerimise kogemus“. Tegemist on väga spetsiifilise nõudega, mida hanketingimused ei sisalda. Kui Hankija ootus oli sellise spetsiifilise kompetentsi esinemine, siis oles Hankija pidanud nõude hanketingimustes välja tooma, et pakkujal oleks olnud võimalik tingimusele vastata. Hankija on leidnud, et Vaidlustajad ei ole kirjeldanud rahvusvahelistele edulugudele kaasa aitamist, ent see väide on väär. Rahvusvaheliste edulugudele kaasa aitamine on pakkumises toodud ja põhjendatud (pakkumus lk 3; pakkumuse lisa 1: Meeskonnaliikmete CV-d, M.G. CV). Kui Hankija pidas eelnevat oluliseks äriarenduse kompetentsiks, siis see pidanuks sisalduma meeskonnalt nõutavates kompetentsides, et pakkuja saaks vastata kompetentsidele: a) rahvusvaheliselt eduka tervisetehnoloogiaettevõtte kaasasutaja või tippjuhi kogemus; b) maailma tippettevõtetes töötamise või nende pikaajalise kliendisuhte arendamise kogemus; c) seeria A või hilisema investeeringuringi kaasamise kogemus (30M€+). Arvestades, et hindamiskriteeriumite ega hanketingimuste alusel ei nõutud selliseid spetsiifilisi kompetentse, on Hankija hinnangud üdini meelevaldsed ja põhjendamatud. Samal ajal on Vaidlustajal meeskonnas muuhulgas esindatud ka rahvusvahelise eduka tervisetehnoloogia ettevõtja kogemus ja kapitali kaasamise kogemus (pakkumus lisa 1: Meeskonnaliikmete CV-s, R.J. CV) 4.2.2. P 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteerium c

13 (39)

Pakkumuses on välja toodud, millised meeskonnaliikmed pühenduvad igapäevaselt ellu viimisele (pakkumus lk 5 ̶ 7). Pakkumuses toodud tegevmeeskonna liikmed panustavad projekti 100% või olulisel määral. Hankes ei olnud nõutud ka eraldi FTE-de või tööaja protsendilise jaotuse väljatoomist, mistõttu ei ole arusaadav, miks Hankija eeldab, et piisavat ajalist panust ei tagata. Muuhulgas panustab projektijuht M.V. projekti elluviimisesse 100% ja on pakkumuses välja toodud kogu pakutava programmi juhina (pakkumus lk 5). Hankija on kinnitanud, et Kolmandate isikute pakkumuse puhul ei ole Hankija eraldi ajalise panuse jaotust hinnangutes välja toonud. Samas väidab Hankija, et ajalise panuse küsimust hinnati ka Kolmandate isikute pakkumuse puhul. Vaidlustajad märgivad, et Hankija selgitused on vastuolulised ega kõrvalda kahtlusi selle kohta, et pakkumusi hinnati ühetaoliselt. Hindamiskomisjoni protokoll peab hindamisotsuse sisulise jälgitavuse huvides kajastama kõiki otsuse tegemisel arvesse võetud asjaolusid. Kui protokoll ei sisalda Kolmandate isikute meeskonna tööpanuse hindamist, siis saab sellest järeldada, et tegemist oli asjaoluga, mida Hankija hindas küll Vaidlustajate pakkumuse puhul, ent jättis hindamata Kolmandate isikute pakkumuse puhul. Seega on Hankija rakendanud hindamiskriteeriume meelevaldselt ja vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. P. R. nõuniku roll ja tegevmeeskonna roll ei ole omavahel kuidagi konfliktis. Hankija kahtlused on taas jäänud üldsõnaliseks. Pelgalt asjaolust, et üks isik täidab mitmeid ülesandeid, ei saa järeldada isiku suutmatust nende ülesannetega toime tulla. Seega on Hankija kahtlused paljasõnalised ja põhjendamata. Lisaks märgivad Vaidlustajad, et P. R. on lisatud projekti ellu viiva meeskonna kvalifitseeruvaks liikmeks, mis tähendab tema panustamist samadel alustel teiste meeskonna liikmetega. Hankija on leidnud, et konsortsiumi igapäevast töökorraldust ei ole piisavalt selgitatud. Vaidlustajatele jääb arusaamatuks nõue, et pakkujatelt eeldati igapäevaste suhtluskanalite kirjeldamist. Arvestades, et Tehnopolil on valdkonnas 10-aastane kogemus, sh koostöökogemus ühispakkujaga TalTech, siis on Hankija kahtlused info liikumise suhtes seda enam alusetud ja põhjendamatud. Pakkuja kogemus antud valdkonna ehk tervisetehnoloogia klastri juhtimise alal peaks olema muuhulgas piisavaks põhjenduseks, et informeerimise ja kaasamisega saadakse suurepäraselt hakkama. Ei nähtu, nagu oleks hindamiskomisjon Kolmandate isikute pakkumuse puhul meeskonna suhtluskanalite valikut ja info liikumist üleüldse hinnanud. Seega on Hankija kohelnud pakkujaid ebavõrdselt, nõudes Vaidlustajate pakkumuselt kommunikatsioonikanalite ja info liikumise detailset välja toomist. 4.2.3. P 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium c Hankija on leidnud, et pakkumuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga. Hankija selgitused, millega ühest küljest Hankija möönab, et esitatud on võtmepartnerite ülevaade ja tutvustus, ent samas Hankija justkui ei loe partneri valiku põhjendust välja, on omavahel vastuolulised. Vaidlustajad jäävad selle juurde, et pakkumus sisaldas põhjendusi partnerite valikul. Hankija hinnangud ei põhine faktidel ning vaatavad mööda pakkumuses esitatust. Hankija on asunud arvamusele, et Vaidlustajad ei ole piisavalt välja toonud konkureeriva pakkuja koosseisus osaleva Tartu Ülikooli olulisust. Hindamiskomisjoni protokollis

14 (39)

heidetakse Vaidlustajatele aga ette koostöökokkulepete puudumist Tartu Ülikooliga. Vaidlustajate hinnangul on Hankija selgitused hinde alandamisele uudsed, sh ei ole Hankija siinkohal põhjendanud, miks on ühe kompetentsikeskuse olulisuse detailne kirjeldus toimemudeli edukaks rakendamiseks vajalik. Hankija jätab tähelepanuta, et Vaidlustajad on pakkumuses Tartu Ülikooli teadmuskeskusena ära märkinud ning näinud Tartu Ülikooli koostööpartnerina. Mis puudutab koostöökokkulepete olemasolu, siis Vaidlustajad jäävad selle juurde, et konkureeriva pakkumuse esitajaga ei ole võimalik siduvaid ja põhimõttelisi kokkuleppeid enne hanke tulemuse selgumist sõlmida. Hindamiskomisjoni protokollist ei nähtu, et Hankija oleks Kolmandate isikute pakkumuses pidanud vajalikuks Vaidlustajate kompetentsi detailset kirjeldamist või koostöökokkulepete olemasolu Vaidlustajatega. Kolmandad isikud ei ole Tehnopoliga mitte ühtegi koostöölepet sõlminud ega kaardistanud Tehnopoli valmidust panustada nende toimemudeli elluviimisse. Seega on Hankija kohelnud pakkujaid hindamisel ebavõrdselt, hinnates Vaidlustajate pakkumuses asjaolusid, millele Kolmandate isikute pakkumuses ei ole tähtsust omistatud. Asjaolu, et Kolmandate isikute pakkumusele omistati selles hindamiskriteeriumis maksimumarv punkte, ei vabasta Hankijat põhjendamiskohustusest või kohustusest kohelda pakkujaid võrdselt, hinnates samu asjaolusid. Vaidlustajad on vaidlustuses viidanud pakkumuse konkreetsetele osadele, milles kirjeldatakse tehinguvoo toimimist, koostööd partneritega jms. Tehnopol on tehinguvoo osas Eesti suurim äriinkubaator ning on voo kaasamist kirjeldanud oma kogemusele tuginedes nii turundustegevuste kui ka partnerite kaasamise lõigudes. Lisaks on Tehnopol tehinguvoo tagamist ka tegelikkuses tõestanud. Seda enam jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele on Hankija tuginenud, pidades tehinguvoo kirjeldust ebapiisavaks. Vaidlustajate hinnangul ei ole Hankija neid asjaolusid endiselt välja toonud ning on oma põhjendustes vaadanud mööda pakkumuses toodud faktidest. Vaidlustajad on oma pakkumuses kirjeldanud ka teiste kommunikatsioonikanalite kasutamist (pakkumus lk 57-58). Lisaks on teadusmaastik sedavõrd võrgustunud, et teadusrühmad jälgivad aktiivselt oluliste teadus-arenduskeskuste kanaleid. Selles plaanis on väheusutav, et teadusrühmad ei jälgi muuhulgas TalTechi kui Eesti suurima tehnikaülikooli kanaleid. 4.2.4. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium d IO tegevused ei ole tegevused iseenesest, vaid tekivad lahutamatult koostoimes äri- ja tootearendustegevustega, mida viiakse läbi nii EIR, eel-, kui ka inkubatsiooniprogrammides. Seetõttu ongi pakkumuses kirjeldatud IO kompetentsi pidev kättesaadavus, olenemata arendustsüklist, milles ettevõte viibib. Eraldi IO arenguetappi ei ole ettevõtte arengus võimalik ette prognoosida, teenusena pakkuda või kohaldada, vaid see juhtub siis, kui ettevõttel on teadmust, mida kaitsta, st kui ettevõte on IO tegevusteks valmis. Kuna tegemist on asjakohatu väitega, mis ei arvesta pakkumuses toodud infot, on Hankija hinnang täiesti meelevaldne ja väär. Hankija on leidnud, et töömahud on pakkumuses läbi mõtlemata. Vaidlustajad selgitavad, et Hankija ei ole millegagi oma väidet põhistanud, sh ei ole välja toonud fakte, mis Hankija hüpoteesi tõestaksid. Seega on Hankija asunud mahtude küsimuses väärale seisukohale. Vaidlustajate töömahtude prognoos põhineb reaalsel varasemal kogemusel. Kui Hankija seab töömahtude prognoosi kahtluse alla, tuleb Hankijal tuua välja vastavad faktid, miks töömahud

15 (39)

ei ole adekvaatsed. Seda ei ole Hankija siiski teinud, mistõttu on Hankija hinnang meelevaldne. Hankija on toonud Vaidlustajate pakkumuses esineva puudusena välja rõhuasetuse ürituste korraldamisele. Vaidlustajad jäävad seisukohale, et arvestades, et ajakava on peetud realistlikuks, jääb täiesti selgusetuks, mis põhjustel ei pea Hankija eesmärkide saavutamist realistlikuks. Tegemist on vastuolulise ja pakkumuse seisukohalt põhistamata väitega. Hankija on pidanud puuduseks vähese tehinguvoo otsingut ja kasvuettevõtete toetamist jne. Hankija ei ole neid väiteid ühegi faktiga põhistanud. Vaidlustajad toovad välja, et Tehnopolil on suurim tehinguvoog Baltikumis, ulatudes 2023. aastal 550 iduettevõtteni, kes programmi kandideerisid. Tuginedes muuhulgas sellele faktile, ei saa Vaidlustajad nõustuda, et Vaidlustajatel ei ole selles valdkonnas kogemust või et Vaidlustajad oleksid lähenenud tegevuste planeerimisele pealiskaudselt. 4.2.5. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium e Kui Hankija pidas teisi kanaleid asjakohasemaks, tulnuks Hankijal esitada põhjendus selle kohta, kuidas teiste kanalite valik aitab eesmärke paremini saavutada. Seda Hankija aga teinud ei ole, mistõttu Hankija hinnangud on põhjendamata ja meelevaldsed. Vaidlustajad märgivad, et Tehnopol on ehitanud tervisetehnoloogia kogukonda 8 aastat, Taltechil on laiapõhjaline ja pikaajaline kogemus tervise teadus- ja tehnoloogiavaldkonna arendamisel ning edendamisel (pakkumus lk 8 1̶0). Pakkujate võrgustikesse kuuluvad toimivad kontaktid nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult. Seega on Vaidlustajad lähtunud kanalite valikul reaalsest kogemusest ja toimivast kontaktvõrgustikust, samuti on vaidlustajatel plaanis kaasata toimemudeli rahvusvahelisi partnereid turundustegevustesse. Vaidlustajad märgivad, et tavapärase koostöö hulka kuulub see, et konsortsiumi partnerid kasutavad enda võrgustikku koostööprojektide tutvustamiseks. Hankija ei ole aga neid asjaolusid arvestanud ega ole ka ühegi faktiga põhistanud, miks see kanalite valik ei ole piisavaks, mistõttu hankija hinnang on meelevaldne. Hankija on leidnud, et sotsiaalmeedia kanalite kasutamine ei anna piisavalt laiapõhjalist tulemust. Hankija ei ole taas oma arvamust põhistanud ega faktidega toetanud. Vaidlustajad toovad välja, et sotsiaalmeedia tarbijate arv vs teiste, klassikaliste kanalite tarbijate arv ei ole võrreldav, st sotsiaalmeedia abil jõuab tõendatult sihtrühmani märksa efektiivsemalt. Näiteks viisid Vaidlustajad (koos Tartu Ülikooli ja Tartu Teaduspargiga) 2022. a ja 2023. a ellu tervise teaduskiirendi projekti. Selle projekti kogemus näitas, et sotsiaalmeedias on võimalik kõige kuluoptimaalsemalt jõuda, kõige suurema sihtrühmani. Näiteks investeerides 150 eurot META kanalites, jõuti 30 000 unikaalse sihtrühma kuuluva kontaktini. Tehnopoli kogemus nii rahvusvahelistesse kui siseriiklikesse programmidesse osalejate leidmisel on kombineerinud alati erinevaid kanaleid. Rahvusvahelist meediat oli plaan kaasata vastavalt sihtriikide vajadustele ning kombineerida seda nii kohalike koostööpartnerite kanalite, võrgustiku kontaktidega. Pakkumuses kirjeldatud meililistid sisaldavad nii rahvusvahelisi kontaktliste kui ka siseriiklikke. Tehnopol lähtus pakkumise koostamisel reaalsetest kokkulepetest, mitte visioonist, et turul on erinevaid tegijaid ja evitakse ühepoolset soovi neid kaasata. Kui Hankija pidas neid kommunikatsioonitegevusi ebapiisavaks, pidanuks Hankija ka faktiliselt põhistama, miks need kanalid ei tööta või tooma välja kanaleid, mis hankija arvates pidanuks olema piisavad.

16 (39)

Hankija on leidnud, et esitatud toimemudeli elluviimise ajakava turundus- ja kommunikatsioonitegevuste osas peegeldab suuremalt jaolt programmidesse osalejate leidmist ning et turundustegevused ei ole asjakohased. Vaidlustajad selgitavad, et Hankija on jätnud pakkumuses esitatud olulise infoga arvestamata ega ole oma väiteid põhistanud. Vaidlustajate pakkumuses on selgelt kirjeldatud kommunikatsiooniloomele eelnev sisendi korje (pakkumus lk 59), laiemat teadlikkust ja fooni loovad tegevused (pakkumus lk 59 ja lk 61). Hankija viidatud tegevuskava ei ole käsitletav iseseisva materjalina, vaid seda tuleb vaadelda koos kirjeldava tekstiga (pakkumus lk 57 ̶ 61). Samuti on pakkumuses kirjas, et toodud ajakava on esialgne, st Vaidlustajad kavatsesid töötada välja täpse ja detailsema turundustegevuste plaani ja ajakava peale sisendi korjet ja kooskõlastada selle Hankijaga. Teisisõnu on Hankija oma hinnangute andmisel olnud meelevaldne ja jätnud pakkumuses esitatu arvestamata. Pakkumuses on selgelt kirjas, et kogukonna programmi raames toimub „...kogukonna laiendamine ja uute liikmete kaasamine...“. Antud tegevused on elluviidavad otseselt turunduskommunikatsiooni tegevuste toel, seega kätkeb vastav osa ka turunduskommunikatsiooni tegevuste rahastamist. Samuti kaasatakse turundus- ja kommunikatsioonitegevustesse kõik partnerid nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Hankija on leidnud, et turunduseelarve ei olnud realistlik. Vaidlustajad selgitavad, et nimetatud väide põhineb Vaidlustajate pakkumuse pealiskaudsel lugemisel ega ole põhistatud ühegi faktiga. Eelarve koostamisel lähtusid Vaidlustajad tegelikkuses toiminud tervisevaldkonna programmide turunduseelarvetest, erinevatesse osalejate leidmise eelarve mahtudest. Vaidlustajad on jõudnud optimaalse mudelini, kus maksimeerides kontaktvõrgustikku, valdkonna koostööpartnereid, valdkonna organisatsioone ja asutusi (kellest suur osa on juba praegu Vaidlustajate tervisekogukonna liikmed), erialaliite, valdkondlikku meediat, makstud reklaamidega sotsiaalmeedias, sisuturundust jne jõuab väga kvaliteetse avalduste vooni ja luuakse selge teadlikkus kogu projektist. Kasutades seda mudelit ning edukat voogu toova värbamistegevuste kogemust võib kindlalt väita, et 48 000 eurose otseste kuludega on võimalik tagada tugev turunduslik tugi toimemudeli edukaks elluviimiseks. Hankija on leidnud, et sihtgrupini jõudmine ei ole tõendatud. Hankija hinnang on meelevaldne ja pakkumuse materjale eirav. Vaidlustajad toovad välja, et pakkumuse juures tuleb arvestada ka seda, et juba täna juhib Tehnopol regiooni suurimat tervisekogukonda, kuhu kuulub suurim esindatus kõigist ökosüsteemi osalistest (60 organisatsiooni, sh. startup- ja kasvuettevõtted, haiglad, ülikoolid ja tugiorganisatsioonid), milline fakt oli pakkumuses välja toodud/hindajatele teada. Ehk siis, Tehnopolil on koostöö kliiniliste partnerite jt tervisevaldkonna osalistega. Seega on Vaidlustajatel loodud kanal õigete otsustajateni eri organisatsioonides ning see võimaldab väga tõhusalt ja kuluoptimaalselt jõuda soovitud sihtrühmani. Eri elukaare faasides olevate tiimide/iduettevõteteni jõudmine on Tehnopoli igapäevane turundustegevus. Selleks rakendatakse toimivaid koostöö- ja infokanaleid ülikoolides. Tehnopolile ja Taltechile (ning Swedbankile) kuulub ka Eesti ainuke prototüüpimise rahastu Prototron, mille voorudesse kandideerib igal aastal üle 400 tiimi. Neist tervise fookusega on ca 20%. Prototroni kaudu jõutakse väga edukalt ka nende tiimideni (pakkumus lk 77). Eelnevaid nüansse ei ole Hankija aga arvesse võtnud, jõudes meelevaldsete tulemusteni hindamisel.

17 (39)

4.2.6. Hindamiskriteerium p 6.8.5 „Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine”, alakriteerium a Arendustoetused ja tegevused, mida projekti pakkumuse raames rahastati, kätkevad endas ka IO kaitse saavutamist, nii toote- kui äriarenduse tegevuste ellu viimisel. Eraldi eraldatud 4% on lisaks ette nähtud IO spetsiifilistele koolitustele ja nõustamistegevustele. Ehk ka sihtfinantseeringut saavad ja kasutavad ettevõtted investeerivad alati paralleelselt tootearendusega IO võimekuse kasvu ning see on oluliselt mõjusam, kui otsene IO konsultatsiooni või muu tugi. Seega on teemal tugev fookus, millest Hankija on mööda vaadanud. Hankija on kirjeldanud, miks Hankija meelest on 13% eelarvest hargettevõtluse soodustamise tegevustele ebapiisav. Samas ei ole Hankija endiselt toonud välja faktiliselt hinnatavaid näiteid või prognoose, millises mahus eelarvet olnuks piisavaks. Vaidlustajad on eelarveliste mahtude hindamisel tuginenud oma valdkondlikule kogemusele. Kui Hankija ei pea jaotust siiski proportsionaalseks või piisavaks, tuleb Hankijal neid väiteid faktiliselt põhistada, et tegemist ei oleks meelevaldsete väidetega. 5. Hankija, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, on piisavalt selge, et tagada objektiivne hindamine ja RHS §-i 3 üldpõhimõtetest kinnipidamine ning Hankija kollegiaalse, oma valdkonna ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni hindamisotsuse põhjendatus on sisuliselt kontrollitav hindamisprotokollist (vastuse lisa 2). RHAD lisa 1 p-i 1 viimases lõigus esitatu kohaselt tuli pakkujatel esitada pakkumus tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamiseks ja elluviimiseks, mis lähtub TAIE arengukava eesmärkidest ja fookusvaldkonna teekaardi suundadest ning tugineb RHAD-s esitatud kitsaskohtadele ja arendusvajadustele. 5.2. Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“ Pädeva meeskonna moodustamine oli pakkuja ülesanne (RHAD lisa 1 p-id 8.1, 8.6 ja 9.5.1). Hindamiskomisjon hindas pakkuja meeskonnaliikmete teadmisi ja kogemusi ning seda, kas need tagavad toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. Sealhulgas hinnati kas meeskonnaliikmete teadmised ja kogemused RHAD lisa 1 p 8.2.1.̶ 8.2.4 esitatud nõuete osas on väga head. Vaidlustajad keskenduvad liialt sõnale „puudu” ja tõlgendavad selle tähendust äärmuslikult. Hinnanguga „puudu” ei ole Vaidlustajaid punktidest täielikult ilma jäetud või „puudulikuga“ hinnatud, vaid need on olulised nüansid, mis osas ei ole hindamiskomisjonil võimalik omistada pakkumusele maksimumpunkte, küll aga aste madalam hinne - „vastab olulises osas“. 5.2.1. Alakriteerium a Hankija ei nõustu Vaidlustajatega. Vaidlustajate arusaam, et RHAD ei nõua biomeditsiini alast kompetentsi, vaid ainult tervise- või meditsiini alast magistrikraadi, milleks võib, aga ei pea olema kraad biomeditsiini valdkonnas, ei vasta tõele. RHAD Lisa 1 p-i 8.2.1 kohaselt peab esitatud meeskonnal kogumis olema vähemalt tervise valdkonna spetsiifilised ekspertteadmised (vähemalt magistrikraad tervise või meditsiini, sh biomeditsiini valdkonnas)

18 (39)

ja kogemused. Vaidlustajate meeskonnas on nõutud minimaalne kogemus olemas, kuid arvestades biomeditsiini ja biotehnoloogia olulisust valdkonnas, ei ole see kogemus hindamiskomisjoni hinnangul sedavõrd piisav, et tagada toimemudeli elluviimine parima kvaliteediga. Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad on ka RHAD lisa 1 p 1.2 märgitud üheks prioriteetseks suunaks tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonnas. Seega, on komisjoni hinnang „vastab olulises osas“ (4 p) objektiivne ja õige. Pädeva meeskonna moodustamine oli pakkuja ülesanne (RHAD lisa 1 p 8.1, 8.6 ja 9.5.1). Hindamisel hindas komisjon, kas pakkuja meeskonnaliikmete teadmised ja kogemused on väga head ning tagavad toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. IO kaitsega seotud tegevused (nt patenditaotluste esitamine) on valdkonnas ülioluline ja praktiliselt ainuke viis arendada globaalsetel turgudel konkurentsivõimelist äri. Hindamiskomisjon saab oma hinnangus lähtuda pakkumuses esitatud andmetest ning pakkumuses esitatu kohaselt puudub pakkuja meeskonnas biotehnoloogia või meditsiini valdkonna IO tuvastamise, IO portfelli loomise ja/või litsentseerimise kogemus vajalikus mahus (mahus, mis toetaks väga hästi toimemudelis seatud oodatavate tulemusteni jõudmist - teadustulemuste kommertsialiseeri- miseks patenditaotluste ja/või tööstusdisaini lahenduste unikaalne arv – 106, pakkumuse lk 30/114). Toimemudeli elluviimisel on seetõttu valdkonna IO portfelli arendamine ning sellega seotud ärivõimaluste tuvastamine puudulik ning raskendab eesmärkide saavutamist. Hankija eeldab toimemudeli käigus rahvusvaheliste edulugude saavutamisele kaasa aitamist (vt RHAD lisa 1 p 1.7.1, p 1.7.2 või RHAD lisa 1 lisa 1 Visioondokument). Pakkujad on sellele suunatud programme kirjeldanud, kuid ei ole kirjeldanud veenvalt rahvusvahelise tervisetehnoloogia (ja ka biomeditsiinitehnoloogia) valdkonna äri edendamise kogemust ja kompetentse tegevmeeskonnas. Näiteks ei ole pakkuja tegevmeeskonnas esindatud rahvusvaheliselt eduka tervisetehnoloogiaettevõtte kaasasutajaks või tippjuhiks olemise kogemust, maailma tippettevõtetes töötamise või nende pikaajalise kliendisuhte arendamise kogemust, tervisetehnoloogia ettevõtetele kasvufaasis seeria A või hilisema investeeringuringi kaasamise kogemust (30M€+ tervisetehnoloogiate valdkonnas). Sealjuures on Vaidlustajad oma pakkumuses pidanud üheks olulisemaks ja mahukamaks RHAD lisa 1 p 5.3 Fookustegevus 2 - tervisetehnoloogia idu- ja kasvuettevõtete globaalse kasvu ja rahvusvahelistumise toetamine, tegevusi. Rahvusvahelistumisega seotud tegevused ulatuvad esitatud toimemudeli põhjal tugevalt ka RHAD lisa 1 p 5.4 Fookusvaldkond 3 - Tervisealase innovatsiooni ja koostöö soodustamise tegevustesse. Kogumis ei võimalda see hinnata täielikku vastavust toimemudelile seatud eesmärkide saavutamisel, sh pakutavate programmide arendamisel ja koordineerimisel. Hankija on hinnanud nõuandva kogu liikmete teadmisi ja kogemusi eraldi, lähtuvalt RHAD nõuetest (RHAD lisa 1 p 8.3 ja 9.5.1.3) ja vastavalt hindamiskriteeriumis (RHAD p 6.8.1 b) toodule. Hindamiskomisjoni hinnangul vastas pakkuja nõuandva kogu koosseis, ülesannete ja vastutuse ning töökorralduse selgus täielikult etteantud kriteeriumile ja tagab toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. Nõuandva kogu töö ei ole aga igapäevaste tegevuste juhtimine. Selleks on vaja, et tegevmeeskonnas oleksid olulised kompetentsid olemas. Hankija on seisukohal, et teenuse sisu arendamiseks, sobivaimate ekspertide kaasamiseks ning nendelt vajamineva sisu- või lähteülesande sõnastamiseks on oluline, et ka tegevmeeskonnas oleks kõik vajaminevad kompetentsid piisaval määral esindatud. Täidetud on miinimumnõuded, aga puudu on näiteks biotehnoloogia või -meditsiini valdkonna IO tuvastamise, IO portfelli loomise ja/või litsentseerimise kogemusest ja valdkondlike

