Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 11.10.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231750351

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxx xxx (xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 11.01.2024

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 24231750351, mille esemeks on

Xxx xxxi poolne liiklusnõuete rikkumine, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele

raske tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxx xxxile KarS § 422 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on

järgmine.

11.01.2024 kella 13:29 paiku juhtis Xxx xxx Harjumaal Tallinnas mootorsõidukit Audi A6

Avant, reg.märk xxx. Liikudes mööda Pallasti tänavat Paepargi tänava poolt Asunduse tänava

poole, ei peatunud tema xxx tn xx juures asuva reguleerimata ülekäiguraja ees, et anda teed

sõiduteed ületavale jalakäijale, ning sõitis otsa tema suhtes vasakult paremale teed ületanud

jalakäijale xxx xxx (xxx). Selle tagajärjel sai Xxx xxx rasked tervisekahjustused, millest

paranemise kestus ületab 4 kuud.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxx xxx järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS)

sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed ülekäigurada

ületavale jalakäijale;

d) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või

liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima

tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat,

kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse,

vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes;

f) LS § 35 lg 4, mille kohaselt reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma

sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud

või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada

jalakäijal sõiduteed ületada;

g) LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse

olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise

takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral

seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Seega pani Xxx xxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on

ettevaatamatusest inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 422 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, leiab prokurör, et

kahtlustatava tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi. Nimelt eeldab antud

koosseis subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik rikkus

liiklusnõudeid vähemalt kaudse tahtluse vormis, s.o pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga

nimetatud nõudeid. Käesoleval juhul ei viita ükski tõend sellele, et kahtlustatav oleks

liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult. Kahtlustatava ütlustest järeldub, et ülekäigurajale

lähenedes vaatas ta vasakule, kuid kedagi tulemas ei näinud. Samal ajal hõivas tema

tähelepanu paremal pool ülekäiguraja juures seisnud naisterahvas, kes jättis mulje, et soovib

minna üle tee. Kui kahtlustatavale sai selgeks, et nimetatud naisterahvas teed ületama ei

hakka, siis jätkas ta liikumist ning märkas kannatanut alles siis, kui viimane oli juba sõiduki

vasaku nurga lähedal. Sel hetkel paistis ere päike, mistõttu ei olnud kirjeldatud olukorras

lihtne vasakult lähenevat kannatanut märgata. Nii kahtlustatav kui kannatanu väidavad, et

mootorsõiduki kiirus oli madal. Ka videosalvestusest ilmneb, et sõiduki kiirus ei olnud suur

ning kahtlustatav suutis selle peatada kohe pärast otsasõitu ja jäi sealsamas seisma, mis suure

kiiruse puhul oleks olnud pigem võimatu. Salvestiselt on näha, et otsasõidu hetkel põlevad

sõidukil pidurituled, mis tähendab, et kahtlustatav märkas jalakäijat, kuid liiga hilja, mistõttu

kokkupõrget ei olnud enam võimalik vältida. Kannatanu väitel tekkis tal teed ületades

kahtlustatavaga silmside ning ta eeldas, et juht märkas teda ja annab teed. Samas näitavad

muud tõendid, et kahtlustatav ei näinud kannatanut praktiliselt kuni kokkupõrke hetkeni.

Asjaolu, et kahtlustatava pilk võis enne otsasõitu olla suunatud kannatanu poole, ei tähenda, et

kahtlustatav kannatanut nägi. Seega ei ole võimalik ainuüksi kannatanu arvamusele tuginedes

väita, et kahtlustatav nägi kannatanut ning sõitis temale tahtlikult otsa.

Prokuröri hinnangul vastab kahtlustatava tegevus KarS §-le 423 lg 1, mille kohaselt on

kriminaliseeritud mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, millega

on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.

KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus. Nende ühine tunnus

seisneb selles, et mõlemal juhul oleks toimepanija tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral süüteokoosseisu realiseerumist (tagajärge) ette näinud. Kergemeelsuse puhul näeb

süüdlane ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida (KarS § 18 lg 2). Hooletuse puhul

ei näe süüdlane ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud

seda ette nägema (KarS § 18 lg 3). Asjas kogutud tõenditele tuginedes on võimalik järeldada,

et kahtlustatava tegevuses esineb ettevaatamatuse kergeim vorm – hooletus.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on prokuratuuri poolt KarS § 423 lg 1 järgi õigesti

kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

22.02.2024 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Xxx xxx end temale

inkrimineeritud kuriteos süüdi ning avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast. Kahtlustatav

rõhutas, et ei rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult ning tahaks, et liiklusõnnetust ei oleks

juhtunud. 11.10.2024 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga

vahetult, väljendas kahtlustatav samuti siirast kahetsust toimunu pärast ning selgitas, et elab

juhtunud tänaseni raskelt üle.

Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid

saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada

käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid

negatiivseid signaale.

Kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot ja

riigi õigusabi tasu 251,32 eurot, on kahtlustatav valmis võtma enda kanda.

Kannatanu Xxx xxx esitas kahtlustatava ja tema kindlustusseltsi PZU Kindlustus vastu

tsiviilhagi mittevaralise kahju summas 15 000 eurot hüvitamise nõudes. Menetluse käigus

saavutasid kannatanu, kahtlustatav ja kindlustusselts PZU Kindlustus kompromisskokkuleppe

tekitatud kahju hüvitamise osas ning käesolevaks ajaks on kannatanu nõue täielikult

rahuldatud. Kannatanule on KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemus

prokuröri poolt selgitatud, tema on sellest aru saanud ja sellega nõus.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231750351 menetlus.

2. Kohustada Xxx xxxi maksma riigituludesse 900 (üheksasada) eurot hiljemalt

11.04.2025.

3. Kohustada Xxx xxxi hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-xxx) maksumus 155 eurot ja

määratud kaitsjale vandeadvokaat Sven Sillarile määratud tasu 251,32 eurot,

hiljemalt 11.04.2025.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat sündmuskoha ja sõiduki fotodega ning 1 DVD-plaat

videosalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb

teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub määruse

resolutsiooni punktis 3.

Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel

kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu,

muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud

kannatanu ravikulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale

Xxx xxxile allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kaitsjale

vandeadvokaat Sven Sillarile, kannatanu xxx xxx ning kannatanu esindajale xxx xxx.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)