Märgukiri

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Maarjo Mändmaa

kantsler

Sotsiaalministeerium

[email protected]

[email protected]

21.12.2023 nr 2.1.-5/23/3329-1

Märgukiri

Andmekaitse Inspektsioonile teadaolevalt kasutatakse Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandesüsteemis laialdaselt valvekaameraid. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artikkel 4 lõike 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise

isiku kohta. Isikuandmete töötlemine sama artikli lõike 2 kohaselt on isikuandmete või nende

kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum. Seega

toimub jälgimisseadmestiku kasutamisel isikuandmete töötlemine.

IKÜM artikkel 4 punkti 15 järgi on terviseandmed füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega

seotud isikuandmed, sh temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad

teavet tema tervisliku seisundi kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 on muu hulgas selgitatud, et

tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit

käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või

vaimse tervise kohta.

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuvates asutustes töödeldakse jälgimisseadmestiku

kaudu inimeste eriliigilisi isikuandmeid, s.t terviseandmeid. Kui inimene jääb haiglat/polikliinikut

külastades raviasutuse koridoris valvekaamera vaatevälja, siis üldjuhul viitab see tema tervislikule

seisundile ehk töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid. Samuti on osade sotsiaalhoolekandeteenuseid

pakkuvate asutuste põhitegevusalaks psüühilise erivajadusega inimestele hoolekandeteenuste

pakkumine, mis tähendab, et asutusse paigaldatud valvekaameratega töödeldakse klientide

terviseandmeid kui eriliiki isikuandmeid.

IKÜM artikkel 6 lõike 1 alusel peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus

(nt seadus, isiku nõusolek, õigustatud huvi jne). Isikuandmete eriliikide töötlemine on üldmääruse

artikkel 9 lõike 1 kohaselt üldiselt keelatud, kui ei esine mõni lõikes 2 väljatoodud asjaoludest.

Järelikult saab terviseandmete töötlemine toimuda ainult IKÜM artikli 6 koostoimes artikli 9 lõike

2 alustega.

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandevaldkonnas saaks jälgimisseadmestiku kasutamise aluseks olla

IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a), mis sätestab, et andmesubjekt on andnud selgesõnalise

nõusoleku nende isikuandmete töötlemisel ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Samas, isegi

kui on olemas kas raviasutuse külastaja või sotsiaalhoolekandeteenust pakkuvas asutuses viibiva

2 (2)

kliendi (või tema eeskostja) poolt antud nõusolek jälgimisseadmestiku kasutamiseks, siis vastavalt

IKÜM artiklile 7 on isikul õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Mis tähendab, et edasiseks

andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus.

Samuti võib jälgimisseadmestiku kasutamiseks nõusoleku küsimisel tekkida olukord, mil kõik

raviasutuse külastajad või sotsiaalhoolekandeteenust pakkuvas asutuses viibivad kliendid ei

tarvitse nõusolekut anda. See aga tähendab, et kui kõigi külastajate/klientide nõusolekut ei ole, siis

ei saa raviasutustes ega ka sotsiaalhoolekandeteenust pakkuvates asutustes nõusoleku alusel

valvekaameraid kasutada. Küll aga saab nõusoleku alusel paigaldada valvekaamera turvalisuse

eesmärgil näiteks sotsiaalhoolekandeteenust pakkuva asutuse kliendi magamistuppa, kui klient ise

selleks soovi avaldab.

Teine võimalik alus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis jälgimisseadmestiku kasutamiseks

saaks inspektsiooni hinnangul olla IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt h), mille kohaselt on eriliiki

isikuandmete töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või

töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi

panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu-

või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, kuid seda tingimusel, et õigus

andmete töötlemiseks tuleneb siseriiklikust õigusest, kehtestatud on kaitsemeetmed ning täidetud

on sama artikli lõikes 3 toodud tingimused.