19 (39)

rahvusvaheliste edulugude tekkimise toetamise kogemusest sellises mahus, mis toetaks tugevalt toimemudelis seatud oodatavate tulemusteni jõudmist. 5.2.2. Alakriteerium c Meeskonnaliikmete tööülesanded on väga hästi esitatud, kuid tegevmeeskonna liikmete ajalise panuse selgitus ja projekti töökorralduse põhimõtted ei ole täielikult arusaadavad. Ei nähtu millise eeldatava töömahuga tegevmeeskond pühendub igapäevaselt projekti tegevustesse muude projektidega seotud tööülesannete kõrvalt. Näiteks, kas Vaidlustajate projektijuht M.V. tööaega planeeritakse 100% või panustab ta muude projektide kõrvalt. Komisjonile jäi ebaselgeks see, kuivõrd edukalt on võimalik kõiki projektijuhile pandud ülesandeid ellu viia, arvestades, et tema vastutada on nii tegevmeeskonna ja nõukogu töökorraldus, projektijuhtimine kui ka terve Kogukonnaprogrammi elluviimine. Vaidlustajad on küll välja toonud, et tegevmeeskonda toetab laiendatud meeskond vastavalt vajadusele, kelle panus on määratletud FTE (Full-Time Equivalent) ekvivalendina, ei ole sama põhimõttega projekti elluviimist kinnitatud tegevmeeskonna puhul. Seda vaatamata sellele, et Hankija on RHAD-s ühe olulise riskina välja toonud juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemisega, samuti juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist (vt RHAD lisa 1 p 9.5.7) ning Hankija on näinud ette, et projekti juhtimise kulud tuleb kõik välja tuua eraldi real (RHAD p 2.1.5 ja RHAD lisa 1 p 9.5.8). Riskide all on Vaidlustajad töökoormuse küsimust küll käsitlenud, kuid väga üldisel tasemel ja ilma täiendava argumentatsioonita. Hankija ei ole tõesti Kolmandate isikute pakkumusele antud hinnangutes ajalist panust välja toonud. Siiski ei tähenda see, et hindamiskomisjon ei ole seda hinnanud. Nimetatud punktis on Kolmandate isikute pakkumust hinnatud 4 punktiga ehk vastab olulises osas etteantud kriteeriumitele ehk samade punktidega nagu Vaidlustajate pakkumust. Hindamiskomisjoni protokollis on välja toodud puudused, mis eelkõige mõjutasid hindamiskomisjoni hinnangul kriteeriumile täieliku vastavuse puudumist, mitte täielik puuduste loetelu. Kuna mõlema pakkuja pakkumusele on antud kriteeriumis omistatud võrdne arv punkte, siis saa järeldada, et Kolmandate isikute pakkumusele on antud eelis. Lisaks juhime tähelepanu, et Hankija ei ole hindamisel ette näinud pakkumuste võrdlemist ning kuna pakkujate pakkumuse lahendused on erinevad, ei olegi täiesti üheselt võimalik puuduseid välja tuua. Hindamisel lähtus hindamiskomisjon hindamiskriteeriumitest ja konkreetses pakkumuses toodud infost. Pakkumusest nähtub üheselt, et P. R. panustab nõuniku rollis, kuigi ta on esitatud kui tegevmeeskonna liige, kes pakkumuse kohaselt peaks panustama projekti tegevustesse igapäevaselt (pakkumuse lk 1/114). Sellest tulenevalt on hindamiskomisjonil ka põhjendatud kahtlus, kas P. R. tegelik panus tegevmeeskonnaliikmena on siiski igapäevane. Seda enam, et Vaidlustajad ise vastavad vaidlustuses, et see on väiksem, aga ei täpsusta kui palju väiksem. Hankija ei ole nõus Vaidlustajate väitega, justkui seoks Hankija P. R. ajalise panuse meeskonna töökorralduse põhimõtete toimivusega. Meeskonnaliikme ajaline panus projekti elluviimisse ja töökorralduse toimivuse põhimõtted on eraldi käsitletavad ja hankija poolt ka eraldi hinnatud. Kuigi Vaidlustajatel on pakkumuses tegevmeeskonna liikmete vastutatavad tegevused väga hästi esitatud (pakkumuse lk 8/114), on töökorralduse kirjeldus komisjoni hinnangul pinnapealne ja ei kirjelda piisava selgusega, kuidas tagatakse tõhus koostöö ja informatsiooni liikumine nii meeskonna sees kui ka erinevate väliste partnerite vahel. Välja on toodud, et toimuvad regulaarsed koosolekud, kuid ei selgu millise regulaarsuse ja formaadiga, või kuidas

20 (39)

on plaanitud töö projektidokumentidega, arvestades asjaolu, et tegemist on konsortsiumiga, kuhu kuuluvad erineva organisatsioonikultuuriga liikmed. Seetõttu Hankija ei ole veendunud, et esitatud töökorraldus tagab pakutava toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. 5.3. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ alakriteerium c Pakkumuses ei ole piisavalt põhjendatud, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga. Hindamiskomisjon ei ole väitnud, et partnerite valikut ja nende panust toimemudeli teostamisesse ei ole kirjeldatud, vaid öelnud, et „puudu jääb põhjendustest“. Hankija ei saa nõustuda Vaidlustajate väidetega, et Lisa 5 kirjeldustes on välja toodud iga vastava organisatsiooni tugevused, pädevused ja kogemused. Vaidlustajad on esitanud küll iga võtmepartneri tutvustuse ja tegevuse fookuse, kuid näiteks väide, et tegemist on valdkonna ja piirkonna tugevaimate organisatsioonidega, on Vaidlustajate subjektiivne hinnang, mida ei ole pakkumuses tõendatud. Samuti on küll selgitatud, mis rolli hakkab võtmepartner kandma, kuid valikut on põhjendatud väga üldiselt ja Eesti keskselt (näiteks: Partner peab olema usaldusväärne ning valideeritud läbi varasema koostöö või usaldusväärsete soovituste. Ühispakkujad on varasemalt teinud koostööd pea kõikide Eesti partneritega tervise valdkonnas). Kokkuvõtvalt ei ole pakkumuses esitatud, millised on olnud varasemad koostööpunktid Lisas 5 toodud rahvusvaheliste võtmepartneritega, keda valideeriti toimemudeli parima kvaliteediga elluviimisesse panustama. Pakkumuses on tagasihoidlikult käsitletud Tartu Ülikooli ja teiste regioonipõhiste organisatsioonide panust, kellel on tervisevaldkonna arendamisel suur roll ja seda iseäranis Fookustegevus 3 tulemuste saavutamisel. Kuigi Vaidlustajad on nimetanud võimaliku partnerina Tartu Ülikooli ja seda ennekõike tudengite õppetöö kontekstis, ei ole piisavalt selgitatud ülikooli rolli tervisevaldkonna tehno- ja teadmussiirde osas, sõltumata sellest, et Tartu Ülikool kuulub Kolmandate isikute koosseisu. Hankija hinnangul ei takista see välja toomast Eesti ühe suurima ülikooli rolli tervisevaldkonna edendamisel. Samuti on Vaidlustajate poolt meelevaldne eeldada, et Hankija hindamiskomisjon peaks vaikimisi termin „ülikoolid” all nägema ka Tartu Ülikooli. Küll aga juhib komisjon tähelepanu teiste regioonipõhiste organisatsioonide panuse välja toomisele, kus Vaidlustajad on nimetanud üldiselt võimalikke koostööpartnereid regioonides või kirjeldanud neid teisese sihtgrupina. Vaidlustaja on regiooniülest koostööd üldiselt nimetanud ainult lisa 7 p 3.2 all, tuues välja: „Loodud on koostöös kliiniliste partneritega valmisolek ettevõtete innovaatiliste lahenduste testimiseks ja rakendamiseks erinevates Eesti regioonides, sh väljaspool tõmbekeskusi”. Kuigi Vaidlustajate pakutud Kogukonnaprogrammi eesmärk on edendada Eestiülest tervisevaldkonna koostööd ja innovatsiooni, on kaasatavad partnerid esitatud pigem üldiselt (nt kliinilised partnerid - haiglad, kliinikud, tervishoiuteenuse osutajad ning suurettevõtted jt) ja ei selgu kuidas jõutakse tõmbekeskustest väljapoole. Nimetatud punktis on Hankija Kolmandate isikute pakkumust hinnanud maksimaalsete punktidega. Teisisõnu ei esinenud selles puuduseid, mida välja tuua. Vaidlustajate pakkumuse hindamisel ei olnud aga puuduseks mitte üksnes Tartu Ülikooliga koostöö kirjeldamine ebapiisavas mahus, vaid ka teiste regioonipõhiste organisatsioonide panuse kirjelduse ebapiisav maht. Pakkujate omavahelise suhtlemise puudumist ega koostöökokkulepete mittesõlmimist ei ole Hankija pakkujale ette heitnud. Vaidlustajad ei ole avanud piisavalt tehinguvoo allikaid ja seda ennekõike teiste osapoolte partnerite kaasamisel. Kuigi Vaidlustajad on väga hästi toonud välja Eelinkubatsiooni, EIR-i

21 (39)

ja Kiirendiprogrammi tegevused, siis ei ole piisavat selgust kuidas koostöö teiste ülikoolide või muude partneritega potentsiaalsele tehinguvoole kaasa aitab ja kuidas teisi osapooli täpsemalt kaasatakse. Vaidlustajad ei ole oma pakkumuses toonud välja mitte ühtegi konkreetset kokkulepet mõne olulise partneriga, kellel on oluline roll valdkonnas tehinguvoo tekkimisele kaasa aitamisel. Näiteks ei ole kirjeldatud, kuidas kavatsetakse jõuda teadusrühmadeni, kes ei pruugi igapäevaselt jälgida Tehnopoli ja TalTechi ettevõtlussuunalist infovoogu. Ei ole välja toodud kas ja kuidas on plaanis seirata valdkondlike teadusrühmade juba rahastatud ja käimasolevaid projekte Eesti Teadusinfosüsteemis. Proaktiivset ning personaalset lähenemist on kirjeldatud põgusalt, mistõttu ei ole ka võimalik hinnata tehinguvooni jõudmist maksimumhindega. 5.4. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ alakriteerium d Hindamiskomisjoni protokollis tõi komisjon välja, et IO tegevustele on pööratud oluliselt vähem tähelepanu võrreldes Kiirendi- ja Kasvuprogrammiga, mis võib negatiivselt mõjutada eesmärgistatud patenditaotluste arvu saavutamist ja ei anna seetõttu valdkonna arendamisele oodatud efekti. Seetõttu on Hankija andnud Vaidlustajate pakkumusele hindeks 3 punkti („vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele“). Sealjuures on Vaidlustajad ise hinnanud riskide ja nende maandamise peatükis (pakkumuse lk 63/114) väga suureks riskiks (esinemise tõenäosus kõrge ja mõju tulemusele saavutamisele suur), et projekti perioodil ei pruugita jõuda eesmärgiks seatud ja Hankijat rahuldava arvu uute patenditaotluste või tööstusdisaini lahendusteni. Hindamiskomisjon hindas antud kriteeriumis alapunktis esitatud töömahtusid ja ajakava, mille põhjal tekkis küsimus, kuidas plaanitud sisutegevustega (ja ka eelarvega) on võimalik jõuda seatud patenditaotluste arvu eesmärgini ja kas tehnosiirde ekspertidele suunatud tegevus ning ettevõtete nõustamine on ajas katkematult jooksva töömahuga ja eelarvega kooskõlas. Hankija juhib ka tähelepanu Vaidlustajate poolt vaidlustuses esitatud täiendavale infole: “Tehnosiirde üksuste poolt teenuse edasine osutamine ei ole seotud antud programmi eelarvega, aga loob eeldused eesmärkide täitmiseks”. Vastavat teavet Hankijal Vaidlustajate pakkumust hinnates ei olnud. Hankija komisjonil tekkis põhjendatud küsimus, kas programmilised tegevused ja plaanitud töömahud on proportsionaalselt hästi läbimõeldud, mis tähendab, et komisjon ei hinnanud antud punktis programmide sisutegevusi, vaid nendeks tehtavat töömahtu ja eraldatud ressursse. Ajakava terviklikkus, plaanitavaid tegevusi ja oodatavaid tulemusi hinnati kompleksselt. Komisjon tõi välja, et esitatud ajakava on tervikuna realistlik, küll aga tekitas küsimuse, miks ajakavas on nii suur rõhk ürituste korraldamisel (ka konkreetsete programmide sees), hindamiskomisjoni hinnangul on seetõttu vähem aega ja ressursse uute meetodite ja lähenemiste juurutamiseks ja rakendamiseks, mis toetaksid paremini tervisetehnoloogia valdkonnas uute iduettevõtete hüppelise kasvu teket. Seetõttu võib ka pikaajalise visiooni saavutamine olla keerulisem. Hankija on juba varasemates hinnangutes juhtinud tähelepanu kitsaskohtadele kõigi toimemudeli eesmärkide lõikes: iduettevõtete pealekasvu eesmärgi puhul vähene tehinguvoo proaktiivne ja laiapõhjaline otsing (skautimine); rahvusvahelistumise eesmärgi saavutamisel vähene tegevmeeskonna kompetents kasvuettevõtete arendamise ning rahastamise osas; ökosüsteemi koostöö edendamise eesmärgi saavutamiseks kliinilise ökosüsteemi laiapõhjalise kaasatuse nappus. Võttes arvesse kõiki loetletud puudusi, ei ole võimalik järeldada, et seatud

22 (39)

eesmärkide ja oodatavate tulemusteni jõudmine on väga hästi tagatud. 5.5. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“ alakriteerium e Kuigi Vaidlustajad on toonud välja mitmeid rahvusvahelisi võrgustikke, (nt European Health Alliance, EIT Health, IASP, Enterprise Europe Network, European mHealth Knowledge and Innovation Hub jt) ei ole need komisjoni hinnangul kõige relevantsemad turundus- ja kommunikatsioonitegevuste vaatest, soovides luua kuvandit Eestist kui terviseinnovatsiooni eestvedajast kogu maailmas (pakkumuse lk 57/114). Hankija komisjon on nõus, et nimetatud võrgustikud soodustavad koostööd ökosüsteemi teiste osapooltega Kogukonnaprogrammi raames, kuid ei veena, kuidas nende partnerite toel aidatakse kaasa teadusmahukate tervisetehnoloogia iduettevõtete turundamisele valitud sihtriikidesse. Kuigi Vaidlustajad on oma pakkumuses lk 58/114 viidanud, et rahvusvahelise nähtavuse, tuntuse ja koostöö soodustamiseks kasutatakse ka rahvusvahelisi partnereid, kes on välja toodud lisas 5, siis Vaidlustajad ise on varasemalt selgitanud, et tegemist on võtmepartneritega, keda kaasatakse toimemudeli erinevatesse sisuprogrammidesse, mitte aga partneritega, kellega koostöös viiakse läbi rahvusvahelist turundust- ja kommunikatsiooni. Vaidlustajad on vaidlustuses kirjeldanud täpsemalt IASP-i, EIT Healthi ja ECHAlliance tegevusi ja rolli turundus- ja kommunikatsioonitegevuste vaatest, kuid vastavat selgitavat infot ei ole Vaidlustajate esitanud oma pakkumuses, ka mitte lisas 5. Samuti ei ole turunduse- ja kommunikatsioonitegevuste juures toodud välja võimalikke rahvusvahelisi meediapartnereid, kes on olulised allikad eesmärgiks seatud kuvandi loomisel. Meediapartnerite kaasatust on arvestatud ainult Eesti- siseselt, mistõttu hindas komisjon turundustegevuste rahvusvahelist dimensiooni nõrgaks. Sotsiaalmeedia kanalite (LinkedIn, X, Facebook, Instagram jt) poole kaldu olev kommunikatsiooniplaan ei taga tervisevaldkonna iduettevõtete kasvuks piisavalt laiapõhjalist tuge ja seda iseäranis rahvusvahelistumise tegevustes. Samuti tõi komisjon välja, et esitatud kommunikatsioonikanalitega ei pruugita jõuda teisese sihtrühmani, kus väheseks jääb erialaliitude ja tervisevaldkonna spetsiifiliste kanalite võimalikust kasutusest. Komisjoni viide, et Vaidlustajate on kommunikatsioonis oma kanalite keskne, tuleneb pakkumuses lk 58/114 ja 59/114 esitatud infost (koduleht, uudiskiri, e-maili list, Tehnopoli linnaku ekraanid), kuidas jõutakse esmase sihtgrupini. Sealjuures on Vaidlustajad muude kanalite kasutamise osas jäänud üldiseks, nimetades et kasutatakse siseriiklike koostööpartnerite ja osapoolte kanaleid või Eestis toimuvaid iduettevõtluse valdkonna konverentse. Esitatud toimemudeli elluviimise ajakava turundus- ja kommunikatsioonitegevuste osas peegeldab suuremalt jaolt programmidesse osalejate leidmist. Pakkuja on esitanud turunduskommunikatsiooni tegevused üldises ajakavas (pakkumuse lisa 12), kus turunduskommunikatsiooni tegevusi on toodud seitse, viis neist on seotud osalejate programmi leidmisega. Hindamiskomisjon ei väida hindamisprotokollis, et valdkonna laiemale tutvustamisele suunatud tegevused ei ole tegevuskava arvestades asjakohased. Seega lähtus Hankija hindamisel pakkumuses pakutud ajakavas toodust. Vaidlustajad on pakkumuse lk 70/114 eelarve selgitusena toonud välja, millised kulud mingi programmi all teha plaanitakse. Näiteks Kogukonna programm sisaldab kogukonna üldist eestvedamist, kogukonna laiendamist ja uute liikmete kaasamist, ühisarendusprojektide initsieerimist, välispartnerite kaasamist jne. Kuid programm ei sisalda esitatud info kohaselt turundusele tehtavaid kulusid. Vaidlustajad on pakkumuses toonud turundustegevuste eelarve selgitusena välja, et see

23 (39)

sisaldab kulutusi sihtgrupi kaasamiseks ja osalejate leidmiseks programmidesse ja tegevustesse ning kulutusi teadlikkuse tõstmiseks ja kuvandi loomiseks nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Seetõttu Vaidlustajate selgitus, et 48 000 eurot sisaldab vaid otseseid kulusid, ei nähtu pakkumuses toodud eelarve selgitustest. Eelnevast tulenevalt hindab Hankija esitatud väidet ekslikuks ja ei nõustu, et nimetatud turundus- ja kommunikatsioonikava eelarvemahuga on võimalik seatud eesmärke saavutada. 5.6. Sihtgrupini jõudmisel jääb esitatud turundus- ja kommunikatsioonikanalite põhjal puudulikuks info jagamine valdkonnaspetsiifiliste kanalite kaudu ja jõudmine teisese sihtgrupi kõnetamiseni (nt kliinilised partnerid või muud tervisevaldkonna osapooled). Samuti on pakkuja kirjeldanud sihtgrupi kaasamist (pakkumuse lahenduse lk 20/114) läbi loodava elukaare mudeli, mille abil hinnatakse teenustesse kandideerinud osalejate sobivust, aga see ei kirjelda kuidas konkreetses elukaares (nt miinimum tootevalmiduses, kliinilisi katseid vajav tervisetehnoloogia iduettevõte vs turuvalmis rahvusvahelist laienemist plaaniv tervisetehnoloogia iduettevõte) sihtgrupini jõutakse, kommunikatsioonitegevusi tehakse. 5.7. Hindamiskriteerium p 6.8.4 „Riskid“, alakriteerium a Pakkuja viidatud programmi juhtimise alalõigus on pakkuja oma pakkumuses välja toonud kaks riski, esiteks, et programmiga liitub suur hulk osapooli ning programmid muutuvad raskesti hallatavaks, mis tekitab keerukuse seatud eesmärkideni jõudmisel. Teiseks, et konkureeriva konsortsiumi liikmetega ei jõuta soovitud kokkuleppeni, et alustada koostööd projekti raames. Toodu on vaid üldiselt defineeritud ja üldiselt tegevmeeskonnaga seostatav. Hankija on juba RHAD lisa 1 p 9.5.7 välja toonud et, näeb ühe olulise riskina juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemistega, samuti juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist. Pakkuja ei ole pakkumuses nimetatud riski välja toonud ega hinnanud. Vaidlustajad toovad vaidlustuses vääralt välja, et tegemist oli ainukese puudusega. Hindamiskomisjoni protokollis on välja toodud, et pakkuja ei ole hinnanud ka makrokeskkonnaga seotud riske. Samuti ei ole hindamiskomisjon andnud hinnangut, et tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi välja toodud, vaid seda on tehtud olulises osas hästi. Kuna väljatoodud konkreetsed puudused juba ei võimaldanud hinnata Vaidlustajate pakkumust maksimaalsete punktidega, siis täiendavaid põhjendusi protokolli ei lisatud. 5.8. Hindamiskriteerium p 6.8.5 „Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine” alakriteerium a Hindamiskriteeriumi kohaselt pidi toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemisel olema väga selgelt esitatud ja eristatud, miks ja millises mahus RHAD lisa 1 p-is 5 toodud fookustegevusi on plaanitud läbi viia. Kuigi Vaidlustajad on tehnosiirde ja IO programmi esitanud ajakavas jooksva tegevusena (nimetades seda vaidlustuses ekspertteenus), ei ole komisjonile üheselt mõistetav, et see ei ole seetõttu mahukam kui on planeeritud eelinkubatsiooni ja EIR programm. Vaidlustajad on punktis „Projekti esialgne ajakava“ (pakkumuse lk 56/114) toonud selgitusena välja, et paljud tegevused on pidevad ja jooksvad ning ei ole seotud konkreetse ajaga (nt mentortoe pakkumine erinevates programmides, kogukonna juhtimine jne). Samas ei selgita see tehnosiirde ja IO programmile planeeritavat mahtu ja samuti ei ole välja toodud eelarve

24 (39)

selgituses (pakkumuse lk 69/114) täpsustust, miks eelinkubatsiooni ja EIR programm on kaks korda suurema eelarve mahuga, aga ajakavas justkui väiksema töömahuga. Seetõttu jääb see Hankijale ebaselgeks ja ajakavas esitatud tegevuste tähistus on eksitav. Kuigi rahastusprogrammis toodud tegevused ja arendusrahastu alt tehtavad rahastused on olulised ettevõtete kasvu toetamisel, sh prototüüpide arendamise toetus, on Vaidlustajad oma pakkumuses pidanud tehnosiiret ja IO teemade käsitlemist oluliselt vähem kaalukamaks (moodustades 4% kogu eelarvest), kui Rahastusprogrammi (37% kogu eelarvest) ja selle alt välja antavat arendusraha. Vaidlustajad on tõepoolest toonud välja arendusraha kasutamiseks mõeldud tegevused, sh väikesemahuliste uuringute, prototüüpimise ja piloteerimise toetamised, kuid Hankija komisjon viitab, et ebapiisavaks jääb selgitus eelarve maksumuse jaotamisel rahvusvahelise haarde suurendamiseks või IO teemadele, mis on olulised tervisevaldkonna tehnoloogiamahuka ettevõtluse soodustamisel ja toetamisel. Hankija ei ole nõus, et komisjon ei ole põhistanud väidet, et ainult 13% eelarvest, mis on suunatud hargettevõtluse soodustamise tegevustele võib olla liiga vähe. Komisjon on hindamisprotokollis toonud välja, et vähene hargettevõtluse tekkimise soodustamisele planeeritud eelarve ei taga laiaulatuslikku sihtgrupini jõudmist ja programmi jätkusuutlikkust ning Hankija oleks oodanud pakkumuses põhjalikumat selgitust. Iduettevõtluse sektoris on üldtuntud printsiip tehinguvoo edukuse osas „dealflow funnel” nii äriinkubaatorite, ärikiirendite kui ka riskikapitalifondide puhul, mis sedastab et ca 100st alustavast meeskonnast tõeliselt edukaks ja finantsiliselt tasuvaks osutub 1-2 iduettevõtet. Selle põhimõtte järgimine eeldaks proportsionaalselt suuremat rõhuasetust varajase faasi ehk hargettevõtluse soodustamise tegevustele ja seda eriti spetsiifilises teadmusmahukas valdkonnas nagu on meditsiin ja tervis. Hankija on ka eelevates hinnangutes esile tõstnud järjepideva tehinguvoo tekkimist murekohana. Pakkuja ei kirjelda oma pakkumuses, miks nende toimemudel on sedavõrd eristuv, et suudab läbimurdeliselt muuta täna toimivat turuolukorda. Vastavalt RHAD p 2.1 tuli pakkujal esitada pakkumuse maksumuse hulgas eraldi turundus- ja kommunikatsioonitegevused, pakkuja esitas pakkumuses turundus- ja kommunikatsioonitegevusteks maksumuse 48 000.00 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks tuli pakkkujal RHAD p 2.2 kohaselt esitada ka RHAD lisa 3 vormil „Pakkumuse kulukomponendid“ nõutud andmed ning pakkuja poolt pakutavate peamise tegevuste andmed, kuhu turundus-ja kommunikatsioonitegevuste alla oli pakkuja märkinud „Sisseostetavad teenused (sisuloome), makstud meedia, tootmine“. Ühelgi teisel real pakkuja turundus- ja kommunikatsioonitegevusi välja toonud ei ole. Täiendavalt tuli pakkujal esitada RHAD lisa 1 p 9.5.8. kohaselt RHAD lisa 3 vormil toodud pakkumuse maksumuse jagunemise põhjendused (pakkumuse lahenduse lk 69-70/114), pakkuja ei ole ka seal täiendavaid selgitusi turundus– ja kommunikatsioonitegevuste kohta esitanud. Õige on, et kogu toimemudeli elluviimine toimub 6-kuuliste tegevusperioodide kaupa ja igal perioodil lepitakse kokku tegevuskava ja eelarve, kuid Hankija juhib tähelepanu, et seda saab teha pakkumuses pakutud tegevuste ja eelarve alusel. Pakkumuse maksumuses toodud erinevate eelarve ridade vahel eelarve ümber planeerimist RHAD ette ei näe. 6. Kolmandad isikud, ühispakkujad OÜ Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS, Sihtasutus Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikool, paluvad jätta vaidlustus rahuldamata.

25 (39)

6.1. Käesoleva hanke esemeks on tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine. Nagu on selgitatud hanke tehnilises kirjelduses (RHAD Lisa 1 p 3.1), hõlmab hangitav teenus sellise mudeli loomist ja ellu viimist, mis võimaldab:

• teadmuspõhise tervisetehnoloogia iduettevõtete, sh hargettevõtete tekkimist ja kasvule suunatud teenuste välja arendamist ja käivitamist;

• tervisetehnoloogia idu- ja kasvuettevõtete globaalse kasvu ja rahvusvahelistumise toetamist;

• tervisealase innovatsiooni ning interdistsiplinaarse ja üle-eestilise koostöö soodustamist ökosüsteemi osapoolte vahel.

Sisuliselt on hanke eesmärgiks leida Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele koostööpartner, kes kavandaks ja looks Eestis soodsa ettevõtluskeskkonna, mis soodustaks uute tervisetehnoloogia toodete ja teenuste arendamist. Tegemist ei ole standardse toote või teenusega, mille kvaliteedi hindamiseks eksisteeriks objektiivseid kvaliteedinõudeid õigusaktides või standardites. Hangitava teenuse osutamiseks on palju erinevaid viise, mistõttu on hankes jäetud pakkujatele lai otsustusõigus mh meeskonna ja koostööpartnerite valikul, eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste seadmisel ja eelarvestamisel. Seepärast on mõistetav, et Hankija pidi seadma võimalikult paindlikud hindamiskriteeriumid, mis võimaldaksid erinevate lahenduste hindamist. Ainult Hankija ise oskab määrata enda vajadused ja nägemuse majanduslikult soodsaimast pakkumusest. RHS ei nõua, et hindamiskriteeriumid oleksid alati seotud mõne kvantitatiivse näitajaga (nt meeskonna suurus). Veelgi enam, Riigikohtu praktikas ja õiguskirjanduses on leitud, et sõltuvalt hanke esemest võib subjektiivsuse element hindamiskriteeriumite seadmisel ja pakkumuste hindamisel olla paratamatu ning et see ei ole RHS-ga vastuolus. Kvaliteedikriteeriumid võivad sisaldada subjektiivseid elemente, mis on pakkumuse majandusliku soodsuse üle otsustamisel Hankija jaoks tähtsad. Hankija on rakendanud hindamiskriteeriume vastavalt RHAD-s määratud metoodikale. Iga hindamiskriteeriumi puhul oli võimalik saada 1, 3 või 5 punkti (hindamiskriteeriumi 6.8.1 puhul 1, 4 või 7 punkti) sõltuvalt sellest, kas pakkumus vastab hindamiskriteeriumile vähesel määral, olulisel määral või täielikult. Käesoleval juhul ei ole Vaidlustajad hindamiskriteeriume vaidlustanud ning on seega põhimõtteliselt nõustunud ja pidi pakkumuse koostamisel ja esitamisel arvestama, milliste nõuete vastu tema pakkumust hinnatakse. 6.2. Hindamiskriteerium 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteerium a Vaidlustajad on vaidlustanud oma pakkumusele antud hindamispunkte (4 punkti 7-st). Hindamiskriteeriumi sõnastusest ilmneb, et Hankija jaoks ei ole keskne niivõrd p 8.2.1. - 8.2.4 toodud meeskonna soovituslike kompetentside täitmine, vaid meeskonna suutlikkus tagada toimemudeli elluviimine parima kvaliteediga. Kolmandate isikute hinnangul on samuti ilmne, et biomeditsiini ja patendi taotlemise pädevuse ja kogemustega isikute olemasolu meeskonnas annab suurema kindluse toimemudeli elluviimise kvaliteedis. Hankija on soovinud terviklikku tervisetehnoloogiate sektori arendamist, mitte ainult digitervise valdkonna arendamist. Nii on RHAD lisas 1 p-is

26 (39)

1.2. märgitud, et biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad on üheks prioriteetseks suunaks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunaks TAIE (teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse) tervisetehnoloogiate ja -teenuste fookusvaldkonnas. Sealjuures on biomeditsiini kompetentsi olemasolu kindlasti oluline hangitava teenuse elluviimiseks. Biotehnoloogia sektori kompetentsita organisatsiooni tegevtiimis ei ole võimalik edukalt arendada Eesti tervisetehnoloogia sektorit ja viia ellu selle arendamiseks välja pakutud toimemudelit, kuna biotehnoloogia on selle valdkonna keskne alustala. Biotehnoloogia on oluline osa Eesti TAIE strateegiast1, mis keskendub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisele tervisetehnoloogia valdkonnas, et tagada riigi majanduslik ja tehnoloogiline konkurentsivõime. Ilma vastava ekspertiisita ei suuda organisatsioon efektiivselt kaasa aidata riiklikult oluliste tervisetehnoloogiate arendamisele, mis pidurdaks nii sektorit kui ka Eesti tervishoiusüsteemi arengut. Biotehnoloogia hõlmab teadmisi geneetikast, molekulaarbioloogiast, bioinformaatikast ja muudest teadusharudest, mis on hädavajalikud tervisetehnoloogiate, näiteks personaliseeritud meditsiini, diagnostikavahendite ja ravimite arendamisel. Eeltoodud põhjustel oli objektiivselt põhjendatud omistada võrreldes Vaidlustajate pakkumusega rohkem hindamispunkte Kolmandate isikute pakkumusele, mis nägi ette ka biomeditsiini kompetentsiga meeskonnaliikme kaasamist teenuse osutamisse. 6.3. Hindamiskriteerium p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteerium c Kolmandate isikute hinnangul on mõlema (meeskonna liikmete individuaalne ajalise panuse kirjeldus ning ühispakkujate omavahelise suhtluse kirjeldus) puhul tegemist meeskonna töökorraldust otseselt mõjutavate asjaoludega. Pakkuja meeskonna näol on tegemist lepingu täitmise eest vastutavate kesksete isikutega, kelle puhul peab pakkuja tagama, et neil oleks piisavalt ajalist ressurssi, arvestades hangitava teenuse ulatuslikku mahtu. Lisaks on RHAD p 9.2.7 välja toodud, et „Hankija näeb ühe olulise riskina juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vähest (ajalist) panust, näiteks seoses tavapärase töö ja muudes projektides osalemisega, samuti juhtivate meeskonnaliikmete võimalikku vahetumist.“ Nimetatud riski vaates on mõistlik ja arusaadav Hankija soov, et pakkumuses oleks välja toodud meeskonnaliikmete ajaline panus, mis võimaldaks veenduda isikutel piisava ajalise ressursi olemasolu ja et oleks maandatud RHAD p-s 9.2.7. nimetatud risk. Kolmandad isikud on oma pakkumuses planeerinud ajaressursi riski maandamiseks igale tegevmeeskonna liikmele potentsiaalse asendusliikme. Kolmandatele isikutele arusaadavalt on Vaidlustajad näinud pakkumuses ette väikese meeskonna koosseisu ega ole arvestanud võimalike asendusliikmete kaasamisega. Suhtlus ühispakkujate vahel ja kasutatavad suhtlusvahendid määravad oluliselt selle, kui sujuvalt toimub info liikumine ja kas lepingu täitmise käigus võib esineda takistusi. Kolmandatele isikutele teadaolevalt on ühispakkujate vahelises suhtluses tekkinud probleeme lepingute täitmisel. Sellest tulenevalt ei ole kindlasti asjakohatu nõuda pakkumuses kommunikatsiooniplaani selgitamist, veendumaks, et lepingu täitmisel ei teki takistusi. Nimetatud põhjustel ei oleks maksimaalsete punktide andmine Vaidlustajate pakkumusele õigustatud ja Hankija on kohaldanud hindamiskriteeriumit õigesti.

1 https://www.taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused

27 (39)

6.4. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium c Kuigi Vaidlustajad väidavad, et pakkumuses on võtmepartnerite kirjeldustes välja toodud iga vastava organisatsiooni tugevused, pädevused ja kogemused, siis vähemalt vaidlustuse tsiteeritud lõigus ei ole Vaidlustajad välja toonud, miks on valitud partnerid sobivamad konkreetse töö elluviimiseks. Kolmandate isikute hinnangul tuleb ka tugevate majandusnäitajatega ettevõtete puhul põhjendada, kuidas toetab nende kaasamine konkreetse projekti elluviimist. Kolmandatele isikutele arusaadavalt seda tehtud ei ole, mille tõttu ei saanud Hankijal tekkida lõplikku veendumust, et Vaidlustajate valitud võtmepartnerid aitavad projekti ellu viia majanduslikult kõige soodsamatel tingimustel. Samuti ei saa vastupidiselt Vaidlustajate arvamusele pidada asjakohatuks, et Vaidlustajad ei ole kirjeldanud koostööd Tartu Ülikooliga. Sõltumata sellest, et käesoleva hanke raames on Vaidlustajad ja Tartu Ülikool konkureerivad pakkujad, ei ole Kolmandate isikute hinnangul tervisetehnoloogiate ökösüsteemi arendustöö ilma Tartu Ülikooliga koostöö tegemiseta mõeldav. Ilma Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonna ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasamiseta ei ole võimalik Eestis tervisetehnoloogiate sektorit edukalt arendada, kuna need institutsioonid on valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning kliiniliste rakenduste keskmes. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskond on Eesti juhtiv meditsiini ja tervisetehnoloogiate alase teaduse ja hariduse keskus, kus toimub oluline osa valdkonna teaduslikust innovatsioonist, sealhulgas terviseandmete, geneetika ja biomeditsiini alal. Ilma selle akadeemilise ja teadusliku toeta puuduks vajalik teaduslik baas ja uusimate teadmiste rakendamine tervisetehnoloogiate arendamisel. Meditsiiniteaduskond pakub ka väljaõpet tulevastele spetsialistidele, kes viivad sektori edasi. Tartu Ülikooli Kliinikum on aga Eesti juhtiv tervishoiuasutus, mis pakub kõrge kvaliteediga tervishoiuteenuseid ja kus viiakse läbi tipptasemel kliinilisi uuringuid. Tervisetehnoloogiate rakendamine nõuab tugevat koostööd meditsiinipraktikaga, et arendada ja testida uusi lahendusi reaalsetes kliinilistes keskkondades. Kliinikumi kaasamine tagab, et uued tervisetehnoloogiad on praktilised, kasutajasõbralikud ja vastavad patsientide tegelikele vajadustele. Ilma nende kahe asutuse osaluseta puuduks tervisetehnoloogiate sektoril vajalik teaduslik, akadeemiline ja kliiniline tugi, mis on võtmetähtsusega edukaks innovatsiooniks ja rakendamiseks Eesti tervishoiusüsteemis. Lisaks on RHAD-s toodud fookustegevuse 3 tulemustena Hankija oodanud, et projekti elluviimise tulemusel on loodud koostöös kliiniliste partneritega valmisolek ettevõtete innovaatiliste lahenduste testimiseks ja rakendamiseks erinevates Eesti regioonides, sh väljaspool tõmbekeskusi. Vaidlustajate ühispakkujate tegevus on seotud eelkõige Tallinnaga, samas kui Kolmandatel isikutel on (Tartu Ülikooli kaudu) olemas koostöösidemed ka väljaspool pealinna nt Viljandi haiglaga, milles teostatakse ka praegu kliinilisi koostööprojekte. 6.5. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium d Kolmandad isikud mõistavad kriteeriumi selliselt, et pakkuja peab kirjeldama oma tegevusi ja ajakava projektis piisavalt selgelt ja üksikasjalikult ning pakkumusest peab selguma, et planeeritud tegevused on realistlikult saavutatavad nii üksikult kui kogumina. Juhul, kui Vaidlustajad ei ole esitanud piisavalt veenvat ajakava või tegevusi, et seatud eesmärgid patenditaotluste või iduettevõtete arvu kasvu osas on saavutatavad, ei ole Hankijal kohustust

