Vastus nõudekirjale

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Valdis Podžuks

Andmekaitsespetsialist

Pärnu Linnavalitsus

E-post: [email protected]

Teie: 24.09.2024 Meie: 28.10.2024 nr 2.3-8/24/2429-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai 24.09.2024 Teie pöördumise, milles palute inspektsiooni

seisukohta, kas isikuandmete seaduse (IKS) § 36 lg 1 p 2 nõuded kehtivad ka dokumendiregistri

avalikust vaatest teostatavatele isikuandmeid puudutavatele päringutele. Juhul kui kehtivad, siis

kas Teie pakutud lahendus on kooskõlas AVTS-i ja IKS-i sätetega.

Kõigepealt selgitan, et IKS-i 4. peatükk on ülevõetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivist (EL) 2016/680 ning sätestab isikuandmete töötlemise õiguskaitseasutuste poolt

süütegude tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Seega IKS-i

peattükk 4 ei kohaldu asutuse dokumendiregistritele, sh dokumendiregistri avaliku vaate kaudu

dokumentidele juurdepääsu võimaldamisel.

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) preambula punkt 4 kohaselt peaks

isikuandmete töötlemine olema mõeldud teenima inimesi. Seega isikuandmete kaitse ei ole

absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonna ning

tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. IKÜM art 6 lg

1 punktide c kohaselt on isikuandmete töötlemine õiguspärane (sh avalikustamine) kui see on

vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks.

AvTS § 12 lg 1 p 2 kohustab dokumendiregistris registreerima ka asutuses koostatud ja

allkirjastatud õigusaktid, milleks on ka töö- ja lisatasusid puudutavad käskkirjad. AvTS § 35 lg

1 p 12 lubab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes juhul kui teave sisaldab isikuandmeid

ning sellise teabe avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust.

Riigikohus on asja nr 3-15-3228 punktis 20 sedastanud järgmist. Kolleegiumi hinnangul

võimaldab põhiseadus avaldada kohaliku omavalitsuse töötajate töötasu nii isikustatud kui ka

isikustamata kujul. Arvestades eeltoodud argumente kogumis, tuleb AvTS-i ja TLS-i siiski

tõlgendada viisil, mille järgi AvTS § 36 lg 1 p 9 on erinorm TLS § 28 lg 2 p 13 suhtes. Viidatud

AvTS-i säte kohustab kohalikku omavalitsust teabenõude saamisel andma kohaliku

omavalitsuse töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta andmeid

isikustatud kujul ning seda sõltumata töökohast. Sellist kohustust avaldada kohaliku

omavalitsuse töötajate töötasu ei väära ka AvTS-i eraelu puutumatust kaitsvad normid (nt AvTS

§ 4 lg 3, § 35 lg 1 p 12). Kohustus teabenõude korras töötasu kohta teavet väljastada ei tähenda

teabe aktiivset avalikustamiskohustust.

2 (2)

Eeltoodust tulenevalt on kohus analüüsinud töölepinguga töötajate palgaandmete

avalikustamist laiemalt, mitte ainult lisatasude ja hüvitiste osas, mis määratakse käskkirjaga ja

registreeritakse dokumendiregistris (reeglina töölepinguga töötajate palk määratakse

töölepingus, mis ei ole avalik, kuna sisaldab ka muud piiranguga teavet). Samuti on kohus

selgitanud, et töölepinguga töötajate palgaandmetele ei ole aktiivse avalikustamise kohustust

nagu ametnike puhul on kohustus palgaandmed avalikustada avaliku teenistuse veebilehel.

Siinkohal on oluline ka märkida, et peale kohtuotsust täpsustas seadusandja ka avaliku teabe

seaduse § 36 lg 1 p-i 9 (jõustus 15.03.2019) ning keelas tunnistada asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-

õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele

isikutele makstud töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Eeltoodust tulenevalt, kuna

AvTS § 12 lg 41 kohustab dokumendiregistri kaudu võimaldama juurdepääsu dokumentidele,

mis ei sisalda piiranguga teavet, siis tuleb dokumendiregistris avalikustada ka töötajate

töötasusid ja hüvitisi puudutavad käskkirjad kuna seadus ei luba neile juurdepääsu kehtestada.

Piirangu saab sellisele käskkirjale kehtestada ainult juhul kui see sisaldab teavet kellegi

terviseseisundi või eraelulise sündmuse kohta. Sellisel juhul saab selliseid käskkirju küsida

teabenõude korras.

Kuna dokumendiregister on avalikustatud seaduse alusel ja ulatuses, mis ei sisalda piiranguga

andmeid, siis dokumendiregistrist teabe otsimisel ei pea isikud ennast tuvastama ega asutus

vaatamisi logima. Küll aga tuleb logida tegevused, mida tehakse asutusesiseselt dokumentide

registreerimisel, piirangute kehtestamisele jne, kuna see puudutab ka juurdepääsude

võimaldamist piiranguga teabele, mis võib olla mõnikord väga tundlik (näiteks lastekaitse ja

hoolduse küsimused).

Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste korral olen meeleldi

nõus neile vastama.

Lugupidamisega

Elve Adamson

jurist

peadirektori volitusel