Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

LISA 1. Küsimustik koos nõusoleku vormiga.

Küsimustik koos nõusoleku vormiga kuvatakse vaid 18+ aastastele valimisse kuuluvatele

inimestele

Järgmine osa koosneb kuuest küsimusest. Seal soovime küsida sinu seksuaalse sättumuse,

sooidentiteedi ja religioosse kuuluvuse ning töökohal ja tööotsingutel tajutud diskrimineerimise

kohta. Vastused neile küsimustele aitavad meil mõista erinevate vähemusrühmadesse

kuuluvate inimeste vajadusi ja kogemusi Eestis. Selle abil saame paremini luua riigi teenuseid,

mis loovad kõikidele inimestele võrdsemad võimalused ja kaitse meie ühiskonnas. Tegemist

on eraldiseisva uuringuga, mille raames töötlevad järgnevalt antud vastuseid koos eelnevalt

Eesti Sotsiaaluuringu raames antud andmetega (eelnevatele küsimustele antud vastused ja

registrist päritud andmed) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

Sotsiaalministeerium. Uuring viiakse läbi isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel ning

isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimusi on kontrollinud Andmekaitse Inspektsioon.

Kas olete valmis vastama veel kuuele küsimusele (teie seksuaalse sättumuse, soolise

identiteedi, religioosse kuuluvuse ning töökohal ja tööotsingutel tajutud diskrimineerimise

kohta) ning annate nõusoleku nende analüüsimiseks koos ESU uuringu andmetega?

1. Jah -> küsimus 1

2. Ei -> küsimusi 1-6 ei küsita

Oma nõusoleku saate igal ajal tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult uuringu läbiviijat.

Täpsemat infot uuringu sisu, nõusoleku tagasivõtmise ja andmesubjekti teiste õiguste kohta

saate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel SIIN (vt lisa 3).

1. Milline järgnevatest sõnadest kirjeldab praegu enim sinu soolist identiteeti?

Sooline identiteet on osa inimese minapildist. See kirjeldab, kuidas inimene enda soolist olemist

sisemiselt kogeb, tunnetab ja mõtestab.

1. Naine

2. Mees

3. Mittebinaarne (Mittebinaarne inimene kogeb enda sugu väljaspool kaksikjaotust mees-naine)

4. Ei soovi vastata

2. Millised järgnevatest sõnadest kirjeldavad praegu enim sinu seksuaalset sättumust?

Seksuaalne sättumus on inimese võime tunda romantilist ja seksuaalset külgetõmmet ning luua

intiimseid ja seksuaalseid suhteid endaga samast või erinevast soost inimestega.

1. Hetero (Heteroseksuaalne inimene tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet endaga

erinevast soost inimeste poole)

2. Lesbi (Lesbi on naine või mittebinaarne inimene, kes tunneb romantilist ja/või seksuaalset

tõmmet naiste poole)

3. Gei (Gei on mees või mittebinaarne inimene, kes tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet

meeste poole)

4. Bi (Biseksuaalne inimene tunneb romantilist ja/või seksuaalset tõmmet endaga samast ja

endaga erinevast soost inimeste poole.)

5. Panseksuaalne (Panseksuaalne on inimene, kelle romantilist ja/või seksuaalset külgetõmmet

sugu ei mõjuta ja võib seega tunda seda igast soost inimeste poole)

6. Aseksuaalne (Aseksuaalne inimene ei tunne seksuaalset tõmmet teiste inimeste poole või

tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel)

7. Muu

8. Ei soovi vastata

3. Kas sõnad transsooline või intersooline kirjeldavad sind?

1. Ei

2. Jah, transsooline (Transsoolise inimese sooline identiteet erineb talle sünnil määratud soost.

Sooline identiteet kirjeldab, kuidas inimene enda soolist olemist sisemiselt kogeb, tunnetab ja

mõtestab.)

3. Jah, intersooline (Intersooline inimene on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste

sootunnustega, mis ei vasta normidele, mida peetakse meeste ja naiste kehale omaseks).

4. Pole kindel või ei soovi vastata

4. Palun märkige alljärgnevas loetelus religioon (usk), mida peate omaks.

1. Ei pea omaks ühtegi religiooni (usku)

2. Õigeusk

3. Luterlus

4. Katoliiklus

5. Baptism

6. Jehoova tunnistaja

7. Muu kristlik usuvool (sh vabakogudused, nelipühilus, metodism jt)

8. Islam

9. Judaism

10. Muu mittekristlik usund (sh maausk, budism, hinduism jt)

11. Ei soovi vastata

5. Kas Te olete viimase 12 kuu jooksul tundnud ennast kasvõi ühel korral

diskrimineerituna töökohas või tööotsingute ajal?

Diskrimineerimine on samas või sarnases olukorras (nt tööle võtmine, töötasu määramine, ülesannete

andmine) ühe inimese või inimrühma halvem kohtlemine või ebasoodsamasse olukorda panemine

ainuüksi seetõttu, et nad kuuluvad või neid arvatakse kuuluvat teatud inimrühma.

1. Ei

2. Jah -> küsimus 6

3. Ei ole töötanud või tööd otsinud

4. Pole kindel või ei soovi vastata

6. Mis põhjusel Te peamiselt tundsite end diskrimineerituna?

1. Vanus (Ebasoodsamasse olukorda panemine võib olla nt edutamiseks teadmiste ja oskuste

asemel selliste staažinõuete kehtestamine, mida noorematel on võimatu täita.)

2. Sugu (Ebasoodsamasse olukorda panemine võib olla nt edutamiseks teadmiste ja oskuste

asemel pikaajalise katkematu töötamise nõue (naiste puhul võivad sagedasemalt tulla

töötamisse pausid seoses laste saamisega.)

3. Puue või pikaajaline haigus (Ebasoodsamasse olukorda panemine võib olla nt

koosolekute korraldamine ainult sellises kohas, kuhu ratastooliga töötaja ei pääse.)

4. Rahvus või emakeel (Halvem kohtlemine võib olla nt arenguvõimaluste või koolitamiste

mitte pakkumine teist emakeelt kõnelevale töötajale olenemata nende eestikeele oskusest.)

5. Religioon või usk (Halvem kohtlemine võib olla nt töötajatel religioosse sümboolika

kandmise keelamine.)

6. Seksuaalne sättumus (Halvem kohtlemine võib olla nt LGBT+ inimeste kõrvale jätmine

meeskonnaüritustest eeldusel, et töötaja seksuaalne sättumus võib põhjustada konflikte.)

7. Lapsevanemaks olemine (Halvem kohtlemine võib olla nt lapsevanematele vaid

vähemmahukamate projektide andmine eeldusel, et neil ei ole võimalik laste hooldamisele

kuluva aja tõttu võimalik suuremahulisi tööülesandeid õigeaegselt täita.)

8. Muu

9. Pole kindel või ei soovi vastata

Muutuja nimi Muutuja selgitus

HH_EQM_INC_ABSVLeibkonna ekvivalentsissetulek – absoluutne vaesus

HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM)

HH_INC_QUINT Leibkonna tulukvintiil

SUHTV_LK Leibkonna suhtelise vaesuse piir

HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

HY010 Leibkonna sissetulek – brutosumma

HY020 Leibkonna sissetulek – netosumma

HY022

Leibkonna sissetulek ilma siireteta (v.a pensionid ja

toitjakaotushüvitis) – netosumma

HY023

Leibkonna sissetulek ilma siireteta (sh pensionid ja

toitjakaotushüvitis) – netosumma

Muutuja väärtused Muutuja tüüp

NUM_DECIMAL2

NUM_DECIMAL2

70 Esimene kvintiil

80 Teine kvintiil

90 Kolmas kvintiil

100 Neljas kvintiil

110 Viies kvintiil

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

210 Kümnes detsiil

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

210 Kümnes detsiil

NUM_DECIMAL2

NUM_DECIMAL2

NUM_DECIMAL2

NUM_DECIMAL2

Allikas

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja STAR

need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal arvutatud

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood

LIIKMENR Leibkonnaliikme number

YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber

YA1 Sugu (y)

YA3 Seaduslik perekonnaseis

YA4 Kooselu seadusliku abikaasaga

YA5 Vabaabielus olemine

HH_EQM_INC Leibkonna ekvivalentnetosissetulek (OECDM)

RAHVUS Rahvus – 2-ne jaotus

CITIN Kodakondsus – 3-ne jaotus, EL

LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus

KAAL_ISIK Isiku lõppkaal

KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased

PYSIV_SUHTV Isiku püsiva suhtelise vaesuse piir – longituud baasil

PYSIV_ABSV Isiku püsiva absoluutse vaesuse piir – longituud baasil

RB064

Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed

(igas va

TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus

MARITAL Tegelik perekonnaseis

PUE Puude raskusaste

TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus

KAAL_ISIK Isiku lõppkaal

KAAL_LAPS14 Lapse lõppkaal – kuni 14-aastased

RB064

Longituud kaal (neli aastat), kõik praegused leibkonnaliikmed

(igas va

Muutuja väärtused Muutuja tüüp Allikas

NUM_INTEGER Tehniline

NUM_INTEGER Tehniline

NUM_INTEGER Tehniline

NUM_INTEGER Tehniline

NUM_INTEGER Tehniline

1 Mees

2 Naine

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

6 Vallaline, ei ole olnud seaduslikus abielus ega registreeritud

kooselus

2 Seaduslikus abielus

7 Registreeritud kooselus

3 Lahutatud

4 Lesk

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine Küsimustik

NUM_DECIMAL2

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad,

mida kasutatakse

sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

1 Eestlane

2 Mitte-eestlane

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata Rahvastiku register

233 Eesti

963 Muu EL liikmesriik

962 Muu riik

UNK Teadmata Rahvastiku register

NUM_DECIMAL2

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad,

mida kasutatakse

sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

NUM_DECIMAL10 Tehniline

NUM_DECIMAL10 Tehniline

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad,

mida kasutatakse

sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad,

mida kasutatakse

sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

NUM_DECIMAL5 Tehniline

1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus

2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga

1.1 Vabaabielus

3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus

4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus

2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues

kooselus

UNK Teadmata

Küsimustiku põhjal

arvutatud

1.2 Vallaline

2.3 Abielus või vabaabielus

8 Lahutatud, lahuselav või lesk

UNK Teadmata

Küsimustiku põhjal

arvutatud

K Keskmine puue

R Raske puue

S Sügav puue

Register

(Sotsiaalkindlustusameti

)

STRING

Register

(Sotsiaalkindlustusameti

)

NUM_DECIMAL10 tehniline

NUM_DECIMAL10 Tehniline

NUM_DECIMAL5 Tehniline

Muutuja nimi Muutuja selgitus

LIIKMENR Leibkonnaliikme number

LEIBKOND Leibkonna number

HARUNR Leibkonna harunumber

ESU_LK Leibkonda identifitseeriv kood

YX1 Leibkonnaliikme järjekorranumber

YA1 Sugu (y)

YF17 Töö olemasolu minevikus

ESUF02 Töötatud aastate arv

ESUG05 Ajutine töölt puudumine eelmisel nädalal

ESUG06 Töölt puudumise põhjus eelmisel nädalal

ESUG07 Võimalus pöörduda pärast puudumist töökohale tagasi

YF1 Praegune sotsiaal-majanduslik seisund

YF3K Praeguse töökoha majandusüksuse peamise tegevusala kood

YF9K Ameti kood praegusel töökohal

YF12 Töötajate arvu vahemik praegusel töökohal

YF12A Töötajate arv praegusel töökohal

YF12A_MIS Töötajate arv praegusel töökohal, vastuseta

YF23 Põhitöökoha töökoormus

YF13 Tavaline töötatud tundide arv nädalas praegusel töökohal

YF13_MIS

Tavaline töötatud tundide arv nädalas praegusel töökohal,

vastuseta

YF14 Juhtimiskohustuste olemasolu praegusel töökohal

TOOANDJA_OM_VORMTööandja omandivorm (50701)

ESUGB1 Võimalus kaotada praegune töökoht järgmisel aastal

ESUGB2

Võimalus leida töökoha kaotuse korral oskustele ja

kogemustele vastav töökoht

ESUG21 Kõrvaltöökoha olemasolu eelmisel nädalal lisaks põhitööle

ESUG22 Tavaline töötatud tundide arv nädalas kõigil kõrvaltöödel

ESUG22_MIS

Tavaline töötatud tundide arv nädalas kõigil kõrvaltöödel,

vastuseta

ESUG23 Tavaline töötatud tundide hulk nädalas põhi- ja kõrvaltöödel

ESUG24 Alla 30 tunni nädalas töötamise põhjus

ESUG27A Viimati töötamise aasta

ESUG27A_MIS Viimati töötamise aasta, vastuseta

ESUGD7K Viimase töökoha majandusüksuse tegevusala kood

YF19K Ameti kood viimasel töökohal

YF20 Tööalane seisund viimasel töökohal

YF21 Juhtimiskohustuste olemasolu viimasel töökohal

ESUH001 Tasu saamine palgatöö eest

ESUH22 Tegutsemine FIEna

YG1 Üldine hinnang oma tervisele

YG2 Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu

YG3A Terviseprobleemi tõttu piiratud tavategevus

YG3B

Terviseprobleemist põhjustatud tavategevuse piirangute kestus

6 kuud

ESUSL2 Soovitud laste arv

ESUSL3 Saadud laste arv

ESUSL4 Lapse saamise soov järgmistel aastatel

ESUSL6A1 Lapse saamist takistav põhjus – enda terviseprobleemid

ESUSL6A3 Lapse saamist takistav põhjus – enda vanus

ESUSL6A17 Lapse saamist takistav põhjus - enda eneseteostus

ESUSL6A1

Lapse saamist takistav põhjus - enda terviseprobleemid

ESUSL6A18

Lapse saamist takistav põhjus - partnerist tulenevad

probleemid

ESUSL6A19

Lapse saamist takistav põhjus - partneri puudumine

ESUSL6A20 Lapse saamist takistav põhjus - viljatus

ESUSL6A5

Lapse saamist takistav põhjus - majanduslikud põhjused

ESUSL6A21

Lapse saamist takistav põhjus -

- tähelepanu vähenemine olemasolevale lapsele

ESUSL6A22 Lapse saamist takistav põhjus - vastutuse võtmine

ESUSL6A23 Lapse saamist takistav põhjus - ülemaailmsed probleemid

ESUSL6A24

Lapse saamist takistav põhjus - vähene lapsesõbralikkus

ühiskonnas

ESUSL6A25

Lapse saamist takistav põhjus -takistused puuduvad

ESUSL6A16

Lapse saamist takistav põhjus - muu, korduv

ESUHE30A Üldine rahulolu oma eluga

ESUHE37A Rahulolu oma praeguse tööga

ESUHE38A Üldine hinnang inimeste usaldamisele

KAAL_ISIK Isiku lõppkaal

YX2AASTAALG Vanus küsitlusaasta alguses

VANUS_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp uuringuaasta 1.

jaanuari seisuga

YX2PAEV Vanus küsitlushetkel

AGE_GR5

Isiku vanusevahemik – 5-aastane vanusegrupp küsitlushetke

seisuga

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

SUHTV Isiku suhtelise vaesuse piir

ABSV Isiku absoluutse vaesuse piir

ILMAJAETUS Isiku ilmajäetus

EQM_INC_QUINT Isiku ekvivalentsissetuleku kvintiil

HH_EQM_INC_D Leibkonna ekvivalentnetosissetuleku (OECDM) detsiil

HH_INC_D Leibkonna netosissetuleku detsiil

LIIKME_ST Leibkonnaliikme isikliku sissetuleku suurus

S_SEISUND Isiku sotsiaal-majanduslik seisund eelmisel nädalal

TPER_SEIS Tegelik perekonnaseis – pikk jaotus

EC_SC_P Praeguse töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala

EC_SC_V Viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala

EC_SC Praeguse või viimase töökoha (asutus/ettevõte) tegevusala

OC_1_P Praeguse ametiala ISCO kood – 1-kohaline

OC_1_V Viimase ametiala ISCO kood – 1-kohaline

OC_1 Praeguse või viimase ametiala ISCO kood – 1-kohaline

OC Praeguse või viimase ametiala ISCO kood – 2-kohaline

ISC_3 Haridustase ISCED 2011 taseme järgi – kolmel tasemel

TERV_4 Hooldamist vajav isik

SEC Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund

SEC_I Enesehinnanguline sotsiaal-majanduslik seisund – 4-ne jaotus

EMP_ST Tööalane seisund

PUE Puude raskusaste

TOOVOIME_ULATUS Määratud töövõime ulatus

A06 Küsitluse keel

A10 Ankeedi täitmise viis

KVIIS Küsitlusviis

A11 Küsitlusele vastaja

PTOO_NETO_MTA Palgatöö – netosumma (50701)

PTOO_BRUTO_MTA Palgatöö – brutosumma (50701)

PY050G Sissetulek ettevõtlusest – brutosumma

PY050N Sissetulek ettevõtlusest – netosumma

Muutuja väärtused Muutuja tüüp

NUM_INTEGER

NUM_INTEGER

NUM_INTEGER

NUM_INTEGER

NUM_INTEGER

1 Mees

2 Naine

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

197 Ei ole kunagi töötanud

19801 Jah, töökogemus piirdub juhutöödega

19901 Jah, töökogemus on juhutöödest pikem

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

NUM_INTEGER

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

305 Puhkus

306 Sundpuhkus

307 Riigipühad

343 Õpingud

344 Täiendus- või ümberõpe

348 Enda haigus, vigastus või ajutine töövõimetus

346 Emapuhkus, isapuhkus

347 Vanemapuhkus

345 Vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate

täiskasvanute eest

626 Muud isiklikud või perekondlikud põhjused

310 Töögraafik, töövaba hooaeg

311 Streik, töösulg

313 Töö vähesus, tööandja majandusraskused

314 Remont, rike, materjali või tooraine vähesus

315 Ilm

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

122 Töötav

130 Töötu

147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või

sooduspensionil)

149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine

töövõimetuspensionär)

174 Õpilane, üliõpilane

142b Kodune

140 Ajateenija, asendusteenistuja

OTH Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

Klassifikaator: EMTAK2008loe

Klassifikaator: AKloe2008v1.5b

031 1 kuni 9

70 10 kuni 19

11 20 kuni 49

55 50 kuni 249

56 250 või rohkem

292 Ei tea täpselt, kuid vähem kui 10

291 Ei tea täpselt, kuid 10 või rohkem

REF Keeldumine

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

NUM_INTEGER

NAP Ei ole rakendatav

NOVAL Puuduv väärtus

REF Keeldumine

UNK Teadmata

109 Täistööaeg

111 Osaline tööaeg

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

NUM_INTEGER

NAP Ei ole rakendatav

NOVAL Puuduv väärtus

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

10 Riik

20 Kohalik omavalitsus

30 Eesti eraõiguslik isik

40 Välismaa eraõiguslik isik

50 Avalik-õiguslik isik

90 Muu

99 Alusinfo puudulik

101 Jah, kindlasti

103 Tõenäoliselt jah

203 Tõenäoliselt mitte

201 Kindlasti mitte

302 Raske öelda

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

101 Jah, kindlasti

103 Tõenäoliselt jah

203 Tõenäoliselt mitte

201 Kindlasti mitte

302 Raske öelda

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

NUM_INTEGER

NAP Ei ole rakendatav

NOVAL Puuduv väärtus

REF Keeldumine

UNK Teadmata

204 Vähem kui 30 tundi nädalas

205 30 ja rohkem tundi nädalas

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

326 Õpingud, koolitus

321 Enda haigus, terviseprobleem või puue

322 Soov töötada rohkem kui 30 tundi nädalas, kuid ei ole

leidnud sobivat tööd

325 Ei soovi kauem töötada

353 Vajadus hoolitseda laste ja / või teiste pereliikmete eest,

teha koduseid majapidamistöid

354 Selles ametis on täistööaeg alla 30 tunni nädalas

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

NUM_INTEGER

NAP Ei ole rakendatav

NOVAL Puuduv väärtus

REF Keeldumine

UNK Teadmata

Klassifikaator: EMTAK2008loe

Klassifikaator: AKloe2008v1.5b

104 Palgatöötaja

151 Palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja

152 Üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline

119 Palgata töötaja pereettevõttes, talus

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

125 Väga hea

109 Hea

201 Ei hea ega halb

311 Halb

330 Väga halb

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

317 Oluliselt piiratud

324 Piiratud, aga mitte oluliselt

1081 Ei ole üldse piiratud

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Mitte ühtegi

2 1

3 2

4 3

5 4

6 5

7 6

8 Rohkem kui 6

9 Ei oska öelda

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

10 Mitte ühtegi

11 1

12 2

13 3

14 4

15 5

16 6

17 7

18 8

19 9

20 10 või rohkem

21 Ei oska öelda

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Jah, kindlasti

2 Tõenäoliselt jah

3 Tõenäoliselt mitte

4 Kindlasti mitte

5 Raske öelda

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

00 0 - "üldse ei ole rahul"

01 1

02 2

03 3

04 4

05 5

06 6

07 7

08 8

09 9

10 10 - "täiesti rahul"

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

00 0 - "üldse ei ole rahul"

01 1

02 2

03 3

04 4

05 5

06 6

07 7

08 8

09 9

10 10 - "täiesti rahul"

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

00 0 - "enamikku inimesi ei saa usaldada"

01 1

02 2

03 3

04 4

05 5

06 6

07 7

08 8

09 9

10 10 - "enamikku inimesi võib usaldada"

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

NUM_DECIMAL10

NUM_INTEGER

01 15-19

02 20-24

03 25-29

04 30-34

05 35-39

06 40-44

07 45-49

08 50-54

09 55-59

10 60-64

11 65-69

12 70-74

13 75-79

14 80-84

15 85+

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

NUM_INTEGER

01 15-19

02 20-24

03 25-29

04 30-34

05 35-39

06 40-44

07 45-49

08 50-54

09 55-59

10 60-64

11 65-69

12 70-74

13 75-79

14 80-84

15 85+

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

210 Kümnes detsiil

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

0 Isik on vaesuspiirist ülalpool

1 Isik on vaesuspiirist allpool

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Jah

2 Ei

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

70 Esimene kvintiil

80 Teine kvintiil

90 Kolmas kvintiil

100 Neljas kvintiil

110 Viies kvintiil

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

210 Kümnes detsiil

120 Esimene detsiil

130 Teine detsiil

140 Kolmas detsiil

150 Neljas detsiil

160 Viies detsiil

170 Kuues detsiil

180 Seitsmes detsiil

190 Kaheksas detsiil

200 Üheksas detsiil

210 Kümnes detsiil

NUM_DECIMAL2

1 Töötas

2 Töötu

3 Vanaduspensionär

4 Muu mitteaktiivne

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1.9 Vallaline ja ei ole vabaabielus

2.1.8 Abielus ja elab koos abikaasaga

1.1 Vabaabielus

3.9 Lahutatud ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus

4.9 Lesk ja ei ole uuesti abiellunud / kooselus

2.1.9 Abielus ja elab seaduslikust abikaasast lahus, ei ole uues

kooselus

UNK Teadmata

1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük

2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja

veevarustus

3 Ehitus

4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus,

laondus, side

5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus

6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus;

palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste

oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük

2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja

veevarustus

3 Ehitus

4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus,

laondus, side

5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus

6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus;

palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste

oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

1 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus; kalapüük

2 Mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi- ja

veevarustus

3 Ehitus

4 Hulgi- ja jaekaubandus; hotellid ja restoranid; veondus,

laondus, side

5 Finantsvahendus; kinnisvara, rentimine ja äritegevus

6 Avalik haldus ja riigikaitse; haridus; tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne; muu ühiskonna, sotsiaal- ja isikuteenindus;

palgatöötajatega kodumajapidamiste ja kodumajapidamiste

oma tarbeks mõeldud eristamata tootmine

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

0 SÕJAVÄELASED

1 JUHID

2 TIPPSPETSIALISTID

3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID

4 AMETNIKUD

5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD

6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA

KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD

7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED

8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD

9 LIHTTÖÖLISED

UNK Ametiala teadmata

0 SÕJAVÄELASED

1 JUHID

2 TIPPSPETSIALISTID

3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID

4 AMETNIKUD

5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD

6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA

KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD

7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED

8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD

9 LIHTTÖÖLISED

UNK Ametiala teadmata

0 SÕJAVÄELASED

1 JUHID

2 TIPPSPETSIALISTID

3 TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID

4 AMETNIKUD

5 TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD

6 PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA

KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD

7 OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED

8 SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD

9 LIHTTÖÖLISED

UNK Ametiala teadmata

Klassifikaator: ISCO_2_tase_46i

991 I taseme haridus: alusharidus (koolieelne haridus),

alghariduseta, põhihariduse I tase (1.-3. klass), põhihariduse II

tase (4.-6. klass), põhihariduse III tase (7.-9. klass), põhihariduse

nõudeta kutseõpe

994 II taseme haridus: keskharidus, kutsekeskharidus, kutseõpe

keskhariduse baasil

993 III taseme haridus: keskeri- ja tehnikumiharidus

keskhariduse baasil, bakalaureus, magister, doktor

UNK Teadmata

1 Jah

2 Ei

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

UNK Teadmata

122 Töötav

130 Töötu

147 Pensionär (vanadus-, paindlikul/ennetähtaegsel või

sooduspensionil)

149 Osalise või puuduva töövõimega mittetöötav (endine

töövõimetuspensionär)

174 Õpilane, üliõpilane

142b Kodune

140 Ajateenija, asendusteenistuja

OTH Muu

UNK Teadmata

REF Keeldumine

NAP Ei ole rakendatav

122 Töötav

130 Töötu

177 Mitteaktiivne

153 16-24 aastane (üli)õpilane

117a Ettevõtja

104a Alaline palgatöötaja

107a Ajutine palgatöötaja

K Keskmine puue

R Raske puue

S Sügav puue

STRING

est Eesti

rus Vene

UNK Teadmata

999 Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

303 Silmast-silma-küsitlus

305 Telefoniküsitlus

301 Küsitletav ise täitis ankeedi

OTH Muu

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

304 Sülearvutiküsitlus

305 Telefoniküsitlus

306 Veebiküsitlus

302 Paberankeediga küsitlus

312 Kombineeritud küsitlus – telefon ja sülearvuti

307 Kombineeritud küsitlus – internet ja sülearvuti

313 Kombineeritud küsitlus – internet ja telefon

314 Kombineeritud küsitlus – internet ja paberankeet

315 Kombineeritud küsitlus – internet, telefon ja sülearvuti

111 Küsitletav ise

112 Küsitletav ise, keegi abistas

113 Leibkonnaliige

108 Keegi teine, kes ei kuulu leibkonda

UNK Teadmata

NAP Ei ole rakendatav

REF Keeldumine

NUM_DECIMAL2

NUM_DECIMAL2

NUM_DECIMAL2

NUM_DECIMAL2

Allikas Kommentaar

Tehniline

Tehniline

Tehniline

Tehniline

Tehniline

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Tehniline

Küsimustik

Küsimustik

Tehniline

Küsimustik

Maksu- ja Tolliamet

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Tehniline

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Tehniline

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Juhul kui pereplaneerimise mooduli

küsimused saavad eraldiseisva AKI loa

(esitab SoM)

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Tehniline

Tehniline

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

Küsimustiku ja registrite

(Töötukassa,

Sotsiaalkindlustusameti,

Maksu- ja Tolliameti ja

STAR need näitajad, mida

kasutatakse sissetulekute

arvutamisel) põhjal

arvutatud

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustik

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Küsimustiku põhjal

arvutatud

Register,

Sotsiaalkindlustusamet

Register, Töötukassa

Tehniline

Tehniline

Tehniline

Küsimustik

Register, Maksu- ja

Tolliamet

Register, Maksu- ja

Tolliamet

Register, Maksu- ja

Tolliamet

Register, Maksu- ja

Tolliamet

LISA 3. Eesti Sotsiaaluuringusse vähemusrühmade olukorda kirjeldavate andmete lisamine.

Isikuandmete töötlemise tingimused.

1. Uuringu üldandmed

1.1. Uuringu nimi on „Eesti Sotsiaaluuringusse vähemusrühmade olukorda kirjeldavate andmete

lisamine“ (edaspidi uuring).

1.2. Vastutavad töötlejad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

Sotsiaalministeerium. Volitatud töötleja on Statistikaamet.

2. Uuringu eesmärk ja õiguslik alus

2.1. Statistikaameti läbiviidavasse Eesti sotsiaaluuringusse täiendavate küsimuste (võrdsusandmete

mooduli) lisamise eesmärgiks on hinnata võrdse kohtlemise seaduses ja soolise

võrdõiguslikkuse seaduses määratletud kaitsvaid tunnuseid omavate vähemusrühmade

toimetulekut, sotsiaalset tõrjutust ning ebavõrdsust võrreldes üldpopulatsiooniga. Selleks on

vajalik lisada Eesti Sotsiaaluuringusse demograafilised küsimused inimeste seksuaalse

sättumuse, sooidentiteedi, religioosse kuuluvuse ning töökohal ja tööotsingutel kogetud

diskrimineerimise kohta. Uuring on vajalik, et nii Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium kui ka Sotsiaalministeerium saaksid kujundada mõjusaid

poliitikameetmeid võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks ning

leevendamiseks, samuti meetmete tulemuslikkuse hindamiseks.

2.2. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2.3. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS),

mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene koordineerimine, laste õiguste tagamine ja heaolu

edendamine, puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse

koordineerimine; rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus,

ravimid ja meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

2.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille § 63 lg

1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi majandus-, ettevõtlus-, digiühiskonna-,

tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi

valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine,

sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise,

sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja

tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru

haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine; digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline

korraldamine ja järelevalve, ettevõtetele ja kodanikele osutatavate piiriüleste avalike teenuste

arendamise ja nendest teavitamise koordineerimine, riigi infosüsteemide arendamise

koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve;

töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Isikuandmete töötlemise alused, eesmärk ja tingimused

3.1. Kogudes Eesti Sotsiaaluuringuga lisaks ka vähemusgruppe iseloomustavaid demograafilisi

tunnuseid, on võimalik neid kombineerida teiste Eesti Sotsiaaluuringu käigus kogutavate

andmetega, mis võimaldavad hinnata vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste koguarvu ning

võrdsete võimaluste ja erinevate vähemusrühmade olukorda Eestis. Uuringu tulemusel on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil võimalik hinnata

vähemusrühmade toimetulekut Eestis ning vastavalt sellele planeerida ja hinnata

poliitikameetmeid.

3.2. Uuringu eesmärkide täitmiseks on vajalik Statistikaametil Eesti Sotsiaaluuringu valimisse

kuuluvatele isikutele saata uuringukutse ning võtta nendega ühendust käesoleva uuringu

läbiviimiseks ning võrdsusandmete moodulile vastanud inimese ja tema leibkonda kuuluvate

inimestele Eesti Sotsiaaluuringu raames kogutavate andmete (Eesti Sotsiaaluuringu andmete

all on mõeldud siin all kõiki Eesti Sotsiaaluuringu raames töödeldavaid andmeid ehk inimese

antud vastuseid, millele on lisatud registriandmed) juurde lisamiseks.

3.3. Uuringu läbiviija lähtub oma töös isikuandmete kaitset reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 27. aprill 2016 „füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)“ ja isikuandmete

kaitse seadusest (edaspidi IKS). IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik

analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil.

3.4. Sama sätte kohaselt Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete

töötlemise algust §-s 6 sätestatud tingimuste täitmist. Andmekaitse Inspektsiooni luba

käesoleva uuringu läbiviimiseks on antud XX.XX.2024 otsusega nr XX.

3.5. Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklite 12-14 kohaselt avaldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium seoses uuringuga isikuandmete töötlemise eesmärgid ja

tingimused järgnevalt:

3.5.1. Uuringu vastutavad töötlejad ja läbiviijad on Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Sotsiaalministeerium. Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vastutava töötleja esindaja on töövaldkonna andmete

juht Deisi Pohlak (e-post: [email protected], tel 5912 7349). Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitse eest vastutava isiku kontakt on

[email protected]. Sotsiaalministeeriumi vastutava töötleja esindaja on

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira (e-post:

[email protected], tel: 534 55 318). Sotsiaalministeeriumi andmekaitse eest vastutava isiku

kontakt on [email protected].

3.5.2. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on valimibaasi loomine Eesti

Sotsiaaluuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks ning Eesti

Sotsiaaluuringu andmestiku lisamine käesolevale võrdsusandmete uuringule, täiendades

Eesti Sotsiaaluuringut küsimustega vähemusrühmade osas, lähtudes IKS § 6 lõikest

5.Võrdsusandmete uuringu küsimustele vastamine ja analüüs toimub andmesubjekti

nõusoleku alusel.

3.5.3. Uuringu käigus kogutud andmete töötlus toimub Statistikaameti turvalises töökeskkonnas.

Kogutud andmed pseudonümiseeritakse enne andmestike kättesaadavaks tegemist ja selle

teostab volitatud töötleja (Statistikamet). Pseudonümiseerimise võtit vastutavale töötlejale

(MKM, SoM) kättesaadavaks ei tehta. Andmestikele ligipääs on vaid selleks määratud

SoMi kui MKMi töö- ja sotsiaalvaldkonna analüütikutel. Analüüsi tulemid (tabelid,

joonised jms) läbivad enne väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi

Statistikaameti töötaja. Tulemused esitatakse statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et

üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.

3.5.4. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamise aeg:

3.5.4.1. Algandmestikku säilitab Statistikaamet 10.aastat. Ligipääs säilitusajal on üksnes

Statistikaameti kindlatel töötajatel ülimalt piiratud eesmärkidel.

3.5.4.2. Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja jaoks Statistikaameti

teadlaste keskkonnas 10. aastat, et tagada kogutud andmete võrdlemine ka järgmiste Eesti

Sotsiaaluuringu vastustega (andmed kustutatakse hiljemalt 2036. a II-s kvartalis).

3.5.5. Andmesubjekti õigused

3.5.5.1. Andmesubjektil on õigus vastutavalt töötlejalt nõuda:

3.5.5.1.1. juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele;

3.5.5.1.2. isikuandmete parandamist;

3.5.5.1.3. isikuandmete hävitamist;

3.5.5.1.4. isikuandmete töötlemise piiramist.

3.5.5.2. Andmesubjektil on õigus võtta nõusoleku alusel uuringus (võrdsusandmete

moodulisse) kogutud andmete töötlemise õigus tagasi.

3.5.5.3. Isikuandmetele ligipääsu ja nõusoleku tagasivõtmisel andmete töötlemise

lõpetamist on võimalik nõuda algandmete säilitamise ajal (andmete säilitamise

tähtajad vt p. 3.5.4). Vastutaval töötlejal ei ole võimalik tagada ligipääsu

pseudonümiseeritud andmetele, kus vastutaval töötlejal ei ole võimalik seostada

andmeid konkreetse isikuga.

3.5.5.4. Andmesubjektil on õigus esitada vastuväide enda isikuandmete töötlemisele.

Vastutav töötleja kasutab andmeid üksnes punktis 1.1 nimetatud uuringu

läbiviimiseks.

3.5.5.5. Andmesubjektil on õigus isikuandmete töötlemise kohta kaebus Andmekaitse

Inspektsioonile või pöörduda vastutava töötleja andmekaitseametniku poole või

esitada kaebus halduskohtule.

3.5.6. Töödeldavate isikuandmete liigid:

3.5.6.1. Käesoleva uuringuga töödeldakse uuringu eesmärgi täitmiseks vajalikke Eesti

Sotsiaaluuringu käigus kogutavaid andmeid (nt sotsiaal-majanduslik seisund, amet

ja töötamise sektor, haridus, leibkonnatüüp, sissetulek, toimetulek ning

enesehinnangulist terviseseisundit iseloomustavad tunnused) (vt täpsemalt lisa 3)

ning isiku nõusolekul täiendava mooduliga järgmisi andmeid:

3.5.6.1.1. Sooline enesemääratlus

3.5.6.1.2. Seksuaalne sättumus

3.5.6.1.3. Trans,-või intersoolisus

3.5.6.1.4. Religioosne kuuluvus

3.5.6.1.5. Diskrimineerimise kogemus töökohal või tööotsingutel

3.5.6.1.6. Diskrimineerimise alus töökohal või tööotsingutel

3.5.7. Isikuandmete andmeandjad:

3.5.7.1. Statistikaametis olevad ja Eesti Sotsiaaluuringuga kogutavad isikuandmed

pärinevad Rahvastikuregistrist, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja

Tolliameti registritest ning vastaja enda poolt küsimustikus antud vastustest.

Käesoleva uuringuga ehk täiendava mooduliga kogutavate andmete allikaks on

inimese enda poolt antavad vastused.

3.5.7.2. Isikute suhtes, kelle isikuandmeid käesolevas uuringus töödeldakse, ei tehta

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud

otsuseid ega profiilianalüüsi, mis võiksid mõjutada isiku õigusi ja kohustusi.

.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Virve Lans

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

08.10.2024 nr 11-5/2516-1

Taotlus isikuandmete töötlemiseks

teadusuuringus ilma isiku nõusolekuta

Austatud Virve Lans

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Võrdsusandmete küsimuste moodul 2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringus

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu

puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Jah

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2 (11)

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium/Majandus-ja kommunikatsiooni ministeerium 70001952 / 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Deisi Pohlak Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete juht tel +372 5912 7349 [email protected] Age Viira Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik tel +372 534 55 318 [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Statistikaamet

70000332

Tatari 51, 10134 Tallinn

Epp Remmelg Juhtivanalüütik Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond Statistikaamet www.stat.ee tel: 625 9330

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise

õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut

läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise

eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm,

millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 13 lõike 1 punktiga 1 kohaselt on

kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle finantseerimise

korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi

VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse mh

sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande

ning pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine, sotsiaalkindlustussüsteemide

piiriülene koordineerimine, laste õiguste

tagamine ja heaolu edendamine, puudega

2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised

isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

3 (11)

inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määrus nr

42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja

järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest eesmärkidest

ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud

osakondade põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6

sätestatud, et analüüsi ja statistika osakonna

põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususe.

5. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna piiritleb VVS, mille § 63

lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse mh riigi tööhõive- ja

tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine; ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni

toetamine ja korraldamine; töösuhete ja

töökeskkonna korraldamine ning võrdse

kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine ja koordineerimine ning

vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

6. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna Vabariigi Valitsuse

23.10.2002. a. määrus nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“. Vastavalt selle §-le 10 on

ministeeriumi eesmärgiks luua tingimused

Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks

ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks

arenguks riigi majanduspoliitika

väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste

hindamise kaudu, samuti töösuhete ja

töökeskkonna korraldamine ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

4 (11)

kavandamine ja elluviimine.

7. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 183

sätestatud, et võrdsuspoliitika osakonna

põhiülesanne on soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise poliitika kavandamine ja

koordineerimine. Osakonnal on juhtiv roll

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise edendamisel ning lõime

koordineerimisel, samuti diskrimineerimise

ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike

meetmete kujundamisel.

8. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5

kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise

eesmärgil. Nende koostamiseks on

täidesaatval riigivõimul õigus teha

päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse

Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks

ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume

taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Käesolev taotlus taotleb AKI luba lisada SoM-i ja MKM-i eesmärkide täitmiseks Eesti

Sotsiaaluuringusse (ESU) nõusolekupõhine küsimustik vähemusrühmade olukorra hindamiseks

(võrdsusandmete moodul), mis eeldab käesoleva uuringu raames ESU valimi kasutamist ning nimetatud

mooduli andmetele ESU raames kogutavate andmete juurde lisamist (ESU andmete taaskasutamiseks).

Statistikaameti iga-aastaselt läbiviidav Eesti Sotsiaaluuring hindab leibkondade ja isikute sissetulekute

jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Samasugust uuringut korraldatakse kõikides Euroopa

Liidu riikides. Muu hulgas on see peamine regulaarne uuring vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse

mõõtmiseks Eestis.

ESU-sse planeeritud täiendavate küsimuste (mooduli) lisamise eesmärk on hinnata võrdsete võimaluste

ja erinevate vähemusrühmade olukorda Eestis. Andmete kaardistamise käigus on selgunud, et osade

tunnuste kohta ei koguta Eestis andmeid kas üldse (nt inimeste koguarv sooidentiteedi või seksuaalse

sättumuse lõikes) või ei koguta piisavalt asjakohaseid andmeid selleks, et oleks võimalik hinnata

tunnuseid kandvate gruppide olukorda ühiskonnas. Näiteks nähtub viimasest Eurobaromeetrist4, et Eestis

on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega vähem neid inimesi, kes leiavad, et nende riigis on seksuaalsel

sättumuse alusel diskrimineerimine väga levinud (EL keskmine 54%, Eestis 31%), samal ajal aga on

märkimisväärselt enam neid inimesi, kes tunneksid end väga ebamugavalt kui nende kolleeg oleks lesbi,

gei või biseksuaal (EL keskmine 12%, Eestis 26%). Seejuures aga ei kogu Eurobaromeeter andmeid

vastaja seksuaalse sättumuse või muude taustatunnuste lõikes, mistõttu ei ole teada, kuidas tunnevad end

nimetatud gruppidesse kuuluvad inimesed. Teadmata kaitsvaid tunnuseid kandvate inimeste koguarvu

ning nende tegelikku olukorda Eestis on äärmiselt keeruline kujundada mõjusaid poliitikameetmeid

4 Eurobarometer (2023). Discrimination in the European Union. Veebilehel: Discrimination in the European Union -

detsember 2023 - - Eurobarometer survey (europa.eu)

5 (11)

võrdse kohtlemise edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks ning leevendamiseks, samuti

meetmete tulemuslikkuse hindamiseks.

ESU uuringu valimisse kuuluvatelt isikutelt võrdsusandmete küsimine võimaldab hinnata nii vähemusrühmade koguarvu kui ka nende toimetulekut Eestis. Käesoleva uuringu eesmärgiks on hinnata võrdse kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses määratletud kaitsvaid tunnuseid omavate vähemusrühmade toimetulekut, sotsiaalset tõrjutust ning ebavõrdsust võrreldes üldpopulatsiooniga. Selleks on vajalik ESU valimisse kuuluvatelt isikutelt küsida demograafilisi küsimusi inimeste seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja religioosse kuuluvuse kohta. Ühtlasi on nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poliitikate kujundamiseks vajalik teada diskrimineerimise ulatust töökeskkonnas ja tööotsingutel, mida on seni avaldatud uuringutes käsitletud vähesel määral.

ESU on ainulaadne oma valimi suuruse (ligikaudu 8000 leibkonda) tõttu. Kuna ESU-sse lisatava võrdsusandmete mooduli eesmärgiks on hinnata vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste koguarvu, kelle arvukus Eestis võib olla umbes 10%5 või isegi vähem ning hinnata ka nende toimetulekut erinevate taustatunnuste lõikes, siis on suure valimiga uuring oluline, et uuringu käigus kogutaks piisavalt vaatlusi, mis võimaldaksid uuringutulemusi üldistada ka vähemusgruppide lõikes Eesti üldpopulatsioonile.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu läbiviimisel on isiku tuvastamine vajalik kahel eesmärgil:

1. ESU valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse saatmiseks ning nendega ühenduse võtmiseks

(e-posti aadress, rahvastikuregistris märgitud elukoht, kontakttelefon). Enne uuringu algust

saadab Eesti Statistikaamet kõigile valimisse sattunud isikutele kirja, milles tutvustatakse

uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse

valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub,

saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Sõltuvalt vastaja

eelistusest kogutakse uuringu käigus andmeid veebiküsitluse või telefoni teel. Ilma valimisse

kuuluvate isikute kontaktandmeteta ei ole võimalik valimisse kuuluvatele isikutele

uuringukutset saata, ega uuringut läbi viia.

2. Võrdsusandmete küsimuste mooduli vastustele ESU raames kogutavate andmete juurde

lisamiseks ehk ESU uuringu andmete taaskasutamiseks käesoleva uuringu raames (vt täpsemalt

10.1 ja lisa 2). ESU kasutab kombineeritud metoodikat ehk uuringus osalejad vastavad esmalt

küsitlusele, misjärel lisatakse vastaja andmetele juurde täiendavad registriandmed. ESU

uuringus osalejate küsitluse vastuste täiendamine registriandmetega vähendab vastaja jaoks

uuringule kuluvat aja -ning ressursikulu, suurendab inimese kohta käivate andmete täpsust ning

uuringutulemuste võrreldavust. Seega on registriandmete kasutamine äärmiselt oluline, et nii

ESU kui ka käesoleva uuringu tulemused oleksid hiljem täielikud ning omavahel erinevate

ühiskonnagruppide vahel võrreldavad. Registritest saadakse isiku sissetuleku erinevad

komponendid (nt töötasu, hüvitised, dividendid, toetused jne) ning puude olemasolu ja töövõime

määra olemasolu. ESU läbiviimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL2019/1700), lisaks ka Riikliku statistika seadus § 4 ja § 20 ning Riikliku statistikatööde

nimekiri, milles on ESU väljatoodud: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004.

Kogudes ESU valimisse kuuluvatelt isikutelt lisaks ka vähemusgruppe iseloomustavaid demograafilisi

tunnuseid, saame analüüsida neid teiste ESU käigus kogutavate andmetega (vastaja nõusolekul, vt

täpsemalt punkt 7), mis võimaldavad hinnata vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste koguarvu ning

võrdsete võimaluste ja erinevate vähemusrühmade olukorda Eestis. Seeläbi on võimalik hinnata, milline

on erinevatesse vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste (nt erineva seksuaalse sättumuse või

usutunnistusega inimeste) sotsiaalmajanduslik seisund, majanduslik toimetulek ja enesehinnanguline

5 Statistikaamet (2022). Rahvaloendus. Usku omaks pidavate inimeste osakaal püsib muutumatuna, õigeusk on

jätkuvalt levinuim. Veebilehel: Rahvaloendus. Usku omaks pidavate inimeste osakaal püsib muutumatuna, õigeusk

on jätkuvalt levinuim | Statistikaamet

6 (11)

toimetulek, samuti kas ja mil määral esineb neis leibkondades ebavõrdsust ja vaesust ning kas ja kuidas

erineb nende toimetulek võrreldes kogu Eesti rahvastikuga. Kogutavad andmed täiendavad seni

sihtrühmade seas tehtud uuringuid, millel puudub võrdlus üldpopulatsiooniga. Samuti täiendavad ESU

raames kogutavad andmed seni läbiviidud kvalitatiivseid uuringuid, mis suurendab andmete võrreldavust

ning üldistusvõimet. Uuringu tulemusel on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning

Sotsiaalministeeriumil võimalik hinnata vähemusrühmade toimetulekut Eestis ning vastavalt sellele

planeerida ja hinnata poliitikameetmeid.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Analüüs on vajalik nii Sotsiaalministeeriumi (SoM) kui Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poliitikate kujundamiseks.

Võrdsusandmete moodul on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja Euroopa Liidu erieesmärgiga – parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline täiendada kogutavaid andmeid vähemusrühmade andmetega, et kujundada terviklik arusaam eri rühmade murekohtadest.

Võrdse kohtlemise seaduse § 14 järgi jälgib iga ministeerium oma valitsemisala piires seaduses sõnastatud nõuete täitmist ning teeb koostööd teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel. Võrdse kohtlemise põhimõtete edendamiseks on oluline hinnata nii vähemusrühmade koguarvu kui ka nende toimetulekut Eestis.

Heaolu arengukava 2023-2030 üheks eesmärgiks on regulaarsete ja kvaliteetsete andmete tagamine vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Selleks tuleb toetada valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevusi.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastusega ilma isiku nõusolekuta toimub uuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks ning võrdsusandmete moodulile vastanud inimese ja tema leibkonda kuuluvate inimestele ESU raames kogutavate andmete (ESU andmete all on mõeldud siin all kõiki ESU raames töödeldavaid andmeid ehk inimese antud vastuseid, millele on lisatud registriandmed) juurde lisamiseks ehk ESU andmete taaskasutamiseks (vt täpsemalt ülal ka punkt 5).

ESU-s osalemine on vabatahtlik ning uuringukutse saanud inimesel on võimalik valida, kas ta soovib uuringus osaleda. Käesoleva uuringu jaoks lisatakse ESU-sse eraldiseisev võrdsusandmete küsimuste moodul ning selle käigus kogutakse andmeid vastaja soolise enesemääratluse, seksuaalse sättumuse, trans- või intersoolisuse, religioosse kuuluvuse ning töökohal diskrimineerimise kogemuse kohta. Nimetatud küsimuste moodulile vastamine toimub isiku eraldiseisva nõusoleku alusel ning enne küsimuste moodulit informeeritakse vastajat mooduliga andmete kogumise eesmärgist ning küsitakse tema nõusolekut järgnevale moodulile vastamiseks ja analüüsi läbiviimiseks (võrdsusandmete mooduli vastused, ESU andmestik, vt täpsemalt lisa 1). Seega on uuringus osalejal võimalik keelduda võrdsusandmete moodulile vastamisest ning mitte anda nõusolekut analüüsi läbiviimiseks. Juhul kui vastaja annab nõusoleku, on tal siiski võimalik keelduda ka iga küsimuse puhul eraldi antud küsimusele vastamisest (iga küsimuse puhul on olemas vastusevariant „ei soovi vastata“).

Inimesel on igal hetkel võimalik võrdsusandmete moodulisse kogutud andmete töötlemise nõusolek

tagasi võtta, teavitades sellest kirjalikult isikuandmete vastutavat või volitatud töötlejat. Kirjalikus

vormis teavitamine on vajalik, et andmete vastutav või volitatud töötleja ei eksiks andmesubjekti

tuvastamisel, kuivõrd nõusoleku tagasivõtmisel eemaldatakse võrdsusmooduli andmed algandmestikust.

Nõusoleku tagasivõtmisel andmete töötlemise lõpetamist on võimalik nõuda algandmete säilitamise ajal.

Pseudonüümitud andmestikust eemaldamine ei ole teiste tunnuste rikkumise ohu tõttu võimalik.

7 (11)

Andmete töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest ning isikuandmete töötleja

üldjuhendis toodud täpsustustest, sh protsessis pääsevad isikuandmetele ligi konkreetselt määratud

inimesed, kes töötlevad andmeid vaid selle analüüsi huvides. Analüüsi tulemused esitatakse isikustamata

ja üldistatud anonüümsel kujul, mis ei kujuta ohtu isiku õigustele ega vabadustele.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis6 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaamet lisab andmestiku Statistikaameti kaugtöölaua teenuse (RDP) kaudu töötavasse teadlaste

keskkonda, millel on juurdepääs nii SoMi kui MKMi töö- ja sotsiaalvaldkonna konkreetselt käesoleva

analüüsiga tegelevatel analüütikutel. Ligipääs teadlaste keskkonda on isikupõhine ning konkreetsed

andmestikele ligi pääsevad analüütikud lepitakse eraldiseisvalt Statistikaameti ja ministeeriumi vahel

kokku. Teadlaste keskkonnas ei töödelda kogutud algandmeid, vaid lepingupartneri jaoks sinna tõstetud

pseudonümiseeritud kujul andmestikke, mis tagab selle, et algandmeid ei saa muuta. Kõik tehtud tulemid

läbivad Statistikaameti poolse kontrolli, mille käigus jälgitakse, et teadlaste keskkonnas SoMi ja MKMi

analüütiku poolt ettevalmistatud agregeeritud andmed oleksid statistiliselt usaldusväärsed ning ei

võimaldaks ühegi andmesubjekti tuvastamist. Statistikaamet rakendab andmeste analüüsimisel

statistilise aimatavuse kontrolli. Analüüsi lõppedes jääb üldistatud ja anonüümne tulemus MKM-le ja

SoM-le.

MKM-i analüüsi teostavad isikud saavad juurdepääsu pseudonümiseeritud andmestikule teadlaste

keskkonnas vastavalt konfidentsiaalsete andmete teaduslikul eesmärgil kasutamise korrale.

Statistikaamet ei tee teadlaste keskkonnas kättesaadavaks inimese kohta ESU raames kogutavaid

registritest pärinevaid algandmeid, vaid ainult iga pseudonümiseeritud isiku kohta need tunnused, mis

on kirjas lisas 2. Osad nendest tunnustest on isiku enda poolt ankeedis antud vastused, osad on erinevate

vastuste põhjal kokku kombineeritud (arvutatud) tunnused ning osad on ankeedis antud vastuste ning

registritest saadud sissetulekute andmete põhjal kokku arvutatud tunnused.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). Seega jääb umbes 1% Eesti elanikkonnast uuringu üldkogumist välja. Uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 14-aastaste isikute hulgast. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna. Valimi suurus on ligikaudu 8000 leibkonda. ESU küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15-aastased liikmed. ESU käigus küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust (ca 13 000 inimest). Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. See tähendab, et iga uuringusse sattunud inimene esindab umbes sadat Eesti elanikku. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult, kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. ESU-s osalemine on vabatahtlik.

ESU valimisse kuuluvad leibkonnad, mitte üksikisikud. Valim tehakse lähtuvalt ESU metoodikast arvestades seda, et valim peab olema esinduslik riikliku statistika jaoks vajalikes lõigetes (piirkond, vanus, leibkonnatüübid jms) ehk eraldi valimit SoM/MKM küsimuste jaoks ei tehta. ESU uuring koosneb kahest erinevast ankeedist. Üks on leibkonna ankeet (leibkonda terviklikult puudutavad andmed sh ka leibkonna kooseisu teadasaamine), mida täidab leibkonna liige, kes on kõige paremini kursis eluaseme seisukorra ja kulutustega. Teine ankeet on aga mõeldud igale 15+ aastasele leibkonnaliikmele isiklikuks täitmiseks. Ankeedile vastab isik isiklikult ning MKM-i mooduli küsimused on lisatud just sellesse

6 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui

kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

8 (11)

ankeeti ja seega iga isik annab ise nõusoleku vastata küsimustele ja siduda ESU uuringuga kogutud andmed tema vastustega. MKM-i mooduli küsimusi küsitakse ainult 18+ aastastelt vastajatelt.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Eesti Sotsiaaluuringuga kogutud leibkonna sissetuleku näitajad kajastavad möödunud kalendriaasta

andmeid (2024. a) ning kõik ülejäänud tunnused uuringu toimumise aasta (2025. a) andmeid.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus,

miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Käesoleva uuringuga töödeldakse isiku nõusolekul täiendava mooduliga järgmisi andmeid:

1. Sooline enesemääratlus

2. Seksuaalne sättumus

3. Trans- või intersoolisus

4. Religioosne kuuluvus

5. Diskrimineerimise kogemus töökohal või tööotsingutel

6. Diskrimineerimise alus töökohal või tööotsingutel Lisaks ESU koosseisu kuuluvaid vastaja sotsiaalmajandusliku seisundi, ameti ja töötamise sektori, hariduse leibkonnatüübi, sissetulekute, toimetuleku ning vastaja enese hinnangulisi terviseseisundit ja toimetulekut iseloomustavad tunnuseid. Täpsemalt on töödeldavate andmete koosseis välja toodud lisas 2.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

ESU-ga kogutavad isikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja

Maksu- ja Tolliameti registritest ning vastaja enda poolt küsimustikus antud vastustest. Käesoleva

uuringuga ehk täiendava mooduliga kogutavate andmete allikaks on inimese enda poolt antavad

vastused. Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega on välja toodud lisas 2.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad

on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja,

volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed pseudonümiseeritakse enne andmestike kättesaadavaks tegemist ja selle teostab

volitatud töötleja (Statistikaamet). Pseudonümiseerimise võtit uuringu vastutavale töötlejale (MKM,

SoM) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsess, taotluse punkt 8).

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritakse absoluutselt kogu andmete kooseis, seda seetõttu, et ESU uuringu valimit ja ESU

uuringu andmestikku (ESU raames kogutavad registriandmeid ja küsitlusandmeid) algandmetena

käesoleva uuringu vastutavate töötlejatega ei jagata (ESU läbiviimiseks on Statistikaametil eraldi

õiguslik alus ning SoM ja MKM taaskasutavad neid andmeid mitteisikustatud kujul). Ühtegi

pseudonümiseerimata andmestikku ei kasutata. Täpsemalt on töödeldavate ja pseudonümiseeritud

andmete koosseis välja toodud lisas 2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

9 (11)

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse

koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta.

Tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonüümimise metoodikaga.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

ESU on 4-aastane paneeluuring, mistõttu on vajalik andmete pikaajalisem säilitamine. ESU toorandmeid

(algandmeid) säilitatakse vastavalt Statistikaameti dokumentide loetelule 10 aastat

(https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse). Toorandmetele pääsevad ligi ainult Statistikaameti

kindlaks määratud töötajad (SoM/MKM-i analüüsi teostavad inimesed neile ligi ei pääse).

2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringu pseudonüümitud andmed jõuavad teadlaste keskkonda hiljemalt 2026.

a II-kvartalis. Pseudonüümitud andmestikke säilitatakse vastutava töötleja jaoks Statistikaameti teadlaste

keskkonnas 10 aastat, et tagada kogutud andmete võrdlemine ka järgmiste ESU vastustega (andmed

kustutatakse hiljemalt 2036. a II-s kvartalis). Kuna SoM/MKM-i võrdsusandmete mooduli küsimusi

küsitakse samaaegselt ESU läbiviimisega, siis on mõistlik rakendada ühetoalist säilitustähtaega.

Teadlaste keskkonna kasutamiseks sõlmitakse asutustega 5-aastase kehtivusajaga leping, lepingut on

võimalik uuendada (algset lepingut ei pikendata kehtivuse lõppemisel, vaid sõlmitakse uus leping)

vastavalt eelnimetatud korrale. Lepingus sätestatakse isikud, kellel on õigus pääseda ligi teadlaste

keskkonda, iga määratud isikuga sõlmitakse eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe. Teadlaste keskkonnast

väljavõetavaid agregeeritud tulemeid kontrollitakse enne väljastamist ning tulemeid säilitatakse 1 aasta

peale lepingu kehtivuse lõppu. Kord on leitav: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-

statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah – esmaselt uuringukutse saatmisega, seejärel

uuringus osalemiseks nõusoleku küsimisega ning

lisaks eraldiseisvalt täiendava mooduli

küsimustele vastamiseks nõusoleku küsimisega

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage7

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

Inimesele saadetakse uuringukutse (koos Eesti

Sotsiaaluuringu kutsega), uuringus osalemine

toimub isiku enda vabal valikul ning täiendava

mooduli küsimustele vastamiseks küsitakse

inimeselt eraldi nõusolek.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused8?

Andmekaitsetingimused on viidatud MKM-i

veebilehel uuringute info juures. Inimesele

esitatakse viide veebilehele ja lühike selgitus

analüüsi sisu kohta enne täiendavat moodulit.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse9 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

7 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 8 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM

art 12 – 14 sätestatule. 9Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

10 (11)

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Töövahendite ja infovara turve Analüüsi teostajale võimaldatakse ligipääs

andmetele statistikaameti turvalise töökoha VPN-

ühenduse kaudu. Teadlaste keskkond on

eraldiseisev keskkond ehk see ei ole ühendatud

teiste Statistikaameti infosüsteemidega, mis tagab

selle, et isikud pääsevad ligi vaid sellele infole,

milleks neil õigus on. Lepingupartneri poolt

määratud isikud kasutavad süsteemi sisenemiseks

tööandja arvuteid. Teadlaste keskkond vastab eITS

nõuetele.

Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve

Teadlaste keskkonna kasutamise eelduseks on

Konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu

sõlmimine Statistikaameti ja süsteemi kasutavate

asutuste vahel. Iga süsteemi pääseva isikuga

sõlmitakse täiendav konfidentsiaalsuskohustus.

Isik pääseb ligi vaid neile andmetele, milleks tal

õigus on – see määratakse kindlaks

asutustevahelises lepingus, mille baasilt tellitakse

RMITilt vastavad juurdepääsuõigused.

Juurdepääsuõigused suletakse üldjuhul lepingu

lõppemisel (kui lepingus ei ole sätestatud varasemat

tähtaega).

Töötlussüsteemi turve Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Teadlaste

keskkonda haldab RMIT vastavalt Statistikaameti

ja RMITi vahel sõlmitud teenusleppele, milles mh

on lepitud kokku ka süsteemi taasteaeg.

Kasutajaõigused antakse vastavalt

asutustevahelises lepingus sätestatud andmestikele.

Süsteemi sisenemiseks tuleb end autentida. Täpsem

protsessi kirjeldus asub siin:

https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-

kasutamise-juhend#Seanss-seansi-lopetamine-ja-

uhenduse-katkestamine-macOS-Windows-8

Teadlaste keskkonnas tehtavatest toimingutest

jäävad alles logid, mida säilitatakse vastavalt

Statistikaameti dokumentide liigitusskeemis

ettenähtud aja. Logisid kastutatakse intsidentide

menetlemisel.

Statistikaametis on kehtiv Infovarade kasutamise

kord (märkega AK), mis sätestab infosüsteemide,

andmebaaside, andmete, rakenduste, arvutitöökoha,

sisevõrgu, andmekandjate ja tööalaselt kasutatavate

nutiseadmete kasutamise reeglid, mille osasid

sätteid rakendatakse teadlaste keskkonna

kasutajatele konfidentsiaalsuskohustuse kaudu.

11 (11)

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Taotluse lisad:

Lisa 1: Küsimustik koos isiku nõusoleku võtmise vormiga

Lisa 2: Töödeldavate andmete koosseis koos allikatega

Lisa 3: Isikuandmete töötlemise tingimused

Deisi Pohlak

+372 5912 7349 [email protected]

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/24/20-3

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni valdkonnajuht Virve Lans

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2024 Tallinnas

Taotluse esitaja

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected]

RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustab Andmekaitse Inspektsioon:

1. kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)

andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika kujundamise uuringus

“Võrdsusandmete küsimuste moodul 2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringus“ 08.10.2024

taotluse punktides 1 – 10.2 ja 11 – 12.2 esitatud tingimustel ja mahus.

2. jätta kooskõlastamata taotluse punkt 10.3.

2.1.määrata algandmete kustutamise tähtajaks 2031. aasta II kvartal.

2.2. MKM-l tagada algandmete hävitamisakti või andmete hävitamise kohta

kinnituse esitamine Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 2031. aasta II kvartali

jooksul.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsuse Lisas „Taotlus_Võrdsusandmete küsimuste moodul 2025. aasta Eesti

Sotsiaaluuringus“

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

1. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.

2 (3)

Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. AKI kontrollib enne

nimetatud isikuandmete töötlemise algust IKS § 6 sätestatud tingimuste täitmist, välja

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete

töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

2. IKS § 6 lõige 4 sätestab, et kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetele,

kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne IKS § 6 sätestatud tingimuste täitmist.

Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist AKI. MKM

on pöördunud Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside

ajutise eetikakomitee poole, kes leidis, et taotlust ei ole võimalik eetikakomitee poolt

hinnata, kuna tegemist on juba käimasoleva uuringu muudatusettepanekuga, mille

põhiosaga ei ole eetikakomitee kursis (05.07.2024 protokoll nr 17).

3. MKM esitatud taotluse kohaselt viiakse uuring läbi erinevates etappides erinevatel

õiguslikel alustel järgmiselt:

a. uuringus osalemise kutse saatmine toimub ilma andmesubjekti nõusolekuta.

b. mooduli küsimuste etapis toimub andmetöötlus andmesubjekti nõusoleku alusel.

c. kuna uuringus planeeritakse liita moodulile vastanud inimeste andmetele ESU

andmed ja ESU andmestik hõlmab ka leibkonna andmeid, siis ei saa isiku ankeedi

täitnud andmesubjekt anda nõusolekut leibkonda kuuluvate isikute andmete

töötlemiseks, mistõttu toimub ka selles etapis isikuandmete töötlemine

andmesubjekti nõusolekuta.

Siinjuures märgib AKI, et kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub erinevatel etappidel

erinevatel õiguslikel alustel, siis tuleb andmesubjektile läbipaistvalt selgitada kogu uuringu

käigus toimuvat andmetöötlust. Inimesele ei tohi jääda muljet, et kogu uuring toimub

nõusoleku alusel. Kui seda ei selgitata, siis ei ole tagatud läbipaistvuse põhimõtte

järgimine.

4. IKS § 6 lg 3 sätestab tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema.

Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist. AKI nõustub, et pärast isikute tuvastamist

võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine

ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku

huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste

mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

5. Isikuandmete töötlemisel tuleb tagada, et isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab

andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks

isikuandmeid töödeldakse (IKÜM art 5 lg 1 punkt e). IKÜM põhjenduspunkti 39 kohaselt

tuleb tagada, et andmete säilitamise aja määramisel on piirdutud rangelt minimaalsusega.

Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei säilitataks vajalikust kauem, peaks vastutav töötleja

kindlaks määrama tähtajad andmete kustutamiseks või perioodiliseks läbivaatamiseks.

08.10.2024 esitatud taotluse punktis 10.3 on toodud, et andmeid säilitatakse 10 aastat ning

sellise tähtaja säilitamise põhjenduseks on rakendada ESU andmete säilitamisega

ühetaolist tähtaega. Samas punktis on öeldud, et teadlaste keskkonna kasutamiseks

sõlmitakse 5aastane leping, mida 5 aasta pärast pikendatakse. AKI selgitab, et andmete säilitamise põhjendus ei saa olla ühetaoliste tähtaegade

määramine, vaid säilitamine peab olema seotud konkreetse eesmärgiga ning peab olema

vajalik uuringu eesmärgi täitmiseks. Esitatud taotlusest ei nähtu taotleja vajadust säilitada

andmeid 10 aastat, teadlaste keskkonna kasutamise leping sõlmitakse 5aastase tähtajaga.

3 (3)

Seega leiab AKI, et põhjendatud on andmete säilitamine 5 aastat. Juhul kui ilmneb vajadus

pikemaks säilitamiseks, siis on MKM-l võimalik taotleda andmete säilitamise tähtaja

pikendamist.

6. IKÜM üks olulisemaid põhimõtteid on läbipaistvuse põhimõte, mida peab isikuandmete

töötleja järgima. Läbipaistvuse põhimõtte järgimiseks tuleb esitada andmesubjektidele

teave andmetöötluse kohta (nn andmekaitsetingimused). IKÜM artikkel 13 ja 14 sätestavad

teabe, mis tuleb andmesubjektile esitada. Teave peab olema esitatud lihtsas ja selges keeles

ehk see peab olema andmesubjektile arusaadav. 08.10.2024 taotluse juurde lisatud

andmekaitsetingimuste kavand ei ole lihtsas ja selges keeles (näiteks õiguslikust alusest ei

ole konkreetselt aru saada, andmekoosseis on ainult osaliselt välja toodud jne). Seega enne

uuringu algust tuleb MKM-l andmekaitsetingimused üle vaadata ja tagada, et nende

avaldamisel oleks teave esitatud kogu mahus ning lihtsas ja selges keeles.

7. Samuti tuleb läbipaistvuse põhimõtte järgmiseks juba ESU uuringu kutses selgitada, et

osaliselt hõlmab ESU uuring ka teisi uuringuid ning selgitada, millised moodulid

puudutavad teisi uuringuid. Kui küsitlus viiakse läbi telefoniküsitlusena/kohapealse

intervjuuna või muul sarnasel viisil, siis tuleb iga teise uuringu mooduli puhul küsitlejal

inimesele enne küsimuste esitamist selgitada, et see osa puudutab teist uuringut ning ta

peab olema valmis selgitama teise uuringuga seotud isikuandmete töötlemist.

8. MKM-l tuleb mooduli ees oleva nõusoleku vormi sõnastust täpsustada. Isikuandmete

töötlemise nõusolek peab vastama IKÜM art 4 p 11, art 7 tingimustele arvestades

põhjenduspunkti 32. Nõusolek on andmesubjekti vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja

ühemõtteline tahteavaldus, millega nõustub enda kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

Nõusolek peab olema selgesõnaline ja konkreetne kinnitus kirjalikus, elektroonilises või

suulises vormis. Nõusoleku sõnastamisel tuleb arvestada ka sihtgrupiga, kellelt nõusolekut

küsitakse. Nõusoleku vormis peab olema teave selle kohta, kes on isikuandmete vastutav

töötleja ning millisel eesmärgil isikuandmeid töödeldakse. Lisaks tuleb andmesubjekti

teavitada võimalusest nõusolek tagasi võtta ja seda enne nõusoleku andmist. Nõusoleku

võtmise tingimusi on AKI selgitanud ka isikuandmete töötleja üldjuhendis.

9. MKM-i moodulis küsitakse esmalt inimese eelistusi ja alles viimase küsimusena seda, kas

inimene on tundnud ennast diskrimineerituna ning diskrimineerimise põhjust. Kuivõrd

MKM-i mooduli küsimused on tundlikud, siis tuleb MKM-l veelkord nende küsimuste

detailsust hinnata ja kaaluda mooduli ülesehitamist selliselt, et esmalt selgitate välja, kas

inimene tunneb ennast diskrimineerituna ja alles seejärel küsite ülejäänud küsimused.

Lisaks tuleb täiendavalt hinnata, kas on eesmärgi täitmiseks vajalik nende isikute andmed,

kes ennast ei ole tundnud diskrimineerituna.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on 08.10.2024 inspektsioonile esitatud taotluse punktides 1 – 10.2

ja 11 – 12.2. Andmete säilitamise tähtaeg on toodud otsuse resolutsiooni punktis 2.

Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni

teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virve Lans

valdkonnajuht

peadirektori volitusel

Lisa: „Taotlus_Võrdsusandmete küsimuste moodul 2025. aasta Eesti Sotsiaaluuringus“