28 (39)

anda pakkumusele maksimaalseid punkte. Tegemist on Hankija kaalutlusruumi kuuluva hinnanguga. 6.6. Hindamiskriteerium p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium e Hankija on andnud Vaidlustajate pakkumusele hindeks 1 punkti („vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele“). Hankekomisjon on Vaidlustajate pakkumuse puudusena välja toonud, et turundus- ja kommunikatsiooniplaan on tugevalt fokusseeritud Eesti-sisesele turundusele ja et rahvusvaheline dimensioon turundusplaanis on nõrk. Samuti, et kuigi rahvusvahelised partnerid on mainitud, ei ole kõik esitatud võrgustikud relevantsed. Vaidlustusest võib järeldada, et Vaidlustajad ei ole eraldi kaasanud turundusega tegelevat partnerit, panustades eelkõige enda meediakanalitele ja olemasolevatele kontaktidele ning regulaarselt toimuvatele konverentsidele. Seega võib järeldada, et Vaidlustajad ei ole planeerinud täiendavaid turundusealaseid tegevusi ning pole nendega oma eelarve koostamisel sisuliselt arvestanud. Kolmandate isikute pakkumuses toodud turundus- ja kommunikatsioonitegevused on aga saanud 3 punkti 5-st (ehk 2 punkti Vaidlustajatest enam) argumenteeritud põhjustel. Kolmandad isikud on turundus- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimiseks kaasanud professionaalse kommunikatsioonipartneri, kellel on pikaajaline Eesti ja rahvusvaheline turundus- ja kommunikatsioonitöö kogemus, mis toetab programmi sisulisi eesmärke. Kaasatud partner on enne samaväärseid programme (nt EASi ja Kredexi ühendasutuse ettevõtlusprogrammi) edukalt turundanud. Ühtlasi on tegemist enim rahvusvahelisi auhindu ja tunnustusi pälvinud Eesti kommunikatsiooniagentuuriga. Kaasatud agentuuril on rahvusvahelise turunduse kogemus ning koostöövõrgustik läbi sõltumatute agentuuride võrgustiku The Network One’i ja seniste Eesti iduettevõtete teenindamise rahvusvahelisel turul. Kolmandad isikud on saanud kõrgemad punktid turunduse- ja kommunikatsioonitegevuse planeerimisel, kuna tegevused on läbi mõeldud strateegiliselt, tuginedes PEST-raamistikule ja integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegiale, mis on arvestanud nii erinevate sihtrühmade, platvormide, tegevussuundade ja kommunikatsioonivahenditega. Strateegilised lähtekohad annavad aluse pikaaegsele turundus- ja kommunikatsioonitegevuste plaani väljatöötamisele, hõlmates mitte vaid ühe valdkonna tegevusi, vaid sidudes programmi väärtuseid nii poliitiliste, majanduslike, tehnoloogiliste kui ka sotsiaalsete teemadega, võimaldades vastavalt programmi arengule kaasata valdkonnapõhiselt teemasid teadlikkuse, tuntuse ja meeldivuse loomisesse. PEST- raamistik toimib strateegiliselt nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning annab aluse järjepidevaks sihtrühmadeüleseks turundustegevuseks, mida saab vastavalt ajale, programmi etapile ning osalejatele paindlikult ajakohastada. Nimetatud strateegilised lähtekohad on esile toonud ka variatiivseid sihtrühmasid ja tegevussuundade laiahaardelisemat jaotust. Kommunikatsioon ei ole planeeritud vaid informatiivsena, vaid esindatud on distsipliinideülesed lahendused nii teadlikkuse kasvuks, kaasatuse suurendamiseks, valdkondliku arvamusliidri- ja mõjupositsiooni tugevdamiseks, huvide esindamiseks ning jätkusuutlikkuse toetamiseks viisil, kus mitte vaid ei tooda esile programmi väärtust, vaid ka programmiga liituvate iduettevõtete kaudu kogu sektori väärtusahelat. Seeläbi võidab programmi turundus- ja kommunikatsioonitegevustest nii valdkond tervikuna, programm kui eestvedaja ning ka iga programmiga liituv ettevõte ja arendus. Kolmandate isikute eeliseks on seega strateegiline kompetents ning meeskond, mis annab aluse hinnata, et programmi arenedes on tugevam potentsiaal ka strateegilisest lähtekohast

29 (39)

ajendatult realiseerida kommunikatsiooni eesmärke. Nendest kaalutlustest tulenevalt oli Kolmandate isikute pakkumusele kõrgemate punktide arvu omistamine põhjendatud. 6.7. Hindamiskriteerium p 6.8.4 „Riskid“, alakriteerium a Meeskonnaga seotud riski on Hankija pidanud kõige olulisemaks riskiks ning esineb põhjendatud alus arvata, et Vaidlustajad ei ole meeskonna kokkupanekul arvestanud nt vajadusega kaasata meeskonda asendusliikmeid ega muid meetmeid riski maandamiseks. Sellises olukorras püsib meeskonna ajalise ressursi puuduse risk ning juba ainuüksi sellepärast ei ole maksimaalse hindepunktide andmine Vaidlustajate pakkumusele põhjendatud. 6.8. Hindamiskriteerium p 6.8.5 „Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine”, alakriteerium a Juba ainuüksi Vaidlustajate väidetest nähtub, et vähemalt üks eelarve osa ei kajasta tegelikke kulusid. Olukorras, kus turundusele mõeldud kulud on tegelikult arvestatud muude kulude sisse, ei võimalda selgelt hinnata eelarvet. Taoline eelarve ei ole selgelt lahti kirjutatud ega realistlik, nagu näeb ette hindamiskriteerium. Juba ainuüksi selle puuduse tõttu ei ole õigustatud nimetatud hindamiskriteeriumi alusel Vaidlustajate pakkumusele maksimaalsete punktide andmine. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. RHAD lisa 1 „Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p-is 8. on toodud nõuded pakkuja meeskonnale, p-is 9. pakkumuses esitatavale pakkumuse lahenduse kirjeldusele. TK p-i 9.7 kohaselt pakkumuses esitatud lahenduse kirjeldus on aluseks pakkumuste hindamisel vastavalt RHAD punktis 6. toodule. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ja hindamise alused on toodud RHAD p-is 6. RHAD p-i 6.8. kohaselt pakkumuste hindamiskriteeriumid ja osakaalud on järgmised:

Hindamiskriteeriumid Maksimum

punktid 6.8.1. Meeskond ja töökorraldus a) Meeskonnaliikmetel on väga head teadmised ja kogemused, mis

vastavad mh väga hästi RHAD lisa 1 p 8.2.1. - 8.2.4 esitatud nõuetele. Meekonnaliikmete teadmised ja kogemused tagavad toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga.

b) Meeskonnaliikmete vastutusvaldkonnad on väga hästi selgitatud ja põhjendatud. Ülesanded on väga selgelt jagatud, põhjendatud ja eesmärgistatud.

c) Meeskonna töökorralduse põhimõtted on arusaadavad ja väga selgelt esitatud.

d) Nõuandva kogu koosseis, ülesannete ja vastutuse kirjeldus, sh järelevalve ning töökorraldus on väga hästi põhjendatud ja aitab tagada toimemudeli elluviimise parima kvaliteediga. Nõukogu liikmetel on väga head teadmised ja kogemused, mis vastavad mh väga hästi RHAD lisa 1 p 8.3 esitatud nõuetele.

35

30 (39)

e) Nägemus hankija poolsest panusest on arusaadav ja väga selgelt esitatud. Koostöömudel hankijaga on väga hästi lahti kirjutatud.

Hindamiskomisjon hindab antud kriteeriumis iga alapunkti eraldi, andes iga alapunkti eest hindeid 7-palli skaalal, mis kokku liidetakse: „7“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „4“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele.

6.8.2. Pakkuja arusaam sihtgrupist a) Pakkujal on väga selge arusaam sihtgrupist ja sihtgrupi vajadustest. b) Pakkuja on väga hästi arvestanud sihtgrupi eripäradega tegevuste

jaotamisel. c) Pakkujal on sihtgrupini jõudmine väga hästi läbi mõeldud.

Hindamiskomisjon hindab antud kriteeriumis iga alapunkti eraldi, andes iga alapunkti eest hindeid 5-palli skaalal, mis kokku liidetakse: „5“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „3“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele.

15

6.8.3. Pakutava toimemudeli lahendus a) Toimemudeli lahendus on terviklik, väga põhjalikult läbi mõeldud

ning väga hästi põhjendatud. Toodud tegevused ja/või lahendused sisaldavad uuenduslikku lähenemist.

b) Kõik esitatud tegevused on väga selgelt eesmärgistatud. Igale peamisele tegevusele on välja pakutud väga selged oodatavad tulemused ja asjakohased mõõdetavad andmed. Mõõdikute metoodika ja mõõtmisskaala valik on väga hästi põhjendatud ja asjakohane.

c) Kaasatud/kaasatavate osapoolte (nt ühispakkujad, alltöövõtjad) valik ja valiku põhimõtted on väga hästi selgitatud ja põhjendatud.

d) Tegevuste töömahud ja ajakava on väga hästi ja asjakohaselt planeeritud ning on omavahel väga hästi kooskõlas. Seatud eesmärkide ja oodatavate tulemusteni jõudmine on väga hästi tagatud.

e) Turundus- ja kommunikatsioonitegevuste plaan ja ajakava on väga hästi läbi mõeldud ja toetab seatud eesmärkideni jõudmist.

f) Väga hästi on arvestatud kestlikkuse põhimõtetega.

Hindamiskomisjon hindab antud kriteeriumis iga alapunkti eraldi, andes iga alapunkti eest hindeid 5-palli skaalal, mis kokku liidetakse: „5“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „3“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele.

30

6.8.4. Riskid a) Tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi

välja toodud ning prioritiseeritud, s.t hinnatud on nende olulisust ja esinemistõenäosust.

b) Kõikidele esitatud riskidele on välja pakutud väga hästi läbimõeldud, eesmärgipärased ning teostatavad maandamistegevused ja maandamistegevustele on määratud vastutajad. Riskide

10

31 (39)

maandamistegevused võimaldavad oodatavaid tulemusi õigeaegselt ja kvaliteetselt saavutada.

Hindamiskomisjon hindab antud kriteeriumis iga alapunkti eraldi, andes iga alapunkti eest hindeid 5-palli skaalal, mis kokku liidetakse: „5“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „3“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele.

6.8.5. Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine a) Pakkumuse maksumuse jagunemine on kooskõlas esitatud

toimemudeli lahendusega, väga selgelt lahti kirjutatud ja realistlik, s.t arvestab hankija poolt seatud eelarvega ning võimaldab saavutada seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused täies ulatuses. Väga selgelt on esitatud ja on eristatav, miks ja millises mahus RHAD lisa 1 punktis 5 toodud fookustegevusi on plaanitud läbi viia.

Hindamiskomisjon hindab antud kriteeriumis alapunkti andes alapunkti eest hindeid 5-palli skaalal: „5“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „3“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele

5

6.8.6. Pakkumuse maksumus, sh: a) uute iduettevõtete, sh hargettevõtete tekkimisele suunatud tegevused; b) tegutsevate idu- ja kasvuettevõtete globaalse kasvu ja

rahvusvahelistumise toetamise tegevused; c) tervisealase innovatsiooni ja koostöö soodustamise tegevused; d) turundus – ja kommunikatsioonitegevused; e) projekti juhtimise kulud ja üldkulud.

Punktide andmine toimub vastavalt punktile 6.9.

5

6.9. Maksumusega seotud hindamiskriteeriumite hindamismetoodika kirjeldus on toodud RHRis “hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ lehel. Hindamise aluseks võetakse RHRis “hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ lehel esitatud andmed ilma käibemaksuta. 6.10. Kvaliteediga seotud hindamiskriteeriumi puhul toimub punktide andmine kollegiaalselt hankija moodustatud komisjoni poolt ning iga alakriteeriumi puhul leitakse komisjoni liikmete ühine punktide arv. Seega on Hankija ette näinud 6 (kuus) pakkumuste hindamiskriteeriumit, iga kriteeriumi puhul toonud välja alapunktid (edaspidi alakriteerium), mida hinnatakse punktidega, alakriteeriumite alusel pakkumusele antavad punktid sõltuvad sellest, kas pakkumus vastab täielikult etteantud kriteeriumidele, olulises osas või vähesel määral. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Kolmandate isikute väited pakkumuste võrdlemisest ja sellest, et Kolmandate isikute pakkumus on Vaidlustajate pakkumusest parem – RHAD ei näe ette punktide andmist pakkumustele nende võrdlemise tulemusena. Hankija pidi hindama iga pakkumust eraldi, punktid pakkumusele sõltusid ainult konkreetsest pakkumusest, mitte sellest, kas pakkumus on võrreldes teise pakkumusega parem või halvem.

32 (39)

8. Vaidlustajad on oma pakkumuses esitanud dokumendi „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ koos 13 lisaga ja eraldi lisad 1, 2, 3 10, 11, 12, 13 (edaspidi koos Pakkumus). Vaidlustajad on seisukohad, et Hankija on Pakkumust valesti hinnanud järgmiste alakriteeriumite alusel:

1) p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteerium a; 2) p 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteerium c; 3) p 6.8.2. „Pakkuja arusaam sihtgrupist“, alakriteerium c; 4) p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium c; 5) p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium d; 6) p 6.8.3 „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteerium e; 7) p 6.8.4 „Riskid“, alakriteerium a; 8) p 6.8.5 „Toimemudeli elluviimise maksumuse jagunemine”, alakriteerium a.

Vaidlustajad on seisukohal, et kõigis neis alakriteeriumites pidi Hankija hindamisel andma Pakkumusele maksimaalsed punktid. Pakkumus on hindamisel kokku saanud 66 punkti, Kolmandate isikute pakkumus 71 punkti. Vaidlustusest tuleneb Vaidlustajate soov saada lisaks vähemalt 17 punkti, vaidlustuse rahuldamiseks piisab sellest, kui Hankija on Pakkumust hinnanud ebaõigesti kasvõi osade vaidlusaluste alakriteeriumite alusel ja jätnud andmata maksimaalsed punktid ning Pakkumus peaks lisaks saama vähemalt 6 punkti. 9. Seoses pakkumuste hindamisega selgitas Riigikohus oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p- is 20 järgmist: [---] Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P:Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41, p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat hindamist. Pakkumuste hindamine vaidlusaluste alakriteeriumide alusel on Hankija ainupädevuses, kuid vaidlustuskomisjon peab Riigikohtu otsusest 3-20-1198 tulenevalt käesoleval juhul kontrollima, kas Pakkumuse hindamisel Hankija: 1) lähtus vaidlusalustest alakriteeriumidest ja hindamise alustest; 2) arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte (kas Hankija põhjendustest (põhjendused on toodud hindamiskomisjoni protokollis (edaspidi Põhjendused)) ja Pakkumusest nähtuvalt on vaidlusalustes alakriteeriumites punktide andmine Pakkumusele põhjendatud).

33 (39)

Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et hindamiskomisjoni protokollis on välja toodud puudused, mis eelkõige mõjutasid hindamiskomisjoni hinnangul kriteeriumile täieliku vastavuse puudumist, mitte täielik puuduste loetelu. Vaidlustuskomisjon saab Hankijast aru nii, et puudusi võis olla veel, aga just Põhjendustes toodud asjaoludest lähtuvalt anti Pakkumusele punkte. 10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija poolt Pakkumusele RHAD p 6.8.1. alakriteeriumi c, p 6.8.3. alakriteeriumi c ja p 6.8.4. alakriteeriumi a alusel punktide andmine ei vasta vastavale alakriteeriumitele ja Pakkumusele. Kuna nende alakriteeriumite alusel on Pakkumusele võimalik lisaks anda vähemalt 6 punkti, ei pea vaidlustuskomisjon vajalikuks võtta seisukohta teistes vaidlusalustes alakriteeriumites Pakkumusele antud punktide kohta. 10.1. RHAD p-i 6.8.1. järgi oli meeskonna ja töökorralduse eest (5 alakriteeriumi) võimalik saada maksimaalselt 35 punkti. Hindamiskomisjon pidi hindama ja andma iga alakriteeriumi eest hindeid 7-palli skaalal, mis kokku liidetakse: „7“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „4“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele. Pakkumus sai RHAD p-i 6.8.1. järgi 29 punkti, Vaidlustaja on vaidlustanud kahe alakriteeriumi alusel antud punktid. P 6.8.1 „Meeskond ja töökorraldus“, alakriteeriumi c all tuli hinnata järgmist: Meeskonna töökorralduse põhimõtted on arusaadavad ja väga selgelt esitatud. Pakkumus sai 4 punkti - vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele. Põhjendustest tuleneb, et meeskonna töökorralduse põhimõtted on olulises osas arusaadavad ja töökorralduse põhielemendid (nt regulaarsed koosolekud, suuline ja kirjalik jooksev suhtlus vastavalt vajadusele, töö dokumentide ja materjalidega) on valdavas osas selgelt esitatud. Kuigi meeskonnaliikmete tööülesanded on väga hästi toodud, jääb puudulikuks tegevmeeskonna liikmete ajalise panuse selgitusest projektile. Esitatud on laiendatud meeskonna panus FTE (Full-Time Equivalent) ekvivalendina, aga puudu on teave tegevmeeskonna ajalise panuse kohta, mis jätab lünga töökoormuse ja ressursikasutuse selguse osas. Näiteks pakkumuse lahenduse lk 1/114 on viidatud, et "Tegevmeeskonda kuuluvad vaid isikud, kes pühenduvad igapäevaselt projekti elluviimisele ning neile on selleks eraldatud vajalik ajaline ressurss.", mis tekitab näiteks küsimuse kui palju panustab mitmetes projektides osalev ja muude oluliste tööülesannetega seotud Dr Peeter Ross projekti tegevmeeskonna töösse igapäevaselt. Selgelt ei ole kirjeldatud, kuidas toimub ühispakkujate omavaheline suhtlus ja milliseid kommunikatsioonikanaleid kasutatakse, mis jätab ebaselgeks, kuidas tagatakse tõhus koostöö ja informatsiooni liikumine erinevate partnerite vahel. Kokkuvõttes on hindamiskomisjoni hinnangul töökorralduse põhimõtted esitatud üldiselt arusaadavad ja selgelt ning vastavad olulises osas etteantud kriteeriumile. Põhjenduste ja Hankija täiendavate selgituste kohaselt on Pakkumuse puudusteks:

34 (39)

1) meeskonna (sh meeskonna liikme P.R.) ajalise panuse kohta teabe puudumine; 2) ühispakkujate suhtluse ebaselgus; 3) kahtlus projektijuhi M.V. suutlikkuses; 4) meeskonna liikmete töökorralduse kirjelduse pinnapealsus; 5) koosolekute regulaarsuse ja formaadi puudumine, selgusetus projektidokumentidega

plaanitud töö osas. Vaidlustajad on seisukohal, et:

1) Pakkumuse esitamisega on Vaidlustajad väljendanud valmisolekut projekti eesmärki ja mõõdikuid täita, sh teha kõik vajaliku lepingu täitmiseks. Pakkumuses ajalise panuse detailne määratlemine (FTEdes) ei ole sellise täpsusega võimalik ega saa olla nõutav. Projektis muutub töökoormus tegevusperiooditi vastavalt kinnitatud tegevuskavale. Ajaline panus on sõltuvuses ka sellest, et tegevmeeskonda toetab laiendatud meeskond vastavalt vajadusele (pakkumus lk 8). Vaidlustajad on töökoormuse küsimust käsitlenud riskide all ning toonud välja maandamismeetmed, sh vajadusel täiendava rahastuse leidmise (Pakkumus lk 65);

2) Vaidlustajad on pakkumuses välja toonud, et P.R. rolliks on olla tegevmeeskonna nõunik. Tema roll ei ole konkreetseid programme koordineerida, vaid nõustada tegevmeeskonda ja pakkuda ekspertiisi. Tema igapäevane operatiivne koormus on teiste meeskonnaliikmetega võrreldes väiksem (Pakkumus lk 5);

3) tegevmeeskonna töökorraldus on seejuures pakkumuses põhjalikult kirjeldatud. Lisaks on TalTech Tehnopoli üks asutajatest, mis tagab strateegiliste teemade üldise koordineerituse Tehnopoli nõukogu tasandil. Konkreetsed kommunikatsioonikanalid valitakse tavapäraselt vastavalt teemale ja vajadusele.

10.1.1. Pakkumuse lk 1 tuleneb, et pakkuja tegevmeeskonda kuulub 6 liiget - 3 liiget mõlemast ühispakkuja organisatsioonist. Väike ring organisatsioone võimaldab olla projektimeeskonnal agiilne ning toetab efektiivsemat projektiplaani elluviimist vastavalt toimemudeli eesmärkidele ja tervisevaldkonna ökosüsteemi jätkusuutlikule arendamisele. Tegevmeeskonda kuuluvad vaid isikud, kes pühenduvad igapäevaselt projekti elluviimisele ning neile on selleks eraldatud vajalik ajaline ressurss. Pakkumuse kohaselt (lk 5) viiakse pakutav toimemudel ellu 6 programmi kaudu. Meeskonna liikmed on toodud Pakkumuse lk-del 5–6. Ära on määratud iga meeskonna liikme poolt koordineeritav programm ja ala, mille ekspert meeskonna liige on. P.R. puhul on märgitud, et tegemist on tegevmeeskonna nõunikuga ja tervise valdkonna eksperdiga. Meeskonna liikmete tutvustus on esitatud Pakkumuse lk 0–4, Pakkumuse lk 5–7 on toodud iga meeskonna liikme ülesanded ja vastutusalad. Meeskonna töökorraldus on toodud Pakkumuse lk 8. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajatega, et Hankija kahtlused meeskonna liikmete ajalise panuse kohta on paljasõnalised ja põhjendamata. Meeskonna liikmete ajaline panus on Pakkumuses kirjas - Pakkumuses on antud teada, et meeskonna liikmed osalevad töös igapäevaselt (ja neil on selleks võimalused olemas). Pakkumusest sai Hankija järeldada, et P.R. osaleb küll igapäevaselt, kuid kuna tema ühtegi programmi ei koordineeri ja tema ajaline panus võib võrreldes teise meeskonna liikmetega olla väiksem. Mis aga puudutab Vaidlustajate projektijuhi M.V. suutlikkust, siis pole Hankija sellega seoses välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis mõjutaks meeskonna töökorraldust.

35 (39)

10.1.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alakriteeriumi alusel sai Hankija hinnata meeskonna töökorraldust, aga Põhjendustest nähtub, et seda alakriteeriumit on laiendatud ühispakkujate omavahelisele suhtlusele, mida aga selle alakriteeriumi alusel hinnata ei saanud. Pakkumuse lk 8 on toodud, et käesolev pakkumus on SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Tehnopol või Pakkuja) ja Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi TalTech) ühispakkumus. Ühispakkujaid esindab ja projekti juhib Tehnopol. Hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarsel. Pakkumuse lk 8–11 ja lisas 4 on toodud andmed ühispakkujate varasema koostöö, panuse, vastutuse ja tööjaotuse kohta. Isegi kui oleks saanud ühispakkujate koostööd ja informatsiooni liikumist hinnata, siis vaidlustuskomisjoni hinnangul on Pakkumuses need toodud. 10.1.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alakriteeriumi alusel 4 punkti andmine (vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele) ei ole kooskõlas alakriteeriumiga ja Pakkumusega. 10.2. RHAD p-i 6.8.3. „Pakutava toimemudeli lahendus“ eest (6 alakriteeriumit) oli võimalik saada maksimaalselt 30 punkti. Hindamiskomisjon pidi hindama ja andma iga alakriteeriumi eest hindeid 5-palli skaalal, mis kokku liidetakse: „5“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „3“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele. Pakkumus sai RHAD p-i 6.8.3. järgi 16 punkti, Vaidlustajad on vaidlustanud punktide andmise 3 alakriteeriumi alusel. P 6.8.3. „Pakutava toimemudeli lahendus“, alakriteeriumi c alusel tuli hinnata järgmist: Kaasatud/kaasatavate osapoolte (nt ühispakkujad, alltöövõtjad) valik ja valiku põhimõtted on väga hästi selgitatud ja põhjendatud. Pakkumus sai 3 punkti - vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele. Põhjendustest tuleneb, et kaasatud osapoolte valik ja valiku põhimõtted on hästi selgitatud, mis valdavalt toetuvad olemasolevatele koostöösuhetele ühispakkujate vahel. Kaasatud ühispakkujad koondavad erinevate oskuste ja teadmistega inimesi, mis annab toimemudeli lahendusele laiapõhjalise ja mitmekülgse vaate. Hästi on välja toodud rahvusvaheliste osapoolte valik nõuandva kogu ja rahvusvaheliste partnerite (nt Vertical VC, Innovestor, Smile Incubator jt) kaudu. Partnerite kaasamine on hästi jagatud kahte kategooriasse - võtmepartnerid, kellel on projekti tegevuste elluviimisel sisuline ja määrav roll ning vajaduspõhised partnerid, kes osalevad pakutavates teenustes ja/või kellega tehakse koostööd üksikute tegevuste raames. Puudu jääb põhjendustest, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga. Näiteks on tagasihoidlikult käsitletud Tartu Ülikooli ja teiste regioonipõhiste organisatsioonide panust, kellel on tervisevaldkonna arendamisel suur roll ja seda iseäranis Fookustegevus 3 tulemuste saavutamisel. Puudub selge arusaam, kuidas kaasatakse need olulised osapooled, kes võiksid olla potentsiaalsed tehinguvoo ja järelkasvu allikad. Seetõttu võib see hindamiskomisjoni hinnangul piirata projekti ulatust ja võimet jõuda teiste oluliste partneriteni, mis ei pruugi

36 (39)

katta kogu Eesti ökosüsteemi. Hindamiskomisjoni hinnangul on kaasatud/kaasatavate osapoolte valik ja valiku põhimõtted olulises osas hästi selgitatud ja põhjendatud. Põhjenduste ja Hankija täiendavate selgituste kohaselt on Pakkumuse puudusteks:

1) puudu jääb põhjendustest, miks just need valitud võtmepartnerid aitavad toimemudeli elluviimisele kaasa parima kvaliteediga (tagasihoidlikult käsitletud Tartu Ülikooli ja teiste regioonipõhiste organisatsioonide panust, valikut on põhjendatud väga üldiselt ja Eesti keskselt);

2) puudub selge arusaam, kuidas kaasatakse need olulised osapooled, kes võiksid olla potentsiaalsed tehinguvoo ja järelkasvu allikad;

3) ei selgu kuidas jõutakse tõmbekeskustest väljapoole; 4) Pakkumuses pole välja toodud ühtegi konkreetset kokkulepet mõne olulise partneriga,

kellel on oluline roll valdkonnas tehinguvoo tekkimisele kaasa aitamisel, ei ole välja toodud kas ja kuidas on plaanis seirata valdkondlike teadusrühmade juba rahastatud ja käimasolevaid projekte.

Vaidlustajad on seisukohal, et:

1) kõik võtmepartnerid ja nende kompetentsid on kirjeldatud Pakkumuse lisas 5 (lk 81), välja on toodud iga vastava organisatsiooni tugevused, pädevused ja kogemused. Tegemist on valdkonna ja piirkonna tugevaimate organisatsioonidega, kes toovad projekti oma kompetentse, kogemusi ja võrgustiku. Võtmepartnerite kaasamise põhimõtted ehk mis alustel partnereid kaasatakse on toodud Pakkumuses lk 11, partnerite kaasamine programmide lõikes on kirjeldatud Pakkumuse lk 13–17 ning iga programmi all (Pakkumuse lk 29–30, 34, 39, 42–43, 50, 54–55);

2) Tartu Ülikool kuulub konkureerivasse konsortsiumi (Kolmandate isikute koosseisus) ja seetõttu ei olnud pakkumuse tegemise faasis võimalik nendega konkreetseid kokkuleppeid sõlmida. Oleme kirjeldanud Tartu Ülikooli rolli võtmepartnerina Eelinkubatsiooni ja EIR programmis, koos teiste ülikoolidega Rahastusprogrammis, vajaduspõhise partnerina koos teiste ülikoolidega Kiirendi-, Kasvu- ja Kogukonna programmides (Pakkumuse lk 13–16);

3) tehinguvoo (dealflow) partnerite kaasamine on eelkõige kriitiline Eelinkubatsiooni ja EIR ning Kiirendiprogrammides. Teiste programmide sihtgrupid on selgelt konkreetsete ettevõtete näol teada ja nende poole saab pöörduda otse. Tehnopol on seni olnud väga edukas oma programmide sihtgruppide ja kvaliteetse tehinguvooni jõudmisel läbi oma kanalite ning siseriiklike ja rahvusvaheliste partnerite võrgustiku.

10.2.1. Pakkumuses on kaasatavateks osapooleks võtmepartnerid ja vajaduspõhised partnerid. Pakkumuses on toodud nende kaasamise põhimõtted (lk 11, 12). Põhjendustest ei selgu milliseid põhjendusi võtmepartnerite kaasamise kohta Hankija ootas ja mis informatsioon konkreetselt Pakkumuses puudu on. Pakkumuse lisas 5 toodud võtmepartnerite kirjeldusest ei nähtu, et tegemist oleks Eesti kesksete põhjendustega. Pakkumuse lk 13–17 on iga programmi kohta toodud kaasatavad partnerid ja nende ülesanded programmis. Eelinkubatsiooni ja EIR programmis on võtmepartnerina välja toodud Tartu Ülikool (parimate praktikate jagamine, võimalusel lõiming õppetööga, koolitajate ja ekspertide pakkumine, programmide tutvustamine tudengite hulgas) klausliga, et tegemist on pakkuja ettepanekuga, konkreetse kokkulepe saab teha peale hanke tulemuste selgumist ja hankelepingu sõlmimist ning rakendama hakata alates teisest tegevusperioodist. Samas programmis on võtmepartneritena nimetatud ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu

37 (39)

Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool (simulatsioonilabor tehnoloogia katsetamiseks, koolitajate ja ekspertide pakkumine, võimalusel lõiming õppetööga, parimate praktikate jagamine, programmide tutvustamine tudengite hulgas) ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli (simulatsioonilabor tehnoloogia katsetamiseks, koolitajate ja ekspertide pakkumine, võimalusel lõiming õppetööga, parimate praktikate jagamine, programmide tutvustamine tudengite hulgas). Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustajad said lähtuda sellest, et Tartu Ülikooli kui ühe konkureeriva ühispakkujaga ei saa enne pakkumuste esitamist sõlmida siduvaid kokkuleppeid (sellest on Vaidlustajad Pakkumuses ka teada andnud). 10.2.2. Kiirendiprogrammis (Pakkumus lk 13, 14) on nimetanud nii võtme kui ja vajaduspõhised tehinguvoo (dealflow) partnerid. Vaidlustuskomisjon leiab, et see alakriteerium ei eelda seda, et pakkuja tooks välja konkreetsed kokkulepped partneritega, kellel on oluline roll valdkonnas tehinguvoo tekkimisele kaasa aitamisel. Alakriteerium osapoolte valik ja valiku põhimõtted ei eelda konkreetsete kokkulepete esitamist pakkumuses. Selle alakriteeriumi all ei saanud hinnata ka tehinguvooni jõudmist. 10.2.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alakriteeriumi alusel 3 punkti andmine (vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele) ei ole kooskõlas alakriteeriumiga ja Pakkumuses toodud andmetega. 10.3. RHAD p 6.8.4. „Riskid“ (2 alakriteeriumi) oli võimalik saada maksimaalselt 10 punkti. Hindamiskomisjon pidi hindama antud kriteeriumis iga alapunkti eraldi, andes iga alapunkti eest hindeid 5-palli skaalal, mis kokku liidetakse: „5“ punkti – vastab täielikult etteantud kriteeriumidele; „3“ punkti – vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele; „1“ punkt – vastab vähesel määral etteantud kriteeriumidele. Pakkumus sai p-i 6.8.4. järgi 4 punkti. P 6.8.4 „Riskid“, alakriteeriumi a all tuli hinnata järgmist: Tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid on väga hästi välja toodud ning prioritiseeritud, s.t hinnatud on nende olulisust ja esinemistõenäosust. Pakkumus sai 3 punkti - vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele. Põhjendustest tuleneb, et tegevuste spetsiifikat arvestavate asjakohaste riskide (pakkumuse lahenduse lk 63/114) käsitlemine on olulises osas hästi läbi mõeldud. Esitatud riskid annavad hea ülevaate peamistest ohtudest ja nende prioriteetidest. Riskide esinemistõenäosust ja mõju on hinnatud, mis annab veendumuse, et riskihindamine on tehtud realistlikult ja põhjalikult. Sealjuures on pakkuja enda jaoks esile tõstnud kolm olulisemat riski (patenditaotluste või tööstusdisaini lahenduste eesmärgistatud arvuni mitte jõudmine, märkimisväärsel hulgal kapitali mittekaasamine, märkimisväärse ekspordikäibe kasvu mitte saavutamine), mille esinemise tõenäosus on kõrge ja mõju tulemuse saavutamisele suur. Riskid on selgelt ja arusaadavalt jagatud plaanitavate arendusprogrammide lõikes, mis aitab struktureerida riskihaldust ja hõlbustab nende käsitlemist. Hinnatud ei ole tegevmeeskonna ja

38 (39)

makrokeskkonnaga seotud riske, mistõttu jääb riskide hindamine puudulikuks. Hindamiskomisjoni hinnangul on tegevuste spetsiifikat arvestavad asjakohased riskid olulises osas hästi välja toodud ning prioritiseeritud. Seega Põhjenduste ja Hankija täiendavate selgituste kohaselt on Pakkumuse puuduseks tegevmeeskonna ja makrokeskkonnaga seotud riskide puudumine. Vaidlustajad on seisukohal, et Hankija on jätnud pakkumuses esitatud asjaolud arvestamata - tegevmeeskonnaga seotud risk on välja toodud kuuenda riskina Programmi juhtimise alalõigus (Pakkumus lk 65). 10.3.1. Raamlepingu täitmisel tekkida võivaid võimalikke riske on palju. Vaidlustuskomisjon leiab, et oluline on see, et pakkumuses on just konkreetsest pakkumusest ja vastavatest tegevustest tulenevad olulisemad riskid välja toodud, hinnatud nende olulisust ja esinemistõenäosust. Pakkumuses lk 63 on toodud välja 3 suuremat riski, mille esinemise tõenäosus on kõrge ja mõju tulemuse saavutamisele suur. Pakkumuse lk 63 – 65 on toodud iga programmi riskid (6) ja programmi juhtimise riskid (2), sh maandamise meetmed ja vastutav meeskonna liige. Põhjendustest ei tulene see, miks Pakkumuses esitatud riskid ja hinnang neile vastavad üksnes olulises osas alakriteeriumile. Pakkumuses on programmi juhtimise riskiks programmidega liitub suur hulk osapooli ning programmid muutuvad raskesti hallatavaks, miks tekitab keerukuse seatud eesmärkideni jõudmisel. Selle riski maandamiseks mh kaasatakse Tehnopoli/TalTechi meeskondadest täiendavat lisajõudu. Tegemist on meeskonnaga seotud riskiga, mistõttu Põhjendusetes toodud vastav väide pole õige. Pakkumuses lk-del 13 ja 83 on ette nähtud ettepaneku tegemine Hankijale meeskonna liikme vahetamiseks või lisamiseks. 10.3.2. Hankija pole vaidlustusmenetluses nimetanud ühtegi võimalikku makrokeskkonnaga seotud riski, mis oleks kindlasti pidanud olema Pakkumuses välja toodud. Asjaolu, et Kolmandad isikud on nimetanud oma pakkumuses mõned riskid makrokeskkonnaga seotud riskideks, ei tähenda, et Vaidlustajad pidid samamoodi toimima. 10.3.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle alakriteeriumi alusel 3 punkti andmine (vastab olulises osas etteantud kriteeriumidele) ei ole kooskõlas alakriteeriumiga ja Pakkumuses toodud andmetega. 11. Vaidlustuskomisjon asus eelnevalt seisukohale, et Pakkumuse hindamisel RHAD p 6.8.1. alakriteeriumi c, p 6.8.3. alakriteeriumi c ja p 6.8.4. alakriteeriumi a alusel ei ole punktide andmine toiminud vastavalt alakriteeriumitele ja Pakkumusele. Sellest tulenevalt oleks Pakkumus nende alakriteeriumite alusel võinud saada lisaks 7 punkti, kokku 73 punkti, mis on rohkem kui Kolmandate isikute pakkumusele antud punktid (71). Seega ei ole Hankija otsus ühispakkujate Eesti Tervisemajanduse Koda, Civitta Eesti AS-i, Sihtasutuse Tartu Teaduspark ja Tartu Ülikooli pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning see otsus tuleb tunnistada kehtetuks.

39 (39)

12. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustajate kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. Menetlusosalised pole muude kulude välja mõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets