Otsus

Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 11317 Tallinn Harju maakond

Teie: 26.09.2024

Meie: 28.10.2024 nr 16-12/24-12827-003

Narva jõe patrulltee-2 projekti keskkonnamõju hindamise algatamine

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 139, 15060, e-post [email protected], telefon 6123000; edaspidi taotleja) esitas 27.09.2024 taotluse ning 24.10.2024 täiendatud taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (registrikood: 70003218, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected], telefon: +372 667 2000; edaspidi TTJA) Narva jõe patrulltee-2 projekti keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Totlus on kättesaadav TTJA dokumendiregistris, registreerimise nr 16-12/24-12827-002 (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/998731).

Taotlus

Taotleja esitas taotluse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 lõike 1 ja 2 alusel Narva jõe patrulltee-2 väljaehitamisprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks. Narva jõe patrulltee-2 väljaehitamisprojekt näeb ette riigipiiri valveks patrulltee ehitamise Ida-Virumaal Narva jõe ääres.

KeHJS § 261 lg 1 alusel võib lisaks KeHJS § 3 lg 1 sätestatule kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse alusel enne KeHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist, arvestades KeHJS § 261

tulenevaid erisusi.

Kavandatav tegevus ja selle eesmärk

Narva jõgi on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Ligipääsuks jõele kasutatakse üldkasutatavaid või harjumuslikult väljakujunenud teid. Projektiga kavandatakse parandada liikumisvõimalusi ja valvetegevuse reageerimise kiirust riigipiiri valve korraldamisel. Tõhusama riigipiiri valve korraldamiseks on vajalik tagada Politsei- ja Piirivalveametile maastiku erisusi arvestades riigipiirile võimalikult lähedal piirisündmustele reageerimise.

Valvetegevuse reageerimise kiiruse tõhustamiseks soovitakse projektiga muuta liikumine jõe kaldal ja selle läheduses läbitavaks ning kiiremaks. Patrullteele ja sellega seotud rajatisele on esitatavad järgmised nõuded:

• Patrulltee asukoht peab kulgema jõe kaldal, võimalikult veepiiri lähedal va. juhul, kui

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

maastik ei võimalda nõuetele vastava patrullraja ehitamist veepiiri lähedale;

• Patrulltee peab kandma kergliiklussõidukeid kogumassiga kuni 3,5 t;

• Patrulltee liikuvate kergliiklussõidukite liikumiskiirus kuni 30 km/h;

• Patrulltee pealtlaius 3,5-4 m;

• Patrulltee peab võimaldama ületada veetakistusi ja soiseid maa-alasid (ka. kergliiklussõidukitega).

• Patrulltee peab olema läbitav (nii jalgsi kui ka kergliiklussõidukiga) sõltumata aastaajast või ilmastikuoludest (nt. üleujutus, jää vms).

Kavandatav patrulltee-2 ulatus on kavandatud alates Vasknarvast kuni Karoli külani.

Kavandatavad patrulltee lõikude pikkused ja kattuvus Narva jõe äärsete Natura 2000 võrgustiku aladega on:

Lõik 1 – pikkus u 3,3 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal;

Lõik 2 - rajamiseks on kaks alternatiivi:

− alternatiiv 2a - pikkus u 3 km, kulgeb Narva jõe ääres, Karoli luha idapoolses servas ja jääb suures osas Struuga loodus- ja linnualadele;

− alternatiiv 2b (eelistatud variant) - uue vajaliku teeosa pikkus u 2 km, esineb väike kattuvus Karoli luhaga (antud lõigus oli tee kavandatud ka seirepositsiooni läbipääsuteena, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames).

TTJA seisukoht

Projektiga kavandatakse tegevust, mis kuulub KeHJS § 3 lõike 1 punktis 2 toodu alla, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Seetõttu on vajalik kavandatava tegevuse elluviimise eeldusena algatada ja läbi viia keskkonnamõju hindamise protsess. Piiriülest mõju antud tegevusega ette ei nähta. Patrulltee lõikude ja alternatiivide asukohad ja võimaliku raadamise vajadus või maht täpsustuvad KMH läbiviimise käigus. TTJA nõustub KMH algatamisega, kuna vastavalt KeHJS § 3 lõike 1 punktile 2 on KMH algatamine vajalik ning antud juhul on TTJA hinnangul vajalik KMH koostada ning selle raames läbi viia ka Natura asjakohane hindamine.

KeHJS § 7 punkti 4 alusel on tegevusluba KeHJS tähenduses eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. KeHJS § 261 lõike 2 alusel on otsustaja KeHJS § 261 lõikes 1 sätestatud juhul kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 115 lõike 3 alusel tähendab riigipiiri taristu riigipiiri valvamiseks vajalikku ehitist ning § 118 lõike 2 järgi esitatakse riigipiiri taristu ehitusteatis TTJA-le. Eespool tulenevast on Narva jõe patrulltee-2 väljaehitamisprojekti keskkonnamõju hindamisel otsustajaks TTJA.

2

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on leida sobivaimad lahendusvariandid patrulltee-2 projektiga kavandatud tegevusteks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut, ühtlasi näha ette hüvitusmeetmed elupaikade vähenemise kompenseerimiseks. Riigipiiritaristu kattub Struuga loodusalaga (RAH0000602) ja Struuga linnualaga (RAH0000114). Struuga loodusala kaitse-eesmärkideks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450) ning II lisas nimetatud liigid saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Struuga linnuala kaitse-eesmärkideks on sooräts (Asio flammeus) ja rohunepp (Gallinago media).

OTSUS

Tuginedes eeltoodule, Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2024 esitatud taotlusele, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 2, § 7 punktile 4, § 8 lõikele 2, § 9 lõikele 1, § 11 lõikele 8, § 261 lõigetele 1, 2 ja 4, § 29 lõikele 1, ehitusseadustiku § 118 lõikele 1 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ §-le 10, otsustan:

1. Algatada keskkonnamõju hindamine Narva jõe patrulltee-2 väljaehitamisprojektile.

2. Vajalike keskkonnauuringute vajadus selgitada välja keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus.

3. Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab Politsei- ja Piirivalveamet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten ehitus- ja raudteeohutuse osakonna juhataja

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

3

Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139 11317 Tallinn Harju maakond

Teie: 26.09.2024

Meie: 28.10.2024 nr 16-12/24-12827-003

Narva jõe patrulltee-2 projekti keskkonnamõju hindamise algatamine

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 139, 15060, e-post [email protected], telefon 6123000; edaspidi taotleja) esitas 27.09.2024 taotluse ning 24.10.2024 täiendatud taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (registrikood: 70003218, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected], telefon: +372 667 2000; edaspidi TTJA) Narva jõe patrulltee-2 projekti keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Totlus on kättesaadav TTJA dokumendiregistris, registreerimise nr 16-12/24-12827-002 (https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/998731).

Taotlus

Taotleja esitas taotluse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 lõike 1 ja 2 alusel Narva jõe patrulltee-2 väljaehitamisprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks. Narva jõe patrulltee-2 väljaehitamisprojekt näeb ette riigipiiri valveks patrulltee ehitamise Ida-Virumaal Narva jõe ääres.

KeHJS § 261 lg 1 alusel võib lisaks KeHJS § 3 lg 1 sätestatule kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse alusel enne KeHJS § 11 lg 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist, arvestades KeHJS § 261

tulenevaid erisusi.

Kavandatav tegevus ja selle eesmärk

Narva jõgi on liigitatud piiriveekoguks, kus kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, mis on võrdsustatud riigipiiriga. Ligipääsuks jõele kasutatakse üldkasutatavaid või harjumuslikult väljakujunenud teid. Projektiga kavandatakse parandada liikumisvõimalusi ja valvetegevuse reageerimise kiirust riigipiiri valve korraldamisel. Tõhusama riigipiiri valve korraldamiseks on vajalik tagada Politsei- ja Piirivalveametile maastiku erisusi arvestades riigipiirile võimalikult lähedal piirisündmustele reageerimise.

Valvetegevuse reageerimise kiiruse tõhustamiseks soovitakse projektiga muuta liikumine jõe kaldal ja selle läheduses läbitavaks ning kiiremaks. Patrullteele ja sellega seotud rajatisele on esitatavad järgmised nõuded:

• Patrulltee asukoht peab kulgema jõe kaldal, võimalikult veepiiri lähedal va. juhul, kui

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

maastik ei võimalda nõuetele vastava patrullraja ehitamist veepiiri lähedale;

• Patrulltee peab kandma kergliiklussõidukeid kogumassiga kuni 3,5 t;

• Patrulltee liikuvate kergliiklussõidukite liikumiskiirus kuni 30 km/h;

• Patrulltee pealtlaius 3,5-4 m;

• Patrulltee peab võimaldama ületada veetakistusi ja soiseid maa-alasid (ka. kergliiklussõidukitega).

• Patrulltee peab olema läbitav (nii jalgsi kui ka kergliiklussõidukiga) sõltumata aastaajast või ilmastikuoludest (nt. üleujutus, jää vms).

Kavandatav patrulltee-2 ulatus on kavandatud alates Vasknarvast kuni Karoli külani.

Kavandatavad patrulltee lõikude pikkused ja kattuvus Narva jõe äärsete Natura 2000 võrgustiku aladega on:

Lõik 1 – pikkus u 3,3 km, kulgeb suures osas Struuga loodus- ja linnualal;

Lõik 2 - rajamiseks on kaks alternatiivi:

− alternatiiv 2a - pikkus u 3 km, kulgeb Narva jõe ääres, Karoli luha idapoolses servas ja jääb suures osas Struuga loodus- ja linnualadele;

− alternatiiv 2b (eelistatud variant) - uue vajaliku teeosa pikkus u 2 km, esineb väike kattuvus Karoli luhaga (antud lõigus oli tee kavandatud ka seirepositsiooni läbipääsuteena, mis on hinnatud „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide KMH aruande“ raames).

TTJA seisukoht

Projektiga kavandatakse tegevust, mis kuulub KeHJS § 3 lõike 1 punktis 2 toodu alla, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Seetõttu on vajalik kavandatava tegevuse elluviimise eeldusena algatada ja läbi viia keskkonnamõju hindamise protsess. Piiriülest mõju antud tegevusega ette ei nähta. Patrulltee lõikude ja alternatiivide asukohad ja võimaliku raadamise vajadus või maht täpsustuvad KMH läbiviimise käigus. TTJA nõustub KMH algatamisega, kuna vastavalt KeHJS § 3 lõike 1 punktile 2 on KMH algatamine vajalik ning antud juhul on TTJA hinnangul vajalik KMH koostada ning selle raames läbi viia ka Natura asjakohane hindamine.

KeHJS § 7 punkti 4 alusel on tegevusluba KeHJS tähenduses eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. KeHJS § 261 lõike 2 alusel on otsustaja KeHJS § 261 lõikes 1 sätestatud juhul kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 115 lõike 3 alusel tähendab riigipiiri taristu riigipiiri valvamiseks vajalikku ehitist ning § 118 lõike 2 järgi esitatakse riigipiiri taristu ehitusteatis TTJA-le. Eespool tulenevast on Narva jõe patrulltee-2 väljaehitamisprojekti keskkonnamõju hindamisel otsustajaks TTJA.

2

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on leida sobivaimad lahendusvariandid patrulltee-2 projektiga kavandatud tegevusteks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut, ühtlasi näha ette hüvitusmeetmed elupaikade vähenemise kompenseerimiseks. Riigipiiritaristu kattub Struuga loodusalaga (RAH0000602) ja Struuga linnualaga (RAH0000114). Struuga loodusala kaitse-eesmärkideks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450) ning II lisas nimetatud liigid saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Struuga linnuala kaitse-eesmärkideks on sooräts (Asio flammeus) ja rohunepp (Gallinago media).

OTSUS

Tuginedes eeltoodule, Politsei- ja Piirivalveameti 27.09.2024 esitatud taotlusele, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 2, § 7 punktile 4, § 8 lõikele 2, § 9 lõikele 1, § 11 lõikele 8, § 261 lõigetele 1, 2 ja 4, § 29 lõikele 1, ehitusseadustiku § 118 lõikele 1 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ §-le 10, otsustan:

1. Algatada keskkonnamõju hindamine Narva jõe patrulltee-2 väljaehitamisprojektile.

2. Vajalike keskkonnauuringute vajadus selgitada välja keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus.

3. Keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab Politsei- ja Piirivalveamet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten ehitus- ja raudteeohutuse osakonna juhataja

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

3