Eelnevast tulenevalt saaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis jälgimisseadmestiku

kasutamise aluseks olla IKÜM art 9 lg 2 punkt h) juhul, kui see on siseriikliku õigusega

reguleeritud. Eesti kehtivas õiguses praegu selleks eraldi alust sätestatud ei ole. Samas on

inspektsioon seisukohal, et nii raviasutustes patsientide kui ka sotsiaalhoolekandeteenust

pakkuvate asutuste töötajate ja klientide ohutuse tagamiseks võib jälgimisseadmestiku kasutamine

olla vajalik. Samuti on menetluse raames tervishoiuteenuse osutaja juhtinud tähelepanu sellele, et

jälgimisseadmestiku kasutamise vajadus võib tekkida tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seaduse jõustumisel, kuna sellega kaasnevad tervishoiuteenuste osutajatele

teatud kohustused seoses patsiendiohutusjuhtumitega.

Olukord, kus jälgimisseadmestiku kasutamine on seaduse tasandil reguleeritud, ei ole uus. Näiteks

annab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lõige 5 õppeasutusele õiguse kasutada kooli

territooriumil jälgimisseadmestikku. Seaduse 2009. aasta eelnõu 412 SE seletuskirjas1 (lk 43) on

selgitus järgnev: Seaduses sätestatakse alus ka elektrooniliste jälgimisseadmete kasutamiseks, kui

see on vajalik kooli liikmeskonna turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale

reageerimiseks. Jälgimisseadmete kasutamise kord kirjeldatakse kooli kodukorras.

Kokkuvõttes teeb Andmekaitse Inspektsioon ministeeriumile ettepaneku täiendada asjakohaseid

õigusakte PGS-i eeskujul ning luua siseriiklikult õiguslik alus jälgimisseadmestiku kasutamiseks

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

PilleLehis

peadirektor

Koostaja: Karin Uuselu

[email protected], telefon: 627 4101

1 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 412 SE seletuskiri

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Maarjo Mändmaa

kantsler

Sotsiaalministeerium

[email protected]

[email protected]

21.12.2023 nr 2.1.-5/23/3329-1

Märgukiri

Andmekaitse Inspektsioonile teadaolevalt kasutatakse Eesti tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandesüsteemis laialdaselt valvekaameraid. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artikkel 4 lõike 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise

isiku kohta. Isikuandmete töötlemine sama artikli lõike 2 kohaselt on isikuandmete või nende

kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum. Seega

toimub jälgimisseadmestiku kasutamisel isikuandmete töötlemine.

IKÜM artikkel 4 punkti 15 järgi on terviseandmed füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega

seotud isikuandmed, sh temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad

teavet tema tervisliku seisundi kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 on muu hulgas selgitatud, et

tervisealaste isikuandmete hulka peaksid kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit

käsitlevad andmed, mis annavad teavet andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või

vaimse tervise kohta.

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuvates asutustes töödeldakse jälgimisseadmestiku

kaudu inimeste eriliigilisi isikuandmeid, s.t terviseandmeid. Kui inimene jääb haiglat/polikliinikut

külastades raviasutuse koridoris valvekaamera vaatevälja, siis üldjuhul viitab see tema tervislikule

seisundile ehk töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid. Samuti on osade sotsiaalhoolekandeteenuseid

pakkuvate asutuste põhitegevusalaks psüühilise erivajadusega inimestele hoolekandeteenuste

pakkumine, mis tähendab, et asutusse paigaldatud valvekaameratega töödeldakse klientide

terviseandmeid kui eriliiki isikuandmeid.

IKÜM artikkel 6 lõike 1 alusel peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus

(nt seadus, isiku nõusolek, õigustatud huvi jne). Isikuandmete eriliikide töötlemine on üldmääruse

artikkel 9 lõike 1 kohaselt üldiselt keelatud, kui ei esine mõni lõikes 2 väljatoodud asjaoludest.

Järelikult saab terviseandmete töötlemine toimuda ainult IKÜM artikli 6 koostoimes artikli 9 lõike

2 alustega.

Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandevaldkonnas saaks jälgimisseadmestiku kasutamise aluseks olla

IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a), mis sätestab, et andmesubjekt on andnud selgesõnalise

nõusoleku nende isikuandmete töötlemisel ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Samas, isegi

kui on olemas kas raviasutuse külastaja või sotsiaalhoolekandeteenust pakkuvas asutuses viibiva

2 (2)

kliendi (või tema eeskostja) poolt antud nõusolek jälgimisseadmestiku kasutamiseks, siis vastavalt

IKÜM artiklile 7 on isikul õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Mis tähendab, et edasiseks

andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus.

Samuti võib jälgimisseadmestiku kasutamiseks nõusoleku küsimisel tekkida olukord, mil kõik

raviasutuse külastajad või sotsiaalhoolekandeteenust pakkuvas asutuses viibivad kliendid ei

tarvitse nõusolekut anda. See aga tähendab, et kui kõigi külastajate/klientide nõusolekut ei ole, siis

ei saa raviasutustes ega ka sotsiaalhoolekandeteenust pakkuvates asutustes nõusoleku alusel

valvekaameraid kasutada. Küll aga saab nõusoleku alusel paigaldada valvekaamera turvalisuse

eesmärgil näiteks sotsiaalhoolekandeteenust pakkuva asutuse kliendi magamistuppa, kui klient ise

selleks soovi avaldab.

Teine võimalik alus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis jälgimisseadmestiku kasutamiseks

saaks inspektsiooni hinnangul olla IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt h), mille kohaselt on eriliiki

isikuandmete töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või

töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi

panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu-

või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, kuid seda tingimusel, et õigus

andmete töötlemiseks tuleneb siseriiklikust õigusest, kehtestatud on kaitsemeetmed ning täidetud

on sama artikli lõikes 3 toodud tingimused.

Eelnevast tulenevalt saaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis jälgimisseadmestiku

kasutamise aluseks olla IKÜM art 9 lg 2 punkt h) juhul, kui see on siseriikliku õigusega

reguleeritud. Eesti kehtivas õiguses praegu selleks eraldi alust sätestatud ei ole. Samas on

inspektsioon seisukohal, et nii raviasutustes patsientide kui ka sotsiaalhoolekandeteenust

pakkuvate asutuste töötajate ja klientide ohutuse tagamiseks võib jälgimisseadmestiku kasutamine

olla vajalik. Samuti on menetluse raames tervishoiuteenuse osutaja juhtinud tähelepanu sellele, et

jälgimisseadmestiku kasutamise vajadus võib tekkida tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse seaduse jõustumisel, kuna sellega kaasnevad tervishoiuteenuste osutajatele

teatud kohustused seoses patsiendiohutusjuhtumitega.

Olukord, kus jälgimisseadmestiku kasutamine on seaduse tasandil reguleeritud, ei ole uus. Näiteks

annab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lõige 5 õppeasutusele õiguse kasutada kooli

territooriumil jälgimisseadmestikku. Seaduse 2009. aasta eelnõu 412 SE seletuskirjas1 (lk 43) on

selgitus järgnev: Seaduses sätestatakse alus ka elektrooniliste jälgimisseadmete kasutamiseks, kui

see on vajalik kooli liikmeskonna turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale

reageerimiseks. Jälgimisseadmete kasutamise kord kirjeldatakse kooli kodukorras.

Kokkuvõttes teeb Andmekaitse Inspektsioon ministeeriumile ettepaneku täiendada asjakohaseid

õigusakte PGS-i eeskujul ning luua siseriiklikult õiguslik alus jälgimisseadmestiku kasutamiseks

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

PilleLehis

peadirektor

Koostaja: Karin Uuselu

[email protected], telefon: 627 4101

1 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 412 SE seletuskiri