Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 21.10.2024 nr 9-6.1/1849

[email protected] Meie: 29.10.2024 nr 9.3-1/24/10635-2

Heltermaa sadama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne

Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks Heltermaa sadama

detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande.

Planeeringuala asub Hiiumaa valla idaosas Heltermaa külas Väinamere rannikul ja merealal ning

hõlmab Heltermaa sadama maa-ala. Planeeringuala jääb maakonnakeskusest Kärdlast ca 25 km

kaugusele. Planeeringuala suurus algatamise hetkel oli ligikaudu 9,4 ha. Detailplaneeringu koostamise

käigus on tulenevalt sadamarajatiste asukohtade ja lahenduste täpsustumisest tehtud ettepanek

planeeringuala piiride muutmiseks. Selle tulemusena on planeeringuala pindala tervikuna suurenenud

13,45 ha-ni.

Planeeringuala piirneb lõuna poolt hoonestatud maatulundusmaa kinnistu ja elamumaa kinnistuga,

lääne poolt kolme hoonestatud ja ühe hoonestamata elamumaa kinnistu, kahe hoonestatud tootmismaa

ning ühe ühiskondlike hoonete maa kinnistuga. Põhja ja ida poolt piirneb planeeringuala Väinamerega.

Planeeritud alal asuvad Heltermaa sadama teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised. Hoonetest

asuvad Heltermaa sadam kinnistul kolmekorruseline merevaksali reisijate hoone ning ühekorruselised

piletimüügikassad, kauplustöökoda, kaarhall ja viilhall. Rajatistest asuvad kinnistul parvlaeva- ja

kaubasadama kaid koos vajaliku taristuga, väikelaevasadama paadisillad koos vajaliku taristuga (sh

kütusetankla) ning pumbamaja ja biopuhasti. Heltermaa alajaama kinnistul asub sadama

teenindamiseks vajalik alajaam ning Elisa mast kinnistul mobiilside mast.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Heltermaa sadama territooriumi funktsionaalsemaks

muutmine, maakasutus- ja ehitustingimuste määramine uute kauba- ja parvlaevakaide, laoplatside,

hoonete ja neile vajalike juurdepääsuteede rajamiseks, kompleksselt riigimaanteede ristmiku

lahendamine ohutu juurdepääsu tagamiseks kavandatavale kaubasadamale ja reisiparvlaevade

ootealale ning kassadele, sadama maa-ala piiride täpsustamine, heakorrastuse, haljastuse,

juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõttelise lahenduse andmine.

Planeeringualal on lisaks säilitatavatele hoonetele (Heltermaa sadam kinnistul asuvatele merevaksali

reisijate hoonele, piletimüügikassadele, kauplus-töökoja hoonele ning kaar- ja viilhallile) ette nähtud

täiendav ehitusõigus kaubasadama hoonete rajamiseks. Planeeringualal on kavas lisaks

olemasolevatele rajatistele rajada Heltermaa sadama paremaks toimimiseks ja kliimakindluse

parandamiseks täiendavad rajatised: kaubakai, parvlaevade kaitsemuul-kai, lõunamuul või lõunamuul-

kai ja põhjamuul.

Detailplaneeringu KSH aruandes analüüsiti detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavalt

kaasnevat mõju erinevate keskkonnaaspektide lõikes. Hinnangutest ja mõjude kokkuvõtlikust esitusest

saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi tugeva negatiivse mõjuga aspekte.

Kaasnevad negatiivsed mõjud on leevendatavad.

2(2)

Detailplaneeringu ja KSH aruande käigus selgitati muuhulgas välja ka eeltingimused üksiku

energiatuuliku paigutamiseks planeeringualale. Sadama valdaja poolt on lähtealusena soovitud alale

(lõunamuuli tippu) tulevikus u 1 MW tuuliku kavandamist. Tänapäevases mõistes on tegu pigem

väiksemate mõõtmetega tuulikuga. Lähim elamu jääks tuulikust u 350 m kaugusele ja tuuliku ning

elamute vahele jääb aktiivselt kasutatav sadama territoorium.

KSH raames teostati üksiktuuliku müra ja varjutuse modelleerimine programmiga WindPro 4.0.

Tuuliku osas kasutati WindPro tuulikute andmebaasis olevaid Nordex N54 (arendaja soovidele

vastavat tuulikut iseloomustav) ja Vestas V25 (maakonnaplaneeringu tingimustele vastavat tuulikut

iseloomustav) kohta WindPro tuulikute andmebaasis olevaid tootjapoolseid andmeid.

Müra modelleerimisest ilmnes, et elamualadel tuulikust põhjustatud rangeima normtaseme ehk

tööstusmüra öise sihtväärtuse (40 dB) ületamist võib esineda ebasoodsatel ilmastikutingimustel

(allatuult, tuuliku täisvõimsusel töötamisel) neljal sadama lähiala elamualal suurema müratasemega

tuuliku (Nordex N54 või analoog) kasutamisel. Müra piirväärtuse (öösel 45 dB) ületamist samas ühelgi

elamualal oodata ei ole. Väiksema müratasemega tuuliku (Vestas V25 või analoog) kasutamisel ühelgi

elamualal müra sihtväärtuse ületamist oodata ei ole.

Varjutuse osas ilmnes, et arvestades tuuliku asukohta ja mõõtmeid, siis suurema tuuliku (Nordex N54

või analoog) kasutamisel tuuliku liikuv vari häirival tasemel (häirivaks peeti kliimatingimusi

arvestamata arvutades aastas summaarselt üle 10 h/a varjutust) võib hakata langema Kiviranniku

elamualale. Väiksema tuuliku (Vestas V25 või analoog) kasutamisel häirival tasemel varjutust ühelgi

elamualal ei teki.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringu materjalidega ning

kooskõlastab Heltermaa sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruande, kuid juhib tähelepanu alljärgnevale:

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt müraleevendavaid

meetmeid tuleks rakendada, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dB (ööpäeva 24 h keskmine). Eeldusel,

et tuulik töötab kuni 24 tundi ööpäevas, soovitab Terviseamet uute tuulikute rajamisel võtta aluseks

kõige rangema normi ehk tööstusmüra öise sihtväärtuse tagamise, mis on elamualadel 40 dB.